Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie: 17.11.2023 nr 12.2-10/178 Meie: 22.11.2023 nr 3.4-2/3462-1 Vaidlustaja: Eesti Maaülikool Kontaktisik: Kärt Kirsimägi E-post: [email protected] Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kontaktisik: Kaia Kattel E-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: Texas A&M Ylikool Kontaktisik: Terje Raudsepp E-post: [email protected] Hankija vastus vaidlustusele riigihankes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek pakkumuse esitamiseks uuringu „Eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukord ning selle säilitamise meetmed“ (viitenumber 267219) 1. Hankija selgitused Hankija märgib, et kumbki esitatud pakkumustest ei sisalda ärisaladust. 1.1. Selgitused Texase A&M Ülikooli pakkumuse väidetava konkurentsieelise osas 1.1.1. Vaidlustaja väidab, et hankija on loonud konkurentsieelise Texase A&M Ülikoolile tellides eelnevalt ekspertarvamuse eesti raskeveohobuse ja rootsi ardenni tõu võrdluse kohta Texase Ülikoolilt, mille raames genotüpiseeriti väikene arv (31) eesti raskeveohobuste karvaproovidest vastavate järelduste tegemiseks. Texase Ülikooli poolt koostatud ekspertarvamuse dokumendis on toodud välja teave 5 karvaproovi kohta, millest polnud võimalik eraldada piisavas koguses DNA-d. Eesti Maaülikooli väite kohaselt on puhast ja kõrge kvaliteediga DNA-d vaja vaid jätku-uuringu läbiviimiseks ehk hobuste genotüpiseerimiseks geenikiibil ning et Texas A&M Ülikoolil oli juba 2022. aastal olemas ettevalmistatud materjal jätku-uuringu läbiviimiseks. Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 1.1.2. Hankija hinnangul on selline väide meelevaldne, kuna käesoleva hanke raames kavandatava uuringu jaoks on kogutud eraldi proovid (246-lt hobuselt), mitte ei ole kavandatud kasutada varasema eksperthinnangu raames tehtud töös kasutatud materjali. Vastav teave eesti raskeveohobuse uuringu kordushanke peatsest välja kuulutamisest oli teada ka vaidlustajale, kes esitas eelmise analoogse hanke välja kuulutamise ajal 2021. aastal oma pretensioonid, kuid ei esitanud pakkumust. Eelmisel korral hange luhtus. Mõlemal riigihankes viitenumbriga 267219 osalenud pakkujal oli olemas teave, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium valmistab ette eesti raskeveohobuse uuringu hanget käesolevaks aastaks. Väide, et ekspertarvamuse punktis 3.1. „DNA kvaliteet“ kirjutas Texase A&M Ülikool, et „Viie ERH DNA kogus ei ole piisav kordusanalüüsiks ega ka plaanitavaks genotüpiseerimiseks hobuse tihedal geenikiibil.“, ei tähenda seda, et konkreetset ekspertarvamuse andmisel kasutatud proovi kavandatakse kasutada käesoleva hanke osas hangitava uuringu raames ning sellest tulenevalt oleks Texase A&M Ülikool ette valitud järgneva uuringu teostajaks. Viidatud ekspertarvamuse punktist tulenevalt andis ekspertarvamuse koostaja teada, et proovide kogumisel tuleks olla hoolsam ning jälgida karvasibulate terviklikkust ning arvu karvaproovide võtmisel. 1.1.3. Lisaks peab hankija oluliseks märkida, et Texase Ülikooli poolt antud ekspertarvamus on vastu võetud Maaeluministeeriumi (alates 01.07.2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) poolt läbiviidud väikehanke tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmisena. Hange on läbiviidud vastavalt sel hetkel kehtinud ministeeriumi hankekorrale. Vastav teave eelnimetatud ekspertarvamuse kohta kajastus hankija poolt riigihanke 267219 tehnilises kirjelduses ning vaidlustajale oli see teada enne pakkumuse esitamist. See tähendab, et Texase A&M Ülikooli poolt koostatud ekspertarvamuse dokument (avaldamise andmed on toodud ka hanke tehnilise kirjelduse punktis 3: https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/uuringud#pollumajandus-ja-maa) on avalikult kättesaadav ning seda on esitletud infopäeval, kus oli võimalik osaleda ka vaidlustaja esindajatel. 1.2. Selgitused Texase A&M Ülikooli pakkumuse lisandväärtuse hindamise osas 1.2.1. Vaidlustaja on seisukohal, et hobuste kordusgenotüpiseerimist ei saa pidada lisandväärtuseks, kuna enamus eesti raskeveotõugu hobuste populatsioonist on juba genotüpiseeritud vähemalt 16 DNA mikrosatelliidilookuse põhjal kas Eesti Maaülikooli, Rootsi Põllumajandusülikoolis või Soome Genoscoper Oy laboris, mistõttu ei saa pakkumuses toodud kordusgenotüpiseerimist pidada lisaväärtuseks muul moel kui ulatuslikuma uurimismaterjalina Texas A&M Ülikoolile endale uurimistöö läbiviimiseks võrdluses teiste tõugudega. 1.2.2. Hankija hinnangul ei oma siinjuures tähtsust, kas vastavad genotüpiseerimised on tehtud või mitte, kuna need andmed kuuluvad hobuse omanikele ning hankijal ei ole juurdepääsu viidatud andmetele. Käesoleva uuringu raames kavandatakse genotüpiseerida kogu aretuspopulatsiooni kuuluvad loomad ning need tulemused saab hankija enesele. Sellise tegevuse tulemusel on hankijal võimalus kasutada genotüpiseeritud andmeid riigile vajalikeks tegevusteks ning poliitika kujundamiseks (s.h. riigile kohustuseks oleva loomageneetiliste ressursside säilitamise programmi väljatöötamiseks ning sellest tulenevate tegevuste elluviimiseks). Eeltoodust johtuvalt nägi hankja Texase A&M Ülikooli pakkumuses lisandväärtust ning hindas pakkumust hanke hindamiskriteeriumite kohaselt. 2 (6) 1.2.3. Hankija jaoks jääb arusaamatuks vaidlustaja väide, et käesolevast uuringust saab soodustuse kolmas isik. Hankija selgitab veelkord, et uuringu aluseks olevad karvaproovid on siiski kogutud Põllumajandus- ja Toiduameti ametnike poolt konkreetse uuringu läbiviimise eesmärgil ning kavandatavast uuringust saadavad andmed s.h. algandmeid ei ole kavandatud salastamiseks vaid need on tulevikus kasutamiseks nii hankijale kui ka aretusühingutele ning aretajatele. 1.3. Selgitused Eesti Maaülikoolile omistatud pakkumuse metoodika väärtuspunktide kohta pakkumuse hindamise etapis. 1.3.1. Vaidlustuses lk 6 on toodud, et vaidlustaja ei nõustu hindamiskomisjoni sellise hinnanguga, mis on kuvatud hankija koostatud otsusdokumendis, tuues välja järgmise väite: (i) Eesti Maaülikooli pakkumuses lisandväärtusena nimetatud lisakarvaproovide kaasamiseks ei ole tarvis täiendavalt karvaproove koguda, kuna need on juba olemas. 1.3.2. Viidatud punktis (i) ei täpsusta vaidlustaja, milliseid karvaproove ta siinjuures silmas peab. Hankija eeldab, et selles punktis toodud etteheide puudutab arvatavalt neid karvaproove, mida vaidlustaja kirjeldab oma pakkumuse lisas_3 esimese lehekülje viimases lõigus järgnevalt- „Uuringus saab täiendavalt kasutada karvaproove hobustelt, kes ei sisaldu 236 Eestis elava hobuse hulgas, kuid kelle omanikud on andnud Eesti Maaülikooli geneetikalaborile loa kasutada oma hobuste karvaproove uurimistöö läbiviimiseks Eesti Maaülikoolis. 1.3.3. Vaata hankija seisukohti, mis omavad käesolevas vaidlustaja väite suhtes olulist tähendust punktidest 1.3.15-1.3.17. 