Aimur Liiva
Kiili Vallavalitsus Meie 28.12.2022 nr 7-5/221669/2206805
[email protected]
Puuraugu asukoha kooskõlastamine
Austatud vallavanem
Juhtisime Teie tähelepanu, et ehitusseadustiku § 124 järgi puurkaevu ja -augu asukoha
kooskõlastamisel ei ole lubatud nõuda uuringute tegemist (õiguskantsleri pöördumine
25.11.2022). Avaldaja teatel ei ole vald aga oma nõudmisest loobunud ning soovib puuraugu
asukoha kooskõlastamise menetluses endiselt hüdrogeoloogiliste uuringute tulemusi.
Enne ehitusloa taotlemist puurkaevu ja -augu asukoha kooskõlastamise nõude mõte on anda
taotlejale kiiresti teada, kas juba teadaoleva põhjal saab puurkaevu ja -augu rajamist üldse lubada.
Kui on juba selge, et puurkaevu või -auku ühelgi juhul rajada ei saa, siis ehitusloa taotlemiseks
ega selleks vajalike kulutuste tegemiseks (sh uuringu tegemiseks) pole sel juhul mõtet. Kui
teadaolevat puurkaevu või -augu rajamise takistust pole, saab alustada ehitusloa andmise
menetlust, mille käigus tohib nõuda ka uuringute tegemist.
Selgitan rakenduspraktika muutmise vajadust Kiili Vallavolikogu 21.04.2016 otsusega nr 11
kehtestatud Metsa kinnistu detailplaneeringu elluviimise näitel. Detailplaneeringu seletuskirja
punktis 4.2.1 on esitatud maaküttesüsteemide võimalikkuse lühianalüüs. Selles on öeldud, et
avatud ja suletud süsteemiga soojuspuurauk ei ole planeeringualal soovitatav, sest see võib rikkuda
kõrval oleva puurkaevu põhjavee kvaliteeti. Samas on märgitud, et „soojuspuuraugu ettenägemine
nõuab täpseid hüdrogeoloogilisi uurimisi ja põhjendusi, vastavat ehitusprojekti ning ehitusluba
võib olla võimalik, kuid see selgub pärast täpseid hüdrogeoloogilisi uurimisi ja põhjendusi“.
Ehitusseadustiku (EhS) § 124 lõike 2 järgi arvestab kohalik omavalitsus puurkaevu ja -augu
asukoha kooskõlastamisel üld- ja detailplaneeringut, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava
ning vee-ettevõtja teeninduspiirkonda. Seda nõuet ei saa mõista nii, et kui Metsa kinnistu
detailplaneeringus on puuraugu rajamist põgusalt käsitletud, siis tuleks juba puuraugu asukoha
kooskõlastamise menetluses hüdrogeoloogilisi uuringuid nõudes välja selgitada puuraugu
rajamise võimalikkus. See küsimus on seaduse järgi võimalik lahendada alles ehitusloa
menetluses, kui isik seda taotleda otsustab. Mõistan, et seesugune kooskõlastus- ja ehitusloa
menetluse vahetegu seaduses võib näida kunstlik ja ilmselt oleks võimalik ka paindlikum
2
normistik, ent kehtivat seadust tuleb täita. Mõnel juhul võib isiku jaoks kahe erineva menetluse
segaminiajamine või toimingute kordamine tekitada ka kahju.
Puuraugu asukoha kooskõlastamise menetlus peab olema eesmärgipärane, see tuleb korraldada
võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Et see nii saab olla,
nähtub juba seaduses seda menetlust käsitlevatest normidest. Kooskõlastamisel annab kohalik
omavalitsus taotlejale teada põhimõtteliselt vaid seda, kas talle teadaoleva info põhjal üldse saab
puurkaevu ja -auku vastavale katastriüksusele rajada. Selle hinnangu saamiseks ei ole taotlejal vaja
teha uuringut. Kooskõlastuse menetluse eesmärk ongi vältida uuringuteks kulutuste tegemist, kui
kohalikule omavalitsusele on juba teada, et puurkaevu või -auku sellele katastriüksusele teha ei
saa – näiteks kui taotleja soovib rajada puurkaevu katastriüksusele, mis asub vee-ettevõtja
teeninduspiirkonnas ning liitumine ühisveevärgiga on võimalik. Kui sellist teavet kohalikul
omavalitsusel ei ole, siis tuleb puurkaevu ja -augu rajamise võimalikkus välja selgitada tavapärasel
viisil ehk ehitusloa menetluses.
Kui kohalik omavalitsus ei tea puuraugu asukoha kooskõlastamisel, kas puuraugu võib sellele
katastriüksusele rajada või mitte − näiteks kui planeeringu järgi tuleb puuraugu võimalikkus välja
selgitada uuringute abil −, siis on võimalik kooskõlastus just nõnda sõnastadagi (tingimuslikult).
Ehitusloa saamiseks tuleb taotlejal korraldada uuringud ja kooskõlastus kui ehitusloa taotlusele
eelnev samm ei tähenda, et ehitusluba kindlasti antakse. Õige ei ole takistada ehitusloa menetluse
algatamist selle tõttu, et sellele eelnevas kooskõlastuse menetluses ei ole kohalik omavalitsus
suutnud tähtaegselt kooskõlastust anda või kooskõlastuse andmisest põhjendatult keelduda.
Metsa kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas on esitatud nõue, et puuraugu rajamise võimalikkus
tuleb välja selgitada uuringutega. Niisugune nõue ei keela soojuspuuraugu rajamist, vaid seab
sellele tingimuse. Seda detailplaneeringus olevat tingimust saab puuraugu asukoha kooskõlastusel
üle korrata, kuid see ei saa takistada kooskõlastuse andmist.
Hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist ja puuraugu rajamise võimalikkuse väljaselgitamist tuleb
nõuda ehitusloa menetluses. Seejuures võib ehitusloa menetluses selguda, et soojuspuurauku ei
saagi rajada või et tuleb järgida lisatingimusi. Kui vald nõuab juba puuraugu asukoha
kooskõlastamise menetluses uuringu tegemist, siis tekib küsimus, miks peaks hilisemas ehitusloa
menetluses samu aspekte uuesti hindama.
Kiili vald on praeguses menetluses ette rutanud ja asunud täitma ka Keskkonnaametile seadusega
määratud ülesannet. Keskkonnaamet tuleb kaasata ehitusloa menetlusse (EhS § 126 lg 1), ametil
on õigus nõuda uuringute tegemist ja tema pädevuses on hinnata, kas puuraugu rajamine on muu
hulgas põhjavee kaitse seisukohast lubatud (EhS § 126 lg 3 p-d 2, 4, lg 4). Ehk teisisõnu:
Keskkonnametil on pädevus ja seadusega määratud ülesanne, mis oma sisult vastab Metsa kinnistu
detailplaneeringu seletuskirjas sätestatud nõude täitmise kontrollimisele. Mõistagi saab ehitusloa
menetluses uuringute tegemist nõuda ka kohalik omavalitsus (EhS § 42 lg 4), kuid see nõue peab
olema samuti põhjendatud.
Detailplaneeringus esitatud nõuet saab järgida ka ilma, et vald sellele eraldi menetluses tähelepanu
juhiks. Taotleja peab olema kursis kõigi asjakohaste nõuetega, sh kindlasti tema kinnisasja kohta
kehtiva planeeringuga. Seega on mõeldav, et taotleja esitab puuraugu rajamiseks ehitusloa
taotluse, ühes vajalike uuringute ja nõuetekohase ehitusprojektiga, ilma et oleks eelnevalt EhS §
3
124 järgi puuraugu asukoha kooskõlastanud. Sellisel juhul saab vald anda ka ehitusloa menetluses
hinnangu, mida temalt eeldatakse EhS § 124 lõike 2 alusel. Seda arvestades on EhS §-s 124
ettenähtud menetlus iseenesest üleliigne. Kuni seaduses vastav norm kehtib, tuleb seda järgida.
Palun andke teada, kas vald kavatseb selles ja varasemas soovituses esitatud selgitusi arvestada.
Kui Te nende selgitustega ei nõustu, siis palun põhjendage seda. Ootan Teie vastust hiljemalt
15. jaanuariks 2023.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]