Äriregistri seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

Lp Kalle Laanet Teie: 10.11.2023 nr 8-3/7317-1 Justiitsministeerium [email protected] Meie 24.11.2023 nr 6-9/027993-1 Äriregistri seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) tänab võimaluse eest avaldada arvamust äriregistri seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta. Tegemist on ühe olulise ning tervitatava ettepanekuga maksejõuetusvaldkonnas ja võrdse konkurentsi tagamisega ettevõtlusmaastikul. Kindlasti toetame väljatöötamiskavatsuses toodud probleemidele tähelepanu pööramist ja toimivate lahenduste leidmist. Olles tutvunud VTK-ga teeme ettepaneku ühiskondlikku arutelu valdkonnas jätkata ning kaaluda loodavasse eelnõusse järgnevaid täiendavaid, ausat konkurentsi tagavaid, võimalusi, kui hetkel VTK-s pakutud. MTA toetab VTK-s toodud esimest muudatuste alternatiivi ehk äriühingute asutamise, juhtimise ja osa omandamise piiramist. Teine toodud alternatiiv on ebatõhusam ja ressursimahukas meede, mis võimaldaks võrreldes universaalsema esimese meetmealternatiiviga mõjutada piiratud arvu isikuid piiratud juhtumitel. MTA praktika ja VTK-s väljatoodud kohtupraktika kinnitab, et meede ei ole sobivaim vahend seatud eesmärgi (ettevõtluskeskkonna parandamine potentsiaalselt probleemsete äriühingute asutamise, juhtimise ja omandamise vähendamise abil) saavutamiseks. Järgnevalt keskendume VTK-s toodud esimesele muudatuste alternatiivile ning kuidas oleks see mõjus kogu ühiskonnale. 1. VTK-s toodud muudatuste esimene alternatiiv ehk ettevõtluskeskkonna parandamine probleemsete äriühingute asutamise, juhtimise ja omandamise minimeerimise abil Esmasteks meetmeteks on loetletud piirangud, kus äriregistri pidajal on võimalus keelduda äriühingu registreerimist või osaniku kande muutmisest registripidaja kaalutlusotsuse alusel, kui uue äriühingu asutamise avalduse esitab isik, kelle juhitavad äriühingud on kontakteerumisraskustega (äriregistri seadus § 55 mõttes) , kelle juhtimisel juba on või kellele kuulub enamusosalus vähemalt kahes äriühingus, millel on esitamata vähemalt kaks majandusaasta aruannet. VTK esimese alternatiivi loomine on tervitatav. Planeeritava seadusemuudatuse ajendiks on tendents, kus äriühingu kohustused klientide/lepingupartnerite ja riigi ees jäetakse täitmata, probleemseks muutunud äriühing lastakse registripidajal kustutada ning tegevusega jätkatakse uues äriühingus. Mida keerulisem on aeg majanduses või ühingus esinevad juhtimisvead, siis võib ahvatlus eelmainitult käituda olla oluliselt suurem. Probleemsete ettevõtete nn. maha jätmine ja uute asutamine on ennustatav muster ja teatud tingimuste kokku sattumisel, saaks ennetada probleeme, mis looks kõigile ettevõtjatele võrdsed ja ausad konkurentsitingimused. Ennetus on kõigis eluvaldkondades alati kuluefektiivsem võrreldes reageerimisega. Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349 1.1 Tagamaks VTK-s toodud meetmete veel efektiivsemat rakendumist ja täidaks loodavat eesmärki (mh aitaks kaasa ausama maksukeskkonna loomisele), võiks selle kasutamisel lisaks VTK-s välja pakutud majandusaasta aruannete esitamise ja kontakteerumisraskuste kriteeriumile aluseks võtta ka isikuga seotud äriühingute maksuvõla. Taolise olukorra (probleemseks muutunud „kesta“ vahetamine uue vastu kohustustest vabanemise eesmärgil) heaks indikaatoriks on maksuvõla olemasolu „mahajäetaval“ äriühingul. Nii võiks äriühingu osa võõrandamist ja uue äriühingu asutamist tõkestada isikute puhul, kes seadusliku esindajana on viie aasta jooksul teatud hulgas (nt kolmes või enamas) äriühingutes tekitanud ja oma juhtimise perioodil jätnud korraldamata maksuvõla tasumise x summas (nt kogumis kokku vähemalt 50 000 eurot). Meetme rakendamise otsustamisel ei tohiks lähtuda üksnes nendest äriühingutest, millel on isikuga kehtiv seos, vaid oluline on vaadata ka kehtetuid seoseid. Äriühingu seaduslikul esindajal (juhatuse liige, likvideerija, täisühingu osanik) on kohustus äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitada äriühingu pankrotiavaldus. Ka selle kohustuse täitmisest hoitakse kõrvale äriühingu hülgamise abil. Äriühingu hülgamise protsessis on sageli oluliseks komponendiks osaluse ja juhtimise üleandmine n-ö firmamatjatele1. Seetõttu ei pruugi n-ö „sarihülgajal“ uue äriühinguga alustamisel hüljatud probleemsete äriühingutega enam kehtivaid seoseid olla. Enne äriühingu n-ö firmamatjale üleandmist tekkinud maksuvõlgki on sageli varjatud ning tuvastatakse maksuotsusega või deklareeritakse alles pärast äriühingu üleandmist. 1.2 Piirangute seadmise alusena väärivad kasutusele võtmist ka nt isikuga seotud sundlõpetatud äriühingute arv teatud aastate jooksul. Kui juhatuse tegevusetuse tulemusel on nt viie aasta jooksul pidanud riik olulisel määral ressurssi kulutama puudustega ühingute sundlõpetamisele kolm või enam korda, siis on mõistetav, et isik ei sobi ühinguid juhtima. Sama tegevus toob sama tulemi, seega miks peaks eeldama, et isik järgmise ühinguga ei jätka sama mustrit. Lisaks ebaausa konkurentsi loomisele, võlausaldajate eelistamisele või petmisele, tekitatakse ka riigile olulisel määral halduskoormust juurde. Ühingute lõpetamiseks on seadusandlus näinud ette legitiimsed võimalused ja sundlõpetamine ei ole selleks meetmeks, mis kahjuks on ühiskonnas normiks osutunud. 1.3 Võimalik meetmete täiendamise aluseks oleks ka puudutatud füüsilise isikuga seotud juhatuseta (või TÜ ja UÜ puhul osanikuta) äriühingute olemasolu. Äriühingu seadusliku esindajata jätmine on võtteks, mis võimaldab isikutel vabaneda kohustustest ja vastutusest.2 2. Riskiga isikute register Ühe võimaliku tuleviku lahendusena saaks MTA haldusalasse luua riskiga isikute registri. Seega tuleks kehtestada selged tingimused ning probleemsete isikute suhtes ärikeeldude ja ettevõtluskeeldude rakendamine ei võtaks mahukat haldusressurssi. Kriteeriumid peaksid korduvate ja väga oluliste rikkumiste korral võimaldama isiku registrisse kandmist, millelt mh saab äriregistri kannetest keeldumist rakendada (uue äriühingu loomise võimatus, juhtorganisse kuulumise piirang, esindusõiguse piirang). Registrisse kuuluvus kui ka isikule negatiivse tõkendi rakendumine peab olema kaebeõigusega tagatud. 1 Vt nt artiklitesarja Äripäevas: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/11/02/jube-lihtne-on-volgades-firmast-lahti- saada-firmamatjate-kliendid-pigistavad-ohu-ees-silma-kinni; https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/11/03/minu- must-minevik-firmamatja-avab-ukse-patuse-ari-igapaeva; https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2023/11/01/vastutusest- vabastajad-tuleb-vastutusele-votta jt. 2 Näiteks korraldab nn likvideerimisteenuse pakkuja probleemset äriühingut üle võttes uue juhatuse liikme valimise väga lühikeseks ajaks (nt üheks kuuks) ning juhatuse liikme ametiaja lõppedes (äriühingust) osanik(ud) uut juhatuse liiget ei vali. Lisaks võidakse nt korralda osaühingu ühendamine täisühinguga, mille osanikuks on täisühing(ud), mille osanikuks on täisühing(ud) jne, mille tulemuseks on see, et kogu ahelas ei ole ühtki füüsilist isikut. 