Eesti seisukohad eurorühma 7. detsembri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. detsembri 2023. a istungil

Riigikantselei Meie 28.11.2023 nr 11-3.1/7162-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 7. detsembri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. detsembri 2023. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 7. detsembri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 8. detsembri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 7. detsembri 2023. a eurorühma kohtumisel ja 8. detsembri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil 2. Protokollilise otsuse eelnõu Martin Põder 51960933 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja november 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 7. detsembri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. detsembri 2023. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 7. detsembri 2023.a. kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. detsembri 2023. a istungil: Seisukohad: Euroala eelarvekavade hindamine ning euroala eelarvepoliitika-ja majandussoovitused aastaks 2024 - Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti eelarvekava kohta. Nõustume euroala soovitusega jätkata piirava eelarvepositsiooniga 2024. aastal. Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise seis ning rakendusotsused - Toetame EL Nõukogu otsuseid Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Läti, Poola, Rumeenia, Saksamaa ja Soome taastekavade muutmiseks. Eestil ei ole esialgu põhimõttelisi vastuväiteid Itaalia ja Ungari taastekava muudatustele, kuid ettepanekute hilise esitamise tõttu võivad need vajada lisaselgitusi. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 28. november 2023. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 7. detsembri 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. detsembri 2023. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel tutvustab Euroopa Komisjon (komisjon) sügisest majandusprognoosi, lisaks arutatakse komisjoni poolt antud hinnanguid euroala riikide eelarvekavadele ja euroala soovitusi 2024. aastaks. Arutatakse ka euro kasutuselevõtu väljavaateid Bulgaarias ning kaasavas formaadis jätkub arutelu kapitaliturgude arendamise teemal. Eurorühma veerel võidakse testida toetust kompromisslahendusele majandusjuhtimise reformi paketi suhtes, mis on järgneva päeva nõukogu istungi päevakorras. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil soovib eesistujariik heaks kiita Nõukogu üldise lähenemise majandusjuhtimise reformi paketi suhtes. Kavas on heaks kiita muudatused Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Küprose, Läti, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Soome ja Iirimaa taastekavades ning võimalik, et istungi päevakorda jõuab ka Itaalia ja Ungari taastekavade muudatuste heakskiitmine. Leiab aset esimene arvamuste vahetus 2024 Euroopa Poolaasta sügispaketi teemal. Võetakse teadmiseks eesistujariigi eduaruanded uute eelarve omavahendite loomise ettepanekute ja ühisraha paketi suhtes. Lisaks annab komisjon muude küsimuste all tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna ettepanekute läbirääkimiste hetkeseisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Katri Seier ([email protected]) ja osakonna juhataja Martin Põder ([email protected]). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected]). Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja nõukogu istungil Eesti Vabariigi saadik EL juures Aivo Orav. EURORÜHM 1. EUROALA MAJANDUSARENGUD Komisjon avaldas 15. novembril 2023. a värske majandusprognoosi, mis kohendab kasvuootusi suvega võrreldes mõnevõrra allapoole. Euroopa majanduse hoogu on sel aastal pidurdanud elukalliduse tõus, nõrk välisnõudlus ja rahapoliitilised pinged. Kuigi majandusaktiivsus peaks edaspidi järk-järgult taastuma, kasvab ELi SKP komisjoni sügisprognoosi kohaselt suvel ennustatust aeglasemalt. Kokkuvõttes hinnatakse Euroopa Komisjoni sügisprognoosis 2023. aasta SKP kasvuks nii ELis kui ka euroalal 0,6 %, mis on 0,2 protsendipunkti vähem kui komisjoni suvine prognoos. Majandustegevus peaks prognoosi alusel järk-järgult hoogustuma, kuna tarbimine taastub tänu endiselt tugevale tööturule, püsivale palgakasvule ja inflatsiooni jätkuvale aeglustumisele. 1 Hoolimata rangemast rahapoliitikast peaksid investeeringud jätkuvalt suurenema, arvestades ettevõtete üldiselt tugevat bilansiolukorda ning taaste- ja vastupidavusrahastu toetust. Hinnangute kohaselt peaks ELi SKP kasv 2024. aastal jõudma 1,3 %ni. See on suvise prognoosiga võrreldes siiski 0,1 protsendipunkti vähem. Euroalal on SKP kasv eeldatavasti veidi väiksem (1,2 %). Inflatsioon on jätkuvalt langustrendis. Hinnanguliselt vähenes see oktoobris euroalal 2,9 %ni, võrreldes aastataguse haripunktiga 10,6 %. See on madalaim tase alates 2021. aasta juulist. Kuna rahapoliitika karmistamine mõjutab endiselt majandust, peaks inflatsioon sügisprognoosi järgi ka edaspidi vähenema, kuigi mõõdukamas tempos.. Euroala koguinflatsioon peaks prognoosi kohaselt 2023. aasta 5,6 %-lt langema 2024. aastal 3,2 %-ni ja 2025. aastal 2,2 %-ni. ELi koguinflatsiooni puhul on samad näitajad eeldatavasti vastavalt 6,5 % (2023), 3,5 % (2024) ja 2,4 % (2025). 2025. aastal peaks majanduskasv kahaneva inflatsiooni ja rahapoliitiliste meetmete suhtelise leevenemise tingimustes suurenema 1,7 %-ni ELis ja 1,6 %-ni euroalas. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata oli ELi tööturg 2023. aasta esimesel poolel endiselt tugev. Kuigi värskeimad andmed viitavad mõningasele jahtumisele ja mõnes liikmesriigis on töötuse määr veidi suurenenud, prognoosib komisjon, et tööturg jääb prognoosiperioodil vastupidavaks. Komisjon rõhutab siiski oma prognoosis, et geopoliitilised pinged – nii Vene agressioonisõda Ukrainas kui ka puhkenud konflikt Lähis-Idas - suurendavad riske ja ebakindlust. Ka EL kaubanduspartnerite, sealhulgas Hiina, majandusareng võib mõjutada majanduse väljavaateid. Sügisene majandusprognoos hõlmab esimest korda Bosniat ja Hertsegoviinat, Moldovat ja Ukrainat, kellele Euroopa Ülemkogu andis eelmisel aastal ELi kandidaatriigi staatuse. Ukraina majandus on komisjoni hinnangul 2023. aastal üles näidanud märkimisväärset vastupanuvõimet. Prognoosi kohaselt on Ukraina prognoositav majanduskasv 2023. aastal 4,8 %, 2024. aastal 3,7 % ja 2025. aastal 6,1 %. Ukraina kiire taastumise on võimalikuks teinud hea saak põllumajandussektoris ja valitsuse ergutusmeetmed, mis omakorda tuginevad rahvusvaheliste partnerite püsivale toetusele ning ametiasutuste eesmärgile tagada makromajanduslik finantsstabiilsus. 2. EUROALA EELARVEKAVADE HINDAMINE NING EUROALA EELARVEPOLIITIKA-JA MAJANDUSSOOVITUSED AASTAKS 2024 Komisjoni arvamused riikide eelarvekavade kohta põhinevad nõukogu poolt 2023. a juulis vastu võetud eelarvepoliitika soovitustel. Muuhulgas otsustati suvel, et üldise vabastusklausli rakendamine peab lõppema 2023.a. lõpus ja ühes sellega ka kriisiaegne ekspansiivsem eelarvepoliitika. Eelarvesoovitused hõlmasid seekord ka riigipõhiseid kvantitatiivseid sihte, mille eesmärgiks oli eelarvekulude kasvu ohjeldamine. Kõikidel liikmesriikidel soovitati lõpetada energiakriisiga seotud toetusskeemid ja kasutada kokkuhoidu eelarve puudujäägi vähendamiseks. Liikmesriikidel soovitati säilitada riiklike investeeringute maht, et toetada jätkuvalt majanduse ja konkurentsivõime kasvu ning teha endast olenev, et kasutada tõhusalt ära taaste—ja vastupidavusrahastu toetused. Komisjoni üldise hinnangu järgi kujuneb euroala 2024.a. eelarvepositsioon tervikuna eelarvekavade järgi piiravaks, tulenevalt valdavalt sellest, et lõpetatakse energiakriisiga seotud toetuste andmine. Eelarvepositsioon liikus piirava lähenemise suunas aastal 2023, pärast kolme aastat kriisiga seotud eelarvepoliitika lõdvendamist ning komisjon peab asjakohaseks piirava positsiooni jätkamist aastal 2024. See võimaldab mõningatel riikidel ka võlakoomust vähendada ning aitab inflatsiooni kasvu ohjeldada. Eelarvepositsioon on 2024.a. eelarvekavade järgi piirav ka enamikes liikmesriikides. Samas jääb komisjoni hinnangul eelarvepositsioon veel ekspansiivseks viies liikmesriigis. Nõukogu suviste soovituste alusel peaksid liikmesriigid eelarvetoetuste lõpetamise arvelt vähendama eeskätt eelarvepuudujääki, kuid osad riigid on selle asemel toomas eelarvesse sisse uusi püsikulusid. 2 Komisjoni hinnangul on vaja uusi püsikulusid tasakaalustada, sest muul juhul võib püsikulude kasv mõjutada nende liikmesriikide eelarveväljavaateid negatiivselt. Positiivsena võib välja tuua komisjoni tõdemuse, et eelarvepoliitika rangemaks muutmine järgmisel aastal ei tule investeeringute arvelt. Suviste eelarvesoovituste järgi peaksid liikmesriigid investeeringute mahtu säilitama, et toetada EL konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Komisjoni analüüs näitabki, et riigieelarveliste investeeringute mahtu soovitakse säilitada (või kohati isegi suurendada) kõikides liikmesriikides. Eelarve puudujääk on euroala riikides üldiselt langusteel, kuid jääb kokkuvõttes mitmetes riikides suuremaks kui 3% SKPst. Kaheksa riiki ületavad seda 3% lävendit nii 2023 kui 2024 ning veel üks riik ainult 2024 aastal. Komisjon kavatseb 2024.a. kevadel hinnata nende riikide eelarveseisu 2023.a. lõplike andmete alusel üle ja teha Nõukogule vajadusel ettepanekud üleliigse puudujäägi menetluste algatamiseks. Selliseid ettepanekuid pole viimased kolm aastat tehtud tulenevalt üldise vabastusklausli rakendumisest. Antud menetlustega alustamine oleks oluline samm tavapärase EL eelarvepoliitika ja majandusjuhtimise suunas. Komisjoni hinnangliikmesriikide eelarvekavadele on, et: - Küprose, Eesti, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Leedu ja Sloveenia eelarvekavad aastaks 2024 on suviste eelarvesoovitustega kooskõlas; - Austria, Saksamaa, Itaalia, Luksemburgi, Läti, Malta, Hollandi, Portugali ja Slovakkia eelarvekavad ei ole täielikult eelarvesoovitustega kooskõlas ning neil palutakse olla valmis kohendusteks; - Belgia, Soome, Prantsusmaa ja Horvaatia puhul ületab netokulude kasv soovitatud maksimumi ning seega on tekkinud risk, et eelarvekavad ei ole kokkuvõttes eelarvesoovitustega kooskõlas. Nendel riikidel palutakse eelarvekavasid korrigeerida. Lisaks avaldas komisjon 21. novembril euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitused aastaks 2024, millega annab euroala liikmesriikidele rahaliidu oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu euroala toimimist. Seekord on fookuses võlatasemete ohjeldamine ning nende allapoole toomine, samuti eelarvekavade koostamine eesmärgiga tagada keskpikas vaates võlataseme kestlikkus ning mõistlik eelarvepositsioon. Soovitus hõlmab 2024.aastal piirava eelarvepositsiooni hoidmist, mis muuhulgas toetab rahapoliitika toimimist ja eesmärki jõuda 2% inflatsioonitasemeni. Eelarvepoliitikat tuleks soovituste järgi moduleerida nii, et välditaks püsivate erisuste tekkimist inflatsiooni tasemetes. Soovituste alusel tuleks ülalmainitu saavutada ohverdamata investeeringute mahtu, kuna rohe-ja digiüleminek ning tootlikkuse kasv eeldavad lähiajal suuremahulisi investeeringuid. Soovitakse kiirendada ka EL toetuste, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu ja ühtekuuluvuspoliitika toetuste rakendamist. Kuna ees seisab ühtekuuluvuspoliitika programmide vaheülevaatus, soovitatakse selle käigus arvestada Euroopa poolaasta käigus tuvastatud väljakutsetega. Soovitatakse keskenduda ka investeerimistõrgete kõrvaldamisele, et soodustada rohe-ja digiüleminekut. Rõhutatakse vajadust jätkuvalt liikuda kapitaliturgude liidu suunas, sest puudulik juurdepääs kapitalile on endiselt väljakutseks eriti just innovatiivsete ettevõtete ja väikeste-ja keskmiste ettevõtete puhul. Toonitatakse üle, et avaliku sektori toetused peaksid olema väga sihistatud ka strateegilistes sektorites, et ühelt poolt toetada euroala konkurentsivõimet, kuid samas vältida moonutusi ühisturul. Nenditakse, et tuleb jätkata tööd digieuro arendamisega ning suurendada euro rahvusvahelist rolli. Soovitused hõlmavad ka sotsiaalset mõõdet tuues välja vajaduse suunata palkade arengut moel, mis leevendaks ostujõu kaotust eriti madalapalgaliste töötajate jaoks, süvendamata arenguerinevusi ning arvestades konkurentsivõime dünaamikaga. Soovitatakse panustada oskuste arendamisesse ning elukestvasse õppesse, et vähendada tööjõupuudust ning suurendada 3 tootlikkuse kasvu. Seekord sisaldub dokumendis ka soovitus soodustada legaalset ja hallatud töötajate rännet kolmandatest riikidest, et katta tööjõuvajadust valdkondades, kus tööjõu puudus on eriti suur. Toonitatakse sotsiaalse kaitse, sotsiaalse kaasatuse ning sotsiaalse dialoogi olulisust. Euroala soovitused kinnitab nõukogu uuel aastal ja selleks kujundatakse ka seisukohad. Seisukoht: - Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut eelarvekavade kohta, sealhulgas Eesti eelarvekava kohta. Nõustume euroala soovitusega jätkata piirava eelarvepositsiooniga 2024. aastal. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU KOMISJONI ETTEPANEKUD EUROOPA MAJANDUSJUHTIMISE REFORMIKS - Üldine lähenemisviis Juuli majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil tuvastatud teemade valiku alusel keskendusid ministrid nii oktoobri kui ka novembri kohtumistel neljale suuremale plokile: - Tagatised, et kõrgema riskiga riikide puhul oleks tagatud minimaalne eelarve puudujäägi ning võla vähendamine kohandumisperioodi jooksul; - Millist paindlikkust võimaldada investeeringute tegemiseks ja reformide läbiviimiseks; - Institutsionaalne tasakaal – millised otsused on komisjoni teha, millised peaksid olema nõukogu otsustada, mida tuleks otsustada koos Euroopa Parlamendiga, kuidas tagada menetluste ja otsuste läbipaistvus; - Usaldusväärne rakendamine ning riigi enda vastutuse tugevdamine. Eesistuja on nendel teemadel arutelu edasi viinud ning lõplik ettepanek kompromissiks pannakse ilmselt lauale vahetult enne detsembrikuu rahandusministrite kohtumist. Seetõttu on veel ka raske hinnata, kas üldises lähenemises (eelnõude tekstides) kokkuleppimine õnnestub või peab piirduma poliitilise kokkuleppega ning tuleb jätkata tekstide viimistlemisega pärast kohtumist. Eesti toetab reeglitel põhinevat ja läbipaistvat korraldust eelarvepoliitikate koordinatsioonis, milles on arvesse võetud riigi- ja riskipõhisust. Suurema paindlikkuse võimaldamise tasakaalustamiseks on kõrgema riskiga riikide puhul vajalik seada ka eelarve puudujäägi ja võla vähendamise miinimumeesmärgid. Eesti lähtub arutelus Vabariigi Valitsuse 31. augustil 2023. a istungil heaks kiidetud ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 25. septembri 2023 a muudatustega kinnitatud seisukohtadest EL majandusjuhtimise reformi kohta. Praegust kõneluste alusel võib eeldada, et kokkulepe arvestab nimetatud seisukohti ning jääb antud mandaadi piiridesse. 2. Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Läti, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Soome ning võimalusel ka Itaalia ja Ungari taastekavade heakskiitmine - Arutelu ja rakendusotsuste vastuvõtmine Nõukogule on kinnitamiseks esitatud Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Läti, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Itaalia ja Ungari taastekavade muutmise otsuste eelnõud. Enamus taastekavade muudatustest hõlmab vahendite mahu korrigeerimist1 ning objektiivsetest asjaoludest tingitud muudatusi (vahe)eesmärkides ja oodatud tulemustes. Kõik mainitud riigid v.a. 1 30.06.2022 vaadati toetuste mahud üle ja korrigeeriti vastavalt liikmesriikide tegelikele majandustulemustele jaotust. 4 Bulgaaria, Iirimaa ja Saksamaa lisavad taastekavadesse seekord RePowerEU2 peatüki, sellega kaasnevad vahendid ning nende arvelt rahastavad tegevused. Belgia, Horvaatia, Kreeka, Poola ja Ungari taotlevad toetusele lisaks ka laenu, seda teatud juhtudel esmakordselt ja teistel puhkudel täiendavalt juba varem heakskiidetud laenudele. Kõikide riikide kavad arvestavad endiselt Euroopa poolaasta raames antud soovituste täitmisega, panustavad nõutud mahus rohe- ja digiülemineku eesmärkidesse ning aitavad suurendada riikide majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet. Objektiivsed põhjused taastekava muutmisel on mitmepalgelised ning tulenevad muuhulgas sõjaga seoses tekkinud tarneahela häiretest, kõrgest inflatsioonist (hinnatõusud ja nõudluse vähenemine) samuti õiguslikest- ja tehnilistest probleemidest. Seetõttu on kohati (vahe)eesmärke ja oodatavaid tulemusi muudetud või nende rakendamise tähtaegu edasi lükatud. Teatud juhtudel on muudetud ka meetmete sisu, sest muutunud oludes nõuab algsete eesmärkideni jõudmine teistsuguseid lahendusi. RepowerEU algatuse vahendite kasutamise võimalused on valdavalt piiritletud energiaga varustatuse parendamisega ja energiajulgeolekuga. Toetatavate tegevuste keskmes on taastuvenergia pakkumise suurendamine, energiavõrkude ja energia