Rahandusministri määruste eelnõud

Finantsinspektsioon Meie 24.11.2023 nr 1.1-10.1/7105-1 [email protected] Rahandusministri määruste eelnõude kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Austatud härra Kessler Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise kord” muutmise eelnõu ja rahandusministri määruse „Kindlustusandja ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusmaksete, nõuete ning kulude aruande sisu, vorm ja esitamise kord“ eelnõu. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1) Rahandusministri määruse „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise“ muutmise eelnõu 2) Rahandusministri määruse „Kindlustusandja ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusmaksete, nõuete ning kulude aruande sisu, vorm ja esitamise kord“ eelnõu 3) Rahandusministri määruse „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise“ muutmise eelnõu seletuskiri 4) Rahandusministri määruse „Kindlustusandja ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusmaksete, nõuete ning kulude aruande sisu, vorm ja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri Lisaadressaat: Eesti Kindlustusseltside Liit Kristiina Kubja 5885 1398 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 14.11.2023 MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Rahandusministri 19. jaanuari 2016. aasta määruse nr 4 „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse § 123 lõike 5 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 19. jaanuari 2016. aasta määruses nr 4 „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaal (edaspidi filiaal), kes sõlmivad kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepinguid (edaspidi pensionileping), esitavad Finantsinspektsioonile aruande „Pensionilepingud” vastavalt määruse lisale 1.“; 2) paragrahvi 2 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks lõikes 1 nimetatud aruandele esitab filiaal järgmised komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/894, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamiseks seoses kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt järelevalveasutustele järelevalveks vajaliku teabe esitamise vormidega ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/2450, lisa I kohased aruanded:“; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad“ sõnaga „Investeerimisfondid“; 4) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) „S.06.04.01 – Kliimamuutustega seotud riskid investeeringutele“;“; 5) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „Teave perioodi tulu/kasum ja kahjumi kohta“ tekstiosaga „Perioodi tulu/kasum ja kahjum“; 6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2015/2450 artiklites 2 ja 3“ tekstiosaga „2023/894 artiklites 1–3“; 7) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Aruannete aruandeperiood on kalendriaasta.“; 8) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aruanded esitatakse viie nädala jooksul pärast aruandeaasta lõppu.“; 9) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlustusandja ja filiaal esitavad § 2 lõikes 1 nimetatud aruande elektrooniliselt XML- dokumendina.“; 11) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „aadressile [email protected]“; 12) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid.“; 13) paragrahvi 4 lõikes 7 asendatakse sõnad „tuleb esitada“ sõnadega „tuleb viivitamata esitada“; 14) paragrahvi 5 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Aruandes „Pensionilepingud” esitatavad andmed“; 15) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „tehnilistes eraldistes“ tekstiosaga „, pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustiste summa“; 16) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pensionilepingute liigid on vastavalt kogumispensionide seaduse § 45 lõigetele 1 ja 3 eluaegne pensionileping ja tähtajalisena sõlmitud pensionileping.“; 17) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustise suurus mõõdetakse vastavalt komisjoni määrusega (EL) 2021/2036 vastu võetud rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ nõuetele.“; 19) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 20) määruse lisa 2 tunnistatakse kehtetuks. 