Finantsinspektsiooni kiri

Hr Mart Võrklaev Teie 01.11.2023 Rahandusministeerium Meie 30.11.2023 nr 4.12-2/6140-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] [email protected] Euroopa Komisjoni ettepanek ESA-de määruste ja ESRB määruse muutmiseks Lp Mart Võrklaev Rahandusministeerium edastas 01.11.2023 Finantsinspektsioonile 17.10.2023 avaldatud Euroopa Komisjoni ettepaneku, millega muudetakse mh Euroopa Järelevalve Asutuste asutamise määrusi ja ESRB määrust (edaspidi Määruse eelnõu). Finantsinspektsioon esitab käesolevaga oma seisukohad Määruse eelnõule: 1. Kuigi muudatused puudutavad konkreetselt Euroopa Järelevalve Asutuste (edaspidi ESA-d) ja ESRB tegevust, siis meie hinnangul on neil muudatustel ka oluline mõju Finantsinspektsioonile. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt, et esitatud andmeid saaks veelgi paremini kasutada, toetatakse teabe kasutamist finantsteenustega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil, võimaldades rangetel tingimustel jagada ametiasutuste valduses olevat teavet finantsasutuste, teadlaste ja muude õigustatud huviga üksustega. Määruse eelnõu artikkel 1 selgitab mh tingimusi, mil saab teabele juurdepääsu võimaldada. Soovime juhtida tähelepanu, et igasugune järelevalveline teave on konfidentsiaalne ja peaks olema väga piiratud juurdepääsuga. Eeltoodu on vajalik, et tagada finantsturu sujuv toimimine, kuivõrd finantsjärelevalvet puudutav teave on nn turutundlik teave. Selle avalikuks saamine kasvõi vähesel määral mõjutab või võib mõjutada finantsasutuste varade väärtust, s.h. mõjutada tervel turul finantsinstrumentide hinda, kaasa tuua „pangajooksu“ jne. Seda ka juhul, kui nn turutundlik teave on avalikkusele teatavaks saanud mitmed aastad pärast mingeid sündmusi. Olukorras, kus andmeid saab kasutada laiem isikute ring nagu on märgitud Määruse eelnõu seletuskirjas, võib oluliselt suureneda Finantsinspektsiooni halduskoormus (läbi ESA-de ja ESRB) seoses saabuvate andmepäringute mahu suurenemisega järelevalvelise teabe saamiseks. Eeltoodu seab ohtu järelevalvelise teabe konfidentsiaalsuse, kuna järelevalveasutustel kaob kontroll nende valduses oleva teabe üle, sest info, mis on juba edasi antud ei ole enam sedavõrd hästi kontrollitav (sh andmekaitse nõuete järgimine) ning suurem hulk isikuid saab juurdepääsu teabele, mis peaks olema rangelt konfidentsiaalne. Väiksemate riikide puhul, nagu seda on Eesti Vabariik, isegi kui nimed on nö anonüümsed, siis tulenevalt turuolukorrast võib olla lihtsalt tuvastatav konkreetne anonüümne isik. Eelnimetatud Määrus ei lahenda eeltoodud olukorda ega ka kaitse neid isikuid, kes võimaliku lekke tulemusena võivad avalikuks saada. Arvestades eeltoodut peab Finantsinspektsioon vajalikuks rõhutada, et oleme poolt, et aruandlusnõuded oleksid korrastatud ning võimalikult ühetaolised kogu EL-i piires, ent antud Määruse eelnõu soovib minna nimetatud eesmärgist kaugemale. Eeltoodut kinnitab ka Määruse eelnõu põhjenduspunkt 7, mille kohaselt  vajab Komisjon täpset ja põhjalikku teavet poliitika kujundamiseks, kehtivate õigusaktide hindamiseks ning võimalike seadusandlike ja muude algatuste mõju hindamiseks, sh seadusandlike ettepanekute üle peetavate läbirääkimiste ajal. Arvestades, et Komisjon soovib ise suuremat mõjuvõimu ja rohkem andmeid, tuleks siin kaaluda, kas ja kuidas selline eesmärk täidetav on, ohustamata järelevalvelise teabe sattumist suurema isikute ringi kätte. 2. Määruse eelnõu seletuskirja punkti 4 kohaselt ei muudeta andmete jagamist finantssektori üle järelevalvet tegevate asutuste jaoks kohustuslikuks. Andmete jagamine jääb jätkuvalt vabatahtlikuks ja toimub taotluse alusel. Harmoniseerimise eesmärgil võiks kaaluda ESA-de määrustesse andme jagamisest keeldumise aluste lisamist. Näiteks ettepanekus kirjeldatud teabevahetuse põhimõtted ei peaks kohalduma finantsasutuse või pädeva asutuse poolt juba avalikustatud teabele või teabele, mille kontrollimise protsess ei ole veel lõpuni viidud. Keeldumise aluste puudumisel võib järelevalvet tegevate asutuste andmejagamise praktika kujuneda väga erinevaks, mistõttu Euroopa Liidu siseselt ei koheldaks andmepäringu esitajaid ühetaoliselt ega võrdselt. Määrusete (EL) nr 1093/2010, nr 1094/2010 ja nr 1095/2010 muutmise ettepanek sisaldab uut artiklit 35a. Artikli 35a lõike 1 kohaselt teatud asutused võivad saada Euroopa Pangandusjärelevalveasutuselt, Euroopa Kindlustus-ja Tööandjapensioni Järelevalve ning Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevatelt asutuselt teavet tingimusel, et sama teavet on nendel õigus saada ka otse finantsasutustelt või muudelt pädevatelt asutustelt. Sama artikli lõike 2 kohaselt jagav asutus peab põhjendamatu viivituseta teavitama teabevahetusest kõiki asjaomaseid finantsasutusi või muid pädevaid asutusi. Selline teavitamine tekitab halduskoormust ning pole selge mis on „muu Euroopa järelevalveasutus“, mistõttu on isikute ring, kes saavad taotleda juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, väga lai ning määratlemata. Määruse eelnõu artikkel 35a lõike 1 kohaselt ei ole selge, mida täpselt tähendab „ülesannete täitmisel saadud teave“, mistõttu jääb antud Määruse eelnõus nimetatud sätte kohaldamine ebatäpseks ning ka väga laia tõlgendusruumiga. Komisjoni ettepanekust ei selgu kas teavet jaganud asutuse kohustused lõppevad taotluse rahuldamisega ja andmete jagamisega või oma ülesannete täitmisel saadud teabele juurdepääsu võimaldamisega või tekib teavet jaganud asutusel kohustus jagatud andmete muutumisel (näiteks kontrolli tulemuste tagajärjel) sellest andmete kasutajaid informeerida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Stina Raudsepp [email protected] 2/2