Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 27.11.2023.a VAIDLUSTUSASI RIIGIHANKES NR 268290 VAIDLUSTAJA: OÜ ARUNA-EHITUS registrikood 10886001 aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 46, 11415 VAIDLUSTAJA ESINDAJA: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid aadress Pirita tee 20P, Tallinn, 10127 e-post: [email protected] HANKIJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA ESINDAJA: Martin Karro Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja KOLMAS ISIK: OÜ Meisel Ehitus registrikood 11968638 aadress Harju maakond, Kose vald, Tade küla, Kaldakääru, 75122 [email protected] KOLMANDA ISIKU ESINDAJA: Vandeadvokaat Martin Männik Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi [email protected] TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1.1. VAKO menetluses on OÜ ARUNA-EHITUS (edaspidi „vaidlustaja“) vaidlustus Tallinna Linnaplaneermise Ameti (edaspidi „hankija“) poolt riigihankes „Patkuli trepi uue osa rekonstrueerimine“ (viitenumber 268290, edaspidi „hange“) antud 02.11.2023.a käskkirja nr T-11-1/23/26 punkti 4 kehtetuks tunnistamise nõudes, millega tunnistati hankes edukaks OÜ Meisel Ehitus (edaspidi „kolmas isik“) pakkumus. 1.2. VAKO määras oma 22.11.2023.a kirjaga täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 27.11.2023. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma täiendavad seisukohad 1  (käesoleva menetlusdokumendi punkt 2) ning menetluskulude nimekirja (käesoleva menetlusdokumendi punkt 3). 2. VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD I Täiendavad seisukohad hankija vastusest tulenevalt 2.1. Hankija on oma vastuses esmalt toonud välja, et kuna ka hankija enda jaoks oli kahe pakkumuse (kolmanda isiku ja hinnalt järgneva ehk vaidlustaja pakkumuse) hinnavahe märgatav, siis kontrollis hankija kolmanda isiku pakkumust väidetavalt sisukamalt. Hankija tõi välja, et esitas 19.10.2023.a kolmandale isikule läbi riigihangete registri kirja, kus palus kolmandal isikul oma pakkumuse maksumust põhjendada. Kolmas isik vastas hankija pöördumisele 23.10.2023.a. Vastavalt hankija menetlusdokumendis esitatud informatsioonile (vaidlustajal endal puudub võimalus kolmanda isiku poolt antud selgitusega tutvuda) viitas kolmas isik sellele, et tema pakkumus moodustab 93,7% hanke eeldatavast maksumusest ning kinnitas, et tema pakkumuses on arvestatud hanke projektdokumentatsiooni ja hanke aegsete täpsustustega, kasutame tööde teostuseks enda tööjõudu ning kinnitus, et kolmas isik on suuteline pakkumuse maksumuse juures hankelepingut nõuetekohaselt täitma. 2.2. Hankija täiendavaid küsimusi kolmandalt isikult ei küsinud ning seega näib, et hankija tugines vaidlusaluse otsuse tegemisel üksnes kolmanda isiku poolt 23.10.2023.a antud kinnitustele. Vaidlustaja rõhutab, et kolmanda isiku poolt 23.10.2023.a hankijale esitatud põhjenduste näol on tegemist oma olemuselt täielikult üldsõnaliste ja deklaratiivsete kinnitustega, mille sisu jääb selgelt paljasõnaliseks. Kolmas isik ei ole esitanud konkreetseid põhjendusi, sealhulgas avanud arvutuslikult, kuidas tagab kolmas isik pakutud hinna juures hankelepingu täitmise vastavalt hanke alusdokumentidele. 2.3. VAKO on varasemalt asunud oma 06.11.2017.a otsuses nr 157-17/188154 seisukohale, et hankija kahtlustusi alapakkumuse korral ei saa kõrvaldada paljasõnaliste kinnitustega pakkuja kogemuse, oskuste ja tööjõuga seoses (VAKO otsuse punkt 20). Antud juhul on aga kolmanda isiku poolt antud selgitused vaidlustaja hinnangul täielikult paljasõnalised, s.t sellistest kinnitustest ei saanud hankija teha tõsiseltvõetavat ja kontrollitavat, sh diskretsioonireeglitega kooskõlas olevat otsust, et kolmanda isiku pakkumuse näol ei oleks tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et alapakkumuse kontrollimenetlus on oma kogumis sisuline menetlus ning seetõttu peab ka pakkuja vastus hankija kahtluste kummutamiseks olema sisuline.1 Hankija poolt läbi viidud alapakkumuse kontroll ei ole praegusel juhul olnud sisuline. 2.4. Hankija on täiendava kaalutlusena toonud välja, et kolmanda isiku pakkumus jääb selle hinna piiri, mille hankija ise on hanke eeldatavaks maksumuseks määranud. 1 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. M.A.Simovart, M.Parind. § 115, komm 56, lk 751. 2  Vaidlustaja viitab selguse huvides veelkord juba vaidlustuses viidatud VAKO praktikale (VAKO otsus nr 267-18/201616 , p 11), kus VAKO on selgitanud, et hankija otsuse õiguspärasuse üle otsustamisel ei ole oluline riigihanke eeldatav maksumus, vaid välja tuleb selgitada, kas asjaomaste hindade puhul esineb hankelepingu mittenõuetekohase täitmise risk ning kas pakutud hindade juures on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. Vaidlustaja on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise puhul on hankelepingu mittenõuetekohase täitmise risk äärmiselt suur ning kolmanda isiku poolt pakutava hinnaga ei ole võimalik katta lepingu täitmisega seotud otseseid kulusid. 2.5. Hankija on välja toonud, et hankija on oma kaalutlustes arvestanud ka Arhitektuuribüroo A & K poolt koostatud Patkuli trepi renoveerimisprojekti realiseerimise hinna eelarvestusega. Arhitektuuribüroo poolt koostatud eelarvestuse kohaselt (hankija vastuse lisa nr 2) on tööde maksumuseks kokku 419 980€ ilma käibemaksuta. 2.5.1. Vaidlustaja juhib esmalt tähelepanu asjaolule, et eelarvestuse koostanud Arhitektuuribüroo A & K eksperdiks on arhitekt Kaie Moorast, kellele on väljastatud kutsetunnistus diplomeeritud arhitekt, tase 7. Vastavalt kutsetunnistuse lisale (esitatud lisas nr 1) on vastavat kutsetunnistust omava isiku pädevus järgnev: Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 pädevuses on iseseisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuri osa ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele ja kuni 9 m kõrgustele ning kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele. Diplomeeritud arhitekti, tase 7 on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsetunnistuse omanik on võimeline täitma järgmisi tööülesandeid: - Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides - Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites - Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega - Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine 2.5.2. Ehitusmaksumuse hindamise näol on tegemist projekteerimisest täiesti eraldiseisva valdkonnaga, milles tegutsemiseks on vajalik vastav erialane pädevus ja kutsetunnistus. Ehitusmaksumuse hindamise pädevusega 3  kutsetunnistusi väljastab Eesti Ehitusinseneride Liit ning ehitusmaksumuse hindamine kompetentsina on hõlmatud järgmistel kutsetel: ehitusinsener, tase 6 (info kutsetunnistusega kaasneva pädevuse kohta leitav siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748517?l ang=et); diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (info kutsetunnistusega kaasneva pädevuse kohta leitav siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748518?l ang=et) ja Volitatud ehitusinsener, tase 8 (info kutsetunnistusega kaasneva pädevuse kohta leitav siit: https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KutsetunnistuseLisad/vaata/10748582?l ang=et) Kõigil eeltoodud kutsetunnistuste puhul on üheks (valitavaks) kompetentsiks ehitusmaksumuse hindamine (kutsetunnistuste lisades leitav märksõnaga „ehitusmaksumus“). Avalikele andmetele tuginedes (sealhulgas EMTA-s ja äriregistris avaldatud andmetele) ei ole hankija poolt esitatud eelarvestuse koostanud Arhitektuuribüroos A & K teisi töötajaid, peale diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsetunnistust omava arhitekti Kaie Moorasti, kellel aga puudub ehitusmaksumuse hindamise pädevus. Asjaolu, et ehitusmaksumuse hindamise näol on tegemist selgelt vajalikku pädevust omava valdkonnaga, ilmestab täiendavalt ka fakt, et riiklikult tunnustatud kohtuekspertide nimekirjas on ehitusmaksumuse hindamine toodud välja eraldi valdkonnana, milles ekspertiisi läbi viiakse (vt: https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/2023-11/ree-nimekiri-2023- 3_9f586e.pdf). 2.5.3. Eeltoodut arvestades ei tõenda ehitusmaksumuse hindamiseks vajalikku kutset ega pädevust mitteomava isiku poolt hankijale käesoleva aasta juulis esitatud väidetav projekti hinna eelarvestus mitte kuidagi seda, nagu oleks kolmanda isiku pakkumuse maksumusega võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. 2.5.4. Hankija poolt esitatud eelarvestuse tabelis on ka eksimus – kogumaksumus ei arvesta koodi 142-9 ehk esildises toodud kogumaksumus peaks olema 7600 euro võrra suurem – kokku 427 580 eurot. 2.5.5. Selgelt ebaõige on hankija poolt esitatud eelarvestuse tabeli real koodiga 172-1-2 ja koodiga 172-1-8 toodud ühikhinnad paekivi katteplaatidele. Ainuüksi paekiviplaadi omahind, s.t paekivikarjäärist 1m2 suuruse plaadi hind on [ÄRISALADUS], millele lisandub transpordikulu, töötlemiskulu ja paigaldamise kulu. Eelarvestuses esitatud ühikhind suurusega 97€ on ilmselgelt ebaõige ega vasta tegelikule turuolukorrale, s.t sellise hinnaga ei ole võimalik paekiviplaate tarnida ja paigaldada. Oma väite tõenduseks esitab vaidlustaja käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 2 tõendi, mis kinnitab paekiviplaadi n.ö omamaksumust. 4 2.5.6. Hankija poolt esitatud eelarvestuse tabeli real koodiga 143-1 kuni 143-4 on eelarvestuses esitatud graniidist trepiastmete maksumus ühikuhinnaga vastavalt 135€, 256€, 128€ ja 193€. Sellised ühikhinnad ei ole vaidlustaja hinnangul kohe kindlasti realistlikud. Vaidlustaja esitab lisas nr 3 tõendina [ÄRISALADUS] hinnapakkumise, mis tõendab uute graniitplaatide maksumust vaidlustajale. Ei ole eluliselt usutav, et selliste ühikhindadega, nagu on toodud vastavat pädevust mitteomava isiku poolt koostatud eelarvestuses oleks võimalik vastavaid töid teostada. 2.5.7. Lisaks on oluline, et kolmanda isiku pakkumus on ka omakorda 12,35% madalam, kui hankijale esitatud ja vastavat pädevust mitteomava isiku poolt koostatud projekti hinna eelarvestus. Seega kui ka näiteks teha vaidlustaja hinnangul selgelt meelevaldne järeldus ja väita, et hankijale esitatud eelarvestus kajastab üksnes projekti realiseerimise otseseid kulusid (millega vaidlustaja kindlasti ei nõustu ning vaidlustaja on jätkuvalt selgelt seisukohal, et hankija poolt esitatud eelarvestus on oma sisult selgelt ebaõige), siis ka sellisel juhul ei ole kolmanda isiku pakkumuse maksumus piisav, et täita hankelepingu otseseid kulutusi. 2.5.8. Vaidlustaja peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et hankija on hanke eeldatava maksumuse määranud veel omakorda 27 580 eurot soodsama (arvestades eelarvestuses toodud kogumaksumust, mis korrektselt arvestab kõiki ridu – hankija esitatud lisas ei ole kõiki ridu korrektselt arvestatud, vt käesoleva menetlusdokumendi punktis 2.5.4 toodut). Hanke eeldatavale maksumusele tugineb nii hankija kui ka kolmas isik. Samas on arusaamatu, millele tuginedes on hankija hanke eeldatava maksumuse määranud ning eriti oluline on rõhutada, et kolmanda isiku pakkumus on ka 12,35% madalam kui hankija käsutuses olev eelarvestus ehk summas on kolmanda isiku pakkumus koguni 52 792 euro võrra madalam, kusjuures eelarvestuses ei ole aluseks võetud reaalseid hindasid (vt käesoleva menetlusdokumendi punkte 2.5.5. ja 2.5.6). Vaidlustaja on seisukohal, et olukorras, kus hankijal tekkis põhjendatud kahtlus kolmanda isiku alapakkumusest, oleks hankija pidanud tellima vastavat pädevust omavalt isikult uue eelarvestuse, mille alusel oleks saanud hankija teada tegeliku hinna, millega oleks hankelepingut võimalik täita. Selle asemel tugines aga hankija pakkumuste hindamisega võrreldes neli kuud tagasi koostatud eelarvestusele, mille on koostanud selleks selgelt pädevust mitteomav isik (arhitekt), kes on eelarvestuses teinud nii inimlikke eksitusi kui ka hinnanud kuluartikleid selgelt meelevaldselt, mis ei vasta tegelikule turuolukorrale ehitusvaldkonnas. Hankija on oma vastuses andnud ka mõista võimalikust turuolukorrast ehitusturul. Sellise hüpoteesi püstitamisel ja sellega kolmanda isiku alapakkumust õigustades oleks hankija seda enam pidanud tellima pädevalt isikult asjakohase hinnangu tegelikule ehitusmaksumusele, sest kolmanda isiku pakkumuse ja teiste pakkujate pakkumuste maksumuste vahe on ebaproportsionaalselt suur. 5 2.6. Kokkuvõttes ei ole kolmas isik hankijale esitanud usutavalt ja põhjendatult selgitusi, millele tuginedes oleks võimalik asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakkumuse maksumusega ei kaasneks ohtu hankelepingu nõuetekohasele täitmisele. Kolmas isik ei ole kuidagi kummutanud kahtlusi selle kohta, et kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. II Täiendavad seisukohad kolmanda isiku vastusest tulenevalt 2.7. Kolmas isik on oma vastuse punktis 3.1 heitnud vaidlustajale ette, justkui ei oleks vaidlustaja enda pakkumuse koostamisel arvestanud mh hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgitustega, nagu oleks pakkujal võimalik müüripealsed paeplaadid asendada betooniga, mis kolmanda isiku hinnangul toob kaasa selle, et hanke teostamise hind on madalam, kui hanke eeldatav maksumus. Tegemist on selgelt ebaõigete väidetega. 2.7.1. Hankijale on 06.09.2023.a esitatud teabevahetuse raames küsimus, millele hankija on vastanud 15.09.2023 (küsimuse ID 775659). Küsimus hõlmab kolmanda isiku poolt viidatud temaatikat. Kolmas isik on teinud järelduse, nagu oleks hankija lubanud asendada müüripealsed paeplaadid betooniga. Hankija vastus küsimusele „Kui Pakkuja ei leia turult nõutud külmumistsüklite arvule vastu pidavaid paekiviplaate müüripealsete katmiseks, kas on lubatud asendada katteplaadid ka graniit- või betoonkiviga või alternatiivselt lühendada selles osas 5-aastast garantiiperioodi?“ oli järgmine: „Eelistame paekivi kasutamist, nagu projekt ette näeb, kuid praktilistel kaalutlustel ja visuaalse sobivuse korral, on lubatud ka graniit- või betoonplaadid.“ Seega ei ole betooni kasutamine 100% garanteeritud ehk eeldab teatud tingimuste täitmist, sealhulgas plaadi visuaalset sobivust. Visuaalne sobivus on hinnanguline ning ei sõltu ainuüksi pakkuja poolsest nägemusest, vaid eeldab ka hankija nõustumust. Veelgi enam – vaidlustaja peab vajalikuks viidata riigihanke alusdokumendiks oleva ehitusprojekti seletuskirja punkti 1.4 alapunktile 1.11 (seletuskiri esitatud lisas nr 4 vt seletuskirja lk 20), kus on väljavõte Muinsuskaitseameti eritingimustest. Nimetatud punktis on toodud järgnev: „Tugi- ja piirdemüüride paekivist katteplaatidest paremini säilinud säilitada, lagunenumad välja vahetada. Kuna välitingimustes horisontaalpindadel vastu pidavat paekivi on tänapäeval väga raske saada, on mõeldav pinnatöötluselt paekivile mõneti sarnaste betoonplaatide kasutamine, alternatiivina saaks kaaluda ehk ka graniitplaate.“ Seega näevad hanke alusdokumendid selgelt ette veel täiendava tingimuse, et kasutatavad plaadid peavad oma omadustelt sobima välistingimustes kasutamiseks ehk Eesti kliimas kasutamiseks. Kuna hankemenetluse käigus antud selgitustega on keelatud muuta alusdokumentides esitatud nõudeid (RHS § 46 lg 3), siis pidi kolmas isik lähtuma ka täiendavast tingimusest, et kasutatav materjal peab sobima Eesti klimaatilistes tingimustes kasutamiseks. Seega ei ole pakkujal võimalik veendunult väita, et igal juhul on lubatud hankelepingu täitmisel kasutada ka betoonplaate. 