Eesti seisukohad ELi tollireformi algatuse kohta

Riigikantselei Meie 24.11.2023 nr 11-3.1/6814-2 [email protected] Eesti seisukohad ELi tollireformi algatuse kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele täiendatud Eesti seisukohad ELi tollireformi algatuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): POE_UCC_reformipakett_20.11.2023 SK_UCC_reformipakett_20.11.2023 Eve-Ly Kübard 5885 1341 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja ….11.2023 Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepanekute kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013, nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2658/87 kaupade kaugmüügi lihtsustatud tariifse kohtlemise kehtestamise osas ning määrust (EÜ) nr 1186/2009 tollimaksuvabastuse künnise kaotamise osas ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga, kohta: 1.1. Eesti toetab algatuse üldist eesmärki tõhustada tolliliidu juhtimist lihtsustatud ja ajakohastatud tolliprotseduuride, tolli ja ettevõtjate partnerlusprogrammi, andmehalduse digitaliseerimise ning riskijuhtimise liiduülese koordineerimise parandamise kaudu. 1.2. Toetame üldist tollitoimingute lihtsustamist kaubasaadetise kohta asjakohaste andmete esitamisega tarneahela osalise poolt ühtsesse infosüsteemi, mis tagab andmete ühekordse esitamise ja taaskasutuse. 1.3. Toetame Euroopa Liidu Tolliandmekeskuse loomist eeldades, et selle tulemusel vähenevad liikmesriikide tolliadministratsioonide kulud infosüsteemide arendusele ning paraneb tolliteenuse kvaliteet nii tolliadministratsioonide kui ettevõtjate jaoks. Kulude kokkuhoiu ja olemasolevate ELi ametite parima sünergia tagamise eesmärgil peame oluliseks, et komisjon analüüsiks ELi Tolliandmekeskuse ja ELi IT-agentuuri eu-LISA ülesannete ühildamise otstarbekust.  1.4. Toetame Euroopa Liidu Tolliameti loomist. Liikmesriigis asutatud ettevõtjate esmaseks kontaktiks peab jääma liikmesriigi tolliasutus ning vältida tuleb tolliotsuste andmisel bürokraatia suurenemist ja tähtaegade pikenemist. 1.5. Toetame algatust suuremal määral koordineerida riskijuhtimist tolliliidu üleselt, mis aitab tõsta üldist riskianalüüsi kvaliteeti ning hallata ja maandada tolliriske. Peame seejuures oluliseks, et liikmesriigil peab olema võimalus ELi Tolliameti kontrolliotsuseid põhjendatud juhul mitte rakendada ning teisalt peab liikmesriigile jääma õigus teha omapoolset riskianalüüsi. 1.6. Toetame e-kaubanduses ausa konkurenti tagamiseks ning e-kaubanduse tolliprotsesside lihtsustamiseks väikesaadetiste 150-eurose maksuvaba piirmäära kaotamist, e-kaubanduses käibemaksu- ja tollireeglite ühtlustamist, veebiplatvormide vastutuse reguleerimist maksude kogumisel ja tollile aruandluse esitamisel ning tollijärelevalve meetmete tõhustamist. 1.7. Nõustume, et liikmesriikides tollieeskirjade rikkumise eest kohaldatav karistuste süsteem on killustunud ning tolliliidu ühtsemat toimimist toetaks sarnaste põhimõtete rakendamine. Toetame karistuste ette nägemist raskemate rikkumiste korral, sealjuures tuleb võimalusel vältida füüsilistele isikutele trahvinormide sätestamist. Liikmesriikidele tuleb tagada maksimaalne paindlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  20.11.2023 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepanekute kohta“ 1. Sissejuhatus ja lühikokkuvõte Euroopa Komisjon on algatanud tolliliidu reformimise, et parandada tollitoimingute lihtsustamise ja kiirendamise abil liidu ettevõtjate konkurentsikeskkonda. Eesmärk on sealjuures halduskoormust põhjendamatult mitte suurendada. Samaaegselt tugevdatakse liikmesriikide tolliasutuste ühtset riskijuhtimise raamistikku, et tagada liidu kodanike ja ühise turu parem kaitse. Ühine kaubanduspoliitika ja tolliliit on valdkonnad, mis on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu kohaselt ELi ainupädevuses. Vaatamata liidu tasandil vastu võetud otsekohalduvatele regulatsioonidele, mida kohaldavad kõigi liikmesriikide tolliasutused ning mis peaksid tagama ühesuguse praktika 27 liikmesriigis, on nii Euroopa Kontrollikoda kui väliskaubanduses osalevad ettevõtjad teinud korduvalt tolliliidule etteheiteid tollikontrolli ebaühtlase kvaliteedi ja tollireeglite kohaldamise lahknevuse pärast liikmesriikides. Komisjoni poolt algatatud tollireformi üks eesmärke on nimetatud probleemi lahendamine. Tollireformi pakett on ambitsioonikas, sellega soovitakse viia tolliliidu juhtimine uuele tasemele. Eesti toetab tolliliidu reformi ning algatuse eesmärke tolliprotsesse usaldusväärse ettevõtja jaoks lihtsustada, kaubavahetuse kiirust ja turvalisust tagada tolliandmete digitaliseerimise kaudu ning tolliriskide ELi ülest koordineeritumat juhtimist. 2020. aastate alguses toimunud geopoliitilised muutused on põhjustanud häireid üleilmsetes tarneahelates, mille mõju kestab tänaseni. Samuti mõjutab tarneahelat sõda Ukrainas ning Venemaa vastu kehtestatud kaubanduspiirangud. Seda kõike arvestades ei saa rahvusvahelises konkurentsis eeliste leidmiseks aktsepteerida kaubandusparterite vahel ebaausate võtete kasutamist või kokkulepitud eeskirjade eiramist. Tolli kohustus on tagada, et ELi siseneksid ainult nõuetele vastavad kaubad. ELis on viimastel aastatel kokku lepitud märkimisväärses arvus ambitsioonikates õigusaktides, millega kehtestatakse keskkonna-, ohutus-, tervise-, sotsiaal- ja digistandardid, ning mis kujundavad ettevõtjate tegevust ühtsel turul ja ka väljaspool seda. Kokku on selliseid ELi erinevates poliitikavaldkondades kehtestatud õigusakte üle 370, milles sisalduvate keeldude ja kaubanduspiirangute üle toll järelevalvet teeb. Riskijuhtimise ja andmevahetuse parandamise ning teiste järelevalveasutustega koostöö tõhustamise abil püütakse tolliliidu reformipaketiga tagada efektiivsem kauba nõuetele vastavuse kontroll. Laiemas plaanis tähendab see ELi ühise turu paremat kaitset. Lisaks viidatud valdkondlike standardite kontrollikohustusele, on tolliasutuste järelevalvekoormust kordades suurendanud e-kaubanduse kiire areng ja väikesaadetiste mahu jätkuv kasv. Erinevused käibemaksu- ja tollireeglites annavad võimaluse nõuetest kõrvale hiilimiseks ning maksu- ja aruandlusnõuete mittetäitmiseks. Tollireformiga kaotatakse alla 150 euro väärtusega väikesaadetiste tollimaksuvabastus ning kavandatakse internetipõhise kauplemiskeskkonna aruandluskohustuse ühtlustamist maksu- ja tollireeglites, mille tulemusel paraneb liidu ettevõtjate konkurentsikeskkond. Tarbijate poolt kolmandate riikide e-poest tellitud kaubad ei tohi saada ebaseaduslikku maksueelist ELi ettevõtjate ees. 1 Tollireformiga püütakse anda uut hoogu kahele kontseptsioonile, mida on osaliselt rakendatud juba 2016. a jõustunud ja hetkel kehtiva liidu tolliseadustiku alusel. Need on tolli ühtne elektrooniline teeninduskeskkond (single window) ja volitatud ettevõtja (authorized economic operaator) kontseptsioon. Tolli ühtse elektroonilise teeninduskeskkonna rakendamine ning teistes poliitikavaldkondades kasutusel olevate elektrooniliste süsteemidega liidestamine ei ole olnud nii kiire ja tõhus, nagu seda algselt kavandati. Samuti on eelkõige ettevõtjate poolt esitatud etteheiteid, et volitatud ettevõtja staatuse saamise tingimused on liialt koormavad ja kulukad ning vastu saadav tolliprotseduuride lihtsus ei kaalu nõuetele vastamise protsessi keerukust üles. Volitatud ettevõtja staatuse taotlemine ei ole kuigi populaarne Eesti ettevõtjate hulgas. Reformiga pakutakse ühtse elektroonilise teeninduskeskkonna ja usaldusväärse ettevõtja kontseptsioonidele edasiarendusi, mis praktikas rakendumisel võiksid ettevõtja halduskoormust vähendada ja tolliga suhtlemist lihtsustada ning tollivormistust kiirendada. Selleks, et ulatuslik tollireform teoks saaks, mis põhineb ELi üleselt koordineeritumal tolli riskijuhtimisel ja tarneahela kvaliteetsete andmete kättesaadavusel, on kavas luua kaks uut institutsioon: Euroopa Liidu Tolliamet ja Euroopa Liidu Tolliandmekeskus. ELi Tolliameti peamiseks ülesandeks saab ekspertteadmiste ja pädevuste koondamine tolli riskijuhtimise raamistiku haldamisel, operatiivse kriisiohje koordineerimine ning koostöö juhtimine teiste ELi ametitega nagu näiteks Europol ja Frontex. ELi Tolliandmekeskus asendab tulevikus erinevaid elektroonilisi liideseid ja vähendab liikmesriikide süsteemihalduse koormust, võttes enda hallata ja finantseerida teatud tolliinfosüsteemid. Tollireformi elluviimine on kavandatud järgneva 5-15 aasta pikkusele perioodile. Esimesed muudatused peaksid jõustuma 2028. aasta 1. jaanuaril ning reformi täismahus rakendumise aastaks on kavandatud aasta 2038. ELi tollireformi rakendamisega kaasneb vajadus töötada välja uus Eesti tolliseadus ning selle rakendusaktid. Kehtiva tolliseaduse alusel on kehtestatud 18 rahandusministri määrust. ELi Tolliandmekeskuse loomine ning tolli ühtse elektroonilise teeninduskeskkonna tööle rakendamine toob kaasa ulatuslikud arendused eelkõige Maksu- ja Tolliameti IT-süsteemides. Uute tollinõuete kehtestamine toob kaasa vajaduse muudatusteks ka ettevõtjate elektroonilistes süsteemides. Kaasnevad kulud, kuid esitatud tollireformi materjalide alusel ei ole võimalik kulude suurust hinnata, kuna tehnilise kirjelduse töötab välja Euroopa Komisjon pärast reformipaki üldpõhimõtete heakskiitmist. Vabariigi Valitsuse seisukohad kujundatakse järgmiste ELi algatuste kohta: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013; 2) nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2658/87 kaupade kaugmüügi lihtsustatud tariifse kohtlemise kehtestamise osas ning määrust (EÜ) nr 1186/2009 tollimaksuvabastuse künnise kaotamise osas; 3) nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga. Määruste vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Direktiiv võetakse vastu seadusandlikus erimenetlusest ühehäälselt. 2 Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (telefon: 5885 1341, e-post: eve- [email protected]) ning EV alalise esinduse ELi juures tollipoliitika nõunik Anton Heifets (e- post: [email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (e-post: [email protected]). 2. Algatuse sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013 Kuna tolliliit on ELi ainupädevuses, siis reguleeritakse liidu ja kolmandate riikide vahelises kaubavahetuses tolliformaalsusi ja -protsesse otsekohalduvate ELi määruste abil. Tollivaldkonnas on liikmesriikidel võimalik täiendavaid meetmeid võtta ja riigisiseseid regulatsioone kehtestada vaid piiratud valdkondades, nagu näiteks tollikontrolli meetmed riikliku järelevalve valdkonnas ja tolliasutuste tegevuse halduslikud küsimused vm. Hetkel kehtiv liidu tolliseadustik1 võeti vastu 2013. aastal ning hakkas kehtima 2016. aastal. Kõnesoleva ELi algatusega tunnistatakse liidu tolliseadustik kehtetuks ning antakse uus tolliseadustik. Kuna olulises osas jääb uue liidu tolliseadustiku regulatsioon samaks võrreldes kehtiva määrusega ning teatud tollimenetlustes ja -protsessides ei tehta muudatusi, lisaks järgitakse eelnõus kehtiva tolliseadustiku struktuuri ning ülesehitust, siis ei anta käesoleva valitsuse otsuse juurde koostatud seletuskirjas üksikasjalikku ülevaadet kõigist määruse eelnõu 265 artiklist. Kokkuvõttev ülevaade uuest liidu tolliseadustikust on määruse struktuuriosade kaupa ära toodud komisjoni algatuse2 sissejuhatavas osas lk 15-19, seepärast ei korrata neid peatükkide kaupa esitatud selgitusi käesolevas seletuskirjas üle. Valitsuse seisukohtadega seonduvalt selgitatakse käesolevas seletuskirjas olulise mõjuga muudatusi, mida tollireformi paketiga ELi tolliõiguses kavandatakse. E-kaubandusega seotud uue tolliseadustikuga kavandatavate muudatuste kohta on selgitused toodud seletuskirja punktis 2.2.3. 2.1.1. Importija ja eksportija vastutus ELi kodanike kaitseks ning ühise turu toimimiseks on erinevates ELi poliitikavaldkondades nagu näiteks keskkond, julgeolek ja tervis kehtestatud ühised standardid ja nõuded, millele ELi imporditavad või EList eksporditavad kaubad peavad vastama. Nõuetele vastavuse kontrollireeglistik on sätestatud eelkõige valdkondlikes ELi määrustes ja direktiivides, tollikontrolli reeglid seevastu ELi tollialastes õigusaktides. Et kauba nõuetele vastavuse eest 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02013R0952-20221212&qid=1696317164378 2 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023PC0258 3 vastutava isiku kohustusi selgemalt reguleerida, muudetakse uue liidu tolliseadustikuga (art 20- 22) tolliprotsessides osalejate rolle ja kohustusi. Importija ja eksportija uue kontseptsiooni kohaselt vastutavad nemad kauba nõuetele vastavuse eest, sealhulgas finants- ja mittefinantsriskide eest. Kehtiva süsteemi üks puudusi seisneb selles, et deklarandil ja vedajal erinevalt importijast on keeruline täita kohustust tagada kaubaga seotud finants- ja muude nõuete täitmine. Seepärast kehtestatakse nõue, et importijad ja eksportijad asuksid liidu territooriumil ning peavad olema registreeritud oma asukohaliikmesriigis. Importija vastutab tollivõla tasumise eest. Tollivõlg tekib kohas, kus on registreeritud importija, mitte kohas, kus esitatakse tollideklaratsioon. Importija mõiste antakse artikli 5 lõikes 12, mille kohaselt on importija isik, kellel on õigus otsustada ja kes on otsustanud, et kolmandast riigist pärit kaup tuleb viia liidu tolliterritooriumile, või kui ei ole sätestatud teisiti, isik, keda käsitatakse eeldatava importijana. Eeldatava importija kohta on selgitused toodud seletuskirja osas 2.2.3. Eksportija on isik, kellel on õigus otsustada ja kes on otsustanud, et kaup tuleb liidu tolliterritooriumilt välja viia (art. 5 lg 14). Sellises sõnastuses legaaldefinitsioon tekitab kindlasti küsimusi, kuna väljend „kellel on õigus otsustada ja kes on otsustanud“ määratleb isiku tegevuste kaudu, mille toimumist tuleb tõendada. Impordimaksude tasumise eest vastutava isiku määratlemine peab olema väga selge nii ettevõtja enda kui tolli jaoks. Seepärast vajab importija mõiste ja vastutuse piiritlemine eelnõu teksti aruteludes täiendavat tähelepanu ja selgitusi, et tollijärelevalve ei muutuks Maksu- ja Tolliameti jaoks tarbetult keeruliseks ning ebaausatel kauplejatel ei oleks võimalik vastutusest kõrvale hiilida. Võrdluseks, kehtiva tolliseadustiku kohaselt vastutab tollivõla ja kaubaga seotud nõuete täitmise eest deklarant (art 5 lg 15). Sealjuures on deklarant väga täpselt määratletud. See on isik, kes esitab deklaratsiooni ise või kelle nimel see esitatakse. Deklaratsioon üldmõistena on toiming, millega tollieeskirjades ettenähtud viisil ja vormis antakse tollile teada oma soovist kaubaga tollitoiminguid teha, millele reeglina järgneb tolli poolt deklaratsiooni aktsepteerimine, kui kõik nõuded on täidetud. 2.1.2. Volitatud ettevõtja ning usaldus- ja kontrollipõhimõttel („trust and check“) tegutsevad kauplejad Volitatud ettevõtja kontseptsioonile pandi alus kehtiva liidu tolliseadustikuga ning selle kandvaks ideeks oli usaldusväärne partnerlussuhe tolli ja ettevõtja vahel, mis põhines ettevõtja poolt teatud finantsnõuete ja riskihindamise kriteeriumide täitmisel, millele vastab tolli poolt minimaalne tollikontroll ja maksimaalne tolliformaalsuste lihtsustamine. Uuele liidu tolliseadustiku väljatöötamisele eelnenud analüüsides toodi esile, et volitatud ettevõtja kontseptsioon ei ole väliskaubanduses osalejate hulgas nii atraktiivne, et selle rakendumist saaks pidada õnnestunuks. Pigem vastupidi. Seepärast on uues tolliseadustikus (art 23-26) võetud eesmärgiks usaldus- ja kontrollipõhimõtted üle vaadata. Näiteks peab ettevõtja tõendama, et ta on võimeline oma tegevust ja kaubavoogu kõrgetasemeliselt haldama, kasutades asjakohast tollikontrolli võimaldavat äri- ja vajaduse korral ka veoandmete haldamise süsteemi. Ettevõtja näitab, et ta on võtnud asjakohased meetmed rahvusvahelise tarneahela turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks, sealhulgas füüsilise puutumatuse ja juurdepääsukontrolli, logistiliste protsesside ja teatavat liiki kauba käsitlemise ning personali ja äripartnerite 4 tuvastamise valdkonnas. Töötajad peavad olema läbinud vastavad koolitused, omama kutsekvalifikatsiooni, hinnatakse ettevõtja maksevõimet ja finantsseisu. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutsevale kauplejale esitatavad nõuded on veelgi põhjalikud. Vastutasuks saavad nad teatavad eelised, nagu võimaluse vabastada kaup tolliasutuse eest ja võimaluse lükata tollivõla maksmine edasi. Kuna tolliasutusel on ligipääs tarneahela andmetele ettevõtja süsteemis, on tollikontroll ja sekkumine minimaalne. Uus tolliseadustik seab vaid raamid usaldusväärse ettevõtja kontseptsioonile, kuid täpsemate nõuete ja tingimuste sätestamine on delegeeritud Euroopa Komisjonile (art 23 lg 9, 24 lg 2, 25 lg 10, 11). Seepärast on Eesti kontekstis keeruline hinnata, millist halduskoormust ja mõju nõuete täitmine lõpuks ettevõtjatele avaldab. Selge on see, et usaldusväärse ettevõtja staatuse saamise protsessiga kaasnevad täiendavad kulud. Kas tolliformaalsuste lihtsustamine ja ettevõtja võimalus vabastada kaup tolli sekkumiseta annab kaubavahetuse kiiruses eelise, mis kulud katab, on raske prognoosida. Eestis on tuhandeid väliskaubanduses osalevaid ettevõtjad, kuid alates 2016. aastast on volitatud ettevõtjaid Maksu- ja Tolliametis tänaseks registreeritud vaid paarkümmend. Uute nõuete ja teisalt soodustuste kehtestamisel on eelnõu menetluse protsessis oluline kaasa rääkida eesmärgiga, et Eesti kontekstis oleksid nõuded mõistlikud ning lihtsustused kättesaadavad ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. 2.1.3. Euroopa Liidu Tolliandmekeskus ELi Tolliandmekeskuse (EU Customs Data Hub) loomine (art 29-40) on liidu tollireformi üks põhimõttelisemaid uuendusi, mida saab nimetada andmehalduses paradigma muutuseks. Ehkki tollitoimingutes paberivabale keskkonnale üleminek toimus juba 2016. aastal, ei ole kavandatud riiklike tollisüsteemide ja komisjoni liiduüleste toetavate tollisüsteemide arendust täismahus lõpuni viidud. Kohaldatakse üleminekuaegu ning kehtiva 2013. aastal vastu võetud liidu tolliseadustiku täismahus rakendamine koos toimivate elektrooniliste teabevahetussüsteemidega hakkab täismahus toimima alles 2026. aastal. Et riiklike süsteemide ülalpidamine on kulukas ja muutuste rakendamine liikmesriikides ebaühtlane, pakutakse välja idee Euroopa Komisjoni hallatavast ja finantseeritavast tolliandmekeskusest (art 29 lg 3). Tolliandmekeskuse eesmärk on pakkuda turvalist ja kübervastupidavat elektrooniliste teenuste ja süsteemide kogumit andmete, sh isikuandmete kasutamiseks tollialastel eesmärkidel (art 29 lg 1). Kauba importijad ja eksportijad esitavad andmeid otse ELi Tolliandmekeskusele, sealjuures kasutatakse andmete kogumisel kaubandus- ja ärisüsteemide ning veebiplatvormide andmeid, et andmed kajastaksid võimalikult täpselt reaalajas toimuvaid toiminguid tarneahelas. Tollideklaratsiooni kui traditsioonilise tollidokumendi esitamine kaob ajalukku. ELi Tolliandmekeskuse oluliseks ülesandeks saab ka riskianalüüsi ja tolliseire läbiviimise võimaldamine, lisaks majandusanalüüside tegemine (art 29 lg 1 p d). Majandusanalüüs on tolliõiguses uus mõiste. Artikli 5 lõike 19 kohaselt on majandusanalüüs poliitika või majandusnähtuse hindamine või kvantifitseerimine, et mõista, kuidas majandustegurid mõjutavad poliitika, geograafilise piirkonna või isikute rühma toimimist, et selle pinnalt teha tulevikus paremaid otsuseid. Tolliandmekeskus rakendub tööle etappidena. Kõige pakilisemad on e-kaubanduse andme- ja riskihalduse probleemid, seepärast alustab tolliandmekeskus esimeses etapis tegevust 2028. aastast, et toetada e-kaubanduses tollireeglite kohaldamist. Teise sammuna hakatakse tsentraliseeritud tolliinfosüsteeme migreerima ELi Tolliandmekeskusesse, pärast mida saab toimuda muude riiklike IT-süsteemide migratsioon. Kauplejatele võimaldatakse ELi 5 Tolliandmekeskuse vabatahtlik kasutamine alates 2032. aastast. Kõigi kauplejate jaoks muutub andmekeskuse kasutamine kohustuslikuks 2038. aastast. Sarnaselt eelmises punktis käsitletud usaldusväärse ettevõtja kriteeriumide väljatöötamisele, on ka ELi Tolliandmekeskuse IT-tehnilised küsimused delegeeritud Euroopa Komisjonile. Seepärast saab tolliseadustiku pinnal hinnata üldist kontseptsiooni, kuid süsteemidega liitumise kiirust ja Eesti võimekust, samuti Maksu- ja Tolliametile kaasnevaid IT-kulusid ei ole võimalik olemasoleva teabe põhjal välja tuua. Peame oluliseks, et uute infosüsteemide kasutuselevõtmisel jääks liikmesriikidele, sh Eestile piisavalt aega tehniliste lahenduste analüüsimiseks ning ka vajalike muudatuste tegemiseks siseriiklikes infosüsteemides, mille haldamise vajadus ja kohustus tuleb riigisisesest õigusest. 2.1.4. Euroopa Liidu Tolliamet (artiklid 205-231) CELBET – ELi Tolliameti eelkäija ELi välispiiri kaitse olulisust silmas pidades ning välispiiririikide tollikontrolli standardite ja meetodite ühtlustamise, tolliametnike kogemuste ning parimate praktikate jagamise eesmärgil loodi 11 liikmesriigi koostöös ning eelkõige Eesti Maksu- ja Tolliameti initsiatiivil 2016. aastal ELi ida- ja kaguosa maismaa tollipiiri ekspertrühm CELBET (Customs Eastern and South- Eastern Land Border Expert Team3). CELBETi tegevust rahastatakse Komisjoni programmist „Customs2020“, mille eesmärk on toetada tolliliidu arengut. CELBETi kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka. Kaheksa aastat kestnud ning jätkuv CELBETi tolliekspertide rahvusvaheline koostöö kinnitab ühistegevuse vajalikkust. CELBETi tänane tegevus, milleks on ühtlustatud tollikontroll, liikmesriikide tolliametnike ühisoperatsioonid, piiripunktide diagnostikate läbiviimine, ühised kontrollistandardid, tolliametnike vahetusprogrammid, ühised koolitused, teabevahetuse ja riskianalüüsi parandamine, tihedam ja organiseeritum koostöö piiril tegutsevate ametkondade ning EL institutsioonide ja agentuuridega, kantakse üle loodavale ELi Tolliametile. Pädevuste jagamine EL Tolliameti ja liikmesriikide vahel. Riskijuhtimine. ELi Tolliametist saab ELi uus institutsioon (art 205). Amet luuakse liikmesriikide tolliasutuste toetamiseks ning artiklis 2 sätestatud tolli missiooni elluviimiseks. ELi Tolliamet hakkab haldama ELi Tolliandmekeskust ning lisaks andmehalduse digitaliseerimisele on ameti teiseks väga oluliseks ülesandeks riskijuhtimine ja kriisiohje. Selles valdkonnas on tolliliidule tehtud tõsiseid etteheiteid, seepärast peab Euroopa komisjon parimaks lahenduseks süsteemsemalt korraldatud koordinatsiooni ning koostööd, mis saab ameti peamiseks ülesandeks. ELi Tolliamet hakkab koordineerima koostööd liikmesriikide vahel riskijuhtimise valdkonnas ning vastutab ka operatiivse riskijuhtimise eest. Ehkki põhiosas on ELi Tolliameti eesmärgid sõnastatud abistavate tegevuste kaudu nagu koordineerib, aitab korraldada, toetab, aitab tagada (art 207), siis riskijuhtimise valdkonnas kasutatakse ka sõnu kontrollib ja korraldab (art 207 lg 2 p a, 208 lg 3 p k). ELi Tolliamet saab anda kontrollisoovitusi (art 5 lg 9) selle kohta, kas ja millal, kus ja millisel tolliasutusel tuleb tollikontrolli teha. Komisjon võib omakorda anda ELi Tolliametile poliitilisi suuniseid riskijuhtimise projektide ja järelevalvestrateegiate kohta (art 51 lg 3 p a). Riskijuhtimise valdkonnas on oluline selgelt määratleda Komisjoni, ELi Tolliameti ning liikmesriigi tolliasutuse pädevused. Eelnõust ei selgu üheselt, millised on liikmesriigi tolli võimalused ja kui kitsas on põhjendamisulatus, et keelduda ELi Tolliameti antud 3 https://www.celbet.eu/about/ 6 kontrollisoovituse täitmisest (art 51 lg 5 p e ja lg 6 p-d d ja h). Eelnõu menetlemisel tuleb selles küsimuses selgus saada, sealjuures rõhutades, et liikmesriigi tolliametitele peab jääma võimalus oma ressursse arvestades hallata efektiivselt ka riikliku riskianalüüsi alusel tuvastatud riske ning tõrjuda ohte. 2.1.5. Karistuste ühtlustamine (artiklid 245-254) Uue tolliseadustikuga nähakse ette tollieeskirjade rikkumiste ja