2 § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler Lisa 1 Aruanne „Pensionilepingud” 3  Rahandusministri 19. jaanuari 2016. a määruse nr 4 „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise kord“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) ARUANNE „PENSIONILEPINGUD“ 1. Aruandekood Aruande „Pensionilepingud“ kood on 813. 2. Aruanderea struktuur 1. Pensionilepingu tüübi identifikaator 2. Pensionilepingu liigi identifikaator 3. Aruanderea identifikaator 4. Summa 3. Aruanderea selgitused 3.1. Pensionilepingu tüübi identifikaatorid on: Garanteeritud intressimääraga pensionileping 1 Investeerimisriskiga pensionileping 2 3.2. Pensionilepingu liigi identifikaatorid on: Eluaegne pensionileping 1 Tähtajalisena sõlmitud pensionileping 2 3.3. Aruanderea identifikaatorid on: Kindlustatud isikute arv 1 Ülesöeldud pensionilepingute arv 2 Pensionilepingute kindlustusmaksed 3 Edasikindlustuse osa kindlustusmaksetes 4 Pensionimaksed 5 Edasikindlustuse osa pensionimaksetes 6 Pensionilepingute tagastusväärtused 7 Soodustatud isikutele välja makstud summad 8 Pensionilepingute tehniline eraldis 9 Edasikindlustuse osa pensionilepingute tehnilises eraldises 10 Pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustis 11 Edasikindlustuse osa pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustises 12 3.4. Aruandereal „Summa“ näidatakse vastava pensionilepingu tüübi ja liigi: 3.4.1. kindlustatud isikute arv – kindlustatud isikute arv aruandeaasta lõpu seisuga; 3.4.2. ülesöeldud pensionilepingute arv – aruandeaastal üles öeldud lepingute arv, 4 tükkides; 3.4.3. pensionilepingute kindlustusmaksed – aruandeaastal laekunud pensionilepingute kindlustusmaksete summa; 3.4.4. edasikindlustuse osa kindlustusmaksetes – edasikindlustuse osa aruandeaasta pensionilepingute kindlustusmaksetes; 3.4.5. pensionimaksed – aruandeaastal välja makstud pensionimaksete summa; 3.4.6. edasikindlustuse osa pensionimaksetes – edasikindlustuse osa aruandeaastal välja makstud pensionimaksetes; 3.4.7. pensionilepingute tagastusväärtus – aruandeaastal üles öeldud pensionilepingute tagastusväärtuste summad; 3.4.8. soodustatud isikutele välja makstud summad – aruandeaastal soodustatud isikutele välja makstud summad; 3.4.9. pensionilepingute tehniline eraldis – pensionilepingute tehnilise eraldise suurus aruandeaasta lõpu seisuga; 3.4.10. edasikindlustuse osa pensionilepingute tehnilises eraldises – edasikindlustusandja osa pensionilepingute tehnilises eraldises aruandeaasta lõpu seisuga; 3.4.11. pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustis – pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustise summa aruandeaasta lõpu seisuga; 3.4.12. edasikindlustuse osa pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustises – edasikindlustuse osa pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustises aruandeaasta lõpu seisuga. 5  Rahandusministri määruse „Rahandusministri 19. jaanuari 2016. a määruse nr 4 „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. SISSEJUHATUS 1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse § 123 lõike 5 alusel, mis annab rahandusministrile õiguse kehtestada pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vormi ning aruannete esitamise korra. Määruse eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioonil on terviklik ülevaade pensionilepingute portfellistruktuurist. Eelnõuga vähendatakse pensionilepinguid puudutavat järelevalvelist aruandlust. Kaotatakse eraldi aruanne pensionilepingute kohustuste kohta ning aruannete puhul, mida seni tuli koostada ja esitada kaks korda aastas, muudetakse aruandeperiood kalendriaastaks, mis tähendab, et edaspidi tuleb kõiki pensionilepingute järelevalvelisi aruandeid Finantsinspektsioonile esitada kord aastas. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov (tel 58851393; [email protected]) ja Finantsinspektsiooni aruandluse ja teabe osakonna finantsarvestuse spetsialist Leiu Einberg ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 58851423; [email protected]). Keelelise ekspertiisi on teinud personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 58851468; [email protected]). 3. Märkused Eelnõuga muudetakse rahandusministri 19. jaanuari 2016. aasta määrust nr 4 „Pensionilepingute järelevalveliste aruannete sisu ja vorm ning aruannete esitamise kord“ (RT I, 29.11.2018, 18). Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Määrusega on kehtestatud kaks spetsiifilist pensionilepingute aruannet – „Pensionilepingud“, aruandekoodiga 813 ja „Pensionilepingute kohustused“, aruandekoodiga 814. Alates 2020. aasta novembrist saab II sambast pensionile jääv isik ise valida, kuidas sambasse kogutud raha välja võtta. Eluaegne pension ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud pension on küll tulumaksuvabad, kuid sellele vaatamata kasutatakse praktikas selliseid väljamakseid vähe. Valdavalt võetakse raha välja ühekordsete maksetena. Kuivõrd pensionilepingu sõlmimine ei ole pensioni väljavõtmisel enam kohustuslik, leevendatakse eelnõuga kindlustusandjate jaoks järelevalvelist aruandlust. Kaotatakse eraldi aruanne pensionilepingute kohustuste kohta ning kehtestatakse pensionilepingute aruanne muudetud kujul. Kogumispensionide seaduse pensionilepingute regulatsioon on oluliselt muutunud ning sätted pensionilepingute võimalike liikide kohta on suures osas kaotatud. Eelnõuga tehakse ka aruandes vastavad muudatused. Tulenevalt rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ rakendumisest lisatakse eelnõuga pensionilepingute aruandesse tuleviku väljamaksete kohustise mõiste. Samuti täiendatakse filiaali esitatavate aruannete loetelu komisjoni rakendusmäärusesse lisandunud aruandega „Kliimamuutustega seotud riskid investeeringutele“ (aruandekoodiga S.06.04.01). Eelnõuga muudetakse ka aruandeperiood poolaastalt kalendriaastale. Pensionilepingute aruande esitamine kord aastas on muutunud oludes järelevalve seisukohalt piisav. Eelnõu § 1 punktiga 1 antakse määruse § 2 lõikele 1 uus sõnastus: „Kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaal (edaspidi filiaal), kes sõlmivad kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepinguid (edaspidi pensionileping), esitavad Finantsinspektsioonile aruande „Pensionilepingud” vastavalt määruse lisale 1.“. Välja jäetakse viide pensionilepingute kohustuste aruandele, mis on kehtestatud määruse lisas 2 ja mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Andmed, mis on kättesaadavad kindlustusandja üldisest järelevalvelisest aruandest „Elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste analüüs (aruandekoodiga S.14.01) on järelevalveks piisavad, mis tõttu ei ole pensionilepingute kohta eraldi aruande koostamine vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 2 antakse määruse § 2 lõike 2 sissejuhatavale lauseosale uus sõnastus. Lõige 2 sätestab, millised Euroopa Komisjoni rakendusmääruse kohaseid aruandeid tuleb Finantsinspektsioonile esitada pensionilepingute kohta kindlustusandja filiaalil, kes Eestis pensionilepinguid sõlmib. Muudatus on seotud lõike 1 sõnastuse muutmisega, kuid selles uuendatakse ka viidet komisjoni rakendusmäärusele. Uueks rakendusmääruse numbriks on 2023/894, so määrus milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamiseks seoses kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt järelevalveasutustele järelevalveks vajaliku teabe esitamise vormidega ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/2450. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 5 täpsustatakse määruse § 2 lõike 2 punktides 2 ja 6 nimetatud aruannete pealkirju. Muudatused tulenevad komisjoni rakendusmäärusest. Aruande S.06.03.01 uueks pealkirjaks on „Investeerimisfondid – aluspositsioonide arvessevõtmise meetod” ja aruandel S.09.01.01 „Perioodi tulu/kasum ja kahjum”. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse filiaali esitatavate aruannete loetellu komisjoni rakendusmäärusest tulenev uus aruanne „S.06.04.01 – Kliimamuutustega seotud riskid investeeringutele“. Filiaalil tuleb see aruanne koostada pensionilepingute kohta ja esitada Finantsinspektsioonile. Kindlustusandjad koostavad ja esitavad nimetatud aruannet komisjoni rakendusmääruse kohaselt. Eelnõu § 1 punktiga 6 parandatakse ka määruse § 2 lõikes 3 viited komisjoni rakendusmäärusele. Aruannete koostamisel tuleb filiaalil lähtuda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/894 artiklites 1– 3 ning lisades II ja IV–VI sätestatust. Eelnõu § 1 punktis 7 muudetakse määruse §-s 3 kehtestatud aruandeperioodi. Kui varasemalt tuli määrusega kehtestatud pensionilepingute aruandeid ja filiaalil ka osasid komisjoni rakendusmääruse 2 kohaseid aruandeid koostada ja esitada 2 korda aastas, siis eelnõuga muutub aruandeperiood kalendriaastaks, mis on muutunud oludes järelevalve seisukohast piisav. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 ühtlustatakse aruannete esitamise tähtajad. Sellega seoses muudetakse määruse § 4 lõiget 1 ja tunnistatakse kehtetuks lõige 2. Kõigi pensionilepinguid puudutavate aruannete puhul jääb tähtajaks kindlustusandja järelevalveliste kvartaliaruannete esitamise tähtaeg, mis tähendab, et aruanded tuleb esitada 5 nädala jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Seoses ühe aruande kehtetuks tunnistamisega viiakse eelnõu § 1 punktiga 10 määruse § 4 lõikes 3 mõiste aruanne ainsusesse. Välja jäetakse ka viide Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilistele nõuetele. Aruannete esitamise tehnilist korraldust reguleerib uues sõnastuses määruse § 4 lõige 5 (vt ka eelnõu § 1 punkti 12 selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 11 jäetakse määruse § 4 lõikest 4 välja viide sellele, et aruanded tuleks saata aadressile [email protected]. Aruandeid Finantsinspektsioonile e-kirjaga enam ei saadeta. Aruannete esitamist reguleerib ka määruse § 4 lõige 5, mis uues sõnastuses sätestab, et aruanded esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid (eelnõu § 1 punkt 12). Eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatakse määruse § 4 lõikes 7, et kui Finantsinspektsioonile esitatud aruandes ilmneb viga, tuleb vastavalt kindlustusandjal või filiaalil esitada Finantsinspektsioonile parandatud aruanne viivitamata. Kehtivas sõnastuses on parandatud aruande esitamise tähtaeg jäänud täpsustamata. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse tulenevalt ühe aruande kehtetuks tunnistamisest määruse § 5 pealkirja. Välja jäetakse viide pensionilepingute kohustuste aruandele, paragrahvi uueks pealkirjaks on „Aruandes „Pensionilepingud“ esitatavad andmed“. Eelnõu § 1 punktiga 15 lisatakse määruse § 5 lõikes 1 sätestatud pensionilepingute aruandes esitatavate andmete loetellu „pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustiste summa. Muudatus tuleneb rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ rakendumisest. Eelnõu § 1 punktiga 18 määruse § 5 lisatav lõige 51 selgitab omakorda, et pensionilepingute aruandes kajastatakse pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustise suurus, mis on mõõdetud vastavalt komisjoni määrusega (EL) 2021/2036 vastu võetud rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 17 „Kindlustuslepingud“ nõuetele. Tulenevalt KoPS §-de 46, 47, 48 ja 481 kehtetuks tunnistamisele muudetakse eelnõu § 1 punktiga 16 määruse § 5 lõiget 3 ja nimetatakse pensionilepingute liikidena vaid KoPS § 45 lõikes 1 sätestatud eluaegset pensionilepingut ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajalisena sõlmitud pensionilepingut. Muid liike KoPS enam eraldi välja ei too, mistõttu ei ole seda otstarbekas teha ka pensionilepingute aruandes. 3 Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5 lõige 4, mis täpsustas pensionilepingute tehniliste eraldiste suuruse esitamist pensionilepingute kohustuste aruandes. Nimetatud aruandest eelnõuga loobutakse. Eelnõu § 1 punktiga 19 sätestatakse, et määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses. Vastavalt eelnõuga määruse tekstis tehtavatele muudatustele väheneb aruandes pensionilepingute liikide arv, mille kohta eraldi andmeid esitada tuleb. IFRS 17 rakendumisest tulenevalt lisandub aruandesse aga kirje pensionilepingute tuleviku väljamaksete kohustise kohta. Määruse lisa 1 asendatakse vastavalt muudetud kujul lisaga 1. Kuivõrd eelnõuga loobutakse eraldi aruandest pensionilepingute kohustuste kohta, tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 20 määruse lisa 2 kehtetuks. Eelnõu § 2 reguleerib muudatuste jõustumist. Eelnõu on kavandatud määrusena jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. See tähendab, et 2023. aasta kohta esitatakse aruanded juba vastavalt uuele korrale. III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid läbi filiaalilt küsitavate aruannete omab siiski puutumust komisjoni rakendusmäärusega 2023/894, so määrus milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamiseks seoses kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt järelevalveasutustele järelevalveks vajaliku teabe esitamise vormidega ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/2450. Vastavalt kindlustustegevuse seaduse § 13 lõike 2 teisele lausele käsitatakse kindlustustegevust, mis hõlmab kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingute ehk pensionilepingute sõlmimist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 3 nimetatud kindlustustegevusena. Viidatud artikkel sätestab, et ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 punkti c kohaldamist, ei kohaldata direktiivi kindlustustegevuse suhtes, mis on riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osa. Pensionilepingute sõlmimist puudutavad erinõuded on kehtestatud siseriikliku õigusega ja nii on kehtestatud ka filiaalile nõuded esitada aruandeid pensionilepingute kohta. IV. MÄÄRUSE MÕJUD Eelnõu vähendab aruandluse mahtu ja sagedust, misläbi väheneb pensionilepinguid sõlmivate elukindlustusseltside ja filiaalide halduskoormus. Praktikas sõlmib pensionilepinguid Eestis praegu vaid üks kindlustusandja – Compensa Life Vienna Insurance Group SE. V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Muudatused võivad tingida väiksemaid arendusvajadusi pensionilepinguid sõlmivale kindlustusandjale. 4 VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. See võimaldab 2023. aasta kohta esitada aruandeid juba muudetud korra kohaselt. VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidule. Eelnõuga ei kaasne kohustusi teistele ministeeriumidele ega puuduta nende valitsemisala või ülesandeid, mistõttu eelnõud neile kooskõlastamiseks ei esitata. 14.11.2023. a. 5  Eelnõu MÄÄRUS Kindlustusandja ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusmaksete, nõuete ning kulude aruande sisu, vorm ja esitamise kord Määrus kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse § 36 lõike 9 ja § 123 lõike 6 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamine (1) Määrusega kehtestatakse nõuded kindlustusandja ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali aruande sisule, vormile ja esitamisele. (2) Määrust ei kohaldata kindlustusandjale, kellel ei ole kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt õigust tegeleda välisriigis kindlustustegevusega. § 2. Aruanne „S.05.01.02 Kindlustusmaksed, nõuded ja kulud äriliinide kaupa“ (1) Kindlustusandja ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaal esitab Finantsinspektsioonile aruande „S.05.01.02 Kindlustusmaksed, nõuded ja kulud äriliinide kaupa“ (edaspidi aruanne). (2) Aruande koostamisel lähtutakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/894, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamiseks seoses kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt järelevalveasutustele järelevalveks vajaliku teabe esitamise vormidega ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/2450, I lisas sätestatud vormist S.05.01.02 ning artiklites 1–3 ja II lisa punktis S.05.01 sätestatud juhistest. (3) Aruandes esitatakse andmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 12, 17.01.2015, lk 1–797), I lisas kindlaks määratud äriliinide lõikes. (4) Aruandes esitatakse teave kindlustusriski kohta, mille asukohariik on Eesti.  