Riigieelarve seaduse muutmise seaduse esitamine

Riigikantselei Meie 29.11.2023 nr 1.1-10.1/5917-3 [email protected] Riigieelarve seaduse muutmise seaduse esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2023 istungile teiseks lugemiseks riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, seletuskirja ning muudatusettepanekud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. 304 SE 2. 304 SE21 seletuskiri 3. 304 ME21 Tanel Steinberg 6113519 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Teine lugemine ……………………..2023 304 SE II Riigieelarve seaduse muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Valitsussektori keskpika perioodi eelarve-eesmärk seatakse vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule (RT II, 08.11.2012, 3).”; 2) paragrahvi 6 lõiked 1–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt võib struktuurne puudujääk olla kuni 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (12) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud struktuurne puudujääk ulatuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames kuni ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.”; 3) paragrahvi 6 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 6 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 7 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja tekstiosa ”või 11”; 6) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvist 9 jäetakse välja tekstiosa ”ja §-s 8 nimetatud ülejäägi planeerimist”; 8) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud eesmärke.”. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 1 (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2030. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Esitab Vabariigi Valitsus 2023. Vabariigi Valitsuse ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 2  Teine lugemine …………..2023 304 SE II Seletuskiri riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks 1. Menetlus esimese ja teise lugemise vahel Riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 27. septembril. Eelnõuga muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatuse tulemusena viiakse Eesti riigisisesed eelarvereeglid vastavusse ELi õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel liiga piiravaks just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise kontekstis. Teise muudatusena ühendatakse stabiliseerimisreserv likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt. Eelnõu 304 SE esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 18. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. novembriks kell 17.15 esitasid Riigikogu liikmed kokku 199 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon koostas tulenevalt istungitel toimunud aruteludest 2 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute loetelus on kokku 201 muudatusettepanekut. Eelnõu ja rahanduskomisjoni muudatusettepanekute kohta küsiti arvamust Eesti Pangalt ja Eelarvenõukogult. Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks oma 16. ja 21. novembri istungitel. Komisjon vaatas 16. novembril läbi eelnõule esitatud muudatusettepanekud ja kujundas nende osas seisukohad. Komisjon jättis eelnõule esitatud 199 muudatusettepanekut arvestamata. Eelnõu puudutavaid menetluslikke otsuseid rahanduskomisjon ei langetanud. Vabariigi Valitsus arutas eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist 23. ja 30. novembri istungitel. 23. novembri istungil otsustas Vabariigi Valitsus siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega enne teist lugemist. Põhiseaduse § 98 annab Vabariigi Valitsusele võimaluse siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega. Enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise korda reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 137. Eelnõu usaldusküsimusega sidumisel lõpevad juhtivkomisjoni kohustused ning Vabariigi Valitsus koostab eelnõu teise lugemise jaoks vajalikud dokumendid (eelnõu uus tekst, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskiri teiseks lugemiseks). Riigikogu esimees edastas 27. novembril eelnõule esitatud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus vaatas 30. novembri istungil läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, tegi nende suhtes otsused ja edastas eelnõu teise lugemise dokumendid Riigikogule. 2. Muudatusettepanekud 1 Rahanduskomisjon koostas eelnõule 2 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepanekuga jäetakse ära stabiliseerimisreservi liitmine likviidsusreserviga ja muudetakse riigieelarve seaduse § 72 lõikes 3 toodud stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine. Eelnevast tulenevalt muutub ka eelnõu pealkiri, jäävad välja stabiliseerimisreservi liitmisega seonduvad sätted ja samuti jäävad välja raamatupidamise seadust ja riigivaraseadust muutvad punktid. Teise muudatusettepanekuga täpsustakse riigieelarve seaduse § 6 lõigete 11 ja 12 sõnastust vastavalt rahanduskomisjoni istungitel toimunud aruteludele. Lisaks muudetakse tingimusi, millal struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames võib ulatuda ühe protsendini SKPst. Riigi võlataseme lubatud määra vähendatakse 60% -lt 30 %- le ja nimetatud säte kehtib kuni 2029. aasta 31. detsembrini. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja selle liikmed esitasid eelnõule 304 SE kokku 199 muudatusettepanekut. Kõik need muudatusettepanekud puudutavad protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muutmist protsendi punktide kaupa. Muudatusettepanekud 3 –102 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 0,1-st kuni 11,1-ni. Muudatusettepanekud 103 –112 on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 1-st kuni 10-ni. Muudatusettepanekud 113 –122 on esitanud Helle-Moonika Helme ja Mart Helme. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 11-st kuni 20-ni. Muudatusettepanekud 123 –132 on esitanud Siim Pohlak ja Rain Epler. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 21-st kuni 30-ni. Muudatusettepanekud 133 –142 on esitanud Ants Frosch ja Kert Kingo. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 31-st kuni 40-ni. Muudatusettepanekud 143 –151 on esitanud Rene Kokk ja Leo Kunnas. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 41-st kuni 49-ni. Muudatusettepanekud 152 –161 on esitanud Alar Laneman ja Evelin Poolamets. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 51-st kuni 61-ni. Muudatusettepanekud 162 –171 on esitanud Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 62-st kuni 71-st. Muudatusettepanekud 172 –181 on esitanud Martin Helme ja Rain Epler. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 72-st kuni 81-ni. Muudatusettepanekud 182 –191 on esitanud Siim Pohlak ja Arvo Aller. Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 82-st kuni 91- ni. Muudatusettepanekud 192 –201 on esitanud Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets 2 Nende kohaselt on protsendi, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades suurus vahemikus 92- st kuni 101-ni. Muudatusettepanekute selgitused on esitatud muudatusettepanekute loetelus. Vabariigi Valitsus eelnõus sisulisi muudatusi ei teinud. Eelnõu teksti viidud keelelised ja tehnilised täpsustused on alla joonitud. 3. Menetluslikud otsused ja ettepanekud Vabariigi Valitsus otsustas 2023. aasta 23. novembri istungil siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist. Istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 2023. aasta 6. detsembri istungi päevakorda (RKKTS § 137 lg 3). 304 SE seotakse usaldusküsimusega, kuna eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve seadusega. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud lähtuvalt kõnealuses eelnõus sätestatud tasakaalureeglist. Eelnõus esmalt esitatud stabiliseerimisreservi liitmisel likviidsusreserviga oli eelarves plaanitud kokku hoida 2 miljonit eurot intressitulude ja -kulude vahelt kuna stabiliseerimisreservi tulusus on olnud madalam, kui riigi võlaportfelli intress. Rahanduskomisjoni muudatusettepanekut arvesse võttes stabiliseerimisreserv säilib ning selle tulusus suureneb. Muudatusettepanekust tulenev vahe kaetaksegi stabiliseerimisreservi tulude suurenemisega 2 miljoni euro võrra aastas. Eelarves suureneb 16,6 miljoni euro võrra intressitulu ning sama summa võrra suureneb ka intressikulu. Eelarvepositsioon selle tõttu ei muutu. Stabiliseerimisreservi suuruse võrra kasvab valitsussektori laenu maht ning sama summa võrra ka finantsreservid. Põhiseaduse § 115 kohaselt võtab Riigikogu iga aasta kohta seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve ning § 118 kohaselt peab riigieelarve jõustuma eelarveaasta algusest. Samuti on usaldusküsimusega sidumise põhjuseks opositsiooni poolt kasutusele võetud obstruktsioonitaktika, mis takistab eelnõu menetlemist. Usaldusküsimusega sidumine on antud juhul põhjendatud arvestades laekunud muudatusettepanekute ebakonstruktiivset sisu ning hulka, mille menetlemine tavamenetluse raames ilmselgelt ei ole otstarbekas ega muude argumentidega põhjendatud. Riigikohtu üldkogu otsuse nr 5-20-3 punkti 39.2 kohaselt on eelnõu usaldusküsimusega sidumise eesmärk võimaldada valitsusel viia ellu oma poliitikat (PS § 87 punkt 1). Sama otsuse punkti 39.5 kohaselt järgib eelnõu sidumine usaldusküsimusega põhiseadusest tulenevat eesmärki, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhtes tekkiva ummikseisu lahendamiseks ja eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu. Usaldusküsimusega sidumise instituut eksisteeribki eelkõige selleks, et tagada valitsuse poliitika elluviimine olukorras, kus parlamentaarset debatti kasutatakse teadlikult ja tahtlikult instrumendina obstruktsioonilise ummikseisu tekitamiseks. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Esitab Vabariigi Valitsus ….11.2023. Vabariigi Valitsuse nimel 3 (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 4  Teine lugemine …………..2023 304 SE II Muudatusettepanekute loetelu riigieelarve seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks 1. Teha eelnõus järgmised muudatused: 1) Muuta ja sõnastada eelnõu pealkiri järgmiselt: „Riigieelarve seaduse muutmise seadus“ 2) Jätta välja eelnõu § 1 punkt 7 järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi § 45 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;“ 3) Jätta välja eelnõu § 1 punkt 8 järgmises sõnastuses: „8) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi rahavoog“;“ 4) Jätta välja eelnõu § 1 punkt 9 järgmises sõnastuses: „9) paragrahvi § 65 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, mis ei kuulu stabiliseerimisreservi“;“ 5) Jätta välja eelnõu § 1 punkt 10 järgmises sõnastuses: „ 10) seaduse 6. peatüki 4. jagu tunnistatakse kehtetuks.“ 6) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 järgmises sõnastuses: "7) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajadusel oleks võimalik täita § 71 lõikes 1 kirjeldatud eesmärke. 7) Jätta välja eelnõu § 2 järgmises sõnastuses: „§ 2. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 38 lõike 10 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite“.“ 8) Jätta välja eelnõu § 3 järgmises sõnastuses: „§ 3. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja stabiliseerimisreservi vahendite“; 2) paragrahvi 75 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.“ Rahanduskomisjon Vabariigi Valitsus: ARVESTADA TÄIELIKULT 1  2. Teha eelnõus järgmised muudatused: 1) Muuta ja sõnastada eelnõu § 1 punkt 2 järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt võib struktuurne puudujääk olla kuni 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (12) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud struktuurne puudujääk ulatuda keskpika perioodi eelarve- eesmärgi raames kuni ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.“ 2) täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (muutes järgnevate numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 6 lõige 1² tunnistatakse kehtetuks;“ 3) täiendada § 2 (endine § 4) uue lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2030. aasta 1. jaanuaril.“ Rahanduskomisjon Vabariigi Valitsus: ARVESTADA TÄIELIKULT 3. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, 3 mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika 4 perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 5 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 0,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 12. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 13. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt 6 majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 14. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 15. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 7 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 16. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 17. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 8 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 18. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 19. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 9 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 21. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 22. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, 10 mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 23. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 24. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 11 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 25. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 26. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 27. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 12 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 28. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 29. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 13 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 30. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 31. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 14 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 32. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 33. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 15 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 34. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 35. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 36. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 37. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 38. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 17 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 39. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 40. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 18 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 41. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 42. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 19 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 43. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 44. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 20 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 45. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 46. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 21 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 47. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 48. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 49. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 22 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 50. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 51. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 23 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 52. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 53. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 24 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 54. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 55. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 25 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 56. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 57. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 26 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 58. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 59. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 60. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 27 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 61. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 62. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 28 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 63. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 64. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 29 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 65. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 66. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 30 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 67. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 68. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 31 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 69. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 70. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 71. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 32 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 72. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 73. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 33 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 74. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 75. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 34 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 76. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 77. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 35 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 78. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 79. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 36 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 80. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 81. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 82. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 37 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 83. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 84. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 38 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 85. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 86. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 39 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 87. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 88. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 40 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 89. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 90. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 41 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 91. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 92. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 93. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 42 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 94. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 95. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 43 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 96. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 97. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 44 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 98. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 99. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 45 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 100. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 101. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10,9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 46 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 102. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 11,1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 103. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 1 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 104. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 47 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 2 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 105. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 3 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 106. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 48 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 4 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 107. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 5 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 108. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 49 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 6 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 109. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 7 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 110. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 8 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 50 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 111. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 9 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 112. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 10 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Arvo Aller 51 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 113. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 11 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 114. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 12 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 115. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 52 „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 13 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 116. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 14 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 117. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 53 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 15 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 118. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 16 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 119. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 54 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 17 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 120. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 18 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 121. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 19 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika 55 perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 122. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 20 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 123. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 21 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 56 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 124. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 22 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 125. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 23 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 57  126. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 24 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 127. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 25 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 128. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt 58 majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 26 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 129. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 27 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 130. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, 59 mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 28 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 131. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 29 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 132. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika 60 perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 133. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 31 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 134. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 32 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 61  135. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 33 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 136. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 34 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 137. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 62 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 35 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 138. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 36 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 139. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 63 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 37 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 140. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 38 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 141. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 39 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib 64 käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 142. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 40 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Ants Frosch ja Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 143. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 41 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 65 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 144. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 42 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 145. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 43 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 66  146. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 44 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 147. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 45 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 148. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt 67 majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 46 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 149. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 47 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 150. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, 68 mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 48 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 151. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 49 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Rene Kokk ja Leo Kunnas Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 152. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 51 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib 69 käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 153. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 52 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 154. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 53 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 70 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 155. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 54 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 156. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 55 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 71  157. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 56 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 158. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 57 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 159. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt 72 majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 58 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 160. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 59 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 161. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, 73 mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 61 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Alar Laneman ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 162. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 62 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 163. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 63 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika 74 perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 164. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 64 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 165. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 65 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. 75 Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 166. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 66 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 167. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 67 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 168. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 76 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 68 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 169. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 69 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 170. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 77 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 70 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 171. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 71 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Henn Põlluaas ja Varro Vooglaid Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 172. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 78 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 72 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 173. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 73 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 174. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 74 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 79 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 175. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 75 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 176. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 76 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 80  177. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 77 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 178. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 78 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 179. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 81 „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 79 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 180. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 80 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 181. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 82 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 81 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Martin Helme ja Rain Epler Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 182. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 82 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 183. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 83 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 83 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 184. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 84 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 185. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 85 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 84 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 186. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 86 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 187. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 87 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 85  188. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 88 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 189. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 89 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 190. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 86 „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 90 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 191. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 91 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Siim Pohlak ja Arvo Aller Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 192. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. 87 (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 92 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 193. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 93 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 194. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. 88 (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 94 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 195. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 95 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 196. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 96 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; 89 Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 197. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 97 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 198. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 98 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets 90 Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 199. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 99 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 200. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 100 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““; Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 201. paragrahvi 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 91 „2) paragrahvi 6 lõiked 1–1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades ning vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklile 3 tasakaalus või ülejäägis. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus loetakse täidetuks, kui valitsussektori iga-aastane struktuurne eelarvepositsioon vastab riigipõhisele keskpika perioodi eesmärgile, mis on kindlaks määratud muudetud stabiilsuse ja kasvu paktiga, mille kohaselt struktuurse puudujäägi miinimummäär on 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades. (1²) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades on oluliselt alla 101 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud struktuurse puudujäägi miinimummäär keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades.““. Selgitus: Protsenti, mille moodustab riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti jooksevhindades, muudetakse. Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Esitab Vabariigi Valitsus ….11.2023. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 92