Justiitsministeerium_vastus

Ülle Madise Teie 17.11.2022 nr 6-10/221608/2206035 Õiguskantsleri Kantselei Meie 07.12.2022 nr 13-4/8044 [email protected] Vastus ettepanekule (riigi õigusabi tasumäärad) Austatud õiguskantsler Pöördusite Justiitsministeeriumi poole seoses justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi tasumäärus) sätetega, mis puudutavad riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrasid. Leiate, et kehtiv tasumäärade süsteem ei ole piisavalt paindlik selleks, et tasu maksmisel oleks kõigil juhtudel võimalik saavutada õiglane ja põhiseaduspärane tulemus. Lisaks märgite, et inimestel, kellel puudub võimalus asjatundliku õigusabi eest üldse või täielikult tasuda, jääb vajalik õigusabi liialt sageli või õigel ajal saamata, samuti venivad kohtumenetlused. Põhiseaduse § 142 lõike 1 alusel palute justiitsministril põhiseadusega kooskõlla viia advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrad, mis on sätestatud tasumääruse § 2 lõikes 1; § 6 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 5; § 7 lõigetes 1, 2, 3 ja 4; § 8 lõigetes 1, 2, 3 ja 4; § 9 lõigetes 1, 2 ja 3; § 10 lõigetes 1, 2, 3 ja 4; § 11 lõikes 1; §-des 13, 14 ja 15. Tänan Teid probleemi tõstatamise ja ettepanekute eest. Nõustume, et riigi õigusabisüsteem tervikuna on jõudnud kriitilisse faasi ning muuhulgas on üheks kitsaskohaks kehtiv tasumäärade süsteem. Justiitsministeerium peab äärmiselt oluliseks seda, et kõigile abivajajatele oleks tagatud asjatundlik ja usaldusväärne õigusteenus ning et see oleks õigeaegne ja kättesaadav. Õigusteenuse kättesaadavuse tagab riik praegu kahel viisil. Esiteks teeb riik seda riigi õigusabi osutamisega advokaadi poolt riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liikides. Teiseks toetab riik üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks riigieelarves ettenähtud vahendite piires ka avaliku konkursi korras leitud lepingupartnereid, kes osutavad õigusnõustamist justiitsministri 15.02.2021 määruses nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ nimetatud õigusvaldkondades ja sihtgruppidele. Käesoleval hetkel on Justiitsministeerium sõlminud õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks täiendavalt 3 lepingut õigusnõustamise pakkumiseks erivajadustega isikutele, eakatele ja üldiseks õigusnõustamiseks kõigile Eestis elavatele füüsilistele isikutele, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot (lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kuni 1700 eurot). Selliselt toimides on Justiitsministeerium soovinud tagada võimalikult laiale isikute ringile juurdepääsu riigi toel pakutavale õigusteenusele. Riigi õigusabi madalad tasumäärad on olnud Justiitsministeeriumi järjepideva tähelepanu all. Tasumäärade ja hüvitatavate kulude ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Riigi õigusabi määramiste arv aastas ei ole täpselt prognoositav. Ka ei ole täpselt prognoositav riigi õigusabi osutamiseks igal aastal vaja minevate vahendite maht, kuna advokaadile määratava tasu suurus sõltub konkreetses asjas esindamisele kulunud töötundidest ja hüvitatavate kulude suurus riigi õigusabi osutamisega seoses kantud tegelikest kuludest. Iga-aastaselt on püütud saada lisaraha eelarvesse ning leida lahendusi muudele eelarve ebapiisavusest tingitud kitsaskohtadele. Riigi õigusabi tasudeks ettenähtud eelarve suurenes järk-järgult aastatel 2015-2019. 2019. aastal oli eelarve 4,23 miljonit eurot. Võrdluses 2015. aastaks eraldatud toetusega oli 2019. aastaks riigi õigusabi valdkonna tegevuste elluviimiseks planeeritud toetus kasvanud umbes 10%. Alates 2019. aastast on eelarve suurus jäänud samale Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 tasemele. Sellest tulenevalt on viimastel aastatel riigi õigusabi vahendite eelarve olnud pidevas puudujäägis. 2019. aasta puudujääk oli 70 000 eurot, 2020. aasta puudujääk 144 000 eurot ning 2021. aasta puudujääk 111 000 eurot. Viimaste aastate pideva puudujäägiga seotud probleemi lahendamiseks on Justiitsministeerium teinud korduvalt ettepanekuid riigi õigusabi rahastamise arvestuslikuks muutmiseks, kuid see ettepanek on seni jäänud toetuseta. Justiitsministeerium on ka käesoleval aastal otsinud intensiivselt riigi õigusabi tasu tõstmise võimalusi, sh taotlenud täiendavaid vahendeid riigi õigusabi eelarve suurendamiseks ja esitanud selleks eelarve lisataotluse 2023-2026 riigieelarve protsessi. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et riigi õigusabi eelarve suureneb 2023. aastast 1 450 000 euro võrra (eelarve kokku 2023. aastal on 5 675 000 eurot). Peame oluliseks siiski märkida, et lisandunud eelarve ei ole piisav, et lahendada kõiki riigi õigusabi osutamisel advokaatide töö tasustamisega seotud kitsaskohti. Arvestades, et riigi õigusabi eelarve suurenemise otsus on tehtud ning eelarvesse lisanduv summa on teada, oleme asunud ette valmistama tasumääruse muudatusi. Advokatuuri juhatus esitas 30.11.2022 Justiitsministeeriumile omapoolsed ettepanekud, mille oleme ühisel kohtumisel läbi arutanud. Justiitsministeerium on advokatuuri ettepanekuid ja nende mõju riigi õigusabi eelarvele analüüsimas. Muuhulgas analüüsib Justiitsministeerium tasumääruse § 2 lõikes 1 sätestatud reeglit (tasu piirmäära suurendamise võimalus kuni 500%, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas). Nõustume õiguskantsleriga selles, et kehtivad piirmäärad ei võimalda kõikidel juhtudel jõuda advokaadi töö tasustamisel õiglase tulemuseni ja seda just eriti töömahukates asjades. Siiski peame oluliseks märkida, et piirmäärade kehtestamine on tingitud eelarve piiratud võimalustest ja ka nende menetlusosaliste huvidest, kellel on riigi õigusabi tasu hilisema hüvitamise kohustus. Samuti tuleb märkida, et eriliselt töömahukaid riigi õigusabi asju esineb pigem siiski harva. Näiteks on 2022. aastal advokaadi taotluse alusel tasu suurendatud 137 korral, neist maksimaalses ulatuses (kuni 500%) 39 korral. Riigi õigusabi tellimusi esitatakse aasta ligikaudu 12 000. Siiski mööname, et eriliselt töömahukate asjade vähesus praktikas ei õigusta juhtumeid, kus riigi õigusabi osutav advokaat ei ole saanud õiglast tasu. Nõustume igati, et madalad tasumäärad avaldavad negatiivset mõju riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikule toimimisele ja seetõttu võib mõnel juhul vajalik õigusabi jääda abivajajal õigeaegselt saamata. Samuti mõjub esindajate vähesus negatiivselt menetlustele, kus riigi õigusabi korras esindaja või kaitsja osavõtt on vältimatult vajalik. Justiitsministeerium suhtub olemasoleva süsteemi kitsaskohtadesse väga tõsiselt. Seetõttu plaanib Justiitsministeerium lisaks rahastuse suurendamise ja eelarve arvestuslikuks muutmise jätkuvale taotlemisele järgnevatel aastatel analüüsida ka seda, kas ja millised muudatused on õigusteenuse kättesaadavuse ja riigi õigusabi korralduse süsteemis laialdasemalt vajalikud selleks, et kindlustada senisest tõhusamalt õigusabi kättesaadavus igale abivajajale ja mis tagaks ka õigusabiteenuse (sh riigi õigusabi) jätkusuutliku toimimise. Ühe võimalusena soovime analüüsida advokatuuri kõrvale abistava riigipalgalise struktuuri loomist, mis aitaks kaasa nii katkematu teenuse tagamisele kui oleks ka abiks juhul, kui vajadus riigi õigusabi järele ootamatult suureneb. Sellega seoses kavandame tegevusi 2023. aastaks. Kokkuvõttes on esmase kiire lahendusena Justiitsministeeriumis käesoleval hetkel ettevalmistamisel tasumääruse muutmise määruse eelnõu, milles arvestame eelarve suurenenud mahuga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka Õiguskantsleri Kantseleile. Tasumääruse muudatuste jõustumist kavandame hetkel 2023. esimesse kvartalisse. Kavandatavatest muudatustest on kindlasti kasu riigi õigusabi süsteemi kõige kriitilisemate kitsaskohtade leevendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viljar Peep asekantsler Kairit Kirsipuu ([email protected])