dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

AS ELVESO taotlus ühisveevärgi ja reovee ühiskanalisatsiooni paigaldamiseks 11334 Raeküla tee

Transpordiamet · 10. detsember 2025
Seotud ettevõtted
Aktsiaselts ELVESO (adressaat)
Viit
7.1-5/25/20915-1
Registreeritud
10. detsember 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Aktsiaselts ELVESO
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-5 Riigimaa kasutamiseks andmise taotlused tehnovõrkude paigaldamiseks
Toimik
7.1-5/2025
Vastutaja
Lii Lember (Users, Teehoiuteenistus, Maade osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. jaanuar 2026

Failid

  • 📎Raeküla tee T2, IKÕ seadmise taotlus.asice17057 KB

Sisu (failidest)

Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Sisukord 1. Üldandmed ................................................................................................................... 3 1.1. Üldandmed .................................................................................................................. 3 1.1.1. Ehitise asukoht .......................................................................................................... 3 1.1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus ........................................................................ 5 1.1.3. Tellija andmed ........................................................................................................... 5 1.1.4. Projekteerija andmed ................................................................................................. 6 1.1.4.1. Projekteerimise peatöövõtja ..................................................................................... 6 1.1.4.2. Alltöövõtjad ............................................................................................................ 6 1.2. Alusdokumendid ........................................................................................................... 6 1.2.1. Lähteandmed ............................................................................................................ 6 1.2.1.1. Tellija lähteülesanne ................................................................................................ 6 1.2.1.2. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid .................................................................. 6 1.2.1.3. Detailplaneering ja projekteerimistingimused .............................................................. 7 1.2.1.4. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ............................................................ 7 1.2.2. Kitsendused .............................................................................................................. 7 1.2.2.1. Muinsuskaitse ......................................................................................................... 7 1.2.3. Ehitusuuringud .......................................................................................................... 8 1.2.3.1. Ehitusgeodeetilised uuringud .................................................................................... 8 1.2.3.2. Ehitusgeoloogilised uuringud .................................................................................... 8 1.2.4. Normdokumendid....................................................................................................... 9 2. Veevarustuse välisvõrk .............................................................................................. 10 2.1. Olemasolev olukord...................................................................................................... 10 2.2. Veevarustuse üldnõuded ............................................................................................... 10 2.3. Projekteeritud veevarustus ........................................................................................... 10 2.3.1. Kinnistute veevarustuse liitumispunktid ....................................................................... 11 2.3.2. Tuletõrje veevarustus ................................................................................................ 11 2.3.3. Maapealsed tuletõrjehüdrandid ................................................................................... 11 2.3.4. Maa-alused tuletõrjehüdrandid ................................................................................... 11 2.3.5. Hüdrantide tähistamine.............................................................................................. 13 2.3.6. Torustikud ja armatuur .............................................................................................. 13 2.3.7. Armatuur ................................................................................................................. 14 2.3.8. Kaevud .................................................................................................................... 15 3. Reovee ja sademevee kanalisatsioonivõrk ................................................................. 16 3.1. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 16 3.1.1. Olemasolev olukord ................................................................................................... 16 3.1.2. Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon .............................................................. 16 3.1.2.1. Kinnistute kanalisatsiooni liitumispunktid .................................................................. 17 3.1.3. Projekteeritud reovee survekanalisatsioon .................................................................... 17 3.1.4. Eelvool .................................................................................................................... 17 3.1.5. Projekteeritud reoveepumpla ...................................................................................... 17 3.1.5.1. Üldist .................................................................................................................... 17 3.1.5.2. Pumpla korpuse materjalid ...................................................................................... 18 3.1.5.3. Pumpla ankurdamine .............................................................................................. 19 3.1.5.4. Pumpla luugistik ja soojustus ................................................................................... 19 3.1.5.5. Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon ....................................................... 19 3.1.5.6. Nõuded pumba valikule ........................................................................................... 20 1 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 3.1.5.7. Pumpla teenindusplats ............................................................................................ 20 3.2. Torustikud ja kaevud .................................................................................................... 21 3.2.1. Torustike materjal ..................................................................................................... 21 3.2.2. Kaevud .................................................................................................................... 21 3.2.3. Kaevuluugid ja raamid ............................................................................................... 21 4. Paigaldusnõuded ........................................................................................................ 23 4.1. Tööde teostamise aeg ja aruandlus ................................................................................ 23 4.2. Ehitustööde korraldamine ............................................................................................. 23 4.3. Ettevalmistustööd ........................................................................................................ 23 4.3.1. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ................................................................... 23 4.3.2. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 24 4.3.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis................................ 25 4.3.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis .................................. 25 4.3.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks gaasitorustike kaitsevööndis .................................. 25 4.4. Torustike ja kaevude paigaldus...................................................................................... 26 4.4.1. Veetorustiku paigaldus lahtisel meetodil....................................................................... 26 4.4.2. Reoveekanalisatsiooni torustiku paigaldus lahtisel meetodil ............................................ 26 4.4.3. Torustiku paigaldus kinnisel meetodil........................................................................... 27 4.4.4. Külmumiskaitse, soojusisolatsioon............................................................................... 28 4.4.5. Torustike toestus ...................................................................................................... 28 4.4.6. Projekteeritud veetorustiku ühendamine olemasoleva torustikuga ................................... 28 4.4.7. Torustike tähistamine, märkelint ................................................................................. 28 4.5. Kaeviku rajamine ......................................................................................................... 29 4.5.1. Kaeviku täide ........................................................................................................... 29 4.6. Veetõrje ehituskaevikust............................................................................................... 31 4.7. Likvideeritavad rajatised ............................................................................................... 31 4.8. Materjalide nomenklatuur ............................................................................................. 32 5. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus .............................................................................. 33 5.1. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 33 5.2. Jäätmekäitlus ja jäätmekava ......................................................................................... 33 5.3. Teekatete taastamine ................................................................................................... 34 6. Kvaliteedi- ja kontrollnõuded ehitajale....................................................................... 35 6.1. Katsetamine ja tööde vastuvõtmine ............................................................................... 35 2 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 1. Üldandmed 1.1. Üldandmed 1.1.1. Ehitise asukoht Objekti asukoht on Rae küla, Rae vald, Harju maakond, Eesti. Joonis 1. Objekti asukoht (aluskaart REGIO 2024) Projekti alale jäävad kinnistud on toodud Tabel 1. Tabel 1. Projekti alale jäävad kinnistud Katastri Omandivorm Nr Aadress Sihtotstarve tunnus 1 65301:002:1541 Kivikese tee 1 Elamumaa 100% Eraomand 2 65301:002:1542 Kivikese tee 2 Elamumaa 100% Eraomand 3 65301:002:1543 Kivikese tee 3 Elamumaa 100% Eraomand 4 65301:002:1544 Kivikese tee 4 Elamumaa 100% Eraomand 5 65301:002:1545 Kivikese tee 5 Elamumaa 100% Eraomand 6 65301:002:1546 Kivikese tee 6 Elamumaa 100% Eraomand 7 65301:002:1547 Kivikese tee 7 Elamumaa 100% Eraomand 8 65301:002:1548 Kivikese tee 8 Elamumaa 100% Eraomand 9 65301:002:1549 Kivikese tee 9 Elamumaa 100% Eraomand 3 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Katastri Omandivorm Nr Aadress Sihtotstarve tunnus 10 65301:002:1551 Kivikese tee 10 Elamumaa 100% Eraomand 11 65301:002:1552 Kivikese tee 11 Elamumaa 100% Eraomand 12 65301:002:1553 Kivikese tee 12 Elamumaa 100% Eraomand 13 65301:002:1554 Kivikese tee 13 Elamumaa 100% Eraomand 14 65301:002:1556 Kivikese tee 14 Elamumaa 100% Eraomand 15 65301:002:1557 Kivikese tee 15 Elamumaa 100% Eraomand 16 65301:002:1558 Kivikese tee 16 Elamumaa 100% Eraomand 17 65301:002:1559 Kivikese tee 18 Elamumaa 100% Eraomand 18 65301:002:1561 Kivikese tee 20 Elamumaa 100% Eraomand 19 65301:002:1562 Kivikese tee 22 Elamumaa 100% Eraomand 20 65301:002:1563 Kivikese tee 24 Elamumaa 100% Eraomand 21 65301:002:1564 Kivikese tee 26 Elamumaa 100% Eraomand 22 65301:002:1565 Kivikese tee 28 Elamumaa 100% Eraomand 23 65301:002:1566 Kivikese tee 30 Elamumaa 100% Eraomand 24 65301:002:1567 Kivikese tee 32 Elamumaa 100% Eraomand 25 65301:002:1568 Kivikese tee 34 Elamumaa 100% Eraomand 26 65301:002:1569 Kivikese tee 36 Elamumaa 100% Eraomand 27 65301:002:1519 Kivikese tee Transpordimaa 100% Eraomand 28 65301:002:1520 Kivikese tee L1 Transpordimaa 100% Eraomand 29 65301:002:1527 Kiivita tee 2 Elamumaa 100% Eraomand 30 65301:002:1528 Kiivita tee 3 Elamumaa 100% Eraomand 31 65301:002:1529 Kiivita tee 4 Elamumaa 100% Eraomand 32 65301:002:1531 Kiivita tee 5 Elamumaa 100% Eraomand 33 65301:002:1532 Kiivita tee 6 Elamumaa 100% Eraomand 34 65301:002:1533 Kiivita tee 7 Elamumaa 100% Eraomand 35 65301:002:1534 Kiivita tee 8 Elamumaa 100% Eraomand 36 65301:002:1535 Kiivita tee 10 Elamumaa 100% Eraomand 37 65301:002:1536 Kiivita tee 12 Elamumaa 100% Eraomand 38 65301:002:1537 Kiivita tee 14 Elamumaa 100% Eraomand 39 65301:002:1538 Kiivita tee 16 Elamumaa 100% Eraomand 40 65301:002:1539 Kiivita tee 18 