2 § 3. Aruandekuupäevad ja aruandeperiood (1) Aruandeperiood on ajavahemik majandusaasta algusest kuni aruandekuupäevani. (2) Aruandekuupäevad on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember. § 4. Aruande esitamine (1) Aruanne esitatakse viie nädala jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. (2) Aruanne esitatakse elektrooniliselt andmevahetusvormingus XBRL (eXtensible Business Reporting Language), võttes aluseks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse kodulehel avaldatud XBRL-taksonoomia nõuded. (3) Aruanne esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali kaudu, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid. § 5. Määruse rakendamine Määrust kohaldatakse alates aruandeperioodist, mis lõpeb 2024. aasta 31. märtsil. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 20. oktoobri 2015. aasta määrus nr 39 „Teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustustegevuse aruannete sisu, vorm ja esitamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Mart Võrklaev Minister Merike Saks Kantsler  SELETUSKIRI Rahandusministri määruse eelnõu “Kindlustusandja ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustusmaksete, nõuete ja kulude aruande sisu, vorm ja esitamise kord” muutmise juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse § 36 lõike 9 ja § 123 lõike 6 alusel. Eelnõu eesmärk on kehtestada ühtne aruanne kindlustusandjatele ja teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaalidele, et saada võrreldav ülevaade nende tegevusest Eesti kindlustusturul. Aruanne võimaldab koguda Eesti kindlustusturu kohta peamiseid näitajaid – kindlustusmaksed, esinenud nõuded ja kulud. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks Eesti filiaalidele hetkel kehtiv määrus „Teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustustegevuse aruannete sisu, vorm ja esitamise kord“. Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kristiina Kubja ([email protected], 5885 1398). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], 5885 1423) ja keelelise ekspertiisi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], 5885 1468). 2. Eelnõu kehtestamise vajalikkus Eesti kindlustusturu praeguse aruandluse peamiseks puuduseks on statistiliste andmete (kindlustusmaksed, esinenud nõuded ja kulud) mittevõrreldavus, sest andmete kajastamise põhimõtetes on teatud erinevused. Erinev on ka andmete esitamissageduses ehk kui filiaalide aruandlus on kvartaalne, siis kindlustusandjad esitavad Eesti tegevuse kohta andmeid vaid järelevalvelise aruandluse aastapaketis. Filiaalidele kehtiv aruandlus põhineb filiaali raamatupidamise arvestuspõhimõtetel. Filiaalide aruandlust peab muutma, sest alates 2023. aastast rakendatakse kindlustuslepingute (raamatupidamise) arvestuses uut finantsaruandlusstandardit IFRS 17 „Kindlustuslepingud“. Näiteks ei ole IFRS 17 defineeritud bruto kindlustusmakseid, mis on kindlustusandjate statistika turuosa peamine näitaja. Samal põhjusel on muudetud ka kindlustusandjate vastavat järelevalvelist aruannet, kus kindlustusmaksete ja teenitud kindlustusmaksete kajastamisel lähtutakse delegeeritud määruse 2015/35 artikli 1 punktides 11 ja 12 määratletud kindlustusmaksete ja teenitud kindlustusmaksete mõistetest. 1 Käesoleva määrusega kogutavad andmed võimaldavad asetada nii Eesti kindlustusandjate kui ka Eesti kindlustusturu andmed võrreldavasse konteksti ja seda nii kindlustusstatistiliste näitajate kui ka äriliinide lõikes. Eesmärk on tagada kindlustusturu suurem läbipaistvus ja selgemad konkurentsitingimused1. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1. Reguleerimisala. Määruse reguleerimisalasse kuuluvad kindlustusandjad ja lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaalid. Eestis on asutatud kokku 9 kindlustusandjat - Compensa Life Vienna Insurance Group SE, Swedbank Life Insurance SE, Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS, Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus, AS LHV Kindlustus, ERGO Insurance SE, If P&C Insurance AS, Salva Kindlustuse AS ja Swedbank P&C Insurance AS. Lisaks tegutseb siin 11 lepinguriigi kindlustusandjat filiaali kaudu - "INVL Life", uždaroji akcinė draudimo bendrovė Eesti filiaal, ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal, Gyvybės draudimo UAB "SB draudimas" Eesti filiaal, SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal, AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal, AB 'Lietuvos draudimas' Eesti filiaal, Akciné draudimo bendrové `Gjensidige` Eesti filiaal, Balcia Insurance SE Eesti filiaal, Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti Filiaal, If P&C Insurance Ltd (publ) Eesti filiaal ja Telia Försäkring AB Eesti filiaal. Siiski ei kohaldata käesolevat määrust selliste Eesti kindlustusandjate suhtes, kes ei tegele välisriigis kindlustustegevusega ehk nende tegevus on ainult Eestis. Kuna nende tegevus on seotud ainult tegevusega Eesti kindlustusturul, siis vastavad andmed on juba Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/894 kehtestatud S.05.01.022 põhiaruandes esitatud ja eraldi statistikat tema tegevuse kohta Eesti kindlustusturul ei ole vaja koguda. 2022. aastal ei olnud piiriülest kindlustustegevust kolmel kindlustusandjal. Paragrahv 2. Aruanne „S.05.01.02 Kindlustusmaksed, nõuded ja kulud äriliinide kaupa“ 1 Finantsinspektsioon võttis eelmisel aastal kasutusele andmete avalikustamise rakenduse, mis võimaldab kasutajasõbralikult avaldatud andmeid kasutada https://statistika.fi.ee/fistar/#/et/p/FINANTSSEKTOR ja annab Finantsinspektsioonile suuremad võimalused andmete avaldamiseks. Kindlustusandjate andmeid puudutav osa on veel arendamisel. Finantsinspektsiooni eesmärk on viia teenuste ülevaade mainitud statistika avaldamise keskkonda, et teadlik kasutaja saaks ise andmeid analüüsida. Teenuste ülevaade eeldab Eesti kindlustusturu kohta täpsemate andmete kogumist järelevalvelise aruandluse kaudu. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R0894 - I lisa vorm S.05.01.02 2 Lõige 1. Eesti kindlustusturu andmete kogumiseks kasutatakse kindlustusandjatele kehtiva Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/894 artikkel 5 lõike 1 punktis d nimetatud aruannet S.05.01.02, mille vorm on sama määruse lisas I nimega „Kindlustusmaksed, nõuded ja kulud äriliinide kaupa”. Aruanne koosneb 2 tabelist, S.05.01.02.01 on kahjukindlustuse ja S.05.01.02.02 elukindlustuse vorm. Kuna kindlustusandjad esitavad viidatud aruandes kindlustusmaksete, esinenud nõuete ja kulude andmed kogu kindlustustegevuse kohta (Eesti ja piiriülene kindlustustegevus), siis ainult Eesti kindlustusturu kohta võrreldava statistika kogumiseks tuleb käesoleva määrusega kehtestada nö kohalik aruanne “S.05.01.02 Kindlustusmaksed, nõuded ja kulud äriliinide kaupa”, mis tuleb esitada kord kvartalis Finantsinspektsioonile. Lõige 2. Aruanne tuleb koostada vastavalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/894 I lisas kehtestatud S.05.01.02 vormile, järgides II lisa punktis S.05.01 esitatud juhiseid. Samuti tuleb lähtuda sama määruse artiklites 1–3 sätestatust, milles täpsustatakse, kuidas andmed tuleb aruandes esitada ning milline on aruandlusvaluuta. Samuti täpsustatakse teabe taasesitamise nõudeid. Lõikes 3 tuuakse veel eraldi välja, et andmed kindlustusmaksete, esinenud nõuete ja kulude kohta esitatakse äriliinide lõikes. Äriliinid on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/353 I lisas. Näiteks on äriliinid ravikulukindlustus, sissetuleku kaotuse kindlustus, tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus, mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, maismaasõidukite kindlustus, merenduse, lennunduse ja transpordi kindlustus, tule- ja muu varakahju kindlustus, üldine vastutuskindlustus, krediidi- ja garantiikindlustus, õigusabikulude kindlustus, abistamisteenused, muud finantskahjud ning tervisekindlustus, kasumiosalusega kindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, muu elukindlustus, kahjukindlustuslepingutest tulenevad ja tervisekindlustuslepingutest tulenevate kohustustega seotud annuiteedid, kahjukindlustuslepingutest tulenevad ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustustega (välja arvatud tervisekindlustuslepingutest tulenevate kohustustega) seotud annuiteedid. Lõige 4. Kuna määruse eesmärk on koguda kvartaalselt teavet ainult Eesti kindlustusturu kohta, täpsustatakse lõikes 4, et aruandes esitatakse teave kindlustusriski kohta, mille asukohariik on Eesti. Paragrahv 3. Aruandekuupäev ja aruandevorm Lõiked 1 ja 2. Tegemist on kvartaliaruandega, mille aruandekuupäevad on 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember ning aruandeperiood on ajavahemik majandusaasta algusest kuni aruandekuupäevani. Paragrahv 4. Aruannete esitamine Lõiked 1 ja 2. Aruanne tuleks esitada elektrooniliselt viie nädala jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Esitamise tähtaeg on sama, mis kindlustusandjate järelevalveliste XBRL aruannete 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02015R0035-20220802 3 esitamisel. Ka antud juhul on andmevahetusvorminguks on XBRL (eXtensible Business Reporting Language) ning aruande struktuuri ja sisu määramisel tuleb aluseks võtta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse kodulehel avaldatud XBRL taksonoomia nõuded4. Lõige 3. Aruanne esitatakse Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni andmekogumisportaali 5 kaudu, järgides Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid6. Nagu nimigi ütleb on tegemist Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ühtse elektroonilise aruannete vastuvõtmise ja töötlemise rakendusega. Tegemist on iseteeninduskeskkonnaga, kus saab esitada aruandeid, hallata kasutajaid ja nende kontaktandmeid ning ettevõtte võtmeid, jälgida aruannete menetlemise seisu, suhelda aruandluse adressaadiga, tellida enda e-postile teavitusi jne. Juhendid on kättesaadavad andmekogumisportaalis. Andmekogumisportaalis saab aruannet esitada ka käsitsi sisestades. See võimalus lihtsustab andmete esitamist väikse tegevusmahuga filiaalidel. Paragrahv 5. Määruse rakendamine. Määrust kohaldatakse alates aruandeperioodist, mis lõpeb 2024. aasta 31. märtsil ehk aruanne esitatakse esimest korda 2024. a esimese kvartali kohta (kui majandusaasta algas 1. jaanuaril). Paragrahv 6. Määruse kehtetuks tunnistamine. Filiaalidele seni kohaldunud rahandusministri 20. oktoobri 2015. aasta määrus nr 39 „Teise lepinguriigi kindlustusandja Eesti filiaali kindlustustegevuse aruannete sisu, vorm ja esitamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 7. Määruse jõustumine. Määrus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid läbi filiaalilt küsitavate aruannete omab siiski puutumust komisjoni rakendusmäärusega 2023/894, so määrus milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamiseks seoses kindlustus- ja edasikindlustusandjate poolt järelevalveasutustele järelevalveks vajaliku teabe esitamise vormidega ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/2450. 5. Määruse mõjud, rakendamiseks vajalikud kulutused Filiaalidele ei tohiks uue aruande esitamine olla ülemäära koormav, kuna Eestis tegutsevad filiaalid peavad igal juhul esitama oma peakontorile vastavad andmed selleks, et asukohamaa kindlustusandja saaks oma riigi järelevalvele esitada agregeeritud andmed ettevõtte kohta 4 https://www.eiopa.europa.eu/tools-and-data/supervisory-reporting-dpm-and-xbrl_en#solvency-ii-data-point- models-and-xbrl-taxonomies 5 https://aruandlus.eestipank.ee/epakpui_ext/login#loaded 6 https://fi.ee/et/kindlustus/kindlustusturu-aruandlus 4 tervikuna. Lisaks on filiaalid pidanud määruse nr 39 alusel hetkel ka aruandeid esitama (nagu eelpool osutatud, siis viidatud määrus tunnistatakse kehtetuks). Kindlustusandjate halduskoormus tõuseb mõnevõrra, kuna kindlustusandjad, kelle aruanded sisaldavad teavet piiriülese tegevuse kohta, peavad kord kvartalis koostama ja Finantsinspektsioonile esitama aruande kindlustusmaksete, esinenud nõuete ja kulude kohta ainult Eesti kindlustusturu vaates. Nagu eespool kirjeldutud, on selle eesmärk koguda võrreldavat teavet ainult Eesti kindlustusturu kohta. Seni esitavad kindlustusandjad Eesti tegevuse kohta andmeid vaid järelevalvelise aruandluse aastapaketis. Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi lisakulusid ega otseselt hinnatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.a. Määruse kohased aruanded koostatakse aruandeperioodide kohta, mis lõpeb 2024. aasta 31. märtsil. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile ning Eesti Kindlustusseltside Liidule. Eelnõuga ei kaasne kohustusi teistele ministeeriumidele ega puuduta nende valitsemisala või ülesandeid, mistõttu eelnõud neile kooskõlastamiseks ei esitata. 14.11.2023 5