Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Riigikantselei Meie 22.11.2023 nr 1.1-10.1/7046-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra Taimar Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1.Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu 2.Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri 3.Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastustabel Tanel Ross 5885 1474 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 06.11.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 5, § 331 lõike 5, § 34² lõike 3 ja § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Põhiseaduslikele institutsioonidele ei kohaldata § 14–16.“; 2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahandusministeerium esitab ministeeriumidele eelarvestrateegia koostamiseks riigieelarve seaduse § 251 lõikes 1 nimetatud rahastamiskava maksimaalsed vahendite mahud riigieelarve seaduse §-s 32 sätestatud jaotuses. Rahastamiskava maksimaalsed vahendite mahud sisaldavad: 1) valitsemisala tulemusvaldkondadele ja põhiseaduslikele institutsioonidele kavandatud maksimaalsete piirmääraga ja prognoositavate piirmäärata kulude mahtude jaotust; 2) investeeringute ja finantseerimistehingute kavandatud maksimaalsete piirmääraga ja prognoositavate piirmäärata mahtude jaotust.“; 3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „Vahendite maksimaalsete mahtude esitamisel“ sõnadega „Rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude esitamisel“; 4) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest mahtudest” tekstiosaga “§ 3 lõike 2 kohaselt valitsemisalale antud rahastamiskava maksimaalsetest vahendite mahtudest”; 6) paragrahvi 5 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa “juhul, kui need ei sisaldu programmides”; 7) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „tulemusaruande projekt“ sõnaga „tulemusaruanne“; 8) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: 1 „1) riigieelarve eelnõus planeeritavad määrad ja piirmäärad koos selgituste ja arvestustega;”; 9) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) vajaduse korral taotlused eelarvestrateegias ette nähtud rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude suurendamiseks (edaspidi lisataotlused).”; 10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtivas aastases riigieelarves liigendatud programmi tegevuste nimetust või arvu, esitab ministeerium vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile 1. aprilliks. Liigenduse muudatused otsustab Vabariigi Valitsus 30. aprilliks.“; 11) paragrahvi 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: “(6) Kui põhiseaduslik institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt, lähtutakse järgmisest: 1) eelarvestrateegia projekt koostatakse ja esitatakse majandusliku sisu ning §-s 18 nimetatud täpsustavate juhiste ja § 3 lõikes 2 sätestatud rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude alusel; 2) eelarvestrateegia projekti koostamisel arvestatakse lõike 2 punktides 2 ja 3 ning lõigetes 3– 5 sätestatuga.”; 12) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: “(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti üle peavad ministrid läbirääkimisi valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Põhiseaduslikud institutsioonid võivad tutvustada oma eelarvestrateegia projekti valitsuskabineti nõupidamisel. (2) Vabariigi Valitsus teeb eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks vajalikud otsused vähemalt riigieelarve liigenduse detailsuses. Põhiseaduslike institutsioonide poolt taotletud vahendite mahtude muutmise või vahendite väljajätmise korral selgitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegias tehtud muudatusi ja kirjeldab erimeelsusi koos põhjendustega.”; 13) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 14) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeeriumid täpsustavad Rahandusministeeriumiga enda ja oma valitsemisala asutuste järgmisesse eelarveaastasse ülekantavate riigieelarve vahendite mahtusid eelarveaastale järgneva aasta 15. maini ja avalikustavad ministri kinnitatud ülekantavad vahendid koos selgitustega ministeeriumi veebilehel hiljemalt 31. mail. (2) Ülevaade aruandeaasta eelarvesse üle kantud vahendite kasutamisest ning ülevaade aruandeaasta eelarvest üle kantavate vahendite kohta esitatakse tulemusaruandes. Kui ülekandmine on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuste ümberkorraldamise või lõpetamisega, esitatakse lisaselgitused tulemusvaldkondade, programmi tegevuste või administratiivsete liigenduste muutuste kohta.“; 16) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lõiget 2 ei kohaldata põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud juhul, kui ta ei ole algatanud oma eelarve liigendamist riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt.”; 2 17) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tulemusaruanded on sisendiks eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja riigi majandusaasta koondaruande koostamisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava uuendamisele.“; 18) paragrahvi 15 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) ülevaade tulemusvaldkonnast ja selle programmidest, arengutest, väljakutsetest ja olulistest tegevustest; 2) eesmärgid, mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete saavutamise andmed vähemalt tulemusvaldkonna ja programmi tasemel;“; 19) paragrahvi 15 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) analüüs ja hinnang tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise kohta, sealhulgas § 12 lõikes 2 nimetatud ülevaade;“; 20) paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) analüüs riigieelarve seaduse § 19 lõikes 11 sätestatud riigi pikaajalise arengustrateegia eesmärkidesse ja tulemustesse panustamisest ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis sätestatud vajalike muutuste saavutamisest.“; 21) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeerium esitab tulemusaruande projekti Rahandusministeeriumile §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal ning ministri kinnitatud tulemusaruande Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile 31. maiks.“; 22) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuste ülevaade Põhiseaduslik institutsioon esitab hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 30. aprillil Rahandusministeeriumile ülevaate oma tegevustest vabalt valitud vormis. Põhiseaduslik institutsioon, välja arvatud Riigikontroll, esitab selle lisaks Riigikontrollile. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuste ülevaate kinnitab asutuse juht.“; 23) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahandusministeerium jälgib riigieelarve täitmist, koostab riigieelarve täitmise ülevaateid ja avalikustab riigieelarve täitmise andmed oma kodulehel. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmise kohta kaks korda aastas. (2) Ministeeriumid teevad eelarve täitmise andmed Rahandusministeeriumile kättesaadavaks eelarveklassifikaatori alusel kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud ajakavaga.“; 24) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvis 18 asendatakse tekstiosa „täpsustavad juhised ning ajakava hiljemalt novembri kümnendal tööpäeval“ tekstiosaga „ajakava hiljemalt novembri esimesel tööpäeval ning täpsustavad juhised hiljemalt detsembri viimasel tööpäeval“; 26) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: 3 „(4) Rahandusministeerium valmistab ette ning ministeerium avaldab oma kodulehel detailsed eesmärkide ja mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete saavutamise andmed masintöödeldaval viisil tulemusaruande juures.“; “(5) Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse põhiseaduslikule institutsioonile vaid siis, kui ta on algatanud oma eelarve liigendamise riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt.”. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 4  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määrust nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Määruse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. Määruse muutmise põhjuseks on riigieelarve seaduse 15. detsembril 2021. aastal jõustunud muudatused, millega muudeti riigieelarve esitamise detailsust ning eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaegu. Eelnõuga viiakse määrus vastavate muudatustega kooskõlla. Määrusega sätestatakse senisest täpsemalt ka põhiseaduslikele institutsioonidele kehtivaid nõudeid, sealhulgas eelarvestrateegia koostamiseks juhtudel, kui põhiseaduslik institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist tegevuspõhiselt, samuti põhiseadusliku institutsiooni poolt oma tegevusest ülevaate andmiseks. Lisaks täpsustatakse tulemusaruandele seatavaid nõudeid ja esitatakse riigieelarves liigendatavate programmi tegevuste nimetuste või arvu muutmise töökorraldus. Rahandusministri 11. detsembri 2019. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ tuuakse üle põhiseaduslike institutsioonide tegevuste kohta ülevaate andmise regulatsioon1. Selle tulemusel on tegevusaruandluse regulatsioon koondatud ühte määrusesse. Riigieelarve täitmise paremaks jälgimiseks esitatakse ministeeriumite poolt riigieelarve täitmise andmed vastavalt käesoleva määruse §-s 18 nimetatud juhistes esitatud ajakavale. Rahandusministeerium avaldab Riigieelarve täitmise andmed ja ülevaated oma kodulehel. Muudatus on vajalik riigieelarve ja selle kasutamise on läbipaistvuse ja arusaadavuse tagamiseks, riigieelarve seaduse §-ga 75 Rahandusministeeriumile pandud kohustuste täitmiseks ning kooskõlas Riigikontrolli soovitustega tõhustada eelarvestamise ja eelarve täitmise reeglite kontrolli. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse juhataja Tanel Ross (5885 1474, [email protected]), eelarvearenduste osakonna 1 Rahandusministri 11. detsembri 2019. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 11 lõiked 9-11³ on kehtetuks tunnistatud rahandusministri 18. detsembri 2021. a määrusega nr 45 „Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ muutmine“ 1 nõunik Aet Tummeleht (ministeeriumist lahkunud), asekantsler Sven Kirsipuu (611 3515, [email protected]), Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse juhataja Regina Vällik (5981 9812, e-post: [email protected]), riigieelarve osakonna strateegiga talituse juhataja Priit Potisepp (ministeeriumist lahkunud) ja riigieelarve osakonna nõunik Riina Senipalu (5885 1463, [email protected]). Tulemusaruandlust puudutavate sätete muutmist konsulteeris Riigikantselei strateegiabüroo. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (5885 1423, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (5885 1468, [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses paragrahvis esitatakse määruses tehtavad muudatused ning teises paragrahvis sätestatakse määruse jõustumine 2024. aasta 1. jaanuaril. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ (edaspidi määrus) tehakse järgmised muudatused: Eelnõu § 1 punkt 1 - määruse § 2. Määruse kohaldamine Määruse § 2 lõikes 3 toodud loetelust arvatakse normitehnilistel põhjustel välja viide § 10-le. Määruse 3. peatükk Riigieelarve vahendite täiendav liigendamine ja § 10 tunnistatakse kehtetuks, sest puudub seadusest tulenev volitusnorm riigieelarve seaduse §-s 31 sätestatud riigieelarve vahendite täiendava liigendamise reguleerimiseks määruse tasandil, vt. eelnõu § 1 punkt 14. Eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 – määruse § 3. Eelarvestrateegia koostamise lähtealused Eelnõuga täpsustatakse rahandusministeeriumi poolt riigi eelarvestrateegia rahastamiskava koostamiseks ministeeriumitele esitatavate maksimaalsete vahendite mahtude ulatust ning regulatsioon viiakse kooskõlla tegeliku praktikaga. Seni on see olnud piiratud RES § 251 lõike 3 punktis 7 sätestatud vahendite maksimaalsete mahtudega. Selle järgi peab eelarvestrateegia sisaldama aastate kaupa eelarvestrateegia perioodiks tulemusvaldkondadele (enne 15.12.2021 tulemusvaldkondadele ja programmidele) kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale. Juba sätte jõustumisel 2020. aastal oli siin ebatäpsus, kuna tulemusvaldkondade lõikes ei planeeritud finantseerimistehinguid ega käibemaksukulu, kuid nende mahud kajastusid maksimaalsete vahendite hulgas. Kuna alates 2022. aasta riigieelarvest ei kajastu tulemusvaldkondade all enam ka investeeringud, muutub sätte ulatus veelgi ebatäpsemaks. Samuti ei reguleeri senine sõnastus eelarvestrateegia koostamist põhiseaduslike institutsioonide poolt juhul, kui põhiseaduslik institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist tegevuspõhiselt. 2 Määruse muudatusega sätestatakse, et Rahandusministeerium esitab ministeeriumidele riigi eelarvestrateegia koostamiseks riigieelarve seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud rahastamiskava (ehk strateegia elluviimiseks määratud vahendite) maksimaalsed vahendite mahud vastavalt riigieelarve seaduse §-s 32 sätestatud jaotusele (riigieelarve vahendid jaotuvad piirmäärata ja piirmääraga vahenditeks). Määruse täpsustatud sõnastus viib õigusakti teksti kooskõlla välja kujunenud praktikaga, mis võimaldab rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahud kooskõlastada riigi eelarvestrateegia protsessi alguses ja tagab eelarvestrateegia koostamise protsessi terviklikkuse. Konkreetsed limiidid piirmääraga vahenditele sätestatakse juba riigieelarve seaduses. Eelarvestrateegia koostamiseks esitatavate rahastamiskava vahendite koosseis ja struktuur täpsustatakse tegevuspõhise riigieelarvestamise käsiraamatus ning määruse §-s 18 nimetatud täpsustavate juhistega. Määruse täpsustatud tekst on kooskõlas ka riigieelarve seaduse § 251 lõike 3 punktiga 7, kus tuuakse eelarvestrateegia kohustusliku osana välja tulemusvaldkondadele kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotus vastava ministeeriumi valitsemisalale. Põhiseaduslikud institutsioonid ei pea oma eelarvet tegevuspõhiselt planeerima, nendele antakse ette kavandatud maksimaalsete piirmääraga ja prognoositavate piirmäärata kulude mahtude jaotus. Kuna investeeringuid ja finantseerimistehinguid ei kavandata tulemusvaldkondade alla, siis on ka need eraldi ära nimetatud. See muudatus puudutab lisaks eelnõu § 1 punkte 5, 8 ja 10, kus samadel põhjustel sätestatakse rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude esitamine Rahandusministeeriumi poolt riigi eelarvestrateegia koostamiseks. Eelnõu § 1 punkt 4 – määruse § 4. Riigieelarve eelnõu koostamine Määruse § 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Riigieelarve liigenduse ehk nn seadusepildi koosseisu määravad riigieelarve seadus ja selle alusel kehtestatud eelarveklassifikaator, mistõttu puudub vajadus selle täiendavaks reguleerimiseks antud määrusega. Sellega vähendatakse ülereguleerimist ning vajadust näiteks eelarveklassifikaatori muutmisel algatada ka antud määruse muutmine. Eelnõu § 1 punktid 5 kuni 11 – määruse § 5. Andmed eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks Paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad “valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest mahtudest” sõnadega “§ 3 lõike 2 kohaselt valitsemisalale antud rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtudest”. Muudatus on seotud eelnõu punkti 2 ja 3 muudatusega, milles täpsustatakse eelarvestrateegia rahastamiskava koostamiseks ministeeriumitele esitatavate maksimaalsete vahendite mahtude ulatust. Paragrahvi 5 lõike 2 punktist 2 on eemaldatud tingimus, mille kohaselt valitsemisala eelarvestrateegia projekti hulka kuuluvad tulude, investeeringute ja finantseerimistehingute andmed ja kirjeldused juhul kui neid ei ole esitatud programmides. Senises määruses sisaldunud tingimus on liigne, kuna tulud ja finantseerimistehingud ei ole seni olnud liigendatud programmide kaupa ning investeeringud ei ole riigieelarve seaduses liigendatud programmide kaupa alates 2022. aastast. Seega ei saa eeldada, et tulude, finantseerimistehingute ja investeeringute andmed ja selgitused sisalduvad programmi dokumendis. Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 arvatakse ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti osaks edaspidi tulemusaruande projekti asemel ministri kinnitatud tulemusaruanne. Kuna eelarvestrateegia projekti esitamise tähtaeg nihkub 1. märtsilt 1. juunile ning ministri kinnitatud 3 tulemusaruande esitamise tähtaeg on määruse § 16 lõike 1 kohaselt 31. mai, on lõplik tulemusaruanne eelarvestrateegia projekti esitamise ajaks olemas. Tulemusaruande projekti esitamine on jätkuvalt vajalik nii majandusaasta aruande projekti kui ka pikaajalise arengustrateegia tegevusplaani tarbeks, mille tähtajad on oluliselt varasemad kui 31. mai. Selle esitamise kohustus on jätkuvalt reguleeritud määruse § 16 lõikes 1 ning §-s 18 märgitud juhistega antud tähtajal. Paragrahvi 5 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse ümber selliselt, et ministeeriumi valitsemisala eelarve projektis esitatakse lisainformatsioonina selle olemasolul riigieelarve eelnõus planeeritavad määrad ja piirmäärad koos selgituste ja arvestustega. Määruse senise redaktsiooni kohaselt esitati lisainformatsioonina ettepanekud planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta, kui need muutusid võrreldes eelmise aastaga. Punkti sõnastust on vaja muuta, sest antud punkt reguleerib lisainformatsiooni esitamist aastase riigieelarve seaduse eelnõu tekstiparagrahvide koostamiseks. Aastase riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel ei muudeta kehtivat seadust, vaid koostatakse uus seaduse eelnõu. Seega tuleb esitada ka vastav lisainformatsioon täies ulatuses, mitte eelmise aasta riigieelarve seaduse täienduste või parandustena. Paragrahvi 5 lõike 3 punkti 4 asendatakse sõnad “maksimaalsete vahendite” sõnadega “rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtude”. Muudatus on seotud eelnõu punktidega 2 ja 3, milles täpsustatakse rahastamiskava koostamiseks esitatavate maksimaalsete vahendite mahtude ulatust. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 ning sellega lisatakse nõue kooskõlastada Vabariigi Valitsusega järgmiseks eelarveaastaks kavandatavad riigieelarves liigendatud programmi tegevuste nimetuse ja arvu muudatused. Kui kehtiva riigieelarve seaduse tegevuspõhist liigendust on järgmise aasta riigieelarve eelnõus vaja muuta, siis esitab minister muudatusettepanekud hiljemalt 1. aprilliks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium koondab muudatusettepanekud ja esitab need Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks. Vabariigi Valitsus otsustab liigenduse muudatused hiljemalt 30. aprilliks. Juhul kui Vabariigi Valitsus kiidab muudatusettepanekud heaks, on võimalik ka järgmise eelarvestrateegia andmed esitada juba uuendatud liigenduse lõikes. Ettepanekute esitamise tähtaja seadmisel on lähtutud ministeeriumite seisukohast, et riigieelarve liigenduse muudatus peab olema tehtud piisavalt vara enne valitsemisala eelarveprojekti esitamist. Valitsemisala eelarveprojekti esitamisel võib valitsemisala teha programmi tegevuste nimetustesse keeletehnilisi täpsustusi. Muudatus on vajalik riigieelarve arusaadavuse, järjepidevuse ja aastate-ülese võrreldavuse hoidmiseks. Riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 alusel liigendatakse riigieelarve kulud tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse järgi. Vabariigi Valitsus on kohustatud riigieelarve eelnõu ette valmistama selliselt, et Riigikogu saaks täita oma põhiseaduslikku kohustust. Selleks peab riigieelarve olema optimaalse detailsusega ning liigenduse aluseks olevad programmi tegevused peavad olema arusaadavad. Kuna programmi tegevused on eelarve liigenduse aluseks, on Vabariigi Valitsusel eelarvestrateegia ja eelarve ettevalmistamise käigus kohane teha eelarve liigenduse üle järelevalvet. Otsustatud muudatuste kohta esitatakse selgitused riigieelarve eelnõu seletuskirjas. Kui Vabariigi Valitsuse tehtavad konkreetsed rahastamisotsused tingivad programmi tegevuste lisamise, on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada see muudatus riigieelarve eelnõu 4 heakskiitmisel. Määrus ei välista programmi tegevuste muutmist Vabariigi Valitsuse poolt aastase riigieelarve eelnõu heakskiitmisel, s.o. peale 30. aprilli. Jooksva eelarveaasta programmi tegevuste loetelus on võimalusi teha muudatusi vaid riigieelarve muutmise käigus vastavalt riigieelarve seaduses sätestatule. Paragrahvi 5 lõikes 6 on põhiseaduslikele institutsioonidele kehtestatud nõuded võrreldes senise regulatsiooniga sätestatud spetsiifilisemalt, viidates konkreetsetele määruse sätetele, mis kehtivad eelarvestrateegia projekti esitamisel olukorras, kus põhiseaduslik institutsioon ei ole algatanud oma eelarve liigendamist tegevuspõhiselt. Samuti täpsustatakse, et eelarvestrateegia projekti koostamiseks majandusliku sisu järgi lähtutakse Rahandusministeeriumi poolt esitatud juhistest ja rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtudest. Eelnõu § 1 punkt 12 – määruse § 8. Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu üle peetavad läbirääkimised ning eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses Paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse põhiseaduslike institutsioonide eelarvestrateegia tutvustamise korraldusega Vabariigi Valitsuses. Kuivõrd põhiseaduslikud institutsioonid ei osale kabinetinõupidamistel, siis annab muudetud säte neile soovi korral võimaluse oma eelarvestrateegiat tutvustada. Paragrahvi 8 lõikes 2 täpsustatakse, et Vabariigi Valitsus teeb eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks vajalikud otsused vähemalt riigieelarve liigenduse detailsuses. Nii tuleb täiendavate vahendite eraldamisel kuludeks fikseerida, millisele programmi tegevusele vahendeid eraldatakse ning investeeringute eraldamisel tuleb määrata vähemalt valitsemisala, kuid täpsem otsuse detailsus sõltub konkreetse aasta riigieelarve liigendusest. Määruse muudatus ei sätesta lisataotluse esitamise vormi ja muid lisataotluste esitamisega seotud asjaolusid, mis on toodud tegevuspõhise riigieelarvestamise käsiraamatus ja määruse §-s 18 nimetatud juhistes. Eelnõu § 1 punkt 13 – määruse § 9. Riigieelarve eelnõu muutmine Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv sätestas protseduuri, kuidas toimub Vabariigi Valitsuses kevadel heakskiidetud riigieelarve eelnõu muutmine. Kuna kevadel riigieelarve eelnõu enam ei koostata, siis puudub vajadus antud protseduuriks ja paragrahv tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 1 punkt 14 - määruse 3. peatükk. Riigieelarve vahendite täiendav liigendamine. Määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks. Riigieelarve seaduse paragrahvis 31 on sätestatud riigieelarve vahendite täiendav liigendamine ning puudub volitusnorm selle täpsemaks reguleerimiseks määruse tasandil. Määruse muudatus ei mõjuta riigieelarve seadusest tuleneva riigieelarve vahendite täiendava liigendamise väljakujunenud praktikat. Riigieelarve täiendava liigendamise tehnilised asjaolud kirjeldatakse vajadusel Rahandusministeeriumi juhistes ja juhendmaterjalides. Eelnõu § 1 punktid 15 ja 16 - § 12. Ülekantavate vahendite täpsustamine ja ülevaate esitamine 5 Kasutamata jäänud vahendite kasutamise tähtaja pikendamisel ühe eelarveaasta võrra võib neid vahendeid kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks (RES § 591 lõiked 1 ja 2). Paragrahvi 12 lõikes 1 täpsustatakse, et 31. mail ministeeriumi veebilehel avaldatavad ülekantavad vahendid peavad olema kinnitatud ministri käskkirjaga ning avaldatavate andmete juures tuuakse ära ka selgitused ülekandmise põhjuste kohta. Selgituste avaldamine võimaldab info tarbijatel aru saada vahendite kasutamatajäämise põhjustest ning seekaudu suurendada eelarvevahendite kasutamise läbipaistvust. Paragrahvi 12 lõikes 2 täpsustatakse, et tulemusaruandes antakse ülevaade nii eelarveaastasse ülekantud kui eelarveaastast ülekantavate vahendite kasutamisest. Kuna ülekandmise puhul on tegemist riigieelarvega ettenähtud vahendite kasutustähtaja pikendamisega ning neid vahendeid võib kasutada vaid riigieelarves ettenähtud otstarbel, saab vahendeid üle kanda vaid edasilükkunud tegevuste elluviimiseks. Seega on tegevuste tegematajäämisel eelduslikult ka mõju seatud eesmärkidele. Juhul kui tegevusi edasi ei lükku ja kõik plaanitud eesmärgid on saavutatud, puudub põhjus järelejäänud vahendite ülekandmiseks. Paragrahvile 12 lisatakse kolmas lõige, mis lisab selgust põhiseaduslikele institutsioonidele sätestades, et olukorras kus selline institutsioon ei ole oma eelarvet liigendanud tegevuspõhiselt ei esita ta ülevaadet aruandeaasta eelarvesse üle kantud ning järgmisse eelarveaastasse üle kantavate vahendite kohta tulemusaruandes. Eelnõu § 1 punkt 17 – määruse § 14. Tulemusaruanne Lisaks riigi eelarvestrateegiale ja riigieelarve eelnõule on tulemusaruanded sisendiks riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruandes asuvale tulemusvaldkondade ülevaatele. Koondaruande koostamine algab Rahandusministeeriumis enne tulemusaruande kinnitamise tähtaega, mis on § 16 lõike 1 alusel 31. mai. Seetõttu on vajalik Rahandusministeeriumile esitada osa tulemusaruandest (tulemusaruande projekt) tulemusvaldkonna üldinfo, olukorra analüüsi ning selleks ajaks kättesaadavate tulemusnäitajate andmetega 1. aprilliks. Tulemusaruande projekt on olnud nõutav ka seni kehtinud määruses. Riigi majandusaasta koondaruande raamatupidamise aastaaruandes asuv riigieelarve täitmise aruanne põhineb raamatupidamise andmetel. Seetõttu jäetakse § 14 välja, et tulemusaruanne on sisendiks “riigieelarve täitmise ülevaatele”. Tulemusaruanne annab tervikliku ülevaate tulemusvaldkonna ja programmide eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta. Tulemusvaldkondade ja programmide eesmärkide saavutamise aruandluse terviklikkuse tagamiseks on määrusese lisatud viide riigi pikaajalise arengustrateegia (Eesti 2035) tegevuskavale, mille regulaarsel uuendamisel on asjakohane valdkondade tulemusaruandeid sisendina kasutada ning samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile. Kuigi tegevuspõhise eelarve planeerimistasandite ja riigi pikaajalise arengustrateegia vahel ei ole seos üksühene, annavad valdkondade seirel kasutatavad mõjumõõdikud ning neil põhinevad analüüsid asjakohase sisendi riigi pikaajalise strateegia tegevuskava regulaarseks uuendamiseks. Võrreldes seni kehtiva määruse tekstiga on tulemusaruanded nimetatud mitmuses. Eelnõu § 1 punktid 18 ja 19 – § 15. Tulemusaruande koostamine Paragrahvi 15 punktides 1, 2 ja 4 tehakse järgmised muudatused: 6 Punkt 1 Ühe tulemusvaldkonna all on tavaliselt mitu programmi ning seetõttu on kohane kasutada mitmust. Sätte sõnastust on vähesel määral muudetud. Tulemusaruande analüütiline osa jaguneb üldisemaks (§ 15 punkt 1) ja spetsiifilisemaks (§ 15 punktid 2 ja 4). Punkt 2 Tegemist kehtiva sättega võrreldes olulise muudatusega. Muudatuse kohaselt ei ole kõigi meetme ja programmi tegevuse mõõdikute andmete esitamine tulemusaruandes kohustuslik. Tulemusaruande koostaja peab otsustama meetme ja programmi tegevuse mõõdikute esitamise nende andmete asjakohasuse järgi. Asjakohasust tuleb omakorda hinnata selle järgi kui oluline on mõõdik programmi ja tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise seires. Eelarve infosüsteemis on suur arv mõõdikuid: tulemusvaldkonna tasemel 93, programmi tasemel 140, meetme tasemel 216 ning programmi tegevuse tasemel 618. Kõikide mõõdikute avaldamine tulemusaruandes võib tekitada dokumendi andmetega üle koormamist. Samas mõõdikute andmete kättesaadavust kuidagi ei piirata, kuna kõikide mõõdikute andmed tehakse masinloetaval kujul avalikuks, on andmete kasutajatel võimalik välja valida endale sobivad. Andmefaili ettevalmistamine avaldamiseks on Rahandusministeeriumi kohustus. Punkt 4 Lisatud on sõna „hinnang“ ning tagasiviide määruse § 12 lõikele 2, kus on sätestatud, et ülekantud ja ülekantavate vahendite kohta antakse ülevaade tulemusaruandes. Eelnõu paragrahv 1 punkt 20 – § 15. Tulemusaruande koostamine Paragrahvi 15 täiendatakse punktiga 6. Riigieelarve seaduse § 19 loob riigi pikaajalise arengustrateegia õigusliku aluse. Valdkondlikud arengukavad ja riigi pikaajaline arengustrateegia (praegu kehtiv strateegia „Eesti 2035“) peavad olema omavahel seostatud nii kavandamise kui seire etapis. Tulemusaruanded on sisend riigi pikaajalise arengustrateegia aruandluse koostamiseks. Tulemusaruandes on mõistlik kajastada ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, asjakohase valdkondliku tegevuskava ning selle programmide ühisosas kavandatud eesmärkide ja muudatuste saavutamist. Niisugune lähenemine aitab koostada seostatud aruandlust hoidudes samal või sarnasel teemal erinevate aruannete koostamisest. Seega tuleb tulemusaruandes tulemusaruande ja selle programmide kõrval kirjeldada ka riigi pikaajalise arengustrateegia kui ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga seostatavaid tegevusi, teha nende kohta ülevaade ning ettepanekud täiendamiseks. Eelnõu § 1 punkt 21 – määruse § 16. Tulemusaruande ja selle koostamiseks vajalike andmete esitamine. Paragrahvi 16 lõike 1 muutumise kohaselt ei pea ministeerium esitama tulemusaruande projekti enam Riigikontrollile, sest Riigikontroll kasutab oma töös kinnitatud tulemusaruandeid. Eelnõu § 1 punkt 22 – määruse § 161. Põhiseadusliku institutsiooni tegevuste ülevaade Määrust täiendatakse uue §-ga 161, mis reguleerib põhiseaduslike institutsioonide tegevuste ülevaate koondamist riigi majandusaasta koondaruandes. 7 Varem rahandusministri 11. detsembri 2019. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõikes 92 sätestatud regulatsioon põhiseaduslike institutsioonide tegevuste kohta ülevaate andmiseks2 võetakse sisuliste muudatusteta üle käesolevasse määrusesse. Selle tulemusel on tegevusaruandluse regulatsioon koondatud ühte määrusesse. Eelnõu § 1 punktid 23 ja 24 – määruse § 17. Riigieelarve täitmise jälgimine Riigieelarve täitmise jälgimise raamistik peab tagama, et riigieelarve ja selle kasutamine on läbipaistev ja arusaadav ning õigeaegne seireinfo kättesaadav nii Vabariigi Valitsusele kui kõigile huvigruppidele. Tõhus seire annab võimaluse hinnata finantsdistsipliini ja langetada andmepõhiseid otsuseid nii riigieelarve koostamise kui selle muutmise käigus (näiteks hinnata lisavahendite eraldamise, eelarve muudatuste ja eelarvevahendite ülekandmise otstarbekust ning eesmärgipärasust). Ka detailsemaks muutunud riigieelarve aastane seadus ja 2022. aasta riigieelarve ületamise juhtumite põhjused viitavad vajadusele tagada eelarve täitmise seiramisel tõhus ja regulaarne protsess. Määruse muutmisega täpsustatakse eelarve täitmise andmete avaldamist ning sätestatakse, et ministeeriumid teevad eelarve täitmise andmed Rahandusministeeriumile kättesaadavaks vastavalt käesoleva määruse §-s 18 nimetatud juhistes esitatud ajakavale. Riigieelarve täitmise andmete esitamise sageduse muutmine on vajalik riigieelarve seaduse §-ga 75 Rahandusministeeriumile pandud kohustuste täitmiseks ning kooskõlas Riigikontrolli soovitustega tõhustada eelarvestamise ja eelarve täitmise reeglite kontrolli. Sagedasem andmeedastus annab võimaluse tõhustada andmekvaliteedi tagamise reegleid, luues sellega võimaluse anda Vabariigi Valitsusele ja teistele huvipooletele regulaarselt infot vastuvõetud riigieelarve kasutamise kohta. 2020. aasta lõpus koostatud raportis3 soovitab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) anda riigieelarve kasutamise infot kuu- ja kvartaliülevaadete kaudu. Kvaliteetsed eelarve täitmise andmed annavad võimaluse langetada andmepõhiseid otsuseid nii riigieelarve koostamise kui selle muutmise protsessi käigus. Määruse § 18-s viidatud juhistes sätestatakse valitsemisalade poolt andmete kuine esitamine. Muudatuse jõustumisel tuleb eelarve täitmise andmed teha Rahandusministeeriumile kättesaadavaks eelarveklassifikaatori alusel hiljemalt aruandekuust ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Valitsemisalad teevad eelarve täitmise andmed kättesaadavaks tegevuspõhise kuluarvestuse infosüsteemis KAIS, ühtset raamatupidamistarkvara kasutavate põhiseaduslike institutsioonide andmed saadakse raamatupidamistarkvarast, Riigikogu Kantselei esitab andmed kokkulepitud aruandevormil. Muudatusega ei kaasne igakuist tuludest sõltuvate kulude eelarve korrigeerimise kohustust. 