Haridus- ja Teadusministeerium_vastus

Marit Otsing-Saar 9.12.2022 nr 9.5-2.2/20- Gaia Kool 21/14/60-2 Weizenbergi 20/1 10150 Tallinn Vastus pöördumisele Lugupeetud Gaia Kool Lugupeetud Marit Otsing-Saar Õiguskantsleri Kantselei edastas 11. novembril 2022 Haridus- ja Teadusministeeriumile Gaia Kooli pöördumise (kiri nr 14-1/221591/2205905). Õiguskantslerile saadetud pöördumises selgitasite, et 2021. aastal toimunud korralise järelevalve tulemusena tegi Haridus- ja Teadusministeerium Gaia Koolile mitu ettekirjutust. Kirjutate pöördumises, et muu hulgas nõudis ministeerium, et koolil tuleb tagada piisav arv kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid. Avaldaja sõnul ei ole võimalik ettekirjutusest aru saada, mida tähendab piisav arv ja kuidas tuleb koolil ettekirjutust täita. Järelevalve Gaia Kooli ja selle pidaja tegevuse õiguspärasuse üle viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 28.12.2020. a käskkirja nr 397 „Riikliku järelevalve teostamine Gaia Koolis“ alusel, järelevalve algas 25.02.2021. Järelevalve õiend kinnitati Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 20.04.2021 käskkirjaga nr 1.1-3/21/71 „Gaia Kooli riikliku järelevalve õiendi kinnitamine“. Käskkirja lisas oleva õiendi punktis 3.4 on antud ülevaade Gaia kooli õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioonist. Õiendis on kirjas, et Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) olid õpetajate alamregistri andmetes I kooliastmes kokku kanded 110 õppetunni kohta nädalas, neist 24 tundi (21,82%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele ja 86 tundi (78,18%) viisid läbi õpetajad, kelle kvalifikatsioon kehtivatele nõuetele ei vastanud. II kooliastmes oli nädalas 135 õppetundi, neist 31 tundi (22,96%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele ja 104 tundi (77,04%) viisid läbi õpetajad, kelle kvalifikatsioon kehtivatele nõuetele ei vastanud. III kooliastmes oli nädalas 56 õppetundi, neist 8 tundi (14,29%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele ja 48 tundi (85,71%) viisid läbi õpetajad, kelle kvalifikatsioon kehtivatele nõuetele ei vastanud. Kokku oli koolis õppetunde 301, neist 63 (20,93%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele ja 238 tundi (79,07%) viisid läbi õpetajad, kelle kvalifikatsioon kehtivatele nõuetele ei vastanud. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Õiendi punktis 3.4.2.6 tehti kooli pidajale ettekirjutus tagada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate piisavus, et täita õppekavas määratud õpieesmärgid ning õpitulemuste saavutamine, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikest 4. Täitmise tähtaeg oli 01.09.2022. Gaia Kool esitas 07.06.2022 nr 2-1/28 kirjaga ettekirjutuste täitmisest ülevaate. Esitatud materjalides andis kool 07.06.2022 seisuga õpetajate kvalifikatsioonile vastavusest ülevaate, mille kohaselt I kooliastme 69 tunnist 24 tundi (34,78%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele ja 45 tundi (65,22 %) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vastanud. II kooliastme 102 tunnist 58 tundi (56,86%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele ja 44 tundi (43,14%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vastanud. III kooliastme 114 tunnist 34 tundi (29,82%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vastanud ja 80 tundi (70,18%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele. Kokku oli koolis 285 õppetundi, millest 123 tundi (43%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vastanud ja 162 tundi (57%) andsid õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastas nõuetele. Gaia Kooli 07.06.2022 kirja nr 2-1/28 esitatud andmetest lähtudes on haridus- ja teadusministri 15.06.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/22/175 antud Gaia Koolile III kooliastmes õpetamiseks tähtajaline tegevusluba tähtajaga 21.08.2025. Kool on esitanud 09.09.2022 ülevaate ettekirjutuse täitmisest. Esitatud andmetest selgus, et 09.09.2022 seisuga I kooliastme 67 tunnist 22 tundi (32,83%) annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele ja 45 tundi (67,16 %) annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta. II kooliastme 111 tunnist 78 tundi (70,27%) annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele ja 33 tundi (29,73%) tundidest annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta. III kooliastme 123 tunnist 55 tundi (44,72%) annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta ja 68 tundi (55,28%) annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele. Kokku on koolis 301 õppetundi, millest 123 tundi (41%) annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta ja 178 tundi (59%) annavad õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele. On tunnustamist vääriv, et õpetajad on taotlenud õpetajakutse, 09.09.2022 seisuga omas kooli 11 õpetajat õpetajakutse taset 7. Viis õpetajat õpivad magistritasemel ja lõpetavad õpingud 2023. või 2024. aastal. Samas on õpetajate liikuvus üsna suur, juuniga võrreldes lahkus septembriks kuus õpetajat, kellest osad omasid nõutavat kvalifikatsiooni. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 1 kohaselt peab kooli pidaja tagama põhikooli pidamisel põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Küsisite, kuidas hindab Haridus- ja Teadusministeerium piisavust. Õigusaktide kohaselt peab kõigi õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioon vastama kehtestatud nõuetele ning see, kui kellelgi ei vasta, on pigem ajutine erandolukord, mille lahendamise nimel tuleb nii kooli pidajal kui ka koolil teha pingutusi. Teie koolis viivad meile teadaolevate viimaste andmete alusel vaid 59% õppetööst läbi õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele. Piisavuse hindamine on kaalutlusotsus, mis tehakse lähtuvalt põhimõttest, et õppetööd peavad üldjuhul läbi viima õpetajad, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele. Koolis ei tohiks olla ükski ainevaldkond katmata kvalifitseeritud õpetajatega, samuti ei tohiks ühegi õpilase vaatest valdavat osa tema õppetööst läbi viia õpetaja, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta. 2 (4) Piisavuse hindamisel kaalub Haridus- ja Teadusministeerium, kui suurt osa ametikohtadest kvalifikatsioonita õpetajad täidavad, milline on nende koormus ning kui suurt osa õppe- ja kasvatustööst nad tegelikult läbi viivad, kas on mõni ainevaldkond, milles koolis polegi kvalifitseeritud personali. Samuti hindame, milline on tõenäosus nõuetele mittevastava kvalifikatsiooniga töötajatel kvalifikatsioon saavutada, nt kas puudub vaid õpetajakutse, kas kõrgeim omandatud haridus on bakalaureus või keskharidus. Kuna ka nõuetele mittevastavate õppe- ja kasvatusala töötajate kvalifikatsioon peab seadusest tulenevalt olema piisav õppe läbiviimiseks, siis hindame riski suurust ka selles osas, milline on eelnev töökogemus, mis valdkonnas on omandatud kõrgharidus ja milliseid täienduskoolitusi on läbitud. Olulise asjaoluna arvestame, kas koolil on realistlik plaan olukorra lahendamiseks ning kas kool on teinud märkimisväärseid pingutusi olukorra parandamiseks ning kas need on toonud kaasa positiivse muutuse. Igal õpilasel on õigus kvaliteetsele põhiharidusele ning õpilase õigus kvaliteetsele põhiharidusele võib olla kahjustunud, kui koolis ei tagata õppekavas ettenähtud õpitulemuste saavutamist, sest õppetunde viivad läbi õpetajad, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele ja kelle eelnevat ettevalmistust ja oskusi ei ole põhjalikult hinnatud. Seetõttu hindame olukorda ka õpilase vaatest: kas mõni õpilane puutub oma õpingutes kokku üksnes või valdavas osas õpetajatega, kelle kvalifikatsioon nõuetele ei vasta või kas on koolis planeeritud tegevusi, et seda õpilase jaoks tasakaalustada ning on korraldatud, et õpetajad, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, teeksid koostööd teistega. Oluline on ka, et koolis oleks võimekus tagada õpetajatele, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, mentorlus, täienduskoolitus ning tugi. Näiteks kui ühe eesti keele õpetaja kvalifikatsioon nõuetele ei vasta, siis kas koolis on planeeritud tema koostöö teiste sama ainevaldkonna õpetajatega, et tagada ainevaldkondade arendustöö ning koostöö. Vaatleme järelevalvetes ka seda, kas konkursid vastavatele ametikohtadele on tegelikult toimunud, kui pikalt on samad mittevastava kvalifikatsiooniga inimesed koolis töötanud ning mida on kool teinud selleks, et nad kvalifikatsiooni omandaksid. Näiteks kui bakalaureusekraadiga õpetaja töötab tähtajaliste lepingutega juba 3. aastat, kuid pole asunud magistrikraadi omandama, puudub kindlustunne, et koolis toetatakse ning motiveeritakse teda vajalikku kvalifikatsiooni omandama või tehakse piisavalt pingutusi, et leida ametikohale isik, kelle kvalifikatsioon vastaks nõuetele. Selles protsessis arvestatakse alati konkreetse kooli kontekstiga. Kokkuvõttes on kaalumise aluseks, kas koolis on tehtud tegelikke pingutusi selleks, et leida õpetajad, kelle kvalifikatsioon nõuetele vastaks, kas need pingutused on muutnud olukorda paremaks ning kas on tagatud tugi ja võimalus kvalifikatsioon omandada nendel, kellel see ei vasta. Haridus- ja Teadusministeerium on andnud Gaia Koolile ettekirjutuse tähtaja arvestusega, et õpetajatel, kellel puudub õpetajakutse, saaksid selle taotleda kahe kutse taotlemise perioodi jooksul. Järelevalve Gaia Koolis algas 25.02.2021 ja ettekirjutuse, tagada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate piisavus, et täita õppekavas määratud õpieesmärgid ning õpitulemuste saavutamine, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikest 4, täitmise tähtaeg oli 01.09.2022. Kahjuks ei ole kool suutnud ettekirjutust täita ning Haridus- ja Teadusministeerium ei saa lugeda piisavaks, kui koolis viivad enam kui 1/3 õppetööst läbi õpetajad, kellel puudub nõuetele vastav kvalifikatsioon. Leiame, et Gaia Koolil on olnud võimalus mitme õppeaasta aasta jooksul toetada koolis töötavaid õpetajaid õpetajakutse omandamisel ja leida konkurssidel vabadele ametikohtadele õpetajad, kellel on õpetaja ametikohale vastav kvalifikatsioon. 3 (4) Kokkuvõttes ei saa Haridus- ja Teadusministeerium määratleda kindlat osakaalu, mille täitmisel saab alati lugeda, et koolis on piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid, sest oluline on õpilase vaade. Kui seadusandja oleks soovinud sellise osakaalu määratleda, oleks see sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Seadusandja jättis selle aga Haridus- ja Teadusministeeriumi kaalutlusõiguseks. Haridus- ja Teadusministeerium lähtub kaalutlemisel eelkõige sellest, kas õpilase vaatest on õpetajatel tagatud õigusaktidele vastav haridus. Kui koolis on klasse, keda juhendavad vaid kvalifikatsioonita õpetajad või ainevaldkondi, milles ei õpeta üldse kvalifitseeritud õpetajaid, ei pruugi õpilase vaatest olla tagatud õigus kvaliteetsele haridusele. Nagu ka eespool viidatud, on oluline veel kvalifikatsioonita õpetajate tegelik ettevalmistus, näiteks kõrgeim omandatud haridustase ning tegevus kvalifikatsiooni omandamiseks. Edaspidi soovitame Teil koos ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega esitada ka tegevuskava, kuidas kool saavutab olukorra, kus kõigile õpilastele oleks tagatud, et neid õpetavad kvalifitseeritud õpetajad ning kõik ainevaldkonnad oleksid kaetud piisava arvu kvalifitseeritud õpetajatega. Samuti palume esitada info selle kohta, milline on iga kvalifikatsiooni mitteomava õpetaja tegevuskava kvalifikatsiooni omandamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raina Loom juhataja Koopia: Õiguskantsleri Kantselei Ruth Elias 735 0106 [email protected] 4 (4)