dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalkindlustusamet · 17. märts 2025
Viit
2-10/7759-1
Registreeritud
17. märts 2025
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Teabehaldus
Sari
2-10 ÜSS 2021-2027 projektid (endine ESF, Euroopa Komisjon)
Toimik
2-10.5
Vastutaja
Liis Seeme (SKA, Sotsiaalhoolekande toimepidevuse osakond, KOV sotsiaalteenuste nõustamise talitus)

Failid

  • 📎2-107759-1 17.03.2025 Muu leping (1).asice678 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Koolitus noorte heaolu spetsialistidele” Hanget rahastatakse 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” ja sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine” raames. Hanke rahastamise aluseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18.12.2023 käskkiri nr 159 „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste toetamine”. Moodulite loomise aluseks on NGTS noorte heaolu spetsialistide pädevusraamistik (2024) majandus - ja kommunikatsiooni ministeerium. Mõisted Noortegarantii tugisüsteem (edaspidi NGTS) - juhtumikorralduslik meede mittetöötavale noorele KOVis. Juhtumikorraldust toetab elektrooniline tööriist, mis voĩ maldab saada infot piirkonna 16–26-aastastest mitteõppivatest ja -töötavatest noortest ning saadud kontaktinfo kaudu jõuda noorteni, et toetada neid haridusteele naasmisel ja/või tööturule jõudmisel. Iga KOV saab tugisüsteemiga vabatahtlikult kaks korda aastas liituda. NEET-olukorras noor (edaspidi NEET) – noor vanuses 15-29, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (NEET – „not in education, employment or training”). Seejuures võib noor osaleda koolitustel, nt Töötukassa tööturukoolitused vm lühiajalised koolitused, mis ei ole tasemeõpe. Noorte heaolu spetsialist (edaspidi NHS) – Kohalikul tasandil töötav sotsiaalvaldkonna kõrgharidusega spetsialist, kes toetab juhtumipõhiselt NEET-riskis või NEET-olukorras lapsi ja noori, et nad jõuaksid või püsiksid haridus- ja/või tööelus. Selleks keskendutakse koostöös laste ja noortega enesearengu edendamisele, erinevatele lahendusvajaduste väljaselgitamistele ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisele ning kasutatakse noorte-, haridus-, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnale (ja teistele noortepoliitikaga seotud valdkondadele) iseloomulikke individuaalseid-, grupi- ja valdkondadeülese kogukonnatöö lähenemisi. Noorte heaolu spetsialisti ametinimetus võib ametijuhendis erineda, STARis kasutatakse ka nimetust juhtumikorraldaja. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) – Noortegarantii tugisüsteemi koordineeriv asutus, STAR-i funktsionaalsuse tagaja ja arendaja. 1. Koolitusprogrammi eesmärk, sihtgrupp ja tulem NGTSis töötavate NHSide pädevuste tõstmine läbi pikaajalise koolituse (8-12 kuud), andes neile kaasa vajaliku tööriistakohvri oma tööülesannete täitmiseks. Peamine sihtgrupp on kohalikes omavalitsustes noortega tegelevad spetsialistid, kellel on kõrgharidus sotsiaal-, noorsootöö ja/või noortevaldkonnaga teisiti seotud erialal. Samuti on spetsialistidel olemas noorte nõustamise kogemus (minimaalselt üks aasta). See tähendab seda, et koolitus on suunatud edasijõudnud spetsialistidele, kes vajavad kindlat juhtumikorralduslikku struktuuri. Kasutades kindlaid metoodikaid, sekkumisi ja lähenemisi, mille tulemusena osatakse noori jõustada erinevatel teemadel ning toetada tema iseseisvumist struktuurselt ja erinevaid metoodikaid omavahel seostades. Koolituse eesmärgiks on: ⮚ suurendada noorte heaolu spetsialistide oskuseid pakkumaks tuge NEET-riskis/olukorras 13-29 aastastele noortele, et toetada neid NEET-olukorrast väljumisel; 1 ⮚ juurutada juhtumikorraldusliku mudeli rakendamist, kasutades seejuures erinevaid tööd toetavaid tööriistu ja meetodeid; ⮚ toetada võrgustikutöö oskuseid, et teha paremini koostööd valdkondade üleselt ning juhtida võrgustikke; ⮚ toetada tugivõrgustiku kaasamist protsessi (nt lapsevanemad); ⮚ koostada NHSi ja noore vahel toimuvate kohtumiste struktureeritud ning erinevaid metoodikaid kasutav kava ja vajalik tööriistakast. Kava loomisse kaasata NHSe; ⮚ ühtlustada noorte heaolu spetsialistide taset, et erinevates piirkondades tehtaks tööd ühtsetel põhimõtetel ja sama programmi alusel (sh juhtumikorraldusliku lähenemise juurutamine). Koolituse tulem. Koolituse läbinu teab, kuidas noorteni jõuda, andmeid analüüsida ning milliseid eeltegevusi teha enne noorega töö alustamist. Oskab valida sobivad töövahendid noorega kontakti võtmiseks ja toetava suhte loomiseks ning kohtumisteks erinevatel noort puudutavatel teemadel. Oskab kaardistada noore olukorda ning hinnata abivajadust. Teeb tööd lähtuvalt juhtumikorralduslikest põhimõtetest ning oskab kasutab koolitusel loodud struktuuri. Juhib võrgustikutööd, toetamaks noort valdkondade üleselt. Koolituse sihtrühmaks on NEET-riskis/olukorras olevate noortega tegelevad edasijõudnud spetsialistid, kes võimestavad noori, et nad iseseisvuksid ja leiaksid endale sobivaima õppimis - või töökoha. Koolitusel osalevad: SKA NGTS tiim, maakondlikud NEET-riskis/olukorras noorte eest vastutavad koordinaatorid ja KOVi NGTS noorte heaolu spetsialistid (NHS). Orienteeruvalt osaleb koolitusel piirkondade peale kokku ca 100 spetsialisti. Ühe grupi suurus kuni 25 inimest. 2. Koolituse sisu ja nõuded Koolituse loomine sisaldab: ⮚ õppekava koostamist; ⮚ koolitusmaterjalide loomist (sh tööriistakast ning enesehindamise küsimustik); ⮚ e-õppe loomist koolituse osana(digiriigis); ⮚ koolituse läbiviimist nii virutaalselt kui füüsiliselt; ⮚ kovisioonide läbiviimist; ⮚ koolitusmoodulite tagasisidestamist; ⮚ koolitatavatele tunnistuse/tõendi väljastamist; ⮚ SKAle analüüsitud tagasiside koostatud õppekava ja koolitusmaterjalide parendamise kohta. Tegevused/protsessid: ⮚ Loodud koolituse sisu, õppematerjalid (sh noore enesehindamiseküsimustik ja tööriistakast NHSidele). ⮚ Iseseisva osa läbimiseks õppijatele antud selged ja konkreetsed juhised ning korrektsed materjalid, mis on arusaadavad ja õppijatele kättesaadavad veebikeskkonnas. ⮚ Koolitus läbi viidud vähemalt 4-le koolitusgrupile (ca 25 osalejat). ⮚ Iseseisvate tööde juhendatud ja tagasisidestatud kirjalikult igale koolitusel osalejale või grupitagasisidena koolitusgrupile. 3. Koolitusprogrammi moodulid Koolitusprogramm koosneb kuni viiest moodulist, millesse on põimitud sisse vähemalt 4 grupikovisiooni. Õppepäevade vahel vastavalt teemadele iseseisvad ülesanded (juhtumianalüüsid, reflektsioonid jms), mida arutatakse koos läbi järgmistel koolituspäevadel. Pakkujal on õigus teha muudatusi moodulites vastavalt oma metoodilistele teadmistele. 2 I MOODUL - võrgustiku moodustamine ja ressursside tagamine Õpiväljundid: ● mõistab võrgustikutöö olulisi lähtepunkte (sh terminid, kommunikatsioon); ● oskab luua võrgustikke ning olla võrgustikutöö juht ja teab millal võtta vastutust võrgustiku juhtimise eest; ● oskab kaardistada laiemat võrgustikku; Peamised teemad: ● võrgustiku kaardistamine ja kaasamine, võrgustiku kokkukutsumine ning juhtimine (SKA 6 ak/h); ● protsessijuhtimine - NHS kui protsessijuht võrgustikus; ● konfliktivahendus; ● valdkondade ülene võrgustikutöö; ● jm vajalik. II MOODUL - Sihtrühma ja nendeni jõudmise kaardistamine Õpiväljundid: ● oskab kaardistada ja analüüsida enda piirkonna sihtrühma vajadusi; ● oskab teha vajalike eeltegevusi enne noorega töö alustamist (sh kaardistus võimalustest); ● oskab teha tööd andmetega ja mõistab andmete vajalikkust enda töös. Teemad: ● sihtrühma vajaduste analüüs; ● eeltegevused enne noorega töö alustamist; ● töövahendid - kuidas noortega kontakti võtta; ● töö andmetega, tegevuste prioritiseerimine (arvestada põhimõttega, et andmeid sisestatakse Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistrisse-STAR); ● jm vajalik. III MOODUL - Noortega koostöö Õpiväljundid: ● oskab valida sobivaid meetodeid noorega kontakti loomiseks; ● oskab kaardistada noore olukorda ja võimalusi; ● oskab hinnata noore abivajadust ning vajalikke andmeid koguda (täiskasvanu abivajaduse hindamine); ● tunneb ära erinevad sihtrühmad ning oskab noori toetada, kasutades erinevaid tööriistu ning arvestades noore eripäradega; ● oskab suunata lapsevanemat enda noort toetama; ● oskab välja selgitada valdkonnad, milles noor vajab abi ja teostada esmatasandi nõustamist nendes valdkondades; ● oskab kasutada erinevaid metoodikaid, et toetada noort valdkondades, milles noor abi vajab; ● mõistab motivatsiooni teooriaid ning kuidas neid noorega töös kasutada. Teemad: ● lahendustekeskne praktika ja tugevuste keskne lähenemine; ● individuaalne töö noorega; ● juhtumitasandi protsessi juhtimine; ● ringist välja meetod (SKA 6 ak/h); ● abivajaduse hindamine (sh lapse heaolu kolmnurk - SKA LHO 4 ak/h); ● juhtumikorralduslikud põhimõtted; 3 ● terviklik protsessijuhtimine; ● juhtumikorralduse vahehindamise protsessi ja juhtumi lõpetamise põhimõtted; ● tegevusplaani koostamine, prioriteetide seadmine, eesmärkide seadmine; ● sihtrühmad (erivajadused, vaimsed probleemid, jne); ● sujuv teenuselt väljumine ja jätkutugi; ● hindamisinstrumendi loomine noore enesega rahulolu hindamiseks teenusele tulles ning teenuselt väljudes; ● lapsevanemate ja muu tugivõrgustiku kaardistamine ja kaasamine noore toetamisse; ● noorega kohtumistel läbitavad teemad (koolitusel kohustuslik kõiki teemasid käsitleda): ○ rahatarkus (milleks on rahatarkus vajalik, eelarve planeerimine, säästmine, lihtsad investeeringud tulevikku jne); ○ enesejuhtimine (motivatsioon, enesejuhtimise töövahendid jm); ○ eesmärgistatud vaba aeg (töövahendid, mille abil aidata noorel leida, mis on tema huvid ning aidata suunata erinevate tegevusteni jm); ○ vaimne tervis (noore toetamine vaimse tervise hoidmisel, vajalike meetodite õpetamine, et noor suudaks end hoida jm); ○ sotsiaalsed suhted (peresüsteemid, konfliktide lahendamise oskused, grupidünaamika, kuidas luua sõprussuhteid jm); ○ jm vajalik. IV MOODUL - Rahulolu, kvaliteedi ja tulemuste terviklik hindamine Õpiväljundid: ● oskab noortelt küsida tagasisidet juhtumikorralduse osana ning seda analüüsida ja tulemusi rakendada; ● oskab enesehindamise küsimustiku alusel noort toetada; ● oskab analüüsida võrgustiku toimimist. Teemad: ● noorte enesehindamise küsimustiku loomine; ● noorte tagasiside küsimustiku loomine; ● andmete olulisus ja analüüs; ● kvaliteedi hindamine; ● jm vajalik. V MOODUL - koostöömudeli ja võrgustikutöö arendamine Õpiväljundid: ● oskab viia läbi kovisioone; ● kasutab erinevaid enesehoiu praktikaid. Teemad: ● kovisiooni läbiviimine; ● enesehoid; ● jm vajalik. 4. Koolitusprogrammi aeg, maht ja koht 4.1. Koolituse tervik maht on vähemalt 120 ak/h (sh iseseisvalt läbitav e- koolitus Digiriigi Akadeemias, grupikovisioonid ning auditoorsed koolitused). Lisaks tuleb arvestada koolitusprogrammi sisse SKA poolt koolitatavad teemad, mis on moodulite juures koos mahtudega välja toodud. 4.1.1. Kuni 50% koolitusest võib toimuda läbi iseseisvalt läbitava e-koolitus moodulite. Vähemalt 120 ak/h on pakutud pakkuja poolt, st siia sisse ei ole arvestatud SKA enda poolt läbiviidavaid osi. 4 4.2. Koolitusprogrammi esimene ja viimane koolituspäev peavad olema füüsiliselt läbi viidud. 4.3. Koolituse läbiviimisel juhindutakse Tellija soovitustest ja juhistest eesmärgiga tagada kvaliteetne ja nõuetekohane koolitus. 4.4. Koolitused viiakse läbi vastavalt Tellija ja Teostaja poolt ühiselt koostatud ajakavale. 4.5. Koolituse mooduli täpne sisu, kasutatavad õppemeetodid ja planeeritavad õppematerjalid tuleb kooskõlastada Tellijaga, kelle ettepanekutega peab Teostaja arvestatama. Tellija annab tagasiside hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.6. Koolitusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine peab olema teostatud hiljemalt märts 2026. Täpne tegevus- ja ajakava kooskõlastatakse Tellijaga ühe kuu jooksul peale lepingu sõlmimist. 4.7. Kohustuslikud meetodid, mida koolitusel kasutada: 4.7.1. motiveeriv intervjueerimine; 4.7.2. traumateadlik lähenemine; 4.7.3. sotsiaalpedagoogiline lähenemine. 4.8. Koolitusprogrammi aluseks on: 4.8.1. Koostöömudel kohalikele omavalitsustele (2021) 4.8.2. NGTS spetsialistide pädevusraamistik (2024) Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium 4.8.3. NGTS juhtumikorralduslik juhend (valmimisel) 4.8.4. STARi täiskasvanute abivajaduse hindamise juhend 4.9. Lisalugemine Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027 S 4.10. Koolitusprogramm peab sisaldama teoreetilist ja praktilist osa. 4.11. Teoreetilise osa raames käsitletakse moodulite kirjeldustes nimetatud teemasid, tutvustatakse erinevaid tõenduspõhiseid meetodeid ja lõimitakse need praktilise osaga. 4.12. Koolitus toimub Tellija poolt korraldatud koolituseks sobivates ruumides, kus on võimalik viia läbi grupiarutelusid ja rollimänge. Teostajale sellega täiendavaid kulusid ei teki. 4.13. Hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist toimub esmane kohtumine, millel osalevad lepingu poolte esindajad. Lepingu täitmisega seotud kohtumised toimuvad virtuaalkeskkonnas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Esimesel kohtumisel lepitakse kokku moodulite ja tegevuste täpne koolituse ajakava, ning muud dokumenteerimisega seotud küsimused. Täpne ajakava kooskõlastatakse Tellijaga esmasel töökohtumisel. 4.14. Koolitus peab täismahus olema läbi viidud hiljemalt mai 2026. 4.15. Teostaja annab Tellijale koolitusmaterjalid digitaalsel kujul peale koolitusmooduli läbiviimist. Kõik õppematerjalidega seotud õigused tulevad sotsiaalkindlustusametile üle. Tööde üleandmine kinnitatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tööde eest tasutakse iga mooduli järel. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui kursuse õppematerjalid sisaldavad autoriõigustega kaitstud materjale, tekste, pilte, jooniseid vms, siis tuleb Teostajal neile korrektselt viidata, samuti tuleb õppematerjalidesse lisada kasutatud allikate nimekiri. 4.16. Erandolukordades ja kokkuleppel SKAga on Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervishoidu tagavate piirangute kehtivuse ajal võimalik korraldada kontaktõppe vormis toimuvat koolitust veebikoolitusena. 4.17. Koolitused viiakse läbi neljale erinevale rühmale ja kontaktkoolitused toimuvad neljas linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Rakvere). 4.18. Koolitused toimuvad üldjuhul tööpäevadel ajavahemikul kell 9.30- 16.30. Ühe koolituspäeva pikkuseks võib olla minimaalselt 4 ak/h ja maksimaalselt 7 ak/h. 4.19. Koolituspäevade/-moodulite vms vahele on planeeritud piisavalt aega, et osalejad saaksid praktiseerida koolitusel õpitut ja koostada ning teha vajadusel kodutöid. 5 4.20. Koolitusele registreerimise korraldab SKA ning mõistliku aja jooksul annab teada koolitusel osalejate arvu Teostajale. 4.21. SKAl on õigus tellida lepingu kehtivuse ajal lisatöid, mis on seotud lepingu objektiga. Lisatöödena peab SKA silmas nt moodulite täiendamist (sisuloome, õpidisain, õppematerjalide produktsioon), lisamoodulite loomist. Lisatööde tellimiseks annab SKA Teostajale detailse ülevaate lisatööde vajadusest ja küsib detailse hinnapäringu. Kuniks Teostaja ei ole esitanud SKAle lisatööde kohta tellimust, siis puudub Teostajal ka kohustus teenust osutada. 4.22. Teostaja kogub igal õppepäeval registreerimislehtedele osalejate allkirjad ja edastab need koolituse järgselt SKA esindajale (vastava kontakti edastab SKA, sh registreerimislehtede vormid). 4.23. Õppetöö keel on eesti keel, v.a väliseksperdi kaasamise puhul. Väliseksperdi kaasamise puhul tuleb Teostajal tagada eesti keele tõlk. 4.24. Õppetöö on korraldatud kooskõlas avaliku sektori keskkonnahoidlike sündmuste juhendiga. 4.25. Teostaja tagab tunnistuste ja tõendite vormistamise koolitusprogrammi lõpetajatele täienduskoolituse standardi nõuete kohaselt. Tunnistusele peab lisama Euroopa Sotsiaalfondi logod, mis saadetakse digitaalselt Teostajale Tellija poolt. 4.26. Koolitusprogrammi läbimise eelduseks on osalemine vähemalt 80% kontaktõppes, läbinud 90% e-õppest, kõikide iseseisvate tööde tegemine ning nende tagasisidestamine ja reflekteerimine. Kui osaleja täidab loetletud nõuded, väljastatakse tunnistus. Kui osaleja sooritus jääb alla kontaktõppe mahu (kuni 79,99%), väljastatakse tõend. 4.27. Õppetöös osalemise kontrollimise aluseks on registreerimisleht, millel on SKA eelnevalt saatnud Teostajale ning kuhu kogutakse igal kontaktõppe päeval osalejate allkirjad. Kui õpe toimub veebikeskkonnas, on osalemise kontrollimise aluseks elektrooniliselt allkirjastatud registreerimisleht. 4.28. Teostaja peab väljastama digitaalsed tunnistused/ tõendid hiljemalt 4 tööpäeva jooksul peale koolitusprogrammi läbimist. 4.29. Peale iga mooduli lõppemist esitab Teostaja SKAle kirjalikus taasesitletavas vormis ettepanekud õppekava täiendamisele. Koolitusprogrammi läbiviimise ajal tehtud märkamistega põhimõtete sisu, vormi, ülesehituse, ja kvaliteedi hindamise põhimõtete, loomise protsessi jms osas. Koolitusprogrammi jaoks koostatud, koolitusprogrammis kasutatud ja selle ajal loodud õppematerjalid; eelnevalt SKAga kokkulepitud vormis ja formaadis; koolitusprogrammi lõpetanud osalejate nimekirja, osalejate registreerimis- ja tagasisidelehed, tagasiside kokkuvõtte. 5. Keskkonnahoidlikud lahendused Teostaja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi: ⮚ töökoosolekud ja muud kohtumised viiakse läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; ⮚ vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; ⮚ teostaja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; ⮚ lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. 6. Nõuded meeskonnale 6.1. Koolitusmeeskond peab olema varasemalt kursis noorsootöö ja/või sotsiaaltöö valdkonnaga ning omab eelnevat koolitamise kogemust. 6 6.2. Teenuse osutamiseks peab kõikidel ekspertidel, kes viivad läbi koolitust olema vähemalt riiklikult tunnustatud või sellele vastav kvalifikatsioon* kõrghariduses noorsootöö valdkonnas, sotsiaalvaldkonnas või psühholoogias või andragoogika või kutseõpetaja erialal või täiskasvanute koolitaja, tase 5 (või kõrgem) või kutseõpetaja, tase 5 (või kõrgem) kutse. Välja arvatud spetsialistide puhul, keda on kaasatud ühe spetsiifilise koolituspäeva teema käsitlemiseks loengupidajana, kes on oma teema valdkonna eksperdid ja omavad spetsiifilisi teadmisi enda käsitletava teema kohta (nt rahatarkus, andmeanalüütika vms). Nende juhul tõendatud kogemus antud valdkonnas. *Riiklikult tunnustatud kõrghariduse all peetakse silmas vähemalt kõrghariduse esimest astet (bakalaureuse kraadi või rakenduskõrgharidust). Välismaal väljastatud diplomite puhul peab isik tõendama, et õppeasutus oli diplomi väljastamise ajal akrediteeritud õppeasutus. 6.3. Ekspertidel, kes koolituse käigus viivad läbi kovisioonide, peab olema kovisioonide läbiviimise kogemus või läbitud kovisiooni läbiviimise koolitus. 