Vastuskiri pöördumisele (Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord)

Mart Võrklaev Teie 10.11.2023 nr 1.1-10.1/6816-1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika tn 1 Meie 24.11.2023 nr YLD-14/2023-28 [email protected] Vastuskiri pöördumisele (Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord) 10.11.2023 saadeti Rahandusministeeriumi poolt teiste hulgas Riigi Kinnisvara AS-le arvamuse avaldamiseks kiri "Rahandusministri määruse „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu". Käesolevaga edastame Riigi Kinnisvara AS-i poolsed tähelepanekud. Lisa 2. Seletuskiri. • Lk. 17 punkt 4 ’Eelnõu mõjud’: ’… Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti läbi paranenud sisekliima ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus…’. Mõeldud on energiakuluga seotud ülalpidamiskulusid? Arvestades, et rekonstrueerimismeetmed üldiselt sisaldavad täiendavate (tehno)süsteemide paigaldamist, mis eeldavad jooksvat haldust ja hooldust, siis selles osas tasud pigem kasvavad. Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord EELNÕU • Lk.2 §3 lg 3. Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone energiakasutus paranema vähemalt 20 protsenti võrreldes eelneva kolme aasta keskmise tarbimisega. Soovitame antud punkti muuta nii: Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone energiakasutus paranema vähemalt 20 protsenti võrreldes eelneva kolme aasta keskmise tarbimisega hoone tüüpilisel kasutamisel. Osades hoonetes võib olla tarbijaid (nt köögid serverid, lavatehnika jms), millede energiakasutust energiatõhusustöödega mõjutada ei ole võimalik. Vaadeldes kogu hoone summaarset energiatarbimist seab see osad hooned ebavõrdsesse olukorda. Uues sõnastuses punkt on kooskõlas ka varasemate toetusmeetmete määrusega, kus olenevalt määrusest peab hoone peale renoveerimist vastama A või C energiatõhususarvu klassi nõuetele hoone tüüpilisel kasutamisel. • Lk.3 §5 lg 3 punkt 6: ’jahutussüsteemide paigaldamise kulu …’. Miks lubatud ainult jahutussüsteemide paigaldamine, aga mitte olemasoleva parendamine/asendamine? Olgu siis efektiivsema/kaasaegsema lahenduse/toote suunas või vahetades välja keskkonnasõbralikuma (madalama GWP-ga külmainega) süsteemi vastu? Külmained lekkivad samuti ja kui süsteem on leket tuvastav ja keskkonnasõbralikuma külmainega on samuti võimaik CO2ekv emissiooni vähendada. • Lk.8 §14 lg 2: ’… millega kaasneb suurem hoonesse tarnitud energia vähenemine rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta’. Mõeldud absoluutnumbrites [kWh], mitte protsentides [%]? Võiks olla täpsustatud. • Lk.17 Lisa 1: ’… lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel tuleb võrku müüdav elektrienergia arvestada hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia’ Miks on lokaalselt toodetud elektri- ja soojusenergia kaasatus/arvestusloogika erinev? Kohasem oleks ühtne arvestussüsteem, eelistatult kaasates ainult hoones tarbitud energiakoguse. • Lk.17 Lisa 1: ’lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoonesse tarnitud energia vähenemine) ületada 75 protsenti muu rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest, muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõude täitmisest’. Mis muu rekonstrueeritava hoone elektritarbijast? Sama hoone või muu rekonstrueeritava hoone? Teise paksus kirjas tekstiga on mõeldud mida? Et kavandada lokaalset taastuvat elektrienergiat niipaljukest, et oleks tagatud elektri CO2 heite vähenemine? • Lk.17 Lisa 1: ’lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoonesse tarnitud energia vähenemine) ületada 50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;’ Mida peab antud määrus silmas lokaalselt toodetud taastuva soojusenergiana? Heitsoojus? Soojuspumba soojus? CHP soojus? Miks on piirmäär viidud sõltuvaks sooja tarbevee prognoositavast tarbimisest? Arvestades, et soe tarbevesi moodustab soojustarbest paljudel juhtudel 10-20% aastasest soojusenergia tarbimisest on tegu väga piirava/väikese osakaaluga. • Lk.17 Lisa 1: ’kui energiatõhususe tööde ellu viimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise hetkel parima teadaoleva informatsiooni alusel;’ Sõnakasutus ’ellu viimine’ tundub ebakohane. Sobib paremini ’rakendamine’/’teostamine’? Teine paksus tekstis toodud osa viitab sellele, et tuleb kasutada eeldatavat tegelikku kasutust, mitte määruse kohaseid profiile ja tarbimisi? Võiks nii ka sõnastada. • Lk.17 Lisa 1: ’kui energiatõhususe tööde ellu viimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);’ Sõnakasutus ’ellu viimine’ tundub ebakohane. Sobib paremini ’rakendamine’/’teostamine’? • Lk.17 Lisa 1: ’tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,13 t CO2/MWh;’. Mis on kaugkütte ja -jahutuse eriheiteteguri väärtuse allikas? Vähemalt kaugkütte osas võiks uuringust ’Eesti kaugküttesektori CO2 heitmed’ (https://epha.ee/wp- content/uploads/2021/12/Aruanne-16.12.2021_veeb.pdf) saada teise väärtuse. Töögrupis osalesid: Erkki Seinre (energiatõhususe projektijuht, haldusteenuste osakond) Mihkel Korpen (tehnosüsteemide projektijuht, kinnisvaraarenduse osakond) Olev Kruusenvald (tehnilise toe juht, haldusteenuste osakond) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Palmar projektidirektor