Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 11 Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel Mereala Maakond Lubatud saak 2024. a Pärnu maakond, välja arvatud Kihnu ja 7231,39 t, seejuures 47,89 t Manõja püsielanikud kastmõrra kohta Liivi laht (ICESi* Pärnu maakond, Kihnu ja Manõja 1269,36 t, seejuures 52,89 t alarajoon 28-1) püsielanikud kastmõrra kohta Saare maakond 113,65 t kõik maakonnad (ühiskvoot) 465,09 t Harju maakond, ühiskvoodi täitumisel 40 t Hiiu maakond, ühiskvoodi täitumisel 15 t Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid Ida-Viru maakond, ühiskvoodi täitumisel 130 t 28-2, 29 ja 32) Lääne-Viru maakond, ühiskvoodi 10 t täitumisel Lääne maakond, ühiskvoodi täitumisel 85 t Saare maakond, ühiskvoodi täitumisel 20 t * ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel Kalaliik Lubatud saak 2024. a Märkus Kilu 3t Tursk 6t Lubatud ainult kaaspüügiks  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 20. oktoobril 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmise eesmärk on kehtestada lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjonis (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) kokkulepitu järgi ning kehtestada aastasaagid ja püügivõimalused ELis kehtestatud kvoodijaotuse kohaselt. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV) määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei sea püügivõimalusi hiljem. Pärast ELi püügivõimaluste kehtestamist 60 tööpäeva jooksul kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega need püügivõimalused Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdmiseks ning püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida EL ei reguleeri. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 24. oktoobril 2023. a vastu määruse (EL) 2023/2638, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja nende rühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 22.11.2023) (edaspidi ELi Läänemere püügivõimaluste määrus). VV kehtestab määrusega kutselise kalapüügi võimalused, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Püütavad kalaliigid on räim, kilu ja tursk. Et kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi üldjuhul mitte püügimahu, vaid püügivahendite kaupa, siis kehtestatakse määrusega Eesti räime-, kilu- ja tursakvoodist kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka traalpüük) kasutatav osa eraldi. Sarnaselt eelmise aastaga jaotatakse 2024. aasta kaluri kalapüügiloa alusel püügiks (edaspidi ka rannapüük) lubatud räimekogus määruse muudatuse kohaselt eraldi Liivi lahe (ICESi alarajoon 28-1) ja Läänemere avaosa ning Soome lahe piirkonna (ICESi alarajoonid 25, 26, 27, 28-2, 29 ja 32) maakondade ja veealade vahel. KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kalaliigi lubatud aastasaagi veealade või maakondade kaupa ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. See kehtib kalaliigi kohta, mida Läänemerel püütakse nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määrusega jaotatakse räime püügivõimalused Liivi lahel Pärnu ja Saare maakonna rannakalurite vahel. Liivi lahe Pärnu maakonna rannapüügi räimekvoodi osast eraldatakse eraldi püügivõimalus Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele. Pärnu maakonnas ja ka Kihnu ja Manõja saarte püsielanikele jaotatakse püüda lubatud kogused püügivahendite kaupa – kastmõrdade arvu järgi – ja osa jäetakse püügiks teiste vahenditega. Ka Läänemere avaosa räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel püütav kogus jagatakse kaheks: ühisosa Harjumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa rannakaluritele 1 ning väiksem osa eraldi maakonnasiseseks kasutamiseks kõigile eespool nimetatud kuuele maakonnale. KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab VV määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2024. aastaks eraldatud lubatud saagid. Püügimahud lepiti kokku Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 49. istungil 2023. a novembris. Istung peeti videokonverentsina. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha, latika ja rääbise lubatud aastasaagid kehtestatakse püügivahendite kohta. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Elo Rasmann (tel 626 0715, [email protected]), määruse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve individuaalkvootide osa on koostanud kalamajandusosakonna peaspetsialist Egle Härm (tel 625 6504, [email protected]). Õigusekspertiisi tegid õigusosakonna juristid Kadri Tubli (tel 626 0751, [email protected]) ja Karina Torop (tel 625 6520, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktidega 1, 2 ja 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 95 pealkirja, preambulit ja reguleerimisala. Nimetatud muudatused on tingitud määruse reguleerimisala laienemisest. Punktidega 4–11 sätestatakse 2024. aastal kasutada lubatud aastasaagid ning kaluri kalalaevade lubadega püügivõimalused. 2.1. Lubatud aastasaagid ja püügivõimalused Läänemerel Punktidega 4 ja 5 täiendatakse määruse paragrahve 2 ja 3, mis näevad ette Läänemerel teatud kalaliikide aastasaake/püügivõimalusi, mis on kehtestatud ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega. Nimetatud määrus sätestab 2024. aastaks Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kasutatakse nii kalalaeva kalapüügiloa alusel kui ka kaluri kalapüügiloa alusel rannapüügil seisevpüünistega, ning lisatingimusena määrab püügikoormuse piirangud. Seega tuleb need püügivõimalused traalpüügi ja rannapüügiga tegelevate isikute vahel ka jagada, täpsem selgitus alapunktides 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3. Kilu, räime ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügi loa alusel on esitatud määruse lisas 11 ning kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel lisas 21. 2.1.1. Räim ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega Eestile 2024. aastaks eraldatud räimekvoot on kokku 22 064 tonni, sellest Liivi lahel 17 529 tonni ja Läänemere avaosas 4535 tonni. Liivi lahe räimepüügivõimalus vähenes võrreldes aasta 2023 kvoodiga 17%, kuid püsib viimase kahekümne aasta keskmisest kvoodist kõrgemal. Avaosa räimekvoot kukkus rekordmadalale tasemele (-43%). Määrusega eraldatud kogustele lisanduvad 2023. aastal kasutamata jäänud ja kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (edaspidi määrus (EÜ) nr 847/96) artikliga 4 järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused, mis saavad olla maksimaalselt kuni 10% Liivi lahe ja Läänemere avaosa 2023. aasta püügivõimalusest eraldi arvestatuna ja mitte rohkem kui 2023. aastal vastaval veealal kasutamata jäänud püügivõimalus. Alates 2013. aastast on Eestile eraldatud räimekvoodi jaotamise aluseks traalpüügi ja rannapüügi vahel olnud 2012. aastal traalpüüdjaid ja rannapüüdjaid esindavate organisatsioonide vahel saavutatud kokkulepe. Selle kokkuleppe kohaselt arvestatakse Eestile 2 eraldatud Läänemere avaosa räimekvoodist 88,65% traalpüügiks ja 11,35% rannapüügiks ning Eestile eraldatud Liivi lahe räimekvoodist 54% traalpüügiks ja 46% rannapüügiks. Võttes aluseks Eestile 2024. aastaks eraldatud räimekvoote kujuneks nende osakaalude järgi Läänemere avaosas traalpüügil räime püügivõimaluseks 4020,28 tonni ja rannapüügil räime aastaseks lubatud saagiks 514,72 tonni. Liivi lahes kujuneks traalpüügil räime püügivõimaluseks 9465,66 tonni ja rannapüügil räime aastaseks lubatud saagiks 8063,34 tonni. Virumaa Rannakalurite Ühing tegi 21. juulil 2023 saadetud kirjaga ettepaneku jaotada Läänemere avaosas Eestile eraldatud räimepüügi kvoot traalpüügi ja rannapüügi vahel vastavalt 80% ja 20%. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutsus 7. novembril 2023 kokku traalpüüdjaid ja rannapüüdjaid esindavate organisatsioonide esindajad, et arutada ettepanekuid järgmisel aastal Eestile eraldatud räime püügivõimaluste jaotamiseks traalpüügi ja rannapüügi vahel. Koosolekul osalenud organisatsioonid jäid esitatud ettepanekute osas eriarvamusele. Toila Vallavalitsus saatis 14. novembril 2023 Toila valla, Lüganuse valla, Narva-Jõesuu linna, Viru-Nigula valla ja Haljala valla ühispöördumise määrata iga-aastaseks Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoodiks vähemalt 1000 tonni, tehes ka ettepaneku, et räimekvoodi üldise tõusuga suureneks rannakaluritele eraldatud räimekvoot suhteni 20/80. 2023. aastal oli Läänemere avaosas traalpüügil räime püügivõimaluseks 7053,88 tonni ja rannapüügil räime aastaseks lubatud saagiks 1005,10 tonni. 2024. aastaks aga seoses Läänemere avaosa räimevarude kesise olukorraga vähendati Eestile eraldatud räimekvooti Läänemere avaosas võrreledes 2023. aastaga 43%. Arvestades Läänemere avaosa räimepüügivõimaluste olulist vähenemist 2024. aastal, mis seab nii traapüügiga kui ka rannapüügiga tegelevad ettevõtjad järgmisel aastal keerulisse olukorda, kuid otsides sotsiaal-majanduslikel kaalutlustel Läänemere avaosa rannakalurite järgmise aasta räime lubatud aastasaagi määramisel võimalust sellele sektorile mõnevõrra väiksema lubatud saagi vähendamiseks võrreldes 2012. aastal saavutatud kokkuleppega, nähakse eelnõuga selle kokkuleppe järgi kujunevates lubatud saakides 2024. aastaks ette järgmised muudatused. Läänemere avaosas traalpüügi räime püügivõimalust, võrreldes 2012. aasta kokkuleppe alusel kujuneva kogusega, vähendatakse 250 tonni võrra ja selle koguse võrra suurendatakse Läänemere avaosa rannapüügi räime aastast lubatud saaki. Kuna Saaremaa rannakalurite räime tegelik väljapüük Liivi lahes on aasta-aastalt vähenenud (2020. aastal oli see 72,5 tonni ja 2023. aastal oli see langenud 28,9 tonnile), siis Saaremaa rannakaluritele Liivi lahes 2012. aasta kokkuleppe alusel kujunevat kogust 2024. aastaks vähendatakse 500 tonni võrra ja lisatakse see Liivi lahe traalpüügi järgmise aasta räime püügivõimalusele, mille tulemusel jääb Saaremaa rannakalurite lubatud aastasaagiks järgmisel aastal Liivi lahes ikkagi veel üle saja tonni räime. Vastavalt nendele muudatustele Eesti räimekvoodi jaotus traalpüügi ja rannapüügi vahel on kirjeldatud punktis 2.1.1.1 ning räime lubatud saakide jaotus rannapüügil Liivi lahes punktis 2.1.1.2 ja Läänemere avaosas punktis 2.1.1.3. 2.1.1.1. Räimekvootide jaotus kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel Eesti riigi Läänemere avaosa räimekvoodist (4535 tonni) 3770,28 tonni (83,1%) määratakse traalpüügiks ning 764,72 tonni (16,9%) rannapüügiks. Eesti riigi Liivi lahe on 2024. aastal Eestile eraldatud räimepüügivõimalus 17529 tonni. Sellest 9965,66 tonni (56,9%) jääb kasutada traalpüüdjatele ja 7563,34 tonni (43,1%) rannakalureile. Jaotamisel on arvestatud eelnevate aastate püügistatistikat ning kokkulepitud jaotusi. Nimetatud kogustele lisanduvad ELi määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2023. aastast järgmisesse aastasse ülekantavad räimekogused. 3 2.1.1.2. Räime lubatud aastasaagid ja saakide jaotus Liivi lahel püügil kaluri kalapüügiloa alusel Kogu Eesti riigi Liivi lahe rannapüügi räimekvoot on 2024. aastal 7563,34 tonni, millele lisanduvad veel eelmisest aastast ülekantav kvoodiosa. Viimase viie aasta Eesti riigi Liivi lahe Saare maakonnale seni jaotatud püügivõimalusest on püütud Liivi lahes ära vaid 22%. Seepärast eraldatakse Eesti riigi Liivi lahe rannapüügiks ettenähtud räimekogusest Pärnu maakonnale 99% ja Saare maakonnale 1%. Saare maakonnale eraldatud räimekvoot 2024. aastaks on kokkuleppel kaluritega 64,43 tonni, millele lisandub 2023. aastast ülekantav osa 49,22 tonni. Pärnu maakonnale eraldatud kvoot 2024. aastaks on 7498,91 tonni, mis jaguneb edasi Kihnu ja Manõja rannakalurite ning Pärnumaa kalurite vahel. Kihnu ja Manõja rannakaluritele eraldatakse 15% maakonna kvoodist ehk 1124,84 tonni ja ning ülejäänud 85% ehk 6374,07 tonni teistele Pärnumaa kaluritele. Kummalegi osale lisandub veel 2023. aastast ülekantav osa: Kihnu ja Manõja kaluritele 154,61 tonni ja teistele Pärnumaa kaluritele 872,95 tonni. Kokkuvõttes võivad 2024. aastal kaluri kalapüügiloa alusel püüda Saaremaa kalurid kokku 113,65 tonni, Kihnu ja Manõja kalurid 1279,45 tonni ja teised Pärnu piirkonna kalurid (välja arvatud Kihnu ja Manõja püsielanikud) 7247,02 tonni räime. Pärnu maakonnas jagatakse aastane lubatud räimesaak veel omakorda kasutada lubatud kastmõrdade vahel, eraldades kõigepealt väikese osa kvoodist muude püügivahenditega püügiks. Nii jäetakse Kihnu ja Manõja kaluritel 10,09 tonni kvoodist teiste püügivahendite jaoks ja kastmõrdadega (24 tk) püügiks jääb seega 1269,36 tonni, mis teeb ühe kastmõrra lubatud saagiks 52,89 tonni. Teiste Pärnu piirkonna kalurite lubatud aastasest räimesaagist jäetakse 15,63 tonni muude püügivahenditega püügiks ja ülejäänud 7231,39 tonni jagatakse kasutada lubatud 151 kastmõrra vahel, mis teeb ühe kastmõrra maksimaalseks lubatud saagiks 47,89 tonni. Muude püügivahenditega püügiks eraldatud kogused on määratud eelnevate aastate saagiandmete põhjal. Individuaalsete lubatud saakide kehtestamine kastmõrraga püügil on võimalik ainult seetõttu, et püütakse peamiselt ühte liiki ehk räime. Kui ajaloolise püügiõiguse omanikul on kasutada rohkem kui üks kastmõrd, summeeritakse tema räimepüügivõimalus loale kantud kastmõrdade arvu põhjal, kuid ta võib temale määratud aastasaagi välja püüda ka vähema arvu püügivahenditega, kui loal on kirjas. 2.1.1.3. Räime lubatud aastasaagid ning saakide jaotus Läänemere avaosas püügil kaluri kalapüügiloa alusel Eesti riigi Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot on 764,72 tonni, millele lisandub ülekandena veel 10 protsenti 2023. aastal kasutamata räimekvoodist, mis on 0,37 tonni. Seega saavad Eesti riigi Läänemere avaosa rannakalurid 2024. aastal püüda 765,09 tonni räime. Räimevaru jaotamisel piirkonna maakondade vahel jagatakse kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime aastane kogusaak kahte ossa. Esimest osa kasutaksid kõik maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni – jagataks kuue maakonna vahel. Kõikidele maakondadele 2024. aastaks ühiselt kasutatavaks kvoodiks on 465,09 tonni. Ühise kvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade vahel järgmiselt: Ida-Viru maakonnale 130 tonni, Lääne maakonnale 85 tonni, Harju maakonnale 40 tonni, Hiiu maakonnale 15 tonni, Saare maakonnale 20 tonni ning Lääne-Viru maakonnale 10 tonni. Sellega tagatakse Harju, Hiiu, Saare ja Lääne- 4 Viru maakondade rannakaluritele nende poolt viimasel viiel aastal keskmiselt püütud räimesaake arvestades piisav reserv. 2.1.2. Kilu ELi Läänemere püügivõimaluste määrusega kehtestati 2024. aasta kilupüügi kogumahuks 23 024 tonni, mis on umbes 2650 tonni vähem kui eelmisel aastal. Rannapüügil kilu sihtliigiks ei ole, mistõttu on saagid väga väikesed (viimastel aastatel alla 1 tonni) ja kilu satub püünistesse pigem teiste liikide kaaspüügina. Seetõttu eraldatakse eelnõukohase määrusega kogusummast vaid 3 tonni rannapüügile ja kehtestatakse Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püüda lubatavaks kilukoguseks peaaegu kogu Eesti kilukvoot. See tähendab, et traalpüügil (püük kalalaeva kalapüügiloa alusel) jääb kilu püügivõimaluseks 23 021 tonni ja rannapüügi lubatud aastasaagiks (püük kaluri kalapüügiloa alusel) 3 tonni. 2.1.3. Tursk Eesti 2024. aasta tursapüügi võimalused on kokku 16 tonni ja seda võib kasutada üksnes kaaspüügina. Sellest Läänemere idaosas (alarajoonides 25–32) on tursapüügi kogumahuks 13 tonni ja Läänemere lääneosas (alarajoonides 22–24) 3 tonni. Tursapüük on viimastel aastatel varude kokkukukkumise tõttu aina vähenenud ning ka tursapüügivõimalused on äärmiselt väikeseks muutunud. Eestile alarajoonidesse 22–24 eraldatud püügimaht 3 tonni kehtestatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele, kuna nimetatud alarajoonides Eesti rannakalureid ei ole. Eestile Läänemere idaossa ehk alarajoonidesse 25–32 eraldatud tursakvoot 13 tonni jaotatakse traalpüügi ja rannapüügi vahel nii, et traalpüügil lubatud tursa kogusaagiks kehtestatakse 7 tonni ja rannapüügiks 6 tonni. 2022. aastal said vaid Eesti rannakalurid püügil turska (1,1 tonni). 2.1.4. Lõhe 2024. aastal on Eesti kaluritel võimalik Soome lahel (alarajoonis 32) püüda lõhet 1040 isendit ja Läänemere avaosas (alarajoonides 22–31) 1137 isendit. ELi Läänemere püügivõimaluste määruse järgi võib ICESi alarajoonide 22–31 kvoodist kuni 450 isendit püüda alarajoonis 32. Erisus on lubatud selleks, et tagada rannapüügi püügivõimaluste parem ärakasutamine. Kalalaeva kalapüügiloa alusel lõhet ei püüta, rannakalurid püüavad lõhet põhiliselt seisevpüünistega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel on 2023. aasta 19. novembri seisuga püütud Soome lahest 970 ja Läänemere avaosast 90 lõhet. Kuna lõhet püüavad peamiselt rannapüüdjad ja kalalaevade saakidesse satuvad vaid üksikud isendid, ei ole lõhepüügi võimalusi otstarbekas kehtestada eraldi kalalaeva ja kaluri kalapüügiloa alusel ning Eesti jaoks kehtib ELi kehtestatud üldine püügivõimalus. 2.2. Eesti-Vene kalapüügikomisjonis kokku lepitud lubatud aastasaagid ja lubatud aastasaagid püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning kastmõrra püügiõigustasud Punktiga 6 täiendatakse määruse paragrahvi 4 lõigega 2, millega kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud aastasaagid püügivahendite kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 14.–16. novembrini 2023. aastal toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 49. istung, mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2024. aastaks. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud aastasaagid püügivahendi kohta kalaliikide kaupa on esitatud määruse lisas 31, täiendav võimalus püüda Peipsi järvel kastmõrraga kehtestatakse määruse lisas 3. 5 KPSi § 47 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Eesti-Vene kalapüügikomisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist, kusjuures iga kalaliigi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka püügivahendi kohta. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse kohaselt saavad kutselised kalurid Peipsi ja Lämmijärvest püüda kokku 2891 tonni eri kalaliike. Sellele lisandub veel 2023. aasta kvootidest kasutamata jäänud kalakogus. Nimelt võib Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi 2024. aasta ahvena-, koha-, haugi-, rääbise- ja latikakvoodile lisada 2023. aastal kasutamata jäänud kogused, kuid mitte rohkem kui 5% iga liigi 2023. aasta kvoodist. Täpsed 2023. aasta kalakogused, mis liikide lõikes aastasaakidele liidetakse, selguvad 2024. aasta alguses, kui kõik 2023. aasta saagiandmed on laekunud. Võrreldes eelmise aastaga suurenevad ahvena, koha ja rääbise lubatud aastasaagid, särje ja haugi lubatud aastasaagid aga vähenevad ning tindi ja siia töönduslik sihtpüük jääb keelatuks (tabel 1). Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve aastased lubatud saagid kalaliikide ja püügivahendite kaupa on esitatud lisas 31. Tabel 1. Eesti lubatud aastasaagid tonnides Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. ja 2024. aastal. Lubatud aastasaak 2023. a Lubatud aastasaak Kalaliik (tonni) 2024. a (tonni) Ahven 895 935 Latikas 735 735 Koha 470 490 Haug 125 100 Särg 400 380 Kiisk 150 150 Luts 55 55, sihtpüük keelatud Tint 5, sihtpüük keelatud 5, sihtpüük keelatud Siig 1, sihtpüük keelatud 1, sihtpüük keelatud Rääbis 10 15 6 Tabel 2. Eesti kalurite 2023. aasta olulisemate tööndusliikide saagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tonnides (andmed 6. novembri 2023 seisuga) Saak 2023. aastal Liik (tonni) seisuga 6.11.2023 Ahven 715 Latikas 464 Koha 274 Haug 69 Särg 196 Luts 20 Rääbis 9,4 Tint 0 Siig 0,4 Eesti ja Venemaa vahelise kalanduskomisjoni otsusega pole ka 2024. aastal lubatud tindi sihtpüük tindimõrdadega ja lubatud aastasaake ei kehtestata. Viis tonni tinti on eraldatud kaaspüügi ja teaduspüügi tarbeks. Peipsi siia varu on jätkuvalt äärmiselt madalal tasemel, mistõttu ka siia sihtpüüki 2024. aastal teha ei tohi (lubatud kaaspüügi kvoot 1 t). Rääbisevaru seis on kesine, mistõttu on lubatud rääbise aastasaak 15 tonni. 21. novembril 2022 jõustunud KPSi § 47 lõike 1 redaktsiooni kohaselt kehtestatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha, latika ja rääbise lubatud aastasaagid püügivahendite kohta. KPSi muutmise seaduse seletuskirjast nähtub, et Riigikogu maaelukomisjonis toimunud aruteludel on olnud maaelukomisjoni soov määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud (individuaalkvoodid) vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena ning lisaks Peipsi tindi ja rääbise kohta. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2022. aasta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude uuringute lõpparuandest (https://www.envir.ee/elusloodus- looduskaitse/kalandus/uuringud-ja-aruanded, lk 15) nähtub, et koha ja ahvena järel on kalasaagi väärtuse järgi kolmandal kohal latikas ning mõnevõrra väiksem on haugi- ja särjesaagi väärtus. Kuna haugi püütakse segapüügina samade püügivahenditega, millega püütakse ka koha, ahvenat ja latikat, siis kehtestatakse ka haugi puhul lubatud aastasaak püügivahendi kohta. Kuna särjepüük toimub peamiselt sihtpüügina kaldavõrkudega ja tegemist ei ole saagi väärtuse järgi majanduslikult nii olulise kalaliigiga, siis särje lubatud aastasaaki püügivahendi kohta ei kehtestata. Seda ka seetõttu, et KPSi § 42 lõike 81 kohaselt, kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus üldjuhul lõppenud. See tooks kaasa olukorra, kui kalapüügiloale on kantud särje lubatud aastasaak ja kaldavõrkudega püügil särje lubatud saak ammendatakse, ei saaks püügiõiguse omanik selle loa alusel jätkata ka teiste püügivahenditega muude kalaliikide püüki, mille kohta on lubatud aastasaak kehtestatud. 2023. aasta lubatud aastasaagist kasutamata jäänud kalakoguseid, mis kantakse kooskõlas Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitule üle 2024. aastasse, ei kehtestata püügivahendite arvu piires lubatud aastasaagina, vaid jäetakse olukordadeks, kus loale kantud lubatud aastasaaki mingil põhjusel ületatakse, et vältida seetõttu Eestile rahvusvahelise kokkuleppe alusel eraldatud püügikvootide ületamist. Lubatud aastasaagid püügivahendi kohta kilogrammides kalaliikide lõikes ja püügivahendite vahel jaotamata aastasaak on esitatud määruse lisa 31 tabelis 2. 7 Punktiga 7 täiendatakse määrust paragrahviga 41, milles sätestatakse püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamise metoodika kalaliikide kaupa Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Püügivahendi kohta lubatud aastasaakide kehtestamisel järgitakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalurite esindusorganisatsioonidega läbiräägitud järgmist jaotamise põhimõtet: 1) Püügivahendi osakaal aastasaagi jagamisel. Esmalt summeeritakse aastatel 2009–2018 iga püügivahendiga püütud iga kalaliigi kogused ning seejärel ka iga kalaliigi koguväljapüük esitatud perioodil. Püügivahendi osakaalu saamiseks jagatakse selle püügivahendiga samal perioodil püütud konkreetse kalaliigi saak selle kalaliigi koguväljapüügiga (ümardatud 4 komakohani). Nt püüti püüvõrkudega aastatel 2009–2018 kokku 1864,8 kg ahvenat ning ahvena koguväljapüük selsamal perioodil oli 8 529 503 kg. Püüvõrgu osakaalu koefitsient ahvena puhul on seega 1864,8 : 8529503 = 0,0002. 2) Püügivahendi aastasaak. Püügivahendi aastasaagi leidmiseks korrutatakse konkreetse kalaliigi lubatud aastasaak püügivahendi osakaaluga. Nt on ahvena lubatud aastasaak 2024. aastaks 935 000 kg, millest püüvõrkudele eraldatakse 0,0002 × 935000 = 187 kg. 3) Aastasaak püügivahendi kohta. Ühe püügivahendi aastasaagi leidmiseks jagatakse punktis 2 arvutatud püügivahendi aastasaak kasutada lubatud püügivahendite arvuga (tulemus esitatakse täisarvudes ümardatuna alla). See osa, mis jäi arvutuse tulemusel pärast koma, lisatakse püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagile. Nt on 2024. aastal kasutada lubatud püüvõrkude piirarv 15, seega iga püüvõrgu kohta eraldatakse ahvenakvooti 187 : 15 = 12 kg. Niiviisi jääb jagamata 7 kg püüvõrkudele eraldatud ahvena aastasaagist, mis lisatakse püügivahendite vahel jagamata aastasaagile. 4) Aastasaagi märkimine kalapüügiloale. Loale kantakse liikide aastasaakide summad, mis on arvutatud iga liigi kohta eraldi, summeerides kõigi loale märgitud püügivahendite vastavate liikide lubatud saagid. Loa omanik saab ise otsustada, millise püügivahendiga ta vastava lubatud saagi välja püüab. Nt on loaomanikul üks püüvõrk ning kaks mõrda. Ahvena lubatud saak ühe püüvõrgu kohta on 12 kg ning ühe mõrra kohta 357 kg. Loale kantakse ahvena lubatud kogusaagiks 12 + 2 × 357 = 726 kg. Loaomanik saab ise otsustada, millise püügivahendiga ta loale kantud lubatud ahvenasaagi välja püüab. Kalapüügiseaduse § 47 lõike 3 kohaselt ei loeta eelnõu punktis 6 nimetatud lubatud aastasaake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 42 lõike 1 ja § 51 lõike 1 tähenduses. Lubatud aastasaagi välja arvutamisel erinevate püügivahendite kohta võetakse aluseks perioodil 2009–2018 KPSi § 45 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega püügivõimalustena kehtestatud püügivahendite väljapüügi osakaalud vastava kalaliigi selle perioodi kogusaagist, mille kohta aastane lubatud saak kehtestatakse. KPSi § 45 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus püügivõimalused, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, mis tähendab seda, et Vabariigi Valitsuse määrusega püügivõimalustena Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite ja nende piirarvu kehtestamisel on arvestatud kalavarude seisundiga. KPSi § 50 lõike 1 kohaselt, kui veeala püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal selle veeala püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud. Sellisel juhul võetakse KPSi § 51 lõike 1 kohaselt püügivõimaluste jaotamisel arvesse taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud 8 püügivõimaluste summa ja kõikide sama püügivõimaluse taotlejate eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste summa jagatis. Üldjuhul ületavad taotlused kalavarude kaitse eesmärgil piiratud kasutada lubatud püügivahendite arvu, mistõttu püügiõiguse saanud isikutele on küll antud õigus kasutada talle kalapüügiseaduse alusel jaotatud erinevaid püügivahendeid talle jaotusega määratud koguses. Samas seab kalavarude säästliku kasutamise eesmärk nende püügivahendite kasutamisele veel lisapiiranguid, mis on kehtestatud KPSi §-de 9, 11 ja § 49 alusel. Kuna sõltuvalt kalavarude olukorrast võivad need piirangud olla erinevate kasutada lubatud püügivahendite suhtes erinevatel aastatel erineva intensiivsusega, siis on oluline erinevate püügivahendite kohta lubatud aastasaagi arvutamisel lähtuda võimalikult pikast ajaperioodist. Pika ajaperioodi aluseks võtmine tagab tasakaalu erinevate kasutada lubatud püügivahendite vahel, et ühe või teise kalavaru kesisest olukorrast tingituna kehtestatud lühiajalised ajutised püügikitsendused või KPSi § 49 alusel kalapüügi peatamine ei kallutaks püügivahendite vahel lubatud aastasaagi jaotamisel osakaalu oluliselt ühe või teise püügivahendi kasuks, kui võetakse püügivahendite vahel lubatud saagi välja arvutamiseks aluseks ainult kolm või viis aastat või muu lühiajaline periood. Püügivahendite vahel lubatud saagi arvestamisel võetakse aluseks periood alates 2009. aastast, sest tulenevalt 28. mail 2008 jõustunud KPSi muudatusest kehtestas Vabariigi Valitsus alates sellest aastast esmakordselt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastase lubatud saagi kalaliikide kaupa. 2019. aastal koos käinud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatusi arutanud töörühmas, kuhu olid kaasatud kõik sel ajal teadaolevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalureid ühendavad esindusorganisatsioonid, räägiti läbi püügivahendite vahel lubatud saakide jaotamisel kümne aastase perioodi aluseks võtmine (aastad 2009–2018). Määrusega nr 95 on juba kehtestatud piirarv enamikule püügivahenditele, mida on lubatud kasutada kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõukohase määruse punktiga 10 lisatakse lisas 3 loetletud püügivahenditele Eesti-Vene kalapüügikomisjoni kokkuleppe kohaselt rääbisepüügiks kolm kastmõrda. Ühe kastmõrra tasuks 2024. aastal on 55,12 eurot, mis moodustab 2022. aasta saagi väärtusest 3,5%. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu käsitleb kalapüüki kutselise kalapüügi vahenditega. Seda valdkonda reguleerivad ka ELi õigusaktid. Samas ei reguleeri EL püügivõimaluste riigisisest jaotust. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Eelnõukohase määrusega jaotatakse Eestile ELi määrusega 2024. aastaks eraldatud räime-, kilu- ja tursapüügivõimalused Läänemerel kaluri ja kalalaeva püügivõimaluste vahel. Seega on määruse eelnõu kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõjud ELi määrusega Eestile eraldatud kalapüügivõimalused Läänemerel jaotatakse eri püügiviise kasutavate kalurite vahel, arvestades ka eelmistel aastatel väljakujunenud jaotust ning seniseid väljapüüke. Summaarsed püügivõimalused vähenevad läbi aegade madalaimale tasemele. Olulgugi, et pelaagiliste liikide (kilu ja räim) majandamisel järgitakse majandamiskava, mis 9 peaks tagama varude pikaajalise hea seisu ning suhteliselt stabiilsed püügivõimalused (kvoodid kõiguvad aasta-aastalt siiski), siis avaosa räime kehva seisu tõttu realiseerub aastal 2024 väga madal pelaagiliste liikide kogukvoot. Viimaste teadusandmete valguses hinnati ümber avaosa räimevaru mõjutavad suremused (looduslik ja inimtekkeline), mistõttu selgus tagantjärele tarkusena, et EL on lubanud viimastel aastatel räimevarule mõjuda liiga suurt kalandussuremust. Kvootide vähenemine on väljakutse nii traalpüügi kui rannapüügisektorile. Jääb üle vaid loota, et nii julged sammud varu kaitsel (avaosa räime kvoodi jõuline vähendamine) on piisav, et varu biomass kiirelt kasvule tagasi pöörata. Seetõttu kutsuti kokku 7. novembril 2023. a nii traalpüüdjate kui ka rannapüüdjate esindajad, et arutada sektoritevahelise räimepüügivõimaluste jaotuse üle, eesmärgiga leevendada sektorite võimalikke negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid vähenenud püügivõimaluste tingimustes. Kompromisslahendusena jäädakse järgmise aasta räimepüügivõimaluste jaotamisel 2012. a kokkulepitud sektoritevahelise räimepüügivõimaluste jaotuse juurde, kuid arvestades senist püügimustrit, vähendatakse 2024. aastal Saare maakonna Liivi lahe räimekvooti 500 tonni võrra ja traalisektori avaosa räimekvooti 250 tonni võrra ning sellevõrra suurendatakse Liivi lahe traalisektori räimekvooti 500 tonni võrra ja rannasektori avaosa räimekvooti 250 tonni võrra. Tursakvoot on jätkuvalt väga väike ning lubatud kasutada vaid kaaspüügiks, mistõttu pole turska viimastel aastatel sihtliigina püütud ning ei oma täiendavat mõju sektorile. 2023. aasta algusest jõustunud muudatus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügikorralduses, mille kohaselt eraldatakse püügiõiguse omanikele püügivahendite kohta lubatud aastasaagid, on võimaldanud püügiõiguse omanikel ja kaluritel oma tegevust aasta lõikes paremini planeerida ja otsustada, millal ning kui palju kala korraga on majanduslikult otstarbekas püüda. 2023. aasta püügiandmeid analüüsides on selgelt näha püükide ühtlasem jaotumine aasta lõikes, mistõttu on see loodetud mõju saavutatud ning kalurid on saanud püügil käia pikemat aega ilma lubatud aastasaaki ammendamata. Keskmised kala esmakokkuostuhinnad on 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga olnud läbivalt kõrgemad. Näiteks oli 2022. aasta esimestel kuudel ahvena keskmine kokkuostu hind vaid 2-3 euro piires, samas kui 2023. aastal oli see üle 4 euro kilogrammi kohta. Niisamuti on suure hüppe teinud koha keskmine kokkuostu hind, mis senise 3-4 euro asemel oli 2023. aasta esimeses pooles ligi 5 eurot kilogrammi kohta. Kala kõrgema hinna põhjuseks ei saa pidada tingimata vaid püügisüsteemi muudatust, põhjuseks võib olla ka majanduskeskkonna üldine muutumine, kõrgemad elektri- ja kütusehinnad, kõrge inflatsioon. Pikaajalisema hinnangu andmiseks on vaja andmeid analüüsida pikema aegrea pealt. Muudatus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügikorralduses on positiivse mõjuna kaasa toonud ka riskide vähenemise, mida varasemalt kalurid võtsid öösel või halva ilmaga püügile minnes. Pärast individuaalkvootide kehtestamist on öine püük vähenenud ja püüdma ei minda ebasobivate ilmaoludega. Kalandusjärelevalve tuvastas 2023. aasta esimeses pooles oluliselt rohkem rikkumisi võrreldes varasemate aastate keskmiste süütegude hulgaga kogu aasta jooksul. On mitmeid näitajaid, mille puhul püügikorralduse muudatuse mõju ei ole veel selge. Edaspidi on plaanis teostada jooksvalt analüüse selles osas, kuidas on paranenud värske kala kättesaadavus piirkonnas kohapeal, millised on olnud kalurkonna muutused, trendid töösuhetes jms. Muudatus püügikorralduses on kehtinud vaid 10 kuud ning senine kogemus pole veel piisav, et saaks teha lõplikke järeldusi ootuste täitumise või riskide realiseerumise kohta. 10 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. Peipsi järvel kehtestatavate püügivõimaluste ja tasude muutuste põhjal (võimalus kasutada kastmõrdu) võib prognoosida täiendava 165 euro laekumist riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele. 11  Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2023. a määrus nr 95„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 31 Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2024. aastal kasutada lubatud aastasaagid (tonni) Eesti lubatud aastasaagid Liik 2024. aastal (tonni) Ahven 935 Latikas 735 Koha 490 Haug 100 Särg 380 Kiisk 150 Rääbis 15 Luts 55* Peipsi tint 5* Siig 1* * lubatud vaid kaaspüügiks Tabel 2. Lubatud aastasaagid (kg) püügivahendi tüübi kohta kalaliikide kaupa 2024. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata aastasaak Lubatud kalaliigi aastasaagid (kg) püügivahendi tüübi kohta kokku, Püügivahendi tüüp seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta Ahven Haug Koha Latikas Rääbis avaveevõrk 3000 (1) 66000 (22) 291000 (97) 246000 (82) 0 (0) kaldavõrk 8853 (13) 681 (1) 0 (0) 681 (1) 0 (0) ääre- või avaveemõrd 461964 (1124) 4110 (10) 24660 (60) 69048 (168) 8220 (20) mõrd mõrrajadas 174930 (357) 15190 (31) 62720 (128) 340550 (695) 490 (1) juhtaiata mõrd 1025 (205) 20 (4) 95 (19) 70 (14) 0 (0) 281520 (14076) 10560 (528) 104060 75760 (3788) 0 (0) põhjanoot ehk mutnik (5203) pöörinoot 279 (93) 9 (3) 48 (16) 294 (98) 0 (0) püüvõrk 180 (12) 2490 (166) 4260 (284) 585 (39) 0 (0) kastmõrd 279 (93) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 5943 (1981) püügivahendite vahel 2970 940 3157 2012 347 jagamata aastasaak  Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2023. a määrus nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 21 Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Räime, kilu ja tursa kvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel Mereala (ICESi Lubatud saak 2024. a Kalaliik Märkus alarajoonid) (tonni) 25, 26, 27, 28-2, 3770,28 Räim 29 ja 32 28-1 9965,66 22–24 3 Lubatud ainult kaaspüügiks Tursk 25–32 7 Lubatud ainult kaaspüügiks Kilu 22–32 23 021  Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2023. a määrus nr 95„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel. Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas Piirarv Tasu 2024. 2024. aastal Veekogu, maakond Püügivahend aastal eurodes tüki tükkides kohta avaveevõrk 850 18,06 kaldavõrk 127 5,06 Peipsi järv, põhjanoot ehk mutnik 8 1278 Ida-Viru maakond pöörinoot 1 0,96 ääre- või avaveemõrd 126 78,09 avaveevõrk 700 18,06 juhtaiata mõrd 5 4,57 Peipsi järv, kaldavõrk 233 5,06 Jõgeva maakond põhjanoot ehk mutnik 4 1278 pöörinoot 1 0,96 ääre- või avaveemõrd 135 78,09 avaveevõrk 450 18,06 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, kaldavõrk 131 5,06 Põlva maakond mõrd mõrrajadas 261 77,45 püüvõrk 13 128 avaveevõrk 1000 18,06 kaldavõrk 190 5,06 mõrd mõrrajadas 229 77,45 Peipsi ja Lämmijärv, põhjanoot ehk mutnik 8 1278 Tartu maakond pöörinoot 1 0,96 püüvõrk 2 128 ääre- või avaveemõrd 150 78,09 Peipsi järv kastmõrd 3 55,12 1  MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruses nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“; 2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1“ tekstiosaga „§ 45 lõike 1, § 46 lõike 1, § 47 lõigete 1 ja 2“; 3) paragrahvi 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses: „(2) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak ja aastasaak püügivahendi kohta. (3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa. (4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Räime, kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 11.“; 5) paragrahvi 3 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Räime, kilu ja tursa lubatud püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 21.“;  2 6) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagid ning § 41 kehtestatud metoodika alusel arvutatud püügivahendi lubatud aastasaak kalaliikide kaupa sätestatud lisas 31.“ 7) määrust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamine kalaliikide kaupa Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) Püügivahendi lubatud aastasaagi arvutamisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel võetakse aluseks võrdlusperiood aastatel 2009–2018. (2) Püügivahendi osakaal kalaliigi lubatud aastasaagist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on võrdlusperioodil püügivahendiga seal püütud kalaliigi summaarse koguse ja samal võrdlusperioodil seal püütud kalaliigi kogupüügi jagatis. Tulemus ümardatakse neljanda komakohani. (3) Püügivahendi summaarne aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kalaliigi seal lubatud aastasaagi ja lõikes 2 sätestatud püügivahendi osakaalu korrutis. (4) Aastasaak ühe püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on lõikes 3 sätestatud püügivahendi summaarne aastasaagi ja kasutada lubatud püügivahendite arvu jagatis. Tulemus ümardatakse allapoole täisarvuni. (5) Ümardamise tulemusena vabanenud püügivahendite lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel moodustavad püügivahendite vahel välja jagamata aastasaagi, millele liidetakse võimalusel eelmisest aastast ülekantud lubatud aastasaagid.“; 8) määrust täiendatakse lisaga 11 (lisatud); 9) määrust täiendatakse lisaga 21 (lisatud); 10) määruse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 11) määrust täiendatakse lisaga 31 (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär  3 Lisa 11. Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 21. Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Lisa 3. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 31. Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel  48511 Rahandusministeerium Kliimaministeerium 23.11.2023 nr 1.4-1/1241 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu (PVM2024_maaruse_muudatus.pdf) 2. Määruse eelnõu seletuskiri (PVM2024_muudatus_SK.pdf) 3. Määruse lisa 1 (PVM2024_Lisa_1-1_Rand_kvoodid.pdf) 4. Määruse lisa 2 (PVM2024_Lisa_2-1_Laanemere_traal_kvoodid.pdf) 5. Määruse lisa 3 (PVM2024_Lisa_3_Peipsi.pdf) 6. Määruse lisa 4 (PVM2024_Lisa_3-1_Peipsi_kvoodid.pdf) Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügi Ühistu, Kihnu Vald, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, MTÜ Peipsi Arendajate kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, MTÜ Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit Elo Rasmann 626 0715 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1542 - Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.11.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f072af5-1c89-432d-aa19-d65988193153 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6f072af5-1c89-432d-aa19-d65988193153?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main