Eesti seisukohad Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistika määruse eelnõu kohta

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 16.11.2023 nr 11-3.1/5641-2 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistika määruse eelnõu kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistika määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad EL ettevõtjatega seotud tööturumääruse eelnõu kohta 2. Protokollilise otsuse eelnõu 3. Kaasamise tabel Kristiina Abel 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2023. a nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad ettevõtjatega seotud tööturustatistika määruse eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2023/028 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab ettepaneku põhieesmärki. Teeme ettepaneku, et väikeriikidel oleks erandina võimalus kaasata statistikasse ainult ettevõtted, mitte nende kohalikud üksused. 1.2. Oleme seisukohal, et soolise palgalõhestatistika ja töötasu struktuuri uuringu valdkonnad peavad järgima samu metoodilisi põhimõtteid, kuna see aitab vähendada nii riigi kui ettevõtjate halduskoormust. 1.3. Andmeesitajate ja statistikaasutuste koormuse piiramiseks on vaja täiendavaid kaitse- klausleid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jaoks. Peame oluliseks piirata üksikasjalike teemade loetelu, perioodilisuse, võrdlusperioodide ja edastamise tähtaegade muutmise ulatust. Eesti on seisukohal, et liikmesriikidelt ad hoc statistika küsimise võimalus tuleks eelnõust välja jätta. 1.4. Soovime, et kogutavate andmete valdkondade lisamisel või detailsuse suurendamisele eelneksid Eurostati ja liikmesriikide poolt läbi viidavad ja rahastatavad piloot- uuringud. Samuti on oluline, et pilootuuringuteks ettevalmistumise, andmeedastus- kuupäevade ja -perioodide muutmise ja andmete kogumiseks valmistumise aeg oleks pikem kui 12 kuud, näiteks 18 kuud. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud määruse eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. 1 Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid, erialaliidud Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Majandus- ja Oleme nõus määruse üldise eesmärgiga parandada andmete võrreldavust ja nende Arvestatud 1.-3. seisukohas (seletuskirja Kommunikatsiooni- kvaliteeti, sh nõustume, et on väga oluline ühtlustada palgalõhe andmete kogumist, p 5.1.-5.3.) ministeerium et ka neid andmeid oleks võimalik riigiti võrrelda, arvestades sealjuures ka palkade läbipaistvuse direktiivis ette nähtuga. Selle juures peaks aga silmas pidama, et oluliselt ei kasvaks andmete kogumise ja esitamisega kaasnev halduskoormus. Põhjalikult tuleks läbi mõelda, milliseid andmeid täna juba kogutakse, sh ka administratiivandmeid, ning milliseid neist saaks kasutada. Samuti tuleks vältida andmete dubleerivat esitamist. Kaubandus- Mõistame Euroopa Komisjoni soovi ühtlustada ja ajakohastada Euroopa Liidu Arvestatud 1.-3. seisukohas (seletuskirja Tööstuskoda ettevõtjatega seotud tööturustatistika regulatsiooni ning muuta liikmesriikide p 5.1.-5.3.) andmed paremini võrreldavaks. Samas peame ülioluliseks, et Eesti seisukohtades oleks selgelt kirjas, et Eesti toetab seda algatust üksnes juhul, kui nende muudatuste tulemusena ei suurene Eesti ettevõtete, sh väiksemate ettevõtete halduskoormus. Kuigi viimasel ajal on ELi tasemel võetud eesmärgiks vähendada ettevõtete halduskoormust ning sama eesmärk on Eestil olnud juba aastaid ka siseriiklikult, siis ettevõtete tunnetus on see, et halduskoormus suureneb aasta-aastalt. Üks konkreetne algatus ei pruugi märkimisväärselt suurendada ettevõtete haldus- koormust, aga kui selliseid algatusi on igal aastal kümneid kui mitte sadu, siis tervikuna toob see kaasa olulise halduskoormuse kasvu. Kahjuks hinnatakse uute regulatsioonide kehtestamisel halduskoormuse kasvu iga üksiku õigusakti kontekstis, kuid erinevate algatuste koosmõju halduskoormusele ei hinnata ELis ega meile teadaolevalt ka Eestis. See on ka põhjus, miks ettevõtted on muutunud väga pessimistlikuks iga algatuse osas, mis toob kaasa halduskoormuse kasvu kasvõi vähesel määral. Kui tänast praktikat rakendades suureneks ettepaneku jõustumisel Eesti ettevõtete halduskoormus, siis tasub otsida võimalusi, kas Eesti saaks siseriiklikult vähendada ettepanekuga kaasnevat halduskoormust, näiteks kasutades senisest  veelgi suuremas ulatuses registripõhiseid andmeid või muid innovaatilisi andmekogumise või statistika tegemise viise. Kui selliste tegevuste elluviimine eeldab rahalisi vahendeid, siis tuleb ka need ette näha. Kokkuvõtvalt, kui ELi analüüsi kohaselt muudatuste tulemusena mõnevõrra suureneb ettevõtete halduskoormus, kuid Eesti näeb erinevaid tehnilisi lahendusi, kuidas vältida halduskoormuse kasvu Eesti ettevõtetele, siis ei ole ka Kaubandus- Tööstuskoda plaanitava muudatuse vastu. Samas kui muudatus suurendab Eesti ettevõtete halduskoormust, siis oleme muudatusele vastu. Eesti Tööandjate Meie üldine seisukoht on, et nii Eesti kui Euroopa Komisjoni lubadus on Arvestatud 1.-3. seisukohas (seletuskirja Keskliit halduskoormust vähendada, Aruandlus 3.0-ga oleme pingutanud, et Eestis tööturu p 5.1.-5.3.) statistika halduskoormust minimeerida ja seega ei saa lasta EL regulatsioonil uuesti uusi andmeid/kohustusi lisada. Meil ei ole paraku vaba tööjõudu, keda aruandluskohustuse täitmiseks rakendada ja iga uus kohustus vähendab konkurentsivõimet. Palume seda seisukohta esindada.  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2023/028 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008“, eelnõu kohta“ 1. Sissejuhatus Ettevõtjatega seotud tööturustatistikat on vaja, et kujundada, rakendada ja hinnata Euroopa Liidu poliitikat, eelkõige koordineerida majandus- ja tööhõivepoliitikat, rahapoliitikat, sotsiaalpoliitikat, majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning meestele ja naistele võrdse tasu maksmist. Ettevõtjatega seotud tööturustatistikaga kirjeldatakse ettevõtjate toimimist tööturul. Hõlmatud valdkonnad on tööjõukulud, töötasude jaotus ja struktuur (sh sooline palgalõhe) ja vabade ametikohtade statistika. Ettevõtjatega seotud tööturustatistikat tööjõukulude ja töötasu struktuuri kohta on kogutud alates 1959. aastast iga kahe kuni nelja aasta tagant iga andmete kogumist reguleeriva konkreetse õigusakti alusel. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 530/1999 kehtestati süstemaatiline andmete kogumine tööjõukulude taseme ja koosseisu kohta (tööjõukulude uuring) 2000. aastaks ja seejärel iga nelja aasta tagant. Sama õigusaktiga kehtestati töötasude jaotumise ja struktuuri statistika (töötasu struktuuri uuring) 2002. aastaks ja kõnealuse aasta vaatluskuu kohta ning seejärel iga nelja aasta tagant. Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruse (EÜ) nr 450/2003 (tööjõukuluindeksi kohta) vastuvõtmist oli andmeid tööjõukulude muutumise kohta kogutud vabatahtlikult alates 1996. aastast. Samal moel kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 453/2008 reguleeritud andmete kogumisena vabade ametikohtade statistika. Varem koguti neid andmeid vabatahtlikult. Komisjoni poolt läbiviidud hindamine näitas, et kehtiv õigusraamistik on ettevõtjatega seotud tööturustatistikat märkimisväärselt parandanud ja kõnealust statistikat peeti sidusaks, tõhusaks, ajas ja liikmesriigiti võrreldavaks ning usaldusväärseks. Küll aga seadis õigusraamistik teatavad piirangud, mida täheldati juba õigusaktide vastuvõtmise ajal (näiteks puuduvad majandus- harud) on nüüdseks muutunud Euroopa Liidu poliitika arengu käigus silmatorkavamaks ja nende jälgimiseks on vaja täpsemaid näitajaid (näiteks ei hõlma statistika kõikides liikmesriikides täielikult avalikku sektorit (või selle osi) ega mikroettevõtjaid). Seetõttu ei ole võimalik kasutada praegu Eurostatile esitatavate andmete täit potentsiaali: ELi koondnäitajaid ei ole võimalik arvutada kogu majanduse kohta ja riikidevahelisi võrdlusi on keerulisem teha, kuni kõik ELi riigid tagavad ettevõtjatega seotud tööturustatistika täieliku katvuse. Määruses tuleks võtta arvesse uusi vajadusi, mis on tekkinud EL ja euroala arengu käigus, kui see ei tekita ebaproportsionaalselt suurt koormust vastajatele ja riiklikele statistikaametitele. Määrusega