Elamumaa 100% Eraomand 41 65301:002:1523 Kiivita tee Transpordimaa 100% Eraomand 42 65301:002:0789 Räägusilla tn 24 Elamumaa 100% Eraomand 43 65301:002:0757 Räägusilla tänav Transpordimaa 100% Eraomand 44 65301:002:1524 Raeküla tee L2 Transpordimaa 100% Eraomand 11334 Raeküla Riigiomand 45 65301:002:0176 Transpordimaa 100% tee T2 46 65301:001:3775 Juhanipõllu Maatulundusmaa 100% Eraomand 47 65301:001:3776 Juhani tee L1 Transpordimaa 100% Eraomand 48 65301:001:4041 Uustalu Maatulundusmaa 100% Eraomand 4 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Katastri Omandivorm Nr Aadress Sihtotstarve tunnus Raeküla tee 14 // Eraomand 49 65301:001:4040 Maatulundusmaa 100% Juhani 50 65301:001:3774 Juhanimetsa Maatulundusmaa 100% Eraomand 51 65301:002:0449 Maarjanurme Maatulundusmaa 100% Eraomand Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus 52 65301:001:5645 100% selgitamisel 53 65301:001:6823 Suur-Klaokse Maatulundusmaa 100% Eraomand 54 65301:002:1506 Indreku tee L1 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand 55 65301:002:1509 Indreku tee 2 Elamumaa 100% Eraomand 56 65301:002:0207 Tammeraja tee Transpordimaa 100% Eraomand 11334 Raeküla Eraomand 57 65301:001:6826 Transpordimaa 100% tee T12 11334 Raeküla Eraomand 58 65301:001:6796 Transpordimaa 100% tee T13 1.1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus Käesoleva töö eesmärgiks on projekteerida Rae küla, Kiivita 1 detailplaneeringu ala kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid koos ühendustorustikega. Projektiga on ette nähtud reoveepumpla koos juurdepääsutee, hooldus- ja pumplaplatsiga ning Indreku tee piirkonna kinnistute reoveekanalisatisooni ümberühendamine projekteeritavasse süsteemi. Projekti tulemusena luuakse ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooni liitumise võimalus 38-le Kiivita 1 detailplaneeringu ala ja Raeküla tee 14//Juhani ning Uustalu kinnistule. Käesoleva töö mahtu kuulub ka katete taastamine vajalikus mahus. Järgnevalt on toodud käesoleva projektiga projekteeritud tööde mahud. Toodud andmed on illustreerivad, tööde tegelikud mahud on toodud materjalide ja töömahtude koondtabelis. - Veetorustik - 1957 m - Veetorustik (Tammeraja tee ristumine, teostatakse enne Kiivita 1 DP ala tööde teostamist) - 30 m - Isevoolne kanalisatsioonitorustik – 1789 m - Isevoolne kanalisatsioonitorustik (Tammeraja tee ristumine, teostatakse enne Kiivita 1 DP ala tööde teostamist) - 32 m - Survekanalisatsioonitorustik – 448 m - Reoveepumpla – 1 tk 1.1.3. Tellija andmed Elveso AS Registrikood: 10096975 Aadress: Ehituse tn 9, 75301 Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond Telefon: +372 603 1480 E-post: [email protected] 5 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 1.1.4. Projekteerija andmed 1.1.4.1. Projekteerimise peatöövõtja Skepast&Puhkim OÜ Registrikood: 11255795 MTR registreeringu number: EEP000894 Aadress: Laki põik 2, 12919 Tallinn, Harju maakond Telefon: +372 664 5808 E-post: [email protected] 1.1.4.1.1. Projekteerimise projektijuht Projektijuht: Loit Munter - kutsetunnistus nr 155716, Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7. 1.1.4.1.2. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu projekteerija Karin Nappus – kutsetunnistus nr 188296, Diplomeeritud veevarutuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7. 1.1.4.2. Alltöövõtjad Road-Expert OÜ - teede osa projekteerimine, katete taastamine Registrikood: 14449962 Aadress: Heinapõllu tee 1-1, 75205 Kulli küla, Raasiku vald, Harju maakond Telefon: +372 5665 0034 E-post: [email protected] Meelis Kreevan – kutsetunnistus nr 176364, Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. 1.2. Alusdokumendid 1.2.1. Lähteandmed 1.2.1.1. Tellija lähteülesanne Tellija lähteülesandeks on hankedokumendid (hankija AS Elveso). Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd. 1.2.1.2. Eskiis, eelprojekt või varasemad projektid Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste projektidega:  Road-Expert OÜ töö nr 23043, Kiivita 1 DP järgsed teed ja tehnovõrgud, Osa 1. Teed.  Altren Projekt OÜ töö nr 23091, Kiivita 1 DP järgsed teed ja tehnovõrgud, Osa 2. Sademeveetorustik. 6 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 1.2.1.3. Detailplaneering ja projekteerimistingimused Projekti koostamisel on arvestatud Rae valla detailplaneeringute registri andmetel projekti alal ja piirkonnas paiknevate kehtivate ja menetluses olevate detailplaneeringutega.  Kiivita 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering – kehtestatud Rae Vallavalitsuse 12.04.2011.a korraldusega nr 282.  Tammeraja III kinnistu detailplaneering – kehtestatud Rae Vallavalitsuse 13.05.2008.a korraldusega nr 396. 1.2.1.4. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused Projekti koostamisel võeti aluseks järgmised tehnilised tingimused: - Transpordiameti poolt 12.08.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 7.1-2/24/13549-2. 1.2.2. Kitsendused 1.2.2.1. Muinsuskaitse Projekti ala piirkonda jääb kinnismälestis „Kivikalme“ (mälestise registri nr 18837). Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni. Pae ja raudkividest kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Praeguseks on tegemist maaparanduse käigus lõhutud kalme põhjaga. Tõenäoliselt kujutas kalme endast tugevat kivivaret, mis on praegu lükatud teiste kivide juurde hunnikusse. Kalme põhja kivid on maapinnas jälgitavad. Tegemist on ligemale 10 m läbimõõduga kivisema alaga, mille muld on tumedam ja kust on saadud ka arheoloogilisi leide. Kalme lõhkumise käigus on kultuurkiht kandunud algsest märgatavamalt ulatuslikumale alale. Eelöeldule tuginedes tuleb projektis ette nähtud töödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Mälestise alal on ehitusmasinatega liikumine keelatud. Vt ka Joonis 2. 7 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Joonis 2. Kultuurimälestised projekti piirkonnas (allikas Maa-amet 2024, Kultuurimälestised) 1.2.3. Ehitusuuringud 1.2.3.1. Ehitusgeodeetilised uuringud Uuringud on läbi viidud vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitavad nõuded“. Uuringud teostas Geodeesia 24 OÜ, töö nr 9422-24. Välitööde tegemise aeg juuli 2024. Maaüksuste piirid on saadud Maa-ameti digitaalsest andmebaasist seisuga 16.07.2024. Tammeraja teel teostas uuringud Geodeesia 24 OÜ, töö nr 9584-24. Välitööde tegemise aeg august ja september 2024. Maaüksuste piirid on saadud Maa-ameti digitaalsest andmebaasist seisuga 12.08.2024. 1.2.3.2. Ehitusgeoloogilised uuringud Uuringud on läbi viidud vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Käesoleva töö käigus teostas ehitusgeoloogilised uuringud OÜ Maves, töö nr 24078. Välitöö toimus 03.09.2024.a. Ehitusgeoloogilised tingimused trassi rajamiseks on rahuldavad. Trassi keskossa kavandatud reoveepumpla asukohas on lubjakivi pind ja nõrgalt survelise põhjavee tase maapinna lähedane. Lubjakivisse rajatavate süvendite puhul võib põhjavee juurdevool süvendisse olla algselt suur kui avatakse monoliitses lubjakivis esineda võivaid veerikkaid lõhesid. Lõhede tühjenemisel väheneb põhjavee juurdevool tunduvalt. 8 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Varasemalt on Rae küla, Kiivita 1 detailplaneeringu alal ehitusgeoloogilise uuringu teostanud OÜ Maves, töö nr 22016 „Harjumaa Rae valla Rae küla Kiivita 1 detailplaneeringu ala ehitusgeoloogiline uuring“. Tallinn 2022. 1.2.4. Normdokumendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid, (eel-) normid ja juhendid ning seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded: - EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; - EVS 843:2016 Linnatänavad; - EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; - EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord – määrus nr 10, (vastu võetud 18.02.2021, redaktsioon jõustus 22.01.2024); - Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus; - Veeseadus; - Ehitusseadustik; - Jäätmeseadus; - MTM 17.07.2015.a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile; - KM 08.11.2019.a määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused; - MTM 14.02.2020.a määrus nr 3 Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded; - AS ELVESO tehnilised üldnõuded 01.07.2020; - Rae valla kaevetööde eeskiri. Rae Vallavolikogu 30.11.2010.a määrus nr 41; - Rae valla heakorraeeskiri. Rae Vallavolikogu 17.11.2020.a määrus nr 60; - Rae valla jäätmehoolduseeskiri. Rae Vallavolikogu 15.06.2021.a määrus nr 73; - Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024-2035. Rae Vallavolikogu 20.05.2024.a määrus nr 46; - üldkehtivad reeglid ja head ehitustavad. 9 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 2. Veevarustuse välisvõrk 2.1. Olemasolev olukord Projekti piirkonnas asuvad vee-ettevõttele AS Elveso kuuluvad olemasolev veetorustik ø110 PE Räägusilla tänaval ja veetorustik De110 PE paikneb paralleelselt Raeküla teega, Indreku teest lääne suunas. Olemasolevate veetorustike läbimõõdud ja materjalid ning tegelikud kõrgusmärgid tuleb täpsustada ehitustöödel. 2.2. Veevarustuse üldnõuded Projekteeritud veetorustiku eluiga on 40 aastat. 2.3. Projekteeritud veevarustus Projektlahenduse koostamisel on aluseks võetud AS-i Elveso Hankedokumentide tööde kirjeldus ja kodulehel olevad tehnilised üldnõuded. Torustike projekteerimisel on arvestatud eelkõige üldkasutatava maa kinnistupiiridega ning projekteeritavate kommunikatsioonide paiknemisega. Projekteeritud torustik Kiivita 1 detailplaneeringu alal paikneb jalgteel ja väljaspool detailplaneeringu ala valdavalt haljasalal. Veevarustuse allikaks on olemasolev AS-i Elveso veevärk. Käesoleva projekti mahus on Kiivita 1 detailplaneeringu alal projekteeritud veevarustuse peatorustik läbimõõduga De110 mm, ühendused olemasoleva torustikuga ø110 PE on ette nähtud Indreku tee L1 kinnistul ja Räägusilla tänaval. Perspektiivseks Tammeraja tee veetorustiku ühenduseks on projektiga projekteeritud veetorustiku ristumine riigimanteega. Ristumine riigimaanteega tuleb teostada enne Kiivita 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike töötde teostamist. Veetorustiku lõikude sulgemiseks on ette nähtud siibrid. Siibrite asukoha valikul on arvestatud, et veetorustikku oleks võimalik sulgeda kuni 300 m pikkuste lõikudena. Lisaks on arvestatud, et sulgeseadmed jääksid peatorude ja/või tänavatorude ristumistele ja mõlemale poole hüdranti. Tee alla jäävad siibrisõlmed on projekteeritud siibrikaevu. Siibrikaevude asukohad vastavalt asendiplaanile. Siibrikaevud on esitatud joonistel VK-7-04 ja VK-7-05. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on De110 mm torustikule projekteeritud maapealsed ja maa- alused hüdrandid. Hüdrandid on projekteeritud sulgarmatuuride vahele, mis paiknevad hüdrandikaevus Di1600 mm. Hüdrandikaevude joonised on esitatud joonisel VK-7-06. Siibri- ja hüdrandikaevude joonised on koostatud Innovative Water Systems OÜ poolt, kuid lubatud on kasutada teiste ettevõtete samaväärseid tooteid. Enne kaevu tellimist tuleb kaevutootjal koostada tööjoonis ja täiendavalt kooskõlastada AS-ga Elveso. Veetorustiku läbipesu teostamiseks on projekteeritud läbipesukaevud. Kiivita tee tupiklõikudes on De110 mm torustiku läbipesu teostamiseks ette nähtud maa-alused hüdrandid. Läbipesukaevude asukohad vastavalt asendiplaanile. Juhani tee L1 kinnistul on ette nähtud De63 mm veetorustiku väljavõte perspektiivseks Uustalu ja Vana-Juhani kinnistute detailplaneeringu ühenduseks. Perspektiivsele torustikule on ette nähtud sulgarmatuur DN50 mm ja torustik on sulgetud pimeäärikuga. Perspektiivsed torustiku De110 mm otsad on projekteeritud ka Kiivita teel ja Juhanipõllu kinnistul, torustikud on sulgetud pimeäärikuga. 10 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Valdavalt on projekteeritud torustik ette nähtud rajada lahtisel (kaevamine) meetodil. Kinnisel meetodil on ette nähtud rajada ristumised kõrvalmaanteega. Ristumisel maanteega on torustikule projekteeritud kaitsetorud PE PN10. Projekteeritud veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Juhul kui veetorustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,8 m (sh kraavi ja truubi põhjast) tuleb torustik nendes lõikudes soojustada. Isevoolse torustiku ja veetorustiku ristumisel tuleb viia veetorustik üle või altpoolt isevoolset torustikku, kas painutades või kasutades põlvi. Projektiala kinnistutele on ette nähtud üks liitumispunkt kinnistu piirist üldjuhul kuni 1 m väljapoole üldkasutatavale tee-maale. Projekteeritud veetorustik kinnistu piiril sulgeda otsakorgiga. Projektlahenduse koostamisel on kinnistuühendustorustike asukoha valikul arvestatud võimalusel kinnistuomanike poolt kooskõlastuslehtedel esitatud soovidega. Torustiku asendiplaanil on esitatud sõlmede tsentrite vahelised pikkused. Projekteeritud torustike asendiplaanidel toodud torustiku kõrgused on torustiku lae absoluutkõrgused. 