Vaidlustaja täiendav seisukoht

04.10.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja Tänavapuhastuse AS esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper TÄIENDAV SEISUKOHT vaidlustuses hankes viitenr 269074 Tutvunud Hankija vastusega vaidlustusele ning ADsse 27.09.2023. a tehtud muudatustega, peab Vaidlustaja vajalikuks kooskõlas VAKO määratud tähtajaga teatada täiendavalt kirjalikult üksnes järgmist (arvestades, et vaidlustuse arutamine toimub ka 06.10.2023. a istungil). TK (tasu muutmata mahu muutumine +/-10%) 1. TK: „Lepingujärgsed mahud (kuuhooldustasu sisse kuuluvad ja mahaarvamisele mittekuuluvad), lubatud kõikumine +/- 10%“, millele järgneb loetelu objektidest ja tööliikidest. 2. Hankija vastusest selgitustaotlusele järeldus, et Hankija soovib vastava tingimusega reserveerida endale igakuiselt õiguse suurendada teatud objektide ja tööliikide mahte 10% ulatuses ilma, et töövõtjal oleks õigus saada täiendavat tasu, aga samuti – vähendada nende mahte 10% ulatuses, vähendamata töövõtja tasu. 3. Vaidlustusele esitatud vastuses põhjendab Hankija tingimust esiteks vajadusega korrigeerida „mõõtmistulemusest tulenevat hälvet““ (vastuse p 2).  Vähemalt enamuse TKs loetletud hoolduse objektide puhul on ebamõistlik pidada hooldusmahu „mõõtmisveaks“ +/-10% ehk 14 km vahet (äärekivi +/-7 jkm) või lausa 26 km vahet (teepeenrad +/-13 jkm) või koguse erinevust 66 tk võrra (restkaevude arv +/-33 tk).  Hankijal ei saa mõistlikult olla „mõõtmisviga“ ka selles, kui palju on linnas bussiootepaviljone või bussipeatusi (mahumuudatus “+/-10% tähendaks eksimust bussipeatuste arvu osas 17 tk ulatuses (kuivõrd bussipeatusi on kokku 86 tk) ja bussiootepaviljonide arvu osas 4 tk ulatuses (kuivõrd bussiootepaviljone on kokku 18 tk).  Objektiivselt ei saa (lubatavat) eksimust olla ka ohutussaarte ega veevoolurennide mahu osas, kuivõrd tegemist on objektidega, mis on ehituslikult kindlalt piiritletud objektid (mõõdetavad). 4. Teiseks põhjendab Hankija tingimust asjaoludega, et vahel antakse luba mõne tänava või tänavaosa ajutiseks sulgemiseks, tehakse torustiku avariitöid ning talvisel ajal võib hooldustööde tegemist takistada tänavale pargitud sõidukid. Ei ole arusaadav, kuidas vastav vajadus seostub konkreetselt TKs loetletud objektidega, mille puhul +/-10% kõikumist soovitakse kohaldada: ohutussaared, bussiootepaviljonid, bussipeatused, äärekivid, teepeenrad, restkaevud, OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  veevoolurennid. Tänavate ajutisel sulgemisel, nt torustiku avariitöödeks, aga samuti tänavale pargitud sõidukite puhul, on seotud töömahuks tänavate hooldustööd (mitte eelnevalt loetletud objektide hooldus). 5. Mis puudutab välja vahetamisele kuuluvaid liiklusmärke ja remontimisele kuuluvaid löökauke, siis „mõõtmisviga“ ega ajutine sulgemine, sõidukite parkimine, ei saa nendega samuti kuidagigi seostuda. Hankija on lihtsalt valmis tasuma antud tööde eest võttes aluseks TKs toodud mahud (märke 75 tk aastas, löökauke suvel ja talvel 300 m²) ka siis, kui töid tehakse tegelikult 10% vähem ega ole nõus tasuma enam, kui töid tehakse tegelikust 10% rohkem. 6. Arvestades mh RHS § 123 lg 1 p-ti 1 ei saa vaidlust olla selles, et hankelepingu muutmisega on tegemist ka siis, kui muudatuse rahaline väärtus jääb alla 10%. Pakkuja peab hankes pakkumuse tegemiseks mõistma tegemisele kuuluvat töömahtu ning RHS §-ga 3 ei ole kooskõlas pakkuja kohustamine esitama hinda tööle, mille maht võib kõikuda 20% ulatuses (+/-10%). ADst jääb arusaamatuks, mille tarbeks Hankija üldse ühekordse hoolduse ühikhindu küsib. Valdkonna pikaajalises ja laiaulatuslikus praktikas küsitakse ühikhindu ainult ühe eesmärgiga – näha lepingus ette, kui palju tasutakse töövõtjale vastavalt konkreetse tööliigi mahu muutuse määrale kas vähem või rohkem. 7. Täiesti arusaamatuks jääb ka Hankija põhjendus, et +/-10% mahumuudatus kehtib kõigi hooldatavate objektide osas (TK loetleb üksnes osad neist). Osa 1 Lepingu p 2.2.2 ja TK (äärmised sõidurajad, millest sõltub lumevallide maht) 8. Hooldusesse kuuluvate tänavate äärmiste sõiduradade laiusest sõltub lumevallide maht – mida enam on sõiduradasid, millel laius jääb pärast sahkamist arvestades teekattemärgistust alla 2,75 m (ringristmikel 4,5 m), seda suuremas koguses tuleb Lepingu alusel sahkamistööde järel koondada ja teisaldada lumevalle ning teha seejärel täiendavaid töid (koondatud ja eemaldatud vallide alt vabanenud) sõidurajal seisundinõuetele vastavuse tagamiseks, selle kohese võimatuse korral teostada ala tähistamine ajutiste liiklusmärkidega. Kirjeldatud tööd nõuavad olulist lisaressurssi (masinad, töötajad jne). 9. Hankija poolt selgitustaotlusele antud vastuse ja selle järel TKsse tehtud täienduse kohaselt on Võru linnas 300 m ulatuses sõiduteed äärmise sõidurajaga ning äärmise sõidutee laiuseks on 4 m. Tegemist on eksitavate andmetega, mis tuleb TKst eemaldada (RHS § 3 p 1, § 87) (vt ka järgnevalt). 10. Hankija selgitab vastuses vaidlustusele esiteks, et kõik tänavad vastavad ehitusnormidele ehk äärmise sõiduraja laius ei ole väiksem kui 3,5 m. Seejärel selgitab Hankija, et „tänavate maht, kus äärmise sõiduraja laius jääb alla 3,5 meetri, jääb lubatud kõikumise +/-10% piiresse“.  Seega on Hankija vastuse põhjendused vastuolus TKga.  Arusaamatuks jääb ka see, millest tuleks kõikumist +/-10% arvestada. AD osas „Tabel1_Tänavad_VOL2“ on kokku toodud tänavad pikkusega 72 174 m, seega äärmiseid sõiduradasid on 144 348 m ehk ca 144 km. Kui Hankija on tahtnud öelda / on mõelnud, et nendest 10% võib olla äärmise sõidurajaga alla 2  3,5 m, siis tuleb vastavad andmed TKsse ka lisada. Siis oleks arusaadav, et lumevallide eemaldamisega tuleb arvestada sõiduradadelt kogupikkusega 14,4 km.  Sõidurajad ei ole nimetatud TKs objektidena, mille puhul oleks lubatud +/-10% kõikumine. Osa 1 ja Osa 2 Lepingu p 2.3.3 ja TK (veevoolurennid ja restkaevud) 11. Hankija on parandanud TKd ning märkinud restkaevude koguarvuks ca 330 tk (500 asemel). 12. Endiselt kuulub „alla 300 ühiku“ hooldamisele Osas 1 ja „alla 30 ühiku“ Osas 2. Vaidlustaja jääb seisukohale, et väljendi „alla“ kasutamine tõttu on TK ebaselge (kuna võib tähendada mistahes väiksemat suurust (1-299; 1-29). Kui kokku on ca 330 tk, siis ka jaotus Osade vahel peaks olema toodud „ca“ (ilmselt Hankija on ka mõelnud, et „ca 300 tk“ ja „ca 30 TK“, sest „alla 300 ja alla 30“ tähendab, et maksimaalselt on kokku (299 + 29=) 328 tk). 13. TKs puuduvad jätkuvalt andmed, milliselt jaguneb Osa 1 ja Osa 2 vahel TKs märgitud „veevoolurennide arv: 100 jm“. 14. Restkaevud ja veevoolurennid on osa sademevee süsteemist (rajatised, mis ehitatakse asjakohaste projektide alusel) ning Hankijal on, või vähemalt peab olema nendest täpne ülevaade. Osa 1 Lepingu p 2.1.2 (kevadkoristus) 15. Hankija kinnitab vaidlustusele esitatud vastuse p-s 7 nõustumist Vaidlustuse p-ga 26. Samas ei ole Hankija võtnud välja Osa 1 Lepingu p-st 2.1.2 viimast lauset „kevadkoristust teostatakse tingimuste olemasolul viivitamatult, sõltumata graafikust”, mis on vastuolus sama punkti eelnevast osast tuleneva tingimusega, et kevadkoristust alustatakse siis, kui „päevane minimaalne õhutemperatuur on üle +0,1° C ja sulanud on nõude täitmiseks piisavalt objekte ning kevadkoristustööde tööde mahuks on ööpäevas vähemalt 5% objektide pindalast“. 16. Hankija vastuse kohaselt on „viivitamatuga“ soovitud rõhutada viidet „vabanduste mittekohaldumisele töödega hilinemisel“, mis on täiesti arusaamatu põhjendus. AD õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas ja kuidas on tingimus mõistlikult arusaadav arvestades, kuidas see on kirja pandud ning kas kirjapandus on vastuolusid või mitte. Vaidlustaja viitab uuesti – Hankija vastusest selgitustaotlusele tulenes, et Hankija ei luba töid teostada lähtuvalt sellest, kuidas töövõtja ise logistiliselt tööd planeerib ning antud lisatingimus on põhjendamatu (RHS § 3 p 2). 17. Kui kõnealuseid lisatingimusi ei olnud kevadkoristuse osas vajalik lisada Osa 2 Lepingu p-ti 2.1.1, siis pole neid vaja ka Osa 1 Lepingu p-s 2.1.2. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija tegelik mõte oli justnimelt hakata ette kirjutama, millises järjekorras tänavatel kevadkoristus läbi viiakse, mitte lubada töövõtjal teostada töid lähtudes töövõtja poolt kujundatud (võimalikult kütuse jm kulu säästva) graafiku järgi. 3 Osa 1 Lepingu p-d 2.1.3, 2.1.10 ja 2.3.10, Osa 2 Lepingu p-d 2.1.4, 2.1.9 ja 2.3.9 (suvine puhastus) 18. Vaidlustuse põhjustas ebaselgus AD tingimustes, mida Hankija poolt antud vastused selgitustaotlusele ainult süvendasid. Tingimuse sõnastuse kohaselt tuleb teostada 2. seisunditaseme korral kaks korda kuus ja 3 seisunditaseme korral üks kord nädalas „suvist puhastust ning märgpuhastust vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kuus.“ Hankija ei selgitanud lepingupunkte selliselt, et märgpuhastuse tegemine ei ole nõutav juhul, kui „suvise puhastusena“ on vähemalt kord kuus juba tehtud märgpuhastust. Vastavat mõtet kajastaks tingimuse sõnastamine järgmiselt: (Osas 1 seoses tänavatega ja Osas 2 seoses kõnniteedega): „teostama 2. seisunditasemega tänavatel / kõnniteedel kaks korda kuus ja 3 seisunditasemega tänavatel / kõnniteedel üks kord nädalas suvist puhastust, millistest puhastuskordadest vähemalt üks iga kuu kohta peab olema teostatud märgpuhastusena“. 