sätestatakse Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistika uus raamistik. Sellesse koondatakse töötasude struktuuri, tööjõukulude, tööjõukuluindeksi, vabade ametikohtade ja soolise palgalõhe statistika. Selles sätestatakse, et liikmesriigid peavad esitama statistikat kolme valdkonna, viie seotud teema ja kahekümne alamteema kohta. Andmenõuete üksikasjad täpsustatakse rakendusaktides, määruse eelnõu annab ülevaate nõutud statistilistest valdkondadest. Määrusega rõhutatakse administratiivandmete ja innovatiivsete meetodite olulisust ja kasutusele võttu. Määruse eesmärk on teha ettevõtjatega seotud tööturustatistikat, mis on aja- ja asjakohane ning hõlmab täielikult kõiki majandussektoreid, võimaldab võrrelda eri liikmesriike ja on järjepidev kõigi seotud statistikavaldkondadega. Selle eesmärgi saab jagada kolmeks erieesmärgiks:  kohandada õigusraamistikku, et see annaks paindlikkuse tekkivate vajaduste rahuldamiseks, avaldada ajakohast statistikat ning edendada innovatiivsete meetodite ja allikate kasutamist;  hõlmata statistikaga kogu majandus ja tagada, et liikmesriigid esitavad andmed soolise palgalõhe kohta;  täiustada järjepidevust seotud statistika valdkondadega. Euroopa Komisjon pakkus välja neli erinevat poliitikavarianti. Mõjuanalüüsi tulemusena valiti variant, mille puhul hõlmatakse töötasu struktuuri uuringuga ka mikroettevõtjad, aga neid ei hõlmata tööjõukulude uuringusse. Mõlema uuringuga hõlmatakse Eesti Majanduse Tegevus- alade Klassifikaator „Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus“. Vabade ametikohtade statistikaga hõlmatakse kogu majandus liiduriikides. Ajakohasust parandatakse tööjõukuluindeksi ja töötasu struktuuri uuringu puhul. Mõlema uuringu sagedus jääb senisega samaks ehk vastavalt iga aasta ning iga nelja aasta tagant. Pakutud variandi kohaselt töötatakse välja ka soolise palgalõhe õiguslik alus ja võetakse arvesse tekkivaid vajadusi. Lisaks tagatakse kõigi kogutavate andmete täiustatud kvaliteediaruanded ning parem ühtlustamine ja statistikatööde kavandamine lähtuvalt ühtsest raammäärusest. Eesti nõustub komisjoni pakutud lähenemisega, kuigi näeme ohtu haldus- ja töökoormuse suurenemisele. Seda eriti siis, kui peame hõlmama ettevõtete asemel kogutavasse statistikasse kohalikud üksused. Täpsemini selgitame mõju halduskoormusele seaduse mõjude osas ja seisukohtades. Lisaks hetkel ei ole Eestis kasutatavates registrites vajalikke tunnuseid (näiteks töötatud tunnid), et üha enam üle minna administratiivsetele allikatele. Eesti õigusakte määruse rakendamiseks muuta ei ole vaja. Liikmesriigid hakkavad esitama komisjonile uue määruse alusel andmeid 2026. aastal. Seletuskirja koostasid statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna tiimijuht Eveli Voolens ([email protected]), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], 625 9336). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak. 2. Määruse eelnõu sisu Ettepanek sisaldab sätteid, mille eesmärk on töötada välja ettevõtete tööturustatistika ühtlustatud määratlus, mille aluseks on kõigi väljundite puhul kindlad statistilised mõisted, ning hõlbustada juurdepääsu kättesaadavatele andmeallikatele statistika kasutajate jaoks (näiteks teadlased, poliitikakujundajad jne), mis parandab ettevõtlusstatistika koostamisprotsesse ja üldist kvaliteeti. Artiklis 1 sätestatakse määruse reguleerimisese ja artiklis 2 määruses kasutatavad mõisted. Neist olulisemad on statistiline üksus, ettevõte ja kohalik üksus, mis määratlevad statistilise üldkogumi, kelle käest hakatakse andmeid koguma. Ettevõte on määratletud juriidiliste üksuste komplekt ja hõlmab turuväliseid koostajaid ja muid institutsioonilisi üksusi, mis kuuluvad üldisesse valitussektorisse. Kohalik üksus on ettevõte või selle osa, mis asub geograafiliselt kindlaks määratud kohas. Artiklis 3 sätestatakse statistika koostamiseks kasutatavad või korduskasutatavad andmeallikad või nende kombinatsioonid andmete kogumiseks. Artiklis 4 sätestatakse tööturustatistika valdkonnad ja teemad: töötasud (töötasude struktuur, sooline palgalõhe), tööjõukulud (tööjõukulude struktuur, tööjõukuluindeksid) ja tööjõu