dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 15. detsember 2022
Viit
18-2/221754/2206593
Registreeritud
15. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Sari
18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta
Toimik
18-2/221754
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎18-22217542206593 15.12.2022 Väljaminev kiri.bdoc327 KB

Sisu (failidest)

Pr Annely Akkermann Teie 18.11.2022 nr Rahandusministeerium [email protected] Meie 15.12.2022 nr 18-2/221754/2206593 Eelarve koostamine ja põhiseaduslikud institutsioonid Austatud minister Tänan võimaluse eest edastada oma kommentaarid muudetava määruse eelnõu kohta. Riigieelarve seaduse (RES) § 251 lg 3 punkti 12 järgi peab eelarvestrateegia sisaldama põhiseaduslike institutsioonide (PSI) taotletud vahendite mahtude muutmise või vahendite väljajätmise korral Vabariigi Valitsuse tehtud muudatusi ja erimeelsusi koos põhjendustega. Seega saab ainult Vabariigi Valitsus muuta põhiseaduslike institutsioonide taotletud vahendite mahtu, samuti tuleb muudatusi riigi eelarvestrateegias põhjendada. Järelikult ei saa PSI-dele kohaldada lahendust, mida näevad ette Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine" eelnõu punktid 2, 3, 5 ja 8. Kavandatavad muudatused käsitlevad Rahandusministeeriumi esitatavaid rahastamiskava maksimaalsete vahendite mahtusid. Vastavalt RES § 251 lg 3 punktile 7 seatakse maksimaalsete vahendite mahud ainult tulemusvaldkondadele. Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele. Seega tuleks määruse eelnõu täiendada selliselt, et oleks selge, et viidatud muudatused ei kohaldu PSI-dele. Palun määruse eelnõu vastavas osas muuta ning arvestada selle juures nii RES § 251 lg 3 punktiga 12. Lähtudes nii RES § 251 lg 3 punktist 12 ja arvestades RES § 26 lõikeid 2 ja 6 peaksid PSI-d esitama riigi eelarvestrateegia ja ka vastava aasta riigieelarve seaduse menetlemisel oma eelarvestrateegia ja riigieelarve taotlused vastavalt tegelikele vajadustele, mis tulenevad põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannetest. Põhiseaduse sätet ja mõtet õigel viisil järgides soovitan kaaluda RES-i muutmist viisil, et PSI puudutavad eelarveotsused sünniksid tulevikus Riigikogus, kus Vabariigi Valitsus on põhjendatud arvamuse esitaja, mitte aga sisulise otsustaja rollis. Õiguskantsler on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 139 lg 1 järgi oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab muu hulgas ka eelarvelist sõltumatust täitevvõimust. See on eriti oluline põhjusel, et õiguskantsleri ülesannete hulka kuulub valitsuse ja selle asutuste ehk riigi täitevvõimu 2 tegevuse sõltumatu kontrollimine ja tasakaalustamine. See roll kätkeb endas õigust, ent eelkõige kohustust. Sõltumatus võimude lahususe põhimõtte kindlustajana tähendab kõige üldisemalt, et PSI-d peavad olema vabad muude riigivõimu harude, eelkõige täitevvõimu survest. See muu hulgas tähendab, et õiguslikult tuleb viia miinimumini valitsuse võimalik surve PSI-dele nende tegevuseks vajaliku riigieelarvest eraldatava raha abil. PSI-d on osa valitsussektorist, mille rahastamine allub riigieelarvet puudutavatele üldistele reeglitele. Samuti tuleb PSI-de eelarve koostamisel arvestada riigi eelarvevõimalustega. PSI-de rahastamine peab tagama neile põhiseadusest tulenevate ülesannete sõltumatuks täitmiseks ressursid. Riigieelarve seaduses praegu kehtivad eelarve koostamise reeglid annavad valitsusele potentsiaalse hoova PSI-de tegevuse mõjutamiseks. Seetõttu peab riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise protseduur ette nägema tagatised nende sõltumatuse kaitseks. Määruses kavandatavad muudatused tähendavad paraku sammu vales suunas. PSI-de eelarve koosneb valdavalt tegevuskuludest (tööjõu- ja majandamiskulu). Erinevalt ministeeriumist ei sisalda PSI eelarve vahendeid mõne valdkonna arendamiseks või mõne poliitikaeesmärgi saavutamiseks. PSI ei kehtesta poliitilise eelistuse alusel prioriteete, vaid täidab põhiseadusest ja seadustest tulenevaid ülesandeid sõltumata valitsuse ja Riigikogu enamuse eelistustest. Kui PSI-le ei eraldata tegevuskuludeks piisavalt raha, toob see kaasa põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete osalise või mittetäieliku täitmise. Kavandatava määruse eelnõu punkt 11, millega muudetakse määruse § 8 lõiget 1, näeb ette PSI- dele kohustuse tutvustada oma eelarveprojekti valitsuskabineti nõupidamisel. Eelarve tutvustamine võiks siiski jääda PSI-le täiendavaks võimaluseks. Kohustusena mõjub see uue aruandlus- ja/või põhjendamismeetmena ning loob võimaluse tõlgendada seda valitsuse sekkumisena PSI sisulisse tegevusse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel