Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine

48511 Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 22.11.2023 nr 1.4-1/1233 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu (VVMAndmetekord_muutm_3_.pdf) 2. Seletuskiri (VVMSK_andmetekord92.pdf) Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduamet Eesti Kalurite Liit Eesti Kaugpüüdjate Liit Eesti Kalaliit Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit MTÜ Saarte Kalandus MTÜ Hiiukala MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ Harju Kalandusühing MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts Kristi Ilves 6256204 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 22.11.2023 MÄÄRUS november 2023 nr … Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 61 lõigete 81 ja 9 alusel. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määrust nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ (RT I, 10.10.2023, 2) muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 11 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „vahemik“ sõnadega „või mõrra ja kastmõrra puhul silmasuurus päras“; 2) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „vahendite“ sõnadega „või mõrra ja kastmõrra puhul sama pära silmasuurusega püügivahendite“; 3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) püügile asetatud mõrra, mõrrajada või kastmõrra avaveepoolse või kaldapoolse lipu tähistuse koordinaadid.“; 4) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Raport „Saabumise eelteade“ esitatakse enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist järgmistel juhtudel: 1) püügireisil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel; 2) kastmõrraga püügitoimingul, kui maale tuuakse räime, kilu või turska; 3) punktis 2 nimetamata mõrrapüügil, kui maale tuuakse vähemalt 300 kilogrammi turska või vähemalt kaks tonni kilu ja räime.“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhul esitatakse raport „Saabumise eelteade“ keskkonnaministri 2. juuni 2015. a määruses nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu“ sätestatud korras.“; 7) paragrahvi 12 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Püügireisil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esitatakse raport „Saabumise 1 eelteade“ üks tund enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist. Kui pärast püügitoimingu lõppu sadamasse või maaletuleku kohta jõudmiseks kulub aega alla ühe tunni, võib raporti „Saabumise eelteade“ esitada pärast viimase püügitoimingu lõppu hiljemalt 30 minutit enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist.“; 8) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kohta“ tekstiosaga „, märkides raporti lisamärkuste lahtrisse kahjustusega püügivahendite liigi ja arvu“; 9) paragrahvis 31 asendatakse tekstiosa „1. jaanuaril“ tekstiosaga „1. aprillil“; 10) paragrahvis 32 asendatakse tekstiosa „1. jaanuari“ tekstiosaga „1. aprilli“ ja tekstiosa „1. märtsini“ tekstiosaga „1. juunini“. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  KAVAND 22.11.2023 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ eelnõu on välja töötatud kalapüügiseaduse § 61 lõigete 81 ja 9 alusel. Muudetava määrusega on sätestatud üleminek kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamisel üksnes täiselektroonilisele andmeesitusele lausaliselt kõigil Eesti veekogudel. Selle eesmärk on tagada kvaliteetsete aja- ja asjakohaste andmete kaudu operatiivne kvooditäituvuse jälgimine ja püügiaruandlus, tõhusam järelevalve ning kala ja veetaime koguste jälgitavus kala liikumise ahelas. Eelnõuga muudetakse andmete elektroonilise esitamise korra jõustumise aega ning leevendatakse sätet, mis kohustab ranna- ja siseveekogude kalureid esitama teatud püügivahendite (mõrd ja kastmõrd) püügile asetamise lõpetamisel andmed veealal olles. Samuti täpsustatakse sadamasse või maaletuleku kohta saabumise eelteate esitamise sätet. Et võimaldada eelteate esitamise aja suhtes suuremat paindlikkust, reguleeritakse eelteate esitamise korda valdkonna eest vastutava ministri määrusega, rakendades sadamasse saabumisel juhtumipõhist lähenemist lühema etteteatamise aja võimaldamiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse valdkonnajuht Kristi Ilves ([email protected], 625 6204). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Karina Torop ([email protected], 625 6520) ning eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava ([email protected], 625 6523). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eesmärgiga anda kalurkonnale pikem üleminekuaeg muutuva kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise viisiga kohanemiseks, pikendatakse eelnõuga uue andmete esitamise korra jõustumise aega kolme kuu võrra. Samuti leevendatakse kohustust esitada mõrra ja kastmõrra püügile asetamisel nende koordinaadid veealal ning antakse võimalus esitada need veealalt maha tulles sadamas. Täpsustatakse sadamasse saabumise eelteate esitamise sätteid: sõnastusliku täpsustusena muudetakse kastmõrraga püügil eelteate esitamise sätet, et anda paremini edasi kohustus esitada eelteade ainult räime saagi maaletoomise korral, ning eelteate esitamise sättest jäetakse välja ühetunnise etteteatamisaja nõue ja jäetakse eelteate korra kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse. Selle eesmärk on võimaldada paindlikumat lähenemist eelteate esitamise aja suhtes, et kaluritel oleks võimalik pöörduda sadamasse varem, kui selleks antakse juhtumipõhiselt võimalus ministri määrusega. Eelnõu koosneb kümnest punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 11 lõike 1 punkti 2 ja see täiendus on tingitud muudatusest eelnõu punktis 4, millega tunnistatakse § 11 lõige 2 kehtetuks. Täiendatakse andmete esitamise tingimust, et juhul, kui püügile asetatakse mõrd või kastmõrd, siis tuleb esitada teave mõrra ja kastmõrra pära silmasuuruse kohta. Silmasuuruse märkimine mõrra ja kastmõrra 1 puhul erineb teistest vahenditest sellepoolest, et nende püügivahendite korral märgitakse silmasuurus võrgu päras. Eelnõu punktiga 2 tehakse sõnade asendus paragrahvi 11 lõike 1 punktis 3, mis on samuti tingitud eelnõu punktiga 4 teostatavast muudatusest (§ 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks). Vastavalt muudatusele tuleb sarnaselt eelnõu punktiga 1 esitada mõrra ja kastmõrra puhul sama pära silmasuurusega püügivahendite arv. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 11 lõiget 1 punktiga 5 ja lisatakse tingimus, et mõrra, mõrrajada või kastmõrra püügile asetamisel tuleb esitada avaveepoolse või kaldapoolse lipu tähistuse koordinaadid. Selle muudatuse vajadus tuleneb leevendusest, mis tehakse veealal olles andmete esitamise kohustuse kohta. Varemalt kehtis mõrra ja kastmõrra püügile asetamise kohta eraldi säte (§ 11 lõige 2), mis kohustas nende püügivahendite püügile asetamise korral esitama püügivahendi koordinaadid kohe veekogul olles. Kuna selles osas tehakse leevendus ja enam ei nõuta kaluritelt selle teabe esitamist veealal olles, vaid neile antakse vaba valik, kas koordinaadid esitatakse veealal olles või hiljemalt sadamasse jõudmisel, siis muutub varasem lõige 2 samaseks lõikega 1, ainult selle erinevusega, et mõrra ja kastmõrra püügile asetamise korral on endiselt vaja esitada püügivahendi koordinaadid. Seega täiendataksegi § 11 lõiget 1 punktiga 5, millega nõutakse koordinaatide märkimist mõrra, mõrrajada ja kastmõrra puhul kas veealal või hiljemalt sadamasse saabumisel. Leevenduse eesmärk on luua olukord, kus kaluril oleks võimalikult vähe vaja kasutada nutiseadet veealal olles, ja selle sätte muudatuse jõustumisel on sadamasse saabumise eelteate esitamise kohustus teatavatel püügireisi juhtudel ainuke kohustuslik tingimus, mil on vaja kasutada nutiseadet veealal olles. Koordinaadid tuleb esitada üksikult püügile asetatud vahendite puhul individuaalselt vahendi koha või jadasse asetatud vahendite puhul püügivahendite jada kohta. Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 11 lõige 2. See säte oli seotud mõrra ja kastmõrra püügile asetamisel andmete esitamisega veealal olles, kuid kuna seda kohustust enam ei ole, siis on säte kaotanud oma sisulise mõtte ja tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu punktiga 5 sõnastatakse ümber § 12 lõige 2 eelteate raporti esitamise kohta. Määruses oli sätte sissejuhatuses sees ajaline kohustus esitada eelteade üks tund enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist. Samuti oli § 12 lõike 2 punktis 2 esitatud sõnastus eelteate esitamise kohta kastmõrraga püügil mitmeti tõlgendatav, kuna sätte sisust võis sõnastuse põhjal aru saada, et iga kastmõrraga tehtava püügitoimingu puhul tuleb esitada eelteade. § 12 lõike 2 punkti 3 puhul tehakse sõnastuslik muudatus, et kasutada sama sõnastust eelteate esitamise sättega keskkonnaministri 2. juuni 2015. a määruse nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu“ § 7 lõikes 2. Seega muudetakse eelnõu punktiga 5 eelteate sätet nii, et 1) jäetakse välja eelteate esitamise ajaline moment – üks tund enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist; 2) sätestatakse kohustus esitada kastmõrraga püügitoimingu puhul eelteade ainult siis, kui maale tuuakse räime-, kilu- või tursasaaki; ning 3) esitatakse eelteade mõrraga, mis ei ole kastmõrd, püügitoimingu korral, kui maale tuuakse vähemalt 300 kg turska või kaks tonni kilu ja räime. Eelteate esitamise täpne aeg jäetakse välja põhjusel, et riigisiseselt oleks võimalik sätestada paindlikum kord laevade sadamasse lubamisel, kui seda on range kohustus pidada kinni ühetunnisest etteteatamise ajast. Kui püügipiirkonnad asuvad sadamatele lähedal ja kui ilmad on soojemad, tekib kaluritel objektiivsetel põhjustel vajadus saabuda sadamasse varem, et säilitada saagi kvaliteeti. Seega saab valdkonna eest vastutav minister – regionaalminister – kehtestada oma määrusega sadamasse saabumise aja määramise korra, nii nagu näeb seda ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.07.2016, lk 1–15), artikli 11 lõige 2. 2 Paragrahvi 12 lõike 2 punktis 2 nimetatud olukorra puhul võis sätte sõnastusest välja lugeda, et igal juhul, kui püügitoimingul kasutatakse kastmõrda, tuleb igal juhul esitada eelteate andmed. Nõude eesmärk on aga olnud kohustada sadamasse saabumise eelteate esitamist üksnes juhul, kui püügivahendist nõutakse kala, mis on räim, kilu või tursk, ning saak tuuakse maale ja lossitakse, mitte näiteks juhul, kui kastmõrd on alles püügile asetatud või kastmõrrast on nõutud näiteks tuulehaugi. Sõnaline täpsustus piiritleb eelteate esitamise kohustuse selgelt ainult räime, kilu ja tursa kui kvoodialuste liikide püügi ja maale toomisega, mis on põhimõtteline erinevus § 12 lõike 2 punktis 1 nimetatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kontekstis esitatavast eelteatest, mille puhul kehtib nõue esitada eelteade igal püügireisi juhul (nii püügivahendi asetamise, kontrollimise kui ka nõudmise korral olenemata sellest, kas saaki tuuakse maale või mitte). Lõike 2 punktis 3 nimetatud eelteate esitamise olukord on seotud eelteate esitamise kohustusega sellise mõrrapüügi korral, mis ei ole kastmõrd, kuid maale tuuakse vähemalt 300 kilogrammi turska või vähemalt kaks tonni pelaagilisi (kilu ja räim) liike. Sõnastuslik muudatus vastab täpsemini põhimõttele, et mõrrapüügl olenemata laeva pikkusest, tuleb esitada vastavas koguses saagi maaletoomise korral eelteade enne sadamasse saabumist. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 12 lõikega 21, mis täpsustab sadamasse või maaletuleku kohta saabumise eelteate esitamise korda merel toimuvate püügireiside puhul. Sättega viidatakse keskkonnaministri 2. juuni 2015. a määruses nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu“ sätestatule. Seega kuna määruse sama paragrahvi lõikest 1 jäeti välja eelteate esitamise aeg – üks tund enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist – antakse saabumise eelteate esitamise reguleerimise võimalus valdkonna eest vastutavale ministrile, kes saab EL-i määrustega reguleeritud eelteate esitamise raamistikus kehtestada paindlikumad