nõudlus (vabad ametikohad). Artiklis 5 käsitletakse artikkel 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tööjõukuluindeksi ja artikli 4 lõike 1 alapunktis i osutatud vabade ametikohtade varajased hinnangud. Neid edastavad liikmesriigid kelle: a) aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3% ELi kogunäitajast, viimase kolme järjestikuse aasta iga aasta kohta ning b) euroala liikmesriigid, kelle aastane töötajate arv moodustab rohkem kui 3% euroala kogunäitajast viimase kolme järjestikuse iga aasta kohta. Eestit see nõue ei kohusta. Artiklis 6 käsitletakse teemade statistilisi üksuseid ja statistilist üldkogumit. Määruse järgi koostatakse statistika ühe või mitme järgmise statistilise üksuse kohta: ettevõtted, kohalikud üksused ja töötajad. Tööjõukuluindeksi ja vabade ametikohtade puhul koosneb statistiline üldkogum kõigist ettevõtetest või kohalikest üksustest, kellel on vähemalt 1 töötaja. Töötasude struktuuri ja soolise palgalõhe puhul koosneb statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kellel on vähemalt üks töötaja. Tööjõukulude struktuuri puhul koosneb statistiline üldkogum kõigist kohalikest üksustest, kes on residendid liikmesriigis ja kellel on vähemalt kümme töötajat. Artikli 7 alusel on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 13 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse teavet, mida liikmesriigid esitavad sihtotstarbeliselt, kui täiendavate andmete kogumist peetakse käesoleva määruse kohaldamisala raames vajalikuks selleks, et rahuldada täiendavaid statistiliste andmete vajadusi. Artikkel 8 sätestab kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete esitamise. Liikmesriigid peavad võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada edastatud andmete ja metaandmete kvaliteet. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume. Artiklis 9 sätestatakse teostatavus- ja prooviuuringute läbiviimine. Selleks, et täiustada ettevõtjatega seotud tööturustatistikat või piirata ettevõtetele tekkivat koormust, võib komisjon (Eurostat) algatada teostatavus- ja prooviuuringud. Uuringute eesmärk on parandada statistika kvaliteeti ja võrreldavust, uurida uusi võimalusi ja rakendada uusi funktsioone, et vastata kasutajate vajadustele, parandada uuringute ja muude andmeallikate omavahelist seotust ning vähendada vastajatele tekkivat koormust. Uuringute puhul võetakse arvesse tehnoloogia ja digitaalset arengut. Artikkel 10 sätestab rahastust puudutavad sätted. Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikele statistikaametitele ja muudele riigi ametiasutustele võib anda liidu üldeelarvest rahalist toetust järgmistel eesmärkidel: ettevõtjatega seotud tööturustatistika allikate, sh loendite, täiustamine alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni hiljemalt 31. detsembrini 2029; ettevõtjatega seotud tööturustatistika meetodite täiustamine, sh artiklis 9 osutatud teostatavus- ja prooviuuringud. Korrapärase statistika koostamise kulusid ei rahastata. Liidu rahaline toetus ei tohi ületada 90% rahastamiskõlblikest kuludest. Artiklis 11 sätestatakse liidu finantshuvide kaitse. Artiklis 12 sätestatakse erandid. Erandite tegemisel võtab komisjon arvesse liikmesriikide statistika võrreldavust ning nõutavate representatiivsete ja usaldusväärsete Euroopa koondandmete õigeaegset arvutamist. Komisjon tagab samuti, et käesoleva määruse nõuded statistika, metaandmete ja kvaliteedi kohta, mis olid varem hõlmatud kehtetuks tunnistatavate määrustega, jäävad pidevalt täidetuks. Artiklis 13 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artiklis sätestatud tingimustel. Artiklis 14 sätestatakse komiteemenetlus. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel moodustatud Euroopa statistikasüsteemi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Artiklites 15-16 käsitletakse kehtetuks tunnistamist ja jõustumist ning kohaldamist. Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2026. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1. Õiguslik alus Euroopa statistika koostamise õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõikes 1. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vajaduse korral vastu meetmed kõnealuse statistika koostamiseks. Artiklis 338 on esitatud Euroopa statistika koostamise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele ega tohi kaasa tuua ülemäärast koormust ettevõtjatele, ametiasutustele ega üldsusele. 3.2. Subsidiaarsuse printsiip ELi tasandi meetmed on õigustatud. Esiteks peab Euroopa statistika olema järjepidev ja võrreldav liikmesriikide lõikes ning sellest peab saama tuletada ELi koguandmed, mis on arvutatud liikmesriikide koguandmete põhjal. Võrreldavus on ettevõtjatega seotud tööturu- statistika puhul väga oluline, kuna nendel andmetel on tähtis roll tõenduspõhise majandus-, sotsiaal- ja ühtekuuluvuspoliitika toetamisel. Euroopa statistikasüsteem toimib liikmesriikide vahel kokku lepitud põhimõtete alusel, seega on mõistlik, kui üldised reeglid lepitakse kokku EL tasemel. 3.3. Proportsionaalsuse põhimõte Statistikasüsteemi kaasajastamiseks valitud poliitikavariant ei lähe aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Sellega tagatakse kõikides liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamise abil kogutud ja koostatud Euroopa ettevõtjatega seotud tööturustatistika kvaliteet ja võrreldavus. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Eelnõu puhul on tegemist raammäärusega, millest ei selgu täpne andmekoosseis ega konkreetsed valimid, need selguvad määruse rakendusaktidest. Seetõttu on täpseid mõjusid konkreetsetele ettevõtetele keeruline hinnata ning Eesti seisukohtades keskendume üldisematele era- ja avaliku sektori halduskoormust piiravatele aspektidele. Määruse eelnõus kasutatakse järgmisi põhimõisteid:  statistiline üksus - üksus, mille kohta andmeid kogutakse;  statistiline üldkogum - statistiliste ühikute komplekt, mille kohta vajatakse andmeid ja hinnanguid;  kohalik üksus - ettevõte või selle osa, mis asub geograafiliselt kindlaks määratud kohas;  ettevõte - nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 määratletud juriidiliste üksuste komplekt;  esinduskuu - periood, mille kohta andmed käivad. Määruse rakendumisel on peamised muudatused: Eelnõu asendab kolme raammäärust, mis reguleerivad ettevõtete tööturustatistika valdkonda. Soolise palgalõhe statistikat on Euroopa statistikaametid seni teinud kokkuleppel Eurostatiga. Eelnõuga liidetakse need üheks raammääruseks. Määruse rakendumisel peavad liikmesriigid statistilise üldkogumina kasutama ettevõtte kõiki kohalikke üksuseid (nt esindusi, tegevuskohti) ettevõtete asemel kolmes statistika valdkonnas: töötasu struktuur, sooline palgalõhe ja tööandja kulutused töötajatele. Soolise palgalõhe valdkonnas esitatavad andmed muutuvad senisest põhjalikumaks ning esitatavate andmete loetelu pikeneb võrreldes sellega, mis seni on kokkuleppeliselt olnud, 4.1. Mõju majandusele Töötasu struktuuri uuring on tänaseni olnud detailsuse tõttu ettevõtetele andmeesitamise seisukohalt küllaltki koormav. Näiteks 2023. aastal laekus statistikaameti klienditoele hinnanguliselt 650 töötasu struktuuri uuringut puudutavat kirja ning üle 250 kõne. Ettevõtted olid peamiselt rahulolematud uuringu pikkuse, kogutavate andmete ning asjaoluga, et ettevõte peab andmed esitama töötajate tasandil. Uuringut viiakse läbi iga nelja aasta tagant. Uuringuga kaasatakse ligikaudu 9000 ettevõtet ning olenevalt ettevõtte suurusest tuleb eraldi vastata detailselt oma töötajate kohta. Kõige suuremat halduskoormust tekitab nõutud tunnuste loetelu, mida statistikaamet peab uuringus küsima ja Eurostatile esitama, näiteks tööstaaž antud ettevõttes, aastas töötatud nädalad, puhkusepäevad jms. Kuigi viimasel ajal on ELi tasemel võetud eesmärgiks vähendada ettevõtete halduskoormust ning sama eesmärk on Eestil olnud juba aastaid ka siseriiklikult, siis ettevõtete tunnetus on, et halduskoormus suureneb aasta-aastalt. Üks konkreetne algatus ei pruugi märkimisväärselt suurendada ettevõtete halduskoormust, aga kui selliseid algatusi on igal aastal kümneid kui mitte sadu, siis tervikuna toob see kaasa olulise halduskoormuse kasvu. Kahjuks hinnatakse uute õigusaktide kehtestamisel halduskoormuse kasvu iga üksiku õigusakti kontekstis, kuid erinevate algatuste koosmõju halduskoormusele ei hinnata ELis ega meile teadaolevalt ka Eestis. See on ka põhjus, miks ettevõtted on muutunud väga pessimistlikuks iga algatuse osas, mis toob kaasa halduskoormuse kasvu kasvõi vähesel määral. Tänast praktikat rakendades on tõenäoline, et ettepaneku jõustumisel Eesti ettevõtete haldus- koormus suureneb, seega otsib statistikaamet võimalusi ettepanekuga kaasnevat haldus- koormust vähendada, näiteks kasutades senisest veelgi suuremas ulatuses registripõhiseid andmeid või muid innovaatilisi andmekogumise või statistika tegemise viise. Seda eriti juhul, kui Eesti peab hakkama andmeid koguma kohalike üksuste lõikes. Üks võimalikest lahendustest ettevõtete tööturuandmete esitamise halduskoormuse vähendamisel on reaalajamajanduse ja ettevõtete ning riigi vahelise automaatse andmevahetuse kiire kasutuselevõtt. Sel juhul oleks võimalik töötajate andmed saada ettevõtete infosüsteemidest ning on võimalik loobuda küsitlusuuringutest. Samas on oluline märkida, et ettevõtted peavad andmed moel või teisel riigile kasutamiseks kättesaadavaks tegema. Selliste tegevuste elluviimine eeldab ettevõtete valmisolekut, rahalisi vahendeid (sh toetusmeetmeid reaalajamajanduse tehnilisteks lahendusteks) ning mitme riigiasutuse koostööd. Üle-euroopaliselt ühtlustatud ettevõtete tööturu statistika kogumine ja avaldamine on eeskätt positiivse mõjuga poliitikakujundamise seisukohalt. See on kasulik Eestile otsuste tegemiste protsessis ning arengukavades seatud eesmärkide mõõtmisel. Ühtsetel põhimõtetel statistika tootmine annab võimaluse Eestil enda olukorda hinnata võrreldes teiste Euroopa riikidega (näiteks majandusareng, tööturu- ja sotsiaalkindlustusstrateegiate parendamine, konkurentsivõime hindamine ja toetamine jne). Lisaks aitab mikroettevõtete ja avaliku sektori kaasamine üle-euroopaliselt parendada andmekvaliteeti ning suurendada võrreldavust. 4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Praeguse määruse eelnõu kohaselt ootab statistikaametit ees oluline metoodikamuudatus kolme valdkonna puhul: töötasu struktuur, sooline palgalõhe ja tööandja kulutused töötajatele. Kui statistilise üldkogumina on kohustuslik kasutada kohalikke üksusi ja mitte ettevõtteid, peab statistikaamet viima sisse muudatused valimi koostamise metoodikasse. Samuti tekib sel juhul varem avaldatud statistika aegrea katkestus. Kõige suuremat mõju statistikaameti eelarvele avaldab kohalike üksuste kaasamine statistilise üldkogumi hulka, sest see nõuaks ametilt muudatusi metoodikas (valimi moodustamine, andmetöötlus ja -analüüs) ja avaldatavates andmetes. Mõju eelarvele aitaks maandada andmepõhise aruandluse laialdasem kasutuselevõtt, kuna see võimaldaks loobuda küsitlus- uuringutest ning võimaldaks riigieelarve kulusid oluliselt kärpida. Kui statistiliseks üldkogumiks võib valida ka ettevõtted, ei tõsta raammääruses sätestatu koormust liialt palju. Kuigi raammäärus ei too välja täpseid muudatusi statistikavaldkondades, siis esialgsete rakendusaktide põhjal võib järeldada, et suuremad muudatused on tööjõukulu- indeksite, töötasu struktuuri uuringu, palgalõhe valdkondades ja tööandja poolt töötajale tehtud kulutuste statistikas. Palgalõhestatistika tegemine on seni olnud Euroopa Liidu riikide ja Eurostati vahel kokku- leppeline. Lisaks käesolevale eelnõule hakkab 2026. aastal kehtima Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv (2023/970), millega tekib liikmesriikidel iga-aastane palgalõhestatistika tegemise kohustus. Direktiivi järgi tuleb statistikat koguda sugude, majandussektorite, tööaja (täistööaeg/osaline tööaeg), majandusliku kontrolli (riigi omand/eraomand) ja vanuse kaupa. Esimeseks vaatlusaastaks on direktiivi järgi 2026. Kõnealuse määruse vastuvõtmise tulemusena muutub palgalõhestatistika avaldamine kohustuslikuks igale Euroopa Liidu riigile. Kuigi töötasu struktuuri uuringu vaheaastatel võib palgalõhestatistikat teha eelmise töötasu struktuuri uuringu andmeid mudeldades, siis suurima koormuse toob uus nõue statistikaametile kaasa 2026. aastal. Sel aastal ei ole ametil võimalik kasutada viimase töötasu struktuuri uuringu andmeid, sest määruse eelnõu kohaselt peab statistiline üldkogum olema kohalik üksus, seni on selleks olnud ettevõte. Kui Eesti saab jätkata andmete kogumist ettevõtte tasandil, siis on võimalik kasutada möödunud perioodi töötasu struktuuri uuringu andmeid ja määruse rakendamise kulu on väiksem. Statistikaamet katsetab mudeldamise võimalust Eurostati arendusgranti kaudu, kuid selle eelduseks on, et Eesti saab teha statistikat ettevõtte, mitte selle allüksuste tasandil Ühtlasi ei saa kasutada 2026. aastal läbiviidava töötasu struktuuri uuringu andmeid palgalõhe andmete kogumiseks, sest raammääruse lisas on sätestatud, et andmete edastamise perioodid on erinevad – Eurostatile töötasu struktuuri puhul vaatlusperioodile järgneva 16 kuu jooksul (T+16 kuud), seevastu palgalõhe puhul 13 kuud. See tähendab, et statistikaamet peab 2026. aastal tõenäoliselt läbi viima kaks mahukat uuringut: töötasu struktuuri uuringu ning palgalõhe uuringu, mis toob ametile ja ettevõtetele kaasa haldus- ja töökoormuse olulise kasvu. Hetkel on statistikaamet 2023-2027. aastateks töötasude ja tööjõukulude statistika valdkondade (EÜ 450/2003 ja EÜ 530/1999) maksumuseks hinnanud 430 000 eurot aastas. Juhul, kui statistikaametil tuleb 2026. aastal läbi viia täiendavalt ka soolise palgalõhe uuring, võib selle esialgseks maksumuseks hinnata 400 000 eurot. Alternatiiv oleks, et statistikaamet viib läbi ainult töötasu struktuuri uuringu ning esitab Eurostatile palgalõhestatistika esialgsed andmed jaanuaris ja korrigeeritud andmed koos töötasu struktuuri uuringu statistikaga 3 kuud hiljem. Kulud statistikavaldkondade muudatustele ja arendustele planeeritakse statistikaameti eelarvesse ning neid menetletakse iga-aastase riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessi raames. Esimeste muudatuste osas on statistikaamet taotlenud raha arenduste tegemiseks Euroopa Liidult projekti (grandi) raames. Seetõttu on äärmiselt oluline, et Euroopa jätkaks rahastuse pakkumist, kui otsustatakse kogutavates andmetes muudatusi teha. 5. Seisukohad määruse eelnõu kohta 5.1. Eesti toetab ettepaneku põhieesmärki. Teeme ettepaneku, et väikeriikidel oleks erandina võimalus kaasata statistikasse ainult ettevõtted, mitte nende kohalikud üksused. Selgitus: Seoses ettevõtete tööturustatistika tootmisega suureneb Euroopa Komisjoni poolt pakutud eelnõu puhul tõenäoliselt nii ettevõtete kui statistikaameti halduskoormus seoses kohalike üksuste kaasamisega valikuuringutesse. Kui praegu on uuringutesse kaasatud ettevõte terviküksusena, siis eelnõu kohaselt oleksid kaasatud ettevõtete kohalikud üksused. See tähendaks seda, et üks ettevõte peaks täitma uuringut põhinedes enda kõikidele kohalikele üksustele. Problemaatiline on seejuures, et ettevõtetel ei pruugi olla raamatupidamis- programmides sellisel tasemel nõutud andmeid. Teiseks ei ole sel tasemel statistika tegemisel olulist kasutegurit Eesti riigile või avaldatavale statistikale, sest Eesti väiksuse ja konfidentsiaalsusnõuete tõttu ei ole võimalik avaldada statistikat nii täpsetes geograafilistes lõigetes. Teadaolevalt on ainult ettevõtte tasandi statistika poolt lisaks meile veel Tšehhi, täpsemad liikmesriikide seisukohad selguvad EL Nõukogu statistika töörühma 22. novembril algavatel eelnõu läbirääkimistel. Määruse eelnõu toetab üldiselt registriandmete kasutamist, mis muuhulgas aitaksid vähendada halduskoormust. Kui aga statistiliseks üldkogumiks määratakse kohalikud üksused, on Eestis keeruline vajalikke andmeid registritest kätte saada, sest seal puuduvad vajalikud tunnused. Ka registritesse nende esitamine oleks ettevõtetele koormav. Samas liigub Eesti selle suunas, et võtta kasutusele võimalikult palju juba kogutud andmeid ning käivitab ja soodustab reaalajamajanduse lahendusi. See on oluline erasektori sidusgruppidele ning toetab ühekordset andmete küsimist. Eesti eelistab, et töötasu struktuuri uuringu, soolise palgalõhe valdkondade ja tööandja kulutuste puhul töötajale saaksid liikmesriigid valida, kas statistilise üldkogumi moodustavad ettevõtted või nende kohalikud üksused. Muus osas on Eesti nõus ettepaneku põhieesmärgiga, sest ühtlustatud metoodika kasutusele võtmine üle-euroopaliselt parandab andmete kvaliteeti ning võrreldavust. 5.2. Oleme seisukohal, et soolise palgalõhestatistika ja töötasu struktuuri uuringu valdkonnad peavad järgima samu metoodilisi põhimõtteid, kuna see aitab vähendada nii riigi kui ettevõtjate halduskoormust. Selgitus: Eesti pooldab seda, et raammääruses ühtlustataks töötasu struktuuri ja soolise palgalõhe statistika esitamise ajad. Määruse eelnõuga kehtestatakse töötasu struktuuri ja soolise palgalõhe statistika andmetele erinevad andmete esitamise perioodid. Samuti tuleb määruse järgi nende valdkondade puhul esitada andmeid kohalike üksuste tasemel. Viimane nõue takistab eelmise perioodi töötasu struktuuri uuringu andmete kasutamist palgalõhe arvutamiseks. See tähendab, et tuleb läbi viia kaks mahukat uuringut, et esitada Eurostatile nõutud andmed. See aga omakorda suurendab statistikaameti töökoormust ning andmeesitaja halduskoormust. Seega pooldab Eesti seda, et raammääruses ühtlustatakse töötasu struktuuri ja soolise palgalõhestatistika andmete esitamise ajad vähemalt nendel aastatel, kui viiakse läbi töötasu struktuuri uuringut. 5.3. Andmeesitajate ja statistikaasutuste koormuse piiramiseks on vaja täiendavaid kaitseklausleid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jaoks. Peame oluliseks piirata üksikasjalike teemade loetelu, perioodilisuse, võrdlusperioodide ja edastamise tähtaegade muutmise ulatust. Eesti on seisukohal, et liikmesriikidelt ad hoc statistika küsimise võimalus tuleks eelnõust välja jätta. Selgitus: Eelnõust on välja jäetud tavalised piirangud Euroopa Komisjoni poolt antavatele rakendusaktidele. Et hoida andmeesitajate ja statistikaasutuste halduskoormust kontrolli all, on vaja piirata võimalust lisada statistikasse uusi näitajaid. Eelkõige võib mis tahes täiendav muutuja või mis tahes muutus perioodilisuses või tähtaegades nõuda olulisi muudatusi tootmis- protsessides ja see võib kaasa tuua märkimisväärse koormuse riiklikele statistikaasutustele. Tähtaegade, perioodilisuse või jaotuste muutmise võimalus peaks olema rangelt reguleeritud. Eelnevale lisaks soovime vältida olukorda, kus ad hoc statistika kergitaks olulisel määral statistikaasutuste ja/või andmeesitajate halduskoormust. Seetõttu oleme teinud koos paljude teiste liikmesriikidega ettepaneku ad hoc statistika lõike kustutamiseks määruse eelnõust. Euroopa sotsiaal- ja rahvastikustatistika määrustes on tavapärane, et muutujate loendi muutmisel ei tohi uute muutujate koguarv ületada enam kui 5% muutujate arvust, mida Euroopa Komisjon (Eurostat) juba kohustuslikult nõuab. 5.4. Soovime, et kogutavate andmete valdkondade lisamisel või detailsuse suurendamisele eelneksid Eurostati ja liikmesriikide poolt läbi viidavad ja rahastatavad piloot- uuringud. Samuti on oluline, et pilootuuringuteks ettevalmistumise, andmeedastus- kuupäevade ja -perioodide muutmise ja andmete kogumiseks valmistumise aeg oleks pikem kui 12 kuud, näiteks 18 kuud. Selgitus: Andmete jaotuse või täpsuseesmärkide muutmise teostatavust hinnatakse Euroopa Komisjoni (Eurostat) ja liikmesriikide läbiviidava pilootuuringu abil. Eesti vajab uue statistika esitamiseks pikemat ettevalmistusperioodi, näiteks 18 kuud, ning eelistame vabatahtlikku täiendavat andmete esitamist, mis on kaetud toetustega. Määruses ei ole välja toodud, millises ulatuses võib konkreetne statistika valdkond Eurostati algatusel muutuda. Võttes arvesse statistikaameti tööprotsesse, võib 12 kuu pikkune ette- valmistusperiood jääda ebapiisavaks. Samuti eelistame alati registriandmete kasutamist andmete kogumisele, kuid registriandmete sobivuses veendumine võib olla aeganõudev. Ühtlasi kuna me ei tea, kui suures mahus võib statistikavaldkond muutuda, soovime, et määruse kaudu oleks Euroopa Liidu poolt tagatud rahaline toetus uuenduste või metoodika muutuse tegemiseks. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks kõikide ministeeriumide, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Kaubandus-Tööstuskoja poole. Arvamuse andsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel arvestatud.