2.3.1. Kinnistute veevarustuse liitumispunktid Käesolevas töös on projekteeritud majaühendustorustikud läbimõõduga De32 mm ja liitumispunktideks DN25 maakraanid. Kivikese tee 9 kinnistu liitumistorustik on projekteeritud läbimõõduga De40 mm ja liitumispunktiks DN32 maakraan. Kiivita 1 detailplaneeringu kinnistutel peale maakraani paigaldada veetoru 1 m kinnistu sisse ja lõpetada elekterkeeviskorgiga. Raeküla tee 14//Juhani ja Uustalu kinnistute veevarustuse maakraan on projekteeritud kinnistu sisse mitte teemaale. Üldjuhul igale kinnistule kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist on paigaldatud maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T sõidutee all, haljasalal 25T. 2.3.2. Tuletõrje veevarustus Projektialal asuvad olemasolevad tuletõrjehüdrandid. AS-ile Elveso kuuluv olemasolev tuletõrjehüdrant asub 11334 Raeküla tee ja Indreku tee ristmikul. Väliseks tulekustutuseks saadakse vesi projekteeritud De110 mm veetorustikule projekteeritud tuletõrjehüdrantidest. Projekteeritud on kokku 4 maapealset ja 2 maa-alust tuletõrjehüdranti. Kiivita tee tupiklõikudes on maa-alused hüdrandid ette nähtud torustiku läbipesu teostamiseks. Tuletõrjehüdrantide asukohad on näidatud asendiplaanidel. 2.3.3. Maapealsed tuletõrjehüdrandid Hüdrantide surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga, automaatse tühjendusklapi ja siibriga varustatud maapealset hüdranti vastavalt EVS-EN 14384:2005 nõuetele. Maapealse hüdrandi automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažtoruga, millega tagatakse püsttoru tühjenemine. Hüdrandi tühjendamiseks vajalik drenaažtoru ümbrus peab olema täidetud killustikuga (fraktsioon 4-12) ja ümbritsetud filterkangaga. Maapealsete tuletõrjehüdrantide ette on projekteeritud põrkepiirded. Antud põrkepiirde eesmärk on veenduda, et lumelükkamisel ei saaks masinaga hüdranti kahjustada. 2.3.4. Maa-alused tuletõrjehüdrandid Hüdrantidena tuleb kasutada maa-alust “E-tüüpi” soojustatud hüdranti vastavalt EVS-EN 14339:2005 nõuetele. Hüdrantide kohta esitada Töövõtjal vastavussertifikaadid. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees. Maa-alune hüdrant tuleb paigaldada 11 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd veetihedasse kaevu. Kaev peab olema silindriline, kaevu siseläbimõõt peab olema minimaalselt 1500 mm ja sisenemisava luugi minimaalne läbimõõt on 600 mm. Kaevukaas värvida kollaseks. Hüdrandi asetus seadmekaevus peab võimaldama tühjendusklapi vahetamist. Hüdrandi ja tühjendustoru ümbrus täita killustikuga (fraktsioon 4-12) ja ümbritseda filterkangaga. Hüdrandikaevu põhimõtteline lahendus on antud Joonis 3. Joonis 3. Maa-aluse hüdrandi paigaldamine seadmekaevu Projekteeritud hüdrantide tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Hüdrandi asetus seadmekaevus peab võimaldama tühjendusklapi vahetamist. Tühjendusklapp peab tühjenema kaevu sisse. Kaevus peab olema roostevaba tagasivooluklapiga trapikomplekt, mis paikneb kaevu põhjast 25 mm kõrgusel, et vältida sette sissevoolu. Kaev peab olema topeltpõhjaga, et mahutada ära trapikomplekt. Kaevu välispõhi peab olema sile. Hüdrandi kinnitus ei tohi takistada vee voolu trappi ehk see peab olema avaga või põhjast kõrgemal. Hüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik tühjendustorustik (immutustoru) tuleb paigutada killustikprismasse ja ümbritseda geotekstiiliga. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga. Hüdrandi ja peatoru vaheline ühendustoru peab olema minimaalse pikkusega ja hüdrant tuleb paigaldada sõidutee servast mitte kaugemale kui 2,5 m, riigimaanteede puhul mitte lähemale kui 5 m teekatte servast. Riigimaanteede korral järgida lisaks Transpordiameti juhendit MA 2018-015 Nõuded tehnovõrkudele ja -rajatiste teemaale kavandamisel. Projekteeritud hüdrantide täpsemad asukohad on näidatud joonistel. Hüdrantide paigaldamisel järgida Siseministri 18. veebruar 2021. a määrust nr 10. Tuletõrjehüdrantide asukohad torustikul on valitud vastavalt standardile EVS 812-6:2012. Hüdrantide kohta esitada Töövõtjal vastavussertifikaadid. 12 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Hüdrantide katsetamine tuleb läbi viia vastavalt Päästekeskuse poolt esitatavatele nõuetele ja tingimustele. Hüdrandi tähistus Asukoha Veeallika Veevooluhulk Veevõtukoht projektis koordinaadid tüüp l/s 6582783.237 H1-1 Maapealne survestatud 10 549851.851 6582810.078 H1-2 Maapealne survestatud 10 549652.206 6582872.012 H1-3 Maa-alune survestatud 10 549851.605 6583196.601 H1-4 Maapealne survestatud 10 549198.016 6582938.567 H1-5 Maa-alune survestatud 10 549653.268 2.3.5. Hüdrantide tähistamine Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri 18. veebruar 2021. a määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Veevõtukoht tähistada aasta ringi nähtava viidaga, millelt on tuvastatav veevõtukoha asukoht. Viit paigaldada veevõtukohast kuni 20 meetri kaugusele nähtavale kohale. Veevõtukoha viit peab vastama Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Lisas 2 toodud nõuetele. 2.3.6. Torustikud ja armatuur Torustike paigaldamine ja ehitamine peab vastama AS Elveso tehnilistele nõuetele. Veetorustiku materjalina kasutada polüetüleentorusid (PE torud), mis peavad vastama standardile EVS-EN 12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kinnisel meetodil (suundpuurimine) tuleb kasutada RC kattega survetoru. Veetorustike rajamisel kasutatavad PE torud ja liitmikud peavad vastama min surveklassile PN10. Torud välisläbimõõduga De110 mm ja suuremad tarnitakse latt-torudena. Talvel võib kasutada ainult latt-toru. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada suurema surveklassiga torusid. Torustike rajamisel kinnisel meetodil tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud torustiku materjali, mis vastab standardile PAS 1075. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevis ühendusega. Keevisliitmikel peavad olema töötavad keevitusindikaatorid. Keevitustraadid peavad olema kaetud. Lubatud tootjad: Wavin, Georg Fischer, Agru. Muhvid peavad olema temperatuuri 13 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd kompensatsiooniga. Keevitustööde teostajad peavad oleme läbinud vastava koolituse. Keevitusel kasutada range, lõikajat, koorijat ja vajadusel ümardajat. Vastavad vahendid peavad asuma objektil. Käänakud pöördenurgaga 15° ja 30° paigaldatakse PEH poognate abil. Käänakud pöördenurgaga 45° või enam paigaldatakse elekterkeevispoognate abil. Väiksemate toruläbimõõtude puhul käänakud (pöördenurk alla 15°) tekitatakse torustikku sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De. Enne plasttorude elekterkeevituse teostamist tuleb läbi viia keevitusseadme kontrollülevaatus omanikujärelevalve esindaja juuresolekul. Elekterkeevituse töid võib teostada vastavat tunnistust omav isik ning tööde kohta tuleb täita elekterkeevituse päevikut (vastavalt konkreetse materjalitootja juhenditele). Sulgarmatuuride ja kaevude ning sulgarmatuuri ja kaevu vahekaugus peab tagama piisava töömaa tagasitäite tihendamiseks ja katendi taastamiseks vajalikule tehnikale. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega (veetorustikel sinine hoiatuslint tekstiga VESI). Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule märkelinti ei paigaldata. Rajatavate veetorustike ühendamisel olemasolevate veetorustikega teostada tõmbekindla muhviga, PE torule mõeldud malmsadulaga või kolmikuga. Arvestada järgmist: kui ühendatava toru läbimõõt on väiksem kui pool olemasoleva toru läbimõõtu, näha ette PE torule mõeldud malmsadul; kui ühendatava toru läbimõõt on võrdne või suurem kui pool olemasoleva toru läbimõõdust, näha ette kolmikuga ühendamine. 2.3.7. Armatuur Siibrid ja maakraanid peavad olema surveklassiga PN10. Kõik veevarustuse siibrid ja maakraanid kuni DN 300 peavad olema varustatud PE otstega. Siibrid peavad vastama standarditele DIN3202 F4 (EN558), äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO7005-2 (BS4504, DIN2501). Veevärgi siibrite kummikiil peab olema galvaniseeritud EPDM kummist. Maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele peavad vastama standardile DIN3352. Kõik tempermalmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile EVS-EN 14901. Veevärgi survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Spindlipikendused peavad olema ühendatud fiksaatori abil siibri ja kape külge. Spindlipikendus peab jääma mitte sügavamale kui 15 cm maapinnast. Kaped ja kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124-2:2015. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede ja kaevuluukide kandevõime peab olema liiklusalal 40 tonni, väljaspool liiklusala 20 tonni. Siibri ja maakraani kaped peavad olema “ujuvat“ tüüpi, luuk ilma fiksaatorpoldita. Haljasaladele paigaldatava kape alla peab olema ette nähtud betoonist tugirõngas. Kape luugi puhasava peab olema minimaalselt 140 mm. Kaevu malmkrae ja teleskoobi vaheline osa peab olema projekteeritud veetihe. 14 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 2.3.8. Kaevud Veetorustiku seadmekaevudena kasutada plastist PE keeviskaevu DN1600 mm, minimaalse ringjäikusega SN2. Kaevud peavad olema veetihedad. Polüetüleenist seadmekaevud peavad olema teleskoopsed ning vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2 või omama vastavat toote ohjet. 15 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 3. Reovee ja sademevee kanalisatsioonivõrk 3.1. Reoveekanalisatsioon 3.1.1. Olemasolev olukord AS-le Elveso kuuluv olemasolev isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik ø200 PVC asub Suur- Klaokse (65301:001:6823) kinnistul. Olemasolev reoveekanalisatsiooni survetorustik De110 PE paikneb paralleelselt Raeküla teega, Indreku teest lääne suunas. 3.1.2. Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon Projekti piirkonna kanalisatsioonisüsteem on projekteeritud lahkvoolsena. Torustike projekteerimisel on arvestatud eelkõige üldkasutatava maa kinnistu piiridega ning teiste olemasolevate kommunikatsioonide paiknemisega. Käesoleva projekti mahus on projekteeritud reoveekanalisatsiooni peatorustikud läbimõõduga De160 mm ja De200 mm ning kinnistute liitumistorustikud De160 mm. Kaevud on projekteeritud peatorustikel teleskoopilised plastkaevud läbimõõduga De400/315 või De560/500, enne pumplat ja nurgakaevudeks De800/500. Igale ristmikule, igale peatorustiku suuna ja kõrguslikule muutmisele on projekteeritud De560/500 kaevud minimaalselt iga 100 m tagant. Kiivita 1 detailplaneeringu alal on reovee kanalisatsioonitorustik projekteeritud jalgteele, väljaspool detailplaaneringu ala paiknevad torustikud valdavalt haljasalal. Indreku tee piirkonna kinnistute reoveekanalisatisooni ümberühendamine projekteeritavasse süsteemi on ette nähtud Indreku tee L1 (65301:002:1506) kinnistul. Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik ühendatakse olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustikuga ø160 PL. Olemasolev survekanalisatsioonitorustik De110 PE likvideerida rajatavate torustike kaeviku laiuselt ning mahajäävad olemasolevad survekanalisatsioonitorustiku otsad sulgeda veetihedalt. Olemasolevas kanalisatsioonikaevus K-13 sulgeda veetihedalt K-12 (Reoveepumpla) kaevu suubuv toru ots. Olemasoleva reoveepumpla likvideerimise vajadus täpsustada omanikuga ehitustööde käigus. Olemasoleva isevoolse kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorustiku andmed ja ühenduse teostamine täpsustada ehitustööde käigus. Perspektiivseks Tammeraja tee isevoolse kanalisatsioonitorustiku ühenduseks on projektiga projekteeritud kanalisatsioonitorustiku ristumine riigimanteega. Ristumine riigimaanteega tuleb teostada enne Kiivita 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja - reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike töötde teostamist. Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku eluiga on 40 aastat. Projekteeritud isevoolne torustik on planeeritud rajada lahtisel (kaevamine) meetodil. Kinnisel meetodil on ette nähtud rajada ristumised kõrvalmaanteega. Ristumisel maanteega on torustikule projekteeritud kaitsetorud PE PN10. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus toru peale on 1,2 m. Projekteeritud kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m (sh kraavi ja truubi põhjast) mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2021 esitatud nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab olema vähemalt kord ööpäevas ≥0,7 m/s. 16 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 3.1.2.1. Kinnistute kanalisatsiooni liitumispunktid Projektiala kinnistutele nähakse ette üks liitumispunkt, mis paikneb kuni 1 m kaugusel väljapool kinnistu piiri üldkasutatavale tee-maale. Kinnistute ühendamiseks reoveekanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse reoveekanalisatsioonitoru De160 PVC SN8 kuni kinnistu liitumispunktini. Kinnistu liitumispunktiks on kontrolltoru De200/160 mm või kontrollkaev De400/315 mm. Kiivita 1 detailplaneeringu kinnistutel peale liitumiskaevu paigaldada toru 1 m kinnistu sisse ja lõpetada otsakorgiga. Kinnistute Raeküla tee 14//Juhani ja Uustalu liitumiskaev on projekteeritud kinnistu sisse mitte teemaale. 3.1.3. Projekteeritud reovee survekanalisatsioon Käesoleva projekti mahus on ette nähtud projekteerida 11334 Raeküla teega paralleelselt survekanalisatsioonitorustik alates projekteeritavast reoveepumplast. Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik juhitakse projekteeritud survekustutuskaevu De560/500 mm. Ühendus olemasoleva isevoolse kanalisatsioonitorustikuga on ette nähtud kaevuga De560/500 mm. Olemasolev kaev De400/315 mm asendatakse kaevuga De560/500 mm. Projekteeritud survekanalisatsiooni torustiku kõrgemasse punkti on projekteeritud õhueralduskaev Di1200 mm. Õhueralduskaev on ette nähtud ka torustiku läbipesuks. Õhueralduskaev on esitatud joonisel VK-7-07. Õhueralduskaevu joonis on koostatud Innovative Water Systems OÜ poolt, kuid lubatud on kasutada teiste ettevõtete samaväärseid tooteid. Enne kaevu tellimist tuleb kaevutootjal koostada tööjoonis ja täiendavalt kooskõlastada AS-ga Elveso. Torustiku madalamasse punkti on ette nähtud tühjenduskaev Di1500 mm. Tühjenduskaevu põhimõtteline lahendus on esitatud joonisel VK-7-11. Enne kaevu tellimist tuleb kaevutootjal koostada tööjoonis ja täiendavalt kooskõlastada AS-ga Elveso. Projekteeritud reovee survetorustiku eluiga on 40 aastat. Projekteeritud survetorustiku läbimõõt on De110 PE PN10. Projekteeritud survekanalisatsiooni torustiku rajamissügavus on 1,8 m toru peale. Juhul kui torustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1,8 m (sh kraavi ja truubi põhjast), tuleb torustik nendes lõikudes soojustada. Projekteeritud survekanalisatsiooni torustik on planeeritud rajada kinnisel meetodil. Kinnisel meetodil (suundpuurimine) tuleb kasutada RC kattega survetoru. 3.1.4. Eelvool Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku eelvooluks on isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik ø200 PVC 11334 Raeküla tee T12 (65301:001:6826) kinnistul. 3.1.5. Projekteeritud reoveepumpla 3.1.5.1. Üldist Käesoleva projektiga on projekteeritud uus reoveepumpla – Raeküla tee RVP. Reoveepumpla on projekteeritud eraomandis kinnistule Juhanimetsa (65301:001:3774, Maatulundusmaa 100%). Projekteeritud on raudbetoonist DN2000 reoveepumpla sügavusega 5,39 m (maapinnast pumpla põhjani). Pumplast väljaspool on projekteeritud nii isevoolsele kui ka survetorustikule sulgarmatuurid. 17 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Projekteeritud survetorustiku De110 PE kaudu juhitakse reovesi pumplast olemasolevasse isevoolsesse torustikku Suur-Klaokse kinnistul. Enne pumplat on projekteeritud isevoolne torustik De200 PVC SN8. Pumpla teenindamiseks on projekteeritud hooldusplats koos pumplaplatsiga. Pumplale ligipääsu tagamiseks projekteeritakse mahasõit 11334 Raeküla teelt. Reoveepumpla elektri- ja automaatika osa projekt on koostatud Aindpro Automation OÜ poolt, töö nr 24356. Projekteeritud pumpla lahendus tuleb täpsustada järgmises tööprojekti staadiumis. Tööprojektiga koostatakse ka pumpla konstruktiivne osa. Pumplate kujad on määratud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 31.07.2019 nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1. Kui pumpla vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 m, kui pumpla vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 m. Käesoleva Raeküla tee RVP pumpla kuja on 20 m. Projekteeritud pumplad on maa-aluse asetusega ning on varustatud kahe sukelpumbaga, millest kumbki peab olema võimeline arendama pumpla arvutuslikku tootlikkust ja tõstekõrgust. Reoveepumpla vajalik võimsus on määratud maksimaalse vooluhulgaga päeva maksimaalse tunni vooluhulga ning vajaliku tõstekõrguse järgi. Vastavalt Eesti standardile EVS 848:2021 peab survetorustikus olema tagatud isepuhastuv kiirus 0,7 m/s. Torustike DN100 kuni DN300 puhul on soovituslik kiirus 1,0 – 1,3 m/s. Lühikestes survetorustikes võib vee kiirus olla 1,5 – 3,0 m/s. Projekteeritud reoveepumpla vooluhulga leidmisel on arvestatud Kiivita 1 detailplaneeringu ala, Indreku ja Tammeraja tee kinnistutega ning perspektiivse Uustalu ja Vana-Juhani detailplaneeringuga. Projekteeritud reoveepumpla põhinäitajad on toodud Tabelis 2. Projekteeritud pumba näitajad (vooluhulk ja tõstekõrgus) tuleb üle kontrollida ja kooskõlastada Tellijaga pumpla tööprojekti koostamisel. Tabel 2. Projekteeritud reoveepumplate põhinäitajad Tõste- Asukoht Vooluhulgad Survetorustik kõrgus Pumpla Pikkus nimi Qkesk, Läbi- sh Arvu- Katastri- Qmax, Qpump, Aadress mõõt, ol.olev tuslik, tunnus m3/d m3/h l/s mm torustik, mVs m Raeküla Juhanimetsa 65301:001:3774 20,2 4,4 5.0 De110 447,8 15,0 tee RVP Vajalik 4 h reservmaht on tagatud kaevude ja torustike mahuga. Enne pumplat moodustab kaevudes ja torustikes maht ~15,5 m3. 3.1.5.2. Pumpla korpuse materjalid Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning minimaalselt 2 meetrise läbimõõduga vee- ja sulfaadikindlast monoliitsest raudbetoonist piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks joonisel näidatud sügavusele. Pumbakaev peab olema koonuspõhjaga. 18 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Pumpla konstruktsioon peab sisaldama tõsteaasu, lahendus täpsustatakse konstruktiivses osas, tööprojekti staadiumis. 3.1.5.3. Pumpla ankurdamine Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohal püsimist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla ankurdamine betoonalusele täpsustatakse tööprojektis. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt igast pumpla servast), millest piisab kuni 2000 mm läbimõõduga pumpla ankurdamiseks. 3.1.5.4. Pumpla luugistik ja soojustus Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Pumpla luugid peavad olema valmistatud PEHD materjalist ning soojustatud. Luuk peab olema lukustatav külgservast vähemalt kahe lukustuselemendiga (kuuskant poldid M10) ja varustatud aasadega rippluku paigaldamiseks. Luuk ei tohi avaneda siinide, redeli või hooldusplatsi poole. Luugi konstruktsioon peab välistama luugi sulgumise tuule mõjul. Pumpla luugi kõrgus peab olema projekti järgi planeeritud maapinnast 400 mm kõrgemal. Silindriliste pumplate korpused tuleb soojustada min 800 mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50 mm. 3.1.5.5. Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon Pumplad peavad olema varustatud redeliga (min kaugus seinast 150 mm luugist allaminekul, libisemiskindlate astmetega, libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte peale kleebitud karedapinnaliste ribadega vms), ülestõstetava teenindusplatvormiga (kogu pumpla ristlõike ulatuses) ja luugi kõrval asuva sisenemist hõlbustava käsipuuga. Kõik pumplas olevad metallelemendid peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Pumplasse paigaldatav redel peab ulatuma pumpla põhjani. Pumpla sissevoolu ees asuv voolurahustusplaat peab olema teisaldatav. Sukelpumpadega pumplates tuleb tagada loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Torude otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad, PE materjalist, piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Pumplast väljapoole (pumpla ette) on projekteeritud nii isevoolsele torustikule, kui ka survetorustikule sulgarmatuurid. Pumpla sisetorustik peab olema valmistatud happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Kumbki pump peab olema varustatud oma tagasilöögiklapiga ja sulgarmatuuriga. Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid, 19 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Siibrid ja tagasilöögiklapid reoveepumplas peavad olema ette nähtud kasutamiseks reovee keskkonnas. Siibrid ja tagasilöögiklapid peavad olema tempermalmist ning epoksiidkattega (vastavalt DIN 30677). Kummikiilsiibrid peavad olema varustatud NBR kummikiilu ja tihenditega ning happekindlast roostevabast terasest (AISI316) spindliga. Survetorustik ja pumba imiava projekteerida minimaalselt DN80. Pumpla sees ja pumpla kinnitamiseks kasutatavad poldid ja seibid peavad olema roostevabast terasest miinimum A4 mutrid erimessingist DIN 934. Pumpla survepoolele projekteerida kuluarvesti ja surveandur. Kuluarvesti projekteerida tõusva toru peale. Pumplas veetaseme anduritena kasutada piesostaatilisi andureid. Avariinivood peavad olema dubleeritud ujukanduritega. Pumpade survetorustiku liitumine pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all). Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava. Pumpla vahetusse lähedusse (pumpla hooldusplatsi kõrvale) projekteerida ja ehitada 2 eraldi paiknevat elektrikilpi:  1 kilp, milles asuvad pumpla juhtimis-, automaatika-, valve jms seadmed - st pumpla juhtimis- ja automaatikakilp.  1 kilp, milles asuvad peakaitse, elektrivarustuse mõõteseadmed jms - st elektrivarustuse liitumiskilp. 3.1.5.6. Nõuded pumba valikule Kõik paigaldatavad reoveepumplate pumbad peavad olema samalt tootjalt. Kõik AS ELVESO reoveepumbad on firmade Grundfos või KSB toodang. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Igasse pumplasse on projekteeritud kaks mitteummistava töörattaga (vabavoolu töörattaga) pumpa, millest kumbki on võimeline arendama pumpla määratud tootlikust ja tõstekõrgust. Üks reoveepump projekteerida põhjapesuklapiga. Pumplasse valitud pumba parameetrid peavad olema heaks kiidetud pumbatootja poolt. Reoveepumplasse valitud pumbad peavad olema ette nähtud munitsipaal- ning tööstusliku heit- ja reovee pumpamiseks. Kaks reoveepumpa koostöös peavad olema vähemalt võimelised arendama pumpla 1,3 kordset määratud tootlikust. 3.1.5.7. Pumpla teenindusplats Pumpla teenindamiseks näha ette kõvakattega (asfalt, pinnatud freespuru) hooldusplats minimaalsete mõõtmetega 12 x 5 m. Hooldusplatsi konstruktsioon peab kannatama ja mahutama hooldusautot kaaluga kuni 16 tonni. Pumpla ümber tuleb rajada betoonkivist pumplaplats minimaalse laiusega 1,5 m teenindusavast. Projekteeritud pumplaplats ja hooldustee koos mõõtudega vt eraldi kaustas Road-Expert OÜ töö nr 24045. 20 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 3.2. Torustikud ja kaevud 3.2.1. Torustike materjal Projekteeritud reoveekanalisatsiooni survetorustiku materjalina kasutada polüetüleentorusid PE100 torust surveklassiga PN10, mis peavad vastama standardile EVS-EN 12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Toruliitmikud nagu torukolmikud, muhvid, äärikud jne peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kinnisel meetodil (suundpuurimine) tuleb kasutada RC kattega survetoru. Isevoolse reoveekanalisatsiooni torustikuks kasutada muhvidega plastiktorud (PVC, standard 1401- 1). Suurema kui De 200 läbimõõduga torustik võib olla projekteeritud ka PP plasttorudest. Kõikide PVC torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Polüvinüülkloriid (PVC) torud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tihend, muhvi servad, servatav pind ja tihenduspind tuleb üle kontrollida, et ei esineks vigastusi või deformatsiooni. Kui tihendid ei ole paigaldatud tehase poolt, siis tuleb kasutada vaid neid tihendeid, mis on mõeldud ja tarnitud koos antud toruga. Tootja soovitab kasutada kaasapandud tihendeid. Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja kõrguse muutused projektis on ette nähtud teostada kaevu sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootjafirma ettekirjutusi. 3.2.2. Kaevud Reoveekanalisatsiooni kaevudeks on ette nähtud tehases valmistatud siledapõhjalisi põhjarenniga PE keeviskaevusid. Kanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS EN 13598- 2. PE kaevude puhul ei tohi teleskoobi pikkus olla üle 800 mm. Tõusutoru alumine serv peab asuma kaevus allpool kaevu tihendit vähemat 200mm (mõõdetakse peale kaevu paigaldamist). Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ja vastama torustiku läbimõõdule. Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2, kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2, 2,5 m ja sügavamad kaevud vähemalt SN4. Nurgakaevud projekteerida vähemalt läbimõõduga De 800. Lisaks projekteerida läbimõõduga De 800 kaev ka viimaseks kaevuks enne reoveepumplat. De 500 vaatluskaev projekteerida igale tänava ristmikule, igale peatorustiku suuna ja kõrguslikule muutumisele ja minimaalselt iga 100 m tagant. Liitumispunktide rajamisel kasutada liitumispunktidena teleskoobiga kontrolltoru De200/160 või liitumiskaevu De400/315, mis paigutatakse kuni 1.0 m kaugusele kinnistu piirist tänavaalale. 3.2.3. Kaevuluugid ja raamid Kaevuluugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN-124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124-2:2015. 21 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, mujal aga 50 mm kõrgemal. Haljasalal olevad kaevuluugid ei tohi olla lukustuselemendiga. 22 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 4. Paigaldusnõuded 4.1. Tööde teostamise aeg ja aruandlus Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.2. Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Kinnistuväliseid torustikke haldab AS ELVESO. Veekatkestuste tingimused peab eelnevalt Veevärgiga kokku leppima. Üldreeglina tuleb Veevärgile vastav kirjalik taotlus esitada vähemalt 5 päeva ette. Taotluse esitamise- ja sellele järgnev päev peavad olema tööpäevad. Katkestuse kogupikkus Veevärgi kliendi jaoks ühes ööpäevas võib olla kuni 5 tundi. Veevärk saadab taotlejale vastuseks kirjaliku kinnituse katkestuse lubamise kohta. Ilma kinnituseta on ehitajal katkestuse korraldamine keelatud. Sulgemisest tulenevad kulud (näit. tarbijate teavitamine, joogiveega varustamine, reovee ja sademevee ümberpumpamine) kannab tööde Teostaja. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb Tellijaga kooskõlastada enne tööde algust. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas (vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale). Samuti tuleb iga tööpäeva lõppedes koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). 4.3. Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga). Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust. 4.3.1. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. 23 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtu sattumise. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest üle pääsemiseks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool. Tööde Teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 4.3.2. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui järelevalveinseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, elektrikaablid, gaasitorustikud, sidekaablid ja –kanalisatsioon, ka kanalisatsioonitorustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. 24 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 4.3.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Citynet OÜ-ile kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Citynet OÜ-i liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Citynet OÜ-i poolt väljastatud tööloa alusel. Tegutsemisloa saamiseks tuleb vastav taotlus saata e-posti aadressile [email protected] või võtta ühendust telefonil 56861634.  Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS ) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.  Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.  Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.  Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. 4.3.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.  Enne kaevamistöid täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat.  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2m elektrikaablist.  Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.  Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2m ulatuses.  Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine. 4.3.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks gaasitorustike kaitsevööndis Gaasitorustiku kaitsevööndis töötades ja ristumisel gaasitorudega tuleb tööd teostada järgnevalt:  Tuleb arvestada, et gaasitorustike, sh sulgeseadmete asukohad ja kõrgused on orienteeruvad ning tuleb täpsustada lahtikaevamisel.  Mehhanismide kasutamine lähemal kui 2 m gaasitorustikust on keelatud.  Ristumiskohad gaasiga tuleb käsitsi lahti surfida. Tagada tuleb nõutav vahekaugus. Lahtikaevatud gaasitorud tuleb toestada.  Paralleelsel paikneva, olemasoleva töötava gaasitoru kaitsevööndis torustike ehitustööde teostamisel tuleb kaevik toestada, maksimaalne avatud kaeviku pikkus on 10 meetrit.  Katete taastamisel tõsta gaasiarmatuurid asfaldi pinnale. Kahjustunud gaasiarmatuur tuleb asendada uute võrguarmatuuri kaitsekapedega vastavalt Gaasivõrk AS-i juhendile GV-TS 8:2021.  Gaasitoru katta 2-kihilise bituumen isolatsiooniga. 25 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd  Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida.  Gaasitööd võib teostada ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde teostajana ja eelnevalt kooskõlastatult AS-ga Gaasivõrk.  Gaasitööd võib teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja tellija kulul. 4.4. Torustike ja kaevude paigaldus Töövõtjal on kohustus järgida torustike rajamisel AS-i Elveso üldiseid tehnilisi nõudeid. Torude kaitsmiseks tuleb rakendada kõiki abinõusid. Enne paigaldamist kontrollitakse üle, et torud oleksid puhtad ja terved. Kõik defektiga torud tuleb tähistada ja ehitusplatsilt kõrvaldada. Torud, liitmikud ja muud tarvikud tuleb ladustada vastavalt tootja poolt antud juhenditele. Torude käsitsemisel ja paigaldamisel tuleb kasutada õigeid ja sobivaid tööriistu, mis vastavad tootja poolt esitatud nõuetele. Kui pärast paigaldamist avastatakse, et mõni toru on defektne, siis tuleb see toru eemaldada ja asendada uue terve toruga Töövõtja omal kulul. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Erinevate maa-aluste torude vaheline kaugus peab vastama juhendmaterjalile RIL 77. Pärast iga toru paigaldamist puhastatakse selle sisemus mustusest ja ülearustest materjalidest. Kui pärast paigaldamist on raske toru puhastada, kuna selle läbimõõt on väike, siis kasutatakse puhastamiseks sobivat lappi või nuustikut, mis tõmmatakse edasi läbi iga ühenduse kohe pärast ühenduse tegemist. Kaevikud peavad olema kuivad. Torusid ei paigaldata, kui kaeviku olukord seda ei luba. Mitte mingil juhul ei tohi torude paigaldamisel vesi voolata läbi torude. Kui torude paigaldamine tuleb peatada, siis tuleb torude otsad sulgeda tihedalt kaitsekorkidega, et vesi, pinnas ega muud ained ei satuks torusse. Paigaldatud toru tuleb hoida ja kaitsta, et see ei liiguks kaeviku täitmise käigus oma asukohast. Kui paigaldatud torusse on sattunud vesi või mõni võõrkeha või toru on oma asukohast nihkunud, siis puhastab Töövõtja toru ja asetab selle õigesse asukohta. 4.4.1. Veetorustiku paigaldus lahtisel meetodil Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. 4.4.2. Reoveekanalisatsiooni torustiku paigaldus lahtisel meetodil Torude kaitsmiseks tuleb rakendada kõiki abinõusid. Enne paigaldamist kontrollitakse üle, et torud oleksid puhtad ja terved. Kõik defektiga torud tuleb tähistada ja ehitusplatsilt kõrvaldada. Torud, liitmikud ja muud tarvikud tuleb ladustada vastavalt tootja poolt antud juhenditele. Torude käsitsemisel ja paigaldamisel tuleb kasutada õigeid ja sobivaid tööriistu, mis vastavad tootja poolt esitatud nõuetele. Kui pärast paigaldamist avastatakse, et mõni toru on defektne, siis tuleb see toru eemaldada ja asendada uue terve toruga Töövõtja omal kulul. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Erinevate maa-aluste torude vaheline kaugus peab vastama juhendmaterjalile RIL 77. 26 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Pärast iga toru paigaldamist puhastatakse selle sisemus mustusest ja ülearustest materjalidest. Kui pärast paigaldamist on raske toru puhastada, kuna selle läbimõõt on väike, siis kasutatakse puhastamiseks sobivat lappi või nuustikut, mis tõmmatakse edasi läbi iga ühenduse kohe pärast ühenduse tegemist. Kaevikud peavad olema kuivad. Torusid ei paigaldata, kui kaeviku olukord seda ei luba. Mitte mingil juhul ei tohi torude paigaldamisel vesi voolata läbi torude. Kui torude paigaldamine tuleb peatada, siis tuleb torude otsad sulgeda tihedalt kaitsekorkidega, et vesi, pinnas ega muud ained ei satuks torusse. Paigaldatud toru tuleb hoida ja kaitsta, et see ei liiguks kaeviku täitmise käigus oma asukohast. Kui paigaldatud torusse on sattunud vesi või mõni võõrkeha või toru on oma asukohast nihkunud, siis puhastab Töövõtja toru ja asetab selle õigesse asukohta. Torustiku kohale 30 cm kõrgusele toru laest paigaldada hoiatuslint. 4.4.3. Torustiku paigaldus kinnisel meetodil Enamikel juhtudel on suundpuurimine kaheetapiline protsess. Esimeses etapis toimub pilootpuurimine, puurpea koos puurvarrastega liigub lähtepunktist lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Pilootpuurimise ajal pumbatakse bentoniit mööda puurvarraste keskel olevat ava puurivarda peani. Läbi düüside tungivad bentoniidisegu joad lõikavad pinnast ja võimaldavad pinnaseosakesi eemaldada, uhtudes need maapinnale, kus nad settivad kogumismahutis. Puurimise suunda saab muuta, pöörates pead vastavalt kas alla, üles, paremale või vasakule. Pilootpuurimist jälgitakse spetsiaalse lokaatori abil. Puurimispeas oleva anduri info edastatakse raadiosignaali kaudu maapinnal asuvale lokaatori displeile, kus arvuti ja operaator tõlgendab ja märgib saabunud info. Laiendus tehakse alati ca 30% suurem kui sisse veetav toru. Seega näiteks DN110 toru jaoks tehakse maapinda ava 150mm mõõduga. Piloot puurpea eemaldatakse lõpp-punktis, misjärel kinnitatakse laiendaja, et esmast ava suurendada vajaliku diameetrini. Pöörlev laiendi kinnitatakse puurvarraste külge, mida samaaegselt tõmmatakse puurimisseadme poole tagasi mööda esmast ava. Laiendaja järgi ühendatakse soovitud uus torustik, mis sama protsessi käigus sisse veetakse. Bentoniit, mida pumbatakse mööda varraste sisemuses olevat kanalit, kannab pinnaseosad maapinnale. Kinnisel meetodil paigaldatav toru peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga (kahekihiline RC- toru), milles sobivuse kavandatava töömetoodika ja tingimustega kinnitab Insener. Torustike rajamisel kinnisel meetodil tuleb arvestada, et toru peab olema toodetud vastavalt PAS1075 spetsifikatsiooni nõuetele ja selle tootmiseks kasutatav materjal peab vastama PAS1075 nõuetele. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele, tuleb lahti lõigata ja uuesti teha. Joonistel esitatud informatsioon kinnise/lahtise meetodi kasutamise kohta on valitud lähtuvalt Projekteerija eelduslikust arvamusest ühe või teise meetodi kasutamise võimalikkuse kohta, kooskõlas projekteerimisnormidega. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Sõltuvalt kohalikest oludest, konkreetsest puurimisseadmest, metoodikast jmt võivad muutuda kinnise/lahtise meetodi kasutamise ulatus ja viis ning plaanidel näidatud ettevalmistamiseks 27 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd rajatud kaevikute asukohad (sh katete taastamise ulatus). Rajamismeetodi muutusega kaasnevad kulud kannab Töövõtja. Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest. Pinnase sissevajumine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Antud tolerantsidest kõrvalekaldumise korral on Töövõtja kohustatud torustiku kõrvaldama ja paigaldama uuesti. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma poolt. 4.4.4. Külmumiskaitse, soojusisolatsioon Rajatavad torustikud tuleb soojustada maa sisse sobivate soojustusplaatidega (100 mm), kui paigaldamissügavus (sh kraavi ja truubi põhjast) on: - vee- ja survekanalisatsiooni torustiku puhul väiksem kui 1,8 m maapinnast toru peale; - isevoolse kanalisatsiooni puhul väiksem kui 1,20 m maapinnast toru peale. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Projekteeritud veetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada. Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 50 mm, mis asetada torust kuni 0,3 m kõrgusele. Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus liiklusalal min 400 kN/m2 ning väljaspool liiklusala 300 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860. 4.4.5. Torustike toestus Torustikega ristuvate kommunikatsioonide toestamise skeemid on esitatud eraldi joonisel. 4.4.6. Projekteeritud veetorustiku ühendamine olemasoleva torustikuga Ühendus PE toruga – Rajatava PE survetorustiku ühendamine olemasoleva PE torustikuga teostada kasutades keevismuhvi. 4.4.7. Torustike tähistamine, märkelint Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised:  Veetorustik – sinine, tekstiga VESI;  Vabavoolne kanalisatsioonitorustik – punane, tekstiga KANAL;  Survekanalisatsioon – kollane, tekstiga SURVEKANALISATSIOON. 28 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Survetorustiku külge paigaldada märkekaabel (min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel). Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad ning isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule märkelinti ei paigaldata. Survetoru kinnisel meetodil paigaldada märketross (läbimõõt min 5 mm). 4.5. Kaeviku rajamine Kaevetöödel juhinduda Tellija tingimustes esitatud nõuetest ja tingimustest, kohaliku omavalitsuse ettekirjutustest, kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjast, järelevalveinseneri (edaspidi Insener) poolt esitatavatest nõuetest ning kinnistuomanike poolt esitatud piirangutest ja nõuetest taastamistööde läbiviimisel. Kaevikute kaevamisel tuleb järgida RIL 77 “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” ja “Kunnalistekniisten töiden yleinen työselitys KT02” esitatud nõudeid. Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Ülejääv ehituskaevikust väljakaevatud materjal tuleb ehitusplatsilt eemaldada, keskkonnaohutu materjali ladustamine lepitakse kokku Tellijaga. Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud Inseneri poolt. Juhul kui ei ole võimalik kinni pidada projektis esitatust, tuleb teha projektimuudatus ja saada selleks Inseneri heakskiit. Kõik kaevetööd teostatakse viisil, mis häirib kõige vähem liiklust ja põhjustab minimaalselt ebamugavusi jalakäijatele või takistab juurdepääsu hoonetele ja muudele rajatistele. Vajadusel tagab Töövõtja ajutise juurdepääsutee nii jalakäijatele kui ka liiklusele. Kogu väljakaevatud materjal ladustatakse hunnikusse nii, et see ei häiri tööd ega tööd tegevaid inimesi või kolmandaid pooli ning ei takista liiklemist teedel või juurdepääsu alalistele rajatistele. Avalikkusele ohutuse ja kaitse tagamiseks paigaldab Töövõtja omal kulul tõkked, valgustuse, hoiatavad märgid, kaitsereelingud, jalakäijate ülekäiguteed kaevikutele ja tagab valve. Kommunikatsioonide läheduses tuleb kaevata käsitsi. Lahtikaevatavad kommunikatsioonid tuleb toestada. Kommunikatsioonide liivalused tuleb taastada. Puude läheduses kaevetööde teostamisel võtta tarvitusele abinõud, et võimalikult vähe vigastada puude juuri. Elektri õhuliinide all töötades rakendada vastavaid ettevaatusmeetmeid. Pärast eramaadel teostavaid kaevetöid tuleb taastada endine olukord, mis oli enne kaevetööde algust (haljastus, teed, aiad jne). Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610, RIL 77 või tootja nõuete ja juhiste järgi. 