dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Justiitsministeerium_seisukoha küsimine

Õiguskantsleri Kantselei · 28. detsember 2022
Viit
7-4/221787/2206804
Registreeritud
28. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/221787
Vastutaja
Ksenia Žurakovskaja-Aru (Õiguskantsleri Kantselei, Kontrollkäikude osakond)

Failid

  • 📎7-42217872206804 28.12.2022 Väljaminev kiri.bdoc323 KB

Sisu (failidest)

Lea Danilson-Järg Teie nr Justiitsministeerium [email protected] Meie 28.12.2022 nr 7-4/221787/2206804 Seisukoha küsimine Austatud justiitsminister Õiguskantslerile saadetud pöördumises kirjeldas vanglas viibiva inimese kaitsja, et soovis kaitsealusega rääkida, ent kaitsealusel ei olnud vanglasisesel isikuarvel raha, et talle helistada. Advokaat soovis ise kaitsealusele helistada, ent sellist võimalust vanglates ei ole. Järelikult tuleb kaitsjal vanglasse kohale minna, kui inimesel pole raha, et talle helistada. See on advokaadile (võrreldes telefoni teel kaitsealusega operatiivselt ühenduse hoidmisega) oluliselt ebamugavam ja ajakulukam viis kaitsekohustust täita. Iseäranis siis, kui kaitsealune on vanglas, mis asub advokaadi töökohast kaugel. Nii suurenevad ka sõidu- ja muud menetluskulud, mida telefoni teel asju ajades saaks vältida või tuntavalt vähendada. 2022. aastal on tulnud tõsiseid signaale, et riigi õigusabi süsteem töötab võimete piiril ja riigi õigusabi rahastamine on ebapiisav. Muutes riigi õigusabi ja üldse õigusabi osutamise vanglas viibivale inimesele keeruliseks, satuvad ohtu inimese õigus õiglasele kohtumenetlusele (põhiseaduse § 15 lg 1) ja kuriteos kahtlustatava õigus kaitsele (põhiseaduse § 21 lg 1; vt õiguskantsleri 17.11.2022 seisukoht nr 6-10/221608/2206035). Sellises olukorras tundub ülearune kulutada riigi õigusabi osutajate niigi nappi ressurssi vanglasse sõitmisele, kui õigusnõu saaks tõhusalt anda ka näiteks telefoni teel. Kaitsjaga kokkusaamiste korraldamine on koormav ka vanglatele. Vangla kulutab vanglaametnike tööaega kaitsja vastuvõtmisele ning kinnipeetavate ja vahistatute kaitsjaga kokkusaamisele saatmisele. Niisiis suunab praegune helistamise korraldus vanglates valima kaitsjaid aeglasemaid ja kulukamaid lahendusi, survestab riigi õigusabi süsteemi ja ohustab inimeste kaitseõigust. 2 Vangistusseaduse § 28 lõike 2 ja § 96 lõike 2 järgi toimub telefoni kasutamine kinnipeetava ja vahistatu kulul. Need sätted ei keela kinnipeetaval ega vahistatul helistada vastaja arvel (vt nt Riigikohtu 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 10). Menetlusosalise kriminaalmenetlusega seotud sidekulud võivad olla hõlmatud kriminaalmenetluse seadustiku § 175 lg 1 punktis 1 nimetatud „muu vajaliku kulu“ mõistega (vt E. Kergandberg, P. Pikamäe (koostajad), „Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne“, § 175 kommentaarid). Seega ei takista õigusaktid andmast vanglas viibivale inimesele võimalust helistada kaitsjale tema kulul või kaitsjal vanglasse helistada. Samuti pole keelatud kajastada kaitsjaga peetud telefonikõnede maksumust menetluskuludena. Palun Justiitsministeeriumi seisukohta selles küsimuses ning arvamust võimalike lahendusvariantide kohta hiljemalt 17. veebruariks 2023. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel