Kliimaministri määruse „Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruse nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ muutmine

Rahandusministeerium 29.11.2023 nr 1-4/23/5627 Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruse nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruse nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu; 2. Määruse eelnõu lisa; 3. Määruse eelnõu seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Laevaomanike Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Sadamate Liit Katerin Peärnberg, 715 5820 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Kliimaministri määruse „Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruse nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega kehtestatakse uued lootsitasu määrad lootsimisel Väinameres, sadama akvatooriumil ja väljaspool sadama akvatooriumi. Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 68 lõikes 22 on sätestatud lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsimisel sadama akvatooriumil ning lõikes 23 lootsitasu alam- ja ülemmäärad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi. MSOSi § 68 lõike 26 kohaselt, kui tegemist on lootsimisega Väinameres, lähtutakse lootsitasu arvestamisel asjakohastest erisustest. MSOSi § 68 lõike 27 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega lootsitasu. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse uued lootsitasu määrad seaduses ettenähtud ülemmäärade piires. Samuti täpsustatakse määruses lootsitellimuse muutmise ja tühistamise tasuga seonduvat ning tehakse määruses üksikud tehnilised muudatused. Eelnõu valmistas ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Katerin Peärnberg ([email protected]) ning Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre ([email protected]) ja lootsinduse teenistuse direktor Margus Haljaste ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõukohase määruse eesmärk on kehtestada Riigilaevastiku ja lootsiteenuse jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikud lootsitasude määrad. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 on esitatud määruse muudatused ja §-s 2 jõustumissäte. Eelnõu §-s 1 on esitatud järgmised määruse muudatused. Punktidega 1 ja 2 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkte 1 ja 2. Täpsustatakse laeva kogumahutavuse vahemike tähistamist, et ühtlustada sõnastust määruse lisas oleva sõnastusega. Lootsitasu määrad on esitatud kahe kategooria kaupa – laevad kogumahutavusega kuni 50 000 (so 50 000 kaasa arvatud) ning 50 001 ja enam. Tegemist on tehnilise täpsustusega, avamerelootsimise lootsitasu määrasid ei muudeta. Punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõiget 1 ja täpsustatakse laeva kogumahutavuse vahemike tähistamist ning esitatakse uued lootsitasu määrad laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata ehk Väinamere transiidi kohta. Lootsitasu on esitatud kolme kategooria kaupa – laevad kogumahutavusega kuni 1500, 1501 kuni 3000 ning 3 001 ja enam. Tegemist on tehnilise täpsustusega. 