Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 162-23/268252 Otsuse kuupäev 23.11.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus OÜ TripleDev vaidlustus Integratsiooni SA riigihankes „Integratsiooni Sihtasutuse klientide ja teenuste haldamise süsteemi arendamine ja hooldus (oktoober 2023 – oktoober 2025)“ (viitenumber 268252) OÜ TripleDev pakkumuse tagasilükkamise ja ühispakkujate DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ TripleDev, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Hankija, Integratsiooni SA, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Kolmas isik, ühispakkujad DomeStack OÜ ja Krabu Grupp OÜ Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada OÜ TripleDev vaidlustus täielikult ja tunnistada kehtetuks Integratsiooni SA otsused OÜ TripleDev pakkumuse tagasilükkamise ja ühispakkujate DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 2. Mõista Integratsiooni SA-lt OÜ TripleDev kasuks välja riigilõiv 640 eurot ja esindaja tasu 1880 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Integratsiooni SA menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 16.08.2023 avaldas Integratsiooni SA (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Integratsiooni Sihtasutuse klientide ja teenuste haldamise süsteemi arendamine ja hooldus (oktoober 2023 – oktoober 2025)“ (viitenumber 268252) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Alusdokumendid ning pakkumuse esitamise kutse (edaspidi AD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 07.09.2023 esitasid pakkumused OÜ TripleDew, HEISI IT OÜ ning ühispakkujad DomeStack OÜ ja Krabu Grupp OÜ. 2. Hankija lükkas 13.10.2023 otsusega (viimane allkiri otsusel 13.10.2023) tagasi OÜ TripleDev pakkumuse (edaspidi Otsus) ja tunnistas edukaks ühispakkujate DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ pakkumuse. 3. 26.10.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ TripleDev (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ja ühispakkujate DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.11.2023 kirjaga nr 12.2-10/162 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 06.11.2023 ja neile vastamiseks 09.11.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude nimekirja Hankija ja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, OÜ TripleDev, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija lükkas Otsusega tagasi Vaidlustaja pakkumuse, kuna sellega koos ei esitatud alltöövõtjate hankepasse. Vaidlustaja ei ole tuginenud alltöövõtjatele oma kvalifikatsiooni tõendamisel ning Vaidlustaja jaoks ei olnud RHAD-ist arusaadav, et Hankija kontrollib alltöövõtjaid, kelle näitajatele ei tugineta. Ka RHAD p 6.8, millele Hankija tugineb pakkumuse tagasilükkamisel, seob alltöövõtja hankepassi esitamise kohustuse kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste kontrolliga, mis on tavapärane alltöövõtjate puhul, kelle näitajatele pakkuja tugineb. Hankijal ei olnud õigust lükata pakkumust tagasi alltöövõtjate hankepasside esitamata jätmise tõttu, seda sõltumata asjaolust, kas Vaidlustaja tugines või ei tuginenud alltöövõtjate näitajatele. Kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli on Vaidlustaja samal päeval tehtud Hankija otsuste kohaselt edukalt läbinud. 5.2. Hankija pidas Vaidlustaja alltöövõtjaid tuginetavateks alltöövõtjateks ja oleks pidanud kohaldama RHS § 103 lg-sid 5 ja 6, mitte §-i 114. AD p 6.8 sätestab, st alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja. Hankija kontrollib alltöövõtja(te) suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema (nende) kvalifikatsiooni vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimusele hankemenetluse jooksul ning pärast hankelepingu sõlmimist. Arvestades AD p-i 6.8. ja riigihangete registris (edaspidi RHR) avaldatud teavet alltöövõtjate andmete kontrollimise kohta, mõistis Vaidlustaja, et Hankija kontrollib alltöövõtjate hankepasse kvalifitseerimisel. 2 (9) Alltöövõtja kvalifikatsiooni kontroll on asjakohane üksnes siis, kui pakkuja tugineb oma kvalifikatsiooni tõendamisel alltöövõtja näitajatele. 5.3. RHR-i kasutusjuhendist tuleneb, et hankepass tuleb esitada vaid nende alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele tuginetakse – sel juhul peavad alltöövõtjad vastama seatud kvalifitseerimise tingimustele ja kõrvaldamise alustele. RHR-i kasutusjuhendist ei tulene juhist, et hankepass tuleb lisada alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele ei tugineta. Kui Hankija oleks soovinud saada hankepasse alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele pakkuja ei tugine, oleks ta RHAD-i selguse ja üheselt mõistevuse huvides pidanud seda sellisena RHAD-s selgelt sätestama. Kuna AD p 6.8 seostas alltöövõtjate hankepassid selgelt kvalifikatsiooni kontrolliga (mille raames tuleb kontrollida ka kõrvaldamise aluseid (RHS § 103 lg 5)), sai Vaidlustaja koostoimes RHS-i sätetega aru, et hankepassi alusel kontrollitakse ainult tuginetavaid alltöövõtjaid. Vaidlustaja on Hankijale alltöövõtja hankepasside esitamata jätmist põhjendanud teabevahetuses mh sellega, et register ei genereeri hankepasse alltöövõtjatele juhul, kui nende näitajatele ei tugineta. Ebaselgeid hanketingimusi ei saa tõlgendada pakkuja kahjuks. 5.4. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on Hankija ise RHAD-i mõistnud selliselt, et ta kontrollib Vaidlustaja pakkumuses nimetatud alltöövõtjaid kui tuginetavaid alltöövõtjaid pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli tähenduses: RHS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse alla käivad muuhulgas andmed pakkuja teenuste osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks vajalikud. RHS § 101 lg 1 alusel võib pakkuja teise ettevõtja vahenditele tugineda: „Kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel.“ Sellest järeldab hankija, et käesolevas riigihankes pakkuja meeskonnaliige kuulub pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hulka, kes võib kuuluda teise ettevõtja koosseisu ning vastavalt RHS § 104 lg 4 peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Pakkuja on oma vastuses selgelt öelnud, et ta oma pakkumuses riigihangete registris määratles mõlemad kõnealused allhankijad sellisena, kelle vahenditele ei tugineta, mistõttu allhankijatel ei olnud võimalik hankepasse täita. Samas on pakkuja oma vastuses hankija päringule kinnitanud, et „Jah, oleme esitanud pakkumise osana andmed alltöövõtjate kohta, milleks on OÜ1 (J.B.) ning OÜ2 (J.L.). Sellest järeldab hankija, et pakkuja on teadlikult esitanud riigihangete registris valeandmeid oma tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta, kui tegelikult vastab ta riigihankes nõutud tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele ainult teiste ettevõtjate vahendite alusel. Hankija põhjendustest nähtub, et: 1) ka Hankija arvates nõudis ta alltöövõtjate hankepasse tuginetavate alltöövõtjate kohta, mittetuginetavaid alltöövõtjaid ei pidanud Hankija vajalikuks hankemenetluses kontrollida; 2) Vaidlustaja tugineb pakkumuses nimetatud alltöövõtjate näitajatele oma tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel RHS § 101 lg 1 p-i 6 mõttes; 3) Vaidlustaja on Riigihankes andnud valekinnituse väites, et ta tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastamisel teise isiku näitajatele ei tugine. Vaidlustaja nõustub Hankijaga, et alltöövõtjate hankepasside kontroll oli asjakohane ainult tuginetavate alltöövõtjate puhul. Siiski on Hankija eksinud tuginetavate alltöövõtjate määratlemisel ja leidnud, et pakkumuses meekonnaliikmete J.B. ja J.L. esitamine tähendab teise isiku näitajatele tuginemist tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamisel. Hankija on segamini ajanud pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli staadiumi ja pakkumuse vastavuse kontrolli staadiumi. Pakkuja meeskonnaliikmete (spetsialistid) tingimused on sätestatud pakkumuse vastavuse kriteeriumina. 3 (9) 5.5. Põhjendamatu on, et Hankija on väidetavatele kvalifikatsiooni (tehnilise ja kutsealase suutlikkuse) näitajatele tuginedes teinud pakkumuse tagasilükkamise otsuse. Hankija on Vaidlustaja kvalifitseerinud. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise õigusliku alusena kohaldatud AD p 6.8 sätestab otsesõnu, milleks Hankija alltöövõtjate hankepassi nõuab: see on alltöövõtja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumise kontroll. 5.6. Tuginetava alltöövõtja kvalifitseerimata jätmine ja/või kõrvaldamise aluste tuvastamine ei tähenda automaatselt pakkuja kõrvaldamist/kvalifitseerimata jätmist, vaid hankijal tuleb anda võimalus tuginetava isiku asendamiseks. Alles asendamata jätmisel saab pakkuja jätta kvalifitseerimata, kuid ainult sel juhul, kui pakkuja ei täida kvalifikatsiooni nõudeid iseseisvalt. Vaidlustaja täidab kvalifikatsiooni tingimused ka iseseisvalt. Seega tuginetava alltöövõtja hankepassi esitamata jätmise tõttu ei saanud Hankija Vaidlustaja suhtes kvalifitseerimata jätmise otsust teha. 5.7. Juhul, kui hankepasse nõuti alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele pakkuja ei tugine, kuulusid kohaldamisele RHS § 122 lg-d 4 ja 7, mitte RHS § 114. 5.8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendused Kuna Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta tuleb kehtetuks tunnistada, tuleb Hankija otsuste ajalise ja loogilise järgnevuse põhimõttest lähtuvalt kehtetuks tunnistada ka ühispakkujate DomeStack OÜ ning Krabu Grupp OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 5.9. Vaidlustaja täiendas 06.11.2023 oma seisukohti. 5.9.1. Otsus on õigusvastane ja motivatsioon kohatu 5.9.1. Hankija on andnud AD p-i 6.8 sisule tavatu tõlgenduse. Hankija leiab, et AD p-i 6.8 1 lause (alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja) on kohustuslik RHAD-i tingimus ja 2. lause (Hankija kontrollib alltöövõtja(te) suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema (nende) kvalifikatsiooni vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimusele hankemenetluse jooksul ning pärast hankelepingu sõlmimist) on kõigest õiguslikku tähendust mitteomav Hankija selgitus. Hankija on hakanud valima, millises osas ta RHAD-i kohaldab ja millises mitte. Vaidlustaja sellega ei nõustu. RHAD on Hankijale kohustuslik sellisena nagu Hankija on selle kehtestanud. 5.9.2. Hankija on segi ajanud kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrolli. RHS § 103 lg 6 ja § 122 lg 7 sätestavad õiguslikud tagajärjed olukorras, kus alltöövõtja tuleb kõrvaldada või kvalifitseerimata jätta. Sel juhul tuleb pakkujale anda võimalus alltöövõtja asendada, kui pakkuja ise nõudeid ei täida või (mittetuginetava alltöövõtja puhul) kinnitab, et täidab hankelepingu ise. Alles siis, kui pakkuja alltöövõtjat ei asenda või ei täida kvalifitseerimise tingimusi/hankelepingut ise, võib hankija pakkuja kõrvaldada või asjakohasel juhul kvalifitseerimata jätta. Seega olemuslikult ei ole alltöövõtja hankepassi nõue mitte pakkumuse vastavuse tingimus, vaid osa pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrolli protsessist, millega seotud õiguslikuks tagajärjeks saab RHS-i järgi olla ainult pakkuja kõrvaldamine või kvalifitseerimata jätmine. 5.9.3. Hankija on valesti mõistnud nii iseenda kehtestatud RHAD-i sisu, RHS-i kui kohtupraktikat. Tegemist ei ole vastavustingimusega ainuüksi seetõttu, et tingimus oli kirjas RHAD-s. Hankija ei ole põhjendanud, miks on alltöövõtja hankepass tingimus pakkumuse sisule. AD p-i 6.8 teisest lausest tuleneb otse, et tegemist ei olnud pakkumuse sisunõudega vaid 4 (9) alltöövõtja kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni vastavuse kontrolli dokumendiga. 5.9.4. Hankija on asunud väitma, et ta ei kohaldanud RHS §-e 103 ja 122, kuna tema arvates puudutavad need edukat pakkumust ja Vaidlustaja pakkumus ei osutunud selle mittevastavaks tunnistamise tõttu edukaks. Esiteks asjaolu, et Vaidlustaja pakkumust ei ole edukaks tunnistatud, ongi käesoleva vaidlustuse aluseks. Hankija ei saa RHS-i asjakohaste sätete kohaldamata jätmist õigustada oma õigusvastase otsusega. Teiseks jääb Vaidlustajale arusaamatuks, millest järeldab Hankija , et RHS §-ide 103 ja 122 regulatsioon tuginetava isiku ja alltöövõtja asendamise kohta puudutab ainult edukat pakkumust. 6. Hankija, Integratsiooni SA, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija on Otsuses RHS § 114 lg-le 2 tuginevalt põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist asjaoluga, et Vaidlustaja pakkumus ei olnud kooskõlas AD p-iga 6.8, mille kohaselt kui ettevõtja plaanib kasutada lepingu täitmisel ka alltöövõttu, siis tuli juba koos pakkumusega esitada alltöövõtjate hankepassid. Ükski pakkuja RHAD-i tingimusi ei vaidlustanud ja Vaidlustaja kinnitas pakkumuse esitamisega kõigi RHAD-i tingimuste ülevõtmist. Kõik RHAD-is kehtestatud tingimused olid täitmiseks kohustuslikud. 6.2. Korrektse pakkumuse esitamise eest lasub kõrgendatud hoolsuskohustus pakkujal. Sellise elementaarse hoolsuskohustuse osaks tuleb lugeda ka seda, et pakkuja veendub kõigi hanketingimuste mõistetavuses, küsib vajadusel hankijalt täiendavaid selgitusi ning veendub selles, et kõik riigihankes nõutud dokumendid esitatakse koos pakkumusega. 6.3. AD p 6.8 nõudis alltöövõtjate hankepasside esitamist koos pakkumusega. Tingimus koosnes kahest komponendist: 1) pakkuja kohustusest esitada koos pakkumusega ka kõigi kasutatavate alltöövõtjate hankepassid; 2) Hankija selgitusest, et kõigi selliste alltöövõtjate osas kontrollib Hankija ka kõrvaldamise aluste puudumist ning kvalifikatsiooni vastavust. Vaidlustaja tõlgendab hanketingimust selliselt, et see sätestas endas kohustuslikud tingimused üksnes teise ettevõtja vahenditele tuginedes. Hankija selle seisukohaga aga ei nõustu - AD p-s 6.8 sätestatud esimeses lauses ei ole kehtestatud kvalifitseerimise tingimus vaid vastavustingimus. Kvalifitseerimise tingimused puudutavad Hankija kehtestatud nõudeid pakkuja võimekusele, vastavustingimused nõudeid pakkumusele. Nõue Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja kirjeldab endas kohustust dokumentide hulgale, mis peavad pakkumusega olema kaasa lisatud. Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on asjaomases osas pakkumuse vastavustingimused (TlnHKo 03.09.2020 asjas 3-201400, p 17.1). 6.4. Vaidlustaja ei esitanud pakkumusega nende alltöövõtjate hankepasse, kelle kasutamist Vaidlustaja pakkumuses kinnitas . Hankepasside esitamata jätmine ei ole asjaolu, mida oleks võimalik selgituste küsimusega parandada. 6.5. Hankija ei pea põhjendatuks ka muid vaidlustuses esitatud väiteid. 6.5.1. RHR-i kasutusjuhis ei ole õigust loov dokument, millest lähtuvalt peavad hankijad enda hanketingimused koostama. Hankija on AD p-s 6.8 selgelt sätestanud, et Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja. Viidatut ei ole võimalik mõista kui teise ettevõtja vahenditele tuginemise sätet, kuivõrd sellist olukorda reguleerivad AD p-d 6.5 ja 6.6. 6.5.2. Õige ei ole Vaidlustaja viide selle kohta, et hankepasside esitamine oli välistatud ka põhjusel, et neid RHR-i vahendusel genereerida ei saanud. Kõikidel ettevõtjatel on võimalik 5 (9) olenemata registri funktsioonidest hankepass täita Euroopa ühtse hankedokumendi vormil (https://espd.eop.bg/espd-web/filter?lang=et) ning lisada see pakkumusele. 6.5.3. Vaidlustaja vastuse pinnalt on tuvastatav, et vastavustingimuse nr 6 „pakkuja meeskond“ täitmisel on Vaidlustaja tegelikult tuginenud alltöövõtja vahenditele. Arvestades pakkumuses esitatut ning Vaidlustaja poolt antud selgitusi on tuvastav, et Vaidlustaja on muuhulgas esitanud valeandmeid. 6.5.4. Tegelikkusele ei vasta Vaidlustaja väide vastavusest kvalifitseerimise tingimustele ja kõrvaldamise aluste puudumisest. Vaidlustaja suhtes on kontroll tehtud kinnituste alusel, sisulist kontrolli tehtud ei ole. 6.5.5. Ebaõige on Vaidlustaja arusaam alltöövõtja asendamise võimalikkusest. Nii RHS § 103 lg 6 kui ka RHS § 122 lg 7 reguleerivad olukorda, mis puudutab üldjuhul edukaks tunnistatud pakkujat ja olukorras, kus pakkumus on mittevastav, ei ei ole kohane viidata alltöövõtjate asendamise võimalikkusele. 6.6. Hankija esitas 09.11.2023 täiendava seisukoha. 6.6.1. Pooltel ei ole erimeelsust selles, et hanketingimused on pärast pakkumuse esitamise tähtaega mõlemale poolele kohustuslikud. 6.6.2. Vaidlustaja rõhutab, et ei saanud tingimustest Hankija viisil aru ning samal ajal rõhutab, et ta saab aru, et RHAD p-st 6.8 tulenes kohustus igal juhul hankepass esitada. 6.6.3. Nii nagu ei ole Hankijale RHAD-i tingimuste kohaldamine valikuline, ei saa tingimuste järgimine olla valikuline ka pakkujale. Pakkuja ei saa pakkumust tehes valida, kas ta esitab alltöövõtja hankepassi kohe või ehk kunagi hiljem, vaid peab lähtuma sellest, mida Hankija on RHAD-is nõudnud. 6.6.4. Tegelikkusele ei vasta Vaidlustaja arusaam, et Hankija on AD p-le 6.8 andnud tavatu tõlgenduse. Hankija on kontrollinud AD p-s 6.8 kehtestatud tingimuse täitmist Vaidlustaja poolt ning tuvastanud, et see pole täidetud. Kuigi hankepassi alusel tõesti kontrollitakse peaasjalikult kõrvaldamise aluste esinemist ning kvalifikatsiooni vastavust, siis alltöövõtja kohta juba pakkumuse koosseisus nõutud hankepassi esitamata jätmine on pakkumuse sisuline puudus, mille tõttu tuleb pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. 6.6.5. AD p-s 6.8 kehtestatud kohustust kordab üle ka vastavustingimus nr 1, mis kohustas ettevõtjaid kinnitama kõigi RHAD-s esitatud tingimuste ülevõtmist, keelas tingimuslike ning alternatiivsete pakkumuste esitamise ning kohustas esitama ettevõtjaid pakkumuse koosseisus ka AD lisa 2 etteantud vormi. AD lisa 2 vormil on ka alavorm 2.1, mis tuli esitada juhuks, kui ettevõtja tugineb teise ettevõtja vahenditele või kui ettevõtja kasutab alltöövõtjaid, millises alltöövõtja pidi samuti kinnitama vastavust osas, milles pakkuja alltöövõtjat tööde teostamisel kasutab. 6.6.6. Vaidlustaja on üllatuslikult asunud väitma, et tegelikult pole üldse oluline, kui alltöövõtja hankepass jäeti esitamata, sest selle alusel toimub üksnes kõrvaldamise aluste ning kvalifikatsiooni kontroll. Kuigi selline seisukoht on vastuolus Vaidlustaja seisukohaga Hankija kehtestatud tingimuste kohustuslikus korras järgimise kohta, siis kohustuslikuks muutunud RHAD-i tingimuste täitmise kontekstis ei ole määrava tähtsusega see, kas Vaidlustaja hinnangul oli Hankija nõutud dokumendid ja teave vajalik või ebavajalik, vaid kui Hankija on RHAD-s mingi nõude esitanud, siis on Vaidlustaja kohustatud ka seda täitma. Seetõttu ei ole oluline, kas Vaidlustaja hinnangul pidi Vaidlustaja saama või mitte saama alltöövõtjat vahetada. 6 (9) VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija on Otsusega lükanud Vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi järgmise põhjendusega: Pakkumus ei vasta AD punktis 6.8 esitatud tingimusele. Pakkumuse koosseisus esitatud teabe kohaselt kavatseb pakkuja hankelepingu täitmisel alltöövõttu kasutada järgmises ulatuses: OÜ1 (äri- ja süsteemianalüüs, J.B.) ning OÜ2 (UX/UI disain, J.L.). Vastavalt AD punkti 6.8 esimesele lausele, alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja. Pakkumuse koosseisus on alltöövõtjate hankepassid esitamata. Seega: - Hankija on tuvastanud Vaidlustaja kavatsuse kasutada hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid ja selle, et nende alltöövõtjate kohta ei ole pakkumuses esitatud hankepasse (selles ka vaidlus puudub – alltöövõtjaid kasutatakse, hankepasse ei esitatud); - Hankija väitel sisaldub AD p 6.8 (esimeses lauses) pakkumuse vastavustingimus, mille täitmiseks pidi Vaidlustaja kõikide hankelepingu täitmisel kasutatavate alltöövõtjate/allhankijate kohta esitama hankepassid ja hankepasside esitamata jätmisel ei vasta Vaidlustaja pakkumus AD p-le 6.8 (sisuline puudus pakkumuses, tagajärjeks pakkumuse tagasilükkamine RHS § 114 lg 2 alusel). Pakkumuse tagasilükkamise põhjendused on esitatud lisaks eraldi dokumendis Pakkumuse ID446828 tagasilükkamise põhjendused (edaspidi Põhjendused). 8. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja lahendamiseks on oluline vahet teha, kas hankelepingu täimiseks kaasatav alltöövõtja/allhankija on samaaegselt ka teine ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse RHS §-i 103 mõttes pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks või on tegemist üksnes ettevõtjaga, kellega pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepingu hankelepingu täitmiseks (RHS § 122). Esimesel juhul tuleneb alltöövõtja kohta hankepassi esitamise kohustus pakkujale juba RHS § 104 lg-st 4 ja teisel juhul RHS hankepassi esitamise kohustust ei sätesta. Vaidlustuskomisjon märgib, et ka AD dokument Alltöövõtjate kontrollimise tingimused lepingu täitmise etapis, mis sätestab RHS § 122 lg 4 kohase kõrvaldamise aluste kontrolli alltöövõtjate suhtes (täpsemalt üksnes RHS § 95 lg-s 1 ja lg-s 41 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrolli), ei sätesta selle kontrolli läbiviimiseks hankepassi esitamise kohustust. 8.1. Vaidlustaja esitatud hankepassist nähtuvalt on tegemist teise juhuga – Vaidlustaja esitatud hankepassist nähtuvalt ei ole ta tuginenud teise ettevõtja vahenditele RHS §-i 103 mõttes ja on vastanud küsimusele, kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on), eitavalt. Selgelt on hankepassis esitatud teave vaid nende allhankijate kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine. Seega RHS-ist ei tulnud Vaidlustajale kohustust alltöövõtjate/allhankijate kohta hankepasside esitamiseks. 8.2. Vaatamata Vaidlustaja poolt hankepassis esitatule on Hankija Põhjendustest nähtuvalt olnud eriarvamusel selles osas, kas Vaidlustaja on teise ettevõtja vahenditele tuginenud või mitte (hindamiskomisjon eeldas, et nende kahe meeskonnaliikme (J.B. ja J.L.) puhul võib olla tegemist teise õigusliku suhtega, mitte alltöövõtuga [--- ]) ja järeldab kokkuvõtvalt, et [---] käesolevas riigihankes pakkuja meeskonnaliige kuulub pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hulka, kes võib kuuluda teise ettevõtja koosseisu ning vastavalt RHS § 104 lg 4 peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb [---] ja [---] pakkuja on teadlikult esitanud riigihangete registris valeandmeid oma tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta, kui tegelikult vastab ta riigihankes nõutud tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele ainult teiste ettevõtjate vahendite alusel. Hankepasside esitamine riigihanke praeguses staadiumis ei ole võimalik [---]. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija viide riigihankes nõutud tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seonduvalt meeskonnaliikmetega on ebaõige, kuna Hankija ei ole 7 (9) esitanud Riigihankes ühtegi kvalifitseerimise tingimust seonduvalt meeskonnaliikmetega, mille täitmiseks oleks Vaidlustajal üldse olnud vajalik teise ettevõtja vahenditele tuginemine RHS §- i 103 mõttes, ja millega kaasneks hankepassi esitamise kohustus RHS § 104 lg 4 mõttes. Kuna asjakohane kvalifitseerimise tingimus puudub, on kohatud ja ebaõiged ka kõik Hankija Põhjenduses esitatud väited seonduvalt Vaidlustaja tuginemisega teise ettevõtja (allhankija) vahenditele ja sellest tuleneva kohustusega esitada nende ettevõtjate (allhankijate) kohta hankepassid. Seega nimetatud põhjendused ei seondu Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisega ega põhjenda Otsust. 9. Kuna kehtivad RHAD-i tingimused on täitmiseks kohustuslikud ja Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (Euroopa Kohtu otsus C-336/12, p 40), tuleb järgnevalt kontrollida, kas Hankija on pannud RHAD-iga, täpsemalt AD p 6.8 esimese lausega, pakkujatele hankepasside esitamise kohustuse ka nende alltöövõtja/allhankijate kohta, kelle näitajatele kvalifikatsiooni tõendamiseks ei tugineta ning kas Hankija sai selle alusel Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükata. 9.1. AD p 6.8 on AD p-i 6 Pakkujate menetlusest kõrvaldamine ja kvalifitseerimine. Hankepass alapunkt ja kehtestab järgneva: Alltöövõtja kasutamise korral peab hankepassi esitama ka alltöövõtja. Hankija kontrollib alltöövõtja(te) suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema (nende) kvalifikatsiooni vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimusele hankemenetluse jooksul ning pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et formaalselt näitab AD p-i 6.8 asukoht RHAD-is, et alltöövõtjate hankepasside näol ei ole RHAD-i mõttes tegemist pakkumuse vastavust tõendavate dokumentidega vaid nende alusel viiakse läbi pakkujate menetlusest kõrvaldamine ja kvalifitseerimine. Samas - otsustamaks, kas AD p 6.8 sisaldab RHS-i mõttes endas kvalifitseerimise tingimust/kõrvaldamise alust või pakkumuse vastavustingimust, tuleb hinnata tingimuse sisu ja eesmärki, mitte selle formaalset asukohta RHAD-is ja õige on Hankija väide, et RHAD-i mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, saavad põhimõtteliselt olla vastavustingimused (Tallinna Halduskohtu otsus asjas 3-20-1400, p 17.1). 9.2. Hankija väidab vaidlustusmenetluses, et AD p-i 6.8 esimene lause on iseseisev vastavustingimus RHAD-is, mis tuli täita kõikide kaasatavate alltöövõtjate/allhankijate kohta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et AD p-i 6.8 esimeses lauses on sätestatud küll dokumendinõue, kuid dokumendi esitamise nõudel (lahutatuna see AD p 6.8 teisest lausest, mida Hankija nimetab vaidlustusmenetluses AD p 6.8 teiseks komponendiks - Hankija selgituseks) puudub iseseisev äratuntav eesmärk - see ei sisalda endas mingit sisulist tingimust, milleks Hankija kõikide alltöövõtja hankepasse üldse saada soovib ja millisele RHAD-i tingimusele vastavust Hankija hankepassides esitatavate andmetega kontrollida soovib. Seega vaidlustuskomisjoni arvates puudub AD p 6.8 esimesel lausel sisu ja eesmärk, mille tõttu tuleks seda pidada iseseisvaks kohustuslikuks RHAD-i vastavustingimuseks, mille rikkumine saaks olla aluseks Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel. 9.3. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et hankepass on dokument, milles esitatakse kinnitusi/andmeid kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta (RHS § 104 lg 1) (kui hankepass jäetakse esitamata, pole andmeid kontrolli teostamiseks), kuid antud juhul Hankija isegi ei väida, et pakkumuse vastavuse kontroll mingile sisulisele teenuse osutamisega seotud RHAD-i tingimusele oleks jäänud hankepasside esitamata jätmise (hankepassides sisalduvate kinnituste/andmete puudumise) tõttu teostamata. Veelgi enam - Hankija väitel on alltöövõtja kohta pakkumuse koosseisus nõutud hankepassi esitamata jätmine sisuline puudus, mille tõttu tuleb pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata, kuid Hankija on jätnud esitamata igasugused asjakohased kaalutlused ja põhjendused selle kohta, kuidas on Hankija jõudnud järeldusele, et antud juhul on dokumendi esitamise nõude rikkumine, millest Hankija ei kavatse kontrollida ühegi pakkumuse sisusse puutuva 8 (9) tingimuse täitmist, üldse sisuline puudus. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, sisuline kõrvalekalle RHAD-ist saab esineda juhul, kui pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata RHAD-is nõutud dokument, milleta ei oleks Hankijal võimalik kontrollida pakutava teenuse nõuetekohasust, kuid antud juhul see nii ei ole. 10. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Otsus on põhjendamatu ja tuleb tunnistada kehtetuks selle vastuolu tõttu RHS § 114 lg-ga 2 ja § 3 p-ga 1 (läbipaistmatu ja kontrollimatu). 11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi, tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt tunnistada kehtetuks ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks (Hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei saa olla õiguspärane, kui sellele ei eelnenud õiguspärast otsust pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks). 12. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 12.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 640 eurot (Vaidlustaja on 19.10.2023 tasunud riigilõivu 640 eurot, kuid on taotluses märkinud ekslikult riigilõivu kuluks 680 eurot). 12.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1880 eurot (käibemaksuta), kokku 11,75 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasu määraga 160 eurot). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on Vaidlustaja kulud põhjendatud ja need tuleb Hankijalt välja mõista. 12.3. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 9 (9)