muude kui kriminaalkaristuste minimaalne ühtlustamine. Seda saab pidada Komisjoni teiseks katseks miinimumeeskirjade kehtestamisel. Komisjoni eestvedamisel moodustati 2010. aastal 24 liikmesriigi, sh Eesti esindajatest projektirühm, eesmärgiga analüüsida liikmesriikides kehtestatud regulatsioone ning praktikat tollieeskirjade rikkumiste valdkonnas. Projektirühma esitletud tulemustest selgus, et suured erinevused eksisteerivad nii liikmesriikides kehtestatud rikkumiste koosseisude, kui ka karistuse liikide ja määrade vahel. Samuti on erinev rikkumiste menetlemise kord, sh vastutusele võtmise alused ja menetlustähtajad. Projektirühma järelduste põhjal koostas komisjon tollirikkumiste direktiivi4, mis esitati nõukogu tolliliidu töögrupile 2013. aastal. Eesti toetas põhimõtteliselt rikkumiste ja karistuste ühtlustamist, kuid juhtis tähelepanu ka mitmetele kitsaskohtadele (nt süüta vastutuse põhimõtte sobimatus Eesti karistusõigusesse, ebamõistlikult pikad menetlus- ja aegumistähtajad), millega Eesti ei saanud nõustuda5. Pärast 1,5 aastat kestnud direktiivi menetlust ei suudetud ummikseisust välja tulla ning komisjon võttis algatuse 2015. aastal tagasi. Sellele eelnes samameelsete liikmeriikide, sh Eesti rahandusministrite ühisavalduse esitamine komisjonile, palvega direktiivi menetlus lõpetada. 2021-2022 töötas liikmesriikide, sh Eesti esindajatest koosnev projektirühm koostöös komisjoniga, et võrrelda liikmesriikide tollieeskirjade rikkumise regulatsioone. 2023. aasta alguses esitles komisjon järeldustega raportit6, mis on võetud aluseks kõnesoleva uue liidu tolliseadustiku karistuste peatüki väljatöötamisel. Komisjoni soov on määratleda muude kui kriminaalkaristuste ühine minimaalne tase, sealjuures näha ette rahatrahvide miinimumsummad, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, aegumistähtajad ning ühe karistusliigina ka konfiskeerimine. Rahatrahvi miinimummäärad seatakse sõltuvusse tahtlusest ja hooletusest. Seda kõike arvesse võttes saab küll nõustuda komisjoni järeldusega, et liikmesriikide karistuspoliitika on erinev ning ühtlustamine on põhjendatud, kuid sellisel viisil ühtlustamisnõuete kehtestamine ei sobitu Eesti karistusõiguse põhimõtetega. Kavandatavate muude kui kriminaalkaristuste määrad (art 254) ei tohiks olla kõrgemad ning rikkumiste aegumistähtajad (art 249) pikemad kui seda näeb tollialaste kuritegude (KarS § 391, 393) puhul ette Eesti karistusseadustik. Lisaks on kaheldav, et kui maksudega mitte seotud rikkumise eest ettenähtud rahatrahvi määr jääb 150 ja 150 000 euro vahele (art 254 lg a), siis kuidas saab liikmesriikidele sellise valiku andmisel toimuda praktikate ühtlustumine. Sama vastuolu on 4 Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitlev liidu õigusraamistik 2013/043(COD). 5 Eesti seisukohad tollirikkumiste direktiivi kohta https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f25036-3cff- 4241-b88a-567e7bc08624 6 „Komisjoni aruanne liidu tolliseadustikust tulenevate tollialaste rikkumiste ja karistuste hindamise kohta liikmesriikides“ https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef2f0655-7bdb-4f96-ac0f-b4b19ec2c738 7 maksudega seotud rikkumiste puhul, kus rahatrahv on 100-200% tasumata maksude summast. Eesti karistusõigusesse ei sobitu ka süüteomenetluse väline konfiskeerimine (art 254 lg c). 2.2. Nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2658/87 kaupade kaugmüügi lihtsustatud tariifse kohtlemise kehtestamise osas ning määrust (EÜ) nr 1186/2009 tollimaksuvabastuse künnise kaotamise osas 2.2.1. Tollimaksuvabastuse kaotamine Üks oluline muudatus, mida tollireformiga kavandatakse, on tollimaksuvabastuse kaotamine kolmandast riigist saadetud väikesaadetistele ning tollimaksuga maksustamise ja aruandluse põhimõtete ühtlustamine käibemaksureeglitega. Kehtiva õiguse kohaselt on nõukogu 16. novembri 2009. a määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (edaspidi tollimaksuvabastuse määrus) artikli 23 kohaselt väikese väärtusega kaubast koosnev saadetis tollimaksuvaba. Kui kauba koguväärtus ei ületa 150 eurot, loetakse kaup väikese väärtusega kaubaks. Väikesaadetiste tollimaksuvabastus kehtestati Euroopa Ühenduses juba 1983. aastal. Siis oli maksuvabaks piirmääraks 10 eküüd. Piiramäära on kahel korral tõstetud - 1991. aastal 22 eküüni ning 2009. aastal 150 euroni. 1983. aastal kehtestatud väikesaadetiste tollimaksuvabastust põhjendati ebaproportsionaalse haldus- ja menetluskoormusega, mis kaasneks nii kaubasaajale kui tolliasutusele, kui nende saadetiste kohta tuleks esitada paberkandjal standardne tollideklaratsioon. Kuna kolmandatest riikidest saadetud väikesaadetiste marginaalne maht ning neile rakendunud tollimaksuvabastus ei avaldanud 90ndatel ELi ettevõtjatele märkimisväärset mõju, peeti halduskoormuse vähendamist maksuvabastuse kehtestamisel piisavaks põhjuseks. Sarnane maksuvabastus kehtis ELis ka käibemaksuvaldkonnas. Käibemaksuvabastuse piirmääraks oli 1991. aastast alates 22 eurot. Kui 2009. aastal ELi tollimaksuvabastuse määrust muudeti ning tollimaksuvaba piirmäär tõsteti 150 euroni, jäeti käibemaksupiirmäär muutmata. E-kaubanduse mahtude kasv tõi ELi ettevõtjate jaoks kaasa ebaõiglase konkurentsiolukorra, kus tarbijal oli võimalik väljastpoolt ELi tellitud tooteid saada tolli- ja käibemaksuvabastuse tõttu odavamalt kui EList. Seepärast vaadati maksuvabastuse põhjendused ELis üle ning 2017. aastal lepiti kokku käibemaksuvabastuse kaotamine7. Käibemaksudirektiivi muudatus jõustus 2021. aasta 1. juulil, mis võeti üle ka Eesti käibemaksuseadusesse. Tollimaksuvabastus jäi ELis kehtima. Täna ollakse olukorras, kus e-kaubanduses on kaupade käibemaksu- ja tollireeglite erinevus muutnud süsteemi asjaosaliste jaoks keeruliseks. Praegune olukord on järgmine: käibemaksu kohaldatakse kõigi ELi imporditavate kaupade suhtes, samal ajal kui tollimakse kohaldatakse kaupade suhtes, mille väärtus on suurem kui 150 eurot; käibemaksu kogumine ja deklareerimine on veebiplatvormide kohustus ning seda tuleb teha kauba müümise hetkel; samas, maksmist ja deklareerimist kontrollitakse saadetise ELi saabumisel, kui posti- ja kullerettevõtjad deklareerivad kauba tollile. 7 Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7). 8 On viiteid sellele, et 150 euro künnist kuritarvitatakse saadetiste väärtuse tegelikust väiksemana näitamise ja saadetise osadeks jagamise teel. Seega on konkurents moonutatud. Tollimaksuvabastusega eelistatakse kolmandate riikide e-kaubanduse ettevõtjaid traditsioonilisele kaubandusele ja ELi jaemüüjatele, kes peavad hulgiimpordi korral maksma tollimakse, ning soodustatakse e-kaubanduse jaotuskeskuste loomist väljaspool ELi. Olukorra lahendamiseks tunnistatakse tollimaksuvabastuse määruse artiklid 23 ja 24 kehtetuks ning kaotatakse sellega 150-eurone tollimaksuvaba piirmäär. Edaspidi on kõik ELi imporditavad saadetised nii käibemaksu kui tollimaksuga maksustatavad. 2.2.2. Lihtsustatud tariifne klassifitseerimine Tollimaksuvabastuse kaotamise tagajärjel tuleb kõigilt saadetistelt hakata maksta tollimaksu ning maksu arvutamiseks esmalt määrata kauba tariifne klassifikatsioon. Kuna klassifitseerimine nõuab reeglina erialaseid teadmisi, kavandatakse koos tollimaksuvaba piirmäära kaotamisega muudatused ka nõukogu 23. juuli 1987. a määruses nr 2658/87, mis käsitleb tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku8 (edaspidi tollitariifistiku määrus). Tollitariifistiku määruse täiendamise eesmärk on lihtsustada tollimaksu määramist e- kaubanduses müüdavatele kaupadele. Sarnaselt eespool viidatud ELi käibemaksudirektiivile, millega 2021. aastal veebiplatvormidel müüdava kauba kaugmüügi erikord kasutusele võeti, kasutatakse ka tollitariifistiku määruse muutmise ettepanekus mõistet kaugmüük (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14 lõike 4 punkti 2 tähenduses). Tollitariifistiku määruse artiklisse 1 lisatakse lõige 4, mis sätestab tollimaksuga maksustamise erikorra kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügile. Täiendatakse ka tollitariifistiku määruse lisa I ning luuakse lihtsustatud tollimaksumäärade astmeline süsteem. Ettepanekuga nähakse ette viis astet, millesse erinevad kaubakategooriad on jaotatud, kaubad identifitseeritakse harmoneeritud süsteemi gruppide ehk kahekohalise koodi alusel. Tollimaksumäärad viies erinevas astmes on järgmised: 0 % (nt raamatud, trükised, kunstiteosed), 5 % (nt mänguasjad, muusikariistad, metallist söögiriistad), 8 % (nt siidi- ja puuvillatooted, keraamikatooted, fotokaubad), 12 % (nt nahktooted, reisikotid) ja 17 % (nt jalatsid, klaasesemed). Siiski on kaupu, mille suhtes lihtsustatud süsteemi kohaldamine on välistatud. Lihtsustatud tariifse klassifitseerimise süsteemist on tollitariifistiku määruse artiklisse 1 lisatava lõike 5 kohaselt välja jäetud aktsiisikaubad, raua- ja terasetooted ning kaubad, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid, subsiidiumivastaseid või kaitsemeetmeid. Kuna lihtsustatud astmelises süsteemis ei võeta arvesse kauba päritolu (art 149 lg 4), võivad üksikute toodete suhtes kohaldatavad tollimaksumäärad olla astmelises süsteemis veidi kõrgemad kui täielikul kaubakoodil põhinev tollimaksumäär. Astmelise süsteemi kasutamine ei ole kohustuslik. Kui kaubale on võimalik kohaldada näiteks sooduspäritolu ja selle tõttu rakendub madalam tollimaksumäär, saab importija vastava teabe ja sooduspäritolu tõendava info tollile esitada. Siin on siiski oluline nüanss - sel juhul tuleb kasutada kauba deklareerimisel tavamenetlust, lihtsustatud korda kasutada ei saa. 2.2.3. Kaugmüügiga seotud muudatused uues liidu tolliseadustikus Uues liidu tolliseadustiku artikli 5 lõikes 13 võetakse kasutusele uus termin eeldatav importija. Definitsiooni järgi on eeldatav importija isik, kes osaleb kolmandatest riikidest liidu 8 Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675). 9 tolliterritooriumile imporditava kauba kaugmüügis ning kellel on õigus kasutada direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud kaugmüügi erikorda. Sellise legaaldefinitsiooni andmisega asendatakse tolli ees nii fiskaalsete kui mitte-fiskaalsete nõuete täitmise eest vastutav isik. Tänase regulatsiooni kohaselt on selleks tarbija ehk isik, kes kauba kolmanda riigi e-poest on tellinud ning Eestis kauba kätte saab. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt saab tollivõla tasumise eest vastutajaks eeldatav importija, samuti vastutab ta mitte-fiskaalsete nõuete ja tingimuste täitmise eest. Kolmanda riigi veebiplatvorm peab eeldatava importijana tegema tollile kaugmüügi tehingu toimumise ja tollimaksuga seotud teabe kättesaadavaks hiljemalt makse aktsepteerimise päevale järgneval päeval (art 21 lg 1). Seega peaks Maksu- ja Tolliametil olema teada nii kaugmüügi tehingu toimumise kui tollimaksu arvestamise teave ajaliselt oluliselt varem, kui kaup Eesti territooriumile saabub. Tollideklaratsiooni esitamise kohustus on eeldataval importijal (art 67 lg 2) mitte Eestis kauba saajal. Importimisel täidetavad tolliformaalsused ei hõlmanud seni internetimüügiga tegelejaid ja e- kaubanduse platvorme. Tulevikus on nad eeldatavate importijatena tegutsedes kohustatud esitama tollile lisaks andmetele, mis on vajalikud ELi tarbijatele müüdava kauba vabasse ringlusse lubamiseks, ka teabe, mida nad peavad koguma käibemaksustamise eesmärgil. Ettevõtja ja tarbija vaheliste e-kaubanduse tehingute lihtsustatud eeskirjade kohaselt käsitatakse kauba tolliväärtusena netoostuhinda ilma käibemaksuta, kuid koos kõigi transpordikuludega kuni toote lõppsihtkohani. Üldreegli kohaselt peab importija asuma liidu territooriumil (art 20 lg 2), kuna importijal lasub kohustus tasuda tollivõlast tulenev maksusumma ning täita kaubaga seotud mitte-fiskaalsed nõuded (art 20 lg 1). Et kaugmüügi puhul on müüja kolmanda riigi veebiplatvorm, siis selleks, et täita art 20 lg 1 ja 2 kohustusi peab eeldatav importija kasutama tolliga suhtlemisel liidus asuvat kaudset esindajat (art 20 lg 3 p e). Ehkki kolmanda riigi platvormile pannakse kohustus kasutada ELi tarbijale kauba müümisel ja tarnimisel ülalkirjeldatud kaugmüügi erikorda ning eeldatava importijana tuleb tal täita ettenähtud tolliformaalsusi, ei taga kohustuse sätestamine siiski õigusakti nõuete täitmist. Uues tolliseadustikus on lahendamata olukorrad, kus ebaausad kauplejad kasutavad eraisikult eraisikule saadetava mittekaubanduslikku laadi kauba maksuvabastust (kehtiva tollimaksuvabastuse määruse artiklid 25 ja 26) ning selle kaudu hoiavad reeglite täitmisest kõrvale. Sellele puudusele juhtis tähelepanu ka Eesti E-Kaubanduse Liit arvamuse andmisel tolliliidu reformipaketi kohta. Kui kaupleja ei ole ennast eeldatavaks importijaks registreerinud ega kasuta ELis majandustegevuses osalemisel tolliesindajat, ei ole tollil kuigipalju võimalusi kolmandas riigis asuvat ettevõtjat kontrolli- või ka karistusmeetmetega mõjutada. 2.2.4. Kaugmüügi erikorra jõustumine Selliste kaupade imporditollimaksuvabastus, mille koguväärtus on kuni 150 eurot saadetise kohta, kaotatakse alates 1. märtsist 2028. Sellest kuupäevast võivad importijad valida imporditavate e-kaubanduse kaupade tollimaksu arvutamisel lihtsustatud tariifse kohtlemise kasutamise ning eeldatavad importijad hakkavad esitama ELi Tolliandmekeskusele teavet tehingute kohta, mis on seotud ELis tarbijatele müüdavate ja kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist lähetatud kaupadega. 10 2.3. Nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga, ettepanek Nõukogu direktiivis 2006/112 tehtavad muudatused on seotud e-kaubanduse reformi ning 150 eurose tollimaksuvaba piirmäära kaotamisega. Muudetakse direktiivi artikleid 14a, 369l ja 369y ning võetakse artiklitest välja väljend „saadetis, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot“. Muid sisulisi muudatusi direktiivis ei tehta. Kehtiva nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14a lõikes 1 on sätestatud „eeldatava tarnija“ kord, mille kohaselt loetakse, et maksukohustuslane (eeldatav tarnija), kes teeb elektroonilise liidese abil võimalikuks kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi, on tarninud need kaubad ise. Sellist eeldatava tarnija korda kohaldatakse tänaste reeglite järgi üksnes selliste kaupade kaugmüügi suhtes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Sarnaselt tollimaksuvabastuse määruses ning tariifistiku määruses tehtud muudatustele kaotatakse ka käibemaksudirektiivist 150 euro künnis. Edaspidi hakkab eeldatava tarnija kord hõlmama kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest liitu imporditud kaupade kogu kaugmüüki, olenemata saadetiste väärtusest. Piirmäära kaotamisega laieneb ka impordi ühe akna süsteemi (IOSS) kasutusala, mis puudutab impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda. Kui teatud tingimused on täidetud, võimaldab erikord postiettevõtjatel, kullerfirmadel, tollimaakleritel ja teistel ettevõtjatel, kes täidavad kliendi nimel impordideklaratsioone, deklareerida ja tasuda impordil käibemaksu kord kuus. Direktiivi vastuvõtmisel tuleb vastavad muudatused teha ka käibemaksuseaduses (§-d 4, 13, 431, 432) ning kaotada 150 euro künnis. Muudatused jõustuvad samaaegselt tolliregulatsiooni muudatustega ning hakatakse kohaldama 01.01.2028. 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013 Õiguslik alus Uus liidu tolliseadustik antakse ELi toimimise lepingu artikli 33 (tollikoostöö), 114 (õigusaktide ühtlustamine) ja 207 (ühine kaubanduspoliitika) alusel. Kõik viidatud artiklites sätestatud valdkonnad kuuluvad ELi ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis a on sätestatud, et tolliliit on valdkond, kus liidul on ainupädevus. Seetõttu saab vaid liit vastu võtta tollialaseid õigusakte. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on õigus võtta vastu meetmeid tollikoostöö tugevdamiseks. Meetmete võtmise eesmärgiks on kaupade vaba liikumise tagamine ja siseturu nõuetekohane toimimine. ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. 11 ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika rajanema ühtsetel põhimõtetel. Kuna liidu tolliseadustik ei reguleeri pelgalt tolliasutuste vahelist koostööd, vaid hõlmab kaubanduse lihtsustamist ja kaitset ebaseadusliku kauplemise eest kui kaubanduspoliitika olulist aspekti, on algatuse aluseks ka ühise kaubanduspoliitikat alusnorm. Kehtiv liidu tolliseadustik (EP ja nõukogu määrus 952/2013), mis uue määruse jõustumisel kehtetuks tunnistatakse, on vastu võetud samal õiguslikul alusel. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. Nõustume ettepanekus esile tooduga, et määruse eesmärkide saavutamiseks on oluline ELi ühtne lähenemine. Kehtiva liidu tolliseadustikuga on kehtestatud ühised tollieeskirjad, mida rakendavad 27 liikmeriigi tolliasutused. Kuna kehtivas õigusraamistikus on esinenud ühetaolise rakendamise ja ühtlustamisega seotud probleeme, mille tulemuseks on tolliprotsesside killustumine, siis on tolliliidu ühetaoliseks toimimiseks ainuvõimalik võtta ühised meetmeid. Käesolev algatus ei lähe nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. 3.2. Nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2658/87 kaupade kaugmüügi lihtsustatud tariifse kohtlemise kehtestamise osas ning määrust (EÜ) nr 1186/2009 tollimaksuvabastuse künnise kaotamise osas Õiguslik alus ELi Toimimise lepingu artikli 31 kohaselt kehtestab ühise tollitariifistiku maksumäärad nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal. Määrus 2658/87 ja määrus 1186/2009 on antud EL Toimimise lepingu artikli 31 alusel, määrustes tehakse muudatused, mis puudutavad tollimaksumäära – kaotatakse tollimaksuvabastus 150- euro väärtuses saadetistele. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Tolliliidu ja ühtse turu toimimiseks kehtestatakse ühised tollimaksumäärad ning vajadusel loobutakse tollimaksuvabastustest. Tolliliit ei saaks ühtselt toimida, kui liikmesriikidel oleks pädevus iseseisvalt tollimaksumäärade üle otsustada. Tollimaksuvabastusega ei ületata proportsionaalsuse piiri, sest muid vahendeid kasutades ei ole võimalik maksumäärade ühtsust tagada. 3.3. Nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksueeskirju, mis on seotud maksukohustuslastega, kes võimaldavad imporditud kaupade kaugmüüki, erikorra kohaldamisega kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi suhtes ning impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorraga, ettepanek Õiguslik alus Käibemaksudirektiivi õiguslik aluse on ELi toimimise lepingu artikkel 113. Nõukogule on antud pädevus, pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega, võtta vastu seadusandlikus erimenetlusest ühehäälselt sätted liikmesriikide kaudseid makse käsitlevate õigusnormide ühtlustamiseks. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus 12 Kuna eesmärk on ühise turu toimimine, e-kaubanduses ausa konkurentsikeskkonna tagamine ning liiduüleselt ühesuguste käibemaksureeglite kohaldamine, saab selle eesmärgi saavutada vaid liidu tasandil, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Saame nõustuda, et proportsionaalsuse põhimõtet arvestades ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1. Mõju majandusele Algatusega kavandatavate muudatuste peamine ja esmane eesmärk on ELis tegutsevate ettevõtjate konkurentsikeskkonna parandamine ning ELi kodanike poolt tarbitavate kaupade nõuetele vastavuse parem jälgimine, sh keelatud kaupade sisseveo tõkestamine. Muudatused tolliprotsesside lihtsustamisel, e-kaubanduse tolliformaalsuste korrastamisel, väikesaadetiste maksustamine ning tollivaldkonna andmehalduse täielik digitaliseerimine on tegevused, millel on otsene mõju majandusele. Mõju ulatuse hindamine jääb pigem üldiseks, kuna algatusega kavandatakse kehtestada õigusraamistik, milles tegutsemise täpsemad normid kehtestab Euroopa Komisjon mitme rakendusmäärusega järgnevatel aastatel pärast uue liidu tolliseadustiku vastuvõtmist. 4.1.1. E-kaubandus Otseselt on sihtrühmaks tarbijad, kes kaupu kolmandate riikide e-poodidest tellivad ning posti- ja kullerteenust pakkuvad ettevõtjad; kaudne sihtrühm on Eesti jaekaubandusettevõtted ja e- poed, kes konkureerivad kolmandate riikide e-poodidega. E-kaubanduses tollimaksuvabastuse kaotamine ning kolmanda riigi müügiplatvormidele ELis registreerimise ning maksude kogumise kohustuse panemine peab eesmärgi kohaselt parandama Eestis tegutsevate jaemüügiettevõtjate ning e-poodide konkurentsikeskkonda, sest kolmanda riigi kaubad ei saa enam maksueelist. Kolmanda riigi e-poest tellitud toodete hinnale lisandub tollimaks, sõltumata saadetise väärtusest. Hinnad muutuvad tarbija jaoks kallimaks. Üle 150 euro väärtusega kaubasaadetisele kohaldub tollimaks juba täna. Algatuses välja pakutud viieastmelise süsteemi järgi võiks alla 150 euro väärtusega kaupadele lisanduda alates 01.03.2028 tollimaks järgmiselt: Näited kaupadest Väärtuseline Lisanduv tollimaksumäär tollimaks 150€ (%) saadetise kohta raamatud, trükised, kunstiteosed 0% 0 eurot mänguasjad, muusikariistad, metallist 5% 7,5 eurot söögiriistad siidi- ja puuvillatooted, keraamikatooted, 8% 12 eurot fotokaubad nahktooted, reisikotid 12% 18 eurot jalatsid, klaasesemed 17% 25,5 eurot 2022. aastal imporditi kolmandatest riikidest Eestisse ning tehti Eestis tollivormistus ligikaudu 400 000 väikesaadetisele, mis jäid alla 150 euro, ning millelt imporditollimaksu tänaste reeglite kohaselt ei tasuta. 400 000 ei näita siiski tarbijate poolt kolmandatest riikidest Eestisse tellitud kaupade koguarvu, vaid ainult seda osa, mille tollivormistus tehti Eestis. See moodustab ligikaudu 20% kolmandatest riikidest tellitud väikesaadetiste mahust. Valdava osa ehk 13 ligikaudu 80% puhul kasutab tarnija IOSS skeemi ehk käibemaksu erikorda ning saadetistele tehakse tollivormistus teises ELi riigis, peamiselt Hollandis, aga ka Lätis on jaotuskeskus. Kui sarnast tarneahelat kasutatakse ka pärast e-kaubanduse reformi jõustumist 01.03.2028, siis Eesti tarbija jaoks, kes kolmanda riigi e-poest kaupu tellib, muutuvad kaubad küll tollimaksu võrra kallimaks, kuid tollimaks laekub sellesse ELi liikmesriiki, kus tehakse tollivormistus. Posti- ja kullerfirmadel ning tolliagentuuridele, kes soovivad kaudse esindajana hakata kolmanda riigi e-poode ELis esindama, kaasnevad IT-süsteemide arendamise kulud. Alates 01.01.2028 peaks tööle rakenduma ELi Tolliandmekeskus, mille kaudu e-kaubanduses tollitoimingute andmeid edastatakse. Kuna andmenõuded ning süsteemi tehnilise lahenduse töötab Komisjon välja järgnevatel aastatel, siis ei ole võimalik käesoleva algatuse raames täpsemalt välja tuua ettevõtjatele kaasnevaid IT-kulusid. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua riski, et mõned kolmanda riigi e-poed võivad jätkata kaupade müümist ELi tarbijatele, kuid ei hakka täitma nõuet registreerida majandustegevus ELis. Reeglite kohaselt peaks e-pood hakkama tegutsema eeldatava importijana ning vastutama tolli ees nii kauba ELi tootenõuetele vastavuse kui tollimaksu tasumise eest. Tollimaks kaubalt ja ka saatmiskuludelt tuleb e-poel arvestada kauba hinna sisse kauba müümisel tarbijale. 4.1.2. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseva ettevõtja kontseptsioon Potentsiaalselt on sihtrühmaks kõik kaupade impordi ja ekspordiga tegelevad äriühingud; otseselt puudutab regulatsioon 20 ettevõtjat, kellele toll on väljastanud volitatud ettevõtja sertifikaadi. Usaldus- ja kontrollipõhimõttel tegutseval kauplejal on võimalus lükata tollivõla tasumise maksmise tähtaeg edasi ning vabastada kaup ilma tolli sekkumiseta. Selline lahendus peaks andma usaldusväärsele ettevõtjale tollivormistuse kiirust arvestades eelise teiste importijate ja eksportijate ees. Usaldusväärse ettevõtja staatuse saamine eeldab tolliasutusele ligipääsu võimaldamist tarneahela andmetele ettevõtja süsteemis. Muudatusega kaasnevad IT-süsteemi arenduse kulud. Ettevõtjatele esitatavad nõuded ning IT-lahenduste tehnilised aspektid kehtestab Euroopa Komisjon pärast kõnesoleva algatusega kavandatava üldise raamistiku kokku leppimist. Ebasoovitav risk on kehtestatavate nõuete liigne keerukus, mis võib Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kaasa tuua ebamõistlikud kulud. Samas ei ole ettevõtjatel kohustust taotleda usaldusväärse ettevõtja staatust/sertifikaati, see on võimalus, millega kaasneb kiirem tollivormistus. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Julgeolekuohud on viimastel kümnenditel muutunud järjest keerulisemaks ning üha enam avaldavad riigi julgeolekule mõju ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad. Algatuse realiseerumisel tõhustub tolli riskijuhtimine, liikmesriikide vaheline koostöö ja teabevahetus. Liikmesriikide tolliasutuste koostöö süvendamine ELi Tolliameti loomisega võiks anda positiivse mõju tolliregulatsioonide ühetaolisema rakendamise suunas. Koordineeritud riskijuhtimine, mida ELi Tolliamet hakkab suunama ning liiduülese andmelao loomine peaks võimaldama riske paremini hinnata ja keelatud kauba ELi turule sattumist sihistatumalt 14 tõkestada. Koostöö Frontexi ja Europoliga ning neile ligipääsu võimaldamine ELi Tolliandmekeskuse andmetele parandab koostööd politsei ja piirivalve valdkonna kolleegidega. ELi Tolliametile antakse pädevus anda suuniseid liidu piiravate meetmete rakendamisel. Tänases olukorras, kus Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide rakendamisel, sh liidu piiravaid meetmeid kehtestavate õigusaktide tõlgendamisel on palju segadust ning liikmesriikide tolliasutuste hulgas erinevat tõlgendamist, sealjuures esineb ka Komisjonilt vastuse saamisega viivitamist, on ühtsete selgituste ja suuniste jagamine ülimalt oluline. Sanktsioneeritud kaupade käitlemine peab kõigis liikmesriikides toimuma ühte moodi ning ELi Tolliameti suunised võiksid selle lünga täita. 4.3. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele ELi Tolliandmekeskuse loomine 01.01.2028 ning täismahus tööle rakendumine 31.12.2037 toob kaasa suuremahulised muudatused tolliinfosüsteemides. Tolliandmekeskuse eesmärk on olulises osas liikmesriikide tolliinfosüsteemide haldamine ja finantseerimine enda kanda võtta. Algatuse kohaselt peaksid liikmesriikide tolliasutuste it-kulud vähenema. Üksikasjad ja täpsem tehniline teave on alles Komisjoni poolt väljatöötamisel. E-kaubanduses väikesaadetiste tollimaksuvabastuse kaotamine võiks suurendada tollimaksu laekumist riigieelarvesse. Siiski tuleb arvestada sellega, et 75% tollimaksust kantakse ELi omavahenditesse ning 25% jääb liikmesriigile, kus tehakse kaupade tollivormistus. Valdav osa kolmanda riigi e-poodidest Eestisse tellitud väikesaadetiste tollivormistusest tehakse täna mõnes teises ELi liikmesriigis, kasutatakse IOSS skeemi. Seepärast ei prognoosi Maksu- ja Tolliamet olemasoleva teabe põhjal tollimaksu laekumise märkimisväärset suurenemist. Kui tollimaksu laekumise eelduseks võtta tänased andmed, kus keskmine väikesaadetise väärtus jääb vahemikku 31-54 eurot ning keskmine tollimaksmäär vahemikku 4,5-4,7%, võiks 150- eurose tollimaksuvabastuse kaotamine tuua eelarvesse ligikaudu 0,5 mln eurot aastas. 5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 5.1. Eesti toetab algatuse üldist eesmärki tõhustada tolliliidu juhtimist lihtsustatud ja ajakohastatud tolliprotseduuride, tolli ja ettevõtjate partnerlusprogrammi, andmehalduse digitaliseerimise ning riskijuhtimise liiduülese koordineerimise parandamise kaudu. Tolliliidu reformipaketis pakutud algatused on ambitsioonikad ja laiaulatuslikud. Reform keskendub tollivaldkonnas esinevatele probleemidele, mida ei ole suudetud kehtiva õiguskorra raames lahendada. Need on tolliadministratsioonide töökoormus ja kasvavad lisaülesanded seoses ühise turu kaitseks kehtestatud ja üha lisanduvate nõuetega, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine, tolliriskide hindamine ja riskihaldus, üldine tolliprotsesside keerukus, andmehaldus ning tolli infosüsteemide arendus, puudused tolliliidu juhtimisstruktuuris, mida näitab madal kriisihaldusvõimekus. Reformiga võetud suunda tuleb toetada, ettevõtjate konkurentsikeskkonna parandamiseks on oluline kirjeldatud probleemid adresseerida õiguslike lahenduste abil. Eesti jaoks on oluline, et tolliprotsessides kavandatud lihtsustustega ei kaasneks tegelikult halduskoormuse kasv ning et nõuete täitmine oleks jõukohane ka väikese ja keskmise suuruse ettevõtjate jaoks. 15 5.2. Toetame üldist tollitoimingute lihtsustamist kaubasaadetise kohta asjakohaste andmete esitamisega tarneahela osalise poolt ühtsesse infosüsteemi, mis tagab andmete ühekordse esitamise ja taaskasutuse. Tollitoiminguid tegevate isikute rollide muutumisega peab säilima selgus isikute õiguste ja kohustuste osas, sh selgus selles, kes vastutab tollivõla ja kauba nõuetele vastavuse eest. Deklarandi ja importija uue kontseptsiooni loomine ei tohi tollijärelevalvet keerulisemaks muuta, kuna kogu reformipaketi suund on nii tolli kui ettevõtja jaoks tolliprotsesside lihtsustamine. Kuna kauplejate poolt ühtsesse infosüsteemi esitatavate andmetega seotud nõuded kehtestab Euroopa Komisjon pärast uue tolliseadustiku vastuvõtmist rakendusaktidega ning sellekohast teavet kõnesolev reformipakett veel ei sisalda, saame küll üldjoontes nõustuda eesmärgiga rakendada uusi nõudeid aastast 2038, kuid toetame sealjuures paindlikku üleminekuaega, kui selleks peaks vajadus tekkima. Kuniks ei ole selge, millised on ettevõtjate jaoks uued andmenõuded ja kohustused andmete esitamisele ning kas ja mis tingimustel laieneb kaubasaadetiste põhine teabe esitamine kõikidele ettevõtjatele, ei saa anda tõsikindlat hinnangut selle kohta, kas Maksu- ja Tolliameti, väliskaubanduses tegutsevate ettevõtjate ning kõigi kaubavahetuse järelevalvega seotud Eesti valitsusasutuste infosüsteemid on selleks ajaks arendused lõpetanud. Leiame, et uuele korrale üleminek ei tohi tõsta ettevõtjate halduskoormust ja tolli töökoormust, sest see vähendaks tänast tollivormistuse paindlikkust ning ei oleks kooskõlas reformi üldise eesmärgiga. Partnerlusprogrammid ja nendes osalemine peavad olema ettevõtjate jaoks, sealjuures ka Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks mõistliku kuluga ning reaalselt lihtsustama ettevõtjate ja tolliadministratsioonide tööd. 5.3. Toetame Euroopa Liidu Tolliandmekeskuse loomist eeldades, et selle tulemusel vähenevad liikmesriikide tolliadministratsioonide kulud infosüsteemide arendusele ning paraneb tolliteenuse kvaliteet nii tolliadministratsioonide kui ettevõtjate jaoks. Kulude kokkuhoiu ja olemasolevate ELi ametite parima sünergia tagamise eesmärgil peame oluliseks, et komisjon analüüsiks ELi Tolliandmekeskuse ja ELi IT-agentuuri eu-LISA ülesannete ühildamise otstarbekust. ELi Tolliandmekeskuse loomisel ja selle tööle rakendumisel tuleb silmas pidada, et tollireformi algatusega eesmärgiks seatud IT-kulude kokkuhoid ning tolliteenuse kvaliteedi tõus on tulemus, mille saavutamises ei tohi järeleandmisi teha. Andmehalduse koondumine ELi loodava uue institutsiooni kätte ei tohi süsteemi toimimist teha kohmakamaks ning arendusi aeglasemaks. Liikmesriikide tolliasutuste, Euroopa Komisjoni ja ELi Tolliandmekeskuse õigused ja kohustused ühises infosüsteemis töödeldavate andmete kasutamisel peavad olema selgelt reguleeritud. Andmehalduses ainult tehnilise lahenduse pakkumine ja parandamine ei lahenda kolmandatest riikidest saadetava kaubaga seotud andmete ebarahuldava kvaliteedi probleemi ning seda eeskätt e-kaubanduse saadetiste puhul. Seepärast rõhutame vajadust lisaks kesksele andmehaldusele töötada välja meetmed tollile esitatavate andmete kvaliteedi tõstmiseks. Vastasel juhul ei ole võimalik teha kvaliteetset riskianalüüsi, mis on reformipaketi üks olulisemaid eesmärke. 16 Toetame igakülgselt andmete digitaliseerimist ning ELi tasandil liikmesriikide vahel kokkulepitud eesmärkidest kinni pidamist ning tähtaegset täitmist. Sealjuures juhime tähelepanu, et uute infosüsteemide kasutuselevõtmisel peab jääma liikmesriikidele piisavalt aega, et analüüsida ja teha vastavad muudatused siseriiklikes infosüsteemides, mille haldamise kohustus tuleneb riigisisestest seadustest. ELi uute ametite loomise vajaduse kaalumisel on oluline hinnata, kas sünergiat ja kulude kokkuhoidu on võimalik saavutada, laiendades sarnases valdkonnas tegutseva ameti tegevust. Seepärast peame mõistlikuks, et komisjon analüüsiks võimalust Tolliandmekeskuse ja ELi IT- agentuuri eu-LISA ülesannete ühildamise otstarbekust. 5.4. Toetame Euroopa Liidu Tolliameti loomist. Liikmesriigis asutatud ettevõtjate esmaseks kontaktiks peab jääma liikmesriigi tolliasutus ning vältida tuleb tolliotsuste andmisel bürokraatia suurenemist ja tähtaegade pikenemist. Eesti initsiatiivil loodud 11 liikmesriigi esindajatest koosnev tollikoostöö ekspertrühm CELBET on tegutsenud projektipõhiselt Euroopa komisjoni toetusel kaheksa aastat. CELBETi tegevuste raames koordineeritakse ja ühtlustatakse tollikontrolli, korraldatakse ühisoperatsioone salakaubaveo tõkestamiseks, viiakse läbi ühisõppuseid ning tolliametnike koolitusi, jagatakse riskipõhist teavet ning tõhustatakse koostöös ELi institutsioonidega (OLAF, Frontex) riskijuhtimist. CELBETi tegevusse kaasatud liikmesriigid on avaldanud soovi ning põhjendanud vajadust liikuda Customs2020 raames finantseeritava projektipõhise tegevuse juurest edasi püsiva tollikoostöö vormi juurde. Seepärast on komisjon pakkunud uue liidu institutsiooni loomist. Kuna tolliliidu reformipaketis on kaks olulist ja mahukat algatust – andmehalduse reform koos keskse ELi Tolliandmekeskuse loomisega ning riskijuhtimise reform, kus tolliliidus riskide paremaks hindamiseks ning sihistatud tollikontrollide tegemiseks koondatakse teadmised ja kompetents, - on koordineeriva institutsiooni loomine põhjendatud. Oluline on sealjuures, et ELi Tolliameti ning liikmesriikide tolliasutuste õigused ja kohustused oleksid selgelt ja täpselt reguleeritud. Tollireformi üks peamisi eesmärke on tolliprotsesside lihtsustamine ja kiirendamine, sealjuures peab oluliselt paranema riskihaldus, mis arusaadavalt eeldab omakorda kvaliteetsemat andmehaldust. Seda kõike silmas pidades ei tohi ELi Tolliameti loomise tagajärjeks ettevõtjate jaoks olla tolliteenuse kättesaadavuse halvenemine. Tolliotsuste andmisel ei saa nõustuda tähtaegade pikenemise ja ülemäärase bürokraatiaga liikmesriikide tolliasutuste vahelises koordineerimisprotsessis. Liikmesriigis asutatud ettevõtjal peab olema võimalik suhelda ja saada tolliprotsessides nõustamist oma liikmeriigi tolliasutuselt. 5.5. Toetame algatust suuremal määral koordineerida riskijuhtimist tolliliidu üleselt, mis aitab tõsta üldist riskianalüüsi kvaliteeti ning hallata ja maandada tolliriske. Peame seejuures oluliseks, et liikmesriigil peab olema võimalus ELi Tolliameti kontrolliotsuseid põhjendatud juhul mitte rakendada ning teisalt peab liikmesriigile jääma õigus teha omapoolset riskianalüüsi. Kuna riskianalüüs on täna oluliseks vahendiks kontrolli vajaduste ja kontrolli võimaluste tasakaalustamiseks, peame oluliseks, et kontrolliotsuste tegemise pädevus säilib liikmesriikidel. Uue liidu tolliseadustikuga antakse ELi Tolliametile õigus anda liikmeriigi tollile 17 kontrolliotsus, st suunis, millist kaupa, kus ja millal kontrollida. Ehkki liikmeriigil on õigus otsuse täitmisest põhjendatud juhul keelduda, ei ole eelnõu sõnastus selles osas selge. Seepärast rõhutame, et Eesti jaoks on oluline, et liikmesriigil peab olema võimalus ELi Tolliameti kontrolliotsuseid põhjendatud juhul mitte rakendada ning teisalt peab liikmesriigile jääma õigus teha omapoolset riskianalüüsi. 5.6. Toetame e-kaubanduses ausa konkurenti tagamiseks ning e-kaubanduse tolliprotsesside lihtsustamiseks väikesaadetiste 150-eurose maksuvaba piirmäära kaotamist, e-kaubanduses käibemaksu- ja tollireeglite ühtlustamist, veebiplatvormide vastutuse reguleerimist maksude kogumisel ja tollile aruandluse esitamisel ning tollijärelevalve meetmete tõhustamist. Nõustume, et tänane e-kaubanduse protsess vajab kaasajastamist ja lihtsustamist ning kõikide tarneahelate osaliste, sh kolmandate riikide e-kaubanduse platvormide protsessi kaasamist. Ettevõtjalt tarbijale tarnitavate väikesaadetiste tehingu- ja deklaratsioonipõhine kontrollimine ning tarbijate, teiste sõnadega Eestis posti- ja kullersaadetiste saajate nõustamine tollitoimingute tegemisel, on tänases olukorras Maksu- ja Tolliameti jaoks ebamõistliku koormusega. E-kaubanduses liikuvate saadetiste maht on kasvanud hüppeliselt, mis ei võimalda traditsiooniliste meetoditega valdkonnas tõhusat maksu- ja tollijärelevalvet teha. Seepärast toetame igati protsessi lihtsustamist. Tolliliidu reformipaketiga välja pakutud e-kaubanduse regulatsioonis näeme võimaliku kitsaskohana kolmanda riigi isikutele andmete esitamise kohustuse panemist. Selle kohustuse täitmist on liikmesriigi tolliasutusel väga keeruline tagada, puuduvad tõhusad meetmed kolmandas riigis tegutseva äriühingu mõjutamiseks. Ehkki 2021. a jõustunud käibemaksuvaldkonnas tehtud muudatus, millega kaotati väikesaadetiste 22-eurone maksuvaba piirmäär ning kehtestati impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord, tõi kaasa käibemaksu laekumise suurenemise ning mõningal määral konkurentsikeskkonna paranemise, ei lahendanud see kõiki e-kaubanduse probleeme, sealhulgas saadetise andmete ebarahuldav kvaliteet ja valeandmete esitamine. E-kaubanduses kavandatav tolliregulatsioon ei kata meie hinnangul selliste väikesaadetiste ELi toimetamist, mis saadetakse kolmanda riigi eraisiku poolt liidus asuvale eraisikule. Ehkki alla 45-euro väärtusega saadetise tollimaksuvabastus on mõeldud rangelt mittekaubanduslikku laadi kauba saatmiseks eraisikute vahel, siis kasutavad ka äriühingud viidatud väikesaadetiste regulatsiooni ära ning valeandmete esitamisel saadakse maksusoodustus. Näeme vajadust tõstatada väikesaadetiste deklareerimise probleemi lahendamise küsimus eelnõu aruteludel laiemalt kui ainult e-kaubanduse kontekstis. 5.7. Nõustume, et liikmesriikides tollieeskirjade rikkumise eest kohaldatav karistuste süsteem on killustunud ning tolliliidu ühtsemat toimimist toetaks sarnaste põhimõtete rakendamine. Toetame karistuste ette nägemist raskemate rikkumiste korral, sealjuures tuleb võimalusel vältida füüsilistele isikutele trahvinormide sätestamist. Liikmesriikidele tuleb tagada maksimaalne paindlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Leiame, et karistuste tõhustamiseks ei pea tollirikkumiste puhul Eestis ette nägema täiendavat karistusõiguse välist sanktsioonide süsteemi, mis eelnõus pakutud viisil ei sobitu meie karistusõigusega. Ehkki eelnõu kohaselt soovitakse kehtestada muud kui kriminaalkaristusi käsitlevad sätted, siis kuna regulatsioon puudutab katset, kihutamist, kaasaaitamist ja vara konfiskeerimist, on kavandatavas regulatsioonis kriminaalõiguse elemente. 18 Oluline on, et liikmesriikidele oleks tagatud võimalikult ulatuslik paindlikkus sobitada trahvinormid oma olemasolevasse sanktsioonisüsteemi. Paindlikkus tuleks tagada ka sanktsioonimäärade osas. 6. Kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes toetasid tolliliidu reformipaketti, märkuseid ei esitatud. Ministeeriumid rõhutasid tolliliidu reformiga kavandatavate muudatuste olulisust teabevahetuse ja riskianalüüsi parandamisel, järelevalveasutuste koostöö tõhustamisel ning ettevõtjate konkurentsikeskkonna ausamaks muutmisel. Justiitsministeeriumiga on kooskõlastatud seisukoht 1.7., mis käsitleb karistusõiguse valdkonda. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti E-Kaubanduse Liidule ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Arvamuse avaldajad toetasid eelnõu eesmärki ning juhtisid tähelepanu aspektidele, millele tuleb eelnõu läbirääkimistel tähelepanu pöörata. Arvamustega on seisukohtade koostamisel arvestatud. Saabunud ettepanekute ja nendega arvestamise tabel (kaasamistabel) on esitatud seletuskirja lisas. 19