1 Uute lootsitasu määrade selgitused on esitatud seletuskirjas allpool. Punktidega 4 ja 5 täpsustatakse määruse §-i 12 lootsitellimuse muutmise ja tühistamise tasuga seonduvat. Kehtiva lõike 1 kohaselt, kui lootsitellimust muudetakse kaks või enam korda enne lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega, on tasu iga muutmise eest 100 eurot. Praktikas on selle sätte rakendamine osutunud võimatuks, kuna lootsitellimuse muutmise asemel lootsitellimust täpsustatakse ja selle puhul lootsitellimuse muutmise tasu ei rakendata. Seetõttu loobutakse § 12 lõike 1 regulatsioonist ja see tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga muudetakse § 12 lõike 2 sõnastust ja selles nähakse ette, et lootsitellimuse muutmine või tühistamine vähem kui kaks tundi enne lootsitellimuses märgitud laeva saabumise või väljumise aega loetakse valeväljakutseks ja kohaldatakse §-s 11 nimetatud valeväljakutse lisatasu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ § 1 lõike 3 kohaselt tellitakse loots: 1) laeva saabumisel – hiljemalt 24 tundi enne saabumist lootsi laevalemineku kohta, kui aeg eelmisest sadamast väljumisest on lühem kui 24 tundi, siis väljumisel sellest sadamast. Tellimust tuleb täpsustada kuus tundi ja seejärel kaks tundi enne saabumist lootsi laevalemineku kohta; 2) laeva väljumisel – hiljemalt neli tundi enne väljumist, tellimust tuleb täpsustada kaks tundi enne väljumist; 3) laeva avamerelootsimiseks – hiljemalt 48 tundi enne väljumist, tellimust tuleb täpsustada kaks tundi enne väljumist. Kui lootsitellimust muudetakse või see tühistatakse kaks tundi enne lootsimise algust (ehk pärast lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega), loetakse, et tegemist on valeväljakutsega. Sel juhul tuleb eelnõu järgi maksta §-s 11 nimetatud valeväljakutse lisatasu 750 eurot. Kui lootsitellimust muudetakse või see tühistatakse vähemalt kaks tundi enne laeva saabumise või väljumise aega, siis lisatasu ei tule maksta. Valeväljakutse lisatasu määra puhul on tegemist sama määraga, mida kuni 1. juulini 2023. a rakendas AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana ja seda eelnõukohase määrusega ei muudeta. Eelnõuga (§ 1 punkt 6) kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses ja selles esitatakse uued lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil ja väljaspool sadama akvatooriumi. Alljärgnevalt esitatakse lootsitasude uutes määrades kehtestamise põhjendused. Kliimaministri 22. juuni 2023. a määrusega nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ kehtestati lootsitasu määrad, mis hakkasid kehtima 1. juulini 2023. a ja mida lootsiteenuse osutajana hakkas rakendama Riigilaevastik. Määrusega kehtestati lootsitasu määrad samades tasumäärades, mida kuni 1. juulini 2023. a rakendas AS Eesti Loots lootsiteenuse osutajana. Eelnõukohase määrusega tõstetakse lootsitasu kolmes kategoorias: 1) lootsitasu laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata; 2) lootsitasu lootsimisel sadama akvatooriumil; 3) lootsitasu lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi. Kui laev külastab Eesti sadamaid, siis kaasnevad sellega reederile või prahtijale mitmesugused kulud, mis saab jaotada riiklikult reguleeritud tasudeks ja sadamatasudeks. Riigi poolt kehtestatud avalik-õiguslikud tasud on veeteetasu ja lootsitasu, mis laekuvad riigieelarvesse. Nendele tasudele lisanduvad sadamapidaja kehtestatud sadamatasud. Sadamatasude 2 kehtestamiseks on sadamapidajal vabad käed, sest õigusaktidega ei ole seda valdkonda reguleeritud ega tema otsustusvabadust piiratud. Sadamatasu koosseisu võib kuuluda näiteks tonnaažitasu, jäätmetasu, sildumistasu, kaitasu, reisijatasu, kauba laadimise ja lossimise tasu jms. 1. Lootsitasu määrad laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata. Uued lootsitasu määrad laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata ühes suunas lootsimisel on järgmised: 1) laev kogumahutavusega kuni 1500 – 686 eurot; 2) laev kogumahutavusega 1501 kuni 3000 – 950 eurot; 3) laev kogumahutavusega üle 3001 ja enam – 1370 eurot. Lootsimine Väinamerest läbi ilma sadamat külastamata tähendab lootsimist kahe lootsijaama (lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koha) vahel järgmiste koordinaatidega: 1) Väinamere laevatee põhjast lõunasse – Väinamerd läbiv transiitliiklus φ = 59º 01,0’N; λ = 23º 05,0’ E 2) Väinamere laevatee lõunast põhja – Väinamerd läbiv transiitliiklus φ = 58º 31’N; λ = 23º 30’ E Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ (edaspidi lootsimise korra määrus). Uued lootsitasu määrad Väinameres lootsimisel on kehtiva määrusega võrreldes 30% kõrgemad. Kuigi MSOSis ei ole ette nähtud Väinameres lootsimisel lootsitasu ülemmäära, mille piires saab määrusega konkreetse lootsitasu määra kehtestada, on lootsitasu tõstmise korral lähtutud samas ulatusest kui teiste lootsitasu määrade (lootsimisel sadama akvatooriumil ja väljaspool akvatooriumi) tõstmisel. Tasumäära tõus on vastavalt laeva kogumahutavusele järgmine: 1) laev kogumahutavusega kuni 1500 – tõus 166 eurot; 2) laev kogumahutavusega 1501 kuni 3000 – tõus 219 eurot; 3) laev kogumahutavusega üle 3001 ja enam – tõus 316 eurot. 2. Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil on kehtestatud eelnõu lisas esitatud tabelis. Sadama akvatooriumil on loots abiks näiteks manööverdamisel kai äärde ja sealt äraminekul, ümberhaalamisel ühe kai äärest teise ning laeva dokki või sealt välja manööverdamisel. Kuna lootsimine sadama akvatooriumil on keerukam, on lootsimisel sadama akvatooriumil ning väljaspool sadama akvatooriumi tasumäärad erinevad. Lootsitasu arvestatakse lootsitava laeva kogumahutavuse (GT) järgi. Uued lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil on kehtiva määrusega võrreldes 30% kõrgemad. Uute lootsitasu määrade kehtestamisel on lähtutud MSOSi § 68 lõikes 22 esitatud lootsitasu ülemmäärast. Lootsitasude määrad on kehtestatud täiseurodes. Tasumäära tõus on vastavalt laeva kogumahutavusele jääb vahemikku 10 – 860 eurot. Tasumäärade tõus on esitatud tabelis 1. 3. Lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi Lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on sätestatud eelnõu lisas esitatud tabelis. Lootsitasu arvestatakse lootsitava laeva kogumahutavusest ja lootsimisel läbitud 3 meremiilide arvust lähtudes. Uued lootsitasu määrad lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi on kehtiva määrusega võrreldes 30% kõrgemad. Uute lootsitasu määrade kehtestamisel on lähtutud MSOSi § 68 lõikes 23 esitatud lootsitasu ülemmäärast. Lootsitasude määrad kehtestatakse täiseurodes. Tasumäära tõus on vastavalt laeva kogumahutavusele ja läbitud meremiilide arvule jääb vahemikku 8 – 773 eurot. Tasumäärade tõus on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Lootsitasu määrade tõus (eurodes) Veesõiduki Lootsimine Lootsimine väljaspool sadama akvatooriumi kogumahutavus sadama (tasumäära tõus eurodes) GT akvatooriumil (tasumäära tõus eurodes) Kuni 3-5,99 6-9,99 10-14,99 15-24,99 2,99 eremiili meremiili meremiili meremiili meremiili Kuni 250 10,00 8,00 10,00 12,00 14,00 16,00 251–500 21,00 12,00 18,00 21,00 27,00 33,00 501–1000 41,00 16,00 27,00 33,00 39,00 45,00 1001–1500 60,00 19,00 34,00 44,00 60,00 72,00 1501–2000 80,00 24,00 42,00 56,00 