4.5.1. Kaeviku täide Tasanduskiht Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega min 150 mm, mõõdetuna sirge toruosa seina alapinnast. Tasanduskiht liiklustsoonis kõikidele torustikele ja väljaspool liiklustsooni <PN10 survetorudele teha alati liivast, kruusast või killustikust. Tasanduskihi materjaliks kasutatava loodusmaterjali suurima lubatud terasuuruse/fraktsiooni (dmax) määrab ära kasutatava toru välisläbimõõt (de): - 200 ≤ de ≤ 600 mm, dmax = 0,1*de - de > 600 mm, dmax = 60 mm - de < 200 mm, dmax = 20 mm 29 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Killustikku võib kasutada torudele, mille välisläbimõõt on ≥ 110 mm. Killustiku maksimaalne terasuurus on 16 mm. Tasanduskihi tihedusaste peab olema vähemalt 0,95 ja tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Pinnas ja tasanduskihi materjal ei tohi olla jäätunud. Kui paigaldamise ajal langeb temperatuur alla -15 °C, tuleb tööd jätkata tootja erijuhiste järgi. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77 ja MaaRYL 2010 nõudeid, samuti valmistaja juhiseid. Algtäide Algtäite materjal peab vastama samadele nõuetele, mis on esitatud tasanduskihi kohta. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru laest kõrgemale. Liikluspiirkonnas kasutatakse kõikide torude korral, väljaspool liikluspiirkonda < PN 10 torude korral fraktsiooni nõuetele vastavat liiva või kruusa. Väljaspool liikluspiirkonda võib survetorustikel > PN10 kasutada ka fraktsiooninõuetele vastavat moreenliiva või –kruusa, saviliiva või savi. Liikluspiirkonnas peab algtäite tihedus olema vähemalt 98%. Väljaspool liikluspiirkonda kehtib sama nõue erandiga torustikele > PN10. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnasekihi paksus on vähemalt 300 mm. Teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Ehituskaevik tuleb kattega sõidu- ja jalakäijate teede all tagasi täita liivaga, mujal kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Kui kaevikust väljavõetud pinnas sobib, kasutatakse seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud materjali. Pealisehituse osas peab lõpptäitematerjal siiski olema vastava ehituskihi jaoks vastav. Liiklusala lõpptäite nõuded kehtivad lisaks liiklusaladele ka nende vahetus läheduses (kuni 1 m kauguseni liiklusala servast). Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna vajumeid. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav, omaniku järelevalve teostaja ja AS ELVESO poolt eelnevalt heaks kiidetud. Kivisöe tuhka ja paeliiva (sh paesõelmeid) kaevikustes tagasitäitena kasutada ei tohi. Lõpptäite materjali terasuse nõuded: - toru laest mõõdetuna 1.0 m paksuses kihis ei tohi olla läbimõõdult üle 300 mm kive ega kamakaid - suurim lubatud terajämedus on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest - materjal peab olema selline, et ei jääks täitesse tühikuid Liiklusaladel peab lõpptäide olema tihendatud 98%-ni. Mitteliiklusaladel tihendada pinnas 90%-ni. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendatakse see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Paepinnases tagasitäitena liiva kasutamisel tuleb pae sisse jääv osa ümbritseda geotekstiiliga. 30 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 4.6. Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrje meetodi valiku teeb Töövõtja, soovitav kasutada pinnase kuivendamist, so näiteks nõelfiltreid. Töövõtja tagab tööjõu, materjali ja seadmed nende tööde tegemiseks, mis on vajalikud pinnaveetaseme ja hüdrostaatilise rõhu alandamiseks ning kontrollimiseks, et kaeve- ja ehitustöid saaks teostada kuivas keskkonnas. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Enne veetõrje alustamist vaatavad Töövõtja, Tellija ühiselt üle kõik konkreetsel ehitusplatsil asuvate või sellega külgnevate ehitiste, rajatiste jm olukorra. Ehitisi, rajatisi jm pildistatakse, et oleks olemas tõendusmaterjal, kui hiljem peaks esitatama kahjunõudeid. Töövõtja pakkumine peab sisaldama piisaval arvul fotode tegemisega seonduvaid kulusid. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Loodusesse juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest, mille kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke. Kõik kulud, mis on seotud veetõrjetöödega, peab Töövõtja arvestama pakkumise hinna sisse. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel reovee- või sadeveekanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava sagedusega ning reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. 4.7. Likvideeritavad rajatised Lähtuda AS Elveso tehnilistest üldnõuetest. Kasutusest väljajäävad kaevud ja torustikud kuuluvad likvideerimisele. Tööst väljajääv pakettpumpla likvideerimine täpsustakse omanikuga ehitustööde käigus. Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 0,5m maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Enne kaevu alaosa pinnasega täitmist suletakse kaevudes asuvad kanalisatsioonitorustikud hermeetiliste korkidega. Juhul, kui kaev jääb kasutusest välja, kuid seda läbiv torustik jääb kasutusse, tuleb kaev täielikult likvideerida ning selle all jääv torustikulõik (k.a. vähemalt 1m mõlemale poole kaevu) uuendada. Torustike hermetiseerimine, kaevude demonteerimine ja likvideerimine kuulub Tööde koosseisu. Demonteeritud metallist luugid ja kraed antakse üle Tellijale. 31 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Kasutusest välja jäävad torustikud likvideerida või sulgeda veekindlalt. Tööst välja jäävad torustikulõigud tuleb välja kaevata või veekindlalt sulgeda (DN≥200) vahtbetooni/ savi vms. Kaevudes tuleb tööst väljalülitatud toruotsad sulgeda veekindlalt. Mahajäetav toru tuleb lõigata läbi kaevu seina tagant, mahajäetav toru ja ava kaevu seinas tuleb sulgeda veetihedalt. Meetod ja materjalid kooskõlastada eelnevalt AS-ga Elveso. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale hargnemisele paigaldada pimeäärik. Enne iga olemasoleva vee- või kanalisatsioonirajatise lammutamist või rekonstrueerimist viiakse AS ELVESO ja Töövõtja poolt läbi rajatise ülevaatus ning fikseeritakse kahepoolse aktiga nende materjalide ja seadmete loetelu, mis tuleb demonteerida ning AS-le ELVESO üle anda, samuti üleantavate materjalide ja seadmete kogused ning demonteerimiseelne olukord. Juhul, kui AS ELVESO ei määra teisiti, kuuluvad demonteerimisele ja üleandmisele kõik demonteeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide osad. 4.8. Materjalide nomenklatuur  Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.  Kõik joogiveega kokkupuutuvad materjalid peavad olema saanud kasutusloa Tervisekaitseametilt.  Materjalide transport ja ladustamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.  Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud.  Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. 32 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 5. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus 5.1. Keskkonnakaitse Ehitamise käigus tuleb vältida tarbetut keskkonna kahjustamist. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja – nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvalejuhtimisvallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms., et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse Tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni Töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et Tellija esindaja teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. 5.2. Jäätmekäitlus ja jäätmekava Ehitusjäätmete käitlemisel juhinduda Rae valla jäätmehoolduseeskirja (määrus nr 73, 15.06.2021) nõuetest. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on tagada Rae vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutust. Torustiku ehitustööde käigus tekkivad võimalikud jäätmed on torustiku rajamisest ülejäänud materjalid (pakendid, toru otsad jms) ja likvideeritavate torustike elemendid. Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, lammutatud asfaltkate peavad olema eelnevalt liigiti sorteeritud ning tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Täpsem info on saadaval Rae valla kodulehel https://jaatmejaam.rae.ee/ Muu tekkiv ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada jäätmekäitlusettevõttesse. Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus on üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vorm on leitav Rae valla kodulehelt: https://www.rae.ee/blanketid-ja-vormid. Tabel 3 Pinnase- ja lammutustööde mahud. Jäätmete liik Kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus Kasvupinnas (17 05 04) VK torustike 665 m3 Kooritakse eraldi ja kasutatakse kaeviku mahus samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätme- käitlejale Ehituseks sobimatu pinnas (17 05 04) 10395 m3 Saab vajadusel kasutada VK torustike kaeviku mahus haljasalade planeerimisel täitepinnasena. Ülejääv pinnas antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätme-käitlejale 33 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd Survekanalisatsioonitorustiku 7 jm Likvideeritav toru kaevata välja likvideerimine (plast) Veetorustiku likvideerimine (plast) 4 jm Likvideeritav toru kaevata välja 2 tk Kaevul eemaldada kaevu lagi, täita kaev liivaga. Eemaldatud kaevu Kaevu likvideerimine elemendid utiliseerida vastavalt kehtivale korrale 2 kompl Demonteeritud metall luugid ja Kaevuluukide likvideerimine (metall) kaaned tagastada AS-le Elveso 5.3. Teekatete taastamine Projekti katete taastamise osa vt eraldi kaustas Road-Expert OÜ töö nr 24045. Katete taastamisel lähtuda ka Kiivita 1 detailplaneeringu alale koostatud teeprojektist Road-Expert OÜ töö nr 23043. Katete taastamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast ja Rae valla kaevetööde eeskirjast. 34 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 6. Kvaliteedi- ja kontrollnõuded ehitajale 6.1. Katsetamine ja tööde vastuvõtmine NB! Survetorustike hüdrauliline surveproov teostada vastavalt AS-i ELVESO nõuetele. Kõigile survetorustikele teha omanikujärelevalve inseneri juuresolekul surveproov ja vormistada surveproovi akt. Katsetava torustiku pikkus võib maksimaalselt olla 500 m. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist toestamata sulgelementi. Survestamist ei tohi teha avatud kaevikuga ja survestamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Survestada avatud sulgseadmetega. Surveproovi alustuseks eemaldada torustikust kogu õhk, täita torustik veega, tõsta rõhk torustiku töörõhuni (võrgusurve) ja jätta seisma vähemalt 24 tunniks. Tõsta rõhk torus 1,3 kordse nominaalrõhuni (PN) ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduse venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. 30 min jooksul ei tohi rõhk torus langeda üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhku võrgu surveni. Vormistada survestamise akt. Surveprooviks kasutada kehtiva taatlusega manomeetrit. Peale ühisveevärgi torustiku survestamist toru pesta AS-ga ELVESO eelnevalt kokkulepitud ajal, vajadusel desinfitseerida ja tellida AS-lt ELVESO joogivee mikrobioloogiline analüüsi võtmine. Survestamiseks ja loputuseks kulunud veekoguse eest esitab AS ELVESO arve. Kaevik Kontrollida tuleb iga kaeviku põhi ja mõõtmed. Kaevikus ei tohi tekkida vajumisi, varinguid, lekkeid vms. Valitud kohtades tuleb viia läbi tihedusproovide teostamine. Tihedusproovid tuleb teha vähemalt 1 proov 50 m³ tihendatud pinnase kohta. Survetorustikud Paigaldatud torustik tuleb katsetada vastavalt SFS 3115-le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja paigaldab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Katsetused tuleb läbi viia seadmete abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb likvideerida tõrked ja korrata katsetuse protseduuri kogu mahus seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. Kõigi ühisveevärgiga ühendatud torustike (nii ajutised kui põhitorustikud), mille abil juhitakse vesi tarbijatele, põhjaliku puhastamise ja vajadusel desinfitseerimise eest vastutab Töövõtja. Pärast katsetuste lõppu tuleb veetorustikule teha läbipesu. Torustiku läbipesu peab toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veeproovi saab võtta selleks atesteeritud isik järelevalve juuresolekul. Veeanalüüsid tuleb lasta teha akrediteeritud laboris. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 ”Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”. Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kemikaali lisatakse sellisel hulgal, et jääkkloori sisaldus on 50 mg/L kogu desinfitseeritava lõigu ulatuses kui toru on lahusega täidetud. Desinfitseerimise ajal on torustikes rõhk üle atmosfäärirõhu. Lahust hoitakse torustikes 24 tundi, 35 / 36 Töö number: 24000094 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala Põhiprojekti Kuupäev: 8.08.2025 detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja seletuskiri -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd pärast mida peab jääkkloori sisaldus olema üle 25 mg/L, vastasel juhul tuleb protsessi korrata. Pärast edukat deinfitseerimist, pestakse kloorivesi hoolikalt torudest välja, kuni jääkkloori tase ei ületa 1 mg/L ja veel ei ole kloori lõhna. Kanalisatsioonitorustik Plastikust torustiku lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. RIL 77-2013). Plastikust torustiku õhulekke test tuleb läbi viia SFS 3114 kohaselt. Enne võrku ühendamist tuleb kanalisatsioonitorustik läbi pesta. Lisaks tuleb isevoolsetele torustike koostada videouuringud. Teostusdokumentatsioon Teostusjoonistele esitatavad detailsed nõuded on esitatud MKM määruses nr 34. Teostusjoonistel kasutatakse värve vastavalt MKM määruse nr 34 §-le 19. AS ELVESO erinõuded teostusjoonistel kasutatavatele värvidele: - Pruuniga (hele) kujutatakse katastripiirid. - Mustaga kujutatakse taustaobjektid, muu teave. - Rohelisega kujutatakse olemasolevad tehnovõrgud. - Sinisega kujutatakse mõõdistatav veetorustik. - Punasega kujutatakse mõõdistatav isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik. - Pruuniga (tume) kujutatakse mõõdistatav survekanalisatsiooni torustik. - Violetsega kujutatakse mõõdistatav sademevee- ja drenaažitorustik. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Teostusmõõdistusel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Teostusjoonistele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetrid (mõõtmed, materjal jms.). Samuti peavad olema teostusjoonistele kantud ehituskaevikuga avatud olemasolevad ehitised ja nende parameetrid. Mõõdistus tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäitmist ja on soovitav ühildada paigaldustäpsust kontrolliva mõõtmisega. Muud nõuded (vormistus, andmete esitus jne.) teostusjoonistele tulenevad Rae vallas ja võrguettevõtete kehtivast korrast ja Tellija poolt esitatavatest nõuetest. 36 / 36 Kinnistu piir Olemasolev veetorustik Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik Olemasolev kanalisatsiooni survetorustik Olemasolev isevoolne sademeveekanalisatsioonitorustik Olemasolev drenaažitorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev kõrgepingekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev truup V1 Projekteeritud veetorustik 00 V1_1 Projekteeritud kinnisel meetodil rajatav veetorustik R2 V3_1 Projekteeritud kinnisel meetodil rajatav veetorustik (torustik rajatakse enne Kiivita 1 DP ala töö K1 Projekteeritud isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik us K1_1 Projekteeritud kinnisel meetodil rajatav isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik di aa K3_1 Projekteeritud kinnisel meetodil rajatav isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik sr (torustik rajatakse enne Kiivita 1 DP ala tööde teostamist) ivu KS1 Projekteeritud reovee survekanalisatsioonitorustik KS1_1 Projekteeritud kinnisel meetodil rajatav reovee survekanalisatsioonitorustik im V1-1 Projekteeritud veetorustiku sõlm to MK-1 Projekteeritud veetorustiku maakraan di an H1-1 Projekteeritud maapealne tuletõrjehüdrant dr H1-3 Projekteeritud maa-alune tuletõrjehüdrant Hü SK-1 Projekteeritud veetorustiku siibrikaev VS-1 Projekteeritud veetorustiku siiber LPK-1 Projekteeritud veetorustiku läbipesukaev KSS-1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku siiber K1-1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku vaatluskaev SKK-1 Projekteeritud survekustutuskaev LK-1 Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku liitumiskaev ÕEK-1 Projekteeritud õhueralduskaev TK-1 Projekteeritud tühjenduskaev KS1-1 Projekteeritud survekanalisatsiooni sõlm Projekteeritud reoveepumpla → Projekteeritud torustiku läbimõõt (mm), pikkus (m) ja lang (m/m) De160 L=29,4m i=0,023 Projekteeritud kaevu andmed: 5 PA- 41,90 proj. maapind (m.abs) proj. kaevu tähis K1-1 40,50 proj.väljuva torustiku põhja kõrgus (m.abs) 6 45,872 16 V1- 5,87 13 40,50 proj. siseneva torustiku põhja kõrgus (m.abs) 60 45, ,06 4 4 6 4 70 5 , K1- (1,40) proj. kaevu sügavus (m) 8 De1 ,1 ) 1 4,0 4 3,4 2 De560/500 kaevu läbimõõt (mm) 45,652 1 3 L= ,008 2) 4 1) 4 3,42 11 60 45 , 1 i=0 2) 4 5) 0 * Projekteeritud survetorustikel on antud toru lae kõrgusmärk (m.abs) K1- De1 ,9 43,3 10 (2,4560/50 X Likvideeritav puu 02 45, ,92 48 7 0 K 1 -12 1) ) 43,31 De1 ,6 2 De Likvideeritav/mahajäetav rajatis 2 L= ,008 45 0, 2 7) 5 =1 X X X X 1) 4 2,92 i=0 45,5 ,90 (2,3400/31 L Projekteeritud soojustus 2 45,0 ,22 2) 4 0) 1 0 3 D e 0 (2,1560/50 De1 ,8 15 1) 443,90 Riigimaantee kaitsevöönd 14 1) 443,22 3 De 8 V1- 2) Detailplaneeringu ala V 1- ) 2 L=4 Eeldatav kinnisel meetodil rajatava torustiku stardi- / lõppkaevik 49.10 Ligikaudne kaeviku piirjoon 45.80 47.70 PA-1/43.20 Geoloogilise uuringupunkti asukoht (Maves OÜ, töö nr 24078) 47.5 47.6 47.7 47 47.9 47.4 49.20 48.0 48.1 48.2 48.3 30 48.4 48.5 47. 48.6 48.7 49. 49.2 48.8 49.0 48.9 49. 47. 47. 30 0 0 0 0 4.870 .80 49. 47. 20 3 1 0 46. 10 0 0 0 0 0 0 00 KATETE TAASTAMISE TINGMÄRGID (Road-Expert OÜ, töö nr 24045) 0 0 46. 0 0 0 0 0 0 46. 46. 80 90 46. 7 4 46. 60 0 PA- 50 45.30 46. 46. 46. 30 40 47.90 K1 V1 1 2 45. 46. 00 10 20 48.1 Projekteeritud sõidutee ab-katend K1 45.8 90 0 SK2 K1 V1 45. 0 1 48.00 K1 1 2 K1 K1 K1 K1 K1 1 2 K1 K1 K1 K1 K1 1 2 V1 45. 60 45. 70 2 0 48.2 Projekteeritud betoonkivisillutiskatend 45 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 45. 0 5 45. 40 .80 30 48.10 48.3 SK1 0 Projekteeritud kõnnitee ab-katendi taastamine SK2 1 13 48.4 44,2 ,36 V1- 60 48.20 0 60 De1 ,0 0 ) 42 23 44, ,43 De1 ,0 10 De1 ,1 4-K b Projekteeritud haljasalade murukate 1 1 42,36 3 48.5 0 K 1- SK2 PA- 9 0 2 7 L= ,008 0 3 0 K1- 7 L= ,008 2) 5) 1 4 2,43 ) 7 L=5 r 48.30 0 i=0 De11 46,284 45.90 SK2 2 43,9 ,80 (1,8560/50 2) 4 5-P Projekteeritud killustikkatendi taastamine 48. i=0 10 De1 ,0 0,0 60 1 De L=7 45, ,85 60 1) 4 1,80 0 3 De1 ,4 48.40 2) 4 2) L=7 14 1) 444,63 SK2 4 K1- L=5 ,008 Projekteeritud haljasalade murukatte taastamine 48 0 2) 3,85 .7 (2,1560/50 0 45. SK2 3) 4 4,63 i=0 r V1 De 7-P 48.50 Projekteeritud põrkepiire koos põrkepiirde postiga N2W3 90 K1 7 4) 4 2) 43,9 ,17 48 5 Projekteeritud painduv püsttähis (2,4400/31 .80 2 SK2 4 1 12 1 42,17 ) 47,608 48.60 V 1- De 29 -2 SK2 2) 46, 89 MK 47, ,80 ELEKTER-AUTOMAATIKA TINGMÄRGID (Aindpro Automation OÜ, töö nr 24356, Kiivita RVP) ee 2 48 45, ,49 5 .90 26 51 1) 445,80 e 6 tid ita t punktid 48.70 Projekteeritud pumpla liitumiskilp V1- 46.00 i iv 8 46, 77 2 De3 7 1) 444,49 4 2) a te ee 4ktid K mis SK2 46,301 5, iivit ispunk ita t liitu Projekteeritud pumpla juhtimiskilp , 0 Kiiv mispun 49 4 ) K 46 , ,46 L= 1 2 e16 8 54 SK2 14 ee ktid 97 Projekteeritud pumpla toitekaabel kaitsetorus .0 25 m 8 7 1) 444,46 DN ta tee ktid D 3,7 ita t liitu 47, 41 V1- 19 55 48.80 0 - 1 ) 44,558 1 - 1 Kiiv mispun liitu 48, 86 V1- Projekteeritud maanduskontuur SK 1 4, V 4 2) 4,46 i Kiiv mispu n = L ,010 1 60 4 7, 1 7 , 2) 4 4,58 liitu e -31 1) 46,111 4 6,39 46. i=0 D 9 9 49 3) 4 4,46 61 47,939 SK2 liitu 47, 06 ,8 47,608 5 K-2 MK 48.90 .10 3) 4 4,58 1) 4 6,39 00 L=3 ,010 6, V1 4) 4 4 ,34 K1 9 46, 46 7 3 6 , M 47, ,19 2) 4 6,11 4 VAREM PROJEKTEERITUD TÖÖ TINGMÄRGID (Road-Expert OÜ, töö nr 23043, Kiivita 1 SK2 ) 4 4 600 6- Õ 4 88 , 47 88 4 7 1 i= 0 4 7 , ) 2 6,39 1 46, ,03 12 46, ,54 46, ,56 45,8 5,85 6 1) 4 6,19 3) 4 6,11 3) 4 DP järgsed teed ja tehnovõrgud. Osa 1. Teed) D i 36 46, 99 tee ktid K-4 1) ) 45,811 1) 4 5,85 0 6 0 0 ) 45 6 i ta 8 ) 4 1 45,54 5 4 4 5 S 4 2) 4 25 4) 4 49.0 De1 4 K1-3 12) 45,303 n , Kiiv mispu V1- -28 1) ) 45,56 2 5,8 2) 25 -32 SK2 49.20 6 0 4 5 1 De1 7 ,56 2) 5,54 MK 3) 4 600 DN DN 48,292 MK Maapealne hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule) 60 8 1) 444,56 , 5, liitu 2 25 2 46.1 L=9 ,011 SK2 3 , D e 1 1 - 1 3) 4 1) 3) 4 5,54 N D i 1 63 53 60 De3 0 60 47, ,41 V1- De1 ,7 L= ,007 V ) 4 5 D 1 0 4 , 09 7 , De1 ,6 i=0 (1,9400/31 -24 ,15 4 De1 8 0 ,2 2 97 4) 60 ,59 1 6 i=0 L=9 ,010 10 46, 51 M K e 1 2 4 7 7 , L = 2 7 1) 4 6,41 Varem projekteeritud tee telgjoon De1 3 De 47 64 D 3 De 0 47,0 ,79 5 L=0 , 4 5,83 L=3 ,010 L= ,010 2) 4 25 49.2 SK2 i=0 e 16 46, ,17 ,7 , 46, ,35 L=3 ,010 =1, -Pr 1) 4 5,83 i=0 i=0 110 Olemasoleva tee telgjoon 46 6 DN De32 t e d = 44 44 5 3 45 79 0 i L 1) 4 5,17 L 0 SK2 kt V1- 4 .10 ita 46, 08 5 0 5 1 ) ) 3 De ,6 Kiiv mispun V1- 6 )4 5 i= 7,32 5, 2 5,8 ,97 Varem projekteeritud tee servajooned De3 5 2 6 , 15 2) 4 25 MK-2 12) 45,3 4 87 2) 4 0 ) 4 4 7 L=2 7 L=1 ,0 liitu 46,125 4 4,64 6,4 4 3 47,4 ,92 1 r Varem projekteeritud tugipeenar K1- 8 1 46, ,35 K1 ee 1 DN V1 8, 1) 4 4,64446,04 DN 25 De1 8 1-P 10 49 SK2 ita t punktid 1 .10 Varem projekteeritud liiklusmärgi post iv 4 6 , ,32 L = 4 6 2 ) 4 5 9 6 0 0 , 3 4 ) 4 5 0 De1 6 49.0 0 46.2 i K mis -1 ) 44 2 2 ) 3,9 0 e 1 tid 1-3 2) 45,635 1 De1 ,3 L= 1- 1 46,224 , Varem projekteeritud restkaev (ümmargune restluuk) SK2 1) 4 4,80 t e K K ) L= 0 liitu MK 12) 44,53 ,12 6 2 de ja a k 5, 5 6, 0 it 1 47, 05 49. 2) 4 3,96 Kiiv mispun 3) 4 5,52 L=2 ,007 3) 4 5,92 00 PA1 8 36 2 6 DN 4 6,15 3) 4 3,96 60 lii tu 6 0 4 i= 0 4 7 , 6 4 4) 5) 48.90 e i d u Geoloogilise uuringupunkti asukoht (Maves OÜ, töö nr 22016) 45,938 De1 ,9 2 4) 45,7 el SK2 46, 97 De1 7 De3 0 (1,97 0/315 ) 5 gilisteku nevalt 4 46 , , ,72 4) 4 8) 3 -49 1) ) 45,76 (2,0400/31 .20 45 44,1 8 4 5 ,56 K -1 1) 4444,72 0 (2,4800/50 L= 0,007 3 , L=3 ,010 L = 1 , e 4 0 V 1 2 e 3 2 D e 48.80 l o o Autotranspordi krundile juurdepääsu kohad D D o arhelmsikstulsest tuleustatud -23 1) ) 44,18 4 4 43 1) 44,56 L 2) 1) i= i=0 10 1 0 0 SK V1- e 60 De1 ,5 De1 ,3 r L=1, 2 K 0 D 45 110 2 7 V1 1 (1,4200/16 5 De1 ,5 48,291 H1- 3 a PA- M 48.20 46,406 V1- 2-P 48. d 2 2) 4 48 2 25 0 2 1 2 26 17 48.10 t a i u oh SK2 48.7 45,937 De3 0 s i 6 10 Varem projekteeritud sõidutee ab-katend arve ltuurkihaitseseadl juhul k ning tise De ,6 = 48.00 .30 40 6 PA- DN De 3 L = 2 47, ,42 -Pr 2 46.3 46, ,65 V1 De1 1 L= ,007 L 47. 47. 47.9 2 K1 1 0 45, ,10 8 3 , 0 l V1 47. K1 SK2 80 L=3 L=1 6 e SK2 4 5 47. 70 i=0 SK2 10 , 1) 4 600 d V1 4 47. 620 0 K1 SK2 stöö ise ku susk ellise ohta äles 1 48 SK2 = ) 5 5 ) 44 De1 2 SK2 1 4,6 47 0 K1 L 4 V1 SK2 3 .30 0 1 SK2 H1- 1Di1600 3 .60 2 47.20 SK2 2) 4 Di1 Ehitueoloogilga. Muinn leidja sleiu leiukmetile. Mlatud! 4 48.50 K1 SK2 2 47.10 V1 SK2 , Varem projekteeritud künnis De3 0 SK2 46. 48.40 1 L=1 ku SK2 48.30 46. 47.00 K1 usti SK2 V1 4 48 46. 2 46. SK2 V1 3 SK2 46. SK2 1 40 46. 90 1 3 SK2 .20 , 80 etor K1 SK2 4 48.1 46. 2 arh maluse § 60) o , jätma kaitsea ine kee V1 1 SK2 7 30 r SK2 L = 60 0 1 3 SK2 48.00 6-P V1 0 50 K1 e SK2 47. v SK2 SK2 4 47. 10 46.20 1 K1 ne 46. SK2 47. 2 SK2 90 või 1 lg 1, stama uinsus liikum 47. De1 6 V1 46.10 SK2 8 ktiiv 10 2 46. 4 47. SK2 Varem projekteeritud sõidutee ab-ülekate SK2 70 0 1 V1 V1 60 30 SK2 47. 47.4 00 K1 47.210 SK2 spe s De1 SK2 47.3 50 , K1 0 SK2 2 3 V1 0 V1 r (§ 3 d katke ellest M inatega SK2 0 47.2 = 1 0 47 e SK2 L K1 SK2 P ndu ku SK2 47.1 0 2 44.85 .70 usti SK2 47.0 SK2 46. 0 47.20 ühe1 SK2 46 47 r töö tama s tusmas SK2 0 46 90 45. 46. -2 .80 to 10 SK2 46. .80 e Varem projekteeritud kõnnitee ab-katend SK2 46. .70 e De1 ,4 10 48,297 V1O SK2 v 2 46. 1 60 70 De3 3 46 De1 3 50 ne tea l on ehi 40 SK2 10 46 ktiiv 10 .20 e 30 2 1 , 46. 2 De1 ,1 R 7 45. 25- .10 L= , 4 spe s De1 45. 10 7 , 6,41 2 47.80 1 46. L= L= 00 r De1 0 ala 90 e 1) 4 4 9 80 P ndu 2 2 40 6 L = 0 60 Varem projekteeritud haljasalade murukate K-3 . 0 , 1 ühe De1 7 50 6 1 L= 47,600 3 48,073 0 56 r V1 24 De 8 2 48,291 V1- 24-P SK2 0 45. .44 60 e16 De3 5 , M , 47,1 ,80 0 3 SK2 , 47 K1 1 D 8 1 60 L= ,010 , -1 1) 43 46,393 6 D e ,3 21, 7 5 = L ,010 L=9 , De1 7 De1 6 6,21 4 7 4 0 V1 = 9 45 1) 4 6,21 i=0 8,19 , V1O 2 1 L 0 , 2 7 6 Varem projekteeritud killustikalusel murukate 10 5, L= ,005 0,0 0 i = 7 4 23 1 -5 1) ) 45,80 = 0 L 160 , 6 , 4 4 83 1) 4 6,40 10 L= ,010 K1 9 1 e 1 4 5 6 0 0 i = 1 0 7 , V 2) 25 47, ,51 2) 4 6,40 De1 .9 45. 37 10 D , 2 ) 44 6 46,402 0 i= e16 De1 ,5 4 5,61 2 De ,7 SK2 De1 5 0,7 10 i=0 DN 47.80 1-4 12) 44,5 D 60 17 1) 445,61 6 3) 4 =2 0 45. .11 L=4 V 6, ,5 De1 0 6 21 60 - 7,5 9 9 De1 9 = 2 9 0 6 3 5 1) 4 6,51 L 1 , 4 6 0 = 9 0 , 5 7 - 1 L = 1 e 1 L K 4 , L ,010 8 , 0 ee 3 K1- 2) 4 7) Varem projekteeritud nõlvakindlustus munakividest geotekstiilil 46 4 = 4, L ,01 , 6 K1 D ) 40 1) 444.11 L De1 ,3 60 1 19 1) 444,60 L=3 ,010 446,15 47,161 8 2 8) 0 47,0 ,49 L=0 i=0 2 4 73 se t nktid .50 V 1- 6,4 8 i=0 =8, 10 1,6 00/16 2 , 0 47.80 - 7 e 5 k (1,6560/50 SK2 , 6 4 i V1- ) 4 1 0 7 6 L ( 5 47, 09 9 Kiv mispu 2 4.1 5,91 7 L=4 ,007 4 46,3 ,73 V 2) i= 4 1) 4 4,64 , 0 4 45,1 7 i=0, 0 De2e 3 3 ) 1-3 12) 46,162 4 1 45,9 3) 4 4 38 47, ,82 LK-18 1) ) 45,99 De SK2 -31 1) ) 45,557 liitu 45, ,17 i=0 ) 44 ,73 a te unktid K Likvideeritavad objektid 1 - 2 1 4 2 2 ) 4 ,07 K 1 i t 4 5, 9 5 2 1) K 7 i v 1) 4 5,82 10 1 4 L 4 2 ee ktid 4 2 5,1 i K misp ) 3 5,4 0 6 0 41 1) 444,17 2) 4 8) V1 ita t 3) 4 4,64 3) 4 5,26 47,324 0 4) 4 0) )4 2 , ( 200 / 1 De1 5 V1- 3 0 46 liitu 60 Kiiv mispun De1 ,0 2 SK2 2) 4,17 (1,6200/16 .50 4) 4 0) 4 7 , (2,1800/50 0 De L= 1, K1 4 2 u , 5 0 0 4 ) ) 2 4 5 0 8 SK2 3 ) D e 3 l i i t 5 9 - 4 2 ( 560 / 5 , 9 4 0 0 e 3 5 , 3 e , K 1 / 5 D 7 4 e L= ,007 V1 D 4 6 M ( 6 0 ) -2 1 ) 45,5 0 D Varem projekteeritud puu 98 60 ,8 46, ,79 18 De De5ita tee ktid 5 L=9 ,5 MK 1 i=0 45, 38 tee id 2 De1 ,2 L=8 4 9 iv ispun 2 25 47,611 0 , e 2 0 4 K i N 7 , 6 SK2 4 5 s e unk t L= ,005 ) 1 4,7 3 47 D 4 1 1 De 9 4,27 ivik 2) 4 25 liitu m 47,162 V1- 45,8 46.5 29 1) 444,27 Kliitumisp46,418 i=0 -58 1) ) 45,81 a SK2 , 1 - D e32 N 4 6, 3 V 1 = 6 L ,010 0P i/8S 0 K 2) 0) 46,3 ,61 D 6 5, 3 2 Varem koostatud detailplaneering (OÜ Kivinuka KV töö nr 449) (1,7400/31 5 10 L=1 ,7 47,115 1) 4 5,33 10 1 i=0 ee 3 4 Lv/2 De1 ,2 se t nktid 1 2 ) 44 ,61 De1 ,4 1 3 7, 4 33 2 7 23- SK2 - 1 5 4 5 ) V1 e , K1 e K 0 9 3 2 , i k D M 4 2 5 0 6 , 5 , 5 6 Kiv mispu 4 122 V1 2 47.70 4 = 5 4 3 V1- ) L , 4 6 1) 4 3) 5,33 L= 00 ö nr 3 SK2 2 25 46 12 8 35 19 DN 0 6, 46,4 ,15 LK-1 2) 45, )4 liitu 47,756 LK- 48, 79 g, tö 1 6 46.40 4 4,5 5 5 1 ) 0 4 6 47, 36 9 47, ,34 4 , ,20 7 rin Perspektiivsed objektid (OÜ KVVK Projekt töö nr KV-189-21) De 5 46 1) 445,15 (1,8200/16 -0.10% nee 47.70 46,336 7 , 1) 4 4,55 V1- 47, ,76 3 -33 6 - 1 1) 466,20 lpla L=9 ,010 47,756 1) 4 6,34 SK2 ) 4 ,55 2) 5,15 De 70 MK V S etai 4 6 , 1 0 2 4 ) 4 7 , 1 6 6 ) 45 ,27 47, 37 , ) 4 2) 4 100 ad 1) SK2 4 3 4 7 , 8 i= ) 3 1 , 2 0) hial 201 1 5 5 - 4 4 4 3 , 5 17 , 1 K1 6 4 7 5,94 (1,4200/16 0 DN .04. 