Kiri

Riigikogu Kultuurikomisjon Meie: 24.11.2025 nr 69 [email protected] Teie: 26.09.2025 nr 2-6/25-01795-1 Haridus- ja teadusministeerium [email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja), Eesti Kurtide Liidu, Eesti Viipekeele Seltsi ja Eesti Vaegkuuljate Liidu arvamus keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõule Eesti Puuetega Inimeste Koda on pühendunud sellele, et ühiskonnas peetavad arutelud, tegevused, ruum ja hooned oleksid võimalikult kaasavad ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas puuetega inimestele, kes sageli vajavad erilahendusi. Pöördumisega juhime tähelepanu kaasajastamist vajavatele punktidele Keeleseaduses eesmärgiga luua parem õigusselgus ja reeglistik eesti viipekeele kasutamisele kui puuetega inimeste erivajadusest tulenevale õigusele teistega samaväärselt ühiskonnaelus osaleda. Kuigi eelnõu eesmärk on kaasajastada riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdada eestikeelse asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandada eesti keele õpet täiskasvanutele, on EPIKoja eesmärk juhtida tähelepanu viipekeelse elanikkonna vajadustele, mis tulenevad ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioonist ning mis on seotud käesoleva seadusega. Konventsiooni artikkel 9 kohustab riiki tagama puuetega inimestele ligipääsu füüsilisele keskkonnale, teabele ja kommunikatsioonile, sealhulgas viipekeelele. Artiklid 21, 24 ja 30 kohustavad riiki tagama ligipääsu teabele, haridusele ja avalikele teenustele viipekeeles, soodustama viipekeele kasutamist, tunnustama viipekeelset kultuuri ning tagama keelelise identiteedi kaitse. See tähendab, et riigil on kohustus tagada Eesti viipekeele ja viipekeelse hariduse säilimine ja areng sihtrühma vajadustega arvestavalt. Keeleseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on eesti viipekeel iseseisev keel, millel on oma struktuur ja grammatika ning mis ei ole eesti keele alavorm ega dialekt. Seetõttu ei ole võimalik eeldada, et eesti keel oleks kurtide emakeel või et seda omandatakse samadel alustel kui see on võimalik kuuljatele inimestele. Seega kõik keelepoliitilised otsused peavad seda eripära arvestama. Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee Senine õppepraktika on näidanud, et Eesti viipekeelt kasutavatele kurtidele on kõige sobivam olnud õppida eesti keelt venekeelsete koolide jaoks loodud õppematerjalide abil, kus eesti keelt õpetatakse teise keelena. Kuna kurtidele ei ole loodud eraldi eesti keele õppemudeleid ega viipekeelepõhist metoodikat, sõltub nende õppimine jätkuvalt just nendest visuaalselt ja struktuurilt sobivatest alternatiividest. See rõhutab vajadust tagada, et keelepoliitilised muudatused ei asetaks kurte ebavõrdsesse olukorda ega piiraks nende hariduslikke võimalusi. Eriti oluline on tagada, et kurtidel lastel oleks oma koolikeskkond, kus nad saavad kasvada viipekeelses ja kultuuriliselt turvalises ruumis, nagu Tallinna Heleni Koolis nad saavad seda kogeda. Viipekeelne koolikeskkond ei ole üksnes õppevorm, vaid laste identiteedi, enesehinnangu, kogukonnatunde ja psühhosotsiaalse arengu keskne tugisammas. Selline haridusmudel ei tohi kaduda ega väheneda poliitikamuudatuste tulemusena. Samuti juhime tähelepanu, et kvaliteetne viipekeeletõlge on kurtidele ligipääsetavuse tagamisel ülioluline. Selleks peab tõlk olema pädev, erialase ettevalmistusega ja atesteeritud spetsialist. Eestis on käesoleval ajal puudus viipekeeletõlkidest ning teenuse jätkusuutlikkus sõltub otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus. See on strateegiliselt vajalik nii riigile kui kogukonnale. Suurimaks probleemiks täna on viipekeelsetele kurtidele viipekeeles asjaajamise tagamise kohustuse täitmine, mida Keeleseadusse § 8 lõike 2 kohaselt tagatakse õigusaktides sätestatud korras viidates näiteks sotsiaalhoolekande seadusele, mis aga ei kohusta kohalikke omavalitsusi (KOV-e) pakkuma viipekeeletõlketeenust, vaid KOV arvestab esmalt inimese abivajadust, sissetulekut jne. Sageli pakutakse viipekeeletõlketeenuse asemel asjaajamiseks suu pealt lugemist, kirjalikku suhtlust või soovitatakse kasutada pereliikmeid viipekeelse jutu tõlkimiseks. See tähendab, et sageli kohustatakse kurti tulenevalt sissetulekust tasuma viipekeele tõlketeenuste eest avalike teenuste tarbimisel. Viipekeelsetel kurtidel ja kuulmislangusega inimestel on antud õigus tarbida avalikke teenuseid võrdselt teiste ühiskonnaliikmetega, kuid nad ei saa neid kasutada nö tavapärasel moel, sest tegemist ei ole avaliku hüve ligipääsetava disainiga ehk disainiga, mis sobiks kõigile neile omasel moel. Seega juhime tähelepanu, et asjaajamisel kurdile tõlketeenuse organiseerimine ei tohi sõltuda puudega isiku sissetulekust ning soovime tugevamat kaitset kurtidele asjaajamisel viipekeeletõlke tagamiseks. Paragrahvi 18 lõikega 1 täiendatakse audiovisuaalse teose tõlgitud koopia näitamise nõudeid. Keeleseaduse eesmärke silmas pidades ei saa võimaldada võõrkeelde dubleeritud filmide levikut Eestis, v.a lastele ja haridusliku sisuga. Samas on võõrkeelsed subtiitrid olulised nii vaegkuuljatele, turistidele kui ka keeleõppijatele. Rõhutame, et eestikeelsed subtiitrid on veelgi olulisemad, sh eestikeelsetele filmidele, mida soovivad vaadata nii kuulmislangusega inimesed (Terviseameti andmetel statistiliselt 15% elanikkonnast) kui keeleõppijad. Keeleseaduse § 18 lõike 1 kohaselt tagab audiovisuaalmeediateenuse osutaja või ettevõtja audiovisuaalse teose, sealhulgas saate ja reklaami avalikul esitamisel, et võõrkeelsele tekstile on lisatud sellele sisult ja vormilt vastav eestikeelne tõlge. Autoriõiguse seaduse kohaselt on filmid audiovisuaalsed teosed, mistõttu kehtib see nõue ka kinos näidatavate filmide kohta. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus sätestab, et audiovisuaalmeedia teenusele ligipääsu tagamisel tuleb arvestada ka kurtide, vaegkuuljate, pimedate ja vaegnägijate ning teiste puudega inimeste vajadustega ning rakendada vastavaid ligipääsetavuslahendusi, nagu subtiitrid, audiokirjeldus, viipekeeletõlge ja muud funktsioonid ehk, et ligipääsetavuse elemendid on tagatud ja kasutatavad. Seega ei tohi keeleseaduse mõistes eestikeelne tõlge olla ulatuselt kitsam kui ligipääsetavuse kohustus avalikkusele suunatud teenuse osutamisel. EPIKoda teeb ettepaneku, et sellega seonduvalt tuleb tagada eestikeelsed subