kantsler Marko Gorban
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie 03.10.2023 nr 12.2-1/6162-1
[email protected]
Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliini
avaliku teenindamise leping
Austatud härra Gorban
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi edastas 16.08.2023 e-kirjaga ettevõtjatele hinna-
päringu Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliini avaliku teenindamise lepingu sõlmimise eesmärgil.
Rahandusministeerium otsustas meile esitatud järelevalveteatele vastates 31.08.2023 kirjaga nr
12.2-1/5420-2 mitte toimetada järelevalvemenetlust nimetatud hinnapäringuga seoses.
Põhjendasime järelevalvemenetluse alustamata jätmist sellega, et riigihangete seaduse (RHS)
§ 180 p 6 ja § 203 lg 1 kohaselt piirdub Rahandusministeeriumi pädevus riiklikku ja haldus-
järelevalve tegemisel üksnes RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise kontrollimisega.
Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole teha järelevalvet ja kontrollida lisaks RHS-ile ja selle
alusel antud õigusaktidele teiste seaduste, nt ühistranspordiseaduse (ÜTS) ja selle alusel kehtestatud
õigusaktide, aga ka valdkondlike otsekohalduvate Euroopa Liidu õigusaktide täitmist.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 16.08.2023 hinnapäringus tugineti avaliku teenindamise
lepingu sõlmimise õigusliku alusena Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008
(edaspidi: määrus) art 16 lg-le 12, mis näeb ette erandliku aluse sõlmimaks avaliku teenindamise
leping väljakuulutamisega avalikku pakkumismenetlust korraldamata. Viidatud määruses
sätestatud reeglite järgimist Rahandusministeerium riigihankealase järelevalve raames ei kontrolli, kuid
määruses ette nähtud avaliku pakkumismenetluseta lepingu sõlmimise viisi kasutamise õiguspärasus
omab puutumust riigihankereeglite kohaldumisega, mille järgimise üle järelevalve tegemine on
tehtud ülesandeks Rahandusministeeriumile. Seetõttu pöördume Teie poole juhtimaks tähelepanu
järgevale.
Euroopa Komisjon on oma tõlgendavas teatises selgitanud, et kui avaliku lennuliini opereerimis-
riski ei anta üle vedajale ja seetõttu ei ole tegemist teenuste kontsessioonilepinguga, siis on
lennuliini avaliku teenindamise lepingu puhul tegemist Euroopa Liidu (EL-i) riigihankedirektiivide
(2014/24/EL või 2014/25/EL) kohaldamisalas oleva teenuste hankelepinguga, kuid spetsiaalsus-
põhimõttest tulenevalt peaks sellise lepingu sõlmimisele kohalduvate menetlusreeglite valikul
lähtuma riigihankedirektiividega kattuvas osas määrusest kui erinorme sisaldavast (otsekohalduvast)
õigusaktist (vt Interpretative guidelines on Regulation (EC) No 1008/2008 of the European
Parliament and of the Council — Public Service Obligations, p-d 113-114 “PSO tender procedures
and relation to the procurement rules“).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seega üldprintsiibina kohaldatakse lennuliini avaliku teenindamise lepingu sõlmimisele, v.a kui
leping sõlmitakse kontsessioonilepinguna (2014/23/EL art 10 lg 3, RHS § 132 lg 1 p 2), RHS-is
sätestatud reegleid, kuid üksnes osas, milles määrus ei näe ette eriregulatsiooni.
Määruse art 16 lg 10 kohaselt antakse lennuliini teenindamise õigus avaliku pakkumise teel.
Avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks nõutud avaliku pakkumismenetluse erisused võrreldes
riigihankedirektiivides ette nähtud hankemenetluse reeglitega on sätestatud määruse art 17 lg-
tes 2-10, nt lg 4 järgi ei tohi pakkumiste esitamise tähtaeg olla varasem kui kaks kuud pärast
pakkumiskutse teadaande avaldamise kuupäeva. Määruse art 17 erisused ei ole sedavõrd ulatuslikud,
et välistada kõigi või enamuse RHS-i sätete kohaldatavuse lennuliini avaliku teenindamise lepingu
kui teenuse hankelepingu sõlmimisele. Ka ÜTS § 21 lg 1 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu
järgse vedaja valikul lähtutakse RHS-ist. Ent seda ainult siis, kui avaliku teenindamise lepingut
ei sõlmita määruse art 16 lg-s 12 sätestatud korras, s.o erandkorras määruse art-s 17 ette nähtud
avaliku pakkumismenetluseta.
Järelikult, kui puuduvad alused lepingu sõlmimiseks määruse art 16 lg-s 12 sätestatud erandkorras,
kohalduvad lennuliini avaliku teenindamise lepingu sõlmimise menetlusele RHS-is ette nähtud
reeglid, osas, milles määruse art 17 lg-d 2-10 ei näe ette teisiti. Selliste lepingute sõlmimisele
kohalduvas osas RHS-is ettenähtust kinnipidamise üle järelevalve tegemine on vastavalt seadusele
Rahandusministeeriumi pädevuses. Eelöeldu tähendab, et RHS-i kohaldumise ja Rahandus-
ministeeriumi järelevalvepädevuse seisukohast omab otsustavat tähtsust asjaolu, kas lepingu
sõlmimiseks tohib (tohtis) kasutada määruse art 16 lg-s 12 ette nähtud erandkorda või mitte.
Vastavalt määruse art-le 12, kui art 17 kohaselt valitud EL-i lennuettevõtja puhul on teenindamine
äkitselt häiritud, võib asjaomane liikmesriik hädaolukorras ja vastastikusel kokkuleppel valida
kuni 7-kuuliseks pikendamatuks perioodiks avaliku teenindamise kohustuse teenust osutama muu
EL-i lennuettevõtja järgmistel tingimustel: a) liikmesriik maksab hüvitist vastavalt art 17 lg-le
8; b) valik tehakse EL-i lennuettevõtjate hulgast, järgides läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise
põhimõtteid; c) algatatakse uus pakkumismenetlus (art 17 nõudeid järgides). Euroopa Komisjoni
ja asjaomast liikmesriiki / asjaomaseid liikmesriike tuleb viivitamata teavitada määruse art 16
lg 12 kiirmenetlusest ja selle põhjustest. Seejuures Euroopa Komisjon võib liikmesriigi taotlusel
või omal algatusel peatada kõnealuse menetluse, kui ta pärast oma hinnangut käsitab seda määruse
art 16 lg 12 nõuetele mittevastavana või muul viisil ühenduse õigusaktidega vastuolus olevana.
Eelneva põhjal saab järeldada, et määruse art 16 lg-s 12 sätestatud erandi kasutamise lubatavuse
hindamine on Euroopa Komisjoni pädevuses. Selleks, et Euroopa Komisjonil oleks võimalik erandi
kohaldamise õiguspärasust hinnata peab teda kirjeldatud viisil teavitama.
Tallinn-Kärdla-Tallinn lennuliini teenindamiseks on sõlmitud järjestikku kolm avaliku pakkumis-
menetluseta lepingut: (1) esimene otseleping äriühinguga JSC aviation company „TRANSAVIA-
BALTIKA“ kestusega 27.06.2022-27.01.2023; (2) teine otseleping DIAMOND SKY OÜ-ga
kestusega 28.01.2023-27.08.2023; (3) kolmas otseleping sama lennuettevõtjaga kestusega 28.08.
2023-27.03.2024. Formaalselt ei ole eelnevate otselepingute kestust meile teadaolevalt pikendatud,
kuid kõik kolm lepingut on sõlmitud järjestikku, selliselt, et lepingute summeeritud kestusperiood
ületab määruses ette nähtud seitset kuud.
Määruses ette nähtud võimalus sõlmida otseleping kehtivusega maksimaalselt seitse kuud ning et
see periood ei ole pikendatav, on Rahandusministeeriumi hinnangul sätestatud eesmärgiga anda
pädevale asutusele võimalus üksnes ühekordselt ja erandjuhtumil sõlmida lühiajaline leping ilma
avaliku pakkumiseta ehk RHS-i kohaselt väljakuulutatava hankemenetluseta. Rahandusministeerium
leiab, et kolme järjestikuse otselepingu sõlmimisega võidakse kahjustada eelnimetatud määruse
regulatsiooni eesmärki ja hoiduda kõrvale RHS-i nõuetele vastava riigihankemenetluse korraldamise
kohustusest.
2
Eelnevaga seoses palume Teil selgitada, miks sõlmiti Tallinn-Kärdla-Tallinn avaliku lennuliini
teenindamiseks järjestikku kolm lepingut avaliku pakkumismenetluseta ning kas ja kuidas
oli see kooskõlas eelnimetatud määruse nõuetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
halduspoliitika asekantsler
Mihhail Antonov 58851448
[email protected]
3