Sotsiaalministeerium_arvamuse küsimine

EELNÕU 18.11.2022 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 43 lõike 1 alusel ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. § 1. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ muutmine Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ § 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab õpilase immuniseerimisest tema seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist ning küsib temalt õpilase immuniseerimiseks nõusolekut. Seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut või keeldumist säilitatakse koolitervishoiuteenuse osutaja juures. Seadusliku esindaja keeldumise korral võib koolitervishoiuteenuse osutaja hinnata õpilase kaalutlusvõimet ning võib kaalutlusvõimelise õpilase soovi korral teda immuniseerida hoolimata seadusliku esindaja keeldumisest. Õpilase immuniseerimise ärajäämisel lähtub koolitervishoiuteenuse osutaja õpilase või tema seadusliku esindaja varem esitatud nõusolekust ning teavitab õpilase seaduslikku esindajat uuest immuniseerimise ajast vähemalt üks nädal enne selle teostamist.“. § 2. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruses nr 9 „Immuniseerimiskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse kõikidele Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele isikutele, kellele see on vajalik tervishoiutöötaja hinnangul tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest.“; 2) määrust täiendatakse uue paragrahviga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Määruse rakendamine  2 Määruse § 2 lõiget 5 rakendatakse kuni 31. detsembrini 2023. a.“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on täpsustada määrust „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ja viia see kooskõlla immuniseerimise korraldamise nõudeid sätestava määrusega. Seejuures on arvestatud õiguskantsleri 19.09.2022 pöördumises nr 6-3/220688/2204896 tehtud märkuseid. Muudatusega ühtlustatakse nõusoleku vormi nõuet ja täpsustatakse koolitervishoiuteenust osutava õe õigust hinnata õpilase kaalutlusvõimet, kui seda vajalikuks peetakse. Eelnõuga täiendatakse ka tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määrust nr 9 „Immuniseerimiskava“, kuhu lisatakse säte seoses COVID-19-vastase vaktsineerimisega. See tagab ka järgmisel aastal COVID-19-vastase vaktsineerimise Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele inimestele, kui see on vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Marge Truu (e-post [email protected]; telefon 626 9154). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post [email protected]; telefon 626 9731). Eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (e-post [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseamet, Eesti Haigekassa ja Ravimiameti esindajad. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 täpsustatakse võrreldes kehtiva määrusega sätte sõnastust, et ühtlustada immuniseerimise praktika koolitervishoiuteenuse osutamisel. Seni on osad koolitervishoiuteenuse osutajad lähtunud võlaõigusseaduse § 766 lõikest 4, mille alusel saab tervishoiuteenust (sh immuniseerimine) osutada piiratud teovõimega inimesele, kes on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma, ka juhul, kui tema seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut või on teenuse osutamise vastu. Teised koolitervishoiuteenuse osutajad on lähtunud üksnes sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ § 2 lõikes 5 ja sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 116 „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ § 2 lõikes 41 sätestatust. Uue sõnastuse kohaselt on täpsustatud, et koolitervishoiuteenuse osutaja võib hinnata õpilase kaalutlusvõimet ja immuniseerida vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluvat õpilast juhul, kui õpilane seda soovib, aga seaduslik esindaja immuniseerimist ei toeta. Koolis immuniseerimise puhul on oluline nüanss ja erisus võrreldes võlaõigusseadusega aga see, et esmalt peab koolitervishoiuteenuse osutaja siiski küsima seadusliku esindaja nõusolekut, sest kõik lapsed ei pruugi veel olla võimelised vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluma. Iga õpilast immuniseeriv tervishoiutöötaja peab veenduma, et tal on selleks kaalutlusvõimelise õpilase teadlik suuline nõusolek. Uue sätte sõnastusega ühtlustatakse ka nõusoleku vormi. Koolitervishoiuteenuse osutaja küsib seadusliku esindaja nõusolekut edaspidi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samas vormis peab olema ka saadav immuniseerimisest keeldumine. Tehingu vorme reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, siinkohal § 79, mille järgi on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm selline, mis võimaldab püsivat kirjalikku taasesitamist ja peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Selle vormi puhul on tegemist infotehnoloogia arengut ja infovahetust arvestava vormiga, näiteks e-kiri või teavitus koolihaldussüsteemi kaudu. Eesmärk on teha tehing ja selle sisu kättesaadavaks mitte vaid tehingu hetkel, vaid ka hiljem. Oluline on see, et talletatud infot peab olema võimalik hiljem lugeda ning et andmekandja võimaldab infot püsivalt salvestada. Tehingu tekst peab olema loetaval viisil taasesitatav1. Eelnõu §-s 2 lisatakse immuniseerimiskavasse COVID-19-vastane immuniseerimine kuni 31.12.2023. Ekspertide hinnangul ei ole möödas oht COVID-19 uuteks tõsisteks laineteks ka järgneval aastal. Seetõttu on oluline, et vajaduse korral oleks ka järgneval aastal riiklikult tagatud COVID-19-vastane vaktsineerimine Eestis elavatele või ajutiselt viibivatele inimestele, kui see on vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest. COVID-19 vastase immuniseerimise vajadust saab hinnata tervishoiutöötaja lähtudes inimese terviseriskidest ja epidemioloogilisest olukorrast ning toetudes vajadusel seejuures riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustele. Eelnõu § 3 sätestab määruse eelnõu jõustumise 1. jaanuaril 2023, samal ajal, kui jõustuvad seadusemuudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste eesmärk on ühtlustada ja täpsustada immuniseerimise praktikat koolitervishoiuteenuse osutamisel ning lisada immuniseerimiskavasse COVID-19-vastane immuniseerimine. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmeid. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmises valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda ega avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes mõjuvaldkondades hinnatud. 1 Varul, P. jt „Tsiviilõiguse üldosa“, Juura 2012. Lk 2|5 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus 1: alaealiste õpilaste kaalutlusvõime hindamine tervishoiuteenuse osutamisel kooli tervishoiusüsteemis Mõju I sihtrühm: alaealised, kes on koolikohustuslikud ehk õpilased, keda immuniseerivad koolitervishoiuteenuse osutajad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel oli 2021. aastal üldhariduskoolides ligi 162,6 tuhat õppijat ning kutsehariduskoolides umbes 25,9 tuhat õppijat. Üldhariduskoolides õppis põhikooliastmes ligi 133 tuhat õpilast. Statistikaameti 01.01.2022 seisuga oli Eestis 245 984 kuni 16-aastast last. Mõju sihtrühm on keskmine. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuste tulemusena muutub sihtrühma praegune käitumine, kuid muudatustega ei tule eelduslikult kohaneda. Koolikohustuslike laste immuniseerimisel väljaspool kooli tervishoiusüsteemi kohaldub võlaõigusseaduse säte, mille kohaselt võib tervishoiutöötaja alaealise kaalutlusvõimelisuse korral osutada tervishoiuteenust ilma seadusliku esindaja nõusolekuta. Kõnealuse määruse muudatus täpsustab, et ka koolitervishoiusüsteemis võib teenuseosutaja hinnata alaealise õpilase kaalutlusvõimet olukorras, kus alaealine soovib ennast immuniseerida, aga tema seaduslik esindaja seda ei toeta. Õiguskantsleri ametkonna poolt 2022. aasta juunis korraldatud kohtumise käigus tõdesid kooliõed, et alaealised õpilased ja nende seaduslikud esindajad on immuniseerimise suhtes enamasti ühel meelel, kuid on ka erandeid, kus alaealine soovib ennast immuniseerida vaatamata seadusliku esindaja vastumeelsusele. Mõju avaldumise sagedust võib pidada väikeseks, kuna immuniseerimise näol on tegemist pigem harva ja ebaregulaarselt toimuva tegevusega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna tegemist on sihtrühma jaoks pigem positiivse mõjuga – kaalutlusvõimelistel alaealistel on edaspidi võimalik enda immuniseerimise üle otsustada isegi siis, kui seaduslik esindaja on otsustanud teisiti. Ebasoovitavate mõjude risk võib suureneda juhul, kui alaealise õpilase seaduslik esindaja on andnud nõusoleku vaktsineerimiseks, kuid laps otsustab teisiti. Küll aga on võimalik riski maandada, selgitades lapsele immuniseerimise kasu ja vajalikkust. Eelnevat arvesse võttes võib mõju hinnata oluliseks. Mõju II sihtrühm: immuniseerimisega tegelevad koolitervishoiuteenuse osutajad Eesti Haigekassal on praeguse seisuga 122 lepingupartnerit, kes osutavad koolitervishoiuteenust kokku 540 koolis. Tervishoiuteenuse osutaja puudub Eesti Haigekassa andmetel praeguse seisuga 17 koolil. Mõju sihtrühma võib pidada väikeseks. Andmekaitsealane mõjuhinnang Praegu kehtib nõue, et õpilase immuniseerimise eelduseks on tema seadusliku esindaja nõusolek, mis säilitatakse õpilase tervisedokumentide hulgas. Kõnealuse määruse eelnõuga muudetakse olukorda selliselt, et kooliõde võib hinnata õpilase kaalutlusvõimet ning tohib kaalutlusvõimelise õpilase immuniseerida hoolimata seadusliku esindaja keeldumisest. Sellisel juhul tohib õpilane enda nõusoleku anda suuliselt, see ei pea olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nagu seadusliku esindaja puhul. Immuniseerimine dokumenteeritakse vastavalt määrusele „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ (muutmisel), sh immuniseerimispassis, kui immuniseeritav seda soovib. Lk 3|5 Isikuandmeid töödeldakse, kuid töötlemise ulatus on väike ja ka riive on väike, sest andmeid töödeldakse isiku nõusolekul – õpilast immuniseerida lubava seadusliku esindaja nõusolekul või immuniseerimist sooviva õpilase nõusolekul. Erinevus on selles, et seadusliku esindaja puhul säilitatakse nii nõusolek kui keeldumine tervisedokumentide hulgas. Kaalutlusvõimelise õpilase puhul nähtub tervisedokumentides vaid immuniseerimine ise, mitte nõusolek. Koolitervishoiuteenuse osutajal ei ole samas keelatud kaalutlusvõimelise õpilase nõusolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis küsida, säilitades seda tervisedokumentide hulgas. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk Muudatuse jõustumise järel tuleb edaspidi koolitervishoiuteenuse osutajatel alaealiste õpilaste kaalutlusvõimet hinnata olukorras, kus seadusliku esindaja ja alaealise õpilase arvamused tervist puudutavates küsimustes lahknevad. Mõju ulatust võib pidada suureks, kuna mingil määral koolitervishoiuteenuse osutajate praegune käitumine muutub, sest lisandub uus nõue. Küll aga selgus õiguskantsleri ametkonna korraldatud kohtumisel, et kooliõed on juba praegu valmis alaealiste õpilaste kaalutusvõimet hindama. Siiski on vaja sätestada tingimused, kas ja millistel tingimustel lapse kaalutlusvõimet on vaja hinnata ning hindamiseks on vajalikud ka teadmised ja oskused. Sellest tulenevalt võib koolitervishoiuteenuse osutajatel olla tarvis muudatustega kohaneda. Mõju avaldumise sagedus aja jooksul väheneb, muudatuse jõustumise järel on selle mõju sihtrühmale suurem, kuid aja möödudes see väheneb, st sellest saab igapäevatöö osa. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda olukorras, kus alaealise õpilase kaalutlusvõime hindamine osutub tavapärasest keerulisemaks. Riski on aga võimalik maandada, andes koolitervishoiuteenuse osutajatele ette täpsed juhised kaalutlusvõime hindamiseks ning neid koolitades. Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga. Muudatus 2: COVID-19-vastaste vaktsiinide lisamine immuniseerimiskavasse Terviseameti andmetel vähenes 2022. aasta 45. nädalal COVID-19 haigusjuhtude arv 4,6% võrreldes 44. nädalaga. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel viibis 14.11.2022 seisuga haiglaravil 184 COVID-19 patsienti. Terviseameti andmetel vähenes hospitaliseeritud COVID-19 patsientide arv eelmise nädalaga võrreldes 8,4% võrra. TEHIK-u andmetel oli sama kuupäeva seisuga viimase seitsme päeva keskmine nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta 313 juhtu. Eesti elanike seas on vaktsineerimine lõpetatud 63,72%-l inimestest; täiskasvanute seas on hõlmatus 74,38% ja 60+ vanuserühmas 78,49%. Terviseameti vaatluste kohaselt on haigestumiskordaja R küll langustrendis, kuid viirus siiski levib. Mõju sihtrühm, mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk COVID-19-vastaste vaktsiinide lisamine riiklikku immuniseerimiskavasse mõjutab tervet Eesti elanikkonda (nii ajutiselt kui püsivalt Eestis elavad inimesed). Seega on ka järgmisel aastal võimalik vastavalt epidemioloogilisele olukorrale või terviseriskidele võimaldada tasuta COVID- 19-vastast immuniseerimist Eestis elavatele inimestele. COVID-19-vastaste vaktsiinide immuniseerimiskavasse lisamine mõjutab Eesti rahva tervist positiivselt, kuna sellega aidatakse kaasa viiruse leviku tõkestamisele ning vähendatakse inimeste riski raskelt haigestuda uute võimalike viiruselainete jõudmisel Eestisse. Mõju sihtrühm on suur. Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuna muudatuste jõustumise järel võib sihtrühma käitumine muutuda, kuid kohanemisraskusi ei kaasne. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna vaktsineerimise näol on tegemist harva või pigem ebaregulaarselt toimuva tegevusega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga – COVID-19-vastaste vaktsiinide lisamisega riiklikku immuniseerimiskavasse tagatakse vajalikele sihtrühmadele immuniseerimise võimalus. Lk 4|5 Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga. 5. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Töökoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile, sh kohalikule omavalitsusele, tervikuna ei muutu. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ muudatusega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muudatusega kaasnevad kulud seoses COVID-19 vaktsiinide soetamise ja vaktsineerimisega korraldamisega. Vajalikud COVID-19 vaktsiinid on Eestile tagatud EL COVID-19 vaktsiinide ühishankes sõlmitud lepingute alusel. Kulude prognoos on toodud alljärgnevas tabelis: Kulud/sisu 2023 prognoos COVID-19 vaktsineerimine (vaktsiinid, tarvikud, transport jne) 26 481 720 COVID-19 vaktsineerimise korraldamine 8 000 000 Kulud kokku 34 481 720 Alates 2023. aastast korraldab vaktsineerimist Eesti Haigekassa. Alates 2023. aastast võtab EL- ülesed COVID-19 vaktsiinide ühishanke raames sõlmitud ja veel kehtivate lepingute täitmise üle Eesti Haigekassa. Alates 2023. aastast ei ole COVID-19 vastase vaktsineerimise kuludeks rahalisi vahendeid eraldatud, kuid vaktsineerimine on COVID-19-sse haigestumise ohjamiseks jätkuvalt vajalik. Kulud kaetakse järgmiselt: 1) 15 000 000 eurot Terviseameti 2022. aasta vaktsiinikulude jääki kantakse Eesti Haigekassale üle 2023. aastal kasutamiseks; 2) 2023. aasta puudujääk summas ligi 19 481 720 eurot taotletakse Vabariigi Valitsuse reservist. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Ravimiametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja õiguskantslerile. Lk 5|5  Haridus- ja Teadusministeerium Meie 07.12.2022 nr 1.2-2/167-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“ ja tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Kooskõlastusi ootame 14. detsembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Haigekassa Ravimiamet Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Õiguskantsler Marge Truu 626 9154 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952