Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Rahandusministeerium Meie: 24.11.2023
Kliimaministeerium nr 7-5.8/23-02255-2
Pöördumise edastamine
Edastan Vabariigi Valitsusele adresseeritud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Riigikogu kantselei kuupäev digitaalallkirjas nr 7-7/2199
[email protected]
Riigikantselei
[email protected]
Ettepanek ärakuulamiseks
Kliimapakett „Eesmärk 55“ on määranud vähendama Euroopa kasvuhoonegaaside
heitkoguseid 2030. aastaks 55%, et saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Eesti
Parlament on kujundanud seisukoha taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks
Euroopa Liidu energiaallikate jaotuses praeguselt 32%lt 45%ni 2030. aastaks. Eesmärgi
saavutamiseks soodustatakse ja kiirendatakse lubade andmist uutele taastuvenergiataristu
objektidele, näiteks päikese- ja tuuleparkidele.
Põhja-Pärnumaa vald on riigile tugev partner teekonnal kliimaneutraalsuseni. Enefit Green
ehitab Pärnumaal, Põhja-Pärnumaa vallas endisele turbamaardla alale Eesti kõige
kaasaegsemat ning Baltikumi suurimat taastuvenergeetika ala. Tootsi asula lähistele kerkib
2024. aasta lõpuks 38 tuulikut ning ettevõte plaanib tuulikute lähistele rajada ka suure
päikesepargi. Sopi-Tootsi tuulepargi toodang katab ligi 8% kogu Eestis tarbitavast elektrist
ning on seeläbi väga olulise riikliku tähtsusega objekt.
Tuulepargi rajamisega seotud ehitustööd algasid 2023. aasta alguses maaparandustöödega.
Vundamentide betoneerimine toimub alates 2023. aasta keskpaigast ning sellele järgneb
tuulikute püstitamine. Baltikumi suurim tuulenergiapark valmib eeldatavasti 2025. aastaks.
Põhja-Pärnumaa on panustanud jõuliselt taastuvenergia arengutesse meie vallas. Lisaks
Tootsi-Sopi tuulepargile on planeeringus veel 16 ala, mistõttu oleme roheenergia
lipulaevaks. Hetkeseisus peame aga tõdema, et investeeringud kliimaneutraaluse
saavutamiseks avaldavad äärmiselt ebasoodsat mõju piirkonna elanike elukeskkonnale ja
turvalisusele, millega pole arvestatud ja mille leevenduseks puuduvad meetmed ja vahendid.
Tuule- ja päikeseparkide ehituste kõrval on jõudu kogumas maardlatest ehitusmaterjali
väljaveod. Hetkel on vallas 11 aktiivset liiva-, kruusa- või dolokivikarjääri, lisaks 3
kasutuses olevat turbatootmisala. Keskkonnaametis on menetlemisel 6 keskkonnaluba
kaevandamiseks (sh Mädara liivakarjäär, mille menetlemine on kohtuvaidluse ajaks
peatatud) ja 4 luba on antud geoloogilisteks uuringuteks. Seega on hetkel valda
olemasolevale 11 karjäärile potentsiaalselt lisandumas veel 10 võimalikku karjääri kui
Keskkonnaametil keeldumiseks seaduslikku alust ei ole ja kõik taotletud load väljastatakse.
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 /
[email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
Tuule- ja päikeseparkide ehitustegevusega kaasnevad maardlatest ehitusmaterjali väljaveod,
millega on esile kerkinud raskeveokite pikaaegne tihe liiklussagedus. Sellest omakorda
tulenevad tugevad ja püsivad häiringud nagu tolm, pori, teekatete märgreostumisest tekkiv
libedus, lagunevad teed, s.h riigiteed. Oleme täheldanud lisaks raskeveokite kiiruseületamisi,
vedusid teostavate raskeveokitega on toimunud avariisid, tekkinud on realistlik oht
inimeludele. Mastaapsete vedude tõttu on tõsisesse ohtu sattunud elanike turvatunne.
Pime aeg on kätte jõudnud ja oluline on kiiresti leida lahendus, kuidas tagada riigiteedel
turvalisus. Ehitusmaterjali taluvustasud on suureks väärtuseks kogukonnale tervikuna, kuid
need laekuvad vallale pärast tuuleparkide rajamist. Kohalikul omavalitsusel puuduvad oma
eelarves vahendid, et ehitustöödega kaasnevaid mõjusid elanike jaoks leevendada, seda
enam, et probleemid ilmnevad suuremas ulatuses riigiteedel.
Murest ajendatult kutsus Põhja-Pärnumaa vald 9. novembril kokku ümarlaua, et osundada
probleemile ja leida lahendused. Ümarlauast võtsid osa Lääne prefektuuri prefekt Kaido
Kõplas, piirkonnapolitseinik Janek Saharenko, Riigikogu liige Andres Metsoja,
Transpordiameti Lääne osakonna ehituse üksuse juhataja Sven Savi ja projektijuht Margus
Eisenschmidt ning Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialist Janno Kuusik.
Ümarlaual tutvustati osalistele Põhja-Pärnumaa vallas nelja olulist teelõiku, mis
investeeringutega seoses on sattunud suure koormuse alla. Nendeks on Vändra alevit läbiv
57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tugimaantee, Tootsi alevis asuvad 19271 Tootsi –
Piistaoja kõrvalmaantee ning 8050001 Tööstuse tänav, Kergu küla ja Uduvere läbiv 19202
Pärnu-Jaagupi – Kergu kõrvalmaantee, Pärnu-Jaagupi alevit läbiv 19201 Pärnu-Jaagupi –
Kalli kõrvalmaantee.
Transpordiamet nentis ümarlaual, et probleemide olemus on mõistetav ning lahendused on
vajalikuid, ent järgneval kahel aastal rahalisi vahendeid teehoiukava välisteks tegevusteks ei
ole ette nähtud. Kohalik omavalitsus, täites riigi poolt seatud eesmärki, on jäänud sellest
tingitud ebasoodsa mõju lahendamisel paraku üksinda. Lääne prefektuuri prefekt Kaido
Kõplas kinnitas ümarlaual, et probleem on tõsine ning eeldab kohest sekkumist.
Põhjendus vahendite puudumisest lahenduste leidmisel olukorras, kus energia tootmine ja
suurtaristute objektide rajamine on Eesti riigi prioriteet, ei ole tõsiseltvõetav. Seetõttu
palume kaaluda sihtotstarbelise eraldise võimaldamist Transpordiametile suurobjektide
piirkonnas vajalikeks investeeringuteks. Selleks, et olla konstruktiivne, teeb Põhja-
Pärnumaa vald ettepaneku eraldada selle aasta riigieelarvelistest vahenditest vajaminevad
summad turvalise liikumise tagamiseks ja turvalisuse parandamiseks järgmiselt:
• Tootsi kergliiklustee rajamine 2024. aastal;
• Kergu külas Coop poe esise riigitee rekonstrueerimine laiemaks ning laugemaks,
sealhulgas kergliiklustee rajamine 2024. aastal;
• Uduvere kergliiklustee rajamine 2024. aastal;
• Kalli maantee ristmiku valgustamine, turvapiirete paigaldamine kõnnialadele 2023.
aastal;
• Raskeveokite (v.a piirkonna ettevõtlust teenindav transport) alaline ümbersuunamine
Vändra alevit läbivalt maanteelt alternatiivsele ringteele ümber keskuse 2024.aastast.
2 (4)
Samuti palume kaaluda Õiglase Ülemineku fondi kasutamist Pärnumaa suunas, sest ei ole
õiglane, et programmiga keskendutakse kliimaneutraaluse eesmärgi saavutamiseks
keskkonna muutustele ainult Ida-Eestis, samal ajal, kui uued väljakutsed ja mureküsimused
esinevad ka Pärnumaal ning heidavad halba valgust roheenergia arendustele.
Lisaks juhime tähelepanu, et kogukonna toetusel soetati riigi omandis olnud Sopi-
Tuulepargi maa 52 miljoni euro eest. Ilma tuuleenergia tootmisvõimalusteta sellist oksjoni
pakkumist tuluna RMK eelarvesse ei oleks tekkinud. RMK kandis ärikasumist riigikassasse
kokku 88 miljonit eurot, millest 73,7 miljonit olid dividendid ja 14,3 miljonit dividendidelt
arvestatud tulumaks. Lähtuvalt eeltoodust ei ole võimalik võtta tõsiselt väiteid, et suurtaristu
investeeringutega kaasnevaid liiklusohutust puudutavaid investeeringuid elukeskkonna
säilitamiseks ei ole võimalik tagada.
Ehitusmaterjali väljavedu maardlatest riiklike objektide realiseerimiseks Põhja-Pärnumaa
vallas ei ole vähenemas, vaid seoses uute tuuleparkide, päikeseparkide, ViaBaltica ja
RailBalticaga on kasvamas.
Kuna tegemist on olukorraga, kus elanike õigustatud pahameel tekkinud olukorras ainult
kasvab, ei ole võimalik Põhja-Pärnumaa valla esindajatel sellest probleemist mööda vaadata.
Me tungivalt soovime meie ärakuulamist Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu keskkonna-,
rahanduse- ja majanduskomisjonide poolt ning vajalikeks investeeringuteks erakorralise
rahastuse leidmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Koit
vallavanem
Birjo Piiroja
3 (4)
[email protected]; +372 5194 5300
4 (4)