6.4. Teostaja tagab kogu koolitusprogrammi toimumise ja hankelepingu täitmise perioodiks projektijuhi. Meeskonnaliikmete asendamine toimub kooskõlastatult SKAga. Lahkuva meeskonnaliikme kohale tuleb leida samaväärse kompetentsiga uus meeskonnaliige nii, et koolitusprogrammi meeskonna kombineeritud kompetentsus oleks tagatud. SKA eeldab, et õppegrupil on projektijuht kogu lepingu perioodil sama isik. 7 PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 288118 Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975) Hange: Koolitus noorte heaolu spetsialistidele Pakkumus: 538041 Ettevõtja: Sihtasutus Omanäolise Kooli Arenduskeskus (90000676), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Teenuse osutamise kirjeldus Teenuse osutamise kirjeldusele omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse osutamise kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 60 punkti. Punktide veerus märgitud punktid antakse pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi komponentide veerus vastavate punktide saamiseks kehtestatud hindamisalused. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 65% Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismeetoodika täpne kirjeldus kajastatud alusdokumendis "Hindamiskriteeriumid- ja metoodika" 2. Pakkumuse maksumus Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 30% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". a. Etapp I – koolitusprogrammi kava Koostatud 09.02.2025 17:53:17 1/3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8170304/general-info Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 66700,000 66700,000 0 66700,000 Pakkuja pole KM kohuslane b. Etapp II – koolitusmoodulite maksumused i. I MOODUL - võrgustiku moodustamine ja ressursside tagamine Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 21000,000 21000,000 0 21000,000 Pakkuja pole KM kohuslane ii. II MOODUL - Sihtrühma ja nendeni jõudmise kaardistamine Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 21000,000 21000,000 0 21000,000 Pakkuja pole KM kohuslane iii. III MOODUL - Noortega koostöö Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 42000,000 42000,000 0 42000,000 Pakkuja pole KM kohuslane iv. IV MOODUL - Rahulolu, kvaliteedi ja tulemuste terviklik hindamine Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 21000,000 21000,000 0 21000,000 Pakkuja pole KM kohuslane v. V MOODUL - koostöömudeli ja võrgustikutöö arendamine Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 21000,000 21000,000 0 21000,000 Pakkuja pole KM kohuslane 3. Lisaväärtus Lisaväärtust hinnatakse 5 punkti vääriliseks, kui on pakkumuses midagi, mida tehnilises kirjelduses ei ole kajastatud, kuid pakkuja leiab, et see looks pakkumisele lisaväärtust. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, hankija hinnatav Osakaal: 5% Hindamismetoodika kirjeldus: Lisaväärtust hinnatakse 5 punkti vääriliseks, kui on pakkumuses midagi, mida tehnilises kirjelduses ei ole kajastatud, kuid pakkuja leiab, et see looks pakkumisele lisaväärtust. Koostatud 09.02.2025 17:53:17 2/3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8170304/general-info Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 192700,000 Maksumus kokku KM-ga: 192700,000 Koostatud 09.02.2025 17:53:17 3/3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 8170304/general-info KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS nr 2-10/7759-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus, registrikood 90000676 (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida esindab juhatuse liige Koidu Tani-Jürisoo, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Koolitus noorte heaolu spetsialistidele” tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus. 1.4. Käsundisaaja kohustub koolitusprogrammi läbiviimise tarvis koostama koolituse õppekava, koolituse õppematerjalid ja koolitusel läbi viima „Koolitus noorte heaolu spetsialistidele” (edaspidi nimetatud käsund). 1.5. Koolitused peavad olema läbi viidud hiljemalt 31.05.2026. 1.6. Hanget rahastatakse 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine” ja sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine” raames. 2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu kehtivuse ajal. 2.2. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Lepinguliste tööde maksumused on kajastatud lepingu Lisas 2 (hinnale ei lisandu käibemaks). 3.2. Tasumine toimub etappide kaupa: 3.2.1. etapp I - peale koolitusprogrammi üleandmist- vastuvõtmist; 3.2.2. etapp II - peale iga koolitusmooduli läbiviimist. 3.3. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti(de) käsundiandjapoolset kinnitamist käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 3.4. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime. 3.5. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud: 4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele; 4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt; 4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul; 4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1. Käsundiandjal on õigus: 5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 5.1.2. leping mõjuvatel põhjustel (nt tähtaegade mitte täitmine, lepinguliste kohustuste mitte täitmine, eelarve ületamine, usaldusväärsuse kaotamine) üles öelda; 5.1.3. juhul kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt, esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult. 5.2. Käsundiandja on kohustatud: 5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi osutamist käsundisaaja poolt; 5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 5.2.3. tasuma lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 6. Töö teostamine ja üleandmine 6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama hiljemalt 31.05.2026. 6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka. 6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud. 6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed. 6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6.8. Töö üleandmine toimub läbiviidud koolituse kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist. 6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid. 6.10. Käsundiandjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul. 7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. 7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud. 8. Lepingu kontaktisikud 8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on Liis Seeme (nimi), 53898598 (telefoninumber), [email protected] (e-posti aadress). 8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on Koidu Tani-Jürisoo (nimi), 5344 5666 (telefoninumber), [email protected] (e-posti aadress). 8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine. 8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal. 9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist hinnatakse koolitusel osalejate tagasiside ja koolituse vaatlushindamise käigus käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi. 10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste kohustuste täitmisel või muul alusel. 11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. 11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus Registrikood: 70001975 Registrikood: 90000676 Pank: Swedbank Pank: Swedbank IBAN: EE742200001120057958 IBAN: EE732200221010483661 Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Asukoht: Veski 69, Tartu E-post: [email protected] E-post: [email protected] Telefon: 612 1360 Telefon: 7428 777 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Koidu Tani-Jürisoo peadirektor
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel