Ene Mölter
Nõo Vallavalitsus
[email protected] Meie 10.03.2025 nr 5.1-3/44788-26
Voika tn 23
Nõo alevik, Nõo vald, 61601
ETTEKIRJUTUSE TÄITMISE KONTROLLI
PROTOKOLL
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teostas 2022. aastal järelevalvet Nõo Vallavalitsuses, et kontrollida
kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavate sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi osutamise
kvaliteeti ning lastekaitsealase töö korraldamist.
2023. aastal tegi SKA järelkontrolli, mille raames tuvastati, et Nõo Vallavalitsus ei ole järginud
kõiki lastekaitseseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punktis 8 sätestatud
nõudeid. SKA tegi 06.12.2023 Nõo Vallavalitsusele puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse
nr 5.1-3/44788-21. Ettekirjutuste täitmise tähtaeg oli 31.12.2024.
22.01.2025 algatas SKA ettekirjutuse täitmise kontrolli. Ajavahemikul 22.01.2025-03.03.2025
kontrolliti juhuvalimi alusel STARi kantud lastega seotud juhtumite viitenumbritega 21247769967,
24272989180, 21245977622, 24274841528, 24274162726 menetlemist.
Ettekirjutuse täitmise kontrolli viisid läbi järelevalve peaspetsialist Annika Steinberg ja
juhtivspetsialist Aasa Harjak.
28.02.2025 edastas Nõo Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja täiendava informatsiooni
seoses lastekaitsetöö korraldamisega Nõo vallas.
SKA tuvastas, et Nõo Vallavalitsus on täitnud ettekirjutuse täies ulatuses ning lõpetab
järelevalvemenetluse.
ETTEKIRJUTUSE TÄITMISE KONTROLLIMISE KOKKUVÕTE
Ettekirjutusega pandud kohustused:
1. Tagada abivajavast lapsest teadasaamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja
lapse abistamiseks vajalike meetmete pakkumine.
Alus: Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on KOVi ülesanne
lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse
hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine.
SKA seisukoht: ettekirjutus on täidetud.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Analüüsitud menetlustest on kolmes nõue täidetud, kuid kahes menetluses (24274841528 ja
24274162726) on see täidetud osaliselt. Arvestades juhtumite asjaolusid kogumis, loeb SKA
ettekirjutuse täidetuks.
2. Tagada kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse
kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel laste huvide väljaselgitamine ning lähtuda
otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.
Alus: LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu
võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse
huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest, koosmõjus LasteKS
§ 17 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse
korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja
lapse abistamiseks meetmete pakkumine.
SKA seisukoht: ettekirjutus on täidetud.
Viiest analüüsitud menetlusest on ühes menetluses (21245977622) nõue täitmata. Kuivõrd neljas
menetluses on see täidetud, loeb SKA ettekirjutuse täidetuks.
3. Tagada, et lapse huvide väljaselgitamisel selgitatakse välja kõik asjasse puutuvad
asjaolud, kuulatakse laps ära, selgitatakse otsuse mõju lapsele ning kõiki asjaolusid
kogumis hinnates kujundatakse põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses
kavandatava otsusega.
Alus: Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3, mille kohaselt tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks
selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu
informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; selgitada lapsele
kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades
sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe
asjaoluna huvide väljaselgitamisel; kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates
kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega.
SKA seisukoht: ettekirjutus on täidetud.
Menetluses viitenumbriga 21245977622 on nõue täitmata LasteKS § 21 lõike 2 punktide 1 ja 3
osas. Neljas menetluses (21247769967, 24274841528, 24274162726, 24272989180) on nõue
täidetud.
4. Tagada abivajava lapse abivajaduse hindamine enne lapsele sobiva meetme määramist.
Alus: Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 28 lõige 1, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele
sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga
3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse korraldamisel
abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse
abistamiseks meetmete pakkumine.
SKA seisukoht: ettekirjutus on täidetud.
Arvestades, et viiest menetlusest kahes (24274162726 ja 24274841528) on lapse abivajadus
hindamata, kolmes menetluses (24272989180, 21247769967, 21245977622) on lapse
abivajadus hinnatud, loeb SKA ettekirjutuse täidetuks.
5. Tagada kõikides juhtumimenetlustes juhtumiplaani ja tegevuskava koostamine ning
abivajavale lapsele abi osutamisel võrgustikutöö rakendamine, järgides
juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud korras.
Alus: LasteKS § 29 lõige 2, mille kohaselt tuleb abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides
juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras.
2
SKA seisukoht: ettekirjutus on täidetud.
Kuna kontrollitud viiest menetlustest kolmes (24274162726, 24272989180, 24274841528) oli
nõue täidetud, loeb SKA ettekirjutuse täidetuks.
6. Tagada abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel lapse arvamuse välja
selgitamine ja dokumenteerimine ning lisada selle lapsega seotud kohustuslikule
juhtumiplaanile.
Alus: LasteKS § 29 lõige 5, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus abivajava lapse
abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse
ning lisama selle lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti,
koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3.
SKA seisukoht: ettekirjutus on täidetud.
Kõigis kontrollitud menetlustes oli laste arvamus välja selgitatud ja dokumenteeritud.
7. Tagada lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning abivajava lapse juhtumiga
seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kandmine sotsiaalteenuste ja -
toetuste andmeregistrisse (STAR) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
põhimääruses kehtestatud korras.
Alus: SHS § 144 lõige 1 punkt 8, mille kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus
sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
põhimääruses kehtestatud korras andmed lastekaitseseaduse tähenduses abivajava lapse ning
abivajava lapse juhtumiga seotud kohtulahendite, toimingute ja menetlustoimingute kohta.
SKA seisukoht: ettekirjutus on täidetud.
Kontrollitud menetlustes (21245977622, 21247769967, 24274841528 ja 24272989180) oli nõue
ettekirjutuse tähtajaks (s.o 31.12.2024) täitmata, kuid kuna ettekirjutuse täitmise kontrolli ajal lisati
STARi tagantjärgi vajalikud dokumendid ja toimingud, loeb SKA ettekirjutuse täidetuks.
LASTEKAITSE JUHTUMITE MENETLEMISE ANALÜÜS
Ettekirjutuse täitmise kontrollimise käigus analüüsiti STARi kantud lastega seotud juhtumite
viitenumbritega 21247769967, 24272989180, 21245977622, 24274841528, 24274162726
menetlemist.
Juhtumimenetluses viitenumbriga 21245977622 on tegemist üksi lapsi kasvatava vanemaga,
kellel on majanduslikud raskused, terviseprobleemid ja sõltuvushäire. Peres kasvab kaks
alaealist last (14a ja 17a).
Juhtumit oli varasemalt alalüüsitud ja puudusi tuvastatud 09.11.2023 SKA järelevalve
järelkontrolli aktis nr 5.1-3/44788-18. Käesoleva ettekirjutuse täitmise järelkontrolli käigus
analüüsib SKA juhtumi menetlemist alates 09.11.2023.
Juhtumimenetlus lõpetati 07.01.2025, kuid 04.02.2025 (peale järelkontrolli teadet) algatati
juhtumimenetlus uuesti kommentaariga „dokumendid vaja lisada“. Tagantjärgi lisati STARi
laste arvamused 22.11.2024 kohta. 04.02.2025 seisuga nimetatud toiminguid STARis ei
olnud. Rikutud on SHS § 144 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuet koosmõjus STARist
tuleneva põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatud nõudega, mis kohustab STARi kandma
juhtumiga seotud toimingud ja menetlustoimingud viie tööpäeva jooksul.
27.09.2023 saabus PPA teade, mille järgi on laste isal alkoholiprobleem ning majas
viibivad pidevalt võõrad isikud, kellega üheskoos alkoholi tarvitatakse. PPA palub hinnata
laste abivajadust. Peale PPA teadet on järgmine sissekanne tehtud alles 28.05.2024, s.o
8 kuud hiljem. Jääb arusaamatuks, miks ei toimunud lastekaitsealaseid tegevusi peale
3
PPA teate saamist ega hinnatud laste abivajadust. Lastekaitsetöötaja ei selgitanud välja
laste huve, rikkudes LasteKS § 21 lõike 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud nõudeid.
20.11.2024 saabus uus PPA teade, mille järgi laste isal on alkoholiprobleemid ning tema
koju kogunevad erinevad isikud alkoholi tarbima. Konfliktid lahendatakse vägivallaga.
PPA palub uuesti hinnata laste abivajadust.