2 (4) Näitlik loetelu milliste kriteeriumitega isikud kuuluksid registrisse: 1. Füüsilisel isikul on seoses maksukorralduse seaduse (MKS) § 153¹ rikkumistega korduv väärteokaristus; 2. Füüsilist isikut on karistatud karistusseadustiku § 381 1 (raamatupidamise kohustuse rikkumine), § 384 (maksejõuetuse põhjustamine), § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine), § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) ja § 389¹ (maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine) alusel; 3. Füüsilisele isikule on seatud ettevõtlus-, äri-, või majandustegevuse keeld; 4. Füüsilisel isikul on kehtiv vastutusotsus (MKS § 96), mille sissenõudmine on olnud kuue kuu jooksul lootusetu ning järgnevat maksejõuetusmenetlust ei ole algatatud; 5. Füüsilise isiku äriühingu juhatuse liikmeks oleku perioodil on 3 aasta jooksul vähemalt 3 äriühingut sundlõpetatud; 6. Füüsilise isiku äriühingu juhatuse liikmeks oleku perioodil on tekkinud ajatamata maksuvõlg kogumis rohkem kui kolmel ühingul kokku summas 50 000€, võlgade sissenõudmine on olnud 6 kuu jooksul lootusetu ning pankrotimenetlust ei ole nendes algatatud; 7. Füüsilise isiku äriühingul(tel) esineb fikseeritud aruandluskohustuse (MTA, ÄR, muu) rikkumine; 8. Füüsilise isiku äriühingul(tel) esineb kontakteerumisraskus. 3. Kokkuvõtteks Ainuüksi majandusaasta aruannete esitamise ja kontakteerumisraskuste kriteeriumid võivad jääda ebaefektiivseks: aruannete puudumine (võõrandamis) piirangu alusena võib kaasa tuua valeandmetega majandusaasta aruannete esitamise. Kuivõrd kohustused täitmata jätnud äriühingu hüljanud isik ei pruugi „uueks alguseks“ kasutada uue äriühingu asutamist, vaid võib kasutada juba olemasolevat ühingut, siis peaks piirang hõlmama ka sellise hingu omandamist. Nagu eespool põhjendatud, peaks piiranguga olema hõlmatud ka täitmata kohustustega äriühingu osade võõrandamine. Lisaks majandusaasta aruannete esitamata jätmisele peaks arvesse võtma ka likvideerimisaruande ja likvideerimise vahearuande esitamata jätmist. Oluline on seega jälgida füüsilise isikuga seotud äriühingute kuni viie aastast eluringi ning kui isiku juhitavates äriühingutes on pidevad puudused, mida riik saab kõrvaldada vaid äriühingute sundlõpetamistega, siis nimetatu näitab antud isikute suutmatust ühinguid juhtida. Kindlasti antud sihtgrupp ei peaks omama privileegi osaleda ühingute juhtimises x aastat. Juhatuse liikmeks saamise eeldusel ja enda juhitavate teiste või ajalooliste äriühingute aruandluskohustuse, võlgade, sundlõpetamiste vahel sideme loomisel oleks tegemist uue terviklahendusega EV seadusandluses, mis on viimasel kümnendil huvigruppide poolt korduvalt tõstatatud ning tervitatud teema. Täiendavate küsimuste osas oleks Teile abiks juriidilise osakonna õigusloome jurist Tanel Ermel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Ermel juriidiline osakond jurist Koopia: Rahandusministeerium, [email protected] 3 (4) Justiitsministeerium, Helen Uustalu, [email protected] Margit Veskimägi, [email protected] Tanel Ermel, +372 533 11000 [email protected] 4 (4)