OÜ Krabimaania
[email protected]
Krabi kool, Krabi küla, Rõuge vald
66102, Võru maakond
04.03.2025 nr 5.1-3/6455-1
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti OÜs Krabimaania (registrikood 16597684) väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu
osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning
majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Krabi kool, Krabi küla, Rõuge vald, Võru maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 04.02.2025.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
peaspetsialistid Tõnis Palgi ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht).
1.6. Järelevalvetoimingute juures osales OÜ Krabimaania juhatuse liige (Krabikodu juhataja) Ale
Sprenk.
1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e-
kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud
majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste
andmeregistris (STAR).
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
SKA tuvastas, et OÜ Krabimaania (Krabikodu) ei täitnud järgmist nõuet:
2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja
kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale
majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Krabikodu ei täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei teatanud
majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu sõlmimisest, töösuhte
lõppemisest) tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA) hiljemalt viie
tööpäeva jooksul. Krabikodu töötajate nimekirja ja 01.12.2024 – 04.02.2025 tööajatabelite
kontrollimisel selgus, et vahetult teenust osutavad 13 hooldus- ja abihooldustöötajat, kuid neist
vaid kolme hooldustöötaja vastavust SHSis sätestatud nõuetele oli võimalik MTRist kontrollida.
TÖR andmetel on kümne hooldustöötajaga töösuhe alanud oluliselt enam kui viis tööpäeva tagasi
(vt punkti 3.6.).
SKA seisukoht: võttes arvesse, et Krabikodu teeb aktiivselt koostööd ja on asunud rikkumist
kõrvaldama, teostab SKA järelevalve aktis tuvastatud rikkumise üle järelkontrolli 2025 aasta
aprillis.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
SKA algatas 31.01.2025 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud nõuete täitmise
kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete
(SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele.
3.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise
keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest
lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud
hooldusplaanis.
Krabikodule on hooldusteenuse osutamiseks 01.07.2024 a. välja antud tegevusluba nr
SÜH000181 ning maksimaalselt on lubatud hooldusteenust osutada 44le isikule. Päästeameti ja
Terviseameti juuni 2024 a. hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse- ja
tuleohutusalastele nõuetele.
Krabikodu osutab hooldusteenust endises koolihoones, millele Rõuge Vallavalitsus on andnud
kasutusloa. Hooldusteenust osutatakse esimesel ja teisel korrusel, lifti rajamine on ehitusjärgus.
Esimesel korrusel on ühe- ja kahekohalised toad (bokside süsteem), teisel korrusel kahe- ja
kolmekohalised toad. Teisel korrusel asuvad enamasti suure hooldusvajadusega teenuse saajad.
Hoones on ligipääsetavus tagatud (nt käsipuud, kaldtee), treppidel liikumiseks on soetatud
trepironija ja olemas on muud hooldustööd hõlbustavad abivahendid (tõstuk, multifunktsionaalne
vann, ratastoolid, pesemistoolid jms). Krabikodus on loodud teenuse saajatele hubane ja
kodusarnane keskkond (maalid, pildid, kaunistused, lilled, kardinad, sauna- ja puhkeruumid,
tegevustuba). Ruumid on avarad ja puhtad. Krabikodul on oma köök, kus valmib toit kolmeks
toidukorraks, nädalamenüü on teadetetahvlil. Krabikodus on kasutusel kutsungisüsteem, mis
aitab tagada teenuse saajate turvalisuse. Hooldustoimingud ning muud vajaminevad teenused
on korraldatud, teenuse saajatele on koostatud hooldusplaanid.
Krabikodu kodulehel on põhjalik teave hooldusteenusest, täiendavatest teenustest (intervall
hooldusteenus, päevahoid, päevakodu) ning asutuse visioonist ja väärtustest. Koostatud on
Krabikodu kodukord (sh päevakava), privaatsustingimused ning külastajate meelespea.
Paikvaatlusel nähtus, et hooldusteenuse osutamise tegevuskohas on tagatud turvaline keskkond,
korraldatud on teenuse saajate majutamine ja toitlustus ning teostatakse abivajadusest lähtuvaid
hooldustoiminguid. Hooldusteenusel viibis 36 teenuse saajat (esimesel korrusel 19 teenuse
saajat ja teisel korrusel 17 teenuse saajat). Vahetult teenust osutasid 4 hooldustöötajat, kellest
kaks töötavad 24 tunnises töövahetuses. Lisaks on päevasel ajal tööl hooldusjuht, pesija,
tegevusjuhendajad, puhastusteenindajad ning muu personal.
SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3 ning
teenuse osutamisel on järgitud kvaliteedipõhimõtteid. Tunnustust väärib, et Krabikodus on
planeeritud töötajate arv selliselt, mis võimaldab teenuse saajatele personaalsemat lähenemist.
3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool
kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus
määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud
ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes
teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada
teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel
2
selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul
tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga.
3.2.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded
Krabikodu hooldusplaanid sisaldavad põhjalikku abivajaduse hindamist teenuse saaja
igapäevategevuste kohta. Kontrollitud viies hooldusplaanis on osaliselt kirjeldatud konkreetsed
tegevused, mis lähtuvad teenuse saaja abivajadusest (vt punkti 3.3.).
Hooldustoimingute teostamisel kasutavad hooldustöötajad sirme või statsionaarselt paigaldatud
kardinaid. Hooldusjuhi sõnul võimaldatakse teenuse saajale vajadusel ka omaette olemist
muudes tegevusruumides (vabaaja ruum soolakivi seinaga), kust avaneb vaade looduskaunile
keskkonnale.
Hooldekodus on tagatud teenuse saaja tahte ja võimekusega arvestamine ning
selgitamiskohustus. Töötajate sõnul enne hooldustoimingu teostamist selgitatakse teenuse
saajale selle sisu, arvestatakse tema tahte ja võimekusega tegevustes osalemisel, kuid samas
motiveeritakse koostööle. Kui teenuse saaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud
oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest hooldusjuhti või meditsiiniõde. Hooldekodu
juhataja võtab ühendust teenuse saaja lähedasega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval.
Teenuse saajate lähedastega (vestlus kolme lähedasega) vestlustest selgus, et teave teenuse
saaja olukorra kohta on alati olemas ning lähedased suhtlevad ka ise aktiivselt Krabikodu juhiga.
Teenuse saajate lähedaste selgituste kohaselt ei ole nad teadlikud hooldusplaanist, kuid täitsid
põhjaliku dokumendi teenuse saaja abivajaduse kohta.
3.2.2. Määruse § 2 lõike 5 nõuded
Krabikodus on tagatud teenuse saajatele abi ja juhendamine söömisel ja joomisel. Krabikodu
köögis valmib toit kolmeks põhitoidukorraks ja õhtu ooteks. Vajadusel valmistatakse eritoitu,
püreestatud toitu ja võimalusel arvestatakse teenuse saaja toidu eelistustega. Toitu söövad
teenuse saajad kas söögisaalis või oma toas ning hooldustöötajad abistavad suure
hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel. Veega täidetud joogitopsid või joogipudelid olid
teenusesaajate käeulatuses olemas. Hooldustöötajad tuletavad teenuse saajatele vedeliku
tarbimist meelde ja pakuvad voodikesksetele teenusesaajatele juua vähemalt kahe tunni järel.
Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude
korrashoiul. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad
abistavad igal päeval teenuse saajaid liikumisel ja asendivahetustel (nt istuvasse asendisse
tõusmisel) ning abivahendite kasutamisel (olemas liikumisabivahendid, tõstuk ja hooldustööks
vajalikud abivahendid). Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid
suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel puhastavad proteesid. Tualetitoimingutes on
teenuse sajaatele abi ja juhendamine tagatud, olemas on invatualett, mähkmeid vahetatakse
vastavalt teenuse saaja vajadusele, toas on potitoolid. Üle keha pesemine toimub vähemalt üks
kord nädalas ja siis vahetatakse ka teenuse saaja riided ja voodipesu (vajadusel sagedamini)
ning korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus. Lisatasu eest on võimalik
saada iluteenuseid (juuksur, maniküür, pediküür jms), psühholoogi ja logopeedi teenuseid.
Hingelist tuge pakub hingehoidja.
Krabikodus on kasutusel erinevate hooldustoimingute teostamiseks jälgimislehed, nt vedeliku ja
toidu manustamine, pesemisgraafik, kukkumiste registreerimine, logiraamat jms. Hooldusjuhil on
koostatud suure hooldusvajadusega teenuse saajate (individuaalselt) kohta üksikasjalik teave
vajaminevatest hooldustoimingutest ja tegevustest. Samuti on markertahvlil kirjas, milliseid
täiendavaid toiminguid tuleb hooldustöötajatel töövahetuse jooksul teha.
3.2.3. Määruse § 2 lõike 6 nõuded
Krabikodus töötab meditsiiniõde neli päeva nädalas (tööaeg vastavalt teenuse saajate arvule).
Meditsiiniõe ülesandeks on teostada õendusprotseduure (sidumised, kateetri/stoomi vahetus,
süstimised vms), jälgida teenuse saajate üldseisundit, teha koostööd teenuse saaja perearstiga
teenuse saaja raviskeemi järgimiseks. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse teenuse saajate
aktiviseerimist, naha hooldust, vajadusel asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit.
Meditsiiniõe ja hooldustöötajate vaheline koostöö on hea, teavet vajaminevatest
terviseseisundiga seotud toimingutest jagatakse kas suuliselt või kirjalikult (nt markertahvel).
Hooldustöötajad jälgivad teenuse saajate üldseisundit ning muutuse ilmnemisel antakse sellest
koheselt meditsiiniõele teada või kutsutakse kiirabi (olemas juhend kiirabi kutsumiseks).
Käsimüügiravimite andmine tuleb hooldustöötajatel töölehele kirja panna, lisaks ka
3
logiraamatusse. Hooldustöötajatel tuleb vajadusel mõõta teenuse saajate vererõhku,
kehatemperatuuri ja veresuhkrut ning teostada muid toiminguid vastavalt oma pädevusele (nt
salvide määramised, silmatilkade kasutamine). Hooldustöötajad oskavad anda esmast abi
teenuse saajale kuni kiirabi saabumiseni.
3.2.4. Määruse § 2 lõike 7 nõuded
Hooldekodus töötab kaks tegevusjuhendajat, kes viivad läbi päevategevusi teenusesaajatele (sh
voodikesksetele teenuse saajatele). Päevategevuste kava on leitav teadetetahvlilt.
Tegevusjuhendajate ülesandeks on motiveerida teenuse saajaid vabaaja tegevustes osalema ja
tegevusi läbi viima. Krabikodul on eraldi tegelustetuba ja puhketuba soolaseinaga.
Läbiviidavateks tegevuseks on ühine võimlemisring, laulu-, luule- ja vestlusringid, käelised
tegevused, lauamängude mängimine, värskes õhus viibimine jms. Krabikodu võimaldab teenuse
saajate lähedastel paindlikku külastamisvõimalust, kuid arvestada tuleb teenuse saajate
päevakava, hooldustoimingute teostamisega ja haiguspuhangutest tingitud piirangutega.
Hooldustöötajad abistavad teenuse saajaid telefoni kasutamisel ja õue viimisel. Kui teenuse saaja
vajab transporti, siis Krabikodu korraldab transpordi (teenuseosutaja transport, haigla transport
või sotsiaaltransport). Teenuse saajate ja nende lähedastega vestlustest selgus rahulolu teenuse
osutamise kohaga ja hooldusteenuse osutamisega (hooldustöötajate töö). Muret tunti
dementsusega teenuse saajate pärast kuna välisuks on avatud.
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud määruse § 2 lõigetes 1–7 sätestatud nõuded ja järgib
teenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtteid.
3.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu.
SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele
suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse
osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja
toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Võru Vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga vestlusest selgus,
et hooldusteenusele suunamisel koostatakse haldusakt teenuse rahastamise kohta. Tartu
Linnavalitsus koostab haldusakti, mis sisaldab teavet isiku abivajadusest ja hooldusteenuse
rahastamisest.
Järelevalvemenetluses kontrollis SKA viie hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5
sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenuse saajaga või kui
teenuse saaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga, koostada 30 päeva jooksul teenuse
alustamisest arvates hooldusplaan. Krabikodu koostab hooldusplaanid tähtaegselt. Hooldekodu
juhataja selgituste kohaselt kogub tema esmase teabe teenuse saaja abivajadusest.
Hooldusplaani protsessi eest vastutab hooldusjuht, kes kavandab meeskonnaliikmed
hooldusplaani koostamisse. Teenuse saajal või tema lähedasel tuleb täita põhjalik ankeet
teenuse saaja toimetuleku ja vajaduste kohta. Hooldusjuhi selgituste kohaselt tuleb
hooldustöötajatel anda teavet teenuse saaja toimetulekust, et teenuse saajale koostatav
hooldusplaan oleks isikukeskne. Meditsiiniõde koostab õendusloo ja annab juhised
tervishoiuteenusteks (raviskeemi järgimine, liikumis soovitused, vererõhu näitajate kontrollimine
jms). Hooldusplaanid on sõnastatud isikukeskselt. Krabikodu hooldusjuht kaasab hooldusplaani
koostamisse nii teenuse saaja ja/või tema lähedase, meditsiiniõe ja hooldustöötajad, kuid
allkirjastab hooldusplaani vaid ise.
Krabikodu hooldusplaanides on olemas põhjalik teave teenuse saaja abivajadusest ja selle
ulatusest ning täiendavast teabest tegevuste teostamisel (märkused). Hooldusplaani tegevus- ja
toetusplaan (peatükk IV) sisaldab hooldusteenuse eesmärke ja mõningaid eesmärgist lähtuvaid
tegevusi (füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne tegevus, toimetulek eneseteenindusega,
tervishoiuteenuste vajadus, muud kokkulepped), kuid tegevuste sagedust ei ole määratletud iga
tegevuse puhul. Näiteks: A. O. võtab ravimeid regulaarselt ja korrapäraselt; J. J. osaleb kuulajana
lugemisringis.
SKA juhib tähelepanu, et hooldusplaan peab sisaldab konkreetseid toiminguid ja tegevusi, mis
tagavad teenuse saaja abivajaduse, tema oskuste ja võimekuse paranemise või säilimise. Näited:
1) A.T. abivajaduse hindamisest selgub, et ta vajab abi üle keha pesemisel, siis konkreetne
tegevus hooldusplaanis on abistamine üle keha pesemisel (selja piirkond) sagedusega üks kord
4
nädalas ja teenuseosutaja hinnang tegevuse elluviimise kohta selgitaks, mil määral on A. T.
võimeline ise end pesema.
2) J. J. vajab abi suuhügieenitoimingutes, mistõttu konkreetseks tegevuseks on suuhoolduse
teostamine, sagedus 1-2 korda päevas ning teenuseosutaja hinnangu kohaselt teostab
hooldustöötaja J. J. suuhoolduse.
Konkreetsed tegevused ja nende sagedus hooldusplaanis võimaldavad hooldustöötajatel oma
tööd teha lähtudes teenuse saaja individuaalsest abivajadusest. Lisaks on oluline mõista teenuse
saajal ja/või tema lähedasel, milliseid hooldustoiminguid hooldusteenuse raames osutatakse (nt
ka hooldusvajaduse ümberhindamisel). Krabikodu on hooldusplaanid ülevaadanud vähemalt üks
kord poolaastas (iga kuue kuu järel).
SKA seisukoht: Hooldekodu on SHS § 21 sätestatud nõuded täitnud, kuid hooldusplaanid vajavad
korrigeerimist konkreetsemaks. Hooldusplaanis tuleb sõnastada teenuse saaja abivajadusest
lähtuvalt konkreetsed tegevused ja/või toimingud, tegevuste ajakava ning hinnang
teenuseosutaja tegevuse kohta.
3.4. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu,
kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks
määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult
hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5
kohaselt ei tohi hooldusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud
kuriteo eest võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise ja vara.
Krabikodus töötavad 13 vahetult teenust osutavat töötajat, kaks tegevusjuhendajat, hooldusjuht,
meditsiiniõde ja Krabikodu juhataja.
Tunnustust väärib, et Krabikodus on juba käesolevalt planeeritud hooldustöötajaid igal ööpäeval
enam, kui seda määruse § 3 (jõustub 01.07.2026) sätestab. Igal ööpäeval on tööl neli
hooldustöötajat, kellest kaks töötavad 24 tundi ja kaks 15 tundi (kell 6.00-21.00). Teenusesaajaid
kokku oli 36. Tööpäeviti kella 8.00st kuni 16.00ni on eraldi tööl abihooldustöötaja-pesija,
tegevusjuhendajad ja puhastusteenindaja. Samuti on eraldi töötaja, kes tegeleb teenuse saajate
pesemisega saunas (üks kord nädalas). Krabikodus ei tööta abihooldustöötajad iseseisvalt, vaid
nende tööd on juhendamas hooldustöötaja (tööajatabelid 01.12.2024- 04.02.2025).
Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud
teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks hooldusplaani alusel.
Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on
omandanud hooldustöötaja kutse saamisel või koolituse läbimisel.
Krabikodu juhataja kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle
asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja teostab päringu kord aastas.
SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud SHS § 22 nõuetest.
3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha
maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate
tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta.
Krabikodu hinnakirja kohaselt kujuneb hooldusteenuse hind lähtudes teenusesaaja
hooldusvajadusest. Hoolduse tasemeid on neli. Hetkel on baashinnaks 1475 eurot ning iga
järgnevale hooldustasemele lisandub 100 eurot. Teenuse hinnale lisanduvad ka teenuse saaja
tegelik kulu ravimitele ning lähtudes vajadusest kulu transpordile. Hoolduspersonali kulu ühe
teenuse saaja kohta on 786 eurot kuus. Krabikodu juhataja sõnul on hoolduskulude arvestamisel
võetud aluseks hooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud,
tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituste kulud.
Rahandusministeerium on koostanud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori. Võttes
arvesse, et Krabikodus töötab kokku 13 hooldustöötajat, arvutab näidiskalkulaator hoolduskulu
ühe teenusesaaja kohta 635 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja
töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate
töötasud.
5
SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude.
3.6. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja
peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või
abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKA-l peab olema võimalus
kontrollida vahetu hooldusteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema
kindlus, et hooldusteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad,
kes kõik on kajastatud tegevusloal.
Krabikodus osutasid vahetult teenust kümme töötajat (M. K., M. V., K.-A. V., A. R., K. K. J. J., Ü.
V., V. Z., T. T., ja K. F.), kelle vastavust SHSis sätestatud nõuetele ei olnud võimalik MTRist
kontrollida. Nimetatud töötajatega on Krabikodu sõlminud töösuhte oluliselt varem kui viis
tööpäeva tagasi, nt M. K. tööleping on sõlmitud 01.08.24; M. V. alustas Krabikodus töötamist
07.09.24; T. T. töötamise alguskuupäev on 01.01.25.
SKA seisukoht: Hooldekodu ei täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõuet.
IV. ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Hooldusplaani koostamise juhistega ja näidis hooldusplaaniga saate tutvuda SKA kodulehel.
4.2. Soovitame Hooldekodul teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega
(ekspertnõustamine asutustele), et saada nõustamist dementsusega inimestele sobiva
keskkonna loomises.
4.3. Tutvustada hooldusplaani teenuse saajale ja/või teenuse rahastajale (nt lähedane, kohalik
omavalitsus) ning märkida hooldusplaani isikud, kes on kaasatud hooldusplaani koostamisse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Plato
peaspetsialist (järelevalve)
6