21.11.2024 teostas lastekaitsetöötaja kodukülastuse. Kodus viibis kodukülastuse ajal
laste isa. Toad olid sassis, mustad ja voodipesu puudus. Isaga vesteldi toimunud
kaklusest tema kodus ja laste turvalisuse teemal. Ei nähtu, et isale oleks pakutud
vanemlike oskuste ja alkoholiprobleemidest vabanemiseks toetavaid teenuseid.
22.11.2024 selgitas lastekaitsetöötaja välja laste arvamused. Laste sõnul on nende suhe
isaga hea ning lapsed ei tunne end kodus viibides ohustatuna. Lastel on oma toad ja laste
sõnul keegi neid ei sega, saavad rahulikult õppida ja mängida. Mõlemad lapsed
tunnistavad, et isal on alkoholitarvitamisega probleeme.
Kuu aega hiljem, s.o 10.12.2024 lõpetatakse STARis menetlus kommentaariga, et pere
on hakkama saanud.
27.12.2024, ehk vaid kaks nädalat peale juhtumimenetluse lõpetamist, saabub uus PPA
teade, milles antakse teada, et alaealiste laste isa on alkoholijoobes, märatseb, tahab
kakelda ning lõi tema koju alkoholi tarbima tulnud tuttavat. Seoses antud juhtumiga ning
varasemalt politsei poolt edastatud abivajavate laste teadetega palub PPA hinnata laste
abivajadust ning osutada vajaminevat abi.
Lastekaitsetöötaja teostas kodukülastuse 27.12.2024. Lapsed viibisid LSV toimumisajal
kodust eemal ega näinud sündmust pealt. Isale alkoholiprobleemidest vabanemiseks
teenuseid ei pakutud.
Juhtum on alates 13.09.2021 lastekaitsetöötaja vaateväljas, kuid ei nähtu, et isale oleks
alkoholist loobumiseks ja muudeks toimetulekuoskuste parandamiseks (nt peretöötaja
juhendamisel) teenuseid pakutud.
Aprillis 2023 oli lastel vastuvõtt vaimse tervise õe juurde, kes ei näinud vajadust lastel
teenusega jätkata. STAR menetluse toimingutest ei nähtu, et peale seda oleks laste
abivajadust järjepidevalt jälgitud. Laste arengu ja heaolu kohta ei ole küsitud
informatsiooni laste koolidest.
Arvestades, et laste isal on tõsised alkoholiprobleemid ning laste elukohas käivad
erinevad isikud isa juures alkoholi tarvitamas, juhib SKA tähelepanu, et lastekaitsetöötajal
on oluline laste heaolu regulaarselt jälgida, kuni isa saab vajalikku ravi ja abi
alkoholiprobleemist vabanemiseks. Alkoholi tarvitamisest tingitud olukorrad kujutavad
suurt riski alaealistele lastele, mis võib ohustada nende tervist, elu ja arengut. Kui laste
isa ei kujuta lastele ohtu, siis tuleb arvestada riskiga, et seda võivad teha teised isikud,
keda isa enda koju alkoholi tarvitama lubab. Kohalikul omavalitsusel on võimalus
kohustada laste isa tagama lastele turvalise elu- ja kasvukeskkonna (nt ettekirjutus,
hooldus- või käitumisjuhis).
Juba 09.11.2023 järelkontrollis viitas SKA, et STARi toimingutest ei nähtu, et peret oleks
toetatud lapsevanema alkoholi kuritarvitamise osas ning perele pole pakutud toetavaid
sotsiaalteenuseid. Ka praeguste STAR andmete põhjal saab öelda, et seda pole tehtud
käesoleva ajani ja lapsed on sisulise abita jäänud. Rikutud on LasteKS § 21 lõikes 1 ja
lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud nõudeid. Juhtumiplaani tegevuskavas on sisestatud
eesmärgiks laste emotsioonidega toimetulek, alguse ajaks on märgitud 10.04.2023.
Vahehindamised puuduvad. Isale tegevuskavas eesmärgid puuduvad üldse. SKA juhib
tähelepanu, et tegevuskava eesmärkide osas tuleb läbi viia lapse huvidest lähtuvaid
vajaduspõhiseid vahehindamisi (soovituslikult vähemalt 6 kuu tagant). Rikutud on
LasteKS § 29 lõikes 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt tuleb lapsele abi osutamisel
rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande
seaduses sätestatud korras, tulenevalt SHS § 9 lõikest 6 peab juhtumiplaan sisaldama
tegevuskava täitmise hindamise aega ja tulemust. Menetluse läbiviimist analüüsides
nähtub, et juhtumikorralduslikku tööd pole sisuliselt tehtud. Lastekaitsetöötaja on peale
PPA teateid teostanud kodukülastusi ja vestelnud isaga. Samuti on perele makstud
sotsiaaltoetusi, kuid aktiivset isa ja laste kaasamist menetlusse pole toimunud. Lastega ei
ole kontakti hoitud ja nendega on kohtutud vaid ühel korral (22.11.2024). Arvestades laste
vanust, on lastega võimalik lihtsatel viisidel kontakti hoida kasutades selleks näiteks
telefoni või internetti.
4
Juhtumimenetlus alustati 02.01.2023. Juhtumiplaani tegevuskava ja abivajadus kinnitati
STARis kaks aastat hiljem 10.02.2025.
STAR andmetest ega lapse abivajaduse hindamisest ei selgu ema andmed
hooldusõiguse kohta.
SKA soovitab puuduste kõrvaldamiseks taotleda SKA laste heaolu osakonna
nõustamisteenust.
Ettekirjutuse täitmine:
p 1 LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3 – täidetud
p 2 - LasteKS § 21 lõige 1 – täitmata
p 3 Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3 – täitmata
p 4 LasteKS § 28 lõige 1 koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3 – täidetud
p 5 LasteKS § 29 lõige 2 – täitmata
p 6 LasteKS § 29 lõige 5 – täidetud
p 7 SHS § 144 lõige 1 punkt 8 – täitmata
Juhtumimenetluses viitenumbriga 21247769967 on tegemist tänaseks 12-aastase poisiga,
kes viibib asendushooldusteenusel Elva Perekodus, saab vaimse tervise õe teenust, tema
füüsiline tervis on korras. Bioloogilise emaga ja emaemaga on lapsel suhe hea, bioloogiline isa
ei ole teada. Juhtumit oli varasemalt alalüüsitud ja puudusi tuvastatud 29.12.2022 SKA
järelevalve aktis nr 5.1-3/44788-10.
Juhtum on algatatud 27.12.2021, Jõhvi lastekaitsespetsialisti abivajava lapse teatega, et
Nõo valla rahvastikuregistrisse on kantud ema lapsega. Ema on lapse hooletusse jätnud,
laps ei täida koolikohustust. 11.04.2022 tegi Tartu Maakohtu määruse Nõo Vallavalitsuse
avalduse peale esialgse õiguskaitse korras lapse eraldamiseks vanemast, hooldusõiguse
äravõtmiseks ja eestkostja määramiseks.
26.04.2022 suunati laps Elva Perekeskusesse asendushooldusteenusele.
11.11.2022 määras kohus lapse eestkostjaks Nõo Vallavalitsuse.
2023. aastal tegeles eestkostja lapse põlvnemise tuvastamisega, et taotleda lapsele
toitjakaotuspensioni ning kohtu kaudu lapse emalt elatiste väljanõudmisega.
Käesoleva ettekirjutuse täitmise järelkontrolli käigus analüüsib SKA juhtumi menetlemist alates
09.11.2023.
Juhtumiplaani tegevuskavas on tegevuste alguse ajaks märgitud aprill, september ja
november 2022, kuid ajakavas ei ole märgitud tegevuste elluviimise lõpptähtaegu.
Õppeprotsessis osalemine, abi hariduse omandamisel on märgitud täidetuks 12.03.2024
seisuga, ülejäänud (kokku 7) 2022.a aprillis püstitatud eesmärki/tegevust ei ole hinnatud.
SKA juhib tähelepanu, et tegevuskava eesmärkide osas tuleb läbi viia lapse huvidest
lähtuvaid vajaduspõhiseid vahehindamisi (soovituslikult vähemalt 6 kuu tagant). Rikutud
on LasteKS § 29 lõiget 2, mille kohaselt tuleb lapsele abi osutamisel rakendada
võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses
sätestatud korras, tulenevalt SHS § 9 lõikest 6 peab juhtumiplaan sisaldama tegevuskava
täitmise hindamise aega ja tulemust.
Juhtumiplaani eesmärkide ja tegevuste üle vaatamisel ja planeerimisel peab osalema kindlasti
laps ise, tema perevanem ja lastekaitsetöötaja, siin on väga oluline arutelu ja koostöö.
Järelevalvetoimingute ajal on STARi lisatud järgmised toimingud 25.11.2024 vestlus
lapsega ja Elva Perekodu sotsiaaltöötajaga,14.12.2024 kaks toimingut – telefonivestlus ja
kirjavahetus Elva Perekoduga,16.12.2024 helistamine lapse emale, 03.01.2025 suhtlus
Elva Perekodu sotsiaaltöötajaga, 24.01.2025 lapse arvamuse väljaselgitamine ja
telefonivestlus lapse emaga. 03.02.2025 seisuga nimetatud toiminguid STARis ei olnud.
Rikutud on SHS § 144 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuet koosmõjus STARist tuleneva
põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatud nõudega, mis kohustab STARi kandma juhtumiga
seotud toimingud ja menetlustoimingud viie tööpäeva jooksul.
SKA juhib tähelepanu, et menetluse eest vastutavaks töötajaks on märgitud töölt lahkunud
ametnik, mis viitab, et juhtumit üle ei korrektselt ole võetud.
Ettekirjutuse täitmine:
p 1 LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3 – täidetud
5
p 2 LasteKS § 21 lõige 1 – täidetud
p 3 Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3- täidetud
p 4 LasteKS § 28 lõige 1 koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3 – täidetud
p 5 LasteKS § 29 lõige 2 – täitmata
p 6 LasteKS § 29 lõige 5 – täidetud
p 7 SHS § 144 lõige 1 punkt 8- täitmata
Juhtumimenetluses viitenumbriga 24272989180 on tegemist hooldusõigusvaidluse juhtumiga,
kus lapsevanematel on keerulised omavahelised suhted. Peres kasvab kolm alaealist last
(9a, 6a, 3a).
Pere on lastekaitsetöötaja vaateväljas alates 26.08.2024.
Juhtumiplaani tegevuskavas on märgitud eesmärgiks laste emotsionaalne toetamine,
kuhu on lisatud tegevustena mänguterapeudi ja vaimse tervise õe teenus. Alguseks on
märgitud 01.10.2024, kuid puudub tegevuse vahehindamine. SKA juhib tähelepanu, et
tegevuskava eesmärkide osas tuleb läbi viia lapse huvidest lähtuvaid vajaduspõhiseid
vahehindamisi (soovituslikult vähemalt 6 kuu tagant). Tulenevalt SHS § 9 lõikest 6 peab
juhtumiplaan sisaldama tegevuskava täitmise hindamise aega ja tulemust. Samuti puudub
STARis informatsioon lapsevanemate tulemustest seoses Gordoni perekoolis
osalemisega ja edasisest tegevusplaanist, kas ja kuidas on vajalik vanemate vahelist
suhtlemist veel toetada. Sellest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel oluline LasteKS § 21
lõike 2 punktist 1 ja 3 teha koostööd mänguterapeudiga ning uurida laste emotsionaalse
heaolu kohta.
STAR toimingutest ei nähtu, et oleks suheldud mänguterapeutidega info vahetuseks.
Seoses laste emotsionaalse heaolu hindamise ja jälgimisega on vajalik küsida
informatsiooni mänguterapeudilt.
On positiivne, et lastekaitsetöötaja on teostanud kodukülastusi ning on menetlusse
kaasanud mõlemad vanemad ja lapsed. Laste abivajadus on hinnatud ning mõlema lapse
arvamus on välja selgitatud ning dokumenteeritud. Lastekaitsetöötaja on vahetanud
informatsiooni kooli psühholoogiga ning on korraldanud ümarlaudu. Lastele on tagatud
mänguteraapia ja vanematele võimaldati osaleda Gordoni perekooli koolitusel.
Tagantjärgi on STARi lisatud PPA kirjad (25.09 ja 26.09), vastus kohtu nõudele
(01.11.2024), kohtumäärus (04.12.2024), kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
(12.12.2024) ja vestlus laste isaga (24.01.2025). 04.02.2025 seisuga nimetatud
toiminguid STARis ei olnud. Rikutud on SHS § 144 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuet
koosmõjus SHSist tuleneva põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatud nõudega, mis kohustab
STARi kandma juhtumiga seotud toimingud ja menetlustoimingud viie tööpäeva jooksul.
