Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 140-23/266204 Otsuse kuupäev 04.10.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus OÜ Kinnisvarateenindus vaidlustus AS-i Tallinna Lennujaam riigihankes „AS Tallinna Lennujaam hoonete igapäevane hoolduskoristus- ja eripuhastustööde teenuse ostmine“ (viitenumber 266204) Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ Kinnisvarateenindus, esindaja vandeadvokaat Piia Raide Hankija, AS Tallinna Lennujaam Kolmas isik, Stell Eesti AS RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel Jätta vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19.06.2023 avaldas AS Tallinna Lennujaam (edaspidi Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „AS Tallinna Lennujaam hoonete igapäevane hoolduskoristus- ja eripuhastustööde teenuse ostmine“ (viitenumber 266204) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh Lisa 9 Hankelepingu projekt (edaspidi Leping). 2. 15.09.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ Kinnisvarateenindus (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Stell Eesti AS-i pakkumus edukaks ning jätta Stell Eesti AS hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseerida. 3. 03.10.2023 teavitas Hankija RHR-i kaudu pakkujaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest ning edastas komisjoni protokollilise otsuse koos põhjendustega (edaspidi Protokoll) ka vaidlustuskomisjonile. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 5 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud. Kuna Hankija on 03.10.2023 tunnistanud Riigihanke kehtetuks, esineb RHS § 192 lg 3 p-s 5 sätestatud alus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks. 5. Vaidlustusmenetluse kulud 27.09.2023 esitas Vaidlustaja taotluse lepingulise esindaja kulude ja riigilõivu välja mõistmiseks Hankijalt. 5.1. Riigilõiv Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. 5.2. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud 5.2.1. RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Seega Vaidlustajal on õigus lepingulise esindaja kuludele vaid juhul, kui Riigihanke kehtetuks tunnistamine on tingitud vaidlustuse esitamisest. 5.2.2. Protokollist ei nähtu, et Hankija oleks tunnistanud Riigihanke kehtetuks vaidlustuse esitamise tõttu (vaidlustusmenetluses on Hankija vaidlustusele ka sisuliselt vastu vaielnud (Hankija vastus vaidlustusele esitati 21.09.2023 kirjaga nr 4-1.1/23/TL1897-2)) vaid Hankija põhjendab Riigihanke kehtetuks tunnistamist riigihanke alusdokumentide õigusvastase tingimusega (Lepingu p 8), mida saavad täita vaid lennundusvaldkonna ettevõtted, ning Lepingu p-s 9.2 fikseeritud teenuse osutamise perioodiga 01.12.2023-30.11.2023, mille järgimine on muutunud ebatõenäoliseks (hankelepingu täitmiseks peavad kõik teenust osutavad töötajad läbima lennundusseadusega kehtestatud taustakontrolli, mille läbimiseks kulub Hankija hinnangul ca 45 päeva). Kulude väljamõistmiseks ei hinda vaidlustuskomisjon seda, kas Hankija otsus Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks on õiguspärane vaid üksnes seda, kas need põhjendused on piisavalt veenvad järeldamaks, et Riigihanke kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. 2 (3) 5.2.2.1. 03.10.2023 pöördus vaidlustuskomisjon e-kirjaga Hankija poole järgmise selgituse saamiseks: Lepingu p-s 8 ei ole kasutatud kuskil sõnu „aviation vastutuskindlustus“. Palun täpsustage, millised Lepingu p-s 8 esitatud nõuded vastutuskindlustusele on omased just nimelt lennundusvaldkonna aviation vastuskindlustusele, kuid mitte koristus/puhastustööde valdkonna vastuskindlustusele, st milliseid konkreetseid vastuskindlustuse nõudeid Lepingu p-s 8 ei ole koristus/puhastusteenust pakkuvatel ettevõtetel võimalik täita. Hankija vastas 04.10.2023 e-kirjaga: Peamiselt tulevad lennundusvaldkonna aviation vastutuskindlustuse nõuded punkti 8.5 alapunktidest, mis käsitlevad õhusõidukeid. Aviation tingimustele vastavat kindlustust saavad ainult pikemajaliselt lennundusvaldkonnas tegutsenud ettevõtted, sh ei saa seda kindlustust ka alles tegutsemist alustanud lennundusvaldkonna ettevõtted. Täiendavalt saab välja tuua, et Eesti kindlustusandjad kõnealust kindlustust ei paku, vaid seda saab näiteks Londoni kindlustusandjatelt. Hankija lisas selgitusele ka kindlustusega seotud tingimused, mis oleksid Hankija väitel tegelikult pidanud sisalduma Lepingus ja mis erinesid oluliselt Lepingu p-s 8 sätestatud tingimustest. Hankija põhjendused, et Lepingu p-s 8 sätestatud kõiki nõudeid vastutuskindlustusele (eelkõige p-s 8.5 sätestatud nõudeid) ei ole koristus/puhastusteenust pakkuvatel ettevõtetel võimalik täita, on usutavad, mistõttu ei ole Riigihanke kehtetuks tunnistamine sellel põhjusel tingitud vaidlustuse esitamisest (vaidlustus ei ole esitatud seonduvalt vastutuskindlustusega). 5.2.2.2. Lepingu p-s 9.2 on sätestatud: Teenust osutatakse perioodil 01.12.2023 kuni 30.11.2026. Taustakontrolli läbimise kohustus on sätestatud Lepingu p-s 2.1.10. Seega on õige Hankija Protokollis väljendatud seisukoht, et teenuse osutamisega alustamine 01.12.2023 on võimalik vaid taustakontrolli läbinud töötajatega. Lennundusseaduse § 466 lg 4 kohaselt teeb Transpordiamet julgestusinstruktori sertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Vaidlustusmenetluse kohta RHS-is ning taustakontrolli läbimiseks lennundusseaduses sätestatud menetlustähtaegu arvestades oleks olnud olemas põhimõtteline võimalus julgestuskontrolli läbimiseks ja teenuse osutamisega alustamiseks 01.12.2023 (kui vaidlustuskomisjon oleks teinud otsuse avalikult teatavaks 22.09.2023 kirjaga teatavaks tehtud ajal 12.10.2023, vaidlustus oleks jäetud rahuldamata ja seda otsust ei oleks vaidlustatud halduskohtus, oleks Hankijal olnud esimene võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni 24.10.2023). Dokumentide esitamisega viivitamisel või puudulike dokumentide esitamisel Transpordiametile oleks olnud teenusega osutamisega alustamine 01.12.2023 ka sellisel juhul äärmiselt ebatõenäoline. Seega Hankija kahtlused teenuse osutamisega alustamise võimalikkuse osas Lepingus sätestatud tähtpäeval ei ole igal juhul ilmselgelt alusetud. Kuna Hankija ei tunnistanud Riigihanget kehtetuks mõistes, et Stell Eesti AS-i kohta tehtud otsused on vaidlustuses esitatud põhjustel õigusvastased, ei ole Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus ka selle põhjenduse korral tingitud vaidlustuse esitamisest (vaidlustuse põhjendustest). 5.2.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et RHS § 198 lg 51 koosseis Vaidlustajale kulude väljamõistmiseks ei ole täidetud ja Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 3 (3)