salvestusvõimekuse arendamine, energiasääst, energia tarbimise vähendamine ja energiavaesuse vähendamine ning toetada saab ka innovatsiooni algatuse eesmärkidega haakuvates valdkondades. Kestliku vesiniku kasutuselevõtuga ja biometaani tootmise ning kasutamise edendamisega seotud tegevused on samuti võimalikud. Seega RepowerEU peatükid hõlmavadki investeeringuid ja reforme peamiselt nendes valdkondades. RepowerEU meetmete ulatus taastekavas sõltub peamiselt liikmesriigile saadaoleva EL toetuse mahust. Meetmed on omakorda valitud tulenevalt iga riigi väljakutsetest ja prioriteetidest, kuid ka lähtuvalt sellest, milline on meetmete ettevalmistuse seis ja millised investeeringud ning reformid on võimalik lõpetada 2026, mis on vahendite kasutamise tähtaeg. RepowerEU peatükkide heakskiitmisega kaasneb õigus vahendite osalisele ettemaksele, kui liikmesriik seda taotleb. 2 18.05.2022 komisjoni esitatud kava liikmesriikides fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks ja puhtale energiale ülemineku toetamiseks. 5  Taaste-ja vastupidavuskava toetuste ja Taastekava panus Taastekava panus laenude math k.a. RepowerEU roheüleminekusse digieesmärkidesse vahendid (eurodes) (osakaaluna (osakaal täismahust) – täismahust) – minimaalne on 20% minimaalne on 37% Liikmesriik Enne muudatust Pärast muudatust Enne Pärast Enne Pärast muudatust muudatust muudatust muudatust Belgia 5 923 953 327 5 033 950 235 + 49,6% 51% 26,6% 27% laenudena 264 200 000 Bulgaaria 6 267 312 124 5 688 778 600 58,9% 57,5% 25,8% 23,1% Horvaatia 6 295 431 146 5 786 544 628 + 40,3% 39,02% 20,4% 20,09% laenudena 4 254 156 972 Iirimaa 988 966 534 914 368 618 42% 42% 32% 34,2% Itaalia 68 880 513 748 + 71 779 623 788 + 37,5% 39% 25,1% 25,6% laenudena laenudena 122 601 810 400 122 601 810 400 Kreeka 17 769 942 602 18 220 378 076 + 37,5% 38,1% 23,3% 22,1% +laenudena laenudena 12 727 538 920 17 727 538 920 Küpros 1 005 946 047+ 1 020 223 681 + 41% 45% 23% 24,6% laenudena laenudena 200 320 000. 200 320 000. Läti 1 826 000 000 1 969 244 522 37,6% 42% 21% 23% Poola 23 851 681 924 + 25 276 853 716+ 42,7% 46,6% 21,3% 21,3% laenudena laenudena 11 506 500 000 34 541 303 518 Rumeenia 14 239 689 750 + 13 566 055 514 + 41% 44,1% 20,5% 21,8% laenudena laenudena 14 942 153 000 14 942 153 000 Saksamaa 26 359 833 613 28 018 501 973 42% 47% 52% 48,1% Soome 1 822 051 146 1 949 059 854 50,1% 52,3% 29,6% 28,85% Ungari 5 811 147 717 6 511 661 435 + 48,1% 67,1% 29,8% 29,1% laenudena 3 918 313 481 Belgia puhul väheneb taaste-ja vastupidavusrahastu toetuse maht olulisel määral 5,9 miljardi euro pealt 4,5 miljardi euroni tulenevalt sellest, et Belgia majandus taastus pandeemia järel kiiremini, kui algselt oli prognoositud. Belgia on otsustanud seda vähenemist osaliselt kompenseerida kasutades võimalust võtta (peamiselt RepowerEU tegevuste jaoks) rahastust 264,2 miljoni euro ulatuses laenu, aga kandes üle ka Brexitiga kohanemise reservi vahendeid mahus 228,8 miljonit eurot. Taastekavale lisatakse ka RepowerEU peatükk, millega kaasneb 281,7 miljonit eurot täiendavat toetust. Siiski on taastekava rahaline maht muudatustele järgnevalt varasemast väiksem. RepowerEU meetmetega on kavas toetada energiatõhususe suurendamist hoonetes (arvestades energiavaesuse vähendamise vajadusega), püütakse vähendada nõudlust energia järele ja toetada taastuvenergia kasutamise edendamist. Kavas on toetada ka tööstuse süsinikumahukuse vähendamist läbi erinevate kannustuste, innovatsiooni energiasektoris ja kestliku liikuvuse projekte. Lisaks muudetakse 34 meetme puhul nende sisu või (vahe)eesmärke. Paljudel juhtudel tulenevad muudatused kiirest hinnatõusust ning toetuse mahu vähenemisest, mis ei võimalda algselt planeeritud mahus eesmärke saavutada. Mõnel juhul on muudatuste taga tõrked tarneahelates, mis on toonud kaasa viivitusi. Viie meetme puhul on muudatuste taga asjaolud, mis ei ole valitsuse kontrolli all näiteks on vaja muuta plaane tulenevalt kohtuotsustest, 6 ebakõladest EL õigusega või pikale veninud läbirääkimistest sidusrühmadega. Esinenud on ka viivitusi tulenevalt ebaõnnestunud hankemenetlustest. Ühel juhul on tehtud (eeluuringud) näidanud, et projekt ei ole ettenähtud kujul rakendatav. Bulgaaria puhul on taastekava muudatused seotud peamiselt toetusmahu vähenemisega 6,3 miljardi euro asemel 5,7 miljardi euroni tulenevalt sellest, et Bulgaaria majandus taastus pandeemia järel kiiremini, kui algselt oli prognoositud. Tulenevalt vähenenud toetusmahust eemaldatakse kavast kuus meedet ja vähendatakse kaheksa meetme mahtu. Muudel asjaoludel - hinnatõus ja ootamatud tehniline keerukus – muudetakse vaid ühte meetme (vahe)eesmärke vähendades ambitsiooni taset. Mõnevõrra väheneb ka Bulgaaria taastekava panus roheüleminekusse ja digiüleminekusse, kuigi mõlemal juhul ületab planeeritud panus (osakaaluna taastekava mahust) siiski nõutavat taset ning eriti roheülemineku puhul võib panust endiselt pidada märkimisväärseks. Horvaatia taastekava muudatused on üpris ulatuslikud. Taaste -ja vastupidavusrahastu toetus Horvaatiale väheneb (6,3 miljardi euro asemel 5,5 miljardi eurot) tulenevalt majanduse oodatust kiiremast taastumisest. Samas Horvaatia on otsustanud taotleda antud rahastust laenu 4,2 miljardi euro ulatuses, et katta toetuse ümberarvestamise tõttu puudujääv toetuse maht ning rahastada veel täiendavaid investeeringuid ja reforme. Seega Horvaatia taastekava maht kokku kasvab oluliselt, seda just laenude arvelt. Lisaks palub Horvaatia taastekava arvele kanda Brexitiga kohanemise reservi vahendeid 7,2 miljoni euro ulatuses. See summa lisandub RepowerEU toetusmahule, mis on 269 miljonit eurot. Erandlikult toetab Horvaatia RepowerEU algatuse all laenude arvelt LNG terminali laiendamist Krk saarel ning gaasitaristu arendamist. See suurendab gaasi varustuskindlust ka Sloveenias ja Ungaris. Võimendatakse olemasolevaid meetmeid hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks, kestliku liikuvuse edendamiseks ning biokütuste ja vesiniku kasutuselevõtu edendamiseks. Panustatakse ka elektrivõrkude tugevdamisesse ning roheoskuste arendamisesse. Ka objektiivsetest asjaoludest tulenevate muudatuste mastaap on oluline – kokku vajavad (vahe)eesmärgid ja tulemused kohendusi 39 meetmes. Viidatud objektiivsed asjaolud on mitmepalgelised. Esineb viivitusi hankemenetlustes, maavärinajärgne rekonstrueerimine on osutunud keerukamaks, kui eeldati, mitmetes meetmetes on rakendamist mõjutanud tõrked tarnahelates. Teatud juhtudel on leitud planeeritud lähenemistele paremaid alternatiive. Üksikutel juhtudel on viidatud hinnatõusule, mis muudab eesmärkide saavutamise keerukaks, keerukatele menetlustele või nõudluse puudumisele. Kreeka toetuse maht taaste-ja vastupidavusrahastust väheneb mõnevõrra majanduse taastumist arvestavate ümberarvutuste tulemusena, kuid nende ümbrikku lisanduvad RepowerEU vahendid mahus 768 miljonit eurot ning ka ülekanne Brexitiga kohanemise reservist 25, 5 miljoni euro ulatuses tähendavad, et kokkuvõttes Kreeka taastekava toetuste maht kasvab mõnevõrra. Lisaks taotleb Kreeka 5 miljardi euro ulatuses täienevat laenu, mis suurendab nende taastekava laenude kogumahu 17,7 miljardi euroni. Laenatavate vahendite arvelt on kavas eeskätt suurendada väikestele-ja keskmistele ettevõtetele suunatud laenurahastu mahtu. Kuna Kreeka puhul on rahastamiskulud Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad, lubab see rahastu väikestele ja keskmistele ettevõtetele ligipääsu rahastamisele tingimustel, mis on soodsamad, kui nad oleks ilma Euroopa Liidu vahendeid kasutamata. Kreeka kavatseb RepowerEU vahenditega (nii toetused kui laenud) soodustada kestliku vesiniku ja biokaasi kasutuselevõttu, luua raamistiku süsiniku ladestamiseks, soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu, eemaldada pudelikaelu energiavõrkudes, toetada energia salvestamisega ja energiasäästuga seotud projekte. Lisaks muudetakse 60 meetme (vahe)eesmärke peamiselt seoses viivitustega rakendamisel, mis tulenevad pikale veninud hankemenetlustest ja omandi võõrandamisega seotud keerukusest taristu arendamisel, kuid ka meetmespetsiifilistest tehnilistest tõrgetest. 17 meetme puhul muudetakse ka meetme sisu või asendatakse meede täielikult, sest algsete eesmärkide saavutamiseks on vajalikud alternatiivsed 7 lahendused. Kümne meetme puhul on muudatuste põhjustena välja toodud kesine nõudlus või tõrked tarneahelates. Üksikutel juhtudel viidatakse hinnakasvule või energiakriisile. Küprose toetuse maht taaste- ja vastupidavusrahastust väheneb majanduse taastumist arvestavate ümberarvutuste tulemusena (1,006 miljardi euro asemel 915,7 miljonit eurot), kuid nende ümbrikku lisanduvad RepowerEU vahendid mahus 52,4 miljonit eurot ning ka ülekanne Brexitiga kohanemise reservist 52 miljoni euro ulatuses tähendavad, et kokkuvõttes viivad muudatused siiski Küprose taastekava toetuste mahu kerge kasvuni. RepowerEU peatüki tagasihoidlik maht võimaldab kahte reformi, mis on seotud energiaturgude regulatsiooni ja jaotusvõrkudega ning kahte investeeringuid hõlmavat meedet, mis on seotud hoonete renoveerimisega ning teadustöö toetamisega energia valdkonnas. Objektiivsed asjaolud tingivad sisulisi või ajakavaga seotud muudatusi 48 meetmes. Paljude meetmete puhul viidatakse sellele, et hinnatõusu tõttu pole eesmärgid täismahus enam saavutatavad. Hinnatõusu mõjud on eriti tuntavad ehitussektoris, aga puudutavad ka seadmetega seotud investeeringuid sh taastuvenergia ja nutikate (elektri)võrkudega seotud projekte. Teatud juhtudel on muudatused vajalikud tulenevalt tõrgetest tarneahelates. Muuhulgas avaldavad need mõju kestliku liikuvuse ja digitaliseerimisega seotud meetmetele. 14 meetme puhul on leitud, et eesmärkide saavutamiseks on olemas paremaid alternatiive. Näiteks võib tuua olemasoleva infosüsteemi kohendamise uue rajamise asemel või loodava registri haldamise mõne teise asutuse poolt, kui algselt planeeritud. Esineb ka viivitusi hankemenetlustes või konsultatsiooniprotsessides. Paari meetme puhul tulenevad muudatused pakkumise või nõudluse puudumisest, mis eeldavad nõuete või meetme ambitsiooni astme kohandamist (üldiselt vähendamist, kuid ühel juhul ka selle tõstmist). Ühel juhul on viidatud hiljutistele küberrünnakutele, mille õppetunnid on vaja integreerida küberturbe strateegiasse. Iirimaa taastekava muudatus on ulatuselt tagasihoidlik ning seotud eeskätt sellega, et Iirimaa toetuse maht väheneb majanduse taastumisega seotud ümberarvutuste tõttu 989 miljoni euro pealt 914,4 miljoni euroni, millest tingituna eemaldatakse mõned toetatavad meetmed taastekavast. Objektiivsete asjaolude tõttu muudab Iirimaa viie meetme (vahe)eesmärke. Itaalia puhul avaldas toetusmahu ümberarvutamine tulenevalt majanduse taastumise tempost vaid väheldast mõju nende ümbrikule – toetuse maht kasvavas 68,9 miljardi euro asemel veidi üle 69 miljardi euroni. Samas lisanduvad vahendid tuleb planeerida ka neil ning seega Itaalia suurendab ühe haridusega seotud meetme sihttasemeid. Lisaks saab Itaalia ligi 2,8 miljardit eurot täiendavat toetust RepowerEU algatuse raames, mille kasutamiseks on nad planeerinud viis uut reformi ja 17 uut investeeringut. Reformid seotud taastuvenergia tootmisega seotud lubade andmise menetluse optimeerimisega, keskkonnakahjulike subsiidiumite vähendamisega, biometaani tootmise ja kasutamise edendamisega, riskide vähendamisega energia ostulepingutes ning oskuste arendamisega. Investeeringud on muuhulgas seotud energiasäästu edendamisega hoonetes, taastuvenergia kasutuselevõtuga ettevõtetes ja tootmisprotsesside muutmisega keskkonnasõbralikumaks, kriitiliste materjalide taaskasutusega ja roheülemineku vaates oluliste oskuste edendamisega. Võimendatakse juba mitmeid olemasolevaid meetmeid, sealhulgas taastuvenergia, kestliku liikuvuse ja vesiniku kasutuselevõtuga seotud meetmeid. Investeerida on kavas ka piiriülestesse ühendustesse energiavõrkudesse ja kohaliku jaotusvõrgu tugevdamisesse. Itaalia soovib tulenevalt objektiivsetest asjaoludest muuta 96 meetme (vahe) eesmärke. Paljudel juhtudel on muudatuste taga kiire hinnatõus, mis ei võimalda esialgsete tulemuste saavutamist. Mõju on avaldanud ka tõrked tarneahelates ja muutunud turutingimused. 43 meetme puhul on muudatusi põhjendatud sellega, et algsete eesmärkide saavutamiseks on leitud paremaid võimalusi. Läti taastekava mahtu mõjutas (erinevalt paljudest teistest riikidest) majanduse taastumisega seotud toetuse mahu ümberarvestus minimaalselt. Samas Läti taastekava eelarvesse lisanduvad RepowerEU vahendid mahus 123,8 miljonit eurot ning Läti kannab selle algatuse kasuks üle ka 8 Brexitiga kohanemise reservi vahendeid 10,9 miljoni euro ulatuses. Selle tulemusena Läti taastekava üldmaht kasvab. Läti RepowerEU tegevused hõlmavad reforme ja investeeringuid seoses biometaani kasutuselevõtuga olemasolevas gaasivõrgustikus ning elektrivõrgu moderniseerimist seoses taastuvenergia pakkumise suurendamisega. Plaanis on panustada ka energia salvestusvõimekuse arendamisse, mis on seotud elektrivõrgu järkjärgulise desünkroniseerimisega Venemaa elektrivõrgust. Lisaks on kavas reform energiavaesuse vähendamiseks. Läti kohendab tulenevalt objektiivsetest asjaoludest 35 meetme (vahe)eesmärke, sealhulgas kohati rakendamise ajakava. Muudatuste taga on eeskätt tõrked tarneahelates, suur hinnatõus ning hankemenetlustega seotud arengud. Kolme meetme kohendamise taga on muudatused digiteenuste pakkumises. Samas 12 meetme puhul on leitud ka, et esialgsed verstapostid ei ole seatud optimaalselt ning on leitud paremaid lahendusi. Poola toetus taaste-ja vastupidavusrahastust vähenes majanduse taastumise tempoga seotud ümberarvutuste tõttu 23,8 miljardi euro pealt 22,5 miljardi euroni. Samas lisandub nende ümbrikku RepowerEU vahendite arvelt toetusi mahus 2,755 miljardit eurot, seega taastekava üldmaht kokkuvõttes suureneb. Poola taotleb täiendavalt ka 23 miljardi euro ulatuses taaste-ja vastupidavusrahastu laenuvahendeid, mis kokkuvõttes suurendab oluliselt nende taastekava üldmahtu just laenude arvelt. Poola ei saanud algselt ettemakseid, kuna nende algne taastekava kiideti heaks ajahetkel, kus ettemakseid ei olnud enam võimalik teha. Küll aga tekib komisjoni hinnangu järgi Poolal seekordse taastekava muudatuse heakskiitmise järel õigus saada 4,5 miljardi euro ulatuses ettemakseid lisanduvate laenude arvelt ning 0,55 miljardi euro ulatuses RepowerEU lisandunud toetusmahu arvelt. Ettemaksed ei ole seotud(vahe) eesmärkide saavutamisega. Poola RepowerEU peatükk hõlmab seitset reformi ja seitset investeeringut, mis on seotud elektrivõrkude arendamisega ning nendega liitumise tõrgete kõrvaldamisega, energiatõhususe suurendamisega, roheliste oskuste edendamisega ja kestliku liikuvusega. Toetatakse ka avamere tuuleenergia kasutuselevõttu, energia salvestamisega seotud investeeringuid ning jaotusvõrkude arendamist maapiirkondades. Erandlikult sisaldab Poola RepowerEU peatükk ka maagaasitaristuga seotud investeeringuid tulenevalt vajadusest parendada kiireloomuliselt varustuskindlust.(Vahe)eesmärke ja tulemusi kohendatakse kokku 51 meetmes. Objektiivsete põhjustena muudatuste taga on kõige enam välja toodud kiiret hinnakasvu, mis ei võimalda meetmeid planeeritud mahus või ajakavas ellu viia. Lisaks on esinenud tõrkeid tarnahelates ning ka ootamatuid juriidilisi või tehnilisi raskusi. Kolme meetme puhul viidatakse otse Vene agressioonisõjale Ukrainas ja Ukraina põgenikelainele. Üheksa meetme puhul on pakutud välja paremad alternatiivid algsete eesmärkide saavutamiseks. Rumeenia puhul viib majanduse taastumisega seotud ümberarvutus toetuse mahu vähenemiseni 14,2 miljardi euro pealt 12,1 miljardi euroni. Seetõttu on Rumeenia otsustanud vähendada paljude meetmete rahalist mahtu ja algset ambitsiooni taset. Rumeenia kompenseerib seda vähenemist väiksel määral (43,2 miljoni euro ulatuses) ülekandega Brexitiga kohanemise reservist. Lisandub ka RepowerEU peatükk ning sellega kaasnevad uued toetused 1,4 miljardi euro ulatuses. See siiski ei kompenseeri ümberarvutustega vähenenud mahtu täielikult, seega Rumeenia taastekava maht on muudatuste järgselt väiksem kui varem. Rumeenia RepowerEU peatüki all toetatakse taastuvenergia tootmisvõimekuse kasvu, energiasäästu hoonetes arvestades energiavaesuse vähendamise vajadust, roheoskuste arendamist ja energiaalast nõustamist ning energiasektori küberturbega seotud investeeringuid. Lisaks kohendatakse kokku 56 meetme verstaposte ja sihte. Peamisteks rakendamist mõjutanud teguriteks on olnud tõrked tarneahelates ja hinnatõus. Esinenud on ka oodatust suuremaid probleeme seosespakkumise või nõudluse aspektidega ning turutingimuste muutumisega seoses Vene agressiooniga Ukrainas. 21 meetme puhul on tuvastatud, et esialgse eesmärkide saavutamiseks on vaja muuta algset lähenemist. 9 Saksamaa puhul viis majanduse taastumise tempot arvestav ümberarvutus toetusmahu suurenemiseni 26,4 miljardi euro pealt 28 miljardi euroni. Sellest tulenevalt on Saksamaa teinud ettepaneku tõsta kolme meetme mahtu ja ambitsiooni taset. Antud meetmed on kestliku liikuvusega (sh laadimistaristu arendamine), rohevesiniku kasutuselevõtu edendamisega, keskküttesüsteemides taastuvenergia ja jääksoojuse kasutuselevõtuga. Soome puhul kiideti suurem taastekava muudatus, mis muuhulgas hõlmas nende toetuste ümbriku vähenemist tulenevalt majanduse taastumisega seotud ümberarvutusest, heaks juba märtsis 2023. Seetõttu piirdub seekordne muudatus vaid RepowerEU peatüki ja selle algatuse toetuste eelarve lisandumisega mahus 112,8 miljonit eurot ja Brexiti reservi vahendite ülekandmisega RepowerEU algatuse kasuks mahus 14,2 miljonit eurot. Soome kavatseb vahendeid kasutada selleks, et tugevdada kriitilist energiataristut, toetada tööstuse süsinikuheitmete vähendamist, biometaani ja kestliku vesiniku tootmise ja tarbimise suurendamist ning taastuvenergia tootmise edendamist. Antud valdkondades on plaanis keskkonnalubade väljastamise optimeerimisega seotud reform ning kolm investeeringut. Ungari algselt heaks kiidetud taastekava arvestas juba 2022.a. suvel toimunud ümberarvutustega seoses majanduse pandeemiajärgse taastumisega. Seega käesolev muudatus hõlmab RepowerEU peatüki lisamist ja sellega seotud toetuste planeerimist (mahus 700,5 miljoni eurot). Lisaks taotleb Ungari 3,9 miljardi euro ulatuses laenu. Ungari ei saanud algselt ettemakseid, kuna nende algne taastekava kiideti heaks ajahetkel, kus ettemakseid ei olnud enam võimalik teha. Küll aga tekib Komisjoni hinnangu järgi Ungaril seekordse taastekava muudatuse heakskiitmise järel õigus saada 779,7 miljoni euro ulatuses ettemakseid lisanduva laenusumma arvelt ning 140 miljoni euro ulatuses RepowerEU lisandunud toetusmahu arvelt. Ettemaksed ei ole seotud vahe(eesmärkide) saavutamisega. RepowerEU vahenditest toetatavad meetmed Ungaris on mitmepalgelised ja katavad peaaegu kogu algatuse poolt võimaldatav tegevuste ulatuse. Muuhulgas võimendatakse juba planeeritud meetmeid energiasektoris, rahastatakse energiavaesuse leevendamisega seotud meetmeid, tugevdatakse elektrivõrke võimaldamaks laiemat taastuvenergia kasutuselevõttu, suurendatakse taastuvenergia kasutuselevõtu potentsiaali (sh geotermiline energia, kestlik vesinik ja biometaan). Kavas on toetada majanduse süsinikuvaesemaks muutmist, näiteks roheinvesteeringuid tööstusparkides ja tööstusprotsesside parendamist. Toetatakse ka energiatõhususe parendamist hoonetes ja ettevõtetes, kestliku liikuvusega seotud investeeringuid ja roheoskuste arendamist. Ungari muudab lisaks verstaposte ja sihte 19 meetmes seoses objektiivsete asjaoludega. Põhjustena on välja toodud kiiret inflatsiooni, tehnilisi raskusi ja võimekuse vähesust energiasektoris, tõrkeid tarneahelates, ühel juhul ka nõudluse vähesust. Kolmes meetmes soovitakse sihte ja verstaposte kohendada, kuna algsete eesmärkide saavutamiseks on leitud paremad lahendused. Seisukoht Toetame EL Nõukogu otsuseid Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Läti, Poola, Rumeenia, Saksamaa ja Soome taastekavade muutmiseks. Eestil ei ole esialgu põhimõttelisi vastuväiteid Itaalia ja Ungari taastekava muudatustele, kuid ettepanekute hilise esitamise tõttu võivad need vajada lisaselgitusi. 3. Vene agressiooni mõjud - Arutelu Komisjon annab eelduste kohaselt ülevaate Ukraina toetamisega seotud algatuste hetkeseisust, sealhulgas Ukraina rahastu läbirääkimistest ning makrofinantsabi rakendamisest. Eeldatavalt on ministritel võimalus arutleda sanktsioonirežiimi toimimise üle ning võimalikest sammudest Venemaa keskpanga külmutatud varade ja nendest tulenevate tulude kasutamisest. 10 Eesti toetab sanktsioonide efektiivset rakendamist ning vajadusel täiendamist, et kindlustada nende tulemuslik ja ühesugune rakendamine EL liikmesriikide poolt. Toetame ka kõiki samme, mis aitaksid meid lähemale Venemaa külmutatud varade või nende haldamiselt tekkivate tulude kasutamisele Ukraina taasülesehitamise rahastamisel. 4. Euroopa poolaasta 2024: iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, häiremehhanismi aruanne - Tutvustus 21. novembril avaldas komisjon 2024. a. Euroopa poolaasta paketi, millesse kuuluvad iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, arvamused euroala riikide 2024. aasta eelarvekavade kohta, euroala käsitlevad eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused ning makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruanne. Seekordne kestliku majanduskasvu analüüs toob välja majanduspoliitika prioriteedid, mis aitavad tugevdada ühtset EL lähenemist suurendamaks EL konkurentsivõimet rohe-ja digiülemineku kaudu, samas hoides meeles ka vajadust tagada sotsiaalset õiglust ja territoriaalset ühtekuuluvust. Prioriteedid hõlmavad endiselt nelja mõõdet: 1. õiglus (eri ühiskonnagruppide toimetulek energiahindade ja inflatsiooni tõusuga, tõhusad tööturupoliitikad), 2. keskkonna jätkusuutlikkus (energianõudluse vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, EL vastavate initsiatiivide rakendamine), 3. tootlikkus (toimiva siseturu tagamine) ja 4. makromajanduslik stabiilsus (eelarve jätkusuutlikkus, rohe- ja digiinvesteeringud). Need neli valdkonda on EL majandus- ja sotsiaalpoliitikate koordinatsiooni tugisambad, mille kaudu parandada EL konkurentsivõimet ning suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet. Nii EL kui riiklikud poliitikad peavad olema hästi planeeritud ja koordineeritud tugevdamaks majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Visandatakse ka 2024.a. Euroopa Poolaasta põhijooned, mille keskmes on seekord eeskätt vajadus kasutada täiel määral ja tõhusalt ära EL instrumentide toetused sh taaste- ja vastupidavusrahastu ja ühtekuuluvuspoliitika vahendid. Seega on kavas analüüsida hoolikalt nende EL instrumentide omavahelist täiendavust. Kuna 2024.a. toimub ka ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade vaheülevaatus, on 2024.a. Euroopa Poolaasta protsess, selle käigus tuvastatud muudatused riikide vajadustes ja selle raames tehtavad riigipõhised soovitused oluline sisend rakenduskavade kohendamisel. Häiremehhanismi aruanne on EL liikmesriikides esineda võivate makromajanduslike tasakaalustamatuste tuvastamise aluseks. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri eesmärk on ennetada ja korrigeerida tasakaalustamatusi, mis takistavad liikmesriikide, euroala ja kogu ELi majanduse sujuvat toimimist ning julgustada riikidel sobivate poliitikameetmete kasutusele võtmist. Aruandes tuvastatakse riigid, kelle suhtes on vaja teha täiendav süva-analüüs ehk kus tasakaalustamatused võivad olla ülemäärased või on risk nende tekkeks. 2024. a süva-analüüsid tehakse riikide kohta, kelllel on juba varem tuvastatud (ülemäärased) makromajanduslikud tasakaalustamatused. Nende puhul hinnatakse, kas tasakaalustamatused on suurenenud, osaliselt või täielikult korrigeeritud ning hinnatakse võimalikke edasiste sammude vajadust. Selliseid riike on seekord üksteist: Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Ungari, Holland, Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi. Lisaks tehakse süva-analüüsid riikide kohta, kus nähakse riske võimalike tasakaalustamatuste tekkeks. Selliseid riike on seekord üks – Slovakkia. Eestis nägi komisjon riske võimalike tasakaalustamatuste tekkeks eelmisel aastal, kuid süvanalüüsi käigus tuvastati, et tasakaalustamatust siiski ei esine ning seekord Eesti kohta süvaanalüüsi ei tehta. 11 5. EL uued omavahendid - Eesistujariigi aruanne Eesistujariik esitab nõukogule teadmiseks võtmiseks eduaruande, milles on kajastatud Hispaania eesistumise ajal uute omavahendite (ehk EL eelarve tuluallikate) ettepanekutega tehtud tööd. Komisjon esitas uute omavahendite kohandatud paketi ettepaneku 20.juunil 2023. a, milles komisjon tegi ettepaneku võtta kasutusele statistiline ettevõtete kasumil põhinev omavahend ning suurendada 25%-lt 30%-le seda osa heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest, mille liikmesriigid kannaksid EL eelarve tuludesse. Aruandes on toodud liikmesriikide üldine skepsis statistilise ettevõtete kasumitel põhineva omavahendi suhtes, kuna ei nähta sel lisaväärtust tema sarnasuse tõttu RKT-põhise omavahendina ning kuna see ei tasakaalusta heitkoguse ühikutega kauplemise tuludel põhineva omavahendi regressiivsust. Soosivalt suhtuvad enamik liikmesriike süsiniku piirimeetmel põhineva omavahendi kehtestamisele. Heitkoguse ühikutega kauplemise tuludel põhineval omavahendil on nii toetajaid kui vastuseisjaid. Enamik liikmesriike eelistavad uusi omavahendeid (kui üldse) kehtestada alates 2028. aastast koos uue EL pikaajalise eelarvega. Võtame eesistuja aruande teadmiseks. Läbirääkimised uute omavahendite kohandatud paketi üle jätkuvad 2024.a. Belgia eesistuja vedamisel. 6. Ühisraha pakett - Eesistujariigi aruanded Eesistuja esitab nõukogule ülevaated ühisraha paketi läbirääkimiste kohta kahes osas –sularaha määruse eelnõu ja digieuro määruse eelnõu kohta eraldi. Hispaania oleks eelistanud saavutada oma eesistumise ajal euro sularaha määruse Nõukogu üldise lähenemise, kuid liikmesriigid seda lähenemist ei toetanud. Ühelt poolt seetõttu, et hoida digieuro määrusega võimalikult suurt kooskõla ja toetada vastavalt kommunikatsiooni. Teiselt poolt ei ole liikmesriikide arvates arutelud piisavalt küpsed. Sobiv kompromiss on vaja saavutada olulistes küsimustes ja praktilist vajadust kiirustamiseks ka ei ole. Töögrupi aruteluks esitatud kompromissettepanekud on liikunud nii Eesti kui ka liikmesriikide vaates laiemalt õiges suunas. Seniste arutelude valguses: - Euro sularaha üldine aktsepteerimine jääks, kuid aktsepteerimise välistused, sealhulgas tehinguteks riigiga, saaksid tugevamalt sõnastatud; - Liikmesriikidele jääks võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga rohkem õigust sularaha kättesaadavuse tagamisel parandusmeetmete üle otsustamisel ning komisjonil ja Euroopa Keskpangal vastavalt vähem; - Liikmesriikidele jääks paindlikkus karistuse määra ja liigi ning menetluse määramisel. - Sularaha aktsepteerimise riigipõhised erandid oleksid lubatud, kui need on kehtestatud liikmesriigi pädevuses olevas valdkonnas (näiteks maksupoliitika) ja erandid on proportsionaalsed ja avalikkuse huvides. See lähenemine on ka Euroopa Kohtu otsusega kooskõlas. EL Nõukogu õigusteenistuse analüüs Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 133 ulatuse kohta peaks valmima peagi. Analüüs on oluline euro sularaha seadusliku maksevahendi staatuse määruse läbirääkimistes, kuid veelgi olulisem digieuro oluliste otsuste tegemiseks. Digieuro määruse eelnõu on keerulisem ning kokkulepete välja joonistumiseks on vaja rohkem aega. See väljendub pea kõikides ettepaneku elementide põhimõtetes ja valikuvariantides alates digieuro seadusliku maksevahendi staatusest kuni andmekaitse, privaatsuse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseni välja. Arutamist nõuavad ka digieuro hoiulimiidid, võrgupõhise ja võrguvälise digieuro üksikasjad, teenustasud jms. 12 Võtame eesistuja eduaruanded teadmiseks. Vabariigi Valitsuse 02.11.2023 heaks kiidetud ja Riigikogu EL asjade komisjoni 17.11.2023 kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni esitatud ühisraha ettepanekute kohta on jätkuvalt asjakohased ning nendest ka edasistes läbirääkimistes juhindume. 13