Ettekirjutuse täitmine:
p 1 LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3 – täidetud
p 2 LasteKS § 21 lõige 1 – täidetud
p 3 Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3 – täidetud
p 4 LasteKS § 28 lõige 1 koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3 – täidetud
p 5 LasteKS § 29 lõige 2 – täidetud
p 6 LasteKS § 29 lõige 5 – täidetud
p 7 SHS § 144 lõige 1 punkt 8 – täitmata
Lihtmenetluses viitenumbriga 24274841528 on tegemist lastega (12a ja 8a), kes elavad koos
emaga isast lahus ja ema elukaaslane on vägivaldne ema suhtes.
Juhtum on algatatud 23.11.2024 abivajava lapse teatega lasteabist, häirekeskusse oli
pöördunud laste isa, kelle oli helistanud laps. Laps andis teada, et kasuisa peksab laste
ema. Häirekeskus edastas teate politseile.
25.11.2024 võttis lastekaitsetöötaja ühendust laste isaga. Lapsevanemad elavad lahus,
suhtluskord nädal isa ja nädal ema juures toimib. Isa sõnul toimus intsident ema kodus.
Väiksem poiss magas enamuse ajast, ta äratati alles politsei tulekul. Sellest, mis juhtus,
teab tema suurema venna ja ema jutu põhjal. Vanem poiss kuulis ja nägi ning helistas
isale. Lastekaitsetöötaja pakkus lastele psühholoogi teenust või vaimse tervise õe juurde
6
minekut. Isa soov oli, et ta vaatab nädala, kas ja mida poisid võiksid vajada. Rikutud on
LasteKS § 28 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele
sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse abivajadust.
27.11.2024 ja 28.11.2024 selgitas lastekaitsetöötaja välja kummagi lapse arvamuse.
Noorem poiss on eluga rahul, suhe mõlema bioloogilise vanemaga on hea, meeldib olla
nii ema kui isa juures, mõlemas kohas on oma tuba, koolis läheb hästi. Muresid laps ei
väljendanud.
Vanema poisiga võeti jutuks 23.11.2025 intsident, mille kohta laps ütles, et saab ema uue
mehega muidu hästi läbi ja ei muretse ega karda selle pärast, mis juhtus. Mõlema vanema
juures elades on tal oma tuba ja suhted head. Vanemad on tema jaoks alati olemas.
Muresid ei ole. Lastekaitsetöötaja on märkinud vestluse kokkuvõttesse, et kui isa soovib
lapsega psühholoog juurde minna, on vald nõus teenusele suunama maksimaalselt neli
korda. SKA juhib tähelepanu, et lapse abivajaduse hinnangut, millele tuginedes teenust
pakutakse, ei ole koostatud.
02.12.2024 helistas lastekaitsetöötaja laste isale ning sai infot, et poistel on läinud väga
hästi, ei ole märganud mingeid muutusi ega kurbust. Kõik toimib, koolis läheb hästi, poisid
on tegusad ja rõõmsad. Lastekaitsetöötaja andis taas teada, et kui isa näeb, et pojad
vajavad mingit tuge, siis helistagu ja valla poolt saab aidata (rahalise toega teraapiasse
suunata). SKA selgitab, et abivajaduse hindamise eesmärk on tagada olukord, kus lapsele
ei kohaldata juhuslikke ja käepäraseid meetmeid, mis kohaliku omavalitsuse üksusel
olemas on, vaid selgitatakse välja lapse tegelik vajadus ning otsitakse sobivaid meetmeid
nende vajaduste rahuldamiseks.
02.12.2024 on juhtum lõpetatud kommentaariga „Probleem lahendatud“, 04.02.2025 on
sotsiaaltöö spetsialist märkinud menetluse uuesti aktiivseks kommentaariga – vajalike
dokumentide lisamine.
04.02.2025 on STARi salvestatud tagantjärele 27.11 ja 28.11.2025 koostatud laste
arvamused. Rikutud on SHS § 144 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuet koosmõjus STARist
tuleneva põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatud nõudega, mis kohustab STARi kandma
juhtumiga seotud toimingud ja menetlustoimingud viie tööpäeva jooksul.
Positiivne on, et mõlema lapsega ja nende isaga on vesteldud ja nende arvamus STARis
fikseeritud. Samas laste emaga, kelle suhtes vägivalda tarvitati ja kelle juures lapsed
suhtluskorrast lähtuvalt elavad ning tema elukaaslasega, väidetava lähisuhtevägivalla
toimepanijaga, ei ole STARi andmetele tuginedes vesteldud. Kui vastava korralduse on
andnud PPA lähisuhtevägivalla asjus algatatud uurimise huvides, siis peaks see olema
ka juhtumis ära mainitud. Kui aga PPA ei ole eelnenut palunud, on LasteKS § 21 lõike 2
punktist 1 tulenevalt lastekaitsetöötajal oluline võtta koheselt kontakti laste emaga ja tema
elukaaslasega, kellest otseselt sõltub juhtumi subjektideks olevate laste turvalisus ja
heaolu.
Ettekirjutuse täitmine:
p 1 LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3 – osaliselt täidetud (meetmeid on pakutud, kuid
abivajadus on hindamata)
p 2 LasteKS § 21 lõige 1 – täidetud
p 3 Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3 – täidetud
p 4 LasteKS § 28 lõige 1 koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3 – täitmata
p 5 LasteKS § 29 lõige 2 – ei saa hinnata, kuna hetkel ei näe menetluses võrgustikutöö
vajadust.
p 6 LasteKS § 29 lõige 5 – täidetud
p 7 SHS § 144 lõige 1 punkt 8 – täitmata
Lihtmenetluses viitenumbriga 24274162726 on tegemist suhtlusõiguse vaidlusega. Peres
kasvab kaks alaealist last (5a ja 7a).
Juhtum on kohaliku omavalitsuse vaateväljas alates 15.10.2024 ning KOV menetluses
lihtmenetlusena.
22.10.2024 suunati lapsed KOV korralduse alusel mänguteraapiasse. 06.02.2025 esitas
laste ema taotluse mänguteraapiaga jätkamiseks. Samuti vajab üks lastest regulaarset
logopeedilist ja eripedagoogilist arendustegevust. Menetluse toimingutest ei nähtu, et
laste abivajadus oleks hinnatud. Rikutud on LasteKS § 28 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille
7
kohaselt tuleb enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist hinnata lapse
abivajadust.
06.02.2025 saabus teade kohtult, mille järgi võib laste heaolu ja turvalisus isa käitumise
tõttu olla ohus. Kohus teatas, et ema ei pea lapsi isale üle andma.
Menetluse toimingutest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks küsinud laste toimetuleku
kohta informatsiooni lasteaiast ega vahetanud infot mänguterapeudiga, kelle juures
lapsed on varasemalt käinud. 17.01.2025 kohtumäärusest ilmneb, et isa elukohta on
vajalik teha pistelist kontrolli. STAR toimingtest ei nähtu, et Nõo Vallavalitsus oleks
suhelnud isa elukohajärgse kohaliku omavalitsusega. Lastekaitsetöötajal on oluline
LasteKS § 29 lõikest 2 tulenevalt võtta ühendust isa elukohajärgse KOViga, et vahetada
informatsiooni kodukülastustest ja hinnata järjepidevalt laste turvalisust isaga suhtlemisel.
Isa elukohajärgne KOV omab paremat ülevaadet isa toimetuleku kohta ja koostöö teise
KOViga on laste huvide tagamiseks ja kaitseks vajalik.
Juhtumi asjaolud viitavad, et tegemist on keerulise suhtlusõigusvaidlusega ning vanemate
ja laste toimetuleku parandamiseks ei piisa ühekordsetest meetmetest. Sellest tulenevalt
on kohalikul omavalitsusel oluline LasteKS § 21 lõike 2 punktist 1 tulenevalt algatada
juhtumimenetlus.
Positiivne juhtumis on see, et KOV on taganud laste psühholoogilise heaolu toetamiseks
mänguteraapia, on suhelnud menetluse jooksul mõlema vanemaga, toimunud on lastega
kohtumised ja vestlused ning lastekaitsetöötaja sekkus operatiivselt laste üleandmise
juurde, kuna ema avaldas, et kardab isa.
Ettekirjutuse täitmine:
p 1 LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3 – osaliselt täidetud (mänguteraapiat on pakutud, kuid
abivajadus on hindamata)
p 2 LasteKS § 21 lõige 1 – täidetud
p 3 Lasteks § 21 lõike 2 punktid 1-3 – täidetud
p 4 LasteKS § 28 lõige 1 koosmõjus LasteKS § 17 lõike 1 punktiga 3 – täitmata
p 5 LasteKS § 29 lõige 2 – täidetud
p 6 LasteKS § 29 lõige 5 – täidetud
p 7 SHS § 144 lõige 1 punkt 8 – täidetud
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Steinberg
peaspetsialist (järelevalve)
Annika Steinberg
56723959,
[email protected]
8