juhtumipõhised tingimused. Eelnõu punktiga 7 sõnastatakse ümber § 12 lõige 6 põhjusel, et eelteate esitamist reguleerinud § 12 lõikest 1 jäeti välja raporti „Saabumise eelteade“ esitamise aeg – üks tund enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist. Seega on nende püügireiside puhul, mis toimuvad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, vaja sätestada aeg, millal tuleb eelteate andmed esitada. Keskkonnaministri 2. juuni 2015. a määrus nr 31 „Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu“ reguleerib eelteate esitamist ainult mere kontekstis. Sättesse lisatakse seega täiendus siseveekogu kohta, et püügireisil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel esitatakse raport „Saabumise eelteade“ üks tund enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist. Eritingimus on, et kui pärast püügitoimingu lõppu sadamasse või maaletuleku kohta jõudmiseks kulub aega alla ühe tunni, võib raporti „Saabumise eelteade“ esitada pärast viimast püügitoimingut hiljemalt 30 minutit enne sadamasse või maaletuleku kohta saabumist. Eelnõu punktiga 8 muudetakse selgemaks püügivahendi hülgekahjustuse kohta andmete esitamist. Määruses on sätestatud, et raportis „Lossimine“ esitatakse teave ka püügivahendi hülgekahjustuse kohta. Kui muude andmete puhul, mis tuleb raportis esitada, on rakenduses selleks oma nimeline koht ja valik rippmenüüst, siis püügivahendi hülgekahjustuse andmetele sellist eraldi kohta ei ole. Et selgitada paremini, kus tuleb püügivahendi hülgekahjustuse teave esitada, lisatakse sättesse täiendus, et vastav teave esitatakse raporti „Lossimine“ lisamärkuste lahtris, märkides sinna kahjustusega püügivahendite liigi ja arvu. Eelnõu punktiga 9 asendatakse §-s 31 tekstiosa „1. jaanuaril“ tekstiosaga „1. aprillil“. Selle muudatuse eesmärk on anda kalurkonnale pikem üleminekuaeg elektroonilise andmeesituse viisi muutumisel. Seni esitati ranna- ja siseveekogude püügitegevuse andmeid valdavalt paberil. Uue korra kohaselt tuleb andmed esitada ainult elektrooniliselt selleks loodud nutiseadmega kasutatava rakenduse PERK vahendusel. Eestis tegeleb püügitegevusega Eesti rannikuäärsetes piirkondades ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Võrtsjärvel ja teistel väiksematel siseveekogudel ca 3800 kalapüügiloa omanikku ja kalapüügiloale kantud kalurit, kelle hulgas on 3 nii juriidilisi isikuid, füüsilisest isikust ettevõtjaid kui ka töövõtjaid. See on ühtlasi sihtrühm, kes peab uue andmete esitamise korra jõustumisel täielikult üle minema elektrooniliste andmete esitamisele ning olema selleks ette valmistatud, koolitatud ja nõustatud. Et tagada sujuvam üleminek uue korra jõustamisel ning anda kalurkonnale pikem õppeperiood ja kohanemisaeg, lükatakse määruse jõustumist kolme kuu võrra edasi: 2024. aasta algusest 1. aprillile 2024. aastal. Eelnõu punktiga 10 asendatakse §-s 32 tekstiosa „1. jaanuari“ tekstiosaga „1. aprilli“ ning tekstiosa „1. märtsini“ tekstiosaga „1. juunini“. See muudatus on seotud määruse jõustumise aja edasilükkamisega 1. jaanuarilt 2024. aastal 1. aprillile 2024. aastal, mis tingib tähtaegade edasilükkamise ka üleminekusättes. Muudatusega sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ kohaselt esitatavaid andmeid, mis laekuvad pärast 1. aprilli 2024. aastal, saab esitada samas määruses sätestatud korras kuni 1. juunini 2024. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja eelnõu muutmisega ei kaasne muudatust Euroopa Liidu õiguse rakendamises riigisiseselt. 4. Määruse mõjud Määruse rakendumisega kaasneb oluline muudatus andmete elektroonilisele esitamisele üleminekus 2024. aastal. Muudatus annab sektorile – ranna- ja siseveekogude kaluritele – pikema üleminekuaja muutustega kohanemiseks. PERK-i kasutamise õppimiseks ja andmete elektroonilise esitamise kohustuse rakendumiseks antakse kolm kuud ajapikendust. Võttes arvesse, et talvisel hooajal detsembrist-veebruarini enamikus piirkondades ka kutselist kalapüüki ei teostata, on seega tagatud piisavalt pikk aeg, et kõik kutselised kalurid, kes seni veel elektrooniliselt andmeid ei esita, saaksid vajaliku väljaõppe ja nõustamise, kuidas PERK-i vahendusel andmeid esitada. Pikenenud üleminekuperioodil jätkub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ning Põllumajandus- ja Toiduametis tavapärane töö andmete elektroonilise esitamise korra jõustumise ettevalmistamiseks ning rakenduse töökindluse parandamiseks. Sellel perioodil viiakse lõpule ka arendused, mille kohta on tulnud kalurkonnalt sisulist ja asjatundlikku tagasisidet kaheksas Eesti rannapiirkonnas toimunud PERK-i koolitustelt ning mis on seotud peaasjalikult rakenduse kasutajamugavuse parandamisega. Seoses sellega, et andmete elektroonilise esitamise kord jõustub 1. aprillil 2024. aastal, on vaja tagada sadamasse saabumise eelteadete esitamine 1. jaanuarist kuni 1. aprillini 2024. aastal Häirekeskuse vahendusel. Varemalt oli plaanitud selle teenuse kokku tõmbamine, kuivõrd kalurid oleksid aasta algusest esitanud sadamasse saabumise eelteated PERK-i vahendusel ja selleks mitme liini töös hoidmine Häirekeskuse poolt teadete vastuvõtmiseks telefoni teel ei oleks olnud vajalik. Muutunud olukorras tuleb üle vaadata Häirekeskuse telefoniliini teenuse suuremas mahus jätkumine 2024. aasta esimese kolme kuu jooksul ja eraldada selleks vajalikud rahalised vahendid. Vastavate korralduste rahaline maht selgitatakse väljas asutustevaheliste konsultatsioonide käigus. Põllumajandus- ja Toiduamet peab teenindama kutselist kalurkonda aasta esimese kolme kuu vältel paberandmete esitamisel. See tähendab, et vajalik on väljastada ranna- ja siseveekogude kaluritele ja esmakokkuostjatele püügipäevikud, esmakokkuosturaamatud ja üleandmisdeklaratsioonide raamatud paberil ning tagada paberil laekuvate andmete sisestamine kutselise kalapüügi registrisse. 4 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Jätkuvad kutselise kalapüügi registri ning selle rakenduste PERK ja ERS arendustööd suurema töökindluse saavutamiseks ja kasutajamugavuse parandamiseks. Nende tööde rahaline maht on u 200 000 eurot ning need kulud kaetakse 90% ulatuses „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020“ meetme „Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetus“ vahenditest ning 10% ulatuses Eesti riigieelarvest. Paberandmete esitamiseks vajalikud püügipäevikud, esmakokkuosturaamatud ja üleandmisdeklaratsioonide raamatud väljastatakse andmete esitajatele olemasolevatest varudest, mis ei eelda lisakulutuste tegemist. Häirekeskuse liinide töö tagamine sadamasse saabumise eelteadete vastuvõtmiseks ja selleks täiendava rahalise ressurssi leidmine on läbirääkimistel Keskkonnaameti, Häirekeskuse ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahel. Teenuse osutamisega jätkamine 2024. aasta I kvartalis maksab ca 40 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määruse muudatused jõustuvad samal ajal määruse endaga ehk 1. aprillil 2024. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Põllumajandus- ja Toiduameti ning Keskkonnameti esindajatega. Samuti on eelnõu eelnevalt esitatud mitteametlikult arvamuse avaldamiseks Eesti Kalurite Liidule, Eesti Kalaliidule, Eesti Kaugpüüdjate Liidule, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidule, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Liidule ning kaheksale Eesti kalanduspiirkonna tegevusrühmale. Konsultatsioonide käigus tehtud ettepanekuid on eelnõus arvestatud niivõrd, kuivõrd nad ei väära eelnõuga kehtestatava andmete esitamise korra eesmärki ja üldpõhimõtet. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Keskkonnaametile ja järgmistele kutselise kalapüügi esindusorganisatsioonidele: Eesti Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing ning MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1541 - Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0dd342f-3a9f-47e7-9a26-f74838653391 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0dd342f-3a9f-47e7-9a26-f74838653391?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main