1.3.4. Hankija seisukohast ei ole pakkuja poolt pakutud täiendavad ettepanekud pakkumuses arusaadavalt ja objektiivselt põhjendatud. Hankija ei saa küsida pakkujalt suunavaid või oma olemuselt pakkumust muutvaid lisaküsimusi, mis täiendaksid oluliselt esitatud pakkumuse sisu, kuna see annaks ebavõrdse eelise teise pakkuja suhtes ning oleks käsitletav pakkumuse muutmisena. Selgitustega ei ole võimalik pakkujal hindamisele kuuluvat metoodikat täpsemaks ja selgemaks kirjutada. Hankija hindas pakkumuses esitatud metoodikat hindamiskriteeriumide kohaselt ja pakkumuses esitatud info pinnalt. Pakkujatel lasub kõrgendatud hoolsuskohustus pakkumuste koostamisel. 1 1.3.5. Vaidlustaja väide (ii) - Antud juhul on Eesti Maaülikool pakkumuses lisaväärtusena välja pakutud eriprogrammi kaasatud ning kahe aasta jooksul pärast Hankija poolt proovide kogumist sündinud hobused. Hankija eeldab, et nähtavasti mõtleb vaidlustaja selles punktis karvaproove loomadelt, keda ta pakkumuses on kirjeldanud järgnevas sõnastuses „mistõttu saaks antud olukorras kaasata ja genotüpiseerida täiendavalt kiibi täitumiseni hobused, kes on sündinud pärast proovikogumise lõppu aastatel 2022-2023 ja hobused, kes olid/on olnud kaasatud EHS-i eesti raskeveotõugu hobuste eriprogrammi.“ 1.3.6. Hankija selgitab, et uuringusse on kavandanud kaasata vaid aretusloomad (hankija poolt kogutud karvaproovid on kogunud tõuraamatu põhiosasse kantud loomadelt). Uuringusse ei ole kavandatud kaasata loomi, kes on kantud tõuraamatu lisasse (eriprogrammi raames sündinud järglased on kantud tõuraamatu lisasse). Sellest tulenevalt ei ole asjakohane lisada uuringusse eriprogrammi raames sündinud järglasi. Tõuraamatusse registreeritud järglasi, kes on sündinud peale karvaproovide kogumise 1 TrtRnKo 3-18-1248, p 20. 3 (6)  perioodi ning on sobivad tõuraamatu põhiosasse kandmiseks võiks küll kiibitäitumiseni uuringusse lisada, aga samas ei ole pakkumuses proovide võtmise/saamise osa täpsustatud, mistõttu jäi proovide olemasolu asjaolu hankijale ebaselgeks ja hankija märkis otsuses (lk 6), et hanke ajaraam ei võimalda lisaproovide kogumist. Lisaks selgitab hankija juurde, et olemasolevad eesti raskeveohobuste karvaproovid on kogutud Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ametnike poolt. Lisaproovide kogumine PTA ametnike poolt poleks olnud võimalik. 1.3.7. Pakkuja poolt pakkumuses toodud sõnastusest ei olnud võimalik mingilgi viisil aru saada, et pakkujal on sellised proovid juba kogutud. Samuti puudus pakkumuses igasugune täpsem teave hobuste arvu ning konkreetsete indiviidide kohta, keda soovitatakse lisandväärtusena uuringusse lisada. Eelnevast tulenevalt ei saanud hankija pakkumuse hindamisel ka seda pakkumuses toodud osa pidada lisandväärtuseks hangitava uuringu kontekstis. Seetõttu hindas hankija vaidlustaja pakkumust hanke hindamiskriteeriumite 20 punktiväärtuse kohaselt, mis sätestasid, et pakkuja nägemus lähteülesandest on suures osas sisukas, üldiselt selgelt lahti mõtestatud ja asjakohane, vastab mööndustega hankija ootustele ning pakutud lähenemises on mõningaid küsitavusi või puudujääke, kuid need ei ole põhimõttelised. Meetodid ja protseduurid on valdavalt kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. 1.3.8. Hankija on seisukohal, et riigihankes 267219 esitatud Eesti Maaülikooli pakkumuses kuvatud nägemus lähteülesande lahendusest ja välja pakutud täiendav lisandväärtus ei ole olnud läbimõeldud ja sisukas, selgelt lahti mõtestatud, asjakohane ning esitatud lähenemine ei ole võimaldanud hankijal saada terviklikku nägemust töö eesmärgist, uurimisülesannetest ja metoodikast. Pakkuja poolt pakutud täiendavad ettepanekud ei ole pakkumuses arusaadavalt ja objektiivselt põhjendatud, mistõttu ei saanud pakkumusele omistada maksimaalseid hindepunkte. 1.3.9. Vaidlustaja väide (iii) - Hankija on hanke tehnilises kirjelduses nimetanud ühe uuringu eesmärgina välja hinnata eriprogrammi käigus rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamise mõju hindamist eesti raskeveohobuse populatsioonile. Seega oodatakse uuringult vastuseid tõusisese mitmekesisuse kohta ja mitte tõugudevahelist analüüsi. 1.3.10. Tehnilises kirjelduses punktis 4 on toodud 3 uuringu eesmärki ja sealhulgas järgnevas sõnastuses koos sellele järgneva sulgude sisese selgitusega - „Kolmandaks uuringu eesmärgiks on eriprogrammi käigus rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamise mõju hindamine eesti raskeveohobuse populatsioonile. (Selgitada välja populatsiooni olukord, inbriidingu tase ning analüüsida kuivõrd ja kas on võimalik populatsiooni säilitada kasutades aretuses vaid eesti raskeveohobuse populatsiooni kuuluvaid hobuseid ning milliseid vajalikke lisameetmeid oleks selle puhasaretuse tegemiseks vaja rakendada. Ning juhul, kui selgub, et kõiki aretuspopulatsiooni kuuluvaid nii Eestis kui Soomes asuvaid loomi kaasates siiski ei ole võimalik populatsiooni säilitada vajalikul määral, siis milline on minimaalne teiste tõugude kaasamise vajadus aretusse. Juhul, kui uuringus leitakse, et on vajalik kaasata teiste tõugude aretusloomi populatsiooni säilitamisse, siis määratleda, millisest tõust loomi on soovitatav selleks kasutada.)“ 1.3.11. Punktist 1.3.10 tulenevalt ei ole vaidlustaja õigesti tõlgendanud uuringu eesmärke vaid võtnud kontekstist välja ühe eesmärgi jättes muud selgitused tähelepanuta. Seetõttu ei nõustu hankija vaidlustaja väidetega. 1.3.12. Hanke 267219 HD Tehnilise kirjelduse punkti 3 viimane lause ütleb: „Samuti tuleb anda hinnang selle kohta, kuivõrd on või ei ole õigustanud ennast eriprogrammi alusel 4 (6)  rootsi ardenni tõugu hobuste kasutamine eesti raskeveohobuste aretuses ning kas edaspidi oleks võimalik jätkata vaid puhasaretusega võttes arvesse olemasolevaid eesti raskeveohobuste populatsiooni kuuluvaid hobuseid ning võimalikku olemasolevat aretusmaterjali.„ Eeltoodud nõue tehnilises kirjelduses ei täpsusta, milliseid andmeid (põlvnemis- või muid andmeid) selle hinnangu alusel peab aluseks võtma. Põlvnemisandmete alusel (vastavalt põllumajandusloomade registri avalikele andmetele) on võimalik seda teha kõigil pakkujatel. Samuti oli kõigil pakkujatel võimalik lisada omalt poolt asjakohaseid tegevusi, mida ei olnud kirjeldatud tehnilises kirjelduses, aga mida oleks pakkujal võimalik teostada uurimisküsimustele vastamiseks ilma hankijalt lisa karvaproove saamata. 1.3.13. Kokkuvõtlikult ei ole õige Eesti Maaülikooli piirav tõlgendus, mille kohaselt on käesoleva uuringu eesmärgid piiratud vaid tõusisese mitmekesisuse teemaga. 1.3.14. Vaidlustaja väide (iv) - Eesti Maaülikooli pakkumuses on märgitud, et hobuste omanikud on andnud loa kasutada oma hobuste karvaproove uurimistöö läbiviimiseks Eesti Maaülikoolis. Uurimistöö/teadustöö tähendab tulemuste analüüsimist ja nende publitseerimist ning selleks on omanikud loa andnud. Seega ei ole asjakohane ka hankija allmärkus avalikustamist puudutava probleemi kohta. Hankija teab, et teadusuuringute üks osa on publitseerimine, mistõttu viitab hindamiskomisjoni allmärkus vaidlustaja hinnangul kas asjatundmatusele või pahatahtlikkusele. 1.3.15. Hankijale jääb vaidlustaja väide arusaamatuks, kuna otsusdokumendi lk 6 on väga selgelt toodud, „Selliste karvaproovide kaasamist ei näe hankija võimalikuna, kuna pakkumuse kohaselt võib neid karvaproove küll kasutada uurimistöö jaoks Eesti Maaülikoolis, kuid laiema genotüpiseerimise andmete kasutamise kohta pakkumuses toodud teabe kohaselt luba loomaomanikelt puudub.“ 1.3.16. Hankija mõistab, et eelmainitud karvaproovid on vaidlustajal olemas. Samuti on hankija teadlik, et vaidlustaja pakkumuses esitatud väite kohaselt on tal olemas hobuse omanikelt nõusolekud karvaproovide kasutamiseks uurimistööde läbiviimiseks Eesti Maaülikoolis. Samas juhib hankija tähelepanu asjaolule, et hanke tehnilise kirjelduse järgi (punkt 5, viimane lause) on toodud nõue, mille kohaselt tuleb koos lõpparuandega hankijale üle anda ka genotüpiseerimise algandmed, mida tavapäraselt ei publitseerita koos teadusartikliga ega avaldata muul viisil tavapäraselt uurimistöö juures. Nimetatud nõue on sõnastatud järgmiselt- „Koos lõpparuandega antakse üle ka eelkirjeldatud viisil genotüpiseerimise andmed.“ Seega, lisaks publitseeritud tulemustele on vajalik hankijale üle anda ka töö käigus saadud algandmed. 1.3.17. Juhime tähelepanu, et vaidlustaja ei ole teavitanud oma pakkumuses omanikelt saadud sellise loa olemasolust, mis hõlmab omanike nõusolekut algandmete üleandmiseks hankijale, et hankija saaks andmeid kasutada vajadusel ka edaspidiselt oma ülesannete täitmisel või poliitika kujundamisel. Seetõttu ei pidanud hankija võimalikuks pakkumuse hindamisel loa olemasolu või selle hilisemat saamist eeldada, aga asjaolu on hankijale kriitilise tähtsusega ja pakkumuses seda välja toodud ei olnud. 1.3.18. Hanke hindamiskriteeriumite kohaselt ei saanud hankija omistada pakkujale pakkumuse lisandväärtuse eest maksimumpunkte, sest need ei vastanud maksimumpunktide kohasele väärtusele. Hindamiskriteeriumite kohaselt pidi pakkuja nägemus lähteülesande lahendusest ja välja pakutud täiendav lisandväärtus olema läbimõeldud ja sisukas, selgelt lahti mõtestatud, asjakohane ning esitatud lähenemine pidi võimaldama hankijal saada terviklik nägemus töö eesmärgist, uurimisülesannetest ja metoodikast. 5 (6) 1.4. Selgitused Eesti Maaülikoolile omistatud meeskonna väärtuspunktide kohta pakkumuse hindamise etapis. 1.4.1. Vaidlustaja väide, et hankija ei ole hanke hindamiskriteeriumites välistanud eksterne ning et eksternõppureid võib üldjuhul tavapraktikas nimetada üliõpilasteks, ei vasta tõele. 1.4.2. Hankija ei nõustu väitega, et eksternõpilased on üliõpilased. Hankija tugineb oma seisukohas kõrgharidusseaduses2 § 14 lg 9 sätestatule, mis sõnastab muuhulgas, et „eksternõppes õppija ei ole üliõpilane.“. 1.4.3. Hankija ei saa lähtuda hindamiskriteeriumite punktide omastamisel üldisele tavapraktikale, kui hindamiskriteeriumites määratletud mõisted on seadusnormiga reguleeritud. Punktide mitte omistamist on hankija oma otsusdokumendis ka põhjendanud. 1.4.4. Lisaks soovib hankija märkida, et juhul, kui pakkujale tekitab mõni hanketingimus ebaselgust või rikub pakkuja õigusi, on pakkujal võimalus küsida selgitusi ja nõuda nende seadusega vastavusse viimist enne pakkumuste esitamise tähtpäeva või äärmuslikul juhul need alusdokumendid vaidlustada. Vaidlustuses toodud ebaselguste kohta potentsiaalsed pakkujad enne pakkumuste esitamise tähtpäeva küsimusi esitanud ei ole. 2. Kokkuvõte ja hankija taotlused 2.1. Kokkuvõtlikult leiab hankija, et pakkumuse hindamisel omistatud väärtuspunktid ning selle tulemusel koostatud otsus on õiguspärane ja palub: a) jätta vaidlustus rahuldamata; b) jätta menetluskulud vaidlustaja kanda; c) lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alo Aasma Halduse asekantsler Sirje Jalakas 625 6578 [email protected] Kaia Kattel 625 6548 [email protected], [email protected] 2 Kõrgharidusseadus. - RT I, 11.03.2023, 53 6 (6)