6  2.7.2. Samas isegi juhul kui kasutada betooni, siis lisandub materjalile endale (betoonile) veel raketise ehitamise materjali- ja tööjõukulu ja betooni armeerimise materjali- ja tööjõukulu, mis kokkuvõttes on suurusjärgus samas hinnakategoorias, mis paekiviplaatide kasutamise korral. Vaidlustaja rõhutab, et arvesse tuleb võtta ka objekti eripära ja asukohast tingitud eritingimusi (tegemist on objektiga Tallina vanalinnas, töö teostamine toimub järskudel nõlvadel ning kaugus sõiduteest on 100 meetrit horisontaalis mõõdetuna), mistõttu on betooni pumpamine nii kaugele kulukam kui ükshaaval omale kohale paigaldada mõõtu tellitud paekiviplaate. Lisaks on paekiviplaadi paigalduse eeliseks aeg – paekiviplaatide paigaldamiseks kulub oluliselt vähem aega kui asendada paekiviplaadid betooniga. Vaidlustaja rõhutab veelkord, et betooniga asendamine hõlmab endas betoonile raketise ehitamist, armeerimist, betoneerimist ja raketise eemaldamist. Seega paekiviplaatide asendus betooniga – eeldusel, et tööd teostatakse nõuetekohaselt - ei anna pakkujale mingit eelist ei maksumuselt ega ka ajaliselt. Samas on oluline, et antud töö (müüripealsete paekiviplaatide või nende asendamine betooniga) maht terve hankelepingu täitmise mõttes on marginaalne, millest tulenevalt ei saa selle konkreetse töö madal maksumus põhjendada kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust tervikuna. 2.8. Kolmas isik on oma vastuses toonud välja, nagu oleks vaidlustaja poolt välja toodud tehnika rendi hind ülepaisutatud ega ole hanke mahtu arvestades mõistlik ja vajalik. Vaidlustaja rõhutab, et on tuginenud hindade arvutamisel ehitustehnika väljarentimisega tegeleva ettevõtte (Cramo) avalikule hinnakirjale ning saanud tulemuse, et ainuüksi tehnika kasutamise maksumus tehnilises kirjelduses on tööde teostamiseks vahemikus 32 758,7 eurot – 65 000 eurot. Isegi juhul kui kolmandal isikul on võimalik kõike tööde teostamiseks vajaminevat tehnikat rentida odavamalt kui vaidlustaja poolt osundatud, siis arvestades ehitustehnika rentimisega seonduvaid minimaalseid suurusjärke ning kolmanda isiku pakkumuse maksumust võrreldes teiste pakkumustega, ei ole eluliselt usutav, et üksnes ehitusmaksumuse rendihinna tõttu oleks kolmanda isiku pakkumus põhjendatav. 2.9. Arusaamatuks jääb kolmanda isiku väide, nagu ei oleks vaidlustaja mõistnud, et metallijääkide äraandmise näol on tegemist tuluga, mitte kuluga. Ehitusprojekti seletuskirja (esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 4) punktis 1.15.4 (seletuskirja lk 28-29) „Lammutustööde hinnangulised mahud, jäätmekava“ on eraldi välja toodud, et ilma konstruktsiooni avamata ei ole võimalik betooni sees oleva armatuuri mahtu hinnata. Meelevaldne on kolmanda isiku poolt loodav mulje, nagu oleks metallijääkide äraandmise näol tegemist mingi sellise tuluga, mis muudaks arvestatavalt pakkujate pakkumuse hinna arvestust. 2.9.1. Esiteks tuleb rõhutada, et monoliitse raudbetooni sees olevat armatuuri ei ole võimalik betooni seest kätte saada. Antud objekti eripäraks on, et tööde läbiviimiseks ja materjalide hoiustamiseks ei ole töömaal piisavalt ruumi – Patkuli trepp asub Nunne tänava, Shnelli tiigi ning Rahukohtu tn 3 vahelisel piiratud ruumiga alal, kus on ka äärmiselt suur kõrguste vahe. Seetõttu ei ole 7  võimalik järskudel nõlvadel või tööde teostamise vaheetapina hakata armatuuri raudbetoonist eraldama. Lisaks on äärmiselt ebatõenäoline, et selles betoonis üleüldse sisalduks arvestatav kogus metallist armatuuri ning olemasolev armatuur on suure tõenäosusega läbi roostetanud. Seega kolmanda isiku poolt loodav mulje, nagu oleks metallist armatuuri eraldamine betoonist ja seejärel selle transportimine metalli kokkuostupunkti miski selline tegevus, mis toob pakkujale tulu, on selgelt ebaõige. Vaidlustaja hinnangul võib antud ebaõige mõttekäik olevat kolmanda isiku poolt esitatud eesmärgiga VAKO-t teatud mõttes eksitada (luues mulje, et metalli kokkuostu viimisega oleks pakkujal võimalik hoopis tulu teenida), sest ehitusvaldkonnas igapäevaselt tegutsev ettevõtja ei saaks tõsimeeli pidada objektilt tekkivaid metallijäätmeid selliseks tuluks, mida pakkumuse koostamisel oleks põhjendatud arvestada. 2.9.2. Lisaks peab vaidlustaja vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et vaidlustuse punktis 2.9.2. on vaidlustaja esindaja inimliku eksimuse tulemusena esitatud ebaõige formuleeringu. Vaidlustaja soovib täpsustada vaidlustuse punkti 2.9.2 ning märgib, et Tallinna Jäätmete taaskasutuskeskuse kodulehel avaldatud hinnakirja2 kohaselt on ehitus- ja lammutussegaprahi utiliseerimise maksumus 90€/tonn, mitte 83,5€/tonn, sest lammutustööde käigus ei ole võimalik eraldada betooni ja armeeringut (põhjuseid kirjeldatud eelmises punktis), mistõttu tuleb seda käsitleda segaprahina, mille utiliseerimise maksumus on 90€/tonn. Seega on ehitusprojekti seletuskirjas toodud jäätmekava arvestades lammutusjäätmete utiliseerimise maksumuseks minimaalselt 24 750€ (kokku 110 m3 ehk 275 tonni hinnaga 90€/tonn). 2.10. Kolmas isik on nõustunud vaidlustaja seisukohaga paekivi maksumuse osas, kuid ei nõustu graniitastmete maksumusega. Vaidlustaja on välja toonud, et graniidist trepiastmete maksumus on minimaalselt 600€ tükk. Vaidlustaja viitab lisas nr 3 esitatud hinnapakkumisele, mille kohaselt on graniidist valmistatud astmete tükihind mõõduga 150 x 350 x 2400mm [ÄRISALADUS] ning mõõduga 150 x 350 x 1800mm [ÄRISALADUS]. Samas isegi juhul, kui graniitastmete maksumus kolmanda isiku pakkumuses on madalam, siis arvestades kolmanda isiku pakkumuse oluliselt madalamat suurusjärku ning graniitastmete osakaalu kogu pakkumuse maksumuses, siis ei saa ainuüksi graniitastmete tükihinna maksumus põhjendada kuidagi kolmanda isiku põhjendamatult madala maksumusega pakkumust. 2.11. Kolmas isik on selgitanud, et tema ehitusspetsialistide töötasu on sellises vahemikus, mis ületab oluliselt ehitusturu keskmist palka (vaidlustajale ei ole kättesaadavaks tehtud kolmanda isiku spetsialistide konkreetne töötasu). Samas rõhutab vaidlustaja, et hanke tehnilises kirjelduses välja toodud tööde teostamine ei ole faktiliselt võimalik vähema kui ca 12 000 töötunniga. Juhul kui arvestada hankelepingu järgsete tööde mahuks ideaaltingimused ning võtta eeldus, et mitte ühtegi ettenägematut asjaolu tööde teostamise ajal ei esine (mis praktikas on tegelikkuses välistatud), on äärmuslikuks miinimumiks vajalike töötundide mõttes 2 https://tjt.ee/jaatmekaitlus/hinnakiri/ 8  10 000 töötundi. Arvestades asjaolu, et kolmas isik on ise välja toonud, et maksab oma spetsialistidele turu keskmisest kõrgemat palka, siis on vaidlustaja poolt välja toodud tööde teostamiseks vajalik tööjõu kulu minimaalne suurus 204 000 eurot selgelt põhjendatud. 2.12. Kolmas isik on täiendavalt toonud välja, et on planeerinud erinevalt vaidlustajast tööde teostamise operatiivsemalt. Vaidlustaja rõhutab, et teadmata mida täpselt kolmas isik antud väitega on silmas pidanud, saab antud objekti operatiivsemalt teostada üksnes juhul, kui kaasata veelgi rohkem tööjõudu, mis suurendab omakorda tööde teostamiseks vajalikku tööjõukulu. Antud objektil moodustavad põhilise kulu pakkumuse esildises toodud materjalide maksumus, mis vaidlustaja hinnangul on minimaalselt 205 125 eurot ning tööde teostamiseks vajalik tööjõukulu minimaalselt 204 000 eurot, kusjuures eeltoodule lisandub pakkumuse esildises välja toodud hulk teisi kuluridasid, mida vaidlustaja ei ole veel eraldi välja toonud. 2.13. Kolmas isik on ise välja toonud oma seosed OÜ-ga OMA Fassaad, kelle võetud hinnapakkumisi on kolmas isik esitanud. Vaidlustaja peab vajalikuks välja tuua, et OÜ-l OMA Fassaad on nende poolt läbi viidud hankelepingute täitmisel tekkinud korduvalt probleeme tööde tähtaegadest kinnipidamisega ning tööde nõuetekohase teostamisega, sh on esinenud ka hanketingimustes ettenähtud tehnoloogia rikkumist: • Pirita kloostrivaremete konserveerimise II etapp (viitenumber 259705) – rikutud ettenähtud tehnoloogiat, valitud on valed tooted ja kasutatud valesid materjale, rikutud on ettenähtud tähtaegu. Probleemide olemasolu tõendab ka muinsuskaitselise järelevalve aruanne, mis on kättesaadav järgmiselt lingilt: https://veeb.tallinnlv.ee/pilv/index.php/s/Hgf8hTAaeE87E5O • Vabaduse väljak 7 hoone fassaadi remonditööd (viitenumber 265015) – rikutud ettenähtud tehnoloogiat – hoonele ei paigaldatud ajutist katust, mis oli hanke alusdokumentides ettenähtud kohustusliku tingimusena, mille arvelt säästis pakkuja olulisel määral vahendeid, samuti ei ole osa töödest täidetud. • Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse II etapp (viitenumber 257502) – rikutud ettenähtud tehnoloogiat - murumati paigaldus öökülmadega päevadel, mis ei ole lubatud; valitud valed materjalid (odavaim paekivi); rikutud vahetähtaegasid. • Vabaduse väljak 10 hoone rõdude rekonstrueerimine (viitenumber 264402 – rikutud on hanke alusdokumentides ettenähtud tingimusi – suurim töö oli rõdude taastamine/tugevdamine, mida aga ei teostatud. Vaidlustaja möönab, et antud rikkumised ei ole küll otseselt omistatavad kolmandale isikule, kuid nagu kolmas isik ise välja tõi, on kolmanda isiku ja OMA Fassaad OÜ tegelikeks kasusaajateks samad isikud, mistõttu võib teatud paralleele ettevõtete tegevusmustrite ja võetud kohustuste täitmise vahele vaidlustaja hinnangul siiski tõmmata. Samuti on kõikides eelnimetatud hangetes hankijaks Tallinna linn, mistõttu peaks Tallinna linnal olema ka teada varasemalt OÜ-ga OMA Fassaad tekkinud probleemid ja raskused 9  hankelepingute täitmisel. Seda enam oleks vaidlustaja hinnangul pidanud hankija pöörama põhjalikumalt tähelepanu kolmanda isiku poolt tehtud pakkumuse maksumusele ja madala maksumuse põhjenduste hindamisele, mida aga hankija ei ole antud juhul teinud. Kolmas isik on välja toonud ka asjaolu, et kohtupraktika järgi ei ole keelatud enda poolt pakutud hindasid (hanke)lepingute üleselt ristsubsideerida. Vaidlustaja ei vaidle iseenesest sellisele võimalusele vastu, kuid samas on majanduse olukorda arvestades sellise tegevuse aktsepteerimine hankijale selgelt täiendavaks riskiks, mille realiseerumist tuleb hankijal kaaluda. Hiljutiseks näiteks sellise riski realiseerumisest on näiteks AS-ga EVIKO ja 50% AS-i EVIKO omanduses oleva OÜ EVIKO EHITUS pankrotimenetlus (https://www.aripaev.ee/uudised/2023/11/16/30-protsenti-odavamalt- ehitusfirma-pankrotile-sillutasid-teed-hulljulged-hankepakkumised). 2.14. Kokkuvõttes ei ole kolmas isik ka vaidlustusmenetluse käigus lükanud ümber selgelt põhjendatud kahtlusi, et kolmanda isiku pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning vaidlustaja on veendumusel, et hankijal oleks tulnud kolmanda isiku pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja on kandnud käesolevas vaidlustusasjas kokku menetluskulu summas 2774,60 eurot, millest lepingulise esindaja õigusabikulu moodustab 2134,60 eurot ilma käibemaksuta (menetluskulude nimekiri esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas 5) ja riigilõiv 640 eurot. 3.2. Vaidlustaja kinnitab, et menetluskulu on seotud käesoleva vaidlustusasjaga, palub jätta kõik menetluskulud hankija kanda ja mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt kantud menetluskulu summas 2774,60 eurot. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ ARUNA-EHITUS lepinguline esindaja Menetlusdokumendile lisatud dokumentide loetelu: 1. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsetunnistuse lisa 2. Hinnapakkumine tõendamaks paekiviplaadi omamaksumust (ÄRISALADUS) 3. Hinnapakkumine tõendamaks uue graniitplaadi maksumust (ÄRISALADUS) 4. Hanke alusdokumendiks olnud ehitusprojekti seletuskiri 5. OÜ Laesson ja Partnerid arve nr 231-2294 10  (*) EUROPASSI KUTSETUNNISTUSE LISA Eesti Vabariik (1) 1. KUTSENIMETUS JA -TASE; KEELEKOOD - ET Diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7 (1) Originaaldokumendi keeles (1) 2. KUTSENIMETUS JA -TASE (TÕLGITUD) Diploma architect, EstQF level 7 (1) Kui on kohaldatav. Sellel tõlkel ei ole õiguslikku tähendust. 3. KUTSEOSKUSED Arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 on spetsialist, kes koostab volitatud arhitekti juhendamisel planeeringute erinevate liikide ning ehitiste ehitusprojektide arhitektuurset osa ja arhitektuurseid terviklahendusi. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 pädevuses on iseseisvalt ja omal vastutusel koostada ehitusprojekti arhitektuuri osa ehitusloa kohustuse alla mittekuuluvatele ehitistele ja kuni 9 m kõrgustele ning kuni 180 m² ehitusaluse pinnaga avalikkusele suletud ehitusloakohustuslikele hoonetele. Diplomeeritud arhitekti, tase 7 on vajadusel oma pädevuse piiresse jäävate ehitusprojektide peaprojekteerija. Diplomeeritud arhitekt, tase 7 kutsetunnistuse omanik on võimeline täitma järgmisi tööülesandeid: - Planeeringu arhitektuurse osa koostamine erinevates planeeringu liikides - Ehitusprojektide arhitektuurse osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine selle kõigis staadiumites - Töötamine kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste ruumiliste otsuste koordineerimise ja ettevalmistamisega - Ehitus- ja planeeringuprotsesside juhtimine (1) 4. KUTSETUNNISTUSE OMANIKU VÕIMALIKUD AMETINIMETUSED Arhitekt, projekteerija, planeerija, nõunik. (1) Kui on kohaldatav (*) Selgitav märkus Selle dokumendi ülesandeks on anda konkreetse tunnistuse kohta lisainformatsiooni. Ilma kutsetunnistuseta ei ole sellel dokumendil õiguslikku tähendust, ta ei asenda kutsetunnistuse originaali ega anna õigust kutsetunnistuse tunnustamiseks teiste riikide institutsioonide poolt. Kirjelduse formaat põhineb järgmistel tekstidel: nõukogu 3. detsembri 1992. aasta resolutsioon 93/N 49/01 kvalifikatsioonide läbipaistvuse kohta, nõukogu 15. juuli 1996. aasta resolutsioon 96/N 224/04 kutshariduse tunnistuste läbipaistvuse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuli 2001. aasta soovitus 2001/613/EÜ õppurite, koolitusel olevate isikute, vabatahtlike, õpetajate ja koolitajate liikuvuse kohta ühenduses. Täiendav informatsioon aadressil: http://europass.cedefop.europa.eu/et/home ©Euroopa Ühendused 2002  5. KUTSETUNNISTUSE VÄLJAANDMISE ALUS Kutsetunnistuse väljastaja nimi ja õiguslik vorm Kutsetunnistusele tunnustuse andnud institutsiooni nimi ja õiguslik vorm Kutsetunnistuse on välja andnud kutsenõukogu poolt tegevusloa saanud Kutset Andev Organ Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud Kutsenõukogu Kutsetase (riigisisene ja/või rahvusvaheline) Hindamisskaala / sooritamise tingimused Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tase 7 sooritatud/mitte sooritatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase 7 Järgmine kutsetase, mida on võimalik taotleda Rahvusvahelised lepingud Volitatud arhitekt, EKR tase 7 Õiguslik alus Kutseseadus (RT I 2008, 24, 156; 01.09.2008) 6. AMETLIKULT TUNNUSTATUD VIISID KUTSETUNNISTUSE SAAMISEKS Kutsetunnistuse saamiseks on vaja tõendada kõik kompetentsid vastavalt kutsestandardis ja kutset andva organi kutse andmise korras esitatud nõuetele Lisainformatsioon (sealhulgas kutsete süsteemi kirjeldus) on kättesaadav: www.kutsekoda.ee  Arve saaja Arve nr. 231-2294 Kuupäev: 27.11.2023 OÜ ARUNA-EHITUS Peterburi tee 46, Tallinn, 11415 LAESSON & PARTNERID OÜ Reg kood 10886001 Volta tn 1, Tallinn,10412 KMK EE100776564 Eesti Vabariik Reg.nr. 10847861 Kontaktisik Arunas Buga KMKR nr. EE100748084 Swedbank IBAN: EE472200221018606327 SWIFT/BIC: HABAEE2X Artikkel Ühik Kogus Hind Km Summa Õigusabi teenused tund 16,42 130.00 20% 2 134.60 20% maksustatav summa: 2 134.60 Käibemaks 20%: 426.92 Mittekäive: - Summa kokku (EUR): 2 561.52 Maksetähtaeg: 07.12.2023 Arve väljastas: Kaja Paidla Võttis vastu: Summa sõnadega: Kaks tuhat viissada kuuskümmend üks eurot 52 senti Täname õigeaegselt tasutud arve eest! LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Pirita tee 20P, Tallinn, 10127  Lisa 1 ÕIGUSABIKULUDE NIMEKIRI Töö kirjeldus ja kulu tundides: Õigusabi riigihankes „Patkuli trepi uue osa rekonstrueerimine“ 09.11-13.11.2023 – Hankedokumentide analüüs, nõupidamine kliendiga, vaidlustuse koostamine, kokku 10 tundi ja 40 minutit, millest arveldamisele kuulub 9 tundi ja 50 minutit. 27.11.2023 – Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs, täiendavate seisukohtade koostamine, kokku 7 tundi ja 20 minutit, millest arveldamisele kuulub 6 tundi ja 35 minutit. Kokku 18 tundi, millest arveldamisele kuulub 16 tundi ja 25 minutit (16,42 tundi). Tunnihind 130,00+20%. Kokku 2134,60+20% eurot. LAESSON & PARTNERID OÜ [email protected] Pirita tee 20P, Tallinn, 10127