Saku vald Juula-Liia ja osa Augusti maaüksusest detailplaneeringust

Majandustegevuse registri EEP002309, EPE001096, EEP003399, EPE000728, EEP003313, ELK000017, EEG000274, majandustegevusteated nr EEK000863, TEL001831, TGT000153 TÖÖ nr: 23101 Tellija Saku Vallavalitsus Juubelitammede tee 15, Saku 75501 Kontakt 671 2431 | [email protected] Huvitatud isik osaühing ATERTON Põhja pst. 21/2, Tallinn 10414 Kontakt Oliver Tiidus | 518 3460 | [email protected] Koostaja K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn 10151 Kontakt Eerik Kask | 5340 5637 | [email protected] JUULA JA LIIA MAAÜKSUSTE NING AUGUSTI MAAÜKSUSE OSA DETAILPLANEERING Juhataja Rein Annusver Konsultant Ülle Kadak Projektijuht Eerik Kask Tallinn 2025 K-Projekt AS Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn Registrikood: 12203754 +372 626 4100 KMKR nr: EE101501806 [email protected] | kprojekt.ee Pank: Swedbank EE522200221069694100  Planeeritud ala asukoht Aluskaart: Maa-ameti MS teenuse põhikaart K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala [email protected] reg kood 12203754 detailplaneering (ID 80096) Projektijuht E. Kask Objekti asukoht: Saku vald, Saku alevik Joonise nimi: Asukohaskeem Faili nimi: Koostatud: 21.06.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 23101_DP-1 Asukohaskeem.dwg 23101 DP-1 DP -  TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir Olemasolev autoliikluse ala Planeeritud autoliikluse ala Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: Planeeritud kergliikluse ala · Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee kinnistule planeeritud Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, (7x105m) planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m, planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule koridori laiusega 5 m. Planeeritud võimalik jalgratta- ja jalgtee Veekogu * arvutatuna olemasolevatele kruntidele üldplaneeringu järgi määratud äri- ja tootmismaa maa-alast 5 Haljasala Ä 0-100 ja/või Th 0-100 Saku valla üldplaneeringu järgne 14-18 5293 kuni 3 kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade 4 3 _ ning elamumaade vahel 6 3 8499 m² - 23 Planeeritud maapealne hoonestusala Ä 0-100 ja/või Th 0-100 N Juuliku-Tabasalu tee 71801:003:1026 2 _ L _ _ Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18 7888 kuni 3 14-18 7929 kuni 3 3 _ Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel _ _ _ - W E Planeeritud hoone / hooneosa võimalik Ä 0-100 ja/või Th 0-100 - 3 - 14832 m² 78 1-3K asukoht ja korruselisus 14-18 7897 kuni 3 13552 m² - 14642 m² 72 S 1 3 _ 14986 m² - 79 1 Krundi positsiooni number l in n a ring tee l SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES Ä 0-100 ja/või Th 0-100 a 14-18 7377 kuni 3 11 T KÕRGUS MEETRITES EHITISEALUNE PIND MAAPEAL HOONETE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus 7,0 3 _ SUURIM EHITISEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL - KRUNDI SUURUS P - krundil 14055 m² 6 6,6 67 P-23 1 Ä Bürood ja kaubanduspinnad P-57 Th Tootmishooned 7,0 Vä 7,0 L Tee, tänav ä na Üm Üldkasutatav maa jõg P-50 47,4 7,3 Autode võimalik juurdepääs krundile i P-56 Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse P-0 Parkimiskohtade arv Tulemüüri vajadus 7,9 P-44 P-21 1 Madalhaljastuse võimalik asukoht 5 ,0 Kõrghaljastuse võimalik asukoht 50 75,0 4,5 4,5 4 3K Perspektiivse Planeeritud kraav settetiigi võimalik 3K asukoht Planeeritud truubi võimalik asukoht 3 P-22 Planeeritud trafoalajaam 1 P-46 P-23 17,5 Planeeritud immutustiik (orienteeruv asukoht) 4,5 4,5 2 3K 50 ,0 Planeeritud immutuskraav (orienteeruv asukoht) Eesti põhikaardile kantud veekogu piir P-23 3K Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 3K Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m Kallasrada 4 m 75,0 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m 3K Varem planeeritud objektid 7 L1 Eha tee05:0351 Avalikuks kasutamiseks määratud ala 71801:0 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala R2 e tee tee // Täh Alajaama kaitsevöönd 2 m 0,0 Paju põ ik // Paju Taevak Eha tee 26 // Kuu tee // 71801:005:0381 // Eha tee Eha tee 24 Eha põik5:0448 71801:005:0379 Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala 71801:00 Eha tee 22 30,0 71801:005:0378 Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m Eha tee 20 7 Eha tee 16 Eha tee 18 71801:005:0376 71801:005:0377 Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) 71801:005:0199 Kuu tee aare Eha tee Naaberplaneeringus planeeritud objektid Eha tee 14 Üm 71801:005:0198 _ _ _ (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) Augusti Eha põik 1 // Eha tee 12 _ _ Taevakaare tn 20 71801:005:0375 71801:005:0213 Likvideeritav objekt 71801:005:0197 - Eha tee 10 Märkused: 71801:005:0196 37871 m² - 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. Eha tee 8 Pumpla võimalik 71801:005:0195 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. Eha tee 6 Taevakaare tn 9 Taevakaare tn 18 asukoht (vajadusel) 71801:005:0194 Kuu tee 37 71801:005:0367 71801:005:0374 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 71801:005:0210 Kuu tee 40 LÕIGE 1-1 Eha tee 4 71801:005:0352 4. Krunte võib omavahel liita, kruntide liitmisel summeerub ka kruntidele määratud ehitusõigus, v.a. hoonete kõrgus. Juhul kui krunte 71801:005:0193 ei liideta, tagada naaberkruntidel paiknevate hoonete vahel normikohane tuleohutuskuja. Eha tee 2 71801:005:0192 Parkla 5. Katastriüksused piirid Maa-ametist 11.12.2023. a seisuga. 17.00 Haljasriba 0.50 Sõidutee 7.00 Haljasriba Haljasala kraaviga 0.50 3.00 Parkimiskoht 5.00 Parkla sõidutee 7.00 Parkimiskoht 5.00 Kõnnitee 3.00 Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Eha põik 3 Eha põik 7 Taevakaare tn 7 DP kinnistu piir Paju tee 71801:005:0339 71801:005:0341 71801:005:0365 Taevakaare tn 16 71801:005:0373 Eha põik 4 Kuu tee 38 71801:005:0337 Kuu tee 35 71801:005:0353 71801:005:0209 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Paju põik 3 Paju põik 5 Eha põik 8 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa 71901:001:0434 71801:005:0338 1: 2 1: 2 1: 2 2 tel +372 626 4100 71901:001:0435 1: [email protected] detailplaneering (ID 80096) Paju põik 1 reg kood 12203754 71801:005:0200 Perspektiivne gaasitoru Planeeritud 10kV el. kaablikoridor Planeeritud sidekaabel Planeeritud tänavavalgustuse kaabel Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Planeeritud veetoru Taevakaare tn 5 71801:005:0363 Projektijuht E. Kask Saku vald, Saku alevik Taevakaare tn 14 Paju põik Taevakaare tänav 71801:005:0372 Joonise nimi: 71901:001:04 33 Eha põik 9 Kuu tee 36 71801:005:0357 Konsultant Ü. Kadak Eha põik 5 71801:005:0334 71801:005:0354 Planeerija K. Salumäe Põhijoonis Paju põik 71801:005:0333 Kuu tee 33 Faili nimi: Koostatud: 09.12.2025 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 71801:005:0208 23101_DP.dwg 23101 DP-2 DP 1:1000  Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Alajaama kaitsevöönd 2 m TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala Katastriüksuse piir Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Tammepargi, Toomiku ja lähiala detailplaneering) Moodustatava krundi piir Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir Naaberplaneeringus planeeritud objektid Planeeritud autoliikluse ala Planeeritud trafoalajaam nr 3 (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod Planeeritud kergliikluse ala kuni 2X1600 kVA) Planeeritud võimalik jalgratta- ja jalgtee Pos. 5 planeeritud Juuliku-Tabasalu tee Pos. 4 ja 5 kinnistute elektriliitumine side liitumispunkt N 71801:003:1026 alajaama 0.4kV seadmes Veekogu W E Planeeritud Haljasala trafoalajaam nr 2 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod Pos. 4 planeeritud Saku valla üldplaneeringu järgne kuni 2X1600 kVA) Pos 5 S 27,6 side liitumispunkt kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade Pos. 2 ja 3 kinnistute elektriliitumine LPG3 Pos 4 ning elamumaade vahel alajaama 0.4kV seadmes LPG3 50,0 n a r i n g te e Pos. 3 planeeritud Planeeritud maapealne hoonestusala 11 Talli n side liitumispunkt Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 7,0 Pos. 2 planeeritud Pos 3 G side liitumispunkt LPG3 1 Krundi positsiooni number 26,8 G 7.00 6 6,6 Pos 2 Planeeritud trafoalajaam nr 1 P-23 2.70 5.00 LPG3 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod Tulemüüri vajadus kuni 2X1600 kVA) Pos. 1 kinnistu elektriliitumine P-57 Kõrghaljastuse võimalik asukoht 7,0 alajaama 0.4kV seadmes Pos 1 0,7 0,9 Vä 52.5 De110 L=3 7,0 G LPG3 ä Pa=750kW Madalhaljastuse võimalik asukoht 6,5 na 7,0 Pa=750kW R= 150 24,8 50,0 G 1,1 3,0 m Eesti põhikaardile kantud veekogu piir jõg P-50 47,4 7,3 5,0 i Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m P-56 7.00 2,7 Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m G 5,0 3,0 Pa=750kW Pa=750kW Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m 7,9 P-44 P-21 Kallasrada 4 m 7,0 2,7 5 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja 5,0 välimisest servast 50 m P-47 R= ,0 3,0 50 150 4,5 4,5 4 3K De110 L=1 m 3K Varem planeeritud objektid Pa=800kW Perspektiivse 75,0 58.4 settetiigi võimalik Pos. 1 planeeritud side liitumispunkt 3K asukoht Olemasolev veetoru 3 P-22 K1 liitumispunkt Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru 1 P-46 P-23 17,5 Olemasolev dreenitoru V1 liitumispunkt 4,5 4,5 2 3K K liitumispunkt V1 liitumispunkt 50 ,0 Olemasolev madalpinge kaabel Olemasolev sidekaabel P-23 3K K liitumispunkt V1 perspektiivne ringistus, Planeeritud veetoru V1 liitumispunkt täpsusta Planeeritud kinnistusisene De110 L=1 reoveekanalisatsioonitoru 3K 67.4 De63 L= Planeeritud veevõtukoht (hüdrant) 31.9 Planeeritud immutustiik (orienteeruv asukoht) 75,0 V1 liitumispunkt De63 L= Planeeritud immutuskraav (orienteeruv 30. K liitumispunkt De63 L= 9 asukoht) 7.1 De63 L= K liitumispunkt 31.9 Planeeritud kraav De63 L= V1 liitumispunkt 7 9.0 Planeeritud truubi võimalik asukoht L1 Eha tee05:0351 7 1 8 0 1 :0 Planeeritud trafoalajaam De63 L=7.6 R2 De63 L= Tähe tee Paju tee // 0 põik // Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor ,0 40.2 Eha tee 26 Taevak tee // Paju // Eha tee // Kuu Eha tee 24 71801:005:0381 Eha põik5:0448 71801:005:0379 Planeeritud keskpinge kaablikoridor 71801:00 Eha tee 22 De63 L= 30,0 71801:005:0378 Planeeritud sidekanalisatsioon 39.5 Eha tee 20 71801:005:0377 Planeeritud tarbija madalpinge kaablikoridor Eha tee 18 Eha tee 16 71801:005:0376 Kuu tee 71801:005:0199 aare Planeeritud tarbija sisestuskilp 2 1 2 3 1 Eha tee Eha tee 14 71801:005:0198 Taevakaare tn 20 Augusti Perspektiivne gaasitoru Olemasolev side Eha põik 1 // Eha tee 12 71801:005:0375 71801:005:0213 G Perspektiivne gaasikape postikarp SKKPC058 Eha tee 10 71801:005:0197 13 2 71801:005:0196 L= L De e11=0 0.0 1 Avalikuks kasutamiseks määratud ala D .6 i .3 3 =3 20 Eha tee 8 0 Pumpla võimalik 71801:005:0195 05 Eha tee 6 Taevakaare tn 9 Taevakaare tn 18 asukoht (vajadusel) 71801:005:0194 Kuu tee 37 71801:005:0367 71801:005:0374 Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m 71801:005:0210 Kuu tee 40 Eha tee 4 71801:005:0352 Märkused: 71801:005:0193 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. G Eha tee 2 71801:005:0192 2. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Eha põik 3 Eha põik 7 Taevakaare tn 7 Paju tee 71801:005:0341 71801:005:0365 Taevakaare tn 16 De200 L=7 71801:005:0339 71801:005:0373 2.2 i=0.005 Eha põik 4 Kuu tee 38 71801:005:0337 Kuu tee 35 71801:005:0353 71801:005:0209 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Paju põik 5 Eha põik 8 Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa Paju põik 3 71801:005:0338 tel +372 626 4100 71901:001:0435 71901:001:0434 [email protected] detailplaneering (ID 80096) Paju põik 1 reg kood 12203754 71801:005:0200 Objekti asukoht: Taevakaare tn 5 Projektijuht E. Kask 71801:005:0363 Projekteerija A. Koppel Saku vald, Saku alevik Taevakaare tn 14 Paju põik Taevakaare tänav 71801:005:0372 Joonise nimi: 71901:001:04 33 Eha põik 9 Kuu tee 36 71801:005:0357 Projekteerija S. Voznjuk 3 1 Eha põik 5 71801:005:0334 71801:005:0354 Projekteerija I. Svedova Tehnovõrgud Paju põik 2 71801:005:0333 Kuu tee 33 09.8 i=0.008 Faili nimi: Koostatud: 09.12.2025 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 71801:005:0208 G De160 L=1 23101_DP.dwg 23101 DP-3 DP 1:1000  Juuliku-Tabasalu tee N 71801:003:1026 W E S li n n a ring tee 11 T a l Vä än a jõ gi Juula Augusti TINGMÄRGID M 100% 62732 m² M 100% 84620 m² Planeeritud ala piir 71801:005:0105 71801:005:0213 Katastriüksuse piir Olemasolev autoliikluse ala Veekogu Liia aadress M 100% 38209 m² maakasut. sihtotstarve pindala Kinnistu andmed 71801:005:0348 katastritunnus M Maatulundusmaa L Transpordimaa Saku valla üldplaneeringu järgne kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade ning elamumaade vahel Eesti põhikaardile kantud veekogu piir Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m L1 Eha tee05:0351 71801:0 Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m R2 e tee Eha põik // Eha tee // tee // Täh Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m 0,0 õik // Paju Taevak // Paju p Eha tee 26 Kuu tee // Paju põik // // Kuu tee 71801:005:0381 // Eha tee Eha tee 24 Eha põik5:0448 71801:005:0379 Paju tee // Tähe tee Kallasrada 4 m 71801:0 0 Eha tee 22 L 100% 12959 m² 71801:005:0378 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja Eha tee 20 71801:005:0448 Eha tee 18 71801:005:0377 välimisest servast 50 m Eha tee 16 71801:005:0376 Kuu tee aare Eha tee L1 71801:005:0199 Eha tee Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m L 100% 2020 m² Eha tee 14 71801:005:0198 71801:005:0351 Taevakaare tn 20 Augusti Eha põik 1 // Eha tee 12 71801:005:0375 71801:005:0213 Eha tee 10 71801:005:0197 71801:005:0196 Eha tee 8 Pumpla võimalik 71801:005:0195 Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Eha tee 6 Taevakaare tn 9 Taevakaare tn 18 asukoht (vajadusel) 71801:005:0194 Kuu tee 37 71801:005:0367 71801:005:0374 71801:005:0210 Kuu tee 40 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Eha tee 4 71801:005:0352 71801:005:0193 Eha tee 2 71801:005:0192 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa tel +372 626 4100 detailplaneering (ID 80096) Eha põik 3 Eha põik 7 Taevakaare tn 7 [email protected] Paju tee 71801:005:0339 71801:005:0341 71801:005:0365 Taevakaare tn 16 reg kood 12203754 71801:005:0373 Projektijuht E. Kask Objekti asukoht: Eha põik 4 Kuu tee 38 71801:005:0337 Kuu tee 35 71801:005:0209 71801:005:0353 Planeerija K. Salumäe Saku vald, Saku alevik Paju põik 5 Eha põik 8 Paju põik 3 71801:005:0338 Joonise nimi: 71901:001:0435 71901:001:0434 Tugiplaan Paju põik 1 71801:005:0200 Faili nimi: Koostatud: Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 09.12.2025 Taevakaare tn 5 71801:005:0363 23101_DP.dwg 23101 DP-4 DP 1:1000  3K 3K Väljavõte Saku valla üldplaneeringu maakasutusplaanist Haljasala ja parkmetsa maa-ala 3K 3K Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala Tiheasustusega ala 18 Perspektiivne või rekosntrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor * Ülejäänud tingmärgid ühtivad Saku valla üldplaneeringu maakasutusplaani tingmärkidega Planeeritud ala asukoht Tuuli kinnistu detailplaneering (DP295) 1 kehtestatud 12.06.2008 Saku Vallavolikogu otsusega nr 36 (osaliselt kehtetu) N 13211 u s süsteemi ala 2 Linsi kinnistu detailplaneering (DP353) a r a nd 10301 kehtestatud 19.04.2012 Saku Vallavolikogu otsusega nr 30 W E Juuliku I maap Linsi kinnistu detailplaneering (DP573) 3 kehtestatud 14.11.2020 Saku Vallavolikogu otsusega nr 89 S Tariku, Tarikupõllu ja lähiala detailplaneering (DP471) 4 kehtestatud 26.07.2022 Saku Vallavalituse otsusega nr435 10300 Pauli ja Kadi kinnistute detailplaneering (DP776) 5 kehtestatud 14.07.2001 Saku Vallavolikogu otsusega nr 45 (osaliselt kehtetu) Eha põik 3, Eha põik 4, Eha põik 5 kinnistute detailplaneering (DP162) 6 kehtestatud 25.05.2004 Saku Vallavalitsuse otsusega nr 656 228806 llinna ring tee nd us süsteemi ala 7 Paju tee 20, Paju põik 2, Paju põik 3 kinnistute detailplaneering (DP179) Ta maapar a kehtestatud 19.04.2012 Saku Vallavolikogu otsusega nr 30 Juuliku Kasemetsa ja Tiidu detailplaneering (DP780) 8 kehtestatud 13.12.2001 Saku Vallavolikogu otsusega nr 86 3K Liia kinnistu detailplaneering (DP177) 3K 9 kehtestatud 11.11.2004 Saku Vallavolikogu otsusega nr 113 (osaliselt kehtetu) 3K 10 Tariku, Tarikupõllu ja lähiala detailplaneering (DP872) kehtestatud 26.07.2022 Saku Vallavolikogu otsusega nr 435 3K 11 Tähesära maaüksuse ja lähiala detailplaneering (DP 1067) 3K algatatud 14.11.2023 Saku Vallavalituse otsusega nr 763 lu tee Juuliku maaüksuse osa ja lähiala detailplaneering (DP980) 13 12 3K 14 algatatud 09.08.2022 Saku Vallavalituse korraldusega nr 455 a Tabas Metsise 7 detailplaneering (DP138) 215 13 kehtestatud 09.12.2003 Saku Vallavalituse korraldusega nr 1338 3K 12 15 Metsise 5 detailplaneering (DP88) u- 16 14 kehtestatud 15.07.2003 Saku Vallavalituse korraldusega nr 791 Juulik 9 Metsise 6 detailplaneering (DP83) 15 kehtestatud 19.12.2002 Saku Vallavolikogu otsusega nr 101 Metsise 13 detailplaneering (DP235) 945a 16 kehtestatud 06.12.2005 Saku Vallavalituse korraldusega nr 1368 17 3K Männi tee 21 detailplaneering (DP421) 8 17 kehtestatud 17.11.2016 Saku Vallavolikogu otsusega nr 142 945a Tammepargi, Toomiku ja lähiala detailplaneering (DP1062) 945a 6 18 algatatud 12.09.2023 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr 644 2K 2K 2K TINGMÄRGID Planeeritud ala piir 3K Kehtestatud detailplaneeringu piir 3K 2K 2K 7 2K Menetletava detailplaneeringu piir tee Katastriüksuse piir lu 945a 945a sa Moodustatava krundi piir ba -Ta 2K Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir 2K ku 2K pe aav 2K av uli 2K Planeeritud hoonestusala korruselisusega Ju kra 2K r 2K ulik peak 2K a 2K Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 2K 945a 945a 945a 977 u 977 Autoliikluse ala u Paju tee ulik Kergliikluse ala u u J J 2K 2K 213 2K 10 Puurkaev 2K 2K 2K 11 2K Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m 2K 945a Palliplats Reoveepumpla kuja 10 m 2K 945a 42113 977 977 4 Veekogu - Juuliku peakraav 223 945a 2K 3 93 Saku valla üldplaneeringu järgne kaitsehaljastusega ala äri- ja 2K 2K 2K 2K tootmismaade ning elamumaade vahel 2K 2K 2K 2K 945a Maaparandussüsteemi piirjoon 945a 2K 2K 42148 Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd laiusega 12 m Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m 2K 2K Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 2K 1 Vääna jõe veekaitsevööndi piir 50 m 2K 2K 2 Kallasrada 4 m 5 ... Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m 3 Maa-ameti WMS tingmärgid Teed, tänavad ja platsid Õuealad Haljasalad Metsad ja põllud Hooned Märkused: 1. Andmed naaberplaneeringute kohta on antud 05.02.2024 seisuga. 2. ALUSKAART: Maa-ameti WMS teenuse põhikaart. K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti osa maaüksuse tel +372 626 4100 [email protected] detailplaneering (ID 80096) reg kood 12203754 Projektijuht E. Kask Objekti asukoht: Saku vald, Saku alevik Planeerija K. Salumäe Joonise nimi: Ruumilise keskkonna analüüs Faili nimi: Koostatud: 26.11.2025 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 23101_DP-5 RK analüüs.dwg 23101 DP-5 DP 1:2000  KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ........................................................................................ 3 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................. 3 2 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 3 3 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 4 4 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5 5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 10 6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 17 7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 18  8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 22 9 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA....................................................................... 22 II JOONISED 1. Asukohaskeem DP-1 2. Põhijoonis DP-2 3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4. Tugiplaan DP-4 5. Ruumilise keskkonna analüüs DP-5 III LISAD K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 2 / 23 09.12.2025  I SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1 Kehtivad õigusaktid • Planeerimisseadus; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; 2 Arengukavad ja -strateegiad • Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24). • Saku valla kliima- ja energiakava 2030 3 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud • Juula-Liia detailplaneering; Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine, Akukon Eesti OÜ, 2024; 4 Eesti standardid • EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“; • EVS 843:2016 „Linnatänavad”; • EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“; • EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“; • EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”; • EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”; • EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. 2 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Planeeringualast itta jääb Vääna jõgi, lõunasse olemasolev Eha ja Paju tee vaheline elamukvartal ning Augusti kinnistu. Lääne poole jääb Tähevälja kinnistu. Piirkond on aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa. Ümbritsev piirkond tervikuna on arenemas tiheasustusega alaks. Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele. Ala on ühtlase reljeefiga, seda läbib lõuna-põhjasuunaline kraav. Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud põhja poolt Tähevälja planeeringualale kavandatava tee pikendusena. Tähevälja planeeringualale on peamine juurdepääs Saku-Laagri tee ringristmikult ja väiksematele sõidukitele mõeldud juurdepääs Paju ja Eha tee ristmikult. Planeeringuala suurus on 11,8 ha. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Kinnistu on hoonestamata. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 3 / 23 09.12.2025  Liikluskorraldus Planeeritud ala paikneb Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Juurdepääs kinnistule on Saku-Laagri tee ringristmikult läbi Tähevälja kinnistu. Vertikaalplaneerimine Maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgus on ca 36,0-37,0 m. Haljastus Ala on üldiselt kõrghaljastuseta rohumaa. Ala läbib kraav, mille servas leidub põõsaid ja madalamaid puid. Müra Peamiseks müraallikaks piirkonnas on autoliiklus Tallinna ringteelt. Muud olulised müraallikad puuduvad. Mürahinnangu koostas 2024. aastal Akukon Eesti OÜ. Mürahinnangu modelleerimise tulemusena selgus, et kavandatavad hooned toimivad müratõkkena ning vähendavad teeliikluse mürataset. Avaliku ruumi kvaliteet Planeeritav ala asub tiheda liiklusega magistraaltee ääres ja on hästi ühendatud Tallinna ja Saku aleviku keskusega. Avalikult kasutatavat ruumi planeeringualal hetkel sisuliselt ei ole – alal on üksikud läbivad jalgrajad. Tehnovarustus Planeeritud maa-alal tehnovõrgud puuduvad, kuid ühendused on vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele võimalik tagada. 3 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise keskkonna analüüs Ruumilise keskkonna analüüsi alusmaterjaliks on Saku valla üldplaneering (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) ja kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud. Vastavalt üldplaneeringule asuvad Juula, Liia ja osa Augusti kinnistu põhjapoolsest osast äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete kõrguseks on äri- ja tootmisettevõtte maa-alal lubatud 14 meetrit, erandjuhtudel kuni 18 m tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest ja põhjendustest. Kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolses osas. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada kehtivaid kitsendusi – maantee kaitsevööndit ja Vääna jõest tulenevaid kitsendusi. Vastavalt üldplaneeringule võib ehitisealune pind olla 40% krundi pindalast, erandjuhtudel kuni 50% krundi pindalast. Haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% kruntide pindalast. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 4 / 23 09.12.2025  Lähipiirkonnas asuvad nii elamu- kui ka ärimaad. Tallinna ringtee äärde kavandatakse ärifunktsiooniga hooneid nii Saku vallas kui ka naabervaldades, mida ringtee läbib. Läbiva maanteena on äride jaoks tegu logistiliselt hea asukohaga. Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad elamualad. Kavandatavad elamualad jäävad planeeringust lõuna poole ning eraldatakse kaitsehaljastusega võimalike häiringute leevendamiseks. Planeeringus kavandatav hoonestus mõjub elamumaadele müratõkkena ning vähendab Tallinna ringteelt ja Saku-Laagri teelt tulenevat liiklusmüra nii lõunasse jääval kavandataval elamupiirkonnal kui ka olemasolevatel elamutel Eha ja Paju tee vahele jääval alal. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis on toodud DP-5. Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused Planeeringuala kontaktvööndis toimub arendustegevus, mille käigus kavandatakse piirkonda uusi ärihooneid ning elamukvartaleid. Kavandatavate kvartalitega muutub piirkond elavamaks ning täienevad piirkonna elanike rekreatsioonivõimalused. Ärifunktsiooniga planeeringualad pakuvad kodulähedasi teenuseid ning planeeringu realiseerumisel heakorrastatakse kasutuseta ala ning teedevõrk muutub sidusamaks. Planeeringuala lähistel asuvad elamukvartalid ning neid kavandatakse ka juurde. Äri- ja elamufunktsioone eraldab kaitsehaljastus ning kavandatavad ärihooned kaitsevad elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest. Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on: • kavandada äri- ja tootmishooneid või logistikahooneid, mis elavdavad piirkonda, pakkudes kodulähedasi töökohti ja toimivad lähedalasuvatele elamutele müra tõkestava meetodina; • rajada juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) Tähevälja planeeringuala pikendusena, vältides läbisõiduteeks muutumist; • kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele. 4 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Juula ja Liia kinnistute ning Augusti kinnistu osa jagamine viieks äri- ja tootmismaa krundiks, üheks transpordimaa krundiks ja üheks üldmaa krundiks. Planeeringualasse jääb Augusti kinnistu põhjapoolne osa. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks. Loodavate kruntide täisehituse protsent on Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20. aprilli 2023 otsusega nr 24) kuni 40%, igakordse kaalumise alusel kuni 50%. Suuremad hoonestusalad võimaldavad optimaalsemat ruumikasutust, võimaldades hooneid paindlikumalt, sh liigendatumalt kavandada, mis omakorda on abiks ka müra leviku tõkestamisel elamupiirkondadesse. Maaomand Planeeritud alal asuvad katastriüksused: Nr Aadress Pindala Registri- Katastritunnus Sihtotstarve Omanik ha osa nr Maatulundus- 1 Juula 6,27 5721702 71801:005:0105 Eraomand maa 100% K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 5 / 23 09.12.2025  Maatulundus- 2 Liia 3,82 6837502 71801:005:0348 Eraomand maa 100% Transpordi- 3 Eha tee L1 0,2 9914102 71801:005:0351 Eraomand maa 100% Maatulundus- 4 Augusti 8,46 6837602 71801:005:0213 Eraomand maa 100% Augusti kinnistu on kavandatud jagada. Planeeritud maa-ala krundijaotus Detailplaneeringus kavandatakse Juula, Liia ja Augusti kinnistu põhjapoolse osa ning Eha tee L1 kinnistute ümberkruntimine. Ümberkruntimise tulemusena moodustatakse seitse krunti. Planeering võimaldab kõrvutiasuvaid hoonestatavaid krunte liita (st pos 1, pos 2, pos 3, pos 4 ja pos 5). Säilitatakse ka võimalus krundi pos 1 ja kõrvalasuva Tähevälja kinnistu kruntide liitmine. Kruntide liitmisel liitub ka kruntidele määratud ehitusõigus üldplaneeringus lubatu piires. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala põhimahus äri- ja tootmisettevõtete maa-alal, kuhu võib kavandada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid ning laohooneid, sh hulgikaubandushooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suurest jäätmetöötlusest, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntidega, et vältida ühtlast tumma seina Tallinna ringteel. Planeeringuala lõunapoolsele küljele nähakse ette kõrghaljastusega puhverala, et vähendada hoonete visuaalset mõju elamualale. Kavandatav puhverala asub osaliselt üldplaneeringu järgsel äri- ja tootmisettevõtete maa-alal. Hoonestusele taotletakse suuremat kõrgust ja hoonestusala tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt, ehk et hoonete kõrguseks kavandatakse põhimahus 14 meetrit kuid näiteks logistikas kasutatava laotehnika mahutamiseks võib osa hoonest olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m – kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolsemas osas, Tallinna ringtee pool. Hoonestus aitab kaasa piirkonnas linnalisema keskkonna tekkele ning on tiheasustusalale sobilik. Tallinna ringtee poole suuremate hoonete ehitamine aitab kaasa müra leevendamisele elamute piirkonnas. Lisaks vähendab see suurtel avatud aladel tekkivaid tuuli. Hoonestusele pos 1-5 taotletakse suuremat hoonete kõrgust ja hoonestusala tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt, et võimaldada hoonete optimaalne kasutus ning kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine. Suurendatud ehitisealune pind aitab vähendada liiklusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju planeeritavale ja ka olemasolevale elamuarendusele, vähendades Tallinna ringteelt levivat müra ning puhverdades heitgaase – koostatud mürahinnangu üks järeldusi oli, et ärimaale kavandatavad potentsiaalsed hooned hakkavad varjestama Tallinna ringteelt lähtuvat liiklusmüra kavandatava elamuala suhtes. Kuivõrd Saku aleviku territoorium on laienenud Tallinna ringteeni ning alevikus on soodustatud pigem tiheda hoonestuse kavandamine, siis on ka suuremate hoonete kavandamine põhjendatud. Ka äri- ja tootmistegevust on mõistlik arendada logistiliselt juurdepääsetavamates kohtades, mida Tallinna ringtee äärne kindlasti on. Head K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 6 / 23 09.12.2025  ühendused on nii Paldiski kui Maardu suunal ning suuremate linnade ja sadamatega muudavad piirkonna atraktiivseks näiteks nii logistika- kui tootmisettevõtetele. Arvestatud on ka võimalusega hoonestatavaid krunte liita, liitmisel liituvad ka võimalikud hoonestusalad ning ehitusõigus üldplaneeringus määratu piires. Pos 1 krundi hoonestusõigus võib liituda sellest lääne poole jääva Tähevälja katastriüksusele jääva planeeringu hoonestusõigusega. Detailplaneeringus kavandatavad hoonestusalad järgivad kruntide struktuuri ning võimaldavad hooneid optimaalselt paigutada nii krundi ulatuses kui ka krunte liites. Lisaks on hoonestusalade kavandamisel arvesse võetud üldplaneeringu kohase kaitsehaljastuse ulatust. Kavandatud hoonestusalad võimaldavad rajada nõuetekohast kaitsehaljastust. Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal (pos 1 – pos 7, kokku 118 437 m2) on 0,9. Kruntide täisehituse protsendi suurendamine on põhjendatud seoses vallale loovutatavate kruntidega – ennekõike pos 7, kus tagatakse 30 m puhverala hoonestatava krundi ja olemasoleva Eha tee vahele – varasemalt on üldplaneeringu kohaselt äri- ja tootmismaa olnud ka pos 7 alale ulatuvana. Kavandatava puhverala suurendamiseks loovutatakse oluline osa üldplaneeringu järgset äri- ja tootmisettevõtete maa-ala. Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 055 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7377 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42%** Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Lisaks on krunti määratud läbima avalikku kasutusse antav põhja-lõunasuunaline kergliiklustee, mille asukoht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, kui hoonete asukoht on selgunud. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 986 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7897 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42%** K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 7 / 23 09.12.2025  Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 642 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7888 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapeale korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 4 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 14 832 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7929 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42%** Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 5 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 8 / 23 09.12.2025  Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 8499 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 5293 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m* Täisehituse protsent: 42%** Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. * Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas). ** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale. Pos 6 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krundi kavandatud suurus: 13 552 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoonete suurim lubatud kõrgus: - Krundi eesmärk on tagada juurdepääsud kruntidele 1-5 alates Tähevälja kinnistust. Pos 7 Krundi kasutamise sihtotstarve: üldmaa Krundi kavandatud suurus: 37 871 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoonete suurim lubatud kõrgus: - Krunt on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja antakse vallale üle. Krundile kavandatakse kõrghaljastust ja maastikuarhitektuurseid elemente (sh kaaluda kohalikke sademeveelahendusi, viibetiike ja -kraave ning immutusalasid, vajadusel suunata puhastatud sademevesi Vääna jõkke). Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale. Eesvoolu on kavandatud suunata piiratud sademevee vooluhulk. Vajadusel on kruntidele katusevee jaoks ette nähtud akumuleerivad torud-mahutid, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistule, v.a. läbivale haljasvööndile. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Pos 7 rajatakse kohalike sademeveelahenduste süsteem (viibetiigid, kraavid). K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 9 / 23 09.12.2025  Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse ja juhitakse pärast puhastamist haljastatud krundiosadele. Vee kogumisel tuleb kaaluda ka võimalust kasutada sademevett kastmisel või platside pesul. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Haljastuse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringus tuuakse juurde mitmerindelist haljastust äri- ja tootmismaa ja elamualade vahele jäävale puhveralale ning kruntidele vastavalt ehitusprojektile. Haljastuspõhimõtete määramisel on oluline tagada ka ärifunktsiooniga hoonetele vajalik nähtavus. Seetõttu nähakse Tallinna ringtee poolsele küljele ette pigem madalamat haljastust. Mitmerindeline haljastus ja kõrghaljastus nähakse ette kaitsehaljastusena äri- ja elamufunktsiooni vahelisele 30 meetri laiusele puhveralale (pos 7). Puhveralale rajatakse ka jalgrada ning vaba aja veetmise võimalused ning võimalusel ka sademeveelahendusi nagu viibetiigid või kraavid. Muuhulgas lahendatakse puhveralal planeeringuala läbiva põhja-lõunasuunalise kraavi ümbersuunamine, et tagada terviklik sademevee ärajuhtimise lahendus viibetiikide ja -kraavidega, pidades silmas Vääna jõe vahetut lähedust. Täpsed lahendused antakse ehitusprojektide koostamise käigus. Ehitusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt tase 7. Planeeritav jalgrada jääb osaliselt ka kalda ehituskeeluvööndisse. Põhijoonisel on näidatud jalgraja orienteeruv asukoht ning selle täpne asukoht selgub edasise projekteerimise käigus. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule on haljastatav või looduslikuna säiliv osa minimaalselt 10% iga krundi pindalast. Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga. Planeeritud ärihoone jäätmehoidlate asukoht projekteerida hoonesse. Hoonetest väljapoole jäävatele mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse või aediku. Sorteeritud jäätmete kogumise koht on kavandatud kinnistu sissepääsutee kõrvale laiendatud alale. Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga. 5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus uute äri-/tootmishoonete ehitamiseks, mis on planeeringuala asukohta ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärseid trende arvestades sobilik areng. Tekkivale tänavaruumile lisatakse haljastust (mururibad, põõsad), juurde- ja läbipääsude tagamiseks rajatakse kergliiklusteed. Visuaalse häiringu vähendamiseks rajatakse K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 10 / 23 09.12.2025  hoonestuse lõunaküljele (pos 7) mitmerindelise (sh kõrg-) haljastusega puhverala, mis varjab planeeringualale jäävaid hooneid elamupiirkondade poolt. Planeeringulahenduse väljaehitamine parandab ka liikumis- ja rekreatsioonivõimalusi olemasoleva elamupiirkonna elanikele Paju ja Eha tee ümbruses ning kavandatava Tähesära kinnistu elanikele. Kavandatava puhverala väljaehitamine võimaldab terviklikku ja katkestusteta kulgevat rekreatsiooniala, mis ühendab omavahel aleviku erinevaid osasid ning funktsioone. Võimalikud läbipääsud täpsustatakse projekteerimise käigus – avalikult kasutatavad kergliiklusteed on pos 1-5 läbivad kergliiklusteed. Avalikuks kasutuseks on mõeldud ka puhveralale kavandatavad jalgratta- ja jalgteed. Kergliiklusteede täpsed asukohad ja parameetrid täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Lähtuvalt Akukon Eesti OÜ koostatud mürahinnangust, tuleb ruumi kavandamisel pidada silmas ka äritegevusest põhjustatud müratasemeid: Kuna täpsemalt ei ole teada, millised bürood/kaubanduspinnad hoonesse tulevad, siis alljärgnevalt on välja toodud üldised soovitused, et mitte tõsta piirkonna mürataset: • mürahäiringute vähendamise peamine meede on ennetamine, st müraga peab arvestama projekteerimisel; • lähtudes keskkonnamüra normtasemetest ja võimalikust häiritusest, on oluline mitte alustada kauba- ja prügiveoga enne kella 7:00 või mitte planeerida eluhoonete poole kauba-, prügiveoala; • jälgida tehnoseadmete paigaldamise põhimõtteid ja rakendada vajadusel leevendusmeetmeid. Vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele on planeeringu koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeringuala asub Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal, edelanurgas ulatub planeeringuala Eha ja Paju tee ristmikuni. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale on kavandatud ennekõike lõuna poolt – elamupiirkondadest pääseb moodustatavate kinnistuteni jalgratta- ja jalgteede kaudu (nt pos 5 idaserv), mille paiknemine ja katendi tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonete põhjapoolses küljes on kergliiklusteed ettenähtud asfalteeritavana, teede laius on 3,0 m. Kaitsehaljastuse alale (pos 7) ettenähtud jalgratta- ja jalgtee katendid ja laiused täpsustatakse projekteerimise käigus. Põhijoonisel näidatud kergliiklusteede asukohad on põhimõttelised, kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Saku üldplaneeringust ning kujunevast hoonestusest. Autodega juurdepääs kinnistutele on kavandatud Saku-Laagri teelt ringristmikult läbi naaberplaneeringus kavandatava kogujatee. Teede täpsemad parameetrid (sh kraavide ja lumekoristuse osas) täpsustatakse edasisel projekteerimisel, põhimõttelised lahendused on näidatud lõikel 1-1 (vt põhijoonist). Juurdepääsutee ühendamine riigitee ristmikuga tuleb rajada ja Transpordiametile üle anda enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ringristmiku läbilaskevõimet on hinnatud eraldi uuringuga Tähevälja, Juula ja Liia DP liiklusuuring (2025), milles ühe järeldusena on toodud, et pealkirjas toodud detailplaneeringud ei põhjusta ringristmikule liikluskoormust, mis eeldaks ristmiku ümberehitust, samuti ei nähtud vajadust rajada ülekäigukoht. Parkimine lahendatakse oma kruntidel. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 11 / 23 09.12.2025  Lähimad ühistranspordipeatused on planeeringualast lõuna poole jääva Nurme tänava ääres Paju tee ja Männituka tee peatused. Saku aleviku keskus on ca 1,5 km kaugusel, seal asuvad lähimad kauplused ja avalikud teenused. Viru väljak Tallinnas jääb planeeringualast ca 20 km kaugusele. Parkimiskohtade vajadus on leitud koostöös huvitatud isikuga ning lähtutud on ettenähtavatest hoonete kasutustest. Täpne parkimiskohtade arv täpsustatakse edasiste projektide koostamise käigus. Parkimiskohtade mõõdud ja paigutused peavad olemas vastavuses standardiga EVS 843 Linnatänavad. Parkimiskohtade arv kruntide kaupa: Pos 1: 60 kohta Pos 2: 72 kohta Pos 3: 66 kohta Pos 4: 73 kohta Pos 5: 23 kohta Kokku: 294 kohta Parklate edasisel kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel parklaid võimalusel liigendada varju pakkuvate rohealadega, et vältida kuumasaarte teket. Vältida tuleb ulatuslike kõvakattega alade rajamist, samas peavad olema tagatud piisavad manööverdusalad. Kergliiklusteede kavandamisel seotakse võrgustik tervikuks olemasolevate teedega, tagada tuleb jätkuvus väljaspool planeeringuala. Ristmike nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgad on kavandatud vastavalt määruse nr 71 § 12 nõuetele, tagades kõrvalteelt põhiteele väljasõidul vajaliku nähtavuse. Antud lahenduses on nähtavuskolmnurga mõõtmed 7 m × 105 m (Tabel 10, Teede projekteerimise juhend) – kus 7 m on kõrvaltee teljest) mõõdetud kaugus peatunud sõiduki asukohast ja 105 m on nähtavuskaugus mööda põhitee telge mõlemas suunas. Selline lahendus vastab nõutud minimaalsetele nähtavuskriteeriumitele, tagades sõidukijuhile piisava aja ja ruumi ohutuks manöövriks ning võimaldades põhiteel liiklejatel aegsasti reageerida. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Veevarustus ja kanalisatsioon Detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts Saku Maja poolt 02.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr ET- 10902. Normdokumendid: • Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Veevarustus Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha teel asuvalt peamagistraalilt. Maakraanid MK-1, MK-2, MK-3 ja MK-4 on koos ühendustorustikega peamagistraalilt määratud likvideeritavateks. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 12 / 23 09.12.2025  Detailplaneeringu ala veevarustusallikana nähakse ette Kuu tee 2, Saku alevik (KÜ 71901:001:0777) rajatavat veetöötlusjaama. Veetöötlusjaam rajatakse OÜ Saku Arendus tellimusel Osaühing Miridon projekti nr 222515 „Tariku ja Tarikupõllu planeeringuala veepuhastusjaama rajamine“ alusel. Arvutuslikud vooluhulgad: Planeeringuala majandus-joogivee ööpäevane maksimaalne kogus kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=1 l/s. Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber) krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Planeeritud liitumispunkti läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise veevajadused. Liitumispunktide läbimõõt täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 ning paigaldussügavusega 1,8 m maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201. Tuletõrjeveevarustus Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada välistuletõrjevee vooluhulk ning hoonete sisetuletõrjevee ja sprinklerite vajadus. Väline tuletõrjeveevarustus on lahendatud planeeritud ringistatud De110 veevarustuse ühisvõrgu baasil (planeeritud hüdrandid HD-01 ja HD-02), kus võrguvaldaja poolt on garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks. Kui vajalik vooluhulk planeeritud veevarustuse ühisvõrgust ei ole tagatud, tuleb vastavalt vajadusele igale krundile lisada täiendav tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide siseselt piirkonna tuletõrjemahutid vajadusel koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje pumplaga. Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema lähimast hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist maksimaalselt 100 m kaugusel. Hüdrandid on ettenähtud põhjapoolse kogujatee lähedusse, mahutite ja hüdrantide asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on vastavalt Aktsiaselts Saku Maja väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha tee piirkonnas. Detailplaneeringu ala reoveed kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud isevoolsete torustike kaudu olemasolevatesse reoveekaevudesse KK-36, KK-45, KIL-24, K1-26. Perspektiivsed liitujad planeeritud reoveesüsteemiga puuduvad. Arvutuslikud vooluhulgad: Planeeringuala arvutuslik kanaliseeritav reovee vooluhulk kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=3 l/s. Kavandatud kruntide reoveekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale hoonestatavale krundile on liitumiseks ühiskanalisatsiooniga kavandatud liitumispunkt krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale, või liitumine asub reovee peamagistraalil. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 13 / 23 09.12.2025  Sademeveekanalisatsioon DP ala sademeveelahendus on ettenähtud lahendada DP alal vastavalt Saku Vallavalituse nõuetele. Aktsiaseltsile Saku Maja kuuluvad sademeveesüsteemid DP ala lähipiirkonnas puuduvad. Sademevee lahenduse eesvooluks on Vääna jõgi. Planeeringuala läbiv põhja-lõunasuunaline olemasolev kraav on ettenähtud likvideerida ning siduda pos 7 kavandatavasse sademevee süsteemi, kus viibekraavide ja -tiikide abil kogutakse vesi kokku. Sademeveesüsteemiga liitub ka osa Tähevälja detailplaneeringus kavandatud kruntidest ning see pakub täiendavaid võimalusi tervikliku maastikuarhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamiseks. Täpsed lahendused antakse koos maastikuarhitektuurse lahendusega järgmistes projekteerimise etappides. Kraavi likvideerimisel tuleb tagada sademevee äravool. Põhijoonisel on näidatud põhimõtteline tiikide ja kraavide süsteemi olemasolu, selle täpsemad parameetrid – mahud, pumpamisvajadus jm leitakse edasisel projekteerimisel. Tiikide ja kraavide mahud sõltuvad hoonete ja kõvakattega pindade suurustest ning nende paigutus peab olema kooskõlas maastikuarhitektuurse lahendusega. See tähendab, et arvestatud oleks nii jalgradade kui kõrghaljastuse paiknemisega ning kraavide ja tiikide optimaalse asukohaga, et tagada süsteemi toimivus. Vajadusel nähakse kruntidele ette katusevee jaoks ka akumuleerivad torud ja mahutid, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Sõltuvalt hoone kasutusviisist peab kaaluma ka sademevee taaskasutamist (nt kastmisel või loputusveena). Sademevee vooluhulgad tuleb täpsustada projekteerimise etapis ning vajadusel piirata sademevee vooluhulk täiendavalt. Enne eesvoolu juhtimist puhastatakse kõvakattega platsidel kogutav sademevesi liiva- ja I klassi õlipüüdjates. Õli- ja liivapüüdurite arv ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. • Krundid pos 1, pos 2, pos 3, pos 4, pos 5, pos 6: Haljasaladel immutatakse sademeveed kohapeal ning enne eesvoolu suunamist sademeveed vajadusel osaliselt akumuleeritakse. Eesvoolu (sademevee süsteem) on planeeritud suunata osaliselt piiratud vooluhulk, vajadusel nähakse ette tiigid ja kraavid kavandataval kaitsehaljastuse krundil (pos 7). Sademeevee kogused, piiratud sademevee ärajuhtimise vajadus ning sademevee transiitvooluhulgad täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Perspektiivselt liituvad planeeritud reoveesüsteemiga ja ühisveevärgiga Tallinna ringteest põhja poole jääva Tammepargi ja Toomiku DP tarbijad (toodud joonisel DP-3), võimaliku trassi asukoht täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht • Ühisveevarustus: 715 m • Reoveekanalisatsioon: 500 m • Sademeveekanalisatsioon: täpsustatakse hoonestuse edasisel projekteerimisel. Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 24.11.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 462361. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 14 / 23 09.12.2025  Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus Pa/Ia (kW/A) Pos Planeeritud Planeeritud Planeeritud Planeeritud Nimetus nr trafoalajaama trafoalajaama trafoalajaama liitumine nr 1 baasil nr 2 baasil nr 3 baasil 1 Ärihoone 800 /1400 2 Ärihoone 750 /1300 Alajaama 3 Ärihoone 750 /1300 0.4kV seade 4 Ärihoone 750 /1300 5 Ärihoone 750 /1300 Planeeritud ala tarbijad kokku 800 /1400 1350 /2100 1350 /2100 alajaamade kaupa (koos eriaegsusega) Planeeritud ala tarbijad kokku (koos 3200 /5000 eriaegsusega) Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud kolme planeeritud 10/0.4kV komplektalajaama baasil. 10kV elektrivarustus on ette nähtud maakaabelliiniga alates Juuliku farm:(Saue) alajaamast (Katselauda alajaam kinnistu). Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Alternatiivina on tarbijal võimalik keskpingel elektriliitumine Elektrilevi OÜ võrguga. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud hoonete sisestuskilpide asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Tänavavalgustus Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ettenähtud Tähevälja ala planeeritud tänavavalgustuse toitevõrgu baasil. Välisvalgustuse puhul tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida valgushäiringuid ringteel liiklejatele. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid meetmeid. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 15 / 23 09.12.2025  Sidevarustus Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38590262, 16.01.2024. Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana Eha tee ääres paiknevast side postikarbist SKKPC058. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse KKS tüüpi r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast. Sidekaablite maht ja olemasoleva sidevõrgu ümbertõstmine ning sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; • Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“; • Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“; • Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Gaasivarustus Gaasivõrguga tegutseb gaasivõrguettevõtjana antud piirkonnas Adven Eesti AS. Kruntide gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 25.04.2024 väljastatud tehnilised tingimused. Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev B-kategooria maa-alune gaasitorustik paikneb 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) transpordimaa kinnistul Nurme tänava ja Saku- Laagri tee (11420) ristumiskoha läheduses. Alates olemasolevast gaasitorustikust kuni Juula-Liia ja osa Augusti kinnistu detailplaneeringu ala piirini on planeeritud gaasitorustik Tähevälja kinnistu detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr. 21071). Tähevälja kinnistu detailplaneeringus lõpeb gaasitorustik Juula kinnistu läänepiiril. Moodustavate kinnistute jaoks planeeritakse B-kategooria gaasitorustik alates Tähevälja detailplaneeringus kavandatud gaasitorustikust. Moodustatavate kruntide jaoks on ettenähtud planeeritavast gaasitorustikust harud ja liitumispunktidena maakraanid kruntide piiridel. Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustada ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt vajalikule tarbimismahule. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 16 / 23 09.12.2025  6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED Kehtivad kitsendused Muud kehtivad kitsendused Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • kinnistutel asub maaparandussüsteemi maa-ala; • kinnistuid läbiva maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd 12 meetrit; • kinnistuid läbiva kraavi kalda kaitsevöönd 1 meeter süvendi servast; • planeeringuala põhjaservas Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärmise sõiduraja välimisest servast maantee kaitsevöönd 50 meetrit; • planeeringuala idaservas Vääna jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad; • planeeringuala idaservas on Vääna jõgi avalikult kasutatav ning sellel on kallasrada 4 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe kalda veekaitsevöönd 10 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe piiranguvöönd 100 m; • reoveepumpla kaitsevöönd 20 m. Planeeritud kitsendused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude rajamiseks ning kasutamiseks; täiendavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud kergliiklusteedel. Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Planeeringualal asub planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu põhijoonisel (DP-2) on kujutatud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Täiendavalt on kitsendused ja piirangud kirjeldatud kruntide kasutamise tingimuste tabelis. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatus täpsustatakse ehitusprojektis. Kehtivad detailplaneeringud Planeeritava ala kohta on osaliselt varem kehtestatud Liia detailplaneering (Saku Vallavolikogu otsus nr 113, 11.11.2004), mis on osaliseks kehtetuks tunnistatud. Planeeritava ala kohta on algatatud Liia, Juula, Augusti maaüksuste detailplaneering (Saku vallavalitsuse korraldus nr 332, 25.06.2019). K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 17 / 23 09.12.2025  7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Hoone fassaadilahendus kujundada piirkonna miljöösse sobiv, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks. Hoonestusviis on lahtine ning hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntide hoonestust, et vältida tumma seina teket. Igale krundile võib rajada kuni kolm hoonet. Hoonete projekteerimisel paigutatakse müraallikad müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Hoonete paigutusel kruntidele tuleb võimalusel arvestada naaberhoonete projekte ja kruntide paigutust, et vähendada müra levikut maanteelt olemasolevate ja kavandatavate elamuteni. Vajadusel rajatakse piirdeid, mille kõrgus on kuni 2,0 m, materjalid täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, et tagada arhitektuurne ühtlus. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada müra takistamise ja valgusreostuse piiramise eesmärgil – näiteks manööverdavate sõidukite tuled. Piirdeaedadesse võib ette näha ka jalgväravaid ja tuleb arvestada vajadusega pääseda planeeringuala lõunapoolsest osast põhjapoolse kergliiklusteeni. Selle läbipääsu asukoht selgub hoonete ja piirete edasisel projekteerimisel. Jalgrataste parkimiskohad näha ette tänavatasandile või teise mugavalt ligipääsetavasse asukohta. Hoonete projekteerimise käigus tuleb kaaluda võimalust rajada hoonete personalile rattaruumid hoonete sisse. Väljaspool hooneid rajatavad jalgrattaparklad tuleks võimalusel rajada katusega, et jalgrataste kasutamine oleks mugavam ka märja ilma või lumega. Hoonete kõrgus põhimahul on 14 m ning tehnoloogilisest vajadusest kuni 18 m kuni 10% ehitusalusest pinnast. Kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolses osas, kaugemal üldplaneeringu järgsetest haljasala ja parkmetsa ning pere- ja ridaelamu maa- aladest. Kui hoonete katustele haljastust ei kavandata, siis tuleb kaaluda võimalust kasutada katustel päikesepaneele, et vähendada ilma kasutuseta kuumust akumuleerivate pindade osakaalusid. Haljastuse projekteerimise nõuded Arvestades, et äri- ja tootmishoonete häiring tänaseks väljakujunenud elurajoonile on suur, kasutada haljastuses rohkelt standardis EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded tänavapuu nõuetele vastavaid suurekasvuliste puude istikuid ning rohkelt kõrgemakasvulisi põõsaistikuid. Äri- ja tootmismaade ning elamumaade vahelise kaitsehaljastuse maad, üldplaneeringu kohaselt puhke- ja virgestuse maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-ala tuleb käsitleda kui vertikaalparki. • Maapinnaga ühendatud haljastust projekteerida vähemalt 10% ulatuses kruntide pinnast. Kaaluda katusehaljastuse ja vertikaalhaljastuse rajamist. Kaalutlused täpsustatakse ehitusprojekti koosseisus. • Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). • Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus. Tänavaruumi lisada võimalusel haljastust. • Projekti koostamisel kaasatakse maastikuarhitekt tase 7. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 18 / 23 09.12.2025  • Kaitsehaljastuse rajamisel lähtuda Saku valla üldplaneeringu peatükis 2.2 väljatoodud punktidest. Väliruumi kujundamise aluseks on inimmõõtmelisus. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Keskkonnaalased nõuded Keskkonnamüra hinnangust tulenevad meetmed: Akukon Eesti OÜ teostas planeeringumaterjalide põhjal jaanuaris 2024 keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamise, mille käigus uuriti müra levikut ning toodi soovitusi müra vähendamiseks. Tehnoseadmete asukohti detailplaneeringu faasis veel paika ei panda, seda teemat käsitletakse edaspidise projekteerimise faasis. Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes. Eesti siseriiklikud normväärtused väliskeskkonnas on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1, mille järgi tehnoseadmete müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tööstusmüra sihtväärtus II kategooria aladel on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni- ja jahutusseadmete välisosasid ei suunata eluhoonete poole ja/või need tuleb varustada mürasummutitega. Samuti tuleb arvestada, et trafod, alajaamad ja õhksoojuspumbad, mis on paigutatud müratundliku hoone lähedusse võivad põhjustada mürahäiringuid. Kirjeldatud erinevate nõuete täitmiseks tuleb planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Kusjuures tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses) või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid). Tõhusaim viis müra leviku tõkestamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või kaitstava objekti lähedale. Et müratõkke toimimine oleks tõhus peab see olema piisava heliisolatsiooniga (vajadusel katta helineeldematerjaliga). Müratõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab tõke olema piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna või ala ulatuses. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti väheneb. Tehnoseadmete mõju vähendamise võimalused: • mürarikaste tehnoseadmete puhul kasutada helisummuteid; • seadmetest tuleneva müra summutamisel kasutada müratõkkeid, bokse, kaitseid või kiirgust vähendavat vooderdust; • kiirgavate pindade vähendamine; • heli suunamiseks kasutada müratõket, millega saab muuta müra suunda; • vajadusel kasutada spetsiaalset müra jaoks konstrueeritud kabiini või hoonet; • tugevdada heliisolatsiooni hoone välisvooderduses, akendes, ustes, ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; • valida vaiksem tehnika/seade või tootmisviis; K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 19 / 23 09.12.2025  • tegevuse ajaline või mahu piirang Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded: • Hooned projekteerida nii, et naaberhoonetes oleks tagatud normikohane insolatsioonikestus vastavalt Eesti standardile Eesti standardile EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele (v.a. sademeveesüsteemidesse). • Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse. • Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse. • Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis. Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks: Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude (sh ümbertõstetavad tehnorajatised) ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Hoone ehitustöödega saab alustada peale ehitusalast ümber tõstetavate tehnovõrkude ümber ehitamist. Ehituse ajal on soovitatav elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid meetmeid: • tööde ajastamine ja planeerimine - väga mürarikkaid töid mitte planeerida õhtusele ja öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele; • kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest; • vajadusel teostada müra monitooring; • ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid; • müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö ja avalikkuse/kohalikke elanike teavitamine; • vajaduse korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, näiteks ajutised ja teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati paigaldamine vms); • ehitustegevusel kasutavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja hooldus; • vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui nende kasutamine pole vajalik; • võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul alternatiivseid variante, mis ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva helitugevusega signaalid või häired - neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning tuleb arvestada võimalike ohutusprobleemidega. Samas tuleb arvestada, et osade tööde või asukohtade puhul on müra kontroll ning vähendamine väga keeruline. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavalt. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Hoonetes kasutada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 20 / 23 09.12.2025  • Tagada tuleohutuskujad. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku; • planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Veevarustus ja kanalisatsioon: • Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud, torustike kõrgusmärgid ühendus- ja ümberühendussõlmedes, liitumispunktide asukohad) tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Elektrivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Sidevarustus: • Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. • Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. • Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Gaasivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajaga Adven Eesti AS. Transpordiameti lähteseisukohtadest tulenevad nõuded Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Juurdepääsutee ühendamine riigitee ristmikuga tuleb rajada ja Transpordiametile üle anda enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 21 / 23 09.12.2025  8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele • Rajada juurdepääsud Saku-Laagri tee poolt (kõrvalmaantee nr 11420) ja elamupiirkondade poolt, vältides samas läbisõiduteeks muutumist; • Kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutest tulevatele rohekoridoridele. Vastavus algatamise korraldusele Kuivõrd detailplaneering on algatatud suurema ala peale (Liia, Juula, Augusti maaüksuste detailplaneering) ning algatamisest on möödunud rohkem kui 5 aastat ja vahepeal on kehtestatud uus üldplaneering, siis ei ole uus lahendus algatamise korraldusega punkthaaval seostatav. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele • Äri- ja tootmishooned ning logistikahooned elavdavad piirkonda ning loovad uusi töökohtasid; • Lähtuvalt mürahinnangust toimivad hooned müratõkkena ringteelt levivale liiklusmürale; • Luuakse juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) ja jalakäijatele elamupiirkondade poolt; • Äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele kavandatav roheline puhverala on loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele ning moodustab tervikliku rekreatsiooniala kohalikele elanikele. Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla üldplaneeringuga (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) pannakse paika valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Vastavalt üldplaneeringule asub Tähevälja kinnistu äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Detailplaneering vastab Saku valla üldplaneeringule. 9 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA Detailplaneeringus on määratud planeeringuala edaspidine maakasutus ja kehtestatud planeering on aluseks planeeringualale rajatavate hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamiseks. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 22 / 23 09.12.2025  Arendaja sõlmib Saku vallavalitsusega kokkulepped planeeringus kavandatu väljaehitamiseks. Detailplaneeringu elluviimise etapid: • detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine; • tehnovõrkude rajatiste ja teede tehniliste tingimuste taotlemine, projektide koostamine, vajadusel lisauuringute teostamine; • tehnovõrkude rajatiste ja teede tehniliste tingimuste taotlemine, projektide koostamine, vajadusel nõutud lisauuringute teostamisega; • ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ehitamiseks sh halduslepinguga võetud kohustuste realiseerimine; • arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; • ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks; • detailplaneeringus toodud servituutide seadmine, muuhulgas uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine. Projektijuht Eerik Kask K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 23 / 23 09.12.2025  KÖITE SISUKORD 1. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 2.1 Koostöö võrguvaldajatega 2.2 Koostöö ametitega 2.3 Koostöö maaomanikega 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 4. TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 1 / 14 09.12.2025  LISA 1. TEAVE MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 1.1. Saku Vallavalitsuse 25.06.2019 korraldus nr 332 detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 1.1.1. Saku Vallavalitsuse 25.06.2019 korralduse nr 332 Lisa 1 Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 1.1.2. Saku Vallavalitsuse 25.06.2019 korralduse nr 332 Lisa 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1.1.3. Saku Vallavalitsuse 25.06.2019 korralduse nr 332 Lisa 3 Planeeringuala skeem K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 2 / 14 09.12.2025  LISA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL LISA 2.1 Koostöö võrguvaldajatega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.2.1 Telia Eesti AS 27.05.2024 Projekt kooskõlastatakse märkustega: Kiri Esitatud tingimused Nr 38890787 Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste Seletuskiri edaspidiseks tegutsemiseks planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Joonised DP-2 ja on lisatud seletuskirja tagada sideehitise ohutus ja säilimine DP-3 punkti 6.3.4. vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Allkirjastatud digitaalselt /Dmitri Kirsanov/ volitatud esindaja 2.2.2 Adven Eesti AS 28.05.2024 Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i Kiri Esitatud tingimused Nr poolt gaasitorustike osas detailplaneering: Seletuskiri edaspidiseks tegutsemiseks AD-2024-05-24 Liia, Juula ja Augusti maaüksuse ja Joonised DP-2 ja on lisatud seletuskirja punkti DP-3 6.3.4. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 3 / 14 09.12.2025  lähiala detailplaneering (ID 80096); objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald, Saku alevik; töö nr. 23101 kuupäevaga 27.05.2024a. K-Projekt AS. Allkirjastatud digitaalselt /Aleksander Aan/ gaasivõrgu juht K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 4 / 14 09.12.2025  LISA 2.2 Koostöö ametitega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.2.1 Transpordiamet 23.07.2025 Terviktekst vt kiri. Kiri Nr 7.2-2/25/11122-2 Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele näha ette riigitee 11420 Saku-Laagri tee ringristmikult km 2,26 kavandatava kogujatee pikendamise kaudu üle Tähevälja (71901:001:0805) kinnistu. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Vajadusel kavandada ristmiku ümberehitus kasvava ja planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele, nt ringristmiku ümberehitamise vajadus turboringiks. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Teemat on vajalik käsitleda ka lähtuvalt asjaolust, et kõnealust planeeringut võidakse hakata ellu viima enne Tähevälja kinnistu K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 5 / 14 09.12.2025  detailplaneeringut. Kinnistutesisese kogujatee geomeetria ja ristlõige kavandada liikluskoosseisu (valdavalt raskeliiklus) arvestavalt. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, 5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate planeeringute sh Tähevälja ja teeprojektide lahendustega. 6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. Näha ette kergliiklusteede sidumine olemasoleva kergliiklustee võrguga ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 6 / 14 09.12.2025  planeeringuala. Näiteks siduda põhimaantee poolne kavandatav kergliiklustee Vääna jõe äärse jalgteega ja Eha tee äärse kergliiklusteega kinnistu läänepiiril. 7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 7 / 14 09.12.2025  tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uuringule teede projekteerimisel“, soovitame K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 8 / 14 09.12.2025  mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest. 14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 9 / 14 09.12.2025  kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Allkirjastatud digitaalselt /Marek Lind/ planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja 2.2.2 Maa- ja Ruumiamet 26.09.2025 Terviktekst vt kiri. Kiri Nr 13.2-1/25/13193- Selgitame, et Saku aleviku Tähevälja 2 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alal asub endine maaparandussüsteemi drenaaž, mida ei käsitleta maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteemina (maaparandussüsteemi registrist kustutatud). MaRu-l kui maaparandustoimingute korraldajal pole vastuväiteid detailplaneeringu ala läbiva eesvoolu ümber suunamisel planeeritud sademevee viibetiikide ja kraavide süsteemi, mis K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 10 / 14 09.12.2025  suunatakse Vääna jõkke, kuid joonisel ja seletuskirjas tuleb kajastada ka elamute alaga piirneva eesvoolu kaudu tulevate vete ümber suunamist planeeritavasse kraavi. Lisaks detailplaneeringu koostamisel arvestada alljärgnevaga: • Äri ja tootmismaa piires näidata dreenid likvideeritavatena. • Planeeringuala põhjapiiril olevale Juuliku eesvoolule kanda peale eesvoolu piirangud. Arvestada, et veekogu piirangute lähtejooneks on süvendi serv, mis on mõõdetud geodeetilisele alusplaanile, kuna eesvool on kantud Eesti topograafia andmekogu põhikaardile joonobjektina ( Veeseadus § 118 lg 4, määruses nr 64 § 2 lg 3). Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 1 esitada detailplaneeringu lahendus MaRu-le kooskõlastamiseks. Allkirjastatud digitaalselt /Taimi Kirs/ nõunik K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 11 / 14 09.12.2025  LISA 2.3 Koostöö maaomanikega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.3.1 2.3.2 2.3.3 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 12 / 14 09.12.2025  LISA 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 3.1 Elektrilevi OÜ 24.11.2023 tehnilised tingimused nr 462361 3.2 Telia Eesti AS 16.01.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38590262 3.3 Aktsiaselts Saku Maja 03.02.2024 tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga nr ET-10902 3.4 Adven Eesti AS 25.04.2024 gaasivõrguga liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 13 / 14 09.12.2025  LISA 4. TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED 4.1 Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine, töö nr 231711-1-A, Akukon Eesti OÜ, november 2025 4.2 Tähevälja, Juula ja Liia DP liiklusuuring, töö nr 25089, K-Projekt Aktsiaselts, november 2025 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering Kuupäev: 14 / 14 09.12.2025  SAKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saku 25. juuni 2019 nr 332 Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3 punktide 1 ja 3 alusel. Saku Vallavalitsusele on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlused Liia (katastritunnus: 71801:005:0348), Juula (katastritunnus: 71801:005:0105) ja Augusti (katastritunnus: 71801:005:0213) maaüksustel detailplaneeringu algatamiseks, eesmärgiga jaotada Liia ja Juula kinnistud ärimaa kruntideks, rajada Juuliku küla ühendustee Tallinn-Saku-Laagri maanteega, teenindav teedevõrk ning haljastus ärimaade ja Juuliku küla vahele. Augusti kinnistu osa jaotatakse elamukruntideks eesmärgiga ehitada pere- ja ridaelamud. Samuti rajatakse vaba aja veetmise kohad ja juurdepääsuteed. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala kruntideks jaotamine, hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning ärihoonete ja/või väikeladude ehitamiseks, Juuliku-Tabasalu ringteele juurdepääsutee asukoha määramine ning vaba aja veetmise kohtade määramine. Detailplaneering on vaja koostada maaüksuste kruntideks jaotamiseks, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramiseks ning liikluskorralduse põhimõtete määramiseks. Planeeritav ala asub Juuliku küla põhjaosas Tallinna ringtee (katastritunnus: 71801:001:0362), Eha tee (katastritunnus: 71801:005:0448) ja Vääna jõe vahelisel ala. Detailplaneeringu ala koosneb Liia (katastritunnus: 71801:005:0348; maatulundusmaa 100%; pindala 3,82 ha; registrikood: 6837502), Juula (katastritunnus: 71801:005:0105; maatulundusmaa 100%; pindala 6,27 ha; registrikood: 5721702) ja Augusti (katastritunnus: 71801:005:0213; maatulundusmaa 100%; pindala 8,46 ha; registrikood: 6837602), Eha tee L1 (katastritunnus: 71801:005:0351; transpordimaa 100%; pindala 2022 m 2; registrikood: 9914102) ja osaliselt Eha põik (katastritunnus: 71801:005:0448; transpordimaa 100%; pindala 12961 m2; registrikood: 12902002) maaüksustest. Planeeringuala kontaktalale (vt lisa 3) jäävad osaliselt Juuliku maaüksus (katastritunnus: 71801:005:0623) ja Juuliku- Tabasalu tee (katastritunnus: 71801:005:0562), kuhu planeeritakse perspektiivne teekoridor Juuliku-Tabasalu ringteeni, nn ühendustee Juuliku küla ja Tallinn-Saku-Laagri maanteega. Planeeritava ala suurus on ca 19,2 ha (vt lisa 3). Detailplaneeringu koostamise käigus võib Saku Vallavalitsus vajadusel planeeringuala täpsustada. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16. augustil 2012. a otsusega nr 60, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustuses. Liia kinnistu juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Juula kinnistu juhtotstarve on looduslik haljasmaa. Augusti kinnistu juhtotstarve on osaliselt pere- ja ridaelamute maa ja looduslik haljasmaa. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 (nt elurajooni rajamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2), eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma 02.05.2019. a kirjaga nr 6-5/19/96-2 seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 1. Algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Liia (katastritunnus: 71801:005:0348), Juula (katastritunnus: 71801:005:0105) ja Augusti (katastritunnus: 71801:005:0213) maaüksustel ja lähialal. 2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Juuliku küla Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks. 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. 4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 13). 5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Eesti Päevaleht ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.  6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud-detailplaneeringud. 8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marti Rehemaa Vallavanem Siiri Raagmets Vallasekretär  Lisa 1 Saku Vallavalitsuse 25.06.2019 korraldusele nr 332 LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Harju maakonna Saku valla Juuliku küla Liia, Juula ja Augusti maaüksuste detailplaneering I LÄHTEANDMED 1.1 Huvitatud isikute ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks. 1.2 Huvitatud isikute ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks. 1.3 Saku aleviku ja lähiala üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16. augustil 2012. a otsusega nr 60) 1.4 Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 9. aprilli 2009. a otsusega nr 22) 1.5 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3: „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“. 1.6 Planeerimisseadus. 1.7 Maaüksuse plaan. II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK Saku Vallavalitsusele on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlused Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala kruntideks jaotamine, hoonestusala piiritlemine ja ehitusõiguse määramine üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning ärihoonete ja/või väikeladude ehitamiseks, Juuliku-Tabasalu ringteele juurdepääsutee asukoha määramine ning vaba aja veetmise kohtade määramine. Detailplaneering on vaja koostada maaüksuste kruntideks jaotamiseks, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramiseks ning liikluskorralduse põhimõtete määramiseks. Saku aleviku ja lähiala üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16. augustil 2012. a otsusega nr 60, edaspidi üldplaneering) näeb ette, et Saku aleviku põhjaosas säilib ja areneb põhiliselt pere- ja ridaelamute piirkond. Tallinna ringtee ja elamualade vahele nähakse puhvertsoonina ette kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Samuti on üldplaneeringus ette nähtud perspektiivne tänav Juuliku küla uusasumi ühendamiseks Tallinn-Saku-Laagri maanteega. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustuses. Liia kinnistu juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Juula kinnistu juhtotstarve on looduslik haljasmaa. Augusti kinnistu juhtotstarve on osaliselt pere- ja ridaelamute maa ja looduslik haljasmaa. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1 Planeeritav ala asub Juuliku küla põhjaosas Tallinna ringtee (katastritunnus: 71801:001:0362), Eha tee (katastritunnus: 71801:005:0448) ja Vääna jõe vahelisel ala. 3.2 Detailplaneeringu ala koosneb Liia (katastritunnus: 71801:005:0348; maatulundusmaa 100%; pindala 3,82 ha; registrikood: 6837502), Juula (katastritunnus: 71801:005:0105; maatulundusmaa 100%; pindala 6,27 ha; registrikood: 5721702) ja Augusti (katastritunnus: 71801:005:0213; maatulundusmaa 100%; pindala 8,46 ha; registrikood: 6837602), Eha tee L1  (katastritunnus: 71801:005:0351; transpordimaa 100%; pindala 2022 m 2; registrikood: 9914102) ja osaliselt Eha põik (katastritunnus: 71801:005:0448; transpordimaa 100%; pindala 12961 m2; registrikood: 12902002) maaüksustest. 3.3 Planeeringuala kontaktalasse (vt lisa 3) jääb osaliselt Juuliku maaüksus (katastritunnus: 71801:005:0623) ja Juuliku-Tabasalu tee (katastritunnus: 71801:005:0562), kuhu planeeritakse perspektiivne teekoridor Juuliku-Tabasalu ringteeni, nn ühendustee Juuliku küla ja Tallinn-Saku-Laagri maanteega. 3.4 Planeeritava ala suurus on ca 19,2 ha (vt lisa 3). Detailplaneeringu koostamise käigus võib Saku Vallavalitsus vajadusel planeeringuala täpsustada. 3.5 Planeeritava ala lähiümbruses on kehtestatud järgmised detailplaneeringud: Saku Vallavolikogu 11. novembri 2004. a otsusega nr 113 kehtestati osaliselt Liia kinnistu detailplaneering. Saku Vallavalitsuse 25. mai 2004. a korraldusega nr 656 kehtestati Eha põik 3, Eha põik 4, Eha põik 5 kinnistute detailplaneering. Saku Vallavolikogu 13. detsembri 2001. a otsusega nr 86 kehtestati Kasemetsa ja Tiidu kinnistute detailplaneering. 3.6 Planeeringuala üldiseloomustus: ala on tasase reljeefiga ning kõrghaljastuseta. 3.7 Liia, Juula ja Augusti kinnistud on hoonestamata. 3.8 Kommunikatsioonid tuleb rajada. 3.9 Maa-ameti kaardiandmetel põhjustavad planeeritaval alal kitsendusi: 1) Juula kinnistul – maaparandussüsteemid, eesvoolu kraavi veekaitsevöönd, eesvoolu kraavi kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, elektri maakaabelliini kaitsevöönd, Vääna jõe veekaitsevöönd, kallasrada, kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd ning avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; 2) Liia kinnistul – maaparandussüsteemid, eesvoolu kraavi veekaitsevöönd, eesvoolu kraavi kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, elektri maakaabelliini ja elektriõhuliini kaitsevöönd ning reoveepumpla kuja; 3) Augusti kinnistul – maaparandussüsteemid, eesvoolu kraavi veekaitsevöönd, eesvoolu kraavi kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, Vääna jõe veekaitsevöönd, kallasrada, kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd ning avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. 3.10 Juurdepääs on Eha teelt. IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 4.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000). 4.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed. 4.3 Detailplaneeringu projekti vormistamisel kasutada Siseministeeriumi poolt väljastatud leppemärkide legendi ning värvilahendust: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Planeeringud/dp_leppemargi d.pdf 4.4 Planeeringu koostamisel lähtuda Keskkonnaministeeriumi 2003. aastal välja antud trükisest „Soovitused detailplaneeringu koostamiseks“. 4.5 Detailplaneeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning näidata ka lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. 4.6 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega. 4.7 Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast); hoonete maksimaalne korruselisus ning paiknemise suund; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted;  haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal. 4.8 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil alljärgnevad arhitektuurinõuded:  hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoone paigutus jms);  kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne kõrgus maapinnast);  konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus);  hoonete välisviimistlus;  arvestada piirkonnas olemasoleva hoonestusega. 4.9 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus. 4.10 Lahendada liikluskorraldus ja planeerida tee Juuliku-Tabasalu ringteeni, nn ühendustee Juuliku küla ja Tallinn-Saku-Laagri maanteega. 4.11 Teedevõrgu ja tänavate lahenduse välja töötamiseks kaasata detailplaneeringu koostamisse diplomeeritud teedeinsener tase 7. 4.12 Äri- ja büroo kinnistute juurdepääsuks ei tohi lahendus ette näha Eha teed, vaid tuleb luua eraldiseisev tänav ja selle lahendus paralleelselt Eha teega. 4.13 Lahendada avalik ruum, mis peab uue hoonestusala planeerimisel olema 20% planeeritavast alast. 4.14 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.15 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa planeerimisel tuleb kavandada võimalikult väikese keskkonnamõjuga tegevusi seoses elamupiirkonna naabrusega. 4.16 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, sh elamupiirkonna ja äripiirkonna vahelisele alale näha ette kohustusliku kõrghaljastusega puhverala. Lahendada müra tõkestamine elamupiirkonna kasuks. 4.17 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.18 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 4.19 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. 4.20 Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 4.21 PlanS § 127 lõike 2 ja lõike 3 alusel kaasatakse detailplaneeringu koostamisse naaberkinnistute omanikud. 4.22 Detailplaneeringu eeldatav ajakava:  Seletuskirja ja jooniste eskiiside esitamine august 2019;  Detailplaneeringu esitamine kooskõlastusteks ja märkusteks detsember 2019;  Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks veebruar 2020;  Detailplaneeringu kehtestamine mai 2020. V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS 5.1. Koostöö planeeringu koostamisel: Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus põhijoonisel või eraldi kooskõlastuse kirjas. Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja kaasavad planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja  teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus samuti põhijoonisel. 5.2. Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Põllumajandusametiga, Maanteeametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus. Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. 5.3. Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla lähiala üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused. Üldplaneeringut vt http://sakuvv.kovtp.ee/et/uldplaneering. 5.4. Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaane esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 5.5. Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest. 5.6. Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes on avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamise korraldamisest. 5.7. Detailplaneeringu kaustas eristada kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (joonised ja tekstiline osa) ning lisad (teave planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta; planeeringu lähteandmed ja lähteseisukohad, planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsused ja muu planeerimisprotsessi käigus koostatud dokumendid; planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped; muu planeeringuga seotud ning säilitamist vajav teave). 5.8. Saku Vallavalitsusele esitada menetlemiseks üks paberkandjal kaust ja digitaalne kaust. Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele. 5.9. Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad. 5.10. Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt aadressil [email protected]. 5.11. Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks Saku Vallavalitsusele. 5.12. Koos detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et ta vastab planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Lähteseisukohad koostas: Marko Veermets Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist tel 671 2441 [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Raagmets vallasekretär  Lisa 2 Saku Vallavalitsuse 25.06.2019 korraldusele nr 332 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeeritava ala andmed: AADRESS Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Juula Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Liia Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Augusti Katastritunnus: 71801:005:0105 71801:005:0348 71801:005:0213 Sihtotstarbed: 100% maatulundusmaad Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 19,2 ha Detailplaneeringu eesmärk: Detailplaneering on vaja koostada maaüksuste kruntideks jaotamiseks, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ja avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramiseks ning liikluskorralduse põhimõtete määramiseks. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega. Planeeritav ala asub Juuliku küla põhjaosas Tallinna ringtee (katastritunnus: 71801:001:0362), Eha tee (katastritunnus: 71801:005:0448) ja Vääna jõe vahelisel ala. Saku Vallavalitsusele on kinnistu omanike poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlused Liia (katastritunnus: 71801:005:0348), Juula (katastritunnus: 71801:005:0105) ja Augusti (katastritunnus: 71801:005:0213) maaüksustel detailplaneeringu algatamiseks, eesmärgiga jaotada Liia ja Juula kinnistud ärimaa kruntideks, rajada Juuliku küla ühendustee Tallinn-Saku-Laagri maanteega, teenindav teedevõrk ning haljastus ärimaade ja Juuliku küla vahele. Augusti kinnistu osa soovitakse jaotada elamukruntideks eesmärgiga ehitada pere- ja ridaelamud. Samuti soovitakse rajada vaba aja veetmise kohad ja juurdepääsuteed. Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16. augustil 2012. a otsusega nr 60, edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustuses. Liia kinnistu juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Juula kinnistu juhtotstarve on looduslik haljasmaa. Augusti kinnistu juhtotstarve on osaliselt pere- ja ridaelamute maa ning looduslik haljasmaa. Algatatav detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Vastavalt esitatud eskiisile soovitakse Juula ja Liia kinnistutele planeerida 12 ärimaa krunti. Detailplaneeringu algatamise avalduses on äritegevuse kirjelduses nimetatud järgmised võimalikud tegevused: bürood, väikelaod, firmade esindused, stockoffice tüüpi hooned, kaubandus ja komplekteerimine. Pere- ja ridaelamumaa pindalaks on eskiisi kohaselt arvestatud ca 2,5 ha. Sinna on üldplaneeringu järgi lubatud kavandada üksik- ja kaksikelamud ning maksimaalselt 25% ulatuses ridaelamud. Arvestades üldplaneeringus lubatud vastavate minimaalsete kruntide suurustega ja puhtalt matemaatiliselt, siis saab sinna kokku kavandada 10 ridaelamuboksi ja 12 paarismaja. Seega kokku maksimaalselt 34 uut eluaset. Tegu on matemaatiliselt arvestatud maksimaalse eluasemete arvuga. Detailplaneeringu väljatöötamisel tuleb siiski arvestada uue elamupiirkonna laienduse puhul mõistliku tänavavõrgu ja tasakaalustatud elukeskkonna rajamisega. Seega tegelikkuses tuleb tõenäoliselt uusi elamuasemeid siiski vähem, sest lisanduvad teed ning puhke- ja rohealad. Kuna võimalike mõjude hindamisel tuleb arvestada maksimumiga, siis seetõttu räägime 34 uuest eluasemest. Ala on tasase reljeefiga ja kõrghaljastuseta. Juurdepääs planeeritavale alale on praegu Eha teelt. Planeeritaval maaüksusel puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu Algatatava detailplaneeringu puhul on tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa (ehk Juula, Liia ja Augusti maaüksuse) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi Juula, Liia ja Augusti maaüksuste ehitusprojekti aluseks. Kuna tegemist on kolme maaüksuse piires (ca 19,2 ha suurusel alal) tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritavate maaüksuste detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukava 2012–2025, Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017–2029 ja Saku valla jäätmekava 2018–2021. Kõiki nõudeid täites saab detailplaneeringuga tagada hästi toimiva ümbruskonda sobiva ja keskkonda võimalikult säästva lahenduse. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus Planeeritav ala on hoonestamata. Põhja pool asub Tallinna ringtee. Suures osas piirneb planeeritav ala olemasolevate elamumaadega ja ülejäänud osas maatulundusmaadega. Uue hoonestuse rajamisel peab arvestama olemasoleva väljakujunenud ümbruskonnaga. Planeeringuga tuleb seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 2 Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa planeerimisel tuleb seoses elamupiirkonna naabrusega kavandada võimalikult väikese keskkonnamõjuga tegevusi. Elamupiirkonna ja äripiirkonna vahelisele alale tuleb näha ette kohustusliku kõrghaljastusega puhverala. Lahendada müra tõkestamine elamupiirkonna kasuks. Arvestama peab ka maanteelt tuleva liiklusmüraga. Seetõttu on hea, et maantee ja olemasoleva ning planeeritava elamuala vahele jäävad nn puhvrina ärimaad, mis liiklusmüra leevendavad. Lähiümbruse tegevused ise (eelkõige elamualad) ei hakka planeeritavat ala eeldatavalt negatiivselt mõjutama ja vastupidi. Planeeritava ala kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja mõjud Planeeritaval alal ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Seega nendes valdkondades mõju ei saa tekkida. Lähim looduskaitsealune objekt on ca 1,3 km kaugusel asuv Saku mõisa park (keskkonnaregistri kood KLO1200457). Lähim muinsuskaitsealune objekt on ca 1 km kaugusel asuv ehitismälestis Juuliku villa (registrinumber 2952). Kuna need jäävad planeeritavast alast kaugele, siis mõju neile ei esine. Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Planeeritava tegevusega ei teki olulist keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest planeeritav ala ei asu Natura 2000 alal või selle vahetus läheduses. Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal, seega rohevõrgustikule negatiivset mõju ei avaldata. Planeeritav ala ei asu maardla alal või selle vahetus läheduses, seega negatiivset mõju maardlatele ei teki. Maa-ameti andmetel on planeeritaval alal kitsendusteks maaparandussüsteemid, eesvoolu kraavi veekaitsevöönd, eesvoolu kraavi kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, Vääna jõe veekaitsevöönd, kallasrada, Vääna jõe kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektrimaakaabelliini ja elektriõhuliini kaitsevööndid ning reoveepumpla kuja. Kõigi nimetatud piirangutega tuleb planeerimisel arvestada. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-ameti andmetel ei esine. 3 Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase joonega). Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegu nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Seega eeldatavalt keskkonnale reovee tõttu ohtu ei teki. Kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, sest planeeritakse asukohta sobiva mõjuga ja mahuga tegevust. Eelkõige on mõju lokaalne ja piirdub eelkõige naabermaadega. Kui äritegevuse kavandamisel arvestatakse elamualade lähedusega, siis negatiivset mõju ei teki. Pigem on mõju positiivne, sest tekib kodukohalähedane võimalus tööl käia. Lisaks leevendatakse ärimaade kavandamisega olemasolevast Tallinna ringteest tuleneva müra levikut elamualadele. Planeeringu elluviimisel võib kaasneda ehitustegevusega ajutine müra ja vibratsioon, mis on mööduvad. Mõju ei tohi olla väga suur, sest kohalike elanike elu ei tohi ülemäära häirida. Mõningase häiringuga peab siiski arvestama. Hilisemas hoonete kasutamise faasis lisandub mõjudest eelkõige liikluskoormus (nii uute elanike kui ka ärihoonete tõttu). Kuna tegu on suure maantee ääres oleva alaga, siis liiklusmüra on nagunii igapäevane. Tõenäoliselt saab lisanduv elamuala kasutada olemasolevat teedevõrgustikku, kuid ärimaade jaoks on vajalik kavandada uus juurdepääs, et elanikele liikluse seisukohast väiksemat koormust tekitada. Kavandatava tegevusega ei seata eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara. Ohtlikke või suure mõjuga tegevusi ei kavandata. Kumulatiivset ja piiriülest mõju ei esine. Olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, sest planeeritakse piisavalt väikese mõjuga tegevust tavatingimustes (st puuduvad keskkonnapoolsed ranged piirangud ja ohud). Tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase 4 arendusega, millega luuakse olemasoleva elamupiirkonna laiendus ja väike ärimaade piirkond, mis sobitub ümbruskonda. Taolised kogukonnad hakkavad üldiselt hästi toimima ja üheskoos luuakse hea elukeskkond. Kuna elanikele on kasulik, kui erinevad teenused/töökohad on kohe kodu lähedal, siis on hea, kui detailplaneeringuga kavandatakse võimalikult läbimõeldud ärihooned, mis sealset piirkonda veelgi väärtustavad. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on olematu, sest ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse. Planeeritav tegevus ise eeldatavalt ohtu ei kujuta, sest tegu on oma olemuselt ohutute ehitistega. Asjaomase asutuse seisukoht Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet nõustub oma 02.05.2019. a kirjas nr 6-5/19/96-2 meie poolt esitatud korralduse eelnõus esitatuga, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 2² mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kokkuvõte Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest, ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Eelhinnangu koostas: Maigi Tenisson Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist tel 6712 421 [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Raagmets Vallasekretär 5  Lisa 3 Saku Vallavalitsuse 25.06.2019 korraldusele nr 332 Saku vald Juuliku küla Liia, Juula, Augusti maaüksuste planeeringuala skeem Tingmärgid maaüksuse piir planeeringuala piir kontaktala perspektiivse teekoridori määramiseks (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Raagmets Vallasekretär Koostas: Marko Veermets, planeeringuspetsialist  TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir Olemasolev autoliikluse ala Planeeritud autoliikluse ala 5 Planeeritud kergliikluse ala Planeeritud jalgraja võimalik asukoht 4 Ä/Th 3 14-18 7666 kuni 3 _ Veekogu Ä/Th 3 - Haljasala Ä/Th 14-18 7659 kuni 3 32560 m² 73 6 14-18 7700 kuni 3 3 _ N Saku valla üldplaneeringu järgne 2 3 _ - 18506 m² - 78 kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade ning elamumaade vahel L 18179 m² 77 W E Ä/Th _ _ _ Planeeritud maapealne hoonestusala 14-18 7702 kuni 3 _ _ S _ - Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 35,4 3 1 18523 m² - 78 13370 m² - 56, 4 1-3K Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Ä/Th ing tee Tallinna r 1 2,4 Krundi positsiooni number 14-18 6671 kuni 3 7,5 3 _ - 17299 m² SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 7,2 69 6 P-111 KÕRGUS MEETRITES SUURIM EHITISEALUNE PIND MAAPEAL EHITISEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL HOONETE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus KRUNDI SUURUS P - krundil 7,1 Vä 7,8 än Ä Bürood ja kaubanduspinnad a Th jõ Tootmishooned 7,9 gi P-111 L Tee, tänav Autode võimalik juurdepääs krundile 8,4 Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse 2,3 P-46 P-21 P-18 5 ,7 P-0 Parkimiskohtade arv 56 4,5 4,5 4 3K Tulemüüri vajadus Madalhaljastuse võimalik asukoht 75,0 3K 3 P-22 Kõrghaljastuse võimalik asukoht 1 P-23 17,5 Planeeritud hoonesisene trafoalajaam 2 3K 30,0 4,5 4,5 Eesti põhikaardile kantud veekogu piir 4,2 P-23 3K Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 3K Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m Kallasrada 4 m 30,0 75,0 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m 30,0 3K Varem planeeritud objektid Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 30,0 Alajaama kaitsevöönd 2 m Taeva Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) 30,0 Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) kaare Kuu tee Likvideeritav objekt Eha tee Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 4. Krunte võib omavahel liita, kruntide liitmisel summeerub ka kruntidele määratud ehitusõigus, v.a. hoonete kõrgus. Juhul kui krunte ei liideta, tagada naaberkruntidel paiknevate hoonete vahel normikohane tuleohutuskuja. 5. Katastriüksused piirid Maa-ametist 11.12.2023. a seisuga. Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Paju tee K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala [email protected] reg kood 12203754 detailplaneering (ID 80096) Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Saku vald, Saku alevik Projektijuht E. Kask Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: Põhijoonis Palju põik Planeerija K. Salumäe Faili nimi: Koostatud: 27.05.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 23101_DP-3 Tehnokoond_2024-05-27.dwg 23101 DP-2 DP 1:1000  TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir Planeeritud autoliikluse ala Planeeritud kergliikluse ala Planeeritud jalgraja võimalik asukoht Pos. 5 planeeritud N Veekogu side liitumispunkt Haljasala W E Pos. 4 planeeritud side liitumispunkt Saku valla üldplaneeringu järgne Pos 5 S kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade ning LPG3 elamumaade vahel 35,4 Pos 4 4 Planeeritud maapealne hoonestusala LPG3 56, Pos. 3 planeeritud n a r i ng te e side liitumispunkt Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 2,4 Tallin 7,5 Pos 3 G Pos. 2 planeeritud side liitumispunkt LPG3 G 1 Krundi positsiooni number 7,2 Pos 2 LPG3 6 P-111 Tulemüüri vajadus Kõrghaljastuse võimalik asukoht 7,1 Pos 1 Vä 52.5 G De110 L=3 7,8 LPG3 Eesti põhikaardile kantud veekogu piir än R= a 150 G Pa=750kW m Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m jõ Pa=750kW Pos. 5 kinnistu 7,9 gi Pos. 4 kinnistu liitumine alajaama liitumine alajaama Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 G P-111 0.4kV seadmes 0.4kV seadmes m Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m 8,4 Pa=750kW Planeeritud hoonesisene Kallasrada 4 m 2,3 P-46 Pos. 3 kinnistu liitumine alajaama P-21 trafoalajaam nr 2 P-18 Maantee kaitsevööndi piir äärmise Planeeritud hoonesisene trafoalajaam nr 1 0.4kV seadmes (10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA) 5 ,7 sõiduraja välimisest servast 50 m R= 56 3K Varem planeeritud objektid 150 (10/ 0.4kV trafod 4 3K De110 L=1 Pa=750kW 4,5 4,5 Pa=800kW Pos. 2 kinnistu mkuni 2X1600 kVA) 58.4 Pos. 1 planeeritud Pos. 1 kinnistu liitumine alajaama Olemasolev veetoru side liitumispunkt liitumine alajaama 0.4kV seadmes 0.4kV seadmes 75,0 3K 3 P-22 D liitumispunkt (torupeal 30 cm K1 liitumispunkt Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru 1 P-23 17,5 D liitumispunkt kinnistu piirist) V1 liitumispunkt Olemasolev dreenitoru 2 3K (torupeal 30 cm K liitumispunkt K2 liitumispunkt Olemasolev madalpinge kaabel 30,0 4,5 4,5 kinnistu piirist) V1 liitumispunkt Olemasolev sidekaabel 4,2 P-23 3K K liitumispunkt V1 perspektiivne ringistus, V1 liitumispunkt täpsusta Planeeritud veetoru De110 L=1 Planeeritud kinnistusisene 3K 67.4 reoveekanalisatsioonitoru Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru 30,0 75,0 V1 liitumispunkt Planeeritud hoonesisene trafoalajaam De63 L=i=0,000 K liitumispunkt L=9,0 De200 7.1 K liitumispunkt Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor De63 L= 30,0 V1 liitumispunkt 9.0 Planeeritud keskpinge kaablikoridor Planeeritud sidekanalisatsioon De63 L=7. 30,0 6 Planeeritud tarbija madalpinge Taeva kaablikoridor Planeeritud tarbija sisestuskilp 30,0 De63 L= Perspektiivne gaasitoru 8.7 G Perspektiivne gaasikape kaare Kuu tee Eha tee Tehnovõrguservituudi vajadusega ala De63 L= 7.9 Alajaama kaitsevöönd 2 m 2 3 1 1 2 Olemasolev side postikarp SKKPC058 Naaberplaneeringus planeeritud objektid 1 2 (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) Naaberplaneeringus planeeritud objektid Märkused: (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Paju tee K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala [email protected] detailplaneering (ID 80096) reg kood 12203754 Projektijuht E. Kask Objekti asukoht: Projekteerija A. Koppel Saku vald, Saku alevik Projekteerija S. Voznjuk Joonise nimi: Tehnovõrgud Palju põik Projekteerija I. Svedova Faili nimi: Koostatud: 27.05.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 23101_DP-3 Tehnokoond_2024-05-27.dwg 23101 DP-3 DP 1:1000  PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�38890787 Kliendinumber 2874 Isikukood/Registrikood 12203754 Nimi K-Projekt�Aktsiaselts Kontaktisik Laura�Põllu�telefon�56229948 e-post [email protected] Aadress AHTRI�TN�6A,�TALLINN�10151,�HARJU�MAAKOND Objekti�asukoht�ja�projekti Saku�alevik,�Saku�vald,�Harju�maakond�:�Liia,�Juula nimi ja�Augusti�maaüksuste�ja�lähiala�detailplaneering Projekti/töö�nimetus Liia,�Juula�ja�Augusti�maaüksuste�ja�lähiala detailplaneering Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Info�fail 23101�DP-2 dokumendid Põhijoonis.pdf 2.�Info�fail 23101�DP-3 Tehnovõrgud.pdf 3.�Projektjoonis 23101_DP-3 Tehnokoond_2024-05-27.dwg 4.�Projekti 23101 seletuskiri Seletuskiri.pdf Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: - Tööde�teostamiseks�planeeritud�piirkonnas�on jah vaja�täiendavalt�esitada�tööjoonised: Tegevuse�jätkamiseks�on�vajalik�tellida�Telia jah täiendavad�tehnilised�tingimused: Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Side�maakaabel,�Õhuliin,�Jaotusseadmed Projekt�kooskõlastatakse�märkustega: Telia�sideehitiste�kaitsevööndis�tegevuste planeerimisel�ja�ehitiste�projekteerimisel tagada�sideehitise�ohutus�ja�säilimine�vastavalt EhS�§70�ja�§78�nõuetele.�Tööde�teostamisel sideehitise�kaitsevööndis�lähtuda�EhS�ptk�8 ja�ptk�9�esitatud�nõuetest,�MTM�määrusest nr�73�(25.06.2015)�„Ehitise�kaitsevööndi ulatus,�kaitsevööndis�tegutsemise�kord�ja kaitsevööndi�tähistusele�esitatavad�nõuded“, kohaldatavatest�standarditest�ning�sideehitise omaniku�juhenditest�ja�nõuetest:�https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/ juhendid Antud�kooskõlastus�ei�ole�tegutsemisluba Telia�sideehitise�kaitsevööndis�tegutsemiseks. Sideehitise�kaitsevööndis�on�sideehitise�omaniku Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/  loata�keelatud�igasugune�tegevus,�mis�võib ohustada�sideehitist. Kooskõlastus�kehtib�kuni�26.05.2025 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Laura�Põllu Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Dmitri�Kirsanov e-post:�[email protected] telefon:�513�4904 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/  KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ........................................................................................ 3 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 3 2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 3 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 3 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ........... 7 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 12 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 13  7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 16 8 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA....................................................................... 17 II JOONISED 1. Asukohaskeem DP-1 2. Põhijoonis DP-2 3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4. Veevarustuse skeem VKV-1 5. Keskpinge kaabelliini asendiplaan ELV-4-01 III LISAD 1. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 2.1 Koostöö võrguvaldajatega 2.2 Koostöö ametitega 2.3 Koostöö maaomanikega 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 4. TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED 6. OLEMASOLEV OLUKORD 6.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus 6.2 Tugiplaan 7. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS 7.1 Ruumilise keskkonna analüüs 7.2 Ruumilise keskkonna analüüsi joonis 8. ILLUSTRATSIOONID K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 2 / 27 27.05.2024  I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Planeeringualast itta jääb Vääna jõgi, lõunasse olemasolev Eha ja Paju tee vaheline elamukvartal ning Augusti kinnistu. Lääne poole jääb Tähevälja kinnistu. Piirkond on aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa. Ümbritsev piirkond tervikuna on arenemas tiheasustusega alaks. Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele. Ala on ühtlase reljeefiga, seda läbib lõuna-põhjasuunaline kraav. Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud põhja poolt Tähevälja planeeringualale kavandatava tee pikendusena. Tähevälja planeeringualale on juurdepääs Paju ja Eha tee ristmikult ning Saku-Laagri tee ringristmikult. Planeeringuala suurus on 11,8 ha. 2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused Planeeringuala kontaktvööndis toimub arendustegevus, mille käigus kavandatakse piirkonda uusi ärihooneid ning elamukvartaleid. Kavandatavate kvartalitega muutub piirkond elavamaks ning täienevad piirkonna elanike rekreatsioonivõimalused. Ärifunktsiooniga planeeringuala pakub kodulähedasi teenuseid ning planeeringu realiseerumisel heakorrastatakse kasutuseta ala. Planeeringuala lähistel asuvad elamukvartalid ning neid kavandatakse ka juurde. Äri- ja elamufunktsioone eraldab kaitsehaljastus ning kavandatavad ärihooned kaitsevad elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest. Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on: • kavandada äri- ja tootmishooneid või logistikahooneid, mis elavdavad piirkonda, pakkudes kodulähedasi töökohti ja toimivad lähedalasuvatele elamutele müra tõkestava meetodina; • rajada juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) Tähevälja planeeringuala pikendusena, vältides läbisõiduteeks muutumist; • kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele. 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Juula, Liia ja Augusti kinnistute jagamine viieks äri- ja tootmismaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks. Loodavate kruntide täisehituse protsent on Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20. aprilli 2023 otsusega nr 24) kuni 40%, igakordse kaalumise alusel kuni K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 3 / 27 27.05.2024  50%. Suuremad hoonestusalad võimaldavad optimaalsemat ruumikasutust ning liigendatust, mis omakorda on abiks ka müra leviku tõkestamisel elamupiirkondadesse. Maaomand Planeeritud alal asuvad katastriüksused: Nr Aadress Pindala Registri- Katastritunnus Sihtotstarve Omanik ha osa nr Maatulundus- 1 Juula 6,27 5721702 71801:005:0105 Eraomand maa 100% Maatulundus- 2 Liia 3,82 6837502 71801:005:0348 Eraomand maa 100% Transpordi- 3 Eha tee L1 0,2 9914102 71801:005:0351 Eraomand maa 100% Maatulundus- 4 Augusti 8,46 6837602 71801:005:0213 Eraomand maa 100% Augusti kinnistu on kavandatud jagada. Planeeritud maa-ala krundijaotus Detailplaneeringus on kavandatud jagada Juula, Liia ja osa praegusest Augusti kinnistust ning Eha tee L1 kinnistud kuueks. Planeering võimaldab krunte liita. Kruntide liitmisel liitub ka kruntidele määratud ehitusõigus üldplaneeringu piires. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala äri- ja tootmisettevõtete maa- alal, kuhu võib kavandada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid ning laohooneid, sh hulgikaubandushooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suurest jäätmetöötlusest, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntidega, et vältida ühtlast tumma seina Tallinna ringteel. Planeeringuala lõunapoolsele küljele nähakse ette kõrghaljastusega puhverala, et vähendada hoonete visuaalset mõju elamualale. Hoonete suuruse kavandamisel on arvestatud üldplaneeringus toodud nõudeid – ehitisealune pind võib olla 40%, igakordse kaalumise alusel kuni 50% ning kõrgus 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Arvestatud on ka võimalusega krunte liita, liitmisel liituvad ka võimalikud hoonestusalad ning ehitusõigus üldplaneeringus määratu piires. Pos 1 krundi hoonestusõigus võib liituda sellest lääne poole jääva Tähevälja katastriüksusele jääva planeeringu hoonestusõigusega. Detailplaneeringus kavandatavad hoonestusalad järgivad kruntide struktuuri ning võimaldavad hooneid optimaalselt paigutada nii krundi ulatuses kui ka krunte liites. Lisaks on hoonestusalade kavandamisel arvesse võetud üldplaneeringu kohase kaitsehaljastuse ulatust. Kavandatud hoonestusalad võimaldavad rajada nõuetekohast kaitsehaljastust. Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal (pos 1 – pos 6, kokku 118 437 m2) on 0,9. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 4 / 27 27.05.2024  Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 17 299 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 6671 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 39% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 18 523 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7702 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 42% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 18 179 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7700 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 42% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 4 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 18 506 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7659 m2 (maapealne) K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 5 / 27 27.05.2024  Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 41% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 5 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 32 560 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7666 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 24% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 6 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krundi kavandatud suurus: 13 370 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoonete suurim lubatud kõrgus: - Krundi eesmärk on tagada juurdepääsud kruntidele 1-5 alates Tähevälja kinnistust. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale. Eesvoolu on kavandatud suunata piiratud sademevee vooluhulk. Vajadusel on kruntidele katusevee jaoks ette nähtud akumuleerivad torud-mahutid, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistule, v.a. läbivale haljasvööndile. Kruntide lõunaossa jäävale haljasvööndile kavandatakse sademeveelahendused, mis täpsustatakse koos maastikuarhitektuurse lahendusega. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse või juhitakse haljastatud krundiosadele. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Haljastuse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringus tuuakse juurde mitmerindelist haljastust äri- ja tootmismaa ja elamualade vahele jäävale puhveralale ning kruntidele vastavalt ehitusprojektile. Haljastuspõhimõtete määramisel on oluline tagada ka ärifunktsiooniga hoonetele vajalik nähtavus. Seetõttu nähakse Tallinna ringtee poolsele küljele ette pigem madalamat ja K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 6 / 27 27.05.2024  hõredamat haljastust. Mitmerindeline haljastus ja kõrghaljastus nähakse ette kaitsehaljastusena äri- ja elamufunktsiooni vahelisele puhveralale. Puhveralale rajatakse ka jalgrada ning vaba aja veetmise võimalused. Täpsed lahendused antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt tase 7. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule on haljastatav või looduslikuna säiliv osa minimaalselt 10% krundi pindalast. Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga. Planeeritud ärihoone jäätmehoidlate asukoht projekteerida hoonesse. Olemasolevate hoonete jäätmete kogumise koht on ette nähtud krundile väljaspool hooneid. Hoonetest väljapoole jäävatele mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse või aediku. Sorteeritud jäätmete kogumise koht on kavandatud kinnistu sissepääsutee kõrvale laiendatud alale. Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga. 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus uute äri-/tootmishoonete ehitamiseks, mis on planeeringuala asukohta ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärseid trende arvestades sobilik areng. Tekkivale tänavaruumile lisatakse haljastust (mururibad, põõsad), juurde- ja läbipääsude tagamiseks rajatakse kõnniteed. Visuaalse häiringu vähendamiseks rajatakse hoonestuse lõunaküljele (pos 1-5) mitmerindelise (sh kõrg-) haljastusega haljasriba, mis varjab planeeringualale jäävaid hooneid elamupiirkondade poolt. Planeeringulahenduse väljaehitamine parandab ka liikumis- ja rekreatsioonivõimalusi olemasoleva elamupiirkonna elanikele Paju ja Eha tee ümbruses ning kavandatava Tähesära kinnistu elanikele. Võimalikud läbipääsud täpsustatakse projekteerimise käigus – avalikult kasutatavad kõnniteed on pos 1-5 läbivad kõnniteed. Avalikuks kasutuseks on mõeldud ka puhveralale kavandatavad kergliiklusteed. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeringuala asub Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal, edelanurgas ulatub planeeringuala Eha ja Paju tee ristmikuni. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale on kavandatud ennekõike lõuna poolt – elamupiirkondadest pääseb moodustatavate kinnistuteni kõnni- ja kergliiklusteede kaudu (nt pos 5 idaserv), mille paiknemine täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeringuala põhjapoolse kogujatee servas on kõnniteed K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 7 / 27 27.05.2024  ettenähtud asfalteeritavana. Kõnniteede laius on 2,0-2,5 m. Kaitsehaljastuse alale ettenähtud kergliiklustee katendid täpsustatakse projekteerimise käigus. Autodega juurdepääs kinnistutele on kavandatud Saku-Laagri teelt ringristmikult läbi naaberplaneeringus kavandatava kogujatee. Parkimine lahendatakse oma kruntidel. Lähimad ühistranspordipeatused on planeeringualast lõuna poole jääva Nurme tänava ääres Paju tee ja Männituka tee peatused. Saku aleviku keskus on ca 1,5 km kaugusel, seal asuvad lähimad kauplused ja avalikud teenused. Viru väljak Tallinnas jääb planeeringualast ca 20 km kaugusele. Parkimiskohtade vajadus on leitud koostöös huvitatud isikuga ning lähtutud on ettenähtavatest hoonete kasutustest. Täpne parkimiskohtade arv täpsustatakse edasiste projektide koostamise käigus. Parkimiskohtade arv kruntide kaupa: Pos 1: 69 kohta Pos 2: 78 kohta Pos 3: 77 kohta Pos 4: 78 kohta Pos 5: 73 kohta Kokku: 375 kohta Parklate edasisel kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel parklaid võimalusel liigendada rohealadega. Vältida tuleb ulatuslike kõvakattega alade rajamist, samas peavad olema tagatud piisavad manööverdusalad. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Veevarustus ja kanalisatsioon Detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts Saku Maja poolt 02.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr ET- 10902. Normdokumendid: • Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Veevarustus Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha teel asuvalt peamagistraalilt. Maakraanid MK-1, MK-2, MK-3 ja MK-4 on koos ühendustorustikega peamagistraalilt määratud likvideeritavateks. Detailplaneeringu ala veevarustusallikana nähakse ette Kuu tee 2, Saku alevik (KÜ 71901:001:0777) rajatavat veetöötlusjaama. Veetöötlusjaam rajatakse OÜ Saku Arendus tellimusel Osaühing Miridon projekti nr 222515 „Tariku ja Tarikupõllu planeeringuala veepuhastusjaama rajamine“ alusel. Arvutuslikud vooluhulgad: K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 8 / 27 27.05.2024  Planeeringuala majandus-joogivee ööpäevane maksimaalne kogus kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=1 l/s. Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber) krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Planeeritud liitumispunkti läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise veevajadused. Liitumispunktide läbimõõt täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 ning paigaldussügavusega 1,8 m maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201. Tuletõrjeveevarustus Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada välistuletõrjevee vooluhulk ning hoonete sisetuletõrjevee ja sprinklerite vajadus. Väline tuletõrjeveevarustus on lahendatud planeeritud ringistatud De110 veevarustuse ühisvõrgu baasil (planeeritud hüdrandid HD-01 ja HD-02), kus võrguvaldaja poolt on garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks. Kui vajalik vooluhulk planeeritud veevarustuse ühisvõrgust ei ole tagatud, tuleb vastavalt vajadusele igale krundile lisada täiendav tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide siseselt piirkonna tuletõrjemahutid vajadusel koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje pumplaga. Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema lähimast hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist maksimaalselt 100 m kaugusel. Hüdrandid on ettenähtud põhjapoolse kogujatee lähedusse, mahutite ja hüdrantide asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on vastavalt Aktsiaselts Saku Maja väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha tee piirkonnas. Detailplaneeringu ala reoveed kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud isevoolsete torustike kaudu olemasolevatesse reoveekaevudesse KK-36, KK-45, KIL-24, K1-26. Perspektiivsed liitujad planeeritud reoveesüsteemiga puuduvad. Arvutuslikud vooluhulgad: Planeeringuala arvutuslik kanaliseeritav reovee vooluhulk kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=3 l/s. Kavandatud kruntide reoveekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale hoonestatavale krundile on liitumiseks ühiskanalisatsiooniga kavandatud liitumispunkt krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa- alale, või liitumine asub reovee peamagistraalil. Sademeveekanalisatsioon DP ala sademeveelahendus on ettenähtud lahendada DP alal vastavalt Saku Vallavalituse nõuetele. Aktsiaseltsile Saku Maja kuuluvad sademeveesüsteemid DP ala lähipiirkonnas puuduvad. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 9 / 27 27.05.2024  Sademevee lahenduse eesvooluks on Pääsküla jõgi. Planeeringuala läbiv põhja-lõunasuunaline olemasolev kraav on ettenähtud likvideerida. Sademevee lahendused täpsustatakse järgimistes projekteerimise staadiumites. Kruntidele nähakse vajadusel ette katusevee jaoks akumuleerivad torud-mahutid või ajutiselt üleujutatavad alad, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Sademevee vooluhulgad tuleb täpsustada projekteerimise etapis ning vajadusel piirata sademevee vooluhulk täiendavalt. Enne eesvoolu juhtimist puhastatakse kõvakattega platsidel kogutav sademevesi liiva- ja I klassi õlipüüdjates. Õli- ja liivapüüdurite arv ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Planeeringuala kruntide orienteeruvad sademevee vooluhulgad ja liitumispunktid: • Krundid pos 1, pos 2, pos 3, pos 4, pos 5, pos 6: Haljasaladel immutatakse sademeveed kohapeal ning enne eesvoolu suunamist sademeveed vajadusel osaliselt akumuleeritakse. Eesvoolu (sademevee süsteem) on planeeritud suunata osaliselt piiratud vooluhulk, vajadusel nähakse ette tiigid ja kraavid kavandataval kaitsehaljastusel. Sademeevee kogused, piiratud sademevee ärajuhtimise vajadus ning sademevee transiitvooluhulgad täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht • Ühisveevarustus: 715 m • Reoveekanalisatsioon: 500 m • Sademeveekanalisatsioon: täpsustatakse hoonestuse edasisel projekteerimisel. Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 24.11.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 462361. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus Pa/Ia (kW/A) Pos Planeeritud Nimetus Planeeritud Planeeritud nr liitumine trafoalajaama trafoalajaama nr nr 1 baasil 2 baasil 1 Ärihoone 800 /1400 2 Ärihoone 750 /1300 Alajaama 0.4kV seade 3 Ärihoone 750 /1300 4 Ärihoone 750 /1300 5 Ärihoone 750 /1300 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 10 / 27 27.05.2024  Planeeritud ala tarbijad kokku 2000 /3300 1350 /2100 alajaamade kaupa (koos eriaegsusega) Planeeritud ala tarbijad kokku (koos 3200 /5000 eriaegsusega) Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ettenähtud kahe planeeritud hoonesisese 10/0,4 kV alajaama baasil. 10 kV elektrivarustus on ettenähtud maakaabelliiniga alates Juuliku farm:(Saue) alajaamast (Katselauda alajaama kinnistu). Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parkla korrusele. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)". Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud sisestuskilpide asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Tänavavalgustus Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ettenähtud Tähevälja ala planeeritud tänavavalgustuse toitevõrgu baasil. Välisvalgustuse puhul arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses paiknevate ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid meetmeid. Sidevarustus Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38590262, 16.01.2024. Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana Eha tee ääres paiknevast side postikarbist SKKPC058. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse KKS tüüpi r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 11 / 27 27.05.2024  Sidekaablite maht ja olemasoleva sidevõrgu ümbertõstmine ning sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; • Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“; • Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“; • Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Gaasivarustus Gaasivõrguga tegutseb gaasivõrguettevõtjana antud piirkonnas Adven Eesti AS. Kruntide gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 25.04.2024 väljastatud tehnilised tingimused. Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev B-kategooria maa-alune gaasitorustik paikneb 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) transpordimaa kinnistul Nurme tänava ja Juuliku-Tabasalu tee ristumiskoha läheduses. Alates olemasolevast gaasitorustikust kuni Juula-Liia ja osa Augusti kinnistu detailplaneeringu ala piirini on planeeritud gaasitorustik Tähevälja kinnistu detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr. 21071). Tähevälja kinnistu detailplaneeringus lõpeb gaasitorustik Juula kinnistu läänepiiril. Moodustavate kinnistute jaoks planeeritakse B-kategooria gaasitorustik alates Tähevälja detailplaneeringus kavandatud gaasitorustikust. Moodustatavate kruntide jaoks on ettenähtud planeeritavast gaasitorustikust harud ja liitumispunktidena maakraanid kruntide piiridel. Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustada ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt vajalikule tarbimismahule. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED Kehtivad kitsendused Muud kehtivad kitsendused Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • kinnistutel asub maaparandussüsteemi maa-ala; • kinnistuid läbiva maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd 12 meetrit; • kinnistuid läbiva kraavi kalda kaitsevöönd 1 meeter süvendi servast; • planeeringuala põhjaservas Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärmise sõiduraja välimisest servast maantee kaitsevöönd 50 meetrit; • planeeringuala idaservas Vääna jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad; K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 12 / 27 27.05.2024  • planeeringuala idaservas on Vääna jõgi avalikult kasutatav ning sellel on kallasrada 4 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe kalda veekaitsevöönd 10 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe piiranguvöönd 100 m; • reoveepumpla kaitsevöönd 20 m. Planeeritud kitsendused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude rajamiseks ning kasutamiseks; täiendavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud kõnniteedel. Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Planeeringualal asub planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu põhijoonisel (DP-2) on kujutatud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Täiendavalt on kitsendused ja piirangud kirjeldatud kruntide kasutamise tingimuste tabelis. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatus täpsustatakse ehitusprojektis. 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Hoone fassaadilahendus kujundada piirkonna miljöösse sobiv, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks. Hoonestusviis on lahtine ning hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntide hoonestust, et vältida tumma seina teket. Igale krundile võib rajada kuni kolm hoonet. Hoonete projekteerimisel paigutatakse müraallikad müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Hoonete paigutusel kruntidele tuleb võimalusel arvestada naaberhoonete projekte ja kruntide paigutust, et vähendada müra levikut maanteelt olemasolevate ja kavandatavate elamuteni. Vajadusel rajatakse piirdeid, mille kõrgus on kuni 2,0 m, materjalid täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, et tagada arhitektuurne ühtlus. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada müra takistamise eesmärgil. Jalgrataste parkimiskohad näha ette tänavatasandile või teise mugavalt ligipääsetavasse asukohta. Hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 - 18 m ning tehnoloogilisest vajadusest täiendavalt kuni 25 m kuni 2% ehitusalusest pinnast. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 13 / 27 27.05.2024  Haljastuse projekteerimise nõuded • Maapinnaga ühendatud haljastust projekteerida vähemalt 10% ulatuses planeeritava ala pinnast. Kaaluda katusehaljastuse ja vertikaalhaljastuse rajamist. Kaalutlused täpsustatakse ehitusprojekti koosseisus. • Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). • Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus. Tänavaruumi lisada võimalusel haljastust. • Projekti koostamisel kaasatakse maastikuarhitekt tase 7. • Kaitsehaljastuse rajamisel lähtuda Saku valla üldplaneeringu peatükis 2.2 väljatoodud punktidest. Väliruumi kujundamise aluseks on inimmõõtmelisus. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Keskkonnaalased nõuded Keskkonnamüra hinnangust tulenevad meetmed: Tehnoseadmete asukohti detailplaneeringu faasis veel paika ei panda, seda teemat käsitletakse edaspidise projekteerimise faasis. Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes. Eesti siseriiklikud normväärtused väliskeskkonnas on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1, mille järgi tehnoseadmete müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tööstusmüra sihtväärtus II kategooria aladel on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni- ja jahutusseadmete välisosasid ei suunata eluhoonete poole ja/või need tuleb varustada mürasummutitega. Samuti tuleb arvestada, et trafod, alajaamad ja õhksoojuspumbad, mis on paigutatud müratundliku hoone lähedusse võivad põhjustada mürahäiringuid. Kirjeldatud erinevate nõuete täitmiseks tuleb planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Kusjuures tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses) või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid). Tõhusaim viis müra leviku tõkestamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või kaitstava objekti lähedale. Et müratõkke toimimine oleks tõhus peab see olema piisava heliisolatsiooniga (vajadusel katta helineeldematerjaliga). Müratõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab tõke olema piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna või ala ulatuses. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti väheneb. Tehnoseadmete mõju vähendamise võimalused: • mürarikaste tehnoseadmete puhul kasutada helisummuteid; • seadmetest tuleneva müra summutamisel kasutada müratõkkeid, bokse, kaitseid või kiirgust vähendavat vooderdust; K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 14 / 27 27.05.2024  • kiirgavate pindade vähendamine; • heli suunamiseks kasutada müratõket, millega saab muuta müra suunda; • vajadusel kasutada spetsiaalset müra jaoks konstrueeritud kabiini või hoonet; • tugevdada heliisolatsiooni hoone välisvooderduses, akendes, ustes, ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; • valida vaiksem tehnika/seade või tootmisviis; • tegevuse ajaline või mahu piirang Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded: • Hooned projekteerida nii, et naaberhoonetes oleks tagatud normikohane insolatsioonikestus vastavalt Eesti standardile Eesti standardile EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistutele. • Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse. • Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse. • Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis. Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks: • Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude (sh ümbertõstetavad tehnorajatised) ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Hoone ehitustöödega saab alustada peale ehitusalast ümber tõstetavate tehnovõrkude ümber ehitamist. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavalt. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Hoonetes kasutada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi. • Tagada tuleohutuskujad. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku; • planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 15 / 27 27.05.2024  Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Veevarustus ja kanalisatsioon: • Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud, torustike kõrgusmärgid ühendus- ja ümberühendussõlmedes, liitumispunktide asukohad) tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Elektrivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Sidevarustus: • Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. • Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. • Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Gaasivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajaga Adven Eesti AS. 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele • Rajada juurdepääsud Saku-Laagri tee poolt (kõrvalmaantee nr 11420) ja elamupiirkondade poolt, vältides samas läbisõiduteeks muutumist; • Kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutest tulevatele rohekoridoridele. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele • Äri- ja tootmishooned ning logistikahooned elavdavad piirkonda ning loovad uusi töökohtasid; • Lähtuvalt mürahinnangust toimivad hooned müratõkkena ringteelt levivale liiklusmürale; • Luuakse juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) ja jalakäijatele elamupiirkondade poolt; • Äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele kavandatav roheline puhverala on loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele ning moodustab tervikliku rekreatsiooniala kohalikele elanikele. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 16 / 27 27.05.2024  Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla üldplaneeringuga (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) pannakse paika valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Vastavalt üldplaneeringule asub Tähevälja kinnistu äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt ületatakse kahel krundil üldplaneeringus välja toodud täisehitusprotsenti ja lubatud kõrgust, jäädes erijuhtudel kaalutavate väärtuste piiridesse. Vastavalt ülaltoodule on vastavus Saku valla üldplaneeringuga tagatud. 8 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud alale koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu rakendamise võimalikud etapid: • maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • planeeringujärgsete servituutide seadmine; • detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine; • detailplaneeringus kavandatud ehitusõiguse realiseerimine. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 17 / 27 27.05.2024  III LISAD LISA 1. TEAVE MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 1.1. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 18 / 27 27.05.2024  LISA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 2.1 Koostöö võrguvaldajatega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.1.1 2.1.2 2.1.3 2.1.4 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 19 / 27 27.05.2024  2.2 Koostöö ametitega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.2.1 2.2.2 2.2.3 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 20 / 27 27.05.2024  2.3 Koostöö maaomanikega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.3.1 2.3.2 2.3.3 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 21 / 27 27.05.2024  LISA 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 3.1 Elektrilevi OÜ 24.11.2023 tehnilised tingimused nr 462361 3.2 Telia Eesti AS 16.04.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38590262 3.3 Aktsiaselts Saku Maja 03.02.2024 tehnilised tingimused nr ET-10902 3.4 Adven Eesti AS 25.04.2024 gaasivõrguga liitumise tehnilised tingimused K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 22 / 27 27.05.2024  LISA 4. TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED 4.1 Juula-Liia detailplaneering: Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine, Akukon Eesti OÜ, jaanuar 2024 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 23 / 27 27.05.2024  LISA 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED Lisa 5.1 Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped Detailplaneeringus on määratud planeeringuala edaspidine maakasutus ja kehtestatud planeering on aluseks planeeringualale rajatavate hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamiseks. Arendaja sõlmib Saku vallavalitsusega kokkulepped planeeringus kavandatu väljaehitamiseks. Detailplaneeringu elluviimise etapid: • detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine; • tehnovõrkude rajatiste ja teede tehniliste tingimuste taotlemine, projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega; • ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja hoonete ehitamiseks sh halduslepinguga võetud kohustuste realiseerimine; • detailplaneeringus toodud servituutide seadmine, muuhulgas uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 24 / 27 27.05.2024  LISA 6. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Lisa 6.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritud krunt on hoonestamata. Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Planeeringuala on lääne poolt piiratud Vääna jõega ning idast Tähevälja kinnistuga. Piirkond on osaliselt aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa. Ümbritsev piirkond tervikuna on arenemas tiheasustusega alaks. Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele. Ala on ühtlase reljeefiga, seda läbib lõuna-põhjasuunaline kraav. Juurdepääs planeeritavale alale on sõidukitele kavandatud läbi Tähevälja kinnistu, milleni omakorda pääseb Saku-Laagri tee ringristmikult. Jalakäijatele rajatakse teed planeeringuala lõunaossa ja Vääna jõe poolsele osale. Põhjapoolsele kogujateele rajatakse ka kõnniteed. Planeeringuala suurus on 11,8 ha. Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud: Nr Aadress Pindala Registri- Katastritunnus Sihtotstarve Omanik ha osa nr Maatulundus- 1 Juula 6,27 5721702 71801:005:0105 Eraomand maa 100% Maatulundus- 2 Liia 3,82 6837502 71801:005:0348 Eraomand maa 100% Transpordi- 3 Eha tee L1 0,2 9914102 71801:005:0351 Eraomand maa 100% Maatulundus- 4 Augusti 8,46 6837602 71801:005:0213 Eraomand maa 100% Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Kinnistu on hoonestamata. Liikluskorraldus Planeeritud ala paikneb Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Juurdepääs kinnistule on Saku-Laagri tee ringristmikult läbi Tähevälja kinnistu. Vertikaalplaneerimine Maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgus on ca 36,0-37,0 m. Haljastus Ala on üldiselt kõrghaljastuseta rohumaa. Ala läbib kraav, mille servas leidub põõsaid ja madalamaid puid. Müra Mürahinnangu koostas 2024. aastal Akukon Eesti OÜ. Planeeringuala müraolukorda mõjutavaks teguriks on peamiselt autoliiklus Tallinna ringtee. Muud olulised müraallikad puuduvad. Mürahinnangu modelleerimise tulemusena selgus, et kavandatavad hooned toimivad müratõkkena ning vähendavad teeliikluse mürataset. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 25 / 27 27.05.2024  Avaliku ruumi kvaliteet Planeeritav ala asub tiheda liiklusega magistraaltee ääres ja on hästi ühendatud Tallinna ja Saku aleviku keskusega. Lisaks on tagatud kiired ühendused lähemate keskustega – Saue, Keila, Jüri jms. Tehnovarustus Planeeritud maa-alal tehnovõrgud puuduvad, kuid ühendused on vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele võimalik tagada. Kehtivad detailplaneeringud Planeeritava ala kohta on osaliselt varem kehtestatud Liia detailplaneering (Saku Vallavolikogu otsus nr 113, 11.11.2004), mis on osaliseks kehtetuks tunnistatud. Planeeritava ala kohta on algatatud Liia, Juula, Augusti maaükuste detailplaneering (Saku vallavalitsuse korraldus nr 332, 25.06.2019). Kehtivad kitsendused Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • kinnistutel asub maaparandussüsteemi maa-ala; • kinnistuid läbiva maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd 12 meetrit; • kinnistuid läbiva kraavi kalda kaitsevöönd 1 meeter süvendi servast; • planeeringuala põhjaservas Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärmise sõiduraja välimisest servast maantee kaitsevöönd 50 meetrit; • planeeringuala idaservas Vääna jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad; • planeeringuala idaservas on Vääna jõgi avalikult kasutatav ning sellel on kallasrada 4 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe kalda veekaitsevöönd 10 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe piiranguvöönd 100 m; • reoveepumpla kaitsevöönd 20 m. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 26 / 27 27.05.2024  LISA 7. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS Lisa 7.1 Ruumilise keskkonna analüüs Ruumilise keskkonna analüüsi alusmaterjaliks on Saku valla üldplaneering (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) ja kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud. Vastavalt üldplaneeringule asuvad Juula, Liia ja Augusti kinnistu põhjapoolne osa äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa- alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete kõrguseks on äri- ja tootmisettevõtte maa-alal lubatud 14 meetrit, erandjuhtudel kuni 18 m tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest ja põhjendustest. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada kehtivaid kitsendusi – maantee kaitsevööndit ja Vääna jõest tulenevaid kitsendusi. Vastavalt üldplaneeringule võib ehitisealune pind olla 40% krundi pindalast, erandjuhtudel kuni 50% krundi pindalast. Haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% kruntide pindalast. Lähipiirkonnas asuvad nii elamu- kui ka ärimaad. Tallinna ringtee äärde kavandatakse ärifunktsiooniga hooneid nii Saku vallas kui ka naabervaldades, mida ringtee läbib. Läbiva maanteena on äride jaoks tegu logistiliselt hea asukohaga. Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad elamualad. Kavandatavad elamualad jäävad planeeringust lõuna poole ning eraldatakse kaitsehaljastusega võimalike häiringute leevendamiseks. Planeeringus kavandatav hoonestus mõjub elamumaadele müratõkkena ning vähendab Tallinna ringteelt ja Saku-Laagri teelt tulenevat liiklusmüra nii lõunasse jääval kavandataval elamupiirkonnal kui ka olemasolevatel elamutel Eha ja Paju tee vahele jääval alal. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis on toodud Lisa 7.2. Projektijuht Eerik Kask K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 27 / 27 27.05.2024  Aleksander Aan To: Liivi Lilienthal Subject: Kooskõlastus nr. AD-2024-05-24 RE: Juula-Liia DP Saku vald kooskõlastamine Tere. Kooskõlastus nr. AD-2024-05-24. Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas detailplaneering: Liia, Juula ja Augusti maaüksuse ja lähiala detailplaneering (ID 80096); objekti asukoht: Harju maakond, Saku vald, Saku alevik; töö nr. 23101 kuupäevaga 27.05.2024a. K-Projekt AS. Lugupidamisega Aleksander Aan Gaasivõrgu juht Mob +372 5117424 Kassi 13, Tallinn Eesti LinkedIn Ι Instagram Ι YouTube adven.ee 1  TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir Planeeritud autoliikluse ala Planeeritud kergliikluse ala Planeeritud jalgraja võimalik asukoht Pos. 5 planeeritud N Veekogu side liitumispunkt Haljasala W E Pos. 4 planeeritud side liitumispunkt Saku valla üldplaneeringu järgne Pos 5 S kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade ning LPG3 elamumaade vahel 35,4 Pos 4 4 Planeeritud maapealne hoonestusala LPG3 56, Pos. 3 planeeritud n a r i ng te e side liitumispunkt Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 2,4 Tallin 7,5 Pos 3 G Pos. 2 planeeritud side liitumispunkt LPG3 G 1 Krundi positsiooni number 7,2 Pos 2 LPG3 6 P-111 Tulemüüri vajadus Kõrghaljastuse võimalik asukoht 7,1 Pos 1 Vä 52.5 G De110 L=3 7,8 LPG3 Eesti põhikaardile kantud veekogu piir än R= a 150 G Pa=750kW m Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m jõ Pa=750kW Pos. 5 kinnistu 7,9 gi Pos. 4 kinnistu liitumine alajaama liitumine alajaama Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 G P-111 0.4kV seadmes 0.4kV seadmes m Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m 8,4 Pa=750kW Planeeritud hoonesisene Kallasrada 4 m 2,3 P-46 Pos. 3 kinnistu liitumine alajaama P-21 trafoalajaam nr 2 P-18 Maantee kaitsevööndi piir äärmise Planeeritud hoonesisene trafoalajaam nr 1 0.4kV seadmes (10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA) 5 ,7 sõiduraja välimisest servast 50 m R= 56 3K Varem planeeritud objektid 150 (10/ 0.4kV trafod 4 3K De110 L=1 Pa=750kW 4,5 4,5 Pa=800kW Pos. 2 kinnistu mkuni 2X1600 kVA) 58.4 Pos. 1 planeeritud Pos. 1 kinnistu liitumine alajaama Olemasolev veetoru side liitumispunkt liitumine alajaama 0.4kV seadmes 0.4kV seadmes 75,0 3K 3 P-22 D liitumispunkt (torupeal 30 cm K1 liitumispunkt Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru 1 P-23 17,5 D liitumispunkt kinnistu piirist) V1 liitumispunkt Olemasolev dreenitoru 2 3K (torupeal 30 cm K liitumispunkt K2 liitumispunkt Olemasolev madalpinge kaabel 30,0 4,5 4,5 kinnistu piirist) V1 liitumispunkt Olemasolev sidekaabel 4,2 P-23 3K K liitumispunkt V1 perspektiivne ringistus, V1 liitumispunkt täpsusta Planeeritud veetoru De110 L=1 Planeeritud kinnistusisene 3K 67.4 reoveekanalisatsioonitoru Planeeritud sademevee kanalisatsioonitoru 30,0 75,0 V1 liitumispunkt Planeeritud hoonesisene trafoalajaam De63 L=i=0,000 K liitumispunkt L=9,0 De200 7.1 K liitumispunkt Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor De63 L= 30,0 V1 liitumispunkt 9.0 Planeeritud keskpinge kaablikoridor Planeeritud sidekanalisatsioon De63 L=7. 30,0 6 Planeeritud tarbija madalpinge Taeva kaablikoridor Planeeritud tarbija sisestuskilp 30,0 De63 L= Perspektiivne gaasitoru 8.7 G Perspektiivne gaasikape kaare Kuu tee Eha tee Tehnovõrguservituudi vajadusega ala De63 L= 7.9 Alajaama kaitsevöönd 2 m 2 3 1 1 2 Olemasolev side postikarp SKKPC058 Naaberplaneeringus planeeritud objektid 1 2 (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) Naaberplaneeringus planeeritud objektid Märkused: (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Paju tee K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala [email protected] detailplaneering (ID 80096) reg kood 12203754 Projektijuht E. Kask Objekti asukoht: Projekteerija A. Koppel Saku vald, Saku alevik Projekteerija S. Voznjuk Joonise nimi: Tehnovõrgud Palju põik Projekteerija I. Svedova Faili nimi: Koostatud: 27.05.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 23101_DP-3 Tehnokoond_2024-05-27.dwg 23101 DP-3 DP 1:1000  TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir Olemasolev autoliikluse ala Planeeritud autoliikluse ala 5 Planeeritud kergliikluse ala Planeeritud jalgraja võimalik asukoht 4 Ä/Th 3 14-18 7666 kuni 3 _ Veekogu Ä/Th 3 - Haljasala Ä/Th 14-18 7659 kuni 3 32560 m² 73 6 14-18 7700 kuni 3 3 _ N Saku valla üldplaneeringu järgne 2 3 _ - 18506 m² - 78 kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade ning elamumaade vahel L 18179 m² 77 W E Ä/Th _ _ _ Planeeritud maapealne hoonestusala 14-18 7702 kuni 3 _ _ S _ - Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 35,4 3 1 18523 m² - 78 13370 m² - 56, 4 1-3K Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Ä/Th ing tee Tallinna r 1 2,4 Krundi positsiooni number 14-18 6671 kuni 3 7,5 3 _ - 17299 m² SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 7,2 69 6 P-111 KÕRGUS MEETRITES SUURIM EHITISEALUNE PIND MAAPEAL EHITISEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL HOONETE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus KRUNDI SUURUS P - krundil 7,1 Vä 7,8 än Ä Bürood ja kaubanduspinnad a Th jõ Tootmishooned 7,9 gi P-111 L Tee, tänav Autode võimalik juurdepääs krundile 8,4 Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse 2,3 P-46 P-21 P-18 5 ,7 P-0 Parkimiskohtade arv 56 4,5 4,5 4 3K Tulemüüri vajadus Madalhaljastuse võimalik asukoht 75,0 3K 3 P-22 Kõrghaljastuse võimalik asukoht 1 P-23 17,5 Planeeritud hoonesisene trafoalajaam 2 3K 30,0 4,5 4,5 Eesti põhikaardile kantud veekogu piir 4,2 P-23 3K Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m 3K Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m Kallasrada 4 m 30,0 75,0 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m 30,0 3K Varem planeeritud objektid Tehnovõrguservituudi vajadusega ala 30,0 Alajaama kaitsevöönd 2 m Taeva Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071) 30,0 Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) kaare Kuu tee Likvideeritav objekt Eha tee Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 4. Krunte võib omavahel liita, kruntide liitmisel summeerub ka kruntidele määratud ehitusõigus, v.a. hoonete kõrgus. Juhul kui krunte ei liideta, tagada naaberkruntidel paiknevate hoonete vahel normikohane tuleohutuskuja. 5. Katastriüksused piirid Maa-ametist 11.12.2023. a seisuga. Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 Paju tee K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ja lähiala [email protected] reg kood 12203754 detailplaneering (ID 80096) Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Saku vald, Saku alevik Projektijuht E. Kask Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: Põhijoonis Palju põik Planeerija K. Salumäe Faili nimi: Koostatud: 27.05.2024 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 23101_DP-3 Tehnokoond_2024-05-27.dwg 23101 DP-2 DP 1:1000  KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ........................................................................................ 3 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 3 2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 3 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 3 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ........... 7 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 12 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 13  7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 16 8 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA....................................................................... 17 II JOONISED 1. Asukohaskeem DP-1 2. Põhijoonis DP-2 3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4. Veevarustuse skeem VKV-1 5. Keskpinge kaabelliini asendiplaan ELV-4-01 III LISAD 1. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 2.1 Koostöö võrguvaldajatega 2.2 Koostöö ametitega 2.3 Koostöö maaomanikega 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 4. TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED 6. OLEMASOLEV OLUKORD 6.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus 6.2 Tugiplaan 7. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS 7.1 Ruumilise keskkonna analüüs 7.2 Ruumilise keskkonna analüüsi joonis 8. ILLUSTRATSIOONID K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 2 / 27 27.05.2024  I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Planeeringualast itta jääb Vääna jõgi, lõunasse olemasolev Eha ja Paju tee vaheline elamukvartal ning Augusti kinnistu. Lääne poole jääb Tähevälja kinnistu. Piirkond on aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa. Ümbritsev piirkond tervikuna on arenemas tiheasustusega alaks. Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele. Ala on ühtlase reljeefiga, seda läbib lõuna-põhjasuunaline kraav. Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud põhja poolt Tähevälja planeeringualale kavandatava tee pikendusena. Tähevälja planeeringualale on juurdepääs Paju ja Eha tee ristmikult ning Saku-Laagri tee ringristmikult. Planeeringuala suurus on 11,8 ha. 2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused Planeeringuala kontaktvööndis toimub arendustegevus, mille käigus kavandatakse piirkonda uusi ärihooneid ning elamukvartaleid. Kavandatavate kvartalitega muutub piirkond elavamaks ning täienevad piirkonna elanike rekreatsioonivõimalused. Ärifunktsiooniga planeeringuala pakub kodulähedasi teenuseid ning planeeringu realiseerumisel heakorrastatakse kasutuseta ala. Planeeringuala lähistel asuvad elamukvartalid ning neid kavandatakse ka juurde. Äri- ja elamufunktsioone eraldab kaitsehaljastus ning kavandatavad ärihooned kaitsevad elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest. Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on: • kavandada äri- ja tootmishooneid või logistikahooneid, mis elavdavad piirkonda, pakkudes kodulähedasi töökohti ja toimivad lähedalasuvatele elamutele müra tõkestava meetodina; • rajada juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) Tähevälja planeeringuala pikendusena, vältides läbisõiduteeks muutumist; • kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele. 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Juula, Liia ja Augusti kinnistute jagamine viieks äri- ja tootmismaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks. Loodavate kruntide täisehituse protsent on Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20. aprilli 2023 otsusega nr 24) kuni 40%, igakordse kaalumise alusel kuni K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 3 / 27 27.05.2024  50%. Suuremad hoonestusalad võimaldavad optimaalsemat ruumikasutust ning liigendatust, mis omakorda on abiks ka müra leviku tõkestamisel elamupiirkondadesse. Maaomand Planeeritud alal asuvad katastriüksused: Nr Aadress Pindala Registri- Katastritunnus Sihtotstarve Omanik ha osa nr Maatulundus- 1 Juula 6,27 5721702 71801:005:0105 Eraomand maa 100% Maatulundus- 2 Liia 3,82 6837502 71801:005:0348 Eraomand maa 100% Transpordi- 3 Eha tee L1 0,2 9914102 71801:005:0351 Eraomand maa 100% Maatulundus- 4 Augusti 8,46 6837602 71801:005:0213 Eraomand maa 100% Augusti kinnistu on kavandatud jagada. Planeeritud maa-ala krundijaotus Detailplaneeringus on kavandatud jagada Juula, Liia ja osa praegusest Augusti kinnistust ning Eha tee L1 kinnistud kuueks. Planeering võimaldab krunte liita. Kruntide liitmisel liitub ka kruntidele määratud ehitusõigus üldplaneeringu piires. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala äri- ja tootmisettevõtete maa- alal, kuhu võib kavandada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid ning laohooneid, sh hulgikaubandushooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suurest jäätmetöötlusest, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntidega, et vältida ühtlast tumma seina Tallinna ringteel. Planeeringuala lõunapoolsele küljele nähakse ette kõrghaljastusega puhverala, et vähendada hoonete visuaalset mõju elamualale. Hoonete suuruse kavandamisel on arvestatud üldplaneeringus toodud nõudeid – ehitisealune pind võib olla 40%, igakordse kaalumise alusel kuni 50% ning kõrgus 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Arvestatud on ka võimalusega krunte liita, liitmisel liituvad ka võimalikud hoonestusalad ning ehitusõigus üldplaneeringus määratu piires. Pos 1 krundi hoonestusõigus võib liituda sellest lääne poole jääva Tähevälja katastriüksusele jääva planeeringu hoonestusõigusega. Detailplaneeringus kavandatavad hoonestusalad järgivad kruntide struktuuri ning võimaldavad hooneid optimaalselt paigutada nii krundi ulatuses kui ka krunte liites. Lisaks on hoonestusalade kavandamisel arvesse võetud üldplaneeringu kohase kaitsehaljastuse ulatust. Kavandatud hoonestusalad võimaldavad rajada nõuetekohast kaitsehaljastust. Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal (pos 1 – pos 6, kokku 118 437 m2) on 0,9. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 4 / 27 27.05.2024  Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 17 299 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 6671 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 39% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 18 523 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7702 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 42% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 18 179 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7700 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 42% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 4 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 18 506 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7659 m2 (maapealne) K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 5 / 27 27.05.2024  Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 41% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 5 Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa Krundi kavandatud suurus: 32 560 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7666 m2 (maapealne) Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14 m Täisehituse protsent: 24% Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Pos 6 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krundi kavandatud suurus: 13 370 m2 Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: - Hoonete suurim lubatud kõrgus: - Krundi eesmärk on tagada juurdepääsud kruntidele 1-5 alates Tähevälja kinnistust. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale. Eesvoolu on kavandatud suunata piiratud sademevee vooluhulk. Vajadusel on kruntidele katusevee jaoks ette nähtud akumuleerivad torud-mahutid, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistule, v.a. läbivale haljasvööndile. Kruntide lõunaossa jäävale haljasvööndile kavandatakse sademeveelahendused, mis täpsustatakse koos maastikuarhitektuurse lahendusega. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse või juhitakse haljastatud krundiosadele. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Haljastuse kavandamise põhimõtted Detailplaneeringus tuuakse juurde mitmerindelist haljastust äri- ja tootmismaa ja elamualade vahele jäävale puhveralale ning kruntidele vastavalt ehitusprojektile. Haljastuspõhimõtete määramisel on oluline tagada ka ärifunktsiooniga hoonetele vajalik nähtavus. Seetõttu nähakse Tallinna ringtee poolsele küljele ette pigem madalamat ja K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 6 / 27 27.05.2024  hõredamat haljastust. Mitmerindeline haljastus ja kõrghaljastus nähakse ette kaitsehaljastusena äri- ja elamufunktsiooni vahelisele puhveralale. Puhveralale rajatakse ka jalgrada ning vaba aja veetmise võimalused. Täpsed lahendused antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt tase 7. Vastavalt Saku valla üldplaneeringule on haljastatav või looduslikuna säiliv osa minimaalselt 10% krundi pindalast. Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga. Planeeritud ärihoone jäätmehoidlate asukoht projekteerida hoonesse. Olemasolevate hoonete jäätmete kogumise koht on ette nähtud krundile väljaspool hooneid. Hoonetest väljapoole jäävatele mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse või aediku. Sorteeritud jäätmete kogumise koht on kavandatud kinnistu sissepääsutee kõrvale laiendatud alale. Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga. 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus uute äri-/tootmishoonete ehitamiseks, mis on planeeringuala asukohta ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärseid trende arvestades sobilik areng. Tekkivale tänavaruumile lisatakse haljastust (mururibad, põõsad), juurde- ja läbipääsude tagamiseks rajatakse kõnniteed. Visuaalse häiringu vähendamiseks rajatakse hoonestuse lõunaküljele (pos 1-5) mitmerindelise (sh kõrg-) haljastusega haljasriba, mis varjab planeeringualale jäävaid hooneid elamupiirkondade poolt. Planeeringulahenduse väljaehitamine parandab ka liikumis- ja rekreatsioonivõimalusi olemasoleva elamupiirkonna elanikele Paju ja Eha tee ümbruses ning kavandatava Tähesära kinnistu elanikele. Võimalikud läbipääsud täpsustatakse projekteerimise käigus – avalikult kasutatavad kõnniteed on pos 1-5 läbivad kõnniteed. Avalikuks kasutuseks on mõeldud ka puhveralale kavandatavad kergliiklusteed. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeringuala asub Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal, edelanurgas ulatub planeeringuala Eha ja Paju tee ristmikuni. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale on kavandatud ennekõike lõuna poolt – elamupiirkondadest pääseb moodustatavate kinnistuteni kõnni- ja kergliiklusteede kaudu (nt pos 5 idaserv), mille paiknemine täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeringuala põhjapoolse kogujatee servas on kõnniteed K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 7 / 27 27.05.2024  ettenähtud asfalteeritavana. Kõnniteede laius on 2,0-2,5 m. Kaitsehaljastuse alale ettenähtud kergliiklustee katendid täpsustatakse projekteerimise käigus. Autodega juurdepääs kinnistutele on kavandatud Saku-Laagri teelt ringristmikult läbi naaberplaneeringus kavandatava kogujatee. Parkimine lahendatakse oma kruntidel. Lähimad ühistranspordipeatused on planeeringualast lõuna poole jääva Nurme tänava ääres Paju tee ja Männituka tee peatused. Saku aleviku keskus on ca 1,5 km kaugusel, seal asuvad lähimad kauplused ja avalikud teenused. Viru väljak Tallinnas jääb planeeringualast ca 20 km kaugusele. Parkimiskohtade vajadus on leitud koostöös huvitatud isikuga ning lähtutud on ettenähtavatest hoonete kasutustest. Täpne parkimiskohtade arv täpsustatakse edasiste projektide koostamise käigus. Parkimiskohtade arv kruntide kaupa: Pos 1: 69 kohta Pos 2: 78 kohta Pos 3: 77 kohta Pos 4: 78 kohta Pos 5: 73 kohta Kokku: 375 kohta Parklate edasisel kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel parklaid võimalusel liigendada rohealadega. Vältida tuleb ulatuslike kõvakattega alade rajamist, samas peavad olema tagatud piisavad manööverdusalad. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Veevarustus ja kanalisatsioon Detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts Saku Maja poolt 02.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr ET- 10902. Normdokumendid: • Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Veevarustus Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha teel asuvalt peamagistraalilt. Maakraanid MK-1, MK-2, MK-3 ja MK-4 on koos ühendustorustikega peamagistraalilt määratud likvideeritavateks. Detailplaneeringu ala veevarustusallikana nähakse ette Kuu tee 2, Saku alevik (KÜ 71901:001:0777) rajatavat veetöötlusjaama. Veetöötlusjaam rajatakse OÜ Saku Arendus tellimusel Osaühing Miridon projekti nr 222515 „Tariku ja Tarikupõllu planeeringuala veepuhastusjaama rajamine“ alusel. Arvutuslikud vooluhulgad: K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 8 / 27 27.05.2024  Planeeringuala majandus-joogivee ööpäevane maksimaalne kogus kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=1 l/s. Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber) krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale. Planeeritud liitumispunkti läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise veevajadused. Liitumispunktide läbimõõt täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 ning paigaldussügavusega 1,8 m maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201. Tuletõrjeveevarustus Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul. Projekteerimise etapis tuleb täpsustada välistuletõrjevee vooluhulk ning hoonete sisetuletõrjevee ja sprinklerite vajadus. Väline tuletõrjeveevarustus on lahendatud planeeritud ringistatud De110 veevarustuse ühisvõrgu baasil (planeeritud hüdrandid HD-01 ja HD-02), kus võrguvaldaja poolt on garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks. Kui vajalik vooluhulk planeeritud veevarustuse ühisvõrgust ei ole tagatud, tuleb vastavalt vajadusele igale krundile lisada täiendav tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide siseselt piirkonna tuletõrjemahutid vajadusel koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje pumplaga. Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema lähimast hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist maksimaalselt 100 m kaugusel. Hüdrandid on ettenähtud põhjapoolse kogujatee lähedusse, mahutite ja hüdrantide asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena. Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on vastavalt Aktsiaselts Saku Maja väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha tee piirkonnas. Detailplaneeringu ala reoveed kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud isevoolsete torustike kaudu olemasolevatesse reoveekaevudesse KK-36, KK-45, KIL-24, K1-26. Perspektiivsed liitujad planeeritud reoveesüsteemiga puuduvad. Arvutuslikud vooluhulgad: Planeeringuala arvutuslik kanaliseeritav reovee vooluhulk kokku: Q=18 m3/d, Q=3,75 m3/h, q=3 l/s. Kavandatud kruntide reoveekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Igale hoonestatavale krundile on liitumiseks ühiskanalisatsiooniga kavandatud liitumispunkt krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa- alale, või liitumine asub reovee peamagistraalil. Sademeveekanalisatsioon DP ala sademeveelahendus on ettenähtud lahendada DP alal vastavalt Saku Vallavalituse nõuetele. Aktsiaseltsile Saku Maja kuuluvad sademeveesüsteemid DP ala lähipiirkonnas puuduvad. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 9 / 27 27.05.2024  Sademevee lahenduse eesvooluks on Pääsküla jõgi. Planeeringuala läbiv põhja-lõunasuunaline olemasolev kraav on ettenähtud likvideerida. Sademevee lahendused täpsustatakse järgimistes projekteerimise staadiumites. Kruntidele nähakse vajadusel ette katusevee jaoks akumuleerivad torud-mahutid või ajutiselt üleujutatavad alad, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Sademevee vooluhulgad tuleb täpsustada projekteerimise etapis ning vajadusel piirata sademevee vooluhulk täiendavalt. Enne eesvoolu juhtimist puhastatakse kõvakattega platsidel kogutav sademevesi liiva- ja I klassi õlipüüdjates. Õli- ja liivapüüdurite arv ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Planeeringuala kruntide orienteeruvad sademevee vooluhulgad ja liitumispunktid: • Krundid pos 1, pos 2, pos 3, pos 4, pos 5, pos 6: Haljasaladel immutatakse sademeveed kohapeal ning enne eesvoolu suunamist sademeveed vajadusel osaliselt akumuleeritakse. Eesvoolu (sademevee süsteem) on planeeritud suunata osaliselt piiratud vooluhulk, vajadusel nähakse ette tiigid ja kraavid kavandataval kaitsehaljastusel. Sademeevee kogused, piiratud sademevee ärajuhtimise vajadus ning sademevee transiitvooluhulgad täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht • Ühisveevarustus: 715 m • Reoveekanalisatsioon: 500 m • Sademeveekanalisatsioon: täpsustatakse hoonestuse edasisel projekteerimisel. Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 24.11.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 462361. Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus Pa/Ia (kW/A) Pos Planeeritud Nimetus Planeeritud Planeeritud nr liitumine trafoalajaama trafoalajaama nr nr 1 baasil 2 baasil 1 Ärihoone 800 /1400 2 Ärihoone 750 /1300 Alajaama 0.4kV seade 3 Ärihoone 750 /1300 4 Ärihoone 750 /1300 5 Ärihoone 750 /1300 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 10 / 27 27.05.2024  Planeeritud ala tarbijad kokku 2000 /3300 1350 /2100 alajaamade kaupa (koos eriaegsusega) Planeeritud ala tarbijad kokku (koos 3200 /5000 eriaegsusega) Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ettenähtud kahe planeeritud hoonesisese 10/0,4 kV alajaama baasil. 10 kV elektrivarustus on ettenähtud maakaabelliiniga alates Juuliku farm:(Saue) alajaamast (Katselauda alajaama kinnistu). Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parkla korrusele. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)". Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud sisestuskilpide asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine) toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Tänavavalgustus Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ettenähtud Tähevälja ala planeeritud tänavavalgustuse toitevõrgu baasil. Välisvalgustuse puhul arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses paiknevate ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid meetmeid. Sidevarustus Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38590262, 16.01.2024. Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana Eha tee ääres paiknevast side postikarbist SKKPC058. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse KKS tüüpi r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 11 / 27 27.05.2024  Sidekaablite maht ja olemasoleva sidevõrgu ümbertõstmine ning sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; • Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“; • Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“; • Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Gaasivarustus Gaasivõrguga tegutseb gaasivõrguettevõtjana antud piirkonnas Adven Eesti AS. Kruntide gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 25.04.2024 väljastatud tehnilised tingimused. Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev B-kategooria maa-alune gaasitorustik paikneb 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) transpordimaa kinnistul Nurme tänava ja Juuliku-Tabasalu tee ristumiskoha läheduses. Alates olemasolevast gaasitorustikust kuni Juula-Liia ja osa Augusti kinnistu detailplaneeringu ala piirini on planeeritud gaasitorustik Tähevälja kinnistu detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr. 21071). Tähevälja kinnistu detailplaneeringus lõpeb gaasitorustik Juula kinnistu läänepiiril. Moodustavate kinnistute jaoks planeeritakse B-kategooria gaasitorustik alates Tähevälja detailplaneeringus kavandatud gaasitorustikust. Moodustatavate kruntide jaoks on ettenähtud planeeritavast gaasitorustikust harud ja liitumispunktidena maakraanid kruntide piiridel. Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustada ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt vajalikule tarbimismahule. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED Kehtivad kitsendused Muud kehtivad kitsendused Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • kinnistutel asub maaparandussüsteemi maa-ala; • kinnistuid läbiva maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd 12 meetrit; • kinnistuid läbiva kraavi kalda kaitsevöönd 1 meeter süvendi servast; • planeeringuala põhjaservas Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärmise sõiduraja välimisest servast maantee kaitsevöönd 50 meetrit; • planeeringuala idaservas Vääna jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad; K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 12 / 27 27.05.2024  • planeeringuala idaservas on Vääna jõgi avalikult kasutatav ning sellel on kallasrada 4 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe kalda veekaitsevöönd 10 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe piiranguvöönd 100 m; • reoveepumpla kaitsevöönd 20 m. Planeeritud kitsendused Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude rajamiseks ning kasutamiseks; täiendavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud kõnniteedel. Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Planeeringualal asub planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu põhijoonisel (DP-2) on kujutatud servituutide ja kitsenduste vajadusi. Täiendavalt on kitsendused ja piirangud kirjeldatud kruntide kasutamise tingimuste tabelis. Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatus täpsustatakse ehitusprojektis. 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Hoone fassaadilahendus kujundada piirkonna miljöösse sobiv, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks. Hoonestusviis on lahtine ning hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntide hoonestust, et vältida tumma seina teket. Igale krundile võib rajada kuni kolm hoonet. Hoonete projekteerimisel paigutatakse müraallikad müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Hoonete paigutusel kruntidele tuleb võimalusel arvestada naaberhoonete projekte ja kruntide paigutust, et vähendada müra levikut maanteelt olemasolevate ja kavandatavate elamuteni. Vajadusel rajatakse piirdeid, mille kõrgus on kuni 2,0 m, materjalid täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, et tagada arhitektuurne ühtlus. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada müra takistamise eesmärgil. Jalgrataste parkimiskohad näha ette tänavatasandile või teise mugavalt ligipääsetavasse asukohta. Hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 - 18 m ning tehnoloogilisest vajadusest täiendavalt kuni 25 m kuni 2% ehitusalusest pinnast. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 13 / 27 27.05.2024  Haljastuse projekteerimise nõuded • Maapinnaga ühendatud haljastust projekteerida vähemalt 10% ulatuses planeeritava ala pinnast. Kaaluda katusehaljastuse ja vertikaalhaljastuse rajamist. Kaalutlused täpsustatakse ehitusprojekti koosseisus. • Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). • Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, olemasoleva haljastuse likvideerimisel näha ette asendusistutus. Tänavaruumi lisada võimalusel haljastust. • Projekti koostamisel kaasatakse maastikuarhitekt tase 7. • Kaitsehaljastuse rajamisel lähtuda Saku valla üldplaneeringu peatükis 2.2 väljatoodud punktidest. Väliruumi kujundamise aluseks on inimmõõtmelisus. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Keskkonnaalased nõuded Keskkonnamüra hinnangust tulenevad meetmed: Tehnoseadmete asukohti detailplaneeringu faasis veel paika ei panda, seda teemat käsitletakse edaspidise projekteerimise faasis. Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes. Eesti siseriiklikud normväärtused väliskeskkonnas on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1, mille järgi tehnoseadmete müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tööstusmüra sihtväärtus II kategooria aladel on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni- ja jahutusseadmete välisosasid ei suunata eluhoonete poole ja/või need tuleb varustada mürasummutitega. Samuti tuleb arvestada, et trafod, alajaamad ja õhksoojuspumbad, mis on paigutatud müratundliku hoone lähedusse võivad põhjustada mürahäiringuid. Kirjeldatud erinevate nõuete täitmiseks tuleb planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Kusjuures tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses) või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid). Tõhusaim viis müra leviku tõkestamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või kaitstava objekti lähedale. Et müratõkke toimimine oleks tõhus peab see olema piisava heliisolatsiooniga (vajadusel katta helineeldematerjaliga). Müratõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab tõke olema piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna või ala ulatuses. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti väheneb. Tehnoseadmete mõju vähendamise võimalused: • mürarikaste tehnoseadmete puhul kasutada helisummuteid; • seadmetest tuleneva müra summutamisel kasutada müratõkkeid, bokse, kaitseid või kiirgust vähendavat vooderdust; K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 14 / 27 27.05.2024  • kiirgavate pindade vähendamine; • heli suunamiseks kasutada müratõket, millega saab muuta müra suunda; • vajadusel kasutada spetsiaalset müra jaoks konstrueeritud kabiini või hoonet; • tugevdada heliisolatsiooni hoone välisvooderduses, akendes, ustes, ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; • valida vaiksem tehnika/seade või tootmisviis; • tegevuse ajaline või mahu piirang Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded: • Hooned projekteerida nii, et naaberhoonetes oleks tagatud normikohane insolatsioonikestus vastavalt Eesti standardile Eesti standardile EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida täiendavat sademevett naaberkinnistutele. • Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse. • Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse. • Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis. Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks: • Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude (sh ümbertõstetavad tehnorajatised) ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Hoone ehitustöödega saab alustada peale ehitusalast ümber tõstetavate tehnovõrkude ümber ehitamist. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavalt. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Hoonetes kasutada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi. • Tagada tuleohutuskujad. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku; • planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 15 / 27 27.05.2024  Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. Veevarustus ja kanalisatsioon: • Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud, torustike kõrgusmärgid ühendus- ja ümberühendussõlmedes, liitumispunktide asukohad) tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamisel. Elektrivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Sidevarustus: • Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. • Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. • Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Gaasivarustus: • Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajaga Adven Eesti AS. 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele • Rajada juurdepääsud Saku-Laagri tee poolt (kõrvalmaantee nr 11420) ja elamupiirkondade poolt, vältides samas läbisõiduteeks muutumist; • Kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutest tulevatele rohekoridoridele. Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele • Äri- ja tootmishooned ning logistikahooned elavdavad piirkonda ning loovad uusi töökohtasid; • Lähtuvalt mürahinnangust toimivad hooned müratõkkena ringteelt levivale liiklusmürale; • Luuakse juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) ja jalakäijatele elamupiirkondade poolt; • Äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele kavandatav roheline puhverala on loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele ning moodustab tervikliku rekreatsiooniala kohalikele elanikele. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 16 / 27 27.05.2024  Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla üldplaneeringuga (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) pannakse paika valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad. Vastavalt üldplaneeringule asub Tähevälja kinnistu äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt ületatakse kahel krundil üldplaneeringus välja toodud täisehitusprotsenti ja lubatud kõrgust, jäädes erijuhtudel kaalutavate väärtuste piiridesse. Vastavalt ülaltoodule on vastavus Saku valla üldplaneeringuga tagatud. 8 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud alale koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu rakendamise võimalikud etapid: • maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • planeeringujärgsete servituutide seadmine; • detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine; • detailplaneeringus kavandatud ehitusõiguse realiseerimine. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 17 / 27 27.05.2024  III LISAD LISA 1. TEAVE MENETLUSTOIMINGUTE KOHTA 1.1. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 18 / 27 27.05.2024  LISA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 2.1 Koostöö võrguvaldajatega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.1.1 2.1.2 2.1.3 2.1.4 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 19 / 27 27.05.2024  2.2 Koostöö ametitega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.2.1 2.2.2 2.2.3 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 20 / 27 27.05.2024  2.3 Koostöö maaomanikega Jrk Seisukoha andnud Seisukoha Seisukoha täielik ärakiri Seisukoha Märkus nr organisatsioon/isik kuupäev ja nr originaali asukoht 2.3.1 2.3.2 2.3.3 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 21 / 27 27.05.2024  LISA 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED 3.1 Elektrilevi OÜ 24.11.2023 tehnilised tingimused nr 462361 3.2 Telia Eesti AS 16.04.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38590262 3.3 Aktsiaselts Saku Maja 03.02.2024 tehnilised tingimused nr ET-10902 3.4 Adven Eesti AS 25.04.2024 gaasivõrguga liitumise tehnilised tingimused K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 22 / 27 27.05.2024  LISA 4. TEISED VAJALIKUD LÄHTEANDMED 4.1 Juula-Liia detailplaneering: Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine, Akukon Eesti OÜ, jaanuar 2024 K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 23 / 27 27.05.2024  LISA 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED Lisa 5.1 Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped Detailplaneeringus on määratud planeeringuala edaspidine maakasutus ja kehtestatud planeering on aluseks planeeringualale rajatavate hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamiseks. Arendaja sõlmib Saku vallavalitsusega kokkulepped planeeringus kavandatu väljaehitamiseks. Detailplaneeringu elluviimise etapid: • detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine; • tehnovõrkude rajatiste ja teede tehniliste tingimuste taotlemine, projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute teostamisega; • ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja hoonete ehitamiseks sh halduslepinguga võetud kohustuste realiseerimine; • detailplaneeringus toodud servituutide seadmine, muuhulgas uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 24 / 27 27.05.2024  LISA 6. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Lisa 6.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritud krunt on hoonestamata. Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Planeeringuala on lääne poolt piiratud Vääna jõega ning idast Tähevälja kinnistuga. Piirkond on osaliselt aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa. Ümbritsev piirkond tervikuna on arenemas tiheasustusega alaks. Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km kaugusele. Ala on ühtlase reljeefiga, seda läbib lõuna-põhjasuunaline kraav. Juurdepääs planeeritavale alale on sõidukitele kavandatud läbi Tähevälja kinnistu, milleni omakorda pääseb Saku-Laagri tee ringristmikult. Jalakäijatele rajatakse teed planeeringuala lõunaossa ja Vääna jõe poolsele osale. Põhjapoolsele kogujateele rajatakse ka kõnniteed. Planeeringuala suurus on 11,8 ha. Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud: Nr Aadress Pindala Registri- Katastritunnus Sihtotstarve Omanik ha osa nr Maatulundus- 1 Juula 6,27 5721702 71801:005:0105 Eraomand maa 100% Maatulundus- 2 Liia 3,82 6837502 71801:005:0348 Eraomand maa 100% Transpordi- 3 Eha tee L1 0,2 9914102 71801:005:0351 Eraomand maa 100% Maatulundus- 4 Augusti 8,46 6837602 71801:005:0213 Eraomand maa 100% Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Kinnistu on hoonestamata. Liikluskorraldus Planeeritud ala paikneb Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal. Juurdepääs kinnistule on Saku-Laagri tee ringristmikult läbi Tähevälja kinnistu. Vertikaalplaneerimine Maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgus on ca 36,0-37,0 m. Haljastus Ala on üldiselt kõrghaljastuseta rohumaa. Ala läbib kraav, mille servas leidub põõsaid ja madalamaid puid. Müra Mürahinnangu koostas 2024. aastal Akukon Eesti OÜ. Planeeringuala müraolukorda mõjutavaks teguriks on peamiselt autoliiklus Tallinna ringtee. Muud olulised müraallikad puuduvad. Mürahinnangu modelleerimise tulemusena selgus, et kavandatavad hooned toimivad müratõkkena ning vähendavad teeliikluse mürataset. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 25 / 27 27.05.2024  Avaliku ruumi kvaliteet Planeeritav ala asub tiheda liiklusega magistraaltee ääres ja on hästi ühendatud Tallinna ja Saku aleviku keskusega. Lisaks on tagatud kiired ühendused lähemate keskustega – Saue, Keila, Jüri jms. Tehnovarustus Planeeritud maa-alal tehnovõrgud puuduvad, kuid ühendused on vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele võimalik tagada. Kehtivad detailplaneeringud Planeeritava ala kohta on osaliselt varem kehtestatud Liia detailplaneering (Saku Vallavolikogu otsus nr 113, 11.11.2004), mis on osaliseks kehtetuks tunnistatud. Planeeritava ala kohta on algatatud Liia, Juula, Augusti maaükuste detailplaneering (Saku vallavalitsuse korraldus nr 332, 25.06.2019). Kehtivad kitsendused Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute kasutamine on kitsendatud järgmiselt: • kinnistutel asub maaparandussüsteemi maa-ala; • kinnistuid läbiva maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd 12 meetrit; • kinnistuid läbiva kraavi kalda kaitsevöönd 1 meeter süvendi servast; • planeeringuala põhjaservas Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärmise sõiduraja välimisest servast maantee kaitsevöönd 50 meetrit; • planeeringuala idaservas Vääna jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad; • planeeringuala idaservas on Vääna jõgi avalikult kasutatav ning sellel on kallasrada 4 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe kalda veekaitsevöönd 10 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m; • planeeringuala idaservas Vääna jõe piiranguvöönd 100 m; • reoveepumpla kaitsevöönd 20 m. K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 26 / 27 27.05.2024  LISA 7. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS Lisa 7.1 Ruumilise keskkonna analüüs Ruumilise keskkonna analüüsi alusmaterjaliks on Saku valla üldplaneering (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) ja kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud. Vastavalt üldplaneeringule asuvad Juula, Liia ja Augusti kinnistu põhjapoolne osa äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa- alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Hoonete kõrguseks on äri- ja tootmisettevõtte maa-alal lubatud 14 meetrit, erandjuhtudel kuni 18 m tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest ja põhjendustest. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada kehtivaid kitsendusi – maantee kaitsevööndit ja Vääna jõest tulenevaid kitsendusi. Vastavalt üldplaneeringule võib ehitisealune pind olla 40% krundi pindalast, erandjuhtudel kuni 50% krundi pindalast. Haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% kruntide pindalast. Lähipiirkonnas asuvad nii elamu- kui ka ärimaad. Tallinna ringtee äärde kavandatakse ärifunktsiooniga hooneid nii Saku vallas kui ka naabervaldades, mida ringtee läbib. Läbiva maanteena on äride jaoks tegu logistiliselt hea asukohaga. Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad elamualad. Kavandatavad elamualad jäävad planeeringust lõuna poole ning eraldatakse kaitsehaljastusega võimalike häiringute leevendamiseks. Planeeringus kavandatav hoonestus mõjub elamumaadele müratõkkena ning vähendab Tallinna ringteelt ja Saku-Laagri teelt tulenevat liiklusmüra nii lõunasse jääval kavandataval elamupiirkonnal kui ka olemasolevatel elamutel Eha ja Paju tee vahele jääval alal. Ruumilise keskkonna analüüsi joonis on toodud Lisa 7.2. Projektijuht Eerik Kask K-Projekt Töö nr 23101 Aktsiaselts Saku vald, Saku alevik Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute detailplaneering Kuupäev: 27 / 27 27.05.2024  Saku Vallavalitsus Teie 03.07.2025 nr 7-1/17-4 [email protected] Juubelitammede tee 15 Meie 23.07.2025 nr 7.2-2/25/11122-2 Saku alevik, Saku vald, 75501, Harju maakond Seisukohtade väljastamine Saku vald Juuliku küla Liia, Juula ja Augusti maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Saku vald Juuliku küla Liia (katastritunnus 71801:005:0348), Juula (katastritunnus 71801:005:0105) ja Augusti (katastritunnus 71801:005:0213) maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Saku Vallavalitsuse 25.06.2019. a korraldusega nr 332. Planeeringu koostamise eesmärk on püstitada Liia, Juula ja Augusti kinnistutele äri- ja tootmishooneid või logistikahooneid, rajada Juuliku küla ühendustee riigiteega 11420 Saku- Laagri, rajada teenindav teedevõrk ning haljastus ärimaade ja Juuliku küla vahele. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11 Tallinna ringtee km 25,25-25,86. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 19149 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele näha ette riigitee 11420 Saku-Laagri tee ringristmikult km 2,26 kavandatava kogujatee pikendamise kaudu üle Tähevälja (71901:001:0805) kinnistu. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Vajadusel kavandada ristmiku ümberehitus kasvava ja planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele, nt ringristmiku ümberehitamise vajadus turboringiks. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Teemat on vajalik käsitleda ka lähtuvalt asjaolust, et kõnealust planeeringut võidakse hakata ellu viima enne Tähevälja kinnistu detailplaneeringut. Kinnistutesisese kogujatee geomeetria ja ristlõige kavandada liikluskoosseisu (valdavalt raskeliiklus) arvestavalt. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, 5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate planeeringute sh Tähevälja ja teeprojektide lahendustega. 6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. Näha ette kergliiklusteede sidumine olemasoleva kergliiklustee võrguga ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. Näiteks siduda põhimaantee poolne kavandatav kergliiklustee Vääna jõe äärse jalgteega ja Eha tee äärse kergliiklusteega kinnistu läänepiiril. 7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) 2 (3)  kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uuringule teede projekteerimisel“, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest. 14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Krista Einama 58627026, [email protected] 3 (3)  Eerik Kask Teie 01.09.2025 nr 7-1/9-5 K-Projekt AS [email protected] Meie 26.09.2025 nr 13.2-1/25/13193-2 Seisukoha esitamine Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneeringule Austatud Eerik Kask Küsite Maa-ja Ruumiametilt (edaspidi MaRu) seisukohta Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneeringu alal kulgeva Juuliku eesvoolu likvideerimise osas. Saku vallas Saku alevikus Juula (tunnusega 71801:005:0105) ja Liia (tunnusega 71801:005:0348) maaüksuste ning Augusti (tunnusega 71801:005:0213) maaüksuse osa detailplaneeringu ala paikneb drenaažkuivendusega maaparandusehitise Juuliku (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450010740/002) maa-alal ning planeeringuala läbib ja piirneb põhjast Juuliku eesvooluga, mille valgalaga <10 km². Selgitame, et Saku aleviku Tähevälja maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alal asub endine maaparandussüsteemi drenaaž, mida ei käsitleta maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteemina (maaparandussüsteemi registrist kustutatud). MaRu-l kui maaparandustoimingute korraldajal pole vastuväiteid detailplaneeringu ala läbiva eesvoolu ümber suunamisel planeeritud sademevee viibetiikide ja kraavide süsteemi, mis suunatakse Vääna jõkke, kuid joonisel ja seletuskirjas tuleb kajastada ka elamute alaga piirneva eesvoolu kaudu tulevate vete ümber suunamist planeeritavasse kraavi. Lisaks detailplaneeringu koostamisel arvestada alljärgnevaga: • Äri ja tootmismaa piires näidata dreenid likvideeritavatena. • Planeeringuala põhjapiiril olevale Juuliku eesvoolule kanda peale eesvoolu piirangud. Arvestada, et veekogu piirangute lähtejooneks on süvendi serv, mis on mõõdetud geodeetilisele alusplaanile, kuna eesvool on kantud Eesti topograafia andmekogu põhikaardile joonobjektina ( Veeseadus § 118 lg 4, määruses nr 64 § 2 lg 3). Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maa ruum.ee Registrikood 70003098 Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lg 1 esitada detailplaneeringu lahendus MaRu-le kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimi Kirs nõunik Maaparanduse osakond Taimi Kirs +372 5303 8977 [email protected] 2  TEHNILISED TINGIMUSED 462361 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood K-Projekt AS 12203754 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Tallinn, Ahtri tn, 6a 10151 Harju maakond Telefon e-post 6264100 [email protected] Kontaktisik Nimi Laura Põllu Telefon e-post 6264100 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Juula, Liia ja Augusti kinnistud Juuliku küla Saku vald Harju maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 71801:005:0105 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 4800 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 462361 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha ette koht kahele uuele komplektalajaamale (eraldi pos 1/2 toiteks ning pos 3 toiteks). Alajaama asukoht näha ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uute alajaamade toide planeerida 10 kV maakaabelliiniga alates Juuliku farm:(Saue) alajaamast (Katselauda alajaam kinnistu). 2. Nimetatud uutest planeeritud alajaamadest näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Võimsusest alates 630A või keskpingel liitumisel planeerida kinnistu liitumispunkt alajaamas. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ võrgu inseneri poole (Oliver Kütt, tel. 5694 0174, [email protected]). 8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Oliver Kütt Koostatud: 24.11.2023 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 24.11.2025 +37256940174 | [email protected] 2/2  N W E S 3 4 Ä/Th kuni 18<25433 kuni 3 3 0 L 2 0 0 0 51905 m² 0 0 Ä/Th 13369 m² 27,3 kuni 18<17984 kuni 3 1 3 36703 m² 0 Ä/Th kuni 18 <8467 kuni 3 3 0 17280 m² 4 P-119 490,7 P-119 P-50 3 P-21 P-18 3K 15325 m2 75,0 P-22 1 2 17,5 P-23 3K P-23 15402 m2 3K 3K 6671 m2 75,0 Eha tee Paju tee Juula-Liia eskiis K-Projekt Aktsiaselts, Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100, [email protected] M 1:1000 Koostatud: 06.11.2023  TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED�TEHNILISED�TINGIMUSED�NR�38590262 Tehniliste�tingimuste�liik Detailplaneering Kliendinumber 2874 Isikukood/Registrikood 12203754 Nimi K-Projekt�Aktsiaselts Kontaktisik Laura�Põllu�telefon�56229948 e-post [email protected] Aadress AHTRI�TN�6A,�TALLINN�10151,�HARJU�MAAKOND Ehitise�nimetus�ja�asukoha Juula-Liia�kinnistute�detailplaneering kirjeldus Telia�sidevõrgu�lõpp-punkt posti�sidekarp�SKKPC058 Objekti�haardeulatus kuni�50m Olemasolev�sidevõrk Detailplaneeringuga�haaratud�alal�ja�selle�ääres�paiknevad�Telia sideehitised:�kaitsetorud�ja�Telia�valguskaabel�kolmanda�isiku mastidel�(Lisa�1). Telia�Eesti�AS-i�sideehitiste�(sidekanal,�kaablid�ja�jaotusseadmed) väljakanne,�abinõude�rakendamine�sideehitiste�kaitseks�ja�isikliku kasutusõiguse�(servituudi)�lepingute�sõlmimine�väljakantavatele osadele�toimuvad�Tellija�kulul,�vastavalt�„Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele�§�15”.�Asenduseks�ehitatavad�sideehitised jäävad�Telia-Eesti�AS-i�omandisse.�Sideehitiste�kaitsevööndis�on sideehitise�omaniku�loata�keelatud�igasugune�tegevus,�mis�võib ohustada�sideehitist.�Tööde�lõppedes�esitada�dokumentatsioon Telia�ehitaja�portaali�geopank.elion.ee.�Täiendav�info�nõuete kohta�paikneb�aadressil:�https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/ Telia�Eesti�AS�(edaspidi�nimetatud�Telia)�sideteenuste�tarbimise�võimaldamiseks�on�vaja projekteerida�ja�rajada�ühendus�Telia�sidevõrgu�lõpp-punktist�objekti/hoone�sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,�sealhulgas: Tehnilise�lahenduse Detailplaneeringus�näha�ette�asukohad�sideehitistele. kirjeldus Planeerida�sidekanalisatsiooni�põhitrassi�ehitus�lähtuvana (postikarbist�SKKPC058).�Igale�kinnistule/hoonele�näha�ette individuaalsed�sidekanalisatsiooni�sisendid�planeeritavast põhitrassist.�Vastavalt�vajadusele�kasutada�KKS�tüüpi�sidekaevusid. Planeeritavad�sidekaevud�ei�tohi�jääda�planeeritava�sõidutee alale.�Näha�ette�kõik�meetmed�ja�tööd�olemasolevate�Telia�Eesti sideehitiste�kaitseks,�tagamaks�nende�säilivus�ehitustööde�käigus. Tööprojekti�koostamiseks�taotleda�täiendavad�tehnilised�tingimused. Sisevõrgu�kirjeldus Sisevõrkude�tehniline�lahendus�näha�ette�tööprojekti�kooseisus. Telia�dokument:�Valguskaabli�sisevõrkude�ehitamine�korter-�ja ärimajades Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/  Nõuded�geodeetilisele�alusplaanile�ja�projektile • Majandus-�ja�taristuministri�14.�aprilli�2016.�a�määrus�nr�34�"Topo-geodeetilisele�uuringule�ja teostusmõõdistamisele�esitatavad�nõuded" • Telia�dokument�"Telia�Eesti�AS�nõuded�ehitusgeodeetilistele�uurimistöödele" • Telia�dokument�"Liinirajatiste�projekteerimine�ja�maakasutuse�seadustamine.�v4." • Telia�dokument�"Üldnõuded�ehitusprojektide�koostamiseks�ja�kooskõlastamiseks�ning�ehitamiseks liinirajatiste�kaitsevööndis" Tööde�teostamine�sidevõrgu�kaitsevööndis�võib�toimuda�kooskõlastatult�Telia�järelevalvega. Info�järelevalve�kohta�telefoninumbril�6524000 Telia�Eesti�AS�ei�võta�väljastatud�tehniliste�tingimustega�sideehitiste�väljaehitamise�ega omandamise�kohustust. Täiendavad�tehnilised�nõudmised Tehniline�lahendus�(ehitusprojekt,�planeering)�esitada�enne�ehitusloa/-teatise�menetlust Ehitisregistris�Teliale�kooskõlastamiseks�Ehitajate�portaali�(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)�kaudu. Käesolevad�telekommunikatsioonialased�tehnilised�tingimused�koostati�16.01.2024 ning�on�kehtivad�kuni�15.01.2025 Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Siim�Sideljov e-post:�[email protected] Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/  N21695 Lisa 1 Telia Eesti AS Üldskeem Andmed on ligikaudsed ja neid võib kasutada üldinformatsioonina, liinirajatiste täpse asukoha määamiseks ning märgistamiseks kaevetöödega seotud tööde korral kutsuda välja Telia Eesti AS järelevalve töötaja.  Tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks ja liitumiseks ühisveevärgiga ning ühiskanalisatsiooniga Saku vallas I Üldandmed 1. Objekt Objekti nimetus Liia_Juula_Augusti osaline detailplaneeringuala, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa Katastritunnus 71801:005:0348; 71801:005:0105; 71801:005:0213 Pindala 119257 m² Maaüksuse või kinnistu aadress Liia, Juula, Augusti, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa Omanik ja/või tingimuste tellija K-Projekt Aktsiaselts 2. Viited Nimetus Kuupäev Number Tehnilised tingimused 02.02.2024.a. ET-10902 3. Taotleja andmed Nimi või ärinimi K-Projekt Aktsiaselts Registri- või isikukood 12203754 Aadress Ahtri 6a, Tallinn Kontaktisik, telefon Laura Põllu, +372 626 4100 E-mail [email protected] 4. Vee-ettevõtja andmed Ärinimi AS Saku Maja Registrikood 10344321 Aadress Juubelitammede tee 6 Saku 75501 Kontakttelefon 67 29 180 E-mail [email protected] II Veevarustus ja kanalisatsioon Liia_Juula_Augusti osalise detailplaneeringuala, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa (DP) lähistele on rajatud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsiooniveetorustik. Tehniliste tingimuste taotluse esitaja poolt esitatud DP esialgne eskiisjoonis on lisatud käesolevate tehniliste tingimuste Lisas 2. Vastavalt esitatud tehniliste tingimuste taotlusele on DP alale soovitud teenuste mahud (tarbimisvõimsus ) järgmised: Veetarbimine 5,0 m³/h ja 18 m³/d; Reovee kogused: 5,0 m³/h ja 18 m³/d; NB! Perspektiivse lahendusega lubatav kogus – kui on selgunud AS Tallinna Vesi tingimused. _______________________________________________________________________________ 1/4 ET-10902 Veevarustus DP alale igale planeeritud hoonestatavale kinnistutele näha ette 1 eraldiseisev liitumispunkt ühisveevärgiga. Liitumispunkt näha ette 1m kaugusele kinnistupiirist avalikult kasutatavale maale. Veevarustuse liitumispunktiks planeeritav maakraan peab olema PE-otstega, spindlipikenduse ja 40T metallist kapega. Sobivuse korral (DP koostaja VK inseneri hinnata) kasutada ära Eha tee 18 kuni Eha tee 26 üle tee paiknevaid Lisas 1 toodud DN25 maakraane MK-1, MK-2, MK-3 ja MK-4. Mittesobivuse korral näha ette mittekasutatavate maakraanide (koos ühendustorustikega peamagistraalilt) likvideerimine ja uutesse sobivatesse asukohtadesse uute maakraanide paigaldamine (koos väljavõttega peaveetorustikult ja ühendustorustikuga). Planeeritavate ühisveevärgitorustike tarbeks näha ette AS Saku Maja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on torustike omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ühisveevärgitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks ühisveevärgitorustike talituse tagamise eesmärgil. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja tasuta. Isikliku kasutusõiguse ala näha ette samas ulatuses, kui on Kliimaministri poolt 17.09.2023 vastu võetud määruses nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatud. AS Saku Maja kasuks seatav isiklik kasutusõigus seatakse asjaõigusseaduse § 158¹ avalikes huvides rajatavate tehnovõrkude ja –rajatiste talumiseks. DP ala veevarustusallikana näha ette Kuu tee 2, Saku alevik (KÜ 71901:001:0777) rajatav veetöötlusjaam. Veetöötlusjaam rajatakse Saku Arendus OÜ tellimusel OÜ MIRIDON projekti nr 222515 „Tariku ja Tarikupõllu planeeringuala veepuhastusjaama rajamine“ alusel. Rajatava veetöötlusjaama keskmine ööpäevane veetarve (veevõrku) 140 m³/d, millest Tariku ja Tarikupõllu DP alale on broneeritud 75 m³/d. Palume kooskõlastada Saku Arendus OÜ-ga, et käesoleva DP veevajadus 18,0 m³/d tagatakse rajatava veetöötlusjaama baasil. Kooskõlastus lisada DP materjalide koosseisu. Käesoleva DP ala huvitatud isik peab tasuma DP veevajaduse proportsionaalse osa veetöötlusjaama (koos puurkaevuga) rajamisega kaasnevatest kuludest ühisveevärgiga liitumise eest liitumistasuna. Veetöötlusjaama rajamise kogumaksumus selgub siis, kui kõik ehitustööd on teostatud ning veetöötlusjaama on antud üle AS-le Saku Maja. AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar. Tuletõrjeveevarustus DP alale näha ette rajada ringistatud veetorustiku lõigule vajaliku vahekaugusega maapealsed tuletõrjehüdrandid. DP raames rajatavate tuletõrjehüdrantide kaudu on tagatud DP alal tuletõrjevesi 10l/s. Olemasolevad tuletõrjehüdrandid TH-1 ja TH-2 on näidatud Lisas 1.1. Kogu puuduv tuletõrjeveevajadus, mis ületab 10 l/s, tuleb lahendada kinnistutel lokaalselt. Reovee ärajuhtimine/kanalisatsioon Käesolevate tehniliste tingimuste koostamise hetkel on AS Tallinna Vesi ja AS Saku Maja vahel kokku lepitud reovee vastuvõtmise võimsus (vooluhulgad) ammendunud. Seetõttu ei ole _______________________________________________________________________________ 2/4 ET-10902 käesoleval hetkel võimalik AS-le Saku Maja kuuluvasse ühiskanalisatsiooni täiendavaid reovee koguseid juhtida. AS Saku Maja on pöördunud AS Tallinna Vesi poole, saamaks teada mis tingimustel, milliseid täiendavaid reovee vooluhulkasid, millise maksumusega ning mis ajaperioodil on võimalik AS-le Saku Maja kuuluvate ühiskanalisatsioonisüsteemide kaudu AS Tallinna Vesi reoveekanalisatsioonisüsteemi juhtida. AS-le Tallinna Vesi kuuluval eelvoolul paiknevasse reoveekanalisatsioonisüsteemi juhitakse lisaks Saku alevikule ja selle lähiümbrusele ka Saue linnas, Saue vallas, Saku vallas ja Kohila vallas tekkiv reovesi. AS Tallinna Vesi poolt võtab aega andmete täpsustamine ja täiendavate koguste vastuvõtmiseks uue torustiku rajamine, ning seetõttu ei saa AS Saku Maja täna öelda, millal ning mis tingimustel on võimalik DP alal tekkiv reovesi juhtida ühiskanalisatsioonisüsteemi. DP ala ühiskanalisatsiooniga ühendamisel tuleb tasuda liitumistasu arenduskomponent, mille suurus selgub pärast AS Tallinna Vesi poolsete tingimuste selgumist. Eeltoodust tulenevalt annab AS Saku Maja tehnilised tingimused ühiskanalisatsiooniga liitumise lahenduse välja töötamiseks. Liitumine ja teenuse tarbimine saab võimalikuks siis, kui on selgunud täpsed AS Tallinna Vesi poolsed tingimused täiendavate reoveekoguste juhtimiseks AS- le Tallinna Vesi kuuluvasse ühiskanalisatsioonisüsteemi. Kui AS Saku Maja on saanud AS-lt Tallinna Vesi täpsed tingimused, millal ning millistel tingimustel on võimalik ühiskanalisatsiooni suuremad reovee vooluhulkasid (koguseid) juhtida. Igale moodustatavale hoonestavale kinnistule näha ette ühiskanalisatsiooni liitumispunktiks reoveekaev D400 reguleeritava teleskoobi ja malmluugiga. Kinnistute liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga reoveekaev paigaldada kinnistu piirist kuni 1m kaugusele avalikult kasutatavale maale. Sobivuse korral (DP koostaja VK inseneri hinnata) kasutada ära Eha tee 18 kuni Eha tee 26 üle tee paiknevaid Lisas 1 toodud reoveekaeve KIL-24, KIL-25, KIL-26 ja KIL-27. Mittesobivuse korral näha ette mittekasutatavate reoveekaevude likvideerimine koos ühendustorustikuga ja uutesse sobivatesse asukohtadesse uute reoveekaevude paigaldamine (koos magistraaltorustikule paigaldatava reoveekaevuga). Igale moodustatavale hoonestatavale kinnistule näha ette ühiskanalisatsiooni liitumispunktiks reoveekaev D400 reguleeritava teleskoobi ja malmluugiga. Kinnistute liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga näha ette elamumaa kinnistu piirist kuni 1m kaugusele avalikult kasutatavale maale. Planeeritavate ühiskanalisatsioonitorustike tarbeks näha ette AS Saku Maja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on torustike omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ühiskanalisatsioonitorustike ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks ühiskanalisatsiooni talituse tagamise eesmärgil. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja tasuta. Isikliku kasutusõiguse ala näha ette samas ulatuses, kui on Kliimaministri poolt 17.09.2023 vastu võetud määruses nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatud. Drenaaživee ja sademevee juhtimine kanalisatsiooni on keelatud. DP alal sademeveelahendus näha ette lahendada DP alaga piirneva kraavituse baasil. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku jaoks, ühendamaks 11 Tallinna ringtee kinnistust põhja jäävat osa Saku aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikuga, näha ette tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse ala AS Saku Maja kasuks Lisa 1.1 toodud veesõlmest „veetrassi pime ots 1“ ja reoveekaevust KK-33 kuni Lisa 1.1 sõlmeni „perspektiivse ÜVK IKÕ ala lõpp.“ _______________________________________________________________________________ 3/4 ET-10902 DP ala piiril, Eha tee L1 kinnistul, katendi paigaldamisel kergliiklusteele, tuleb tõsta kõik reoveekaevude kaaned ja maakraanide kaped teega samasse tasapinda. Kergliiklusteega sama katendiga näha ette juurdepääsu tee olemasoleva reoveepumplani (Lisa 1.1 „Juuliku RVP“). III Muud tingimused 1. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad 2 (kaks) aasta alates tehniliste tingimuste väljastamise kuupäevast. 2. Projekti koosseisus kooskõlastamiseks esitada seletuskiri ja välisvõrkude tehnovõrkude plaan, sh dwg formaadis joonised. 3. Kõik käesolevas tehnilistes tingimustes nõutud kooskõlastused peavad olema kirjalikud. 4. Kõik ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunktide ning torustike, reoveepumplate ning veetöötlusjaama rajamisega seotud kulud tasub liituja. Lisad: 1) LISA 1. Väljavõte Saku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike koondjoonisest. NB! kõrgusmärgid joonisel on BK77 kõrgussüsteemis. 2) LISA 2. Liia_Juula_Augusti osaline DP asendiplaan. Tehnilised tingimused koostas: /allkirjastatud digitaalselt/ Reimo Põldäär Veemajanduse projektijuht AS Saku Maja _______________________________________________________________________________ 4/4 ET-10902    N W E S 3 4 Ä/Th kuni 18<25433 kuni 3 3 0 L 2 0 0 0 51905 m² 0 0 Ä/Th 13369 m² 27,3 kuni 18<17984 kuni 3 1 3 36703 m² 0 Ä/Th kuni 18 <8467 kuni 3 3 0 17280 m² 4 P-119 490,7 P-119 P-50 3 P-21 P-18 3K 15325 m2 75,0 P-22 1 2 17,5 P-23 3K P-23 15402 m2 3K 3K 6671 m2 75,0 Eha tee Paju tee Juula-Liia eskiis K-Projekt Aktsiaselts, Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100, [email protected] M 1:1000 Koostatud: 06.11.2023  K-Projekt AS Gaasivõrguga liitumise detailplaneeringu tehnilised tingimused. 25.04.2024 Käesolevaga teatame, et tehniliselt on võimalik Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus Juula (71801:005:0105), Liia (71801:005:0348) ja Augusti (71801:005:0213) kinnistutele detailplaneeringuga moodustatavaid kinnistuid maagaasiga varustada. Adven Eesti ASi olemasolev B-kategooria maaalune gaasitorustik paikneb 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) transpordimaa kinnistul Nurme tänava ja Juuliku-Tabasalu tee ristumiskoha läheduses. Alates olemasolevast gaasitorustikust kuni käsitleva detailplaneeringu alani ja piirini on planeeritud gaasitorustik Tähevälja kinnistu detiaplaneeringuga (K-Projekt AS töö nr. 21071), antud deatiplaneeringuga lõpeb gaasitorustik Juula kinnistu lääne piiril. Detailplaneeringuga moodustavate kinnistute jaoks planeerida B-kategooria gaasitorustik alates Tähevälja DP-ga planeeritud gaasitorustikust Tallinna Ringtee ääres piki käsitleva detailplaneeringuga moodustatavat transpordimaa kinnistut nr 6, võimalusel selle kinnistu haljasalale kuni moodustatava kinnistuni nr 5 piirini. Moodustavate kinnistute jaoks planeerida gaasitorustikule harud ja liitumispunktidena maakraanid moodustatavate kinnistute piiridele, kuid mitte lähemale kui 2 meetrit teistele kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla. Planeeritavale gaasitorustikule näha ette servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest. Kõrghaljastuse planeerimisel näha ette taimed mitte lähemale kui 2m gaasitorustikuni. Lugupidamisega Aleksander Aan Gaasivõrgu juht Gaasi jaotus +372 5117424 Adven Eesti AS Adven Eesti AS Tel. 667 8600 [email protected] Reg.nr. 10066299 Kassi 13, 12618 Tallinn www.adven.ee  231711-1-A 1(12) Maris Vohta, Ingrid Leemet 28.11.2025 Juula-Liia detailplaneering Tellija: K-Projekt AS Kontaktisik: Laura Põllu, Eerik Kask JUULA-LIIA DETAILPLANEERING KESKKONNAMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE Akukon Eesti OÜ Veerenni tn 38b TALLINN EESTI www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected] Registrikood:14630147  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 2(12) KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukon OÜ kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 28.11.2025 Konsultant, kontrollis Ingrid Leemet, MSc Konsultant, koostas Maris Vohta, BSc  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 3(12) Sisukord 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................4 2 LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................................4 2.1 ÕIGUSAKTID...........................................................................................................................................4 3 KESKKONNAMÜRATASEMETE HINDAMINE ................................................................................................6 3.1 MAASTIKUMUDEL JA TARKVARA ..................................................................................................................6 3.2 MAANTEELIIKLUS ....................................................................................................................................6 4 AUTOLIIKLUSE MÜRAKAARDISTAMINE TULEMUSED..................................................................................7 5 TEHNOSEADMED JA LEEVENDUSMEETMED ...............................................................................11 6 EHITUSAEGNE TEGEVUS ..................................................................................................................11 7 ÄRITEGEVUSEST TEGEVUSEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE .................12  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 4(12) 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata keskkonnamüra Saku vallas Juuliku külas Juula-Liia detailplaneeringu maaüksusel ja planeeringualast lõunasse jäävas elamupiirkonnas. Planeeringuala piirneb põhjast Tallinna ringteega (põhimaantee 11) ja lõunast pere- ja ridaelamu maa-alaga. Detailplaneeringuga kavandtakse Juula-Liia maaüksusele 3 hoonet (bürood ja kaubanduspinnad), mille kõrguseks on arvestatud 14 m. Allpool on näidatud asukohaskeem (Maa-ameti kaart): Tallinn ringtee Juula-Liia DP Eluhooned Lähteandmed: tellija e-kirjad, asendiplaan 03.01.2024 dwg-formaadis. Müra olukorra selgitamiseks arvutati planeeringu ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule. 2 LÄHTEKOHAD 2.1 Õigusaktid Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on: • müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; • müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: I kategooria virgestusrajatise maa-alad; II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 5(12) III kategooria keskuse maa-alad; IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad; V kategooria tootmise maa-alad; VI kategooria liikluse maa-alad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel ja öisel ajavahemikul. Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on:  päev 07–23;  öö 23–07. Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19–23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. Vastavalt Saku valla üldplaneeringu maakasutusplaanile asub kavandatav ala äri- ja tootmisettevõtte maa-alal ja Eha tee, Eha põik, Kuu tee, Kuu põik ning Paju põik ja Taevakaare tee hooned asuvad pere- ja ridaelamu maa-alal, mis on II mürakategooria ehk elamumaa-ala. Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a. määruse nr 71 lisas 1. Tabelis 1 on toodud liiklusmüra ja tööstusmüra normtasemed. Tabel 1. Normtasemed, ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB) Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra Müra kategooria Aeg päev 55 55 50 45 I kategooria - virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad öö 50 40 40 35 II kategooria - haridusasutuste, päev 60 / 651 60 55 50 tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste öö 55 / 601 45 50 40 ning elamu maa-alad, rohealad III kategooria - keskuse maa- päev 65 / 701 65 60 55 alad IV kategooria - ühiskondlike öö 55 / 601 50 50 45 hoonete maa-alad 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid‟, sätestab liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides. Liiklusmüra normtasemed planeeritava hoone ruumides on esitatud tabelis 2.  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 6(12) Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB) Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 40 30 3 KESKKONNAMÜRATASEMETE HINDAMINE Planeeritav ala paikneb Saku vallas Tallinna ringtee (tee number 11 km 24.356–26,152 km) ääres. 3.1 Maastikumudel ja tarkvara Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2023, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutuste teostamisel kasutati Põhjamaade arvutusmeetodit. Arvutused sooritati kasutades 5×5 m suurusi arvutusruute. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Arvutused teostati päevase (07–23), sisaldades ka õhtust ajavahemiku (19–23). Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku, olemasolevaid ja planeeritavaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Mudeli lähteandmed saadi asendiplaanilt ja maa-ameti avaandmetest. Kavandavate hoonete kõrguseks on arvestatud 14 m. Joonis 1. Maastikumudel 3.2 Maanteeliiklus Olemasoleva liiklusmüra kaardistamiseks kasutati Transpordiameti 2022. a andmeid, mille järgi on Tallinna ringtee (tee number 11 km 24.356-26,152 km) aasta keskmine liiklussagedus 18774 autot/ööpäevas. Raskeliiklusse osakaal on 21%. Arvutustes kasutatud sõidukiirus on 110 km/h. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes järgnevalt: Päevane ajavahemik Õhtune ajavahemik Öine ajavahemik Põhimaantee 80% 14% 6%  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 7(12) 4 AUTOLIIKLUSE MÜRAKAARDISTAMINE TULEMUSED Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 4 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Päevane ajavahemik 7–23, sisaldab õhtust ajavahemikku 19–23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. Hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone fassaadile mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul. Olemasolev olukord (Lisa1, Lisa 2) Lisa 1 Liiklusmürakaart olemasolev olukord – 2022. a, päev Ld, kirjeldab olemasolevat olukorda päevasel ajavahemikul. Lisa 1. Olemasolev olukord, autoliiklusest põhjustatud müratasemed 2022. a päevasel ajavahemikul (7–23), Ld  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 8(12) Lisa 2 Liiklusmürakaart, olemasolev olukord – 2022. a, öö Ln, kirjeldab olemasolevast olukorda öisel ajavahemikul. Lisa 2. Olemasolev olukord, autoliiklusest põhjustatud müratasemed 2022. a öisel ajavahemikul (23– 7), Ln Lähimate eluhooneteni ulatuvad päevasel ajal kuni 50-54…55-59 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal 40-44…45-49 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on täidetud päevasel (60 dB) ja öisel (55 dB) ajavahemikul.  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 9(12) Kavandatav olukord (Lisa 3, Lisa 4) Lisa 3 Liiklusmürakaart, kavandatav olukord – 2022. a, päev Ld, kirjeldab olukorda päevasel ajavahemikul, koos planeeritavate hoonetega. Lisa 3. Kavandatav olukord, autoliiklusest põhjustatud müratasemed 2022. a päevasel ajavahemikul (7–23), Ld  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 10(12) Lisa 4 Liiklusmürakaart, kavandatav olukord – 2022. a, öö Ln, kirjeldab olukorda öisel ajavahemikul, koos planeeritavate hoonetega. Lisa 4. Kavandatav olukord, autoliiklusest põhjustatud müratasemed 2022. a öisel ajavahemikul (23– 7), Ln Lähimate eluhooneteni ulatuvad päevasel ajal kuni 45-49…50-54 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon ja öisel ajal 35-39…40-44 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra sihtväärtus on täidetud päevasel (55 dB) ja öisel (50 dB) ajavahemikul. Mürakaartidelt on näha, et kavandatavad hooned tekitava liiklusmüra eest varjestuse planeeringualast lõunasse jäävas elamupiirkonnas. Mürataseme vähenevad ~5 dB võrra. Planeeritavate hoonete selline paigutus aitab vähendada liiklusmüra elamupiirkonnas. Kavandatavate hoonetevaheliste alade (katkestuskohtade) müra leviku tõkestamiseks tuleb rajada täiendav meede – müratõkkesein või -vall. Müratõkke/valli minimaalseks kõrguseks peab olema arvestatud 3m. Häirivuse vähendamiseks on detailplaneeringus ette nähtud kavandatavate hoonete ja elamupiirkonna vahele puhverala/rohekoridor koos kõrghaljastusega. Juula-Liia detailplaneeringu kinnistu piirile ja elamupiirkonna vahele võib rajada müratõkke või müravalli, et vähendada võimalikke häiringuid kavandatavalt alalt. Tõkke kasulikkus sõltub esmajärjekorras selle kõrgusest. Lisaks sellele peab tõke olema pikk ja tihe ning piisavalt heliisoleeriv. Kõrge ja pikk tähendab seda, et tõke peab katkestama otsese silmkontakti müra tekkekohtadega kogu ettenähtud teekonna ulatuses. Põhimõtteliselt ei tohiks teel sõitvate autode rattad olla elamu akendest näha.  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 11(12) 5 TEHNOSEADMED JA LEEVENDUSMEETMED Tehnoseadmete asukohti detailplaneeringu faasis veel paika ei panda, seda teemat käsitletakse edaspidise projekteerimise faasis. Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes. Eesti siseriiklikud normväärtused väliskeskkonnas on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1, mille järgi tehnoseadmete müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tööstusmüra sihtväärtus II kategooria aladel on 50 dB päeval ja 40 dB öösel. Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni- ja jahutusseadmete välisosasid ei suunata eluhoonete poole ja/või need tuleb varustada mürasummutitega. Samuti tuleb arvestada, et trafod, alajaamad ja õhksoojuspumbad, mis on paigutatud müratundliku hoone lähedusse võivad põhjustada mürahäiringuid. Kirjeldatud erinevate nõuete täitmiseks tuleb planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Kusjuures tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses) või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid). Tõhusaim viis müra leviku tõkestamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või kaitstava objekti lähedale. Et müratõkke toimimine oleks tõhus peab see olema piisava heliisolatsiooniga (vajadusel katta helineeldematerjaliga). Müratõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab tõke olema piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna või ala ulatuses. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti väheneb. Tehnoseadmete mõju vähendamise võimalused: - mürarikaste tehnoseadmete puhul kasutada helisummuteid; - seadmetest tuleneva müra summutamisel kasutada müratõkkeid, bokse, kaitseid või kiirgust vähendavat vooderdust; - kiirgavate pindade vähendamine; - heli suunamiseks kasutada müratõket, millega saab muuta müra suunda; - vajadusel kasutada spetsiaalset müra jaoks konstrueeritud kabiini või hoonet; - tugevdada heliisolatsiooni hoone välisvooderduses, akendes, ustes, ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; - valida vaiksem tehnika/seade või tootmisviis; - tegevuse ajaline või mahu piirang. 6 EHITUSAEGNE TEGEVUS Ehitusseadustiku [11] § 12 lg 3 kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub muuhulgas ka ehitamisega kaasnevas müras ja  231711-1-A Juula-Liia kinnistute DP 12(12) vibratsioonis. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive tekitaja peab hoolitsema selle eest, et riive oleks võimalikult väike. Ehitusseadustiku § 39 lg 1 kohaselt annab ehitusloa kohalik omavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00–7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Tööstusmüra piirväärtus öisel ajavahemikul on II kategooria aladel 45 dB. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssheli on määruse tähenduses alla 1 sekundi kestev heli. Ehituse ajal on soovitatav elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid meetmeid: • tööde ajastamine ja planeerimine - väga mürarikkaid töid mitte planeerida õhtusele ja öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele; • kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest; • vajadusel teostada müra monitooring; • ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid; • müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö ja avalikkuse/kohalikke elanike teavitamine; • vajaduse korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, näiteks ajutised ja teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati paigaldamine vms); • ehitustegevusel kasutavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja hooldus; • vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui nende kasutamine pole vajalik; • võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul alternatiivseid variante, mis ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva helitugevusega signaalid või häired - neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning tuleb arvestada võimalike ohutusprobleemidega. Samas tuleb arvestada, et osade tööde või asukohtade puhul on müra kontroll ning vähendamine väga keeruline. 7 ÄRITEGEVUSEST TEGEVUSEST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE Kuna täpsemalt ei ole teada, millised bürood/kaubanduspinnad hoonesse tulevad, siis alljärgnevalt on välja toodud üldised soovitused, et mitte tõsta piirkonna mürataset: • mürahäiringute vähendamise peamine meede on ennetamine, st müraga peab arvestama projekteerimisel; • lähtudes keskkonnamüra normtasemetest ja võimalikust häiritusest, on oluline mitte alustada kauba- ja prügiveoga enne kella 7:00 või mitte planeerida eluhoonete poole kauba-, prügiveoala; • jälgida tehnoseadmete paigaldamise põhimõtteid ja rakendada vajadusel leevendusmeetmeid. Üksiku kauba- või prügiauto manööverdamise müra võib lühiaegselt olla eristatav (varasemate mõõtmiste alusel ~20 m kaugusel mõõdetuna on kaubaauto manööverdamisest põhjustatud helirõhutase LpA = 57-59 dB), kuid ei tõsta üldist müraolukorda planeeritavate kinnistute ümbruses märkimisväärselt, kuna tegemist on lühiaegse mürasündmusega.  TOC \o "1-3" \h \z \u Lühendid PAGEREF _Toc213233836 \h 2 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc213233837 \h 3 1.1 Lähteülesanne PAGEREF _Toc213233838 \h 3 1.2 Uuringu koostaja PAGEREF _Toc213233839 \h 3 2 LÄHTEANDMED PAGEREF _Toc213233840 \h 3 3 METOODIKA PAGEREF _Toc213233841 \h 3 4 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc213233842 \h 4 4.1 Situatsiooni kirjeldus PAGEREF _Toc213233843 \h 4 4.2 Loendusandmete analüüs PAGEREF _Toc213233844 \h 5 5 TULEVIKU LIIKLUSE ANALÜÜS PAGEREF _Toc213233845 \h 6 5.1 Üldine liikluskasv (2045. a. vastavalt baasprognoosile) PAGEREF _Toc213233846 \h 6 5.2 Detailplaneeringute liiklusmahud PAGEREF _Toc213233847 \h 7 5.3 Piirkonna liiklussagedused PAGEREF _Toc213233848 \h 8 5.4 Ristmiku lahendusstsenaariumid 2045. a. PAGEREF _Toc213233849 \h 9 6 JÄRELDUSED ja KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc213233850 \h 12 Lühendid DP – uuringualal koostatav detailplaneering Õ TT – liikluse õhtune tipptund Sts – stsenaarium TT – teenindustase VP – vasakpööre PP – parempööre PLP – püsiloenduspunkt ÜP – Saku valla üldplaneering SA – Sõiduaut o PA – Pakiauto VA – Veoauto AR – Autorong AB – Autobus s NB! SA, PA, VA, AR ja AB kasutatakse ka kombinatsioonis. ÜLD OSA Lähteülesanne Liiklusuuringu e esmärgiks on täpsustada Juula, Liia ja Tähevälja detailplaneeringute elluviimisega lisanduva liikluse mahu mõju tee de nr 11420 Saku-Laagri tee – 3736 4. Juuliku ühendustee ja 3734 3. Juuliku ühendustee ringristmikule . Uuringu käigus teostatakse planeeringu liiklusmahtude prognoos ( 2045. a.), lähipiirkon na liiklusmahtude hindamine, riigiteede liikluskasvu arvutus baasprognoosi järgi , mnt 37 34 / 3735 / 3736 – mnt 11420 ringristmiku läbilaskvusarvutus . Uuringu koostaja K-Projekt AS REG. NR 12203754 Tel.: +372 626 4100 Uuringu vastutav koostaja, projektijuht Paavo German ; liiklusvaldkonna projekteerimise juht paavo.german @kprojekt.ee Uuringu koostaja Siim Grossthal; liikuvusinsener tase 6 s [email protected] LÄHTEANDMED Teeregistri an dmed (Transpordiamet) Eesti avaandmete teabevärav https://andmed.eesti.ee Liiklusloendus Tee nr 3734 /35/36 - Tee nr 11420 ringristmiku (Käesoleva töö raames august 2025) Liia, Juula, Augusti maaük s uste detailplaneering (algatatud 2019 a) Tariku , Tarikupõllu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 2022 a) Tähevälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering ( algatatud 2022 a) Tähesära maaüksuse ja lähiala detailplaneering (algatatud 2023 a) Augusti küla detailplaneering (DP koostamisel) Saku valla üldplaneering ( kehtestatud 2 0.04.2023) METOODIKA Liiklusuuringu aluse ks on liiklusloenduse käigus selgitatud liiklussagedus ed, - koos seis ja jaotus sõidusuundade kaupa , teeregistri liiklussageduste andmed ja Juuliku , Liia, Augusti, Tariku , Tarikupõllu , Tähevälja ja Tähesära detailplaneeringute liiklusmahud ja nendega kava n datavad teedevõrgud . Uuringus keskendutakse õhtusele tipptunnile (ÕTT) kuna see on üldjoontes hommikuse tipptunniga (HTT) võrreldes intensiivsem. Seda kinnita vad ka PLP andmed . Ristmikuga seotud teedevõrk ja liiklussagedused modelleeritakse esmalt tarkvaras PTV Visum , mille abil s elgita takse tuleviku liikluse jagunemine uuritaval ring ristmikul . Alusmudeliks on K- Projekt AS koostatud Põhja-Harjumaa ja Tallinna transpordi hommikuse ja õhtuse tipptunni liiklusmudel, mis baseerub 2022. a teedevõrgul ja liiklusmahtudel ning -jaotumisel. Mudeli liiklussagedused ja jaotusmaatriksid baseeruvad Tallinna püsiloenduspunktide, Transpordiameti avaandmetel ning Telia mobiilpositsioneerimise andmetel ja neid on kalibreeritud ka K-Projekt AS teostatud kohtloenduste abil. Uuritav ate detailplaneeringute realiseerimisel genereeritav at liiklusmaht u hinnat akse sinna kavandatud parkimiskohtade arvu alusel kasutades sobivalt kohaldatavaid parkimiskoha poolt genereeritavaid liiklusmahte ehk sõidumäära sid . Sõidumäära d leitakse piirkonna varasemate st uuringut e st ja Trics.org keskkonn a kaudu . Tuleviku liiklus sagedused , nii detailplaneeringutega kavandatavate liiklusmahtudega (p. 5. 4 ) kui ilma (p. 5.1) on prognoositud aastaks 2045. Ringr istmiku analüüsimiseks koostat akse kaks erineva ringristmiku konfiguratsiooniga stsenaariumi , mille s liiklusmahud on ühesugused : Stsenaarium 1 - Tuleviku liiklus nõudlus , ring ristmiku liikluskorraldus variant 1 ( ring ristmiku tänane konfiguratsioon) Stsenaarium 2 - Tuleviku liiklus nõudlus, ring ristmiku liikluskorraldus variant 2 Ringr istmiku läbilaskevõime (teenindustaseme) selgitamiseks modelleeritakse see tarkvara s PTV Vi s tro . Modelleeritud stsenaariumi t e tulemusi analüüsit akse , teh akse järeldused ning ant akse soovitused ristmiku liikluskorralduse lahend amiseks . OLEMASOLEV OLUKORD Situatsiooni kirjeldus Analüüsitav detailplaneeringu maa-ala asub riigiteede nr 11 Tallinna ringtee ja 11 420 Saku-Laagri tee lõikumiskoha äärsel ala l . Analüüsitav ring ristmik asub riigitee nr 11 420 Saku -Laagri tee km 2 ,26. Tegemist on 3 harulise ringiristmikuga ning kergliik l ejate teeületused puuduvad. Teeregistri andmete järgi on tee nr 11420 AKÖL 4255. 1555528 1653868 0 0 Joonis 4 . 1 Analüüsitava ala ja ristmiku asukohaskeem ( Teeregister ) Loendusandmete analüüs Tee nr 11420 seotud ala liiklussageduste täpsustamiseks teostati liiklusloendus t ee de nr 3734 / 37 35 / 37 36 - t ee nr 11420 ringristmiku l õhtusel tipptunnil ( 19. august 2025 ) . Loendusandmete teisendamiseks BP juhendis määratud sobilikule nädalale / 30TT analüüsiti ka tee nr 11420 ( 2024 .a) PLP andmeid. Andmete a nalüüsimisel selgus, et 2024 . a 30TT esines 20 . nädala õhtusel tipptunnil. Vastavalt sellele arvestati loendusandmete le juurde kasvutegurit 1,09. Liiklusl oendus viidi läbi 2 h perioodil, kus kõige suurema liiklussageduse ga tund esines ÕTT 16:15 – 17:15. Töödeldud loendusandme te ÕTT sagedused on esitatud sõidukiliikide ja pöörete kaupa REF _Ref207010920 \h \* MERGEFORMAT Tabel 4 . 1 ning läbilaskvus arvutused on esitatud REF _Ref207010268 \h \* MERGEFORMAT Joonis 4 . 2 . Tabel 4 . 1 Ristmiku liiklussagedused ÕTT sõidukiliikide kaupa . Joonis 4 . 2 Tee nr 11420 – Tee nr 3734 ring ristmiku liiklussagedused ÕTT Olemasoleva liiklussagedusega on ristmiku teenindustasemeks ÕTT „E“. Kriitiline haru on Tee nr 11420 LVS, kus teenindustase on „F“ . TULEVIKU LIIKLUSE ANALÜÜS Üldine liikluskasv ( 2045 . a. vastavalt baasprognoosile) Üldise liikluskasvu leidmiseks kasutati BP tööfaili, kus arvestati kolme erinevat liiklus s aged us e muutuse tegurit – üleriigiline, maakondlik ja piiriülene. Vastavalt BP tööfailile jaguneb tee nr 11420 liiklus: 10% üleriigiline , 90% maakondlik ja piiriülene 0%. Vastava d kasvuteguri d periooditi ja kogu muutus konkreetseks aastas on esitatu d REF _Ref207012941 \h \* MERGEFORMAT Tabel 5 . 1 . Seega kasvab olemasolev SAPA liiklus 2045. aastaks 29 % , VAAB 0% ja AR 16% . Antud liiklussageduste arvutuslik kasv ei sisalda käesoleva uuringu lähteandmetes ( P . 2 . ) väljatoodud DP-de realiseerimisega kaasnevaid liiklus mahte. Tabel 5 . 1 Liiklussageduste aastase muutuse baastegurid sõidukiliikide kaupa (väljavõte BP töötabelist) Detailplaneeringute liiklusmahud Uuringus on arvestatud lä hipiirkonnas realiseeri misel ja veel realiseerimata detailplaneeringu tes kavandatava liiklusmahuga. Detail planeeringud on saadud Saku valla detailplaneeringute kaardirakendusest (Vt REF _Ref207013888 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 . 1 ) Uuringus on arvestatud järgnevaid arendusi ja alasid: Joonis 5 . 1 Väljavõte Saku valla detailplaneeringute kaardirakendusest Tabel 5 . 2 Arendustest genereeritav tipptunni liiklus Elamumaa liikluse prognoosimisel on kasutatud Tariku ja Tariku põllu MÜ DP liiklus analüüsis kasutatud sõidumäärasid (Liikluslahendus OÜ, töö nr 214403) . Elamumaa sõidumäärade aluseks on leibkondade arv. Tabel 5 . 3 E lamumaa sõidumäärad leibkonna kohta ÕTT (sõiduautod) Ärimaa ja tootmismaa h oonestuse liiklusnõudluse prognoosimiseks on liiklusuuringus kasutatud Ühendkuningriigi Trics.org süsteemi statistikal baseeruvaid maakasutuse sihtotstarbel, piirkonnal (äärelinn) ja parkimiskohtade arvul põhinevaid sõidumäärasid . Varasema kogemuse baasil saab väita, et Trics meetod on Eesti tingimustes hästi kohaldatav . Tabel 5 . 4 Äri - ja tootmismaa sõidumäärad parkimiskoha kohta ÕTT ( S õiduautod) Tabel 5 . 5 Äri- ja tootmismaa sõidumäärad parkimiskoha kohta ÕTT (Veoautod) Planeeringu tes on ette nähtud ärimaa /tootmismaa krundid, mille tuleviku liiklusnõudlus sõltub rajatava hoonestuse funktsioonist. Kõige kriitilisem on liikluskoormus eeldatavalt tööpäeva õhtusel tipptunni, mil suurema liiklusmahu tingivad jaekaubanduse ettevõtted . Ärimaa kruntide kasutusotstarve täpsustub edasisel projekteerimisel. Ala järk-järgulisel arendamisel tuleb analüüsida, milline kasutusotstarve, hoonestusemaht ja teelahendused oleksid liiklusnõudluse planeerimise seisukohalt sobivad, et piirkonna teedevõrgu piisav läbilaskvus ja ohutus oleksid tagatud. Arendustööde käigus selgitatakse, kas täiendamist vajavad ka tänavate lahendused. Piirkonna liiklussagedused Analüüsitava r ingri stmiku liiklus on käesolevas uuringus seotud modelleeritud piirkonna lähte- ja sihtkohtade maatriksiga ( teedevõrk , liiklusmahud ja nende jaotumine, ) . Allpool joonisel on esitatud detailplaneeringutega kavandatav liiklus maht teedevõrgus ÕT T (Vt REF _Ref193788391 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 . 1 , punasega märgitud ring on analüüsitav ristmik). 1920399 1010197 0 0 Joonis 5 . 2 Väljavõte arendus t est genereeritav a liiklus tipptunnil a/h . Ristmiku lahendusstsenaariumid 2045. a. Stsenaarium 1 Stsenaarium is 1 on arvestatud olemasoleva ringristmikuga, mil le liiklus mahtu on kasvatatud vastavalt baasprognoosile (Vt Jaotis 5.1) ning täiendavalt on lisatud juurde detailplaneeringutega kavandatav liiklus maht (Vt J aotis 5.3) . Ristmiku l modelleeritud tuleviku liiklusmahud ja teenindustasemed on esitatud REF _Ref207024896 \h \* MERGEFORMAT Tabel 5 . 6 ja REF _Ref195263577 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 . 3 . Tabel 5 . 6 Ringr istmiku tuleviku liiklussagedused ÕTT sõidukiliikide kaupa Joonis 5 . 3 STS 1 Ringristmiku prognoositud teenindustasemed Vastavalt modelleeritud tulemustele on ring ristmiku teenindustase „ F “ , st keskmine ooteaeg on 172 s . K õige suurema ooteajaga haru on Tee nr 11 420 LVS , kus TT on „F“ ning ooteaeg on lausa 2 40 s . Joonist 5.3 vaadates näeme, et peamiselt tekitab ootejärjekorda ringristmiku ees linnast välja suunaline tee. Teiste ringristmike harude teenindustasemed on A ning ooteaeg on keskmiselt 7 sekundit. Stsenaarium 2 Sts 1 läbilaskvuse pro bleemide lahendamiseks lisati S ts 2 ristmik ule vaba parem pöörde rada Tee nr 11420 LVS harult Tee nr 3736 4. Juuliku ühendusteele . Liiklusmahud ja nende jaotumine on sama nagu S ts 1. Ristmiku modelleeritud tuleviku liiklusmahud ja teenindustasemed on esitatud REF _Ref195263709 \h \* MERGEFORMAT Joonis 5 . 5 . Joonis 5 . 5 STS 2 ringristmiku lahendus teenindustasemetega Vastavalt modelleeritud tulemustele on ristmiku teenindustase „ C “, st keskmine ooteaeg on 1 9 s. JÄRELDUSED ja KOKKUVÕTE Liiklusuuring on koostatud Tähevälja, Juula ja Liiva detailp laneeringu te realiseerimisest lähtuva liiklusmõju analüüsimiseks teede nr 11420 Saku-Laagri tee – 3736 4. Juuliku ühendustee ja 3734 3. Juuliku ühendustee ringristmikul . Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tänased ja tuleviku (2045. a.) liiklussagedused ja analüüsida kõnealuse ringristmiku läbilaskvust . Prognoositi liiklusmahud ja tehti läbilaskvusarvutused. Ringristmiku läbilaskvus arvutused esitati kahes stsenaariumis. Sts 1 prognoosi ja modelleerimise tulemusel selgus, et ristmiku teenindustase on „ F “ . Kõige kriitilisem oli LVS haru (11420 Saku-Laagri tee) , kus teenindu stase oli „F“ (ooteaeg 240 sekundit) , mille TT tõstmiseks koostati Sts 2. Sts 2 lisati ristmikule LVS harule parempöörde rada, mis tõstis ring ristmiku teenindustase me , tasemele „C“ ja vähendas ooteaega 23 sekundile. Domineeriv liikumissuund kõnealuse l ringristmikul on Saku – Laagri tee l nii LVS, kui ka LSS ning kõige koormatu i m sealjuures LVS p arempööre ringtee suunas , mille teenin dustase on juba täna „F“ . K a liiklusloenduse käigus oli näha, et ootejärjekord ulatub maantee nr 11 Tallinna r ingtee d ületava viadukti peale ja vahel ka üle selle . 2045. a. prognoos näitas, et liikluskoormus teede nr 11420 Saku-Laagri tee – 3736 4. Juuliku ühendustee ja 3734 3. Juuliku ühendustee ringristmikul kasvab oluliselt (sõiduautode hulk 29% ja autorongide hulk 16%) ja ootejärjekor d pikeneb ka ilma Tähevälja, Juula ja Liiva detailplaneeringute realiseerimiseta ning vajab ehituslikku sekkumist. On oht, et ootejärjekord hakkab ulatuma Tallinna Ringteed ületava viadukti ning tekitama seisakuid järgmisel ringristmikul mis omakorda võib tekitada seisakuid Tallinna Ringteelt mahasõidul e . Liiklusloendamise käigus (2 h) l iikus ringristmiku ligiduses 3 jalakäijat. Täpsemalt öeldes liikusid 3 noort üheskoos üle põllu jalg rattad käevangus. Kuna loend a mine vajas keskendumist, ei ol nud võimalik täpselt tuvastada, kust nad tulid ja kuhu läksid. Kuna uuringus käsitlevate teede ääres kõnni- ja kergliiklusteed puuduvad ning puuduvad ka tõmbepunktid , ei näe vajadust m aantee 11420 ületamiseks ringristmikul . Saku valla ( 10.04.2023) üldplaneeringu s (edaspidi ÜP) kavandatakse kergliiklusteed Paju tee ja Eha tee äärde. Sealt edasi kulgeb kavandatav kergliiklustee Eha tänava sihil üle Augusti kinnistu Mõtuse tänava suunal ning liitub seal olemasoleva kergliiklusteega. Sealt Tallinna suun da pääse vad kergliiklejad kulgedes olemasolevat kergliiklusteed mööda Tallinna ringtee alt läbi ja sealt edasi mööda ÜP- s kavandatud kergliiklusteed , mis hakkab kulgema piki Vääna jõe kallast maanteeni 11420 . Saku keskuse suunas saavad kergliiklejad kulgeda liikudes mööda ÜP-s Paju tee äärde kavandatud kergliiklusteed kuni Nurme t änavani, kus on kergliiklustee juba väljaehitatud. Nimetatud detailplaneeringute realiseerimisega ei kaasne olulist mõju uuritava ringristmiku läbilaskvusele . Planeeringut e alalt sõidab välja õhtusel tipptunnil 126 sõidukit, mis on ca 2 sõidukit minutis ning pääs ringristmik ule omab ringristmiku domineeriva liikumissuuna suhtes teeandmis e kohustust . Kokkuvõtteks saab väita, et Tähevälja, Juula ja Liiva detailplaneeringute realiseerimine ei too endaga kaasa vajadust teede nr 11420 Saku-Laagri tee – 3736 4. Juuliku ühendustee ja 3734 3. Juuliku ühendustee ringristmiku ümberehitamisek s. LÕIGE 1-1 LÕIGE 2-2 Tänavamaa Tänavamaa 12.00 12.00 Haljasala Sõidutee Kõnnitee Haljasala Haljasala Sõidutee Haljasala Kõnnitee 2.00 7.00 2.50 0.50 3.00 5.00 2.00 2.00 DP kinnistu piir DP kinnistu piir DP kinnistu piir DP kinnistu piir 0.10 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks: · Juuliku-Tabasalu tee kinnistule planeeritud KP ja MP kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest, planeeritud gaasitorule 1 m mõlemal pool torustikku, · Eha tee L1 kinnistule planeeritud veetorustikule toru teljest 2 m mõlemale poole; · Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee kinnistule planeeritud MP kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest ja planeeritud veetorustikule toru teljest 2 m mõlemale poole; · 11 Tallinna ringtee, Toomiku, Tähemaa, Juuliku ja Katselauda alajaama kinnistutele planeeritud KP kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest; · Tähemaa, Tähesära, Nurme tn 92a, Nurme tänava ja Nurme tänava lõik 2 kinnistutele planeeritud veetorustikule toru teljest 2 m mõlemale poole; · Tähemaa, Ringi, Juuliku tee, 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ja Julienhofi metsa kinnistuletele planeeritud gaasitorule 1 m mõlemal pool torustikku. TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Külgneva detailplaneeringu piir * Vastavalt Saku valla üldplaneeringule on lubatud hoonete kõrgus põhimahul kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18. Erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt. ** arvutatuna olemasolevatele kruntidele üldplaneeringu järgi määratud äri- ja tootmismaa maa-alast Katastriüksuse piir Moodustatava krundi piir Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir i n n a r i n g tee Olemasolev autoliikluse ala 30,0 11 Tal l Planeeritud autoliikluse ala Planeeritud kergliikluse ala 7,0 9,0 P-44 Perspektiivne kergliikluse ala Avalikuks kasutamiseks planeeritud jalgraja võimalik asukoht 6 P-47 Veekogu - Juuliku peakraav L ndi ula tus 50 m k aitsevöö i andmet ele) Haljasala 4,0 - _ Maantee - ntud va stavalt M aa- ja Ruu miamet _ (peale ka Planeeritud kinnistusisene hooviala - P-46 1 P- P-23 (lahendus täpsustub ehtusprojektiga) 6520 m² Planeeritud maapealne hoonestusala Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel 4,0 P-23 1-3K 1 N Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus W E P-5 P-32 3 3K 1 Krundi positsiooni number S SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 4,0 Ä 0-100 ja/või T 0-100 KÕRGUS EHITISEALUNE MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE P-24 14-18 m*9790 kuni 3 SUURIM EHITISEALUNE ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus 3 _ KORRUSELISUS PIND MAA-ALL 2,8 KRUNDI SUURUS P - krundil 15872 m² P - 93 Ä Bürood ja kaubanduspinnad ri tee Kraav osaliselt 3K torustatud 2 4,0 Th Tootmishooned g L Tee, tänav u-Laa Ä 0-100 ja/või T 0-100 4,0 14-18 m*6280 kuni 3 Üm Üldkasutatav maa 3 _ 1 11712 m² P - 61 SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik 0 Sak Autode võimalik juurdepääs krundile 3K TORUD: Ä 0-100 ja/või T 0-100 P-10 14 1430 kuni 3 8,0 Kõrghaljastuse võimalik asukoht Eha tee _ 1142 3 Madalhaljastuse võimalik asukoht 21,1 4808 m² P - 20 4,0 21,0 7,0 Pumpla võimalik Planeeritud trafoalajaam 8,0 asukoht (vajadusel) 3K P-10 Planeeritud müra leevenduselemendi võimalik asukoht (nt vall, sein) Lahendus täpsustub ehitusprojeki koostamisel 4,0 Planeeritud immutustiik (orienteeruv asukoht) 15,0 4,0 R 5,3 Planeeritud immutuskraav (orienteeruv asukoht) 7 2 Saku valla üldplaneeringu järgne kaitsehaljastusega ala äri- ja 4,0 945a tootmismaade ning elamumaade vahel Üm - _ - Saku valla üldplaneeringu järgne perspektiivne või rekosntrueeritav, Paju tee _ sh oluliselt muudetav põhimõtteline maantee trassi koridor - 4,0 2 11, R15 Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m Juu P- 2 4738 m² ,0 P-34 / 50 m (joonisel vastavalt Maa- ja Ruumiameti andmetele) 4,0 8,0 Avalikuks kasutamiseks määratud ala liku P-40 2 11, Alajaama kaitsevöönd 2 m 3K pe Tehnovõrguservituudi vajadusega ala le) 3K ete m ndm Naaberplaneeringus planeeritud objektid uum s 30 akr eti a (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b) 4 iam latu 5 di u Naaberplaneeringus planeeritud objektid aav 4,0 ja R öön (Juula-Liia maaüksuste detailplaneering, töö nr 23101) aa- 8 sev Ä 0-100 ja/või T 0-100 Ä 0-100 ja/või T 0-100 lt M tava kait 14 4170 kuni 3 Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk 14 3555 kuni 3 vas tee 3 _ _ Märkused: tud 3 aan Üm 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. kan - _ P - 40 P - 34 M 7550 m² 5829 m² 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. ale - 20,3 (pe - _ 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 4. Krunte võib omavahel liita, kruntide liitmisel summeerub ka kruntidele määratud ehitusõigus, v.a. hoonete kõrgus. Juhul kui krunte 4461 m² P- 30 ei liideta, tagada naaberkruntidel paiknevate hoonete vahel normikohane tuleohutuskuja. ,0 4. Teede ehitusprojektide koostamisel võib teha ettepaneku krundipiiride muutmiseks selliselt, et avalikult kasutatavad teed jääksid 33,3 transpordimaale. 15,0 5. Katastriüksused piirid Maa- ja Ruumiametist 11.12.2024. a seisuga. Geoalus: Koostaja: Geoalus OÜ Töö nr: 22-G061 Mõõdistatud: 10.2022 Kõrgussüsteem: EH2000 Koordinaatsüsteem: L-EST 97 15,0 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 Tähevälja maaüksuse ja lähiala detailplaneering [email protected] reg kood 12203754 (ID 111932) Juhataja R. Annusver Objekti asukoht: Saku vald, Saku alevik Projektijuht E. Kask Konsultant Ü. Kadak Joonise nimi: Põhijoonis Planeerija K. Salumäe Faili nimi: Koostatud: 03.12.2025 Töö nr: Joonise tähis: Staadium: Mõõtkava: 21071_DP.dwg 21071 DP-2 DP 1:1000 Saatja: "Krista Einama" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Saku vald Juula-Liia ja osa Augusti maaüksusest detailplaneeringust Kuupäev: 2025-12-10 11:10 Palun reg From: Eerik Kask | K-Projekt <[email protected]> Sent: Tuesday, December 9, 2025 3:22 PM To: Krista Einama <[email protected]> Subject: RE: Saku vald Juula-Liia ja osa Augusti maaüksusest detailplaneeringust Tere Tänan veelkord, lisan endapoolsed kommentaarid teie punast värvi teksti alla, loodan, et said teile sobiva lahenduse. Eraldi manuses on kõrvalasuva Tähevälja DP põhijoonis esimese märkuse vastuseks. Uued materjalid siin: <https://kprojekt.sharepoint.com/:f:/g/IgAIRv0AK_7wTLDrWCyFPZ64AZGTH_wsfYG E56R64DATGlg?e=Igwind> 2025-12-09 Tervitades Eerik Kask mob +372 5340 5637 <http://kprojekt.ee/> From: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, October 23, 2025 5:58 PM To: Eerik Kask | K-Projekt <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Jana Prost <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Saku vald Juula-Liia ja osa Augusti maaüksusest detailplaneeringust Tere, Tänan tagasisideme eest. Lisan oma kommentaarid kirja sisse (punase värviga). Kui esitate kooskõlastamiseks, tuleb vaadata tervikpilti, märkusi võib lisanduda. Tervitades, Krista Einama Transpordiamet From: Eerik Kask | K-Projekt < <mailto:[email protected]> [email protected]> Sent: Tuesday, October 14, 2025 2:32 PM To: Krista Einama < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: RE: Saku vald Juula-Liia ja osa Augusti maaüksusest detailplaneeringust Tere Aitäh tagasiside eest. Lisan paar kommentaari teie märkuste vahele. Materjalid ise on leitavad siit: <https://kprojekt.sharepoint.com/:f:/g/EifP6yR9LCRFu-9koAaQd1YBzM2ZNLrsvQf 1_lJQkeLgRQ?e=WUbGvJ> 2025-10-14 Tervitades Eerik Kask mob +372 5340 5637 <http://kprojekt.ee/> From: Krista Einama < <mailto:[email protected]> [email protected]> Sent: Thursday, September 11, 2025 1:07 PM To: Eerik Kask | K-Projekt < <mailto:[email protected]> [email protected]> Cc: Jana Prost < <mailto:[email protected]> [email protected]> Subject: Saku vald Juula-Liia ja osa Augusti maaüksusest detailplaneeringust Tere, Edastan esialgse tagasiside Juula, Liia ja osa Augusti maaüksusest detailplaneeringule. Jana on hetkel puhkusel ja esitab oma tähelepanekud Tähevälja planeeringule eraldi. 1. Riigitee ristumiskohas tuleb ristmiku geomeetriat muuta tüüpilise liikluskoosseisu- autorongide mõlemasuunaliseks liiklemiseks. Peale kantud pöördekoridoridest nähtub, et pöördekoridorid kattuvad. Ristmiku geomeetria korrigeeritud. Pöördekoridorid on puutumuses ehk välised gabariidid puutuvad kokku. Esialgsel hinnangul on laius kriitiline. Ristmiku geomeetria täiendatud. Lisasin eraldi failina manusesse Tähevälja DP põhijoonise. 2. Planeeringuala teenindavale teele näha ette maavajadus kõikidele tee elementidele (peenrad, kraavid) ja lumevallitamsiele. Teede maavajadus kirjeldatud seletuskirjas (lk 11). Maavajadus määratakse joonistel. Seletuskiri vaid kirjeldab, mida tuleks graafiliselt kujutada. Kraavid lisatud põhijoonisele, põhijoonisel ka lõige 1-1. 3. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et juurdepääsutee ühendamine riigitee ristmikuga tuleb rajada ja Transpordiametile üle anda enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Analüüsida teeületuskoha vajadust ringristmikule. Korrigeeritud elluviimise kava ja lisatud vastav märkus seletuskirja (lk 11, 21 ja 23). OK Teeületuskoha vajadust analüüsitud liiklusuuringus (DP lisades). Liiklusuuring lähtus olemasolevast olukorrast. Piirkond vajaks laiemat vaadet, kuid jääme siinkohale üldplaneeringu konteksti. Väljavõte ÜP-st: Täiendatud üldplaneeringuga arvestavalt. 4. Näha ette kavandatava kergliiklustee ühendamine olemasoleva kergliiklusteedevõrguga. Seletuskirja lisatud vastav märkus (lk 11). Tekkis küsimus tingmärkidest, mida sisuliselt kaks erinevat tingmärki planeeringu kontekstis tähendavad: Esimene tähistab hoonestatavatel kruntidel kergliikluse ala – juurdepääsud hoonetele jmt. Planeeritud jalgratta- ja jalgtee on ennekõike avalik, sh ka üldplaneeringu järgne (perspektiivne) kergliiklustee. 5. Seletuskirjas lk 11 nähtub, et jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale toimub kõnni- ja kergliiklusteede kaudu (nt pos 5 idaserv). Idaservas paikneb vaid jalgrada ja ei selgu, kellele kasutamiseks suunatud, milline on jalgraja kate, laius jne? Millises mahus asendab kergliiklusteed? Normide kohaselt ei ole jalgrada kergliiklustee: kergliiklustee on kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee liiklusseaduse tähenduses ja palun lahendust vastavalt korrigeerida. Vikipeedia järgi on :Kergliiklustee on jalgratta- ja jalgtee ehk kergliikluseks, st mitte mootorsõidukitega, vaid jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega jne, liikumiseks mõeldud tee, mis Eestis on üldjuhul kaetud kunstliku teekattega. Muudetud sõnastust – jalgraja asemel jalg- ja jalgrattatee, mille parameetrid täpsustatakse järgmistes etappides. Palun jalgratta-ja jalgtee kavandamisel võtta aluseks Saku valla ÜP. Jalgratta- ja jalgtee kavandamisel lähtutud nüüd ÜP järgsest asukohast – sellele täienduseks on kavandatud põhjasuunaline haru, et oleks loogiline jätk ja ühendus planeeringuala kergliikluse alale. 6. Tehnovõrkude joonisele kantud KS1 ja V1, mis ristuvad riigi põhimaanteega, on naaberplaneeringu tehnovõrgud (Tammepargi ja Toomiku DP). Palun viidata planeeringu vastuvõtmisele /kehtestamisele ja töö numbrile. Transpordiameti andmebaasi põhjal ei ole tegemist vastuvõetud või kehtestatud planeeringuga, mistõttu tehnovõrkude lahendus on indikatiivne ja võib muutuda. Palun täpsustada või vastavalt kajastada. Viide lisatud. Tegu on algatatud DPga. Tervitades, Krista Einama Transpordiamet