Kaitsepolitseiamet
[email protected] Meie 01.03.2025 nr 1-13/6287-1
Luise tn 1
10142, Tallinn
Toetused Euroopa Liidu ametnikele
Euroopa Liidu ametnikele, kellel kohandub EL institutsiooni või allasutuste personalieeskirjade
alusel asutustesises hüvitamise skeem puudutab kolme sihtgruppi:
Eesti inimesed, kes töötavad Euroopa ühendustes ning kelle elukoht ja töötamise asukoht
on Eestis
Eesti inimesed, kes töötavad Euroopa ühendustes ning kelle töökoht on välisriigis,
üldjuhul on ka elukoht siis välisriigis
Muude riikide kodanikud, kes töötavad Euroopa ühendustes asukohaga Eesti.
Lühikokkuvõttena:
EL ametnikele on institutsioonide poolt omad hüvitised. Ametnikud või nende
elukaaslased võivad küsida Sotsiaalkindlustusameti käest tõendid Eesti toetuste saamise
kohta selleks, et esitada need oma tööandjale ning teha tasaarvestus.
EL ametnikele, kes on Eesti kodanikud aga töötavad välisriigis ei rakendu tavalised EL
reeglid, mis kehtivad nö tavatöötajatele. Seega tuleb uurida, mis riigi sotsiaalkindlustatus
inimesel on - kui on Eesti siis Eesti maksab perehüvitisi, kui on teine riik siis maksab teine
riik.
EL institutsioonides on kuni ca 20 nädalane sünnituspuhkus, mille ajal töötaja võib olla
kodus palga säilitamisega. Sel juhul Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitist ei maksa
kuna inimesel on sissetulek olemas. See puudutab ema vanemahüvitist ja osaliselt
jagatavat vanemahüvitist kuna EL emapuhkus kattub jagatava vanemahüvitise
perioodiga.
EL määruse 883 art 15 ja määruse 987 art 17 tõlgendamine
EL määrus 883/2004 art 15 näeb ette, et Euroopa ühenduste lepingulised töötajad võivad valida,
kas nende suhtes kohaldatakse:
selle liikmesriigi õigusakte, mille territooriumil nad töötavad,
või selle liikmesriigi õigusakte, mis viimati nende suhtes kehtisid,
või selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on,
välja arvatud sätted perehüvitiste kohta, mida antakse selliste teenistujate suhtes kohaldatava
skeemi alusel. See valikuõigus, mida võib kasutada vaid korra, jõustub töösuhte alguskuupäeval.
Valikuõigust kohaldatakse üldiselt vaid alla ühe aasta kestva lepingu korral, teistel rakendub
tööandja skeem automaatselt.
Sätte järgi neile küll kohaldub valitud riigi kindlustusskeem aga perehüvitisi antakse nende suhtes
kohaldatava personalieeskirjade alusel.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
EL rakendusmääruse 987/2009 art 17 alusel peaks siis valiku tegemise järgselt isiku tööandja
teavitama liikmesriigi pädevat asutust, et töötaja on selle riigi kindlustuse valinud.
Eestis on elamise alusel antavad hüvitisõigused, seega siis pere, kes siin elab aga vanem töötab
Euroopa ühendustes, on õigustatud saama perehüvitisi Eestis. Samuti Eestis õiguslikult elanud
isik, kes on asunud tööle Euroopa ühendustes ja ei ole valinud muu riigi kindlustusskeemi, on
õigustatud saama Eestis jätkuvalt perehüvitisi.
Eestist EL-sse tööle asunud perele jätkatakse peretoetuste maksmist tulenevalt Euroopa Kohtu
lahendist Case 186/85, mille alusel on vastav reegel sätestatud Euroopa ühenduste lepinguliste
töötajate suhtes kehtestatud personali eeskirjades (Staff personalieeskirjad).
Selleks, et vältida topelt perehüvitiste maksmist erinevatest allikatest,
võetakse Staff personalieeskirjade artikli 67 lõike 2 alusel muudest allikatest saadud summad
teenistujate suhtes kohaldatava skeemi alusel makstavatest hüvitistest maha.
Staff personalieeskirjad panevad kohustuse töötajale tõendada mujalt saadavate perehüvitiste
saamist, nimetatud kohustuse täitmise osas SKA teavet ei oma.
Perehüvitiste maksmine:
Peretoetused:
Eesti inimesed – neile jätkab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peretoetuse maksmist ning
annab tõendi kaasa, mida ja palju maksab SKA. Seda siis nii Eestis elavatele ja siin
töötavatele EL ametnikele kui ka neile Eesti inimestele, kes töötavad muus EL riigis
Euroopa ühendustes. Kui nad on valinud kindlustajariigiks muu riigi, siis Eesti õigus ei
kohaldu ja hüvitisi ei maksta.
Muude riikide kodanikud, kes on asunud tööle Eestis asuvasse Euroopa ühendustesse –
nende puhul SKA küsib üle, kas on valinud Eesti oma kindlustajariigiks ning kui ei ole, siis
peretoetusi neile ei maksta.
Vanemahüvitised:
Eesti inimesed - Vanemahüvitise osas küsib SKA neilt üle, kas tööandja juures on neil
rasedus-sünnitus puhkus ning kas tööandja tasustab selle
vastavalt Staff personalieeskirjade
Juhul, kui tööandja on andnud rasedus- ja sünnituspuhkust koos palga säilitamisega, siis
sellel perioodil ei ole õigust Eestis vanemahüvitist saada. PHS-ist tulenevalt makstakse
ühte asendussissetulekut ning kui tööandja maksab rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal
sissetulekut, siis ei ole alust Eestis vanemahüvitisele sellel perioodil.
SKA saab alustada vanemahüvitise maksmist pärast seda kui Euroopa ühendustes on
lõpetatud rasedus- ja sünnituspuhkus ja tasu maksmine.
Pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist on Euroopa ühenduste töötajal õigus
kasutada lapsehoolduspuhkust. Sellel ajal on neil ka õigus saada tööandjalt toetust kuid
vastavalt Staff personalieeskirjade art 67 lg 2 võetakse Eesti vanemahüvitise summa
toetustest maha.
Välisriigi inimesed – kui ei ole Eestit oma kindlustajariigiks valinud, siis ei ole õigust
hüvitisele.
Staff personalieeskirjad:
Staff personalieeskirjade art 57 ja 58 alusel on rasedatel arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis
57 nimetatud puhkusele õigus saada kakskümmend nädalat puhkust. See puhkus algab mitte
varem kui kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem
kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmikute, enneaegse või puuetega lapse sünni korral
kestab see puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on “enneaegne sünd” sünd, mis
toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodil säilitatakse neile täispalk ja kõik muud hüvitised (art 62).
2
Vastavalt Staff personalieeskirjade art 62 on töötasuks põhipalk, peretoetused ja muud
toetused, art 67 järgi peretoetused on järgmised:
1. a) majapidamistoetus;
2. b) ülalpeetava lapse toetus;
3. c) õppetoetus.
Selles artiklis sätestatud peretoetusi saav ametnik teatab mujalt saadavatest samalaadsetest
toetustest ning sellised toetused arvatakse Staff personalieeskirjade VII lisa artiklite 1, 2 ja 3
alusel makstavatest toetustest maha.
Staff personalieeskirjade art 74 alusel makstakse lapse sünni puhul tegelikult last hooldavale
isikule toetust ning seda toetust makstakse isegi siis kui rasedus on kestnud vähemalt 7 kuud
ning on siis katkenud.
Staff personalieeskirjade Lisa VII art 2 p 1 alusel ametnik, kellel on üks või mitu ülalpeetavat last,
saab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 igakuist toetust iga lapse kohta.
Staff personalieeskirjade Art 42a alusel on Ametnikul õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud
põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast
lapse sündi või lapsendamist.
Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku
poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja
vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue
või raske haigus
Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu.
Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul
jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul
säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele.
Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse
poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud
maksimumperioodi.
Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada täismääras toetust või 50 % sellest
summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat
tööd.
Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja
need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga,
kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud
põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse
samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.
Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud
institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse
esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal
või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe
pärast lapsendamispuhkust, on toetus suurem, kui tavalise pere puhul.
Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % osutatud
summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada
lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % osutatud summast.
3
Staff personalieeskirjade rakendamine koos EL määrusega 883
Juhul kui peres on olukord selline, kus üks vanemates töötab Euroopa ühendustes ning teine
vanem töötab EU liikmesriigis (mitte Eestis), siis vastavalt PHS § 1 lg 3 kohaldatakse perehüvitiste
määramisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116).
Sellise pere puhul SKA kontrollime teise vanema osas:
kus riigis ta töötab/elab,
kus riigis elavad lapsed
kas Euroopa ühendustes töötav vanem on jätkuvalt Eesti sotsiaalkindlustusega kaetud.
Seejärel saab vastavalt EL prioriteetsusreeglitele määrata kindlaks, milline riik maksab perele
hüvitised esmase riigina ning milline riik maksab lisahüvitist.
Õigusaktide ja ametkonna kohta infot andvate portaalide lingid:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01962R0031-20140501
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1502&langId=en
https://eu-careers.europa.eu/en/eu-careers/staff-categories#tab-1
https://european-union.europa.eu/institutions-law-budget/institutions-and-bodies/search-all-eu-
institutions-and-bodies_et
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Pähkel
osakonna juhataja
Kristina Pähkel
53331563,
[email protected]
4