80,00 100,00 2001–3000 100,00 28,00 50,00 76,00 96,00 120,00 3001–5000 116,00 30,00 57,00 85,00 108,00 135,00 5001–7500 143,00 34,00 67,00 96,00 123,00 154,00 7501–10000 174,00 42,00 77,00 108,00 139,00 177,00 10001–12500 185,00 48,00 90,00 114,00 148,00 192,00 12501–15000 222,00 59,00 107,00 140,00 185,00 222,00 15001–18000 259,00 74,00 126,00 174,00 222,00 259,00 18001–24000 296,00 96,00 144,00 207,00 267,00 304,00 24001–30000 352,00 118,00 165,00 246,00 311,00 348,00 30001–40000 408,00 140,00 185,00 281,00 370,00 408,00 40001–60000 463,00 162,00 211,00 318,00 426,00 462,00 60001–80000 556,00 185,00 278,00 370,00 482,00 556,00 80001–100000 657,00 216,00 359,00 405,00 540,00 628,00 100001–120000 759,00 238,00 440,00 469,00 597,00 701,00 üle 120000 860,00 261,00 521,00 533,00 655,00 773,00 Lootsitasude kujundamisel on arvestatud MSOSi § 68 lõikest 21 tuleneva põhimõttega, et lootsitasude arvestamisel lähtutakse eesmärgist tagada lootsiteenuse katkematu, kvaliteetne ja jätkusuutlik pakkumine, tehes selleks vajalikke investeeringuid ning arvestades meremajanduse arengu tagamise vajadusega. Riigilaevastik alustas lootsiteenuse osutamist 1. juulist 2023. a. Kuni selle ajani osutas lootsiteenust ja rakendas teenuse osutamise eest lootsitasusid riigiäriühing AS Eesti Loots. Riigilaevastik rakendas lootsiteenust osutama asudes lootsitasusid samades määrades, mida rakendas AS Eesti Loots. 4 Lootsitasu määrad on sisuliselt muutumatuna püsinud alates 2011. aastast. 30% suurune lootsitasu tõus toimus 2022. a lootsimise eest Väinameres (alates 01.10.2022). Sündmused, mis algasid 2020. a (COVID-pandeemia ja hiljem Venemaa täiemahuline sõda Ukrainaga), on avaldanud negatiivset mõju nii tarneahelatele kui ka turismivoogudele. Kõik see tõi omakorda kaasa laevakülastuste arvu languse, mis avaldas negatiivset mõju ka lootsimiste arvule. Kui aastal 2019 oli lootsimiste arv 10 780, siis aastal 2023 on prognoositav arv 7174 lootsimist, mis tähendab kuni 33,3% langust. Samuti tasub meeles pidada, et neil aastail on tarbijahinna indeksi muutus +37%. Näiteks kehtiv lootsitasu 429 eurot 2011. aastast laeva GTga 2001–3000 lootsimine sadamast merele või vastupidi kuni kaugusega 2,99 meremiili võrdub tänase 681 euroga. Lootsitasu 489 eurot 2011. aastast laeva GTga 3001–5000 lootsimine sadamast merele või vastupidi kuni kaugusega 2,99 meremiili on võrreldav täna 777 euroga. Kõik need asjaolud on tekitanud olukorra, kus lootsiteenus osutamine on juba mitu aastat kahjumlik tegevus, sest lootsiteenuse käigushoidmiseks tehtavad kulud on seoses inflatsiooni ja kulude kasvuga aastast aastasse pidevalt kasvanud. Kuna vajadus lootsiteenuse järele on endiselt suur, on vaja, et tasumäärad kataksid teenuse osutamisega seotud kulud. Kehtivate lootsitasude suuruse ja lootsimiste arvu juures ei kata laekuvad tasud teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid, mis toob kaasa vajaduse finantseerida igal aastal lootsiteenuse osutamist 2,15–2,55 mln euro ulatuses riigieelarvest. Tabelis 2 on esitatud lootsimiste ja lootsitasude laekumise statistika aastata kaupa. Tabel 2. Lootsimiste arv ja lootsimistasude laekumine (tegelik ja prognoos) Aasta Laekunud lootsitasu Lootsimiste arv (eurodes) 2019 10 331 026 10 780 2020 7 781 541 8 732 2021 8 239 337 9 033 2022 7 961 586 8 607 2023 10 kuud 5 337 027 10 kuud 5978 Prognoos 6 404 432 Prognoos 7174 2024 Prognoos 7 325 779, kui Prognoos 7174 lootsitasu määrad tõusevad alates 01.07 30% võrra. 2025 Prognoos 8 325 762 Prognoos 7174 Riigilaevastik asus lootsiteenust osutama ASi Eesti Loots ettevõtte kaudu, st et Riigilaevastik võttis seni lootsiteenust osutanud äriühingult üle töötajad ja vahendid (lootsilaevad, kinnistud, hooned, sõidukid, IT- ja sidesüsteemid, seni sõlmitud lepingud), mistõttu saab lootsiteenuse kulude korral lähtuda just senise teenuseosutaja kulude suurusest. ASi Eesti Loots majandusaasta aruannete andmete põhjal oli äriühingu viie aasta keskmine tegevuskulu 8 121 339 eurot (aluseks on võetud aastate 2018–2022 andmed ilma käibemaksuta). Eeldusel, et lootsimiste arv püsib 2024. aastal samal tasemel kui 2023. aasta prognoositud tase, siis võimaldaks 30% lootsitasude tõus katta 2024. a Riigilaevastiku poolt lootsiteenuste osutamise kulud 90% ulatuses, järgnevatel aastatel (arvestades elukalliduse tõusu) samas suurusjärgus. Pärast lootsitasude tõstmist Eesti sadamate ja transiidi konkurentsivõime ei vähene. Soome lootsiteenuste osutaja, riigiäriühingu Finnpiloti tehtud uuringus on näiteks ainuüksi 2023. aastal tõusnud lähiriikide lootsitasud Norras 9%, Rootsis 10%, Taanis 3-4% ja Soomes 4,7%.1 Võrdluses on välja toodud ka andmed Eesti kohta, mis näitavad, et samal ajal kui mujal Läänemere maades on lootsitasud pidevalt tõusnud, on Eestis tasud aastaid püsinud 1 https://finnpilot.fi/wp-content/uploads/2023/03/Finnpilot_annualreport_2022.pdf, lk 50. 5 muutumatuna. 1. jaanuarist 2024. a tõusevad lootsitasu määrad ka Soomes 8%.2 Eelnõu §-s 2 on esitatud määruse jõustumisaeg. Lootsitasude muudatussätted määruse § 1 punktides 3 ja 6 jõustuvad 1. juulil 2024. a, ülejäänud punktid jõustuvad üldises korras. Kuigi lootsitasu ei ole maksukorralduse seaduse tähenduses vaid avalik-õiguslik rahaline kohustus, rakendatakse määruse jõustumisaja planeerimisel siiski samasugust põhimõtet, nagu on sätestatud maksukorralduse seaduses, mille § 41 sätestab, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Pooleaastane üleminekuperiood võimaldab sihtgrupil muudatusega kohaneda ja vajaduse korral oma äritegevuses õigusakti muudatusest tulenevaid ümberkorraldusi teha. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat ega võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Määrusel on mõju majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud, mõjud keskkonnale ja regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Määrusel on otsene mõju Riigilaevastikule, kes osutab lootsiteenust ja rakendab lootsitasusid. Kuna riigiasutuse Riigilaevastikku tegevust rahastatakse riigieelarvest, kuhu laekub muu hulgas ka lootsitasudest saadav tulu, siis koormus riigieelarvele väheneb. Mõju majandusele Määrusel on mõju meremajandusele, kuna lootsitasudest rahastatakse Riigilaevastiku osutatavat lootsiteenust. Ilma lootsita ei ole võimalik meremajandusse panustavatel kaubalaevadel, reisilaevadel ega teistel laevadel kohustusliku lootsimise alas sadamasse siseneda. Väinamere transiiditeenuse puhul teenindatakse enamasti Läti-Soome sadamaid, seega negatiivne mõju Eesti merendussektorile on minimaalne. Lootsitasu tõus avaldab mõju reederite ja/või prahtijate tegevusele, kuid mõju ei saa hinnata märkimisväärseks. Muudatusel puudub mõju laevadele, mille kapten, või reisilaevadele, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba ning mis seetõttu on MSOSi § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud. Nendeks on näiteks Tallinn-Helsingi liinil sõitvad liinilaevad. 