3 3 ) 4 41 47 2) 4 5,76 ,90 a lä Mälestise kaitsevöönd (reg-nr 18837) LK- 12) 44,8) 1 1 K1- 2 4) 4 46, 11 5,366 1) 4 5,94 46.4 9 1) 455,90 j V1 2 t u 12 6 0 6 , - 2 5 1 ) 4 3 3 ) 4 ) 1 - 5 4 2) 25 D e 672 nnis . tud 4 , V 4 DP0 ta 1 ki jekt OÜ ehtesta 0 7 3 5 44.81 5 6 5 , MK ) 2 5,90 SK2 K1 1 4, 1 9 1 (1 200/ 1) 4 4,17 2) 4 25 (1, 400/3 DN VAREM PROJEKTEERITUD TÖÖ TINGMÄRGID (Altren Projekt OÜ, töö nr 23091, Kiivita 1 De 1 60 4 D N D e 3) 4 K i i v i r o l P ering k DP järgsed teed ja tehnovõrgud. Osa 2. Sademeveetorustik) e4 2 D e 2) 4,71 60 2 De3 6 ima e t e e 3 2 , 1 4 De1 ,1 6 66 Opt ailplan V1 i k ese unktid 8 D 8 , 8 L=3 ,005 3) 4) , 2 1 5 4 3 L=7 , 48,082 V1- e t SK1 Varem projekteeritud sademeveekanalisatsioonitorustik SK2 v 3 (2 400/ 3 = 47, ,26 D Ki misp 46, 09 L= L ,007 ( SK2 i=0 47.70 e 0 SK2 Varem projekteeritud poolpilutatud sademeveekanalisatsioonitorustik u , = 6 47.70V1 liit 10 D i 46 4,58 De1 ,7 8 1) 4 6,26 16 22 Varem projekteeritud sademeveekanalisatsioonikaev LK- 0 1:1,6 1:1,5 46,3 ,57 7 21 1) 444,58 10 0 63 47,977 2) 4 6,26 48, 12 46.3 0 Varem projekteeritud kuppelrestkaev 1 - = 3 D 1 ,7 e 47,845 V1- 48, ,72 K1 4 7 V 2) 4,58 L 7 , 3) 4 110 SK2 5 4 1 47, ,00 4 ,18 SK2 - ) 4 De 0 6 MK 12) 44,55 3) 4 L= 6 2 ) 46 8 1) 4 6,72 Varem projekteeritud kuppelrestkaevu kivikindlustus VS- 12) 46,10 1) 4 6,00 2 , 2 0 6 De3 00 39 L=1 ) 4 DN 2 47, 45 8 4 2 4 47,879 K-3 L=1,7 2 48,065 48, 79 V1- 2 5) 46.30 0 De3 8 2 ) ee 3 10 (1,4200/16 TAMMERAJA TEE TÖÖ TINGMÄRGID (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 24000135, Rae vald, K1 22 47, ,06 se t nktid M DN 47, ,20 , ,29 1 - e 47, ,04 47, ,47 2 e Rae küla Tammeraja tee veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni projekteerimistööd) SK2 = 8 4 6 i k 3 D SK2 L 1 6 V 7 ) 46 6 Kiv mispu 6 6 6 1) 4 6,20 De 4 46 , 1-3 12) 46,006 1) 4 6,04 39 1) 446,47 48,01 65 0 , 4 9 3 - 7 K liitu De160 2) 4 25 K1- V1- 4 L=3 , 16 -38 V1 Projekteeritud isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik V1 6 4 , 3 ) 2 6,20 48, 12 De1 5 1) 4 4,49 46 17 MK 3) 4 4) 6, 4 2 ) 6,47 5 7,6 21 60 3) 4 MK K1 Projekteeritud veetorustik , 2) 4 4,49 46, ,53 ,7 0/500 60 3,0 D N , 8 47 59 3 1- 6 ) 3 5) 4 4 0 1) 46, 21 De1 ,9 4 8, L=9 ,010 4 ( 1 De1 ,2 L= 0,010 V ,5 0 1 10 6,36 SK2 , 5 3 V1 4 1 1 / 6, 1) 4 6,36 6 i=0 2 3) 4,49 1) 4 4,53 47, 45 8 De5 6 3 i = 47 6,033 e160 De5 ( 60 2) 4 6,21 L= ,008 De1 3 MÄRKUSED: 46,338 De3 7 4) 4 2) 4 25 7, L=3 ,007 ) 4 4 i = 0 = 4 , 4 2) 25 SK2 , , K1 4 1 i=0 1 6,0 D 10 3) L 1. Koordinaadid L-EST '97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4 6 ,56 L= 1 DN 5 ,9 3 2) 4 6,03 L=26, 07 De1 ,3 10 DN -6 ) 44 6 e1 60 1) 445,91 De1 ,0 MK 12) 44,55 e te ktid V1- 10 3) 4 6,03 i=0,0 2 6 3 2. Geodeetiline alusplaan: Geodeesia 24 OÜ, töö nr 9422-24 (august 2024) ja Geodeesia 24 OÜ, töö nr 9584-24 47.80 ) 5,91 L= 2 e 30 SK2 De1 ,3 46.30 s 2 L= 6 k Kivi mispun e 0 83 3) 4 De32 4) 4 e te ktid (oktoober 2024). 2 tee id e16 47, 46 2 s K1 46.30 DN L= 3 k e 47.80 Kivi mispun SK2 s e kt 1 t u D , 1 2 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. 10 ke lii 47 ,0 K1 ,0 18 ,03 L=1 48.00 Kivi mispun V1 L=3 ,010 46,316 48.0 K1 PA- K1- 4 1) 466,03 47.9 liitu 2 1 1 2 2 K1 0 V1 4. Tehnovõrkude läheduses teostada kaevetöid käsitsi. Lahtikaevatavad tehnovõrgud tuleb toestada. Lahtised liitu 4 0 , 1 - 3 47.90 2 0 V1 sta SK2 3 i = 6 K 1 3 SK2 3 1 48,080 K1 H1- ant kait 4 4 3 SK2 60 4,33 M 2) 25 SK2 9 1 6 K1 kaablid kaitsta vältimaks nende mehaanilist vigastamist. Kaevetöödel tehnovõrkude kaitsetsoonis lähtuda V1 SK2 PA- 46,338 De1 ,3 SK2 2 SK2 V1 4 1) 4 4,81 SK2 DN 47.90 47, ,23 SK2 47.90 r SK2 SK2 e 15 d 3 46, ,90 8 vastavatest eeskirjadest. SK2 0 hü V1 4 1 L= ,005 2) 4,33 4 SK2 48.0 6 6,5 6 e te ktid 1) 4 uletõrjeirdega SK2 48 2.00 4 0 SK2 4 V1 4 s 10 47.90 4 4 0 ) 1 e SK2 5. Olemasolevate tehnovõrkude täpne asukoht, läbimõõt ja sügavus tuleb täpsustada ehitustööde käigus. 47 ) LK- 12) 44,9) .00 i= k 46,5 ,97 3 4,8 Kivi mispun e 1 T ll p i .90 4) 4 8) D .90 1 a 44 97 60 10 iitu ,8 met Töövõtja peab tagama olemasolevate töötavate tehnovõrkude toimimise ehitustööde järgselt. 47 1 , ( 200 4 5 160 / K - 5 1 ) , e 1 D e 1 ( 1 , 9 / 5 0 0 l 60 1 L=8 SK2 L 4 D 60 2 6. Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust. De 2) 4 7) =9, 08 5 =19 ,7 De5 De1 7 10 2.00 0 De1 3 2 5 6 L L SK2 1 , / 1 , V1 ( 200 0,0 L=3 ,010 44.77 , 0 = V1 i 2 2 K1 e 46.4 = De3 5 46.40 D 2 i=0 L 60 8 e 3 2 De1 2 V1 , 47.80 e D 19 De3 8 6 SK2 e te ktid 5 82 L = kes L=8 ,8 46,430 K1- 47, 47 6 , = 7 L ,007 , Kivi mispun SK2 6, L = 4 ,42 4 , ,02 7 i=0 47,94 liitu 1 ) 44 ,42 5 6 1) 4 6,02 4 1 - 47,8 ,52 47,866 0 3 1:1,5 5 5 2 1 4 K 84 46, 57 47, 59 SK2 3 2) 4 4,89 S ) 4 ,02 SK2 1:1,5 V1 2 , 4 4 - 2 2 1 4 6 2 7 , , 6 4 28 V1 3) 4 2) 6 7, 2 1 46,5) 4 46 ,75 61 3) 4 600 4 6,29 LK- 6,00 SK2 -8 1) 4444,75 46, 40 -Pr e110 46, ,64 (2,0400/31 5 60 38 1) 446,29 2) 2) 38 1) 446,00 K 6 , 9 0 4 4 3 D i1 De1 5 1 - (1,4200/1611 0 V1- ) M 4 D 6 De1 ,6 12) 44,664 ) 4 De 47,3 , K 2) 6,29 2 2) 25 4,53 1,0 L=7 ,010 Dese tee id 7,94 0 SK2 20 1) 444,53 L=2 7 3) 4 6,29 SK2 46.5 DN 20 5 ) 44, 47,2 ,78 46.50 - i=0 10 V1 0 e t 4 Hüdrandi to 0 K 1 L = 47,845 4) 4 5) i k n k 8 6 D 1 ,3 e 0 47,780 15 Kiv mispu LK- ,6 2 ) 9 3 0 0 3 4 8 47, ,14 SK2 6 4 38 4 , = 0 , 0 2 2 ) 4 , 5 imivusraad 46, ,80 3) 8)4 i De1 0 6 K1 - 1 5 , 9 4 7 0 (1,5400/31 liit u 46 L= 2 8 60 47, ,06 2) 4 4,78 V1 ius R200 (2,0560/50 0 10 46,0 De 13 -37 1) ) 46,14 De1 4 -62 1) ) 46,00 6 47.70 4 1) 444,80 De1 6 =5, 05 ) 4 ,98 M K 1) 4 6,06 SK2 - 2 L 3 1 e 2 25 5 , SK2 e V 47,644 7 47. V1 2) 4 4,80 D L=8 , i=0, 0 4) 4 5) 5 2 e te ktid DN = L ,007 2) 4 3) 47.70 kes 80 47.80 5 47, ,01 i=0 1,6 /160 K1 0 Kivi mispun SK2 3) 4 3 (2,5 00/31 e11 8 ( De200 V1 0 6 0 e e 4 D 6 e 1 6 e 1 e t d D e ,5 liitu 28 1) 446,01 e 2 K1- D s kt i 0 D 0,3 ,6 ke Kivi mispun L=6 2) 4) e te ktid SK2 L=1 ,010 L=3 ,010 kes SK2 liitu 8 1 47,876 (1,6560/50 0 Kivi mispun ,69 -22 i=0 i=0 1 ee 5 47,963 0 2 75 K-1 MK 1 SK2 2 47, ,37 liitu 47 78 46.6 46, 48 se t nktid ,6 2 D e V1 46.6 2 M e 7 , 7 4 42 47, ,89 -0.10% 3 1 , i k 4 ,98 6 1 69 De 5 46 Kiv mispu 3 1) 446,32 7 20 1) 446,37 47, ,82 V1 4,955 8 tee 46, ,03 5 LK- 0 3 1) 4 5,89 PA- 60 60 SK2 9 , 2 4 1 1 i i t u 1 - 2 ese unktid 2) 4) 7 1) 455,82 10 6 ) 4 5 L = 1 ) 4 , 9 D e D e l K ) 4 8 v i k 0 -3 De1 ,1 2) 4 25 LK- 12) 45,0) 3 2) 25 4 4, 8 L=3 ,010 ,0 2 4, 9 i K misp (1,4200/16 V1 4 5 SK2 V1 De3 0 2 L=4 ,005 3) 4 6,32 47.70 ) 2 2 DN 1 2 liitu 0 e 7,81 2 5,8 L= 46.7 1 6 0 e 10 2 3 DN 0 0 3 )4 ) 9 6 1 D 3) 4 47,40 60 (1,6200/16 = 6 47, 55 V1- 4 76 0 t e 9 2 , i = i 3 6 - 1 4 6 De1 ,1 2 , De3 7 47.6 6 = K 0 0 De1 0 47, ,01 14 0 s e id 6 , 4 L 4 7 M , 0 0 5 47, ,84 SK2 t 47.6 De ke 4 7,27 56 (3 560/ 47, ,89 46 9 k 9 SK2 5 46,6 ,89 Kivi mispun -9 1) 44,889 , 6 L=2 ,007 , .80 1 0 K1 4 5, D e = L ,010 3 5 9 3 5 1) 4 6,01 5 27 1) 445,84 L=6 K1 0 4 - MK De1 5 SK2 44 liitu 4, 46.70 V1 ) K 110 SK2 -70 1) 4,89 1) 4 5,56 De32 =0 1 5,8 )4 5 - 0 V1 2) 4 25 M 1 i = 46 e i 4 2 K V1 2) 5,84 47.70 V1 , D 0 ) SK2 4 2 .90 2) 4 DN 10 L=0 4,8 2) 25 ,7 De16 1 2 DN 3) 4 5) 60 De1 3 Hü 10 L=4 46.80 DN SK2 L=1 0,7 47,855 SK2 De1 6 5 K1 47 De1 8 2 V1 L=4 ,005 7, (1,5400/31 7 , .00 . 1 L= ,010 SK2 d , 4 , 0 0 2 00 6,01 De 47. 1 46,768 L= i=0 SK2 5 ra De1 ,4 V1 i=0 0 = 30 1) 446,01 46.90 0 L SK2 V1 - 2.0 10 47.5 2 , 1 47. 6 nd 5 V 47.5 4 14 K1 6 L=1 4,90 SK2 2) 5 7 47,447 LK- 20 46, ,96 V1 2 47. 68 1) 444,90 2 SK2 5 1 47.00 ,99 K-1 0 i to V1- 0 47, ,91 3 SK 1 1) 444,96 3 1 1 4 7 47. M 0 - 7 2 ) 47.10 e 6 2 V1 4 D SK2 47 , 10 5 2) 4 0,7 1) 4 5,91 40 De1 4 im 6,19 47. 44.72 10 V1 L=4 47.2 De1 ,7 1) 4 6,19 2) 4 3) SK2 , 0 50 6 47. ivu 47.3 L= 8 0 4 2 4 47,314 (1,5200/16 SK2 SK2 K1 L=4 De3 8 2) 25 0 60 V1 e 26 SK2 47. V1 2 47, ,58 47.4 31 2 De 0 1 DN 76 sra e te ktid SK2 3 , 47, 56 V1- 47.4 0 70 L=8 V1 47. 5 es 47.4 47.5 2 36 1) 445,58 k Kivi mispun SK2 1 De3 7 47, ,96 0 8 70 V1- 47. 1 0 ad V1 0 K1 e11 46, 44 47.6 0 47.70 1 48. 5 e9 2) 5,58 liitu V1 SK2 46,766 , 1) 4 5,96 0 9 V1 D 0 1 e te SK2 0 = 0 , 0 3) 4 60 -21 K1 1 46 48 .00 L kes punktid 47.7 ius 2 0 4 SK2 De1 1 =2, 5 2) 4 60 De1 5 47,447 SK2 46, ,91 5 2 MK 0 , 2 i 2 L 4 De1 0 v 47,181 De3 6 1 i 21 1) 444,97 K mis 47.8 , 3 9, 3 ) 44 1 L=1 47, ,64 SK2 K1- 10 0 VS- 12) 44,90 De1 1 3 , liitu 46, ,32 L= ,010 , R2 2) 4,55 L= ,010 L=6 4 47.9 0 0 47.90 SK2 5 e16 -17 5 0 1) 4 5,64 0 6 = V1 K2 1 ) 4 ,97 , 0 2 6 5 ) 4 i e 47,522 47,180 2 0 2 = 1 D 3 D 47.7 3 i MK 1-3 12) 45,332 SK2 0 = 2) 4 25 0 DN e 4 48.00 SK2 L 0 47.3 5 4 5 6 V SK2 , , 60 R 4) 5) L=9 ,010 De1 ,9 47, ,72 11 , 10- L=9 ,010 0 K1 6 , 47.3 De1 ,6 00 0 4 5 DN V1 5,58 SK2 48. (2,1560/50 3) 4 PAV1- 2 0 5 V1 i=0 i=0 .90 5 L ,006 e110 1) 4 5,72 25 1) 445,58 47.7 = 7 V1 0 47, 04 D e , 46 43 7 0 47 48.00 SK2 D K1- L=2 ,007 ,24 48.00 i=0 2,8 2) 4 32 ) 8 14 0 2 5,5 47, 84 i=0 9 5 , . .7 0 L=3 0 SK2 1 K1 69 1) 445,24 46 47 De4 7 3) 4 5,58 47 8 5 2 60 DN , V1- 4 , , 5 e 1 SK2 46 ) 26 1) 444,85 47 51 D 2 1 , 4) 4 9) 45,6 5 10 2 V1- ,5 L= De1 ,6 SK2 P r 2) 4,85 47, ,08 L=9 ,011 .80 47 47.60 0 (1,5560/50 K1-26 1) ) 45,65 7 - K1 6 SK2 2 0 11 0 K1 4 3) 4,85 8 ) 4 i= V1 De 2 5,65 L = 47.2 LK- 12) 46,0) 71 8 46, 50 3) 4 9) SK2 47.2 4) 4 SK2 32 .70 4 0 ee 2 2 46, ,91 6 6 , 4 4 6 0 D e 47 SK2 1 47.530 (1,4560/50 , se t nktid 0 46 40 (1 200/1 4 ,8 13 67 1) 444,91 4 46, 38 73 46, ,86 De ee 1 L=8 4 De e110 i k e LK- /8R e se t nktid 7,53 SK2 Kiv mispu 7,13 V 1- 2Lv 2 , e .60 D 6 k V1 47.40 0,9 m ) 2 4,9 1 4 ,93 5 )4 6 4 Kiv mispu i 4 2 33 47 SK2 liitu 4 4 9 47, 29 V1 K 7 - 1-2 12) 44,8 47,5 ,73 L=1 , K1 SK2 2 .4 2 1) 44 5 3) 4 1) 4 5,74 2 V1 V1 10 - V u De110 L=53 1 2 l i i t 5 7 , SK2 De1 ,8 H sta e1 4 -12 1) ) 45,73 27 1) 45,5,53 4 3 .50 2) 4 9) kait e te ktid 47.30 SK2 0 K 2 1 47 60 2 1 2 0 5 s De3 8 De1 ,7 (1,3200/16 3 = n t ke M - V1 2 1 5 3 V1 L a vi n 5 4 SK2 K1 1 u V , De110 47.1 d r i K mis p 2 2 ) 0 h ü D N 5 , 5 8 2 .40 = 1 De õrje rdega liitu ) 4 ,53 L= L ,007 SK2 2,9 0 t 3 47 47.20 ik! l e 5 L=1 i=0 3 -20 rust m Tu allpii 4) 4 47,112 SK MK SK2 V 2 005 L=92.6 aa sito E. m e t .30 SK2 1 K1 7, g 3 10 2 4 5,33 tust e110 P 46,641 2 De3 8 1 47 46,770 De1 1 2 46,770 1 vaa Pr 1) 4 5,33 SK2 12 3 SK 22 Ette ikuga Ded 6 , , , 21- L=8 , 2 46, ,06 L=3 ee PA-V1 4 3 46 4 4 44,883 4,922 ) se t nktid .20 SK2 47. 2 25 SK1 V1 us t 2 5 6 47 De200 i=0. dm - ) 7 4 0 4 N ke 00 1 ) i etor t ja an SK 4 2) 4 4,83 , LK- 12) 45,0) ) MK -1 1 ) 44,9 Mä 60 K1 D Kiv mispu V1 K2 e V1 v 12- De1 4 47.00 v a o h s 2 25 .10 liitu 3) 4 600 V1 V1 .ole k su k äig u 1 ,65 0/160 D N 7 , 47 1 a ol ku a 47 ( 2 e 46, ,67 Di1 0 L= ,020 e n dad torusti ustööd 4 De2 i=0 Üh leva a ehi t 72 1) 4 1 Ol.osustad V1- /27R e 60 De1 ,1 3Lv 2 täp 6 7 L=4 ,006 15- i=0 KsK 60 5 13- 2 10 De1 9 , 47,962 De3 6 De1 ,4 8 L= ,007 47, ,15 , 6 i=0 2 = 6 L=4 De3 ,6 Kb K2 6 28 1) 446,15 L 8 20- 7 12 47,004 LK- De11 V1- L=1 8 L=1.7.8m 32 0 47,778 0 L=1 m V146,80 2) 6,15 i=0.0005 L=2 De 7.0m 47, ,71 3) 4 6,15 47, ,90 47,859 3 1Re i=0.0 e160 5 D 0 Kb 1) 4 5,71 De20 23 4) 4 7,82 -1 4 1 ) 4 5 0 7 , v/3 19- 23 1 4 78 MK 5,9 4 6,03 9 69L 60 2) 4 6) 1 47, ,42 2) 4 25 29 1) 446,03 47,755 P r 16- De1 ,3 (1,3200/16 0 46,90 K1 46,80 De40 ) 46 2 DN V1- 2) 7 , 14- 9 De 4 L=1 ,007 13 - 9 ,99 2 V1L=30.0m LK 12) 46,4) 3 ) 45 9 De3 0 PA- SK- 12) 45,9,99 7,74 i=0 46,90 DeD2e0160 D =1.9m32 1 46,80 0 0 , 47,00 (1,4200/16 L= 8 .008 L=2.7Dme i= 0 i=0.00.008 5 4 1 K1 3) 4 600 47,58 4 1W 47,00 05 L=L=30.0 De ee 16 L=12.3 i=0 De10600 47,1 0 30.0m m 46,90 1 5 34 e t ktid D i 5,9 4 e2 kes 32 1) 445,94 47,538 20 mi=0.005 L 47, K2 34 V1- 11.6Dm Kivi mispun 08 L=10.8m 1 10 2 1 47, ,74 47,00 2 ) sR liitu 2 1 47, 1W 00 47 K1 5 10 1) 445,74 Re 0 i=0.005 L= D ,20 Dee21060 i=D .0018 L LK- v/40 diu 47,10 0 i=00.0 2) 0) 0 0 47,522 60L De160 i=0.0 2 05 L==17.8m (1,8200/16 18 47 3 18- aa 1W1 ,25 19.8m 1 2 De11 e e 4 7 , De32 3 0 L=2 e D se t tid 53 ,30 8 L=1.6.9Dme32 1 V1 0.4m 47, 38 4 1) 455,90 sr 1W1 De20 ke m De20 K1 k 2 47 De200 i=D Kivi mispun , 1 - Muudatus Kuupäev Sisu Allkiri ,73 K 2) 4 5,30 ivu ,30 1 47 .008 L=1 i=0.0 De1600 0 i=00.0 i=0.0005 L=2 47,20 0 liitu 3.3m De20 1W1 47,30 6 .005 LL=19.3 12 12 - 1 6 1) 455,73 3) 4 5,59 8 47,002 im =17.4m 47 3 3 MK 2) 4 25 4) 4 0) V1 m 47,10 2 ,35 4 5 47, ,64 Projekt (2,2400/31 to 1 DN 1 ) 45 4 DKV 1 De K-1 12) 45,6) K2 Rae küla, Kiivita 1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ala järgsete ühisveevärgi ja 1W1 47,20 K2 K 26.6m di 11 m 47,40 De11 L 0 L=3 .9 8 47,35 1W1 an 47,422 3 0 Lv 47,30 7.6m (1,4200/16 -reoveekanalisatsiooni liitumisrajatiste ning ühendustorustike projekteerimistööd 3 17- 47,30 45 1 De20 =41 .006 L= D1 1 , 47, ,48 L= 47 dr 0 e 47 ,45 De20 i=0.005 V D K2 0 0 2.1Dme32 2 06 L= .0m DK111 5 e2 De315 De160 i= 0 i=0.0 L=38 Projekti osa 33 1) 445,48 Hü De3 47,20 e te i=0.00 08 LL==2.6m V1- 0 kes punktid 7,08 .9m 0 i= 3 L=62 Asendiplaanid 1W1 m 47 37.9m 2) 5,48 i 0.005 60 e1 0 v K2 i .2m 3 L=8.9 ,50 DDe20 3) 4 5,48 K mis 4 02 00 i 1 De20 47,40 47,30 2 ,50 1 21 4) 4 liitu 47, ,28 K2 05 L 33 De11 3 ,4W1 0 47 0 L=1 45 47,177 .0 .2m 47 1 V1 8 i=0. 47,40 i=0.00 4 - 1) ) 45,28 .3m 1 5.2m 1 0 =0.0 46, ,33 De2 10 i= MK 08 L=13 i= Joonise nimetus 1W1 47, L=8 DK11 005
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel