Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 164-23/261707 Otsuse kuupäev 16.11.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus AS-i G4S Eesti vaidlustus Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam riigihankes „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“ (viitenumber 261707) Menetlusosalised Vaidlustaja, AS G4S Eesti, esindajad vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart ja advokaat Crislyn Piirits Hankija, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam, esindaja juhatuse esimees Riivo Tuvike Kolmas isik, Forus Security AS, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Alan Paas Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 192 lg 3 p-i 3 alusel jätta vaidlustus läbi vaatamata osas, mis seondub Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam poolt Forus Security AS-i töötajate koolitamisega. 2. RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel jätta AS-i G4S Eesti vaidlustus rahuldamata. 3. RHS § 198 lg 8 alusel mõista AS-ilt G4S Eesti Forus Security AS-i kasuks välja esindajate kulu 1800 käibemaksuta. 4. RHS § 198 lg 3 alusel jätta AS-i G4S Eesti tasutud riigilõiv ja esindajate kulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 09.03.2023 avaldas Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi Hankija) riigihangete 1 Riigihangete seadus registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“ (viitenumber 261707) kohta hanketeate. Hange koosneb kahest osast:  osa 1 - Reisijate lennundusjulgestuse teenus;  osa 2 - Lennujaama käitamise lennundusjulgestuse teenus. Mõlemas hanke osas esitasid pakkumuse AS G4S Eesti (edaspidi Vaidlustaja) ja Forus Security AS (edaspidi Kolmas isik) ja Viking Security AS. Hankija on tunnistanud mõlemas hanke osas vastavaks Vaidlustaja, Kolmanda isiku ja Viking Security AS-i pakkumuse. Hanke osas 1 tunnistas Hankija edukaks Vaidlustaja pakkumuse ning hanke osas 2 Kolmanda isiku pakkumuse. Hankijalt saadud informatsiooni kohaselt on hanke osas 1 Hankija ja Vaidlustaja sõlminud hankelepingu (Hankija allkirjastas hankelepingu 20.06.2023 ja Vaidlustaja 28.06.2023). 2. 25.09.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Vaidlustaja vaidlustus, milles taotleti Hankija otsustuse hanke osas 2 muuta (so pikendada) Kolmanda isiku jaoks „Riigihanke alusdokument“ (edaspidi RHAD) lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) p-s 6.3. sätestatud tähtaega (14.09.2023) hanke võitja poolt lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmiseks kehtetuks tunnistamist ja asuti seisukohale, et vastuolus seadusega on see, et Hankija koolitab Kolmanda isiku töötajaid. Oma 24.10.2023 otsusega vaidlustusasjas 146-23/261707 jättis vaidlustuuskomisjon vaidlustuse rahuldamata. 3. 26.10.2023 laekus vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja vaidlustus. Vaidlustaja taotleb Hankija otsustuse hanke osas 2 muuta (so pikendada) Kolmanda isiku jaoks peale tähtaja 16.10.2023 möödumist veel kord tähtaega hanke võitja poolt lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmiseks kehtetuks tunnistamist. Samuti on asutud veel kord vaidlustama seda, et Hankija koolitab Kolmanda isiku töötajaid. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.11.2023 kirjaga nr 12.2-10/164 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 06.11.2023 ja neile vastamiseks kuni 09.11.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. 06.11.2023 otsusega vaidlustuskomisjon rahuldas Hankija taotluse ja andis RHS § 193 lg 5 alusel loa anda nõustumus hanke osas 2 hankelepingu sõlmimiseks Forus Security AS-iga. Oma 13.11.2023 määrusega (haldusasi 3-23-2532) jättis kohus rahuldamata Vaidlustaja taotluse see otsus tühistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, AS G4S Eesti, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 2 (11) 5.1. Enne hankelepingu sõlmimist peab aga pakkuja ise tagama oma töötajatele hanke tingimustele vastavuseks vajaliku väljaõppe, so täitma lepingu sõlmimise eelsed tingimused iseseisvalt, mitte Hankija abi ja soosimise tulemusel. Seda kinnitab TK p 6.2. 5.2. Kui vastab tõele, et Kolmas isik ei esitanud 16.10.2023 andmeid ja dokumente, siis peaks Hankija (TK p-id 6.3. ja 6.4. ning RHAD p 5.3.) ja vastavalt RHS § 119 lg 1 lugema Kolmanda isiku hankelepingu allkirjastamisest keeldunuks ja viima läbi uue pakkumuste hindamise, mille tulemusena tunnistama edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse. 5.3. Isegi kui TK p 6.3. sätestab võimaluse andmete ja dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks, siis ei tulene vastavast sättest õigust tähtaega korduvalt pikendada. Korduvaks pikendamiseks puudub ka mistahes alus ning sellele alusele ei ole viidanud ka Hankija otsustuses, millega tähtaega esmaselt pikendati (lisa 3). Isegi kui tähtaja ühekordne pikendamine oleks teatud tingimustel, so erandlikel ning pakkujast sõltumatutel asjaoludel, lubatud (kuigi selliseid asjaolusid 14.09.2023 tähtaja pikendamisel ei esinenud), ei saa tähtaja korduv pikendamine ka riigihanke alusepõhimõtete (läbipaistvus ja võrdne kohtlemine) valguses olla lubatav. Kui tähtaja korduv pikendamine oleks võimalik, saaks see toimuda esmakordsest pikendamisest veelgi piiratumatel alustel. Kui esmakordne pikendamine on lubatav, saab see toimuda väga piiratud, erandlikel juhtudel, minimaalses ulatuses ja mis kõige tähtsam – pikendamine saab lähtuda üksnes muust asjaolust, kui asjaolust, et pakkuja ei suuda riigihanke alusdokumentides toodud lepingu sõlmimise eelduseks olevaid tingimusi täita, kuna vastupidisel juhul ei ole pikendamine kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega oleks pidanud sellised erandlikud tingimused täidetud juba tähtaja esmakordsel pikendamisel (mille üle vaieldakse vaidlustusasjas 146-23/261707), kuid korduvaks pikendamiseks peavad esinema veelgi erandlikumad alused, mida käesoleval juhul ilmselgelt ei esine. Tuleb arvestada, et vastavalt TK p-ile 6.3. peab teenuse osutamine algama 01.12.2023. Seega juba veidi enam kui kuu aja pärast peab algama Tallinna Lennujaamas niivõrd olulise teenuse osutamine, nagu selleks on julgestusteenuse osutamine. Ilma vastava teenuseta ei ole võimalik Tallinna Lennujaamal tegevust jätkata. Juba ka sel põhjusel võib olla tähtaja taaskord pikendamine välistatud, kuivõrd kui ka järgmiseks tähtajaks ei esita Kolmas isik andmeid ja dokumente, siis ei ole ilmselt enam võimalik Tallinna Lennujaamal tagada, et julgestusteenust osutatakse alates 01.12.2023, kuna täiendavat aeg nõuab nii uus pakkumuste hindamine, uue pakkujaga lepingu sõlmimine, kui ka vajadusel uue riigihanke läbiviimine. 5.4. Vaidlustaja esitas täiendava seisukoha. 5.4.1. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Esimeses vaidlustusasjas vaidlustati Hankija otsustus jätkata Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist peale TK p-s 6.3 nimetatud tähtaja (14.09.2023) möödumist ja pikendada TK p-s 6.3. ette nähtud tähtaega. Teises vaidlustusasjas ehk käesoleval juhul on aga vaidlustatud otsus jätkata ka peale Hankija poolt pikendatud tähtaja (16.10.2023) möödumist Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist ning pikendada teistkordselt ehk korduvalt TK p-s 6.3. määratud tähtaega (teise vaidlustuse ese). Teistkordselt pikendas Hankija tähtaega kuni 06.11.2023. 5.4.2. Ei ole määrav mitte see, et TK p 6.3. ei sätesta keeldu tähtaega korduvalt pikendada, vaid asjakohane ja määrav on see, et TK p 6.3. ei anna ühelgi juhul õigust tähtaja korduvalt 3 (11) pikendamiseks. Kuna TK p 6.3. ei sätesta õigust korduvalt tähtaja pikendamiseks, ei ole isegi juhul, kui tähtaega oli üldse lubatud pikendada, tähtaja korduv pikendamine lubatud. Kuivõrd tähtaja korduv pikendamine ei ole lubatud, ei oma eelnevast tulenevalt tähtsust, millistel asjaoludel võiks tähtaja korduv pikendamine olla lubatud. 5.4.3. Isegi, kui tähtaja korduv pikendamine oleks lubatud (millega Vaidlustaja ei nõustu), ei olnud korduv pikendamine käesoleval juhul lubatud Kuna Hankija tegevus peab olema kooskõlas RHS-i sätetega, siis peab ka tähtaja pikendamine olema kooskõlas RHS-i sätetega, sh ka võrdse kohtlemise põhimõttega, mis on üks RHS-i aluspõhimõtteid (RHS § 3 p 2). Seega tulevad tingimused, mida tuleb järgida ka seadusest, mitte ainuüksi RHAD-ist ja selle lisaks olevast TK-st. Praegusel juhul tuleb arvestada, et pikendamine peab mitte üksnes lähtuma RHAD-s pikendamise kohta sätestatust, vaid ka RHS-s sätestatust ja olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Tähtaja korduv pikendamine on kokkuvõttes õigusvastane, kuna kõigile pakkujatele ei ole tagatud võrdsed tingimused ning tähtaja pikendamine seab ühe pakkuja teistega võrreldes oluliselt soodsamatesse tingimustesse. Seda eelkõige arvestades, et Hankija oli juba eelnevalt (kuigi õigusvastaselt) samale pakkujale tähtaega pikendanud. Tähtaja korduv pikendamine on lubamatu ka seetõttu, et erinevalt Hankija seisukohast ei andnud Kolmanda isiku tegevus alust tähtaja teistkordseks pikendamiseks. Kolmas isik oli passiivne. 5.4.4. Kuna tähtaja teist korda pikendamise aluseks olevad asjaolud olid valdavas osas samad, mis tähtaja esimest korda pikendamisel kuni 16.10.2023, siis ei oleks saanud Hankija igal juhul pikendada tähtaega teist korda, kuna Hankija ei saa samade asjaolude pinnalt jõuda erinevate õiguspäraste järeldusteni. Hankija 16.10.2023 nõusolekust ei nähtu mis tahes põhjusi, mis õigustaksid tähtaja (korduvat) pikendamist. Veelgi enam, sellest ei nähtu mingeid põhjendusi Hankija varasemast selgest seisukohast hälbimiseks, kuivõrd veel ligikaudu kuu aega varem ei näinud Hankija võimalust pikendada tähtaega enamaks kui 16.10.2023. 5.4.5. Vaidlustaja hinnangul ei ole 55 töötaja ega 62 töötaja koolitamise korral ja nende koolitamise kohta andmete ja dokumentide esitamisel TK p-s 6.3 toodud nõue täidetud. Reaalne oleks täita lepingust tulenevaid kohustusi ligikaudu 70 inimesega. 2 6. Hankija, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. TK p-i 6.3. kohaselt pidi Kolmas isik Hankijale esitama nõutud andmed ja dokumendid hiljemalt 14.09.2023 või kirjaliku kokkuleppe alusel Hankijaga muul hilisemal kuupäeval. Kolmas isik esitas Hankijale 28.08.2023 taotluse pikendada TK p-is 6.3. toodud tähtaega (14.09.2023) andmete ja dokumentide esitamiseks kuni 01.11.2023. Hankija analüüsis 2 Hankelepingu projekti lisa 2 osas 2 toodud tabeli kohaselt peab olema teenus tagatud 24h jooksul kokkuvõttes 396 h mahus, arvestades kõiki erinevaid funktsioone ja ülesandeid, mida tuleb täita teenuse osutamiseks. Seega keskmiselt ühe kuu jooksul kulub selleks 11 880h (396h x 30 päeva). Kuna keskmine tööaeg kuus on ligikaudu 170h, siis eeldab selline töömaht keskmiselt 70 töötaja olemasolu (11 880h / 170h = 69,88). 4 (11) Kolmanda isiku esitatud taotlust ning jõudis seisukohale, et tähtaega ei ole võimalik pikendada kuni 01.11.2023, kuid Hankija saab pikendada tähtaega kuni 16.10.2023. Kolmas isik esitas Hankijale 13.10.2023 taotluse pikendada andmete ja dokumentide esitamise tähtaega Hankijaga kokkulepitud tähtajalt 16.10.2023 kuni 06.11.2023. Pikendamise taotluse põhjendusena on Kolmas isik toonud asjaolu, et taotluse esitamise hetkel oli käimas vaidlustusmenetlus, kui ka asjaolu, et Transpordiameti poolt on tunnustatud 32 kolmanda isiku töötajat ning tunnustamise protsessis on hetkel 13 töötajat. 12.10.2023 läbis vajaliku koolituse veel 22 töötajat, kes liiguvad edasi Transpordiameti tunnustamise protsessi ja seejärel on Kolmandal isikul 66 töötajat, kes saavad alates 01.12.2023 teenust osutama hakata. Analüüsides eespool toodud asjaolusid pikendas Hankija oma 16.10.2023 kirjaga Tallinna lennuväljal tööle hakkavate julgestustöötajate nimekirja esitamise tähtaega kuni 06.11.2023. 27.10.2023 esitas Kolmas isik Hankijale info, et 27.10.2023 seisuga on kolmandal isikul 62 Transpordiameti poolt tunnustatud julgestustöötajat, kes on valmis asuma tööle AS Tallinna Lennujaamas alates 01.12.2023 ning sellega on täidetud minimaalne töötajate arv (55 töötajat). Lisaks on Transpordiametis jätkuvalt tunnustamisprotsessis 4 Kolmanda isikuga töölepingu sõlminud töötajat ning 24.10.2023 alustas julgestustöötaja baaskoolitust veel lisaks 19 isikut. Seega on Kolmas isik täitnud kõik TK-s toodud lepingu sõlmimise eelsed tingimused. Hankija edastas Kolmanda isiku 27.10.2023 kirjale vastuse 30.10.2023, millega kinnitas, et Kolmanda isiku poolt on kõik TK-s määratletud lepingu sõlmimise eelsed tingimused täidetud. 6.2. Võimalus taotleda TK p-is 6.3. toodud tähtaja pikendamist oli teada kõigile hankest huvitatud ettevõtjatele ja võimalus tähtaega pikendada oli kõigil pakkujatel, sh ka Vaidlustajal, kui tema pakkumus oleks hanke osas 2 osutunud edukaks. Hankija lähtub oma tegevuses riigihanke alusdokumentidest, sh TK-s toodust ning Hankija eesmärgiks on teenuse osutamisega tähtaegselt alustamine see tähendab, et 01.12.2023 peab teenuse osutamine algama. 6.3. Hankija esitas täiendava seisukoha. 6.3.1. TK p 6.3. ei reguleeri seda mitu korda on võimalik tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisel pidi Hankija arvestama asjaoluga, et alates 01.12.2023 peab Kolmas isik hakkama Hankijale teenust osutama ning kui tähtaja pikendamise taotlusest on näha, et Kolmas isik täidab nõuded ära, et teenuse osutamisega on võimalik tähtaegselt alustada, siis on tähtaja pikendamine põhjendatud. 6.3.2. Hankija hinnangul on Kolmas isik lepingu eelsete tingimuste täitmisel olnud aktiivne ning andnud Hankijale jooksvalt infot lepingu eelsete tingimuste täitmise osas. Hankija hinnangul on Kolmas isik olnud väga aktiivne ning soovinud hankelepingut võimalikult kiiresti sõlmida. Sealjuures on Kolmas isik TK p-is 6.3. toodud tähtaja pikendamise taotluses andnud Hankijale infot töötajate koolitamise kohta, tuues seejuures arvuliselt välja koolitatud töötajad. Hankija seisukohta toetab ka asjaolu, et Kolmas isik teavitas 27.10.2023 Hankijat, et kõik lepingu sõlmimise eelduseks olevad tingimused on täidetud, st Kolmandal isikul oli 27.10.2023 seisuga olemas 62 töötajat, kes on valmis 01.12.2023 asuma tööle. 5 (11) 6.3.3. Minimaalse töötajate arvu määrab pakkuja ning sellest tulenevalt peab ta ka nõutud andmed esitama. Asjaolu, et Vaidlustaja leiab, et töötajate arv peab olema ligikaudu 70 ei tähenda, et Kolmas isik peab Vaidlustaja poolt välja toodud töötajate arvu aluseks võtma. 7. Kolmas isik, Forus Security AS, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vaidlustaja tugines samadele argumentidele ka eelmises vaidlustusasjas, mille vaidlustuskomisjon jättis 24.10.2023 otsusega rahuldamata. Vaidlustuskomisjon on sama vaidluse seega juba lahendanud ning praegune vaidlustus tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale RHS § 192 lg 3 p-i 3 alusel. Sisuliselt sama vaidlustuse teistkordne esitamine kujutab endas Vaidlustaja poolset õiguste kuritarvitamist, mille ainsaks eesmärgiks saab olla Kolmanda isiku ja Hankija vahelise hankelepingu sõlmimise pahauskne takistamine ja Kolmandale isikule kahju tekitamine. 7.2. Hankija edastas Kolmandale isikule 30.10.2023 kinnituse (lisa 5), et loeb kõik TK-s määratletud lepingu sõlmimise eelsed tingimused täidetuks. Seega täitis Kolmas isik tingimused juba enne 06.11.2023 tähtaega ja isegi enne oma 13.10.2023 kirjas taotletud tähtaega, milleks oli 01.11.2023. Kuna Kolmas isik on tähtaegselt täitnud lepingu sõlmimise eelduseks olevad tingimused, siis tuleb jätta tähelepanuta vaidlustuses toodud oletuslikud väited ja spekulatsioonid selle kohta, nagu ei pruugiks Kolmandal isikul olla nimetatud tingimusi täitnud ega nõutavaid dokumente esitanud. 7.3. Ükski vaidlustuses esitatud argumentidest ei anna alust Hankija 16.10.2023 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TK p 6.3. ei sätestanud, et tähtaja pikendamine saab toimuda vaid ühel korral. Ei ole oluline mitte see, mitu korda tähtaega pikendatakse, vaid mis ajani Hankija otsustab TK p 6.3. nimetatud tähtaega lõpuks pikendada. TK p-is 6.3. nimetatud tähtaja eesmärk on tagada, et edukaks tunnistatud pakkujal on võimalik alustada teenuse osutamisega 01.12.2023, nagu näeb ette hankelepingu p 9.1. Hankija sai õigustatult järeldada, et Kolmas isik on olnud aktiivne töötajate väljaõppe korraldamisel ning hiljemalt 06.11.2023 on võimalik täita kõik lepingu sõlmimise eeldused. 7.4. Korduv pikendamine ei eeldanud mingeid erilisi asjaolusid. TK p-i 6.1. järgi Vaidlustaja kui kehtiva lepingu alusel Hankijale lennujulgestusteenust osutav ettevõtja ei pidanud täitma TK p 6.3. lepingu sõlmimise eeldusi ning vastavad tähtajad Vaidlustaja suhtes ei kohaldunudki. Vaidlustaja oli seega olemuslikult eelisolukorras võrreldes teiste pakkujatega ja TK p-is 6.3 nimetatud tähtaja pikendamine ei saa kuidagi Vaidlustaja õigusi rikkuda. TK p-is 6.3 sätestatud Hankija õigus tähtaega pikendada on vajalik, et tagada aus konkurents julgestusteenuse pakkujate vahel. Et ka Vaidlustaja konkurentidel oleks võimalik hankel (edukalt) osaleda ja teenuse osutamist ei põlistataks Vaidlustajale, oligi oluline, et hanketingimused näeksid ette teatava ajaperioodi, mille jooksul on teistel pakkujatel (kui nad osutuvad edukaks) võimalus oma töötajaid koolitada ja tagada nende vastavus kõigile nõuetele, sh ka hankija õiguse vajadusel seda tähtaega pikendada. Ilma selleta ei oleks ükski 6 (11) teine pakkuja peale Vaidlustaja saanud hankel osaleda. 7.5. RHAD-st ei tulene, et Hankija ei või TK p-is 6.3. sätestatud tähtaega pikendada hilisemaks kui 30.09.2023, kuna: • RHAD p 4.7.1.3. ei seondu TK p-iga 6.3., sh ei reguleeri kuidagi selles punktis sätestatud tähtaega ega selle pikendamist. Mitte ükski riigihanke alusdokumentide punkt ei piira Hankija õigusi TK p-is 6.3. sätestatud tähtaja pikendamisel (sh ei näe ette kõige hilisemat pikendatud tähtaega). Ainus piirang võib olla tuletatav sellest, et hanke võitja peab olema valmis teenust osutama alates 01.12.2023 (hankelepingu projekti p 6.1.), mida ka Hankija peab järelikult TK p-is 6.3. sätestatud tähtaja pikendamisel silmas pidama; • RHAD p 4.7.1.3. annab Hankijale õiguse, aga ei pane Hankijale kohustust kõik pakkumused tagasi lükata, kui hankelepingut ei sõlmita hiljemalt 30.09.2023; • riigihanke alusdokumentidesse oli juba sisse kirjutatud see, et kui peaks juhtuma, et hanke võitjaga ei õnnestu hankelepingut sõlmida, tekib Hankijal vajadus kõik pakkumused RHAD p-i 4.7.1.3. alusel tagasi lükata, sest kõik teised pakkujad vajavad täiendavat aega hankelepingu sõlmimise ette valmistamiseks. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustuse osaline läbi vaatamata jätmine Vaidlustusasjas 146-23/261707 on Vaidlustaja vaidlustanud Hankija otsustuse pikendada Kolmanda isiku jaoks TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaega ja seoses tähtaja pikendamisega ka selle, et Kolmanda isiku töötajate väljaõppe on läbi viinud Hankija. Käesolevas vaidlustusasjas on Vaidlustaja vaidlustanud Hankija otsustuse pikendada Kolmanda isiku jaoks teistkordselt TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaega ja on jätkuvalt seisukohal, et Kolmanda isiku töötajate väljaõppe läbi viimine Hankija poolt on vastuolus RHS-iga. Vaidlustuskomisjon jätab RHS § 192 lg 3 p-i 3 alusel läbi vaatamata Vaidlustaja seisukohad seonduvalt sellega, et Kolmanda isiku töötajate väljaõppe on läbi viinud Hankija. Vaidlustuskomisjon on 24.10.2024 vaidlustusasjas 146-23/261707 tehtud otsuses leidnud, et Hankija tegevus Kolmanda isiku töötajate välja õpetamisel pole vastuolus RHS-iga. See vaidlustuskomisjoni otsus on vaidlustatud kohtus (haldusasi 3-23-2474). Seega selles asjas on vaidlustuskomisjon juba teinud otsuse. 9. Vajaminevate töötajate arvuga seonduva tähelepanuta jätmine Alles täiendavas seisukohas (06.11.2023) leiab Vaidlustaja, et 55 töötaja ega 62 töötaja koolitamise korral ja nende koolitamise kohta andmete ja dokumentide esitamisel ei ole TK p-s 6.3 toodud nõue täidetud. Vaidlustaja pole sellele asjaolule viidanud vaidlustuses. Kui Vaidlustaja soovis vaidlustust täiendada, oleks tulnud lähtuda RHS § 191 lg-st 1 ja esitada uus asjaolu hiljemalt kaks tööpäeva enne kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva. Seega on Vaidlustaja väide vajaminevate töötajate arvu kohta esitatud hilinemisega ja tuleb jätta tähelepanuta. 7 (11) 10. TK p-is 6.3. ettenähtud tähtaja pikendamine 10.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsustus sõlmida kokkulepe, millega pikeneb Kolmanda isiku jaoks TK p-s 6.3. ette nähtud täheaeg, on vaidlustatav RHS § 185 lg 2 p-i 8 alusel: muu RHS-i alusel tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huvisid. Vaidlustatavad on kõik hankija otsused, mis väidetavalt rikuvad riigihankeõigust ning seda sõltumata sellest, milline on asjaomase otsuse iseloom või sisu. Antud juhul on selge, et Hankija kokkulepe, mis pikendab Kolmanda isiku jaoks tähtaega, kuulub riigihankeõiguse kohaldamisalasse ja sellel on õiguslikud tagajärjed. 10.2. 10.05.2023 on Hankija teavitanud pakkujaid otsusest tunnistada hanke osas 2 edukaks Kolmanda isiku Forus Security AS-i pakkumus. TK p-i 6.3. kohaselt Hanke võitja on kohustatud hiljemalt 14.09.2023 või kirjalikul kokkuleppel Tellijaga muul hilisemal kuupäeval esitama Tellijale: 6.3.1. Ettevõtte poolt allkirjastatud kirjaliku tõestuse, lennundusjulgestus nõudeid täitma hakkavate töötajate vastavusele, lennundusjulgestustöötajatele kehtestatud nõuetele. 6.3.2. Minimaalselt töötajate hulk, mis on vajalik lennundusjulgestuse teenuse mahu tabelis määratletud positsioonide täitmiseks. 6.3.3. Eelpoolnimetatud kirjalikus tõestustes tuleb ära tuua teenust teostama hakkavate töötajate nimed koos isikukoodidega ning Transpordiameti poolse tunnustamisega, et töötaja on tunnustatud kui lennundusjulgestuse töötaja. 6.3.4. Eelpoolnimetatud kirjalike tõestuste lisadena tuleb iga töötaja poolse tööle asumise kinnitusega alates 01.12.2023. 6.3.5. Töötajate nimekirjades toimuvad muudatused tuleb esitada Tellijale 5 tööpäeva jooksul. TK p-i 6.4. kohaselt Kui hanke võitja ei täida eeltoodud lepingu sõlmimise eelseid tingimusi etteantud kuupäevadeks, käsitleb Tellija seda pakkujapoolse lepingu mitteallkirjastamisena ja hindab kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim (RHS § 119 lg 1, lg 2) 6.4.1. Seejuures on Tellijal õigus edukalt pakkujalt nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis Tellijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest. Seega pani TK p 6.3. edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale (hanke osas 2 Kolmandale isikule) kohustused ja TK p 6.4. nägi ette õigusliku tagajärje selleks, kui kohustused jäävad täitmata. 10.3. 28.08.2023 on Kolmas isik pöördunud Hankija poole ja palunud pikendada TK p-s 6.3. ette nähtud tähtaega kuni 01.11.2023. 13.09.2023 andis Hankija Kolmandale isikule teada, et pikendab tähtaega kuni 16.10.2023. Kolmas isik on 13.10.2023 esitanud Hankijale uue taotluse pikendada andmete ja dokumentide esitamise tähtaega 06.11.2023. Hankija pikendas oma 16.10.2023 kirjaga 8 (11) Tallinna lennuväljal tööle hakkavate julgestustöötajate nimekirja esitamise tähtaega kuni 06.11.2023. 27.10.2023 teatas Kolmas isik Hankijale, et on täitnud kõik TK-s toodud lepingu sõlmimise eelsed tingimused. Hankija kinnitas 30.10.2023, et Kolmanda isiku poolt on kõik TK-s määratletud hankelepingu sõlmimise eelsed tingimused täidetud3. Mis tähendab seda, et hanke osas 2 on hankelepingu sõlmimine võimalik (seda takistavad ainult Vaidlustaja vaidlustused). Seega on Hankija Kolmandale isikule kaks korda pikendanud TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaega -uued tähtajad on olnud 16.10.2023 ja 06.11.2023. Vaidlus on käesoleval juhul selles, kas tähtaja teistkordne pikendamine oli kooskõlas TK p-iga 6.3. ja RHS-iga. 10.4. Kui Vaidlustajal polnud tarvis töötajaid välja õpetada ja nende tunnustamist taotleda, siis teised pakkujad esitasid pakkumuse just seetõttu, et Hankija oli TK p-i 6.3. sätestanud. TK p-i 6.3. õiguspärasuses ei saa selles riigihanke etapis enam olla vaidlust, selle tõlgendamisel tuleb lähtuda eesmärgist. Pakkujal ei pidanud pakkumuse esitamisel olema vastavaid töötajaid. Riigihanke alusdokumendid on koostatud selliselt, et töötajate otsimist ja väljaõpet sai pakkuja, kelle pakkumus edukaks tunnistati, alustada peale pakkumuse edukaks tunnistamise otsust. TK p-i 6.3. eesmärk on eelkõige anda võimalus pakkumust esitada ka sellisel ettevõtjal, kellel kohe vastavaid töötajaid pole. Kuna nende töötajate väljaõpe ja Transpordiametis tunnustamine võtab aega, siis oli Hankija TK p-is 6.3. ette näinud tähtaja ja selle pikendamise võimaluse kokkuleppel. TK p-ist 6.3. tuleneb, et eduka pakkumuse esitanud pakkuja pidi Hankijale nõutava teabe esitama kas kuni 14.09.2023 või kui Hankija otsustab sõlmida kokkuleppe tähtaja pikendamiseks, siis vastava pikendatud tähtaja jooksul. 10.5. TK p 6.3. ei näe ette seda, et pikendada võib ainult üks kord ja ainult erakorralistel asjaoludel. Mingitest erakorralistest asjaoludest ei pea Hankija vastava kokkuleppe tegemisel lähtuma ja neid ei saagi olla (ka Vaidlustaja pole ühtegi nimetanud). Kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja tähtaja pikendamist taotleb, siis selle põhjendus saab olla üksnes see, et pakkujal pole olnud veel võimalik vajalikul arvul töötajaid leida, välja õpetada ja Transpordiametis tunnustada. Hankija keeldumine tähtaja pikendamiseks võib olla põhjendatud sellega, et Hankija peab ebatõenäoliseks, et pakkujal saavad olema tingimustele vastavad töötajad, et 01.12.2023 teenust hakata osutama. 10.6. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et TK p-i 6.3. alusel tähtaja pikendamise kokkulepe ei ole läbipaistev ja tagatud pole võrdne kohtlemine. Kolmanda isiku pakkumus on hanke osas 2 tunnistatud edukaks. TK p-ist 6.3. tulenevad Kolmandale isikule kohustused, aga ka õigus taotleda tähtaja pikendamist. Kuna pikendamise taotlus saab olla põhjendatud üksnes sellega, et töötajate väljaõpe ja tunnustamine pole veel lõppenud ja pikendamise kokkulepe saab olla põhjendanud sellega, et Hankija hinnangul on võimalik anda pakkujale aega juurde, siis on see protsess läbipaistev (RHS § 3 p 1). 3 Kirjavahetus Hankija ja Kolmanda isiku vahel on vaidlustusasja toimikus 9 (11) Võimalus taotleda tähtaja pikendamist on ainult pakkujal, kelle pakkumus tunnistati edukaks, mistõttu ei saa TK p-i 6.3. alusel pikendamine rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2). See võimalus oleks olnud ka Vaidlustajal, kui tema pakkumus oleks hanke osas 2 tunnistatud edukaks ja tal oleks olnud vaja aega töötajate välja õpetamiseks ja tunnustamiseks. 10.7. Vaidlustuskomisjonil puudub mistahes alus asuda seisukohale, et Hankija on vastuolus õigusaktidega või selle riigihanke alusdokumentidega olnud nõus pikendada Kolmanda isiku taotluse alusel TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaega teistkordselt (kuni 06.11.2023). Vaidlustaja leiab, et kui TK p 6.3. ei luba korduvat pikendamist, siis on see ka keelatud. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu. Vaidlust ei saa olla selles, et pikendamine kokkuleppel on lubatud. Kui pikendamine on lubatud ja pole ette nähtud, et seda võib teha üks kord, siis ei saa TK p-i 6.3. tõlgendada selliselt, et mitu korda pikendamine on keelatud. See, et Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik on olnud passiivne, ei tähenda, et Hankija oleks pidanud teistkordse tähtaja pikendamise taotluse jätma rahuldamata. 10.8. See, et RHAD p-is 4.7.1.3. on ette nähtud kõikide pakkumuste tagasi lükkamise õigus, kui hankelepingut ei ole sõlmitud hiljemalt 30.09.2023, ei tähenda, et Hankija pidi hanke osas 2 kõik pakkumused kohe peale viidatud kuupäeva tagasi lükkama. Hankija eesmärgiks riigihanget läbi viies on sõlmida hankeleping. Hankija oli riigihanke alusdokumentides näinud ette, et teenuse osutamine peab algama 01.12.2023 ja sai hinnata seda, kas pakkuja, kelle pakkumuse ta hanke osas 2 edukaks tunnistas, on suuteline tagama teenuse osutamise alguskuupäevaks välja õpetatud ja tunnustatud töötajad. Käesoleval juhul on Hankija leidnud, et Kolmas isik on suuteline tagama tööjõu selliselt, et 01.12.2023 saab asuda teenust osutama. Ja nagu on selgunud, et on Kolmandal isikul 27.10.2023 seisuga töötajad olemas. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija RHAD p-st 4.7.1.3. tulenev õigus lükata hanke osas 2 kõik pakkumused tagasi, ei tähenda, et Hankija ei oleks saanud pikendada Kolmanda isiku taotluse alusel TK p-is 6.3. ette nähtud tähtaeg kuni 06.11.2023. 10.9. Eeltoodu alusel jääb vaidlustus rahuldamata. 11.Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel vaidlustuse rahuldamata jätmisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 11.1. RHS § 198 lg 3 alusel jäävad Vaidlustaja kulud (tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepinguliste esindajate kulud) tema enda kanda. 11.2. Hankija pole kulude välja mõistmist taotlenud. 11.3. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks - 3596 eurot käibemaksuta, 15,8 tunni õigusabi osutamise eest (6,6 tundi tunnitasu 280 eurot käibemaksuta, 9,2 tundi tunnitasuga 190 eurot käibemaksuta). Kuna tegemist on teistkordse, peaaegu analoogse vaidlusega ja Kolmanda isiku esindaja on olnud sama (selles vaidluses on lisandunud veel teine esindaja), siis leiab vaidlustuskomisjon, et esindajate tasu ei saa ületada varasemat, kuid ei saa olla ka sama, sest teemad, mille üle 10 (11) käib vaidlus on samad. Vaidlustuskomisjon peab vajalikus ja põhjendatuks Kolmanda isiku esindajate kulu 1800 eurot käibemaksuta ja see tuleb Vaidlustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 11 (11)