2 https://finnpilot.fi/en/8-percent-increase-in-pilotage-fees-as-of-1-january-2024/. 6 Muudatustel on mõju ülejäänud laevade reederitele ja prahtijatele. Järgmisena on esitatud näited konkreetselt Eesti sadamaid külastanud laevade kohta. 1) Kruiisilaev MSC Fantasia (pikkus 333 m, laius 37,92 m, GT 137 936, reisijakohti max 3959) tasus Tallinna Vanasadamasse 2023. a saabumisel (lootsitud Suurupi 3 poi lootsijaamast 10 meremiili, lisaks sadama akvatooriumil lootsimine) 4044 eurot. Tasu suuruse arvestamisel on lisatud MSOSi § 681 lõike 3 kohane 20% suurune soodustus. 2024. a juulis Vanasadamasse saabudes maksaks sama laev lootsitasu 5256 eurot ehk 1212 eurot rohkem kui 2023. a. 2) Konteinerlaev MSC Guernsey (pikkus 251,02 m, laius 37,39 m, GT 48 438) tasus 2023. aastal Muuga sadamasse saabumisel (lootsitud Muuga NW lootsijaamast 7 meremiili, lisaks sadama akvatooriumil lootsimine) 1304 eurot. Tasu suuruse arvestamisel on lisatud MSOSi § 681 lõike 2 kohane 50% suurune soodustus. 2024. a juulis Muuga sadamasse saabudes maksaks sama laev lootsitasu 1694,5 eurot ehk 390,5 eurot rohkem kui 2023. a. 3) Naftatanker Seapride (pikkus 183,0 m, laius 32,23 m, GT 29 925, vähendatud kogumahutavus (RGT) mõõdukirja järgi 23 141) tasus 2023. a Sillamäe sadamasse saabumisel (lootsitud Sillamäe lootsijaamast 4 meremiili, lisaks sadama akvatooriumil lootsimine) 1470 eurot. Tasu suuruse arvestamisel on arvesse võetud vastavalt MSOSi § 681 lõikele 5 vähendatud kogumahutavus. 2024. a juulis Sillamäe sadamasse saabudes maksaks sama laev lootsitasu 1910 eurot ehk 440 eurot rohkem kui 2023. a. 4) Kaubalaev Norrland (pikkus 118,55 m, laius 15,43 m, GT 4967) tasus 2023. a Kunda sadamasse saabumisel (lootsitud Kunda lootsijaamast 6 meremiili, lisaks sadama akvatooriumil lootsimine) 671 eurot. Seadusest tulenevaid soodustuse saamise alused laeval puuduvad. 2024. a juulis Kunda sadamasse saabudes maksaks sama laev lootsitasu 872 eurot ehk 201 eurot rohkem kui 2023. a. Kuna lootsitasu moodustab laevakülastuse kuludest ca 10%3 , kulukomponent suureneb maksimaalselt 773 euro võrra (vt tabel 2), siis ei ole mõju selline, mille tulemusena loobuksid reederid või prahtijaid Eesti sadamaid külastamast või Väinamerest läbi sõitmata, ning seetõttu ei saa eeldada kaubamahtude või reisijate vähenemist. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Lootsiteenuse jätkusuutlik toimimine on oluline nii sõjalise kui ka majandusjulgeoleku vaates. Kuna Eesti import ja eksport toimub suures osas meritsi läbi sadamate, on oluline lootsiteenus hoida kaubamahtude ning transiidi vähenemisel toimivana. Lootsiteenusel on kriitiline osatähtsus liitlaste laevade ohutul transpordil Eesti sadamatesse, mis on seotud nii sõjalise mõjuga kui ka mõjuga välissuhetele. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muudatustega ei kaasne Riigilaevastikule lisakulusid ega lisatöö vajadust. Riigilaevastik esitab lootsitasude makseteatisi elektroonilise mereinfosüsteemi vahendusel. Lootsitasu suuruse väljaarvutamine toimub automaatselt laeva kogumahutavuse, lootsimisel läbitud meremiilide ja lootsitasu määra põhjal. 3 PWC 2016 uuring „Eesti Logistikasektor 20. aprill 2016 Advisory Raport Maja ndusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs“. 7 8. Määruse jõustumine Paragrahv 1 punktid 3 ja 6 jõustuvad 1. juulil 2024. a. Punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. Kuigi lootsitasu ei ole maks maksukorralduse seaduse tähenduses, vaid avalik-õiguslik rahaline kohustus, järgitakse määruse jõustumisaja planeerimisel siiski samasugust põhimõtet, nagu on sätestatud maksukorralduse seaduses, mille § 41 sätestab, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Pooleaastane üleminekuperiood võimaldab sihtgrupil muudatusega kohaneda ja vajaduse korral oma äritegevuses õigusakti muudatusest tulenevaid ümberkorraldusi teha. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Logistika ja Transiid i Assotsiatsioonile ning Eesti Sadamate Liidule. 8  Kliimaministri 22.06.2023 määrus nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ Lisa (kliimaministri …………. määruse nr … sõnastuses) Lootsitasu määrad lootsimisel sadama akvatooriumil ja väljaspool sadama akvatooriumi Veesõiduki Lootsimine Lootsimine väljaspool sadama akvatooriumi (eurodes) kogumahutavus sadama kuni 2,99 3–5,99 6–9,99 10–14,99 15–24,99 GT akvatooriumil meremiili meremiili meremiili meremiili meremiili (eurodes) kuni 250 44 35 44 54 63 71 251 kuni 500 91 54 81 91 117 145 501 kuni 1000 180 71 117 144 172 198 1001 kuni 1500 262 85 148 192 262 313 1501 kuni 2000 349 104 182 243 349 435 2001 kuni 3000 435 122 218 331 418 522 3001 kuni 5000 503 132 250 369 469 587 5001 kuni 7500 621 149 292 418 535 669 7501 kuni 10 000 755 183 335 469 603 770 10 001 kuni 12 500 802 208 393 497 642 834 12 501 kuni 15 000 964 256 464 609 802 964 15 001 kuni 18 000 1124 321 546 755 964 1124 18 001 kuni 24 000 1285 417 625 900 1157 1318 24 001 kuni 30 000 1526 514 715 1068 1349 1510 30 001 kuni 40 000 1768 609 802 1220 1605 1768 40 001 kuni 60 000 2008 705 916 1381 1847 2003 60 001 kuni 80 000 2410 802 1205 1605 2089 2410 80 001 kuni 100 000 2849 937 1557 1757 2341 2724 100 001 kuni 120 000 3289 1034 1907 2034 2590 3039 120 001 ja enam 3729 1131 2259 2311 2841 3352  EELNÕU 23.11.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2023 nr Eelnõu Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 68 lõike 2 7 alusel. § 1. Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruses nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „50 000 ja vähem“ tekstiosaga „kuni 50 000“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „üle 50 000“ tekstiosaga „50 001 ja enam“; 3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Laeva lootsimisel läbi Väinamere sadamat külastamata on lootsitasu määrad ühes suunas lootsimisel järgmised: 1) laev kogumahutavusega kuni 1500 – 686 eurot; 2) laev kogumahutavusega 1501 kuni 3000 – 950 eurot; 3) laev kogumahutavusega 3001 ja enam – 1370 eurot.“; 4) paragrahvi 12 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lootsitellimuse muutmine või tühistamine vähem kui kaks tundi enne lootsitellimuses märgitud laeva saabumise või väljumise aega loetakse valeväljakutseks ja kohaldatakse §-s 11 nimetatud valeväljakutse lisatasu.“; 6) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad üldises korras. (2) Määruse § 1 punktid 3 ja 6 jõustuvad 1. juulil 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Keit Kasemets Minister Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1569 - Kliimaministri määruse „Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruse nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c3e3b66-586d-4deb-807e-52ccba8cd1c6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c3e3b66-586d-4deb-807e-52ccba8cd1c6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main