19. Hankija ei ole vastanud vaidlustusele osas, mis puudutab lepingu tingimustes sisaldunud kohustust (lisaks ühele korrale kuus) teostada märgpuhastust täiendavalt „vastavalt vajadusele“ ning lisatingimust, mille kohaselt: „Tellija jätab endale õiguse muuta märgpuhastuse marsruute“. Eelnevalt välja pakutud lepingupunkti sõnastusest on ka need eemaldatud. Ebaselgus Osa 1 ja Osa 2 ühikhindade tabel osas 20. Vaidlustajale ei ole arusaadav, mille põhjal on Hankija vastuse p-s 10 seisukohal, et ühikhindade tabel on „e-riigihangete keskkonnas seotud üksnes OSAga 1“. 21. Kõnealune tabel sisaldab nii töid, mis on Osa 1 objektiks kui ka töid, mis on Osa 2 objektiks (kõnni- ja jalgrattateede suvine ja talvine hooldus ei kuulu Osa 1 mahtu ning vastupidi – ülejäänud vormil kajastatud tööd ei kuulu Osa 2 mahtu). Tabel 1 ja Tabel 2 (teede mahud) 22. Tabel 1 sisaldab üksnes tänavate ja Tabel 2 üksnes jalg- ja jalgrattateede pikkuseid, puuduvad pindalad. Vastusena selgitustaotlusele lubas Hankija mahte täpsustada, avaldades seejärel Tabelis 1 ja Tabelis 2 kõigi objektide pindalad kokku ning seda märkega +/-10%. AD õigusaktide nõuetega kooskõlla viimiseks tuleb esitada kõigi teede laiused või pindalad (millisel juhul saab pikkuse põhjal arvestada välja vähemalt konkreetse tee keskmise laiuse). 23. Vaidlustaja jääb selle juurde, et m²-tes on tegemist niivõrd suure kõikumisega, et AD ei vasta seetõttu TKle RHS §-ga 87 esitatud nõuetele. Tänavate osas tähendab igakuiselt +/-10 % arvestuslikult (kuivõrd 10% = 41 400 m²) 82 800 m² ning jalg- ja jalgrattateede osas vastavalt 27 400 m² (kuivõrd 10 % = 13 700 m²). Iga konkreetse tänava, aga samuti jalg- ja jalgrattatee laiusel on äärmiselt oluline tähendus põhjusel, et laiused määravad hooldusmarsruutide trajektoorid, sageduse ja erinevate seisunditasemetega tänavate hooldusmarsruutide sidumised, mis omakorda määrab tehnika jm ressursside vajaduse ja seeläbi pakkumuse maksmuse.  Nt jalg- ja jalgrattateede puhul on laiuse teadmine vältimatult vajalik ainuüksi selleks, et vältida tühisõite – marsruudid kogu piirkonnas kujunevad täiesti erinevana sõltuvana sellest, milliseid teid peab masin hooldamiseks läbima ainult n-ö ühes suunas ja milliseid teid edasi-tagasi. Samaselt on jalg- ja jalgrattateede 4  laiused olulised selleks, et teha põhjendatud valik kasutatava hooldustehnika osas.  Tänavate puhul on iga üksiku tee pindala oluline põhjusel, et teedel on erinevad seisunditasemed (3. seisunditasemega tänavaid tuleb hooldada sagedamini kui 2. seisunditasemega tänavaid) ning planeerida tuleb tehnikat jm ressursse selliselt, et iga objekti osas oleks seisundinõuded täidetud ettenähtud aja (hooldustsükli) jooksul.  Tänavate ning jalg- ja jalgrattateede laiuseid teadmata ei ole võimalik adekvaatselt kujundada seisukohta hooldusmarsruutide osas (mis tuleks koostada võimalikult ökonoomselt, vältides tühisõite). ADst asjakohaste andmete puudumisel saab põhjendamatu konkurentsieelise tänane teenusepakkuja. 24. Hankija põhjendab vastuse p-s 12, et tänavatele ei ole teostatud „täppismõõdistust“ ning seega „täpsusaste saavutatakse 5% vea piires“ ja lisaks on arvestatud „muude lubatavate kõikumiste arvele täiendavalt 5%“.  Vastusest ei ole arusaadav, mis on „muud lubatavad kõikumised“.  Mis puudutab tänavate, aga samuti jalg- ja jalgrattateede pindalasid, siis „täppismõõdistusel“ puudub igasugune seos 5% suuruse kõikumismääraga. Kõigi teede (EhS § 92 lg 1) tehnilised andmed kantakse teeregistrisse (EhS § 103). Kohalike teede osas on andmeandjaks kohalik omavalitsus (Vabariigi Valitsuse 07.01.2016. a määrusega kehtestatud “Teeregistri põhimääruse“ § 12 lg 2). Kõigi teede osas peab olema registrisse kantud nende laius (määruse § 9 lg 2 p-d 6, 7, 8) ning vastavad andmed peavad olema õiged (määruse § 17 lg 1). Seega Hankijal peavad olema olemas ka andmed teede laiuse kohta ning pindala leitaksegi teede laiuse ja pikkuse korrutisena. Tabel 3 (bussipeatuste ooteplatvormide ja ootepaviljonide hooldusala mahud) 25. Hankija vastuse p 13 järgi puuduvad bussipeatustel ooteplatvormid ning vastavad hooldusmahud on haaratud kõnniteede mahtu. Seega on Tabel 3 eksitav. TK, Tabeli 3 ja ka Osa 1 Lepingu tingimuste järgi tuleks bussiooteplatvorme hooldada Osa 1 raames. Hankija selgituste kohaselt sisaldub vastav hooldusmaht hoopis Osa 2 mahus (mille esemeks on kõnniteede hooldus). Vaidlustaja täiendab käesolevaga vastavalt ka vaidlustust (AD järgi tuleks Osas 1 hooldada objekte (bussipeatuste ooteplatvorme), mille hooldus kuulub Osa 2 mahtu (kõnniteede hooldusena)). 26. Hankija ei ole vastanud vaidlustusele osas, mille kohaselt puuduvad Tabelist 3 Osa 1 Lepingu p-s 2.1.8 kirjeldatud ootepaviljonide hooldusmahud „paviljonide 3 m raadiuses“. Vastusena selgitustaotlusele lubas Hankija ka need hooldusmahud lisada, kuid ei ole seda teinud. Raadiusena mõistetakse sirglõiku ringjoone ja ringi keskpunkti vahel. Ootepaviljon ei ole eelduslikult ringikujuline. Tõenäoliselt on Hankija mõelnud ala, mis jääb ootepaviljoni välisäärtest 3m kaugusele. Samas ootepaviljonide suurus ei ole teada ning eelduslikult piirneb ootepaviljon kõnniteega, mille hooldamine kuulub Osa 2, mitte Osa 1 mahtu. ADst kõrvaldatud puudused 27. Nähtuvalt nii Hankija vastusest kui ka ADsse 27.09.2023. a tehtud muudatustest on Hankija vaidlustuse sisuliselt vähemalt 25% ulatuses omaks võtnud (puudused ADs vabatahtlikult kõrvaldanud): 5   Parandatud on TKs restkaevude arv;  Parandatud on Osa 1 Lepingu p-d 1, 2.1.3, 2.1.4, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.13, 2.3.9, 8, TK ning eemaldatud viited jalgteedele (kõnniteedele) ja jalgrattateedele;  Eemaldatud on Osa 1 Lepingu p-st 2.2.14 ja Osa 2 Lepingu p-st 2.2.6 nõuded teostada talviseid hooldustöid kindlaks kellaajaks;  Eemaldatud on Osa 2 Lepingu p-st 2.3.2 nõue avaldada erinevaid andmeid üldsusele ja politseile. Osa 1 Lepingu p 2.1.9 (prügiurnide arv) 28. Vaidlustaja loobub vastavas osas vaidlustusest (vahetult enne vaidlustuse esitamist ADsse tehtud muudatustega täiendas Hankija TKd bussiootepaviljonides hooldamisel olevate prügiurnide arvu osas (18 tk) ning seega võib ADst järeldada, et ka Lepingu p 2.1.9 alusel vahetamisele kuuluvate prügiurnide arv on18 tk). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 6