2024. aastal avalikustab rahandusministeerium seaduse detailsuses riigieelarve kuise täitmise ülevaated ainult ametkondlikult ning alates 2025. aasta algusest ka oma kodulehel. Riigieelarve täitmise ülevaate avaldamisel rahandusministeeriumi kodulehel lisatakse sellele märkus, et 2 Rahandusministri 11. detsembri 2019. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend § 11 lõiked 9-11³ on kehtetuks tunnistatud rahandusministri 18. detsembri 2021. a määrusega nr 45 „Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ muutmine“ 3 Republic of Estonia. Fiscal Transparency Evaluation. Technical Assistance Report. Sagé de Clerck, Duncan Last, Bryn Welham, John Grinyer, and Viera Karolova. International Monetary Fund, May 2021 (vt. https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2021/08/04/Republic-of-Estonia-Technical-Assistance-Report- Fiscal-Transparency-Evaluation-463376) 8 ülevaates kasutatakse esialgseid andmeid, mis võivad muutuda. Valitsemisalade antakse võimalus lisada ülevaatesse vahendite kasutamist selgitavaid kommentaare. Ülaltoodust tulenevalt tunnistatakse kehtetuks ka paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4. Eelnõu § 1 punkt 25 – määruse § 18. Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruandluse juhised ning ajakava Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamiseks edastab Rahandusministeerium igal aastal täpsustavad juhised koos ajakavaga ning vajadusel ka vormid. Tulenevalt riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaja nihkumisest kevadest sügisesse, lükatakse edasi kogu eelarveprotsessi algus ning seetõttu asendatakse juhiste ja vormide varasem 10. novembri tähtpäev hiljemalt detsembri viimase tööpäevaga. Arvestades erinevate valitsemisalade eelarveprotsessi ettevalmistuse ajaraami tuuakse ajakava kättesaadavaks tegemine varasemaks ehk hiljemalt novembri esimeseks tööpäevaks. Eelnõu § 1 punkt 25 – määruse § 19. Avalikustamine Paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Seni kehtinud regulatsioon ei muutu. Lisandub uus lõige 4, mis sätestab Rahandusministeeriumi kohustuse ette valmistada ja tulemusaruannete koostaja kohustuse avaldada eesmärkide, mõõdikute sihttasemete ja sihttasemete saavutamise detailsed masintöödeldavad andmed tulemusaruannete juures. Detailse andmetabeli avaldamise kohustus on mõeldud kompenseerima tulemusaruande dokumendis meetme ja programmi tegevuse mõõdikute kõikse esitamise kohustusest loobumist. Detailne andmetabel võib sisaldada suurt arvu indikaatoreid, millega seiratakse tulemusvaldkondade ja programmide eesmärkide täitmist või nende saavutamise poole liikumist. Selline andmete avaldamine toetab järjest kasvavat avaandmete kättesaadavust ja kasutamist. Selline andmete avaldamine ei puuduta põhiseaduslikke institutsioone, mida on eraldi rõhutatud lisatud lõikes 5. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Eelnõus sätestatud muudatustel on vahetu mõju riigiasutuste, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ja eelarvearenduste osakonna ja Riigi Tugiteenuste Keskuse sisestele tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades. 9 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegevuspõhise eelarve kontseptsiooni järgi on programmi tegevus ministri juhtimistasand. Sellest tulenevalt võivad programmi tegevused olla üles ehitatud väga erinevalt. Riigieelarve detailsemaks muutmisega tuleb programmi tegevused, sh nimetused, mahud jms üle vaadata ja võimalusel ühtlustada, et need oleksid informatiivsed ka Riigikogule. 7. Jõustumine Eelnõu jõustub 2024. a 1. jaanuaril. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikele institutsioonidele. Kooskõlastustabel on lisatud. 10  Kooskõlastustabel Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigieelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmise eelnõule Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkus/ettepanek Rahandusministeeriumi seisukoht 1 Haridus- ja Teadusministeerium Me ei nõustu eelnõu § 17 lõikes 2 Arvestatud. Paragrahvi 17 muudetud sätestatud regulatsiooniga, mille sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid kohaselt tuleb eelarve täitmise eelarve täitmise andmed kättesaadavaks andmed teha kättesaadavaks kooskõlas määruse §-s 18 nimetatud juhistes eelarveklassifikaatori alusel ja esitatud ajakavaga ning detailsuses hiljemalt aruandekuust Rahandusministeerium avalikustab ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. riigieelarve täitmise andmed oma kodulehel. 2 Haridus- ja Teadusministeerium Palume § 5 lõikes 51 täpsustada, Arvestatud. Määruse eelnõu seletuskirjas on mis osas jääb muutmise õigus täpsustatud, et valitsemisala võib teha valitsemisalale (nimetuse programmi tegevuste nimetustesse täpsustamine, keeletehniline keeletehnilisi täpsustusi. muudatus). 3 Haridus- ja Teadusministeerium Palume üle vaadata § 8 lõike 1 Selgitame. Määruse muudatusettepanekuga sõnastus, kuna see ei ole piisavalt lisatakse sellesse sättesse lause, mis käsitleb õigusselge. põhiseaduslike institutsioonide eelarvestrateegia projekti. Valitsemisala eelarvestrateegia projekti puudutav sõnastus ei muutu võrreldes kehtiva määrusega ning ei muudeta ka välja kujunenud praktikaid. 4 Haridus- ja Teadusministeerium § 14 lõikes 2 palume korrigeerida Arvestatud. Paragrahvi 14 lõiget 2 on sõnastust, kuna riigi pikaajalise vastavalt korrigeeritud. arengustrateegia tegevuskava puhul on tulemusaruanne sisendiks tegevuskava uuendamisele, teiste nimetatute puhul aga dokumendi koostamisele. 5 Haridus- ja Teadusministeerium Palume määruses läbivalt üle Arvestatud. Paragrahvi 14 lõiget 2 on vaadata mõiste „eelarvestrateegia“ vastavalt korrigeeritud. ja „riigi eelarvestrateegia“ kasutamine. Enamikes kohtades kasutatakse riigi eelarvestrateegiast rääkides mõistet „eelarvestrateegia“ 6 Haridus- ja Teadusministeerium Palume §-s 15 täpsustada punkti 6 Arvestatud. Paragrahv 15 punktis 6 sõnastust, kuna hetkel seostub sätestatud analüüs käsitleb nii riigi pikaajalist lause viimane pool lugejale pigem arengustrateegiat kui ka Vabariigi Valitsuse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi. Määruse teksti ja tegevusprogrammi (VVTP) kui Eesti seletuskirja on vastavalt täpsustatud. 2035 tegevuskavaga. 7 Haridus- ja Teadusministeerium § 16 lõikes 1 on jätkuvalt kirjas, et Arvestatud. Tulemusaruande projekti ei pea tulemusaruande projekt esitatakse Riigikontrollile esitama, määruse paragrahvi Riigikontrollile, kuigi Riigikontroll 16 lõiget 1 on vastavalt korrigeeritud. on mitmetel aastatel juhtinud tähelepanu, et ta ei pea seda  vajalikuks ning piisab lõpliku tulemusaruande esitamisest. 8 Haridus- ja Teadusministeerium § 18 sõnastuse kohaselt esitab Mitte arvestatud. Tulenevalt riigi Rahandusministeerium eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu ministeeriumi valitsemisala koostamise tähtaja nihkumisest kevadest eelarvestrateegia projekti ja sügisesse, on lükkunud edasi kogu aruannete koostamise täpsustavad eelarveprotsessi algus ning seetõttu juhised ning ajakava hiljemalt asendatakse juhiste ja vormide varasem 10. detsembri viimasel tööpäeval. novembri tähtpäev hiljemalt detsembri Oleme varasemalt esitanud viimase tööpäevaga. Arvestades erinevate seisukoha ja tänaseks veendunud, valitsemisalade eelarveprotsessi et Rahandusministeerium peab ettevalmistuse ajaraami tuuakse aga ajakava esitama protsessi juhised ja ajakava kättesaadavaks tegemine varasemaks ehk hiljemalt 1. detsembril hiljemalt novembri esimeseks tööpäevaks. 9 Justiitsministeerium Justiitsministeerium ei kooskõlasta Arvestatud. Paragrahv 17 muudetud eelnõu p 22 kohast määruse § 17 sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid lõiget 2. Teeme ettepaneku mitte eelarve täitmise andmed kättesaadavaks reguleerida eelarve täitmise kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud andmete esitamise kohustust ajakavaga ning Rahandusministeerium määruse tasandil, vaid avalikustab riigieelarve täitmise andmed Rahandusministeeriumil koostöös oma kodulehel. ministeeriumidega tegeleda vajadusel andmete korrastamisega. Ministeeriumid jälgivad eelarve täitmise andmeid igakuiselt. 10 Justiitsministeerium Eelnõu p 2 (määruse § 3 lg 2) ja p 3 Arvestatud. Seletuskirjas on määruse (määruse § 3 lg 3) – palume paragrahv 3 muutmist puudutavat osa Rahandusministeeriumil vastavalt muudetud. täiendada seletuskirja, et oleks üheselt arusaadav, et nimetatud sätetes tehtud muudatused ei kehti riigieelarve tulude mahtude esitamisele. 11 Keskkonnaministeerium [Täiendada] eelnõu seletuskirja Arvestatud. Paragrahv 17 muudetud punkti 22 „Riigieelarve täitmise sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid jälgimine“ selgitusega, et igakuine eelarve täitmise andmed kättesaadavaks aruandlus ei kohaldu tuludest kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud sõltuvate ajakavaga ning Rahandusministeerium kulude täitmise andmetele, mis avalikustab riigieelarve täitmise andmed esitatakse ka edaspidi kord aastas. oma kodulehel. Seletuskirjas on täpsustatud, et muudatusega ei kaasne igakuist tuludest sõltuvate kulude eelarve korrigeerimise kohustust. 12 Kultuuriministeerium Määruse täpsustatud sõnastus loob Selgitame. Määruse täpsustatud sõnastus aluse kõigi rahastamiskava viib õigusakti teksti kooskõlla välja maksimaalsete vahendite mahtude kujunenud praktikaga, mis võimaldab kõigi (nii piirmääraga kui ka piirmäärata) rahastamiskava maksimaalsete vahendite fikseerimiseks. Selline sõnastus on mahte kooskõlastada eelarvestrateegia aga vastuolus riigieelarve seaduse protsessi alguses ja tagab eelarvestrateegia §-ga 32, mille lõiked 1 ja 4 koostamise protsessi terviklikkuse. sätestavad selgelt, et piirmäärata Vahendite mahte korrigeeritakse  vahendite arvel võetavate valitsemisalade poolt eelarvestrateegia kohustuste suurusele riigieelarvega koostamise käigus ning konkreetsed limiidid piiranguid ei kehtestata ja limiit piirmääraga vahenditele sätestatakse juba kehtestatakse vaid piirmääraga riigieelarve seaduses. Eelarvestrateegia vahendite kasutamisele. koostamiseks esitatavate rahastamiskava vahendite koosseis ja struktuur täpsustatakse tegevuspõhise riigieelarvestamise käsiraamatus ning määruse paragrahvis 18 nimetatud täpsustavate juhistega. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. 13 Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku tuua Mitte arvestatud. Eelnõus toodud ajakava [riigieelarves liigendatud annab võimaluse programmide tegevuste programmi tegevuste nimetuse ja nimetuse ja arvu mudatuste arvu] muudatuste esitamine ettevalmistamise võtta arvesse ka varasemaks. Eelnõus toodud tulemusaruande informatsiooni. ajakava jätab asutuste kulumudelitesse muudatuste sisseviimiseks aega vaid umbes ühe kuu. Ettepanek oleks, et minister esitab muudatusettepanekud 1. märtsiks ja Vabariigi Valitsus teeb otsused hiljemalt 31. märtsiks. 14 Kultuuriministeerium Palume siiski täiendavalt selgitada, Selgitame. Tegemist on ainult normitehnilise kuidas toimub edaspidi Vabariigi muudatusega. Määruse muudatus ei mõjuta Valitsuse liigenduse muutmine – riigieelarve seadusest tuleneva riigieelarve kas muudatusi saab esitada vahendite täiendava liigendamise edaspidi vajaduspõhiselt. väljakujunenud praktikat. Riigieelarve täiendava liigendamise tehnilised asjaolud kirjeldatakse tegevuspõhise riigieelarvestamise käsiraamatus. 15 Kultuuriministeerium Seni, kuni eelarveinfosüsteem ei Arvestatud. Paragrahv 17 muudetud toeta eelarve täitmise aruandluse sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid sujuvat korraldamist ja täpne info eelarve täitmise andmed kättesaadavaks tarbimise vajadus ei ole kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud põhjendatud, ei ole määruse ajakavaga ning Rahandusministeerium tasandil sellise reegli [alates avalikustab riigieelarve täitmise andmed määruse jõustumisest teevad oma kodulehel. ministeeriumid eelarve täitmise andmed Rahandusministeeriumile kättesaadavaks iga kuu] sätestamine põhjendatud. 16 Maaeluministeerium Maaeluministeerium pakub Selgitame. Määruse täpsustatud sõnastus seletuskirja sõnastuse täiendust, viib õigusakti teksti kooskõlla välja kus tuua välja, et piirmääraga kujunenud praktikaga, mis võimaldab kõigi vahendid on RES protsessi alguseks rahastamiskava maksimaalsete vahendite [maksimaalsete vahendite mahte kooskõlastad eelarvestrateegia mahtudes] fikseeritud ja tulude osa protsessi alguses ja tagab eelarvestrateegia saadetakse informatsiooniks. koostamise protsessi terviklikkuse. Vahendite mahte korrigeeritakse valitsemisalade poolt eelarvestrateegia  koostamise käigus ning konkreetsed limiidid piirmääraga vahenditele sätestatakse juba riigieelarve seaduses. Eelarvestrateegia koostamiseks esitatavate rahastamiskava vahendite koosseis ja struktuur täpsustatakse tegevuspõhise riigieelarve käsiraamatus ning määruse paragrahvis 18 nimetatud täpsustavate juhistega. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. 17 Maaeluministeerium Maaeluministeerium teeb Arvestatud. Paragrahv 17 muudetud ettepaneku sõnastust muuta ja sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid lisada juurde, et nende [eelarve eelarve täitmise andmed kättesaadavaks täitmise kuiste] andmete pealt kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud peab Rahandusministeerium ajakavaga ning Rahandusministeerium tagama igakuise detailse eelarve koostab riigieelarve täitmise ülevaateid ning täitmise seireanalüüsi ja avalikustab riigieelarve täitmise andmed avalikustama selle oma kodulehel oma kodulehel. jooksvalt ja igakuiselt. 18 Majandus- ja Me ei saa nõustuda määruse § 17 Arvestatud. Paragrahv 17 muudetud Kommunikatsiooniministeerium lõike 2 muutmisega, millega sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid pannakse ministeeriumitele eelarve täitmise andmed kättesaadavaks kohustus teha igakuuliselt kooskõlas §-s 18 nimetatud juhistes esitatud kuluarvestuse infosüsteemis KAIS ajakavaga ning Rahandusministeerium kättesaadavaks tegevuspõhise avalikustab riigieelarve täitmise andmed eelarve täitmise andmed. oma kodulehel. 19 Majandus- ja § 12 lõike 2 muutmise selgitus Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt Kommunikatsiooniministeerium seletuskirjas ei ole vastavuses korrigeeritud ning viidud kooskõlla paragrahvi sõnastusega. paragrahvi sõnastusega. 20 Majandus- ja [J]ääb ebaselgeks kahekordse Selgitame. Tulemusvaldkondade ja Kommunikatsiooniministeerium aruandluse esitamise vajadus ning programmide eesmärkide saavutamise riigi pikaajalise arengustrateegia aruandluse terviklikkuse tagamiseks on tegevuskava uuendamisel määrusese lisatud viide riigi pikaajalise tulemusaruande kasutamise arengustrateegia (Eesti 2035) tegevuskavale, võimalus. mille regulaarsel uuendamisel on asjakohane valdkondade tulemusaruandeid sisendina kasutada ning samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile. Samas nõustume, et vastavad protsessid peavad olema kooskõlastatud, et vältida töö dubleerimist ning kirjeldatud mh. tegevuspõhise riigieelarvestamise käsiraamatus. 21 Majandus- ja Ka juhime tähelepanu, et kui Arvestatud. Määruse teksti on vastavalt Kommunikatsiooniministeerium Riigieelarve seaduse §331 lõikes 2 muudetud. nimetatakse „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi“, siis määruse sõnastuses kasutatakse „Vabariigi Valitsuse tegevuskava“. 22 Majandus- ja [M]itte täiendada määruse § 19 Mitte arvestatud. Määruse kohaselt ei ole Kommunikatsiooniministeerium lõikega 4 sõnastuses kõigi meetme ja programmi tegevuse „Rahandusministeerium valmistab mõõdikute andmete esitamine ette ning ministeerium avaldab tulemusaruandes kohustuslik.  oma kodulehel detailsed Tulemusaruande koostaja peab otsustama eesmärkide ja mõõdikute meetme ja programmi tegevuse mõõdikute sihttasemete ning sihttasemete esitamise nende andmete asjakohasuse saavutamise andmed järgi. masintöödeldaval viisil Selles kontekstis on oluline, et mõõdikute tulemusaruande juures.“ andmete kättesaadavust kuidagi ei piirataks avalikkuse, eelarveprotsessi osapoolte ja kõigi andmekasutajate jaoks. Selleks sätestatakse, et kõikide mõõdikute andmed tehakse masinloetaval kujul avalikuks. Andmefaili ettevalmistamine avaldamiseks on Rahandusministeeriumi kohustus. 23 Majandus- ja Juhime ka tähelepanu, et eelnõu §- Määruse rakendamine mõjutab riigiasutuste, Kommunikatsiooniministeerium s 6 puudub igasugune määruse Rahandusministeeriumi riigieelarve rakendamisega seotud tegevuste ja osakonna ja eelarvearenduste osakonna ja vajalike kulutuste analüüs Riigi Tugiteenuste Keskuse sisemisi tööprotsesse strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades. Eelnõusse tehtud muudatused peaksid seejuures teatud ulatuses vähendama protsesside muutmist lühemas perspektiivis. 24 Siseministeerium Siseministeerium [ei pea] Mitte arvestatud/selgitame. võimalikuks ning mõistlikuks määruse eelnõus toodud Määruse muudatus sätestab, et Vabariigi muudatusettepanekut, mille Valitsus teeb eelarvestrateegia ja riigieelarve kohaselt teeb Vabariigi Valitsus eelnõu koostamiseks vajalikud otsused eelarvestrateegia ja riigieelarve vähemalt riigieelarve liigenduse detailsuses, eelnõu koostamiseks vajalikud st. vastavalt riigieelarve kehtivale otsused programmi tegevuse liigendusele. Täiendavate vahendite detailsuses. eraldamisel eelarvestrateegia ja riigieelarve kuludeks tuleb Vabariigi Valitsuses Siseministeerium teeb ettepaneku fikseerida, millisele programmi tegevusele jätkata lisataotluste puhul vahendeid eraldatakse ning investeeringute varasemat praktikat, mille järgi eraldamisel tuleb määrata vähemalt valitsemisala esitab lisataotluse valitsemisala. Täpsem otsuse detailsus ressursipõhiselt ning Vabariigi sõltub konkreetse aasta riigieelarve Valitsus teeb ka lisaraha otsuse liigendusest. Määruse muudatus viib vastavalt ressursipõhiselt. õigusakti teksti sisulisse kooskõlla riigieelarves seadusega. Samas ei sätesta ega muuda määruse tekst lisataotluse esitamise vormi jm. asjaolusid, mis on toodud tegevuspõhise riigieelarvestamise käsiraamatus. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. 25 Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium ei saa Selgitame. Määruse täpsustatud sõnastus esitada valitsemisaladele aasta viib õigusakti teksti kooskõlla välja riigieelarve seaduse (edaspidi RES) kujunenud praktikaga, mis võimaldab kõigi koostamiseks tuludest sõltuvate rahastamiskava maksimaalsete vahendite kulude ja tulude maksimaalseid mahte kooskõlastad eelarvestrateegia mahtusid, kuna tuludest sõltuvatel protsessi alguses ja tagab eelarvestrateegia  kuludel ja tuludel pole kehtestatud koostamise protsessi terviklikkuse. piirmäärasid ja nimetatud eelarveid Vahendite mahte korrigeeritakse prognoosivad valitsemisalad oma valitsemisalade poolt eelarvestrateegia sisendite ja teadmiste põhjal, mida koostamise käigus ning konkreetsed limiidid Rahandusministeerium ei oma. piirmääraga vahenditele sätestatakse juba Palun muuta määruse sõnastust. riigieelarve seaduses. Eelarvestrateegia koostamiseks esitatavate rahastamiskava vahendite koosseis ja struktuur täpsustatakse tegevuspõhise riigieelarve käsiraamatus ning määruse paragrahvis 18 nimetatud täpsustavate juhistega. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. 26 Sotsiaalministeerium Palume selgitada seletuskirjas, kas Selgitame. Määruse tekst ei sätesta kõik lisataotlused, sh ministri lisataotluse esitamise vormi jm. asjaolusid, poliitilised prioriteetsed mis on toodud tegevuspõhise lisataotlused tuleb nüüd esitada riigieelarvestamise käsiraamatus. ainult programmi tegevuste lõikes. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. Palume programmi tegevuse vaate lisataotlustest välja jätta 27 Sotsiaalministeerium Paragrahvi 12 lõike 2 kohta antud Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt selgitusega seletuskirja ei tahaks korrigeeritud ning viidud kooskõlla päris nõustuda selles, mis paragrahvi sõnastusega. puudutab ülekantavate vahendite mõju hindamise vajadust programmi eesmärkide suhtes. 28 Sotsiaalministeerium Teeme ettepaneku § 15 punkt 6 Mitte arvestatud/selgitame. võtta välja. Tulemusaruandesse Tulemusvaldkondade ja programmide võib panna viite Eesti 2035 ja VVTP eesmärkide saavutamise aruandluse aruandest, mis koostatakse terviklikkuse tagamiseks on määrusese Riigikantselei eestvedamisel iga lisatud viide riigi pikaajalise arengustrateegia aasta lõpus. Sellega välditakse (Eesti 2035) tegevuskavale, mille regulaarsel aruandluse killustamist erinevates uuendamisel on asjakohane valdkondade protsessides ning ajaraamides. tulemusaruandeid sisendina kasutada ning samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile. Samas nõustume, et vastavad protsessid peavad olema kooskõlastatud (mh. töö dubleerimise vältimiseks) ning kirjeldatud ka tegevuspõhise riigieelarvestamise käsiraamatus. 29 Sotsiaalministeerium Palume selgitada seletuskirjas Arvestatud. Määruse punkti 23 ja rohkem lahti, milleks kasutatakse seletuskirja on muudetud. valitsemisalade jooksva aasta igakuist eelarve seiret ja miks on Rahandusministeeriumil vaja seireandmeid teenuste lõikes. 30 Sotsiaalministeerium Eelarvestrateegia projekti ja Mitte arvestatud. Tulenevalt riigi aruannete koostamise ajakava eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu täpsustavad juhised peavad tulema koostamise tähtaja nihkumisest kevadest samuti hiljemalt novembris, sügisesse, on lükkunud edasi kogu  detsembri viimane päev on liiga eelarveprotsessi algus ning seetõttu hilja, kuna valitsemisalad peavad asendatakse juhiste ja vormide varasem 10. eelarveprotsessijuhised koostama novembri tähtpäev hiljemalt detsembri ja kinnitama 01. jaanuariks. viimase tööpäevaga. Arvestades erinevate valitsemisalade eelarveprotsessi ettevalmistuse ajaraami tuuakse aga ajakava kättesaadavaks tegemine varasemaks ehk hiljemalt novembri esimeseks tööpäevaks. 31 Sotsiaalministeerium Teeme ettepaneku sõnastada § 9 Mitte arvestatud/selgitame lõige 5 nii: „Rahandusministeerium valmistab ette ja avaldab oma Määruse kohaselt ei ole kõigi meetme ja kodulehel detailsed eesmärkide ja programmi tegevuse mõõdikute andmete mõõdikute sihttasemetega esitamine tulemusaruandes kohustuslik. andmed (masintöödeldavad), Tulemusaruande koostaja peab otsustama millele ministeerium saab oma meetme ja programmi tegevuse mõõdikute kodulehel viidata“ esitamise nende andmete asjakohasuse järgi. Selles kontekstis on oluline, et mõõdikute andmete kättesaadavust kuidagi ei piirataks avalikkuse, eelarveprotsessi osapoolte ja kõigi andmekasutajate jaoks. Selleks sätestatakse, et kõikide mõõdikute andmed tehakse masinloetaval kujul avalikuks koos tulemusaruandega ja tulemusaruande juures. Andmefaili ettevalmistamine avaldamiseks on seejuures Rahandusministeeriumi kohustus ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.. 32 Välisministeerium Palume kaaluda, kas nimetatud Mitte arvestatud. Eelnõus toodud ajakava muudatuste [valitsemisalade arvestab eelarvestrateegia ja riigieelarve programmipuus tehtavate koostamise välja kujunenud iga-aastast programmi tegevuste liigenduse ajakava, mille kohaselt eelarvestrateegia muutmine] esitamine võiks rahastamiskava tuleb esitada reeglina 1. sarnaselt 2022. aastaga jääda juuniks ja kooskõlas järgmise eelarveaasta rohkem riigi eelarvestrateegia ja eelarve liigendusega. Kui Vabariigi Valitsuse riigieelarve protsessi ajakavasse. tehtavad konkreetsed rahastamisotsused tingivad programmi tegevuste lisamise, on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada see muudatus riigieelarve eelnõu heakskiitmisel. Määrus ei välista programmi tegevuste muutmist Vabariigi Valitsuse poolt aastase riigieelarve eelnõu heakskiitmisel, s.o. peale 30. aprilli. 33 Välisministeerium Eelnõu punktiga 22 kehtestatakse § Arvestatud. Paragrahv 17 muudetud 17 lõike 2 tekst järgmiselt: sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid „Ministeeriumid teevad eelarve täitmise andmed kättesaadavaks §-s omaenda eelarve täitmise andmed 18 nimetatud juhistes esitatud ajakavaga Rahandusministeeriumile ning Rahandusministeerium avalikustab kättesaadavaks igal kuul riigieelarve täitmise andmed oma kodulehel. eelarveklassifikaatori alusel ja detailsuses hiljemalt aruandekuust  ülejärgmise kuu 15. kuupäeval.“. Juhime tähelepanu, et täiendi „omaenda“ kasutamine on ebavajalik, sest ministeerium saab teha kättesaadavaks andmeid, millele tal õigus on. Riigieelarve baasseaduses ei kasuta samuti mõistet „omaenda vahendid“. 34 Välisministeerium Kavandatav § 17 lõike 2 sõnastus Arvestatud. Paragrahv 17 muudetud eeldab, et peame hakkama sõnastuse kohaselt teevad ministeeriumid igakuiselt korrigeerima tuludest eelarve täitmise andmed kättesaadavaks §-s sõltuvate vahendite eelarvet 18 nimetatud juhistes esitatud ajakavaga võrdseks SAPis avatud limiidiga. ning Rahandusministeerium avalikustab Teeme ettepaneku jätta eelarve riigieelarve täitmise andmed oma kodulehel. korrigeerimine ühekordselt aasta Seletuskirjas on täpsustatud, et lõppu ja lisada selle kohta muudatusega ei kaasne igakuist tuludest täpsustus eraldi lõikena. sõltuvate kulude eelarve korrigeerimise kohustust. 35 Riigikogu Kantselei Teeme ettepaneku sõnastada Arvestatud. Eelnõu teksti on vastavalt eelnõu p 24 (määruse § 19 lg 5) muudetud. lihtsamalt, mitte kahe eituse kaudu: „(5) Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse põhiseaduslikule institutsioonile vaid siis, kui ta on algatanud oma eelarve liigendamise riigieelarve seaduse § 26 lõike 5 kohaselt.“. 36 Riigikohus Muudatused 1, 2, 3, 5 ja 8 ei ole Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud kooskõlas kehtiva õigusega. probleemistikku riigieelarve seaduse muudatuste välja töötamise käigus. Meie hinnangul on muudatused kooskõlas kehtiva õigusega ja tagavad eelarvestrateegia ning riigieelarve koostamise tulemusliku protsessi. 37 Riigikohus Meie arvates kitsendab kavandatav Arvestatud osaliselt. Teeme ettepaneku uus säte § 8 lg 1 paragrahv 8 käsitleda nimetatud probleemistikku eesmärki ja ka seletuskirjas lubatut. riigieelarve seaduse muudatuste välja Teeme sellega seoses kaks töötamise käigus. Samas sätestame praegu ettepanekut. Esiteks, § 8 lõikes 1 eelarvestrateegia projekti tutvustamise sõnaselgelt sätestada, et võimalusena, mitte kohustusena. põhiseaduslik institutsioon peab oma eelarve osas valitsusega läbirääkimisi ja teiseks, täpsustada määruse paragrahvis 8 riigieelarve seaduse sätet § 251 lg 3 p 12. 38 Riigikohus Meie arvates tuleks aga täpsustada Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud ka RES-RE korra § 2 lõiget 3 ja probleemistikku riigieelarve seaduse sätestada, et vahendite muudatuste välja töötamise käigus. maksimaalsed mahud esitatakse ja nendest lähtub eelarvestrateegia  ning riigieelarve planeerimisel üksnes see põhiseaduslik institutsioon, kes on algatanud oma eelarvel liigendamise riigieelarve seaduse § 26 lõike 6 alusel. 39 Riigikontroll Riigikontroll [on] seisukohal, et riigi Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud eelarvestrateegia ja ka vastava probleemistikku riigieelarve seaduse aasta riigieelarve seaduse muudatuste välja töötamise käigus. menetlemisel peaksid põhiseaduslikud institutsioonid esitama oma eelarvestrateegia ja riigieelarve taotlused ning vaid Vabariigi Valitsusel on õigus taotletud eelarvet muuta, näidates riigi eelarvestrateegias ära muudatuse ja/või erimeelsuse koos põhjendustega. 40 Riigikontroll Sõnastada ümber eelnõu punkt 10, Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud millega muudetakse määruse § 5 lg probleemistikku riigieelarve seaduse 6 punkti 1 selliselt, et muudatuste välja töötamise käigus. põhiseaduslikud institutsioonid ei lähtu rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtudest, vaid esitavad oma taotluse riigi eelarvestrateegiasse ja riigieelarvesse. 41 Riigikontroll Eelnõu punkt 11, millega Arvestatud. Eelnõu teksti on vastavalt muudetakse määruse § 8 lõiget 1, muudetud. kohustab põhiseaduslikke institutsioone tutvustama oma eelarvestrateegia projekti valitsuskabineti nõupidamisel. Riigikontroll soovitab selle sõnastada võimalusena, mitte kohustusena. 42 Riigikontroll Riigikontroll soovitab analüüsida, Nõustume, et tegemist on olulise kas pakutud määruse täpsustusest küsimusega. Vahendite ülekandmist piisab [veebilehel tuleb puudutavad küsimused ja ülekandmise avalikustada ministri kinnitatud protsess sätestatakse tegevuspõhise ülekantavad vahendid koos riigieelarvestamise käsiraamatus ning selgitustega hiljemalt 31. mail], et ülekantavate vahendite mahud on sisendiks suurendada ülekantava raha eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel kasutamise läbipaistvust. Eelnõus ja Vabariigi Valitsuse reservist vahendite on näiteks jäänud vastuseta, mida taotlemisel. teha olukordades, kui 31. maiks ministri otsus puudub (kas see tähendab, et valitsemisalas ei ole ülekantud raha vaja ning selle saab riigieelarvesse tagasi). Lisaks teeb Riigikontroll ettepaneku täpsustada  eelnõu punkti 15 sõnastust selliselt, et kohustus kinnitada ülekantav raha oleks ka põhiseadusliku institutsiooni juhil, mitte ainult ministril. 43 Riigikontroll Kui ministeeriumitel tekib võimalus Nõustume, et tuleb tagada tulemusinfo jätta osast algselt seatud täielik kättesaadavus. Selleks sätestab mõõdikutest eelarve aasta määrus Rahandusministeeriumile kohustuse lõppedes raporteerimata, siis eesmärkide, mõõdikute sihttasemete ja kasvab risk, et Riigikogu ja sihttasemete saavutamise detailsed avalikkus saavad ühekülgset infot masintöödeldavad andmed ning ministeeriumite tegevuse edukuse valitsemisaladele kohustuse need andmed kohta. avaldada. 44 Riigikontroll Kuna Riigikontroll kasutab oma Arvestatud. Tulemusaruande projekti ei pea töös kinnitatud tulemusaruandeid, Riigikontrollile esitama, paragrahvi 16 lõiget mitte tulemusaruande projekte, siis 1 on vastavalt korrigeeritud. teeb Riigikontroll ettepaneku välja jätta määruse § 16 lõikest 1 kohustus esitada Riigikontrollile tulemusaruande projektid. 45 Riigikontroll Määruse kohta teeb Riigikontroll Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud üldise ettepaneku koondada probleemistikku riigieelarve seaduse määruses põhiseaduslikele muudatuste välja töötamise käigus. institutsioonidele kohaldatavad regulatsioonid eraldi peatükki, et määruse sätete kohaldatavus oleks selgem. 46 Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei ei Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud nõustu Vabariigi Valitsuse määruse probleemistikku riigieelarve seaduse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri muudatuste välja töötamise käigus. 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu punktides 2, 3, 5 ja 8 pakutud regulatsioonidega, kuna need ei arvesta riigieelarve seaduse (RES) §-des 25¹ lg3 p 12 ja §-s 26 põhiseaduslikele institutsioonidele kehtestatud erisusi. 47 Vabariigi Presidendi Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei ei Arvestatud. Eelnõu teksti on vastavalt nõustu eelnõu punktis 11 muudetud. sätestatuga, millega kohustatakse põhiseaduslikke institutsioone tutvustama oma eelarvestrateegia projekti valitsuskabineti nõupidamisel. Teeme ettepaneku  sõnastada see võimalusena, mitte kohustusena. 48 Õiguskantsleri Kantselei Seega tuleks määruse eelnõu Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud täiendada selliselt, et oleks selge, probleemistikku riigieelarve seaduse et viidatud muudatused ei kohaldu muudatuste välja töötamise käigus. PSI-dele. Palun määruse eelnõu vastavas osas muuta ning arvestada selle juures nii RES § 251 lg 3 punktiga 12. 49 Õiguskantsleri Kantselei Põhiseaduse sätet ja mõtet õigel Teeme ettepaneku käsitleda nimetatud viisil järgides soovitan kaaluda RES- probleemistikku riigieelarve seaduse i muutmist viisil, et PSI puudutavad muudatuste välja töötamise käigus. eelarveotsused sünniksid tulevikus Riigikogus, kus Vabariigi Valitsus on põhjendatud arvamuse esitaja, mitte aga sisulise otsustaja rollis. 50 Õiguskantsleri Kantselei Kavandatava määruse eelnõu Arvestatud. Eelnõu teksti on vastavalt punkt 11, millega muudetakse muudetud. määruse § 8 lõiget 1, näeb ette PSIdele kohustuse tutvustada oma eelarveprojekti valitsuskabineti nõupidamisel. Eelarve tutvustamine võiks siiski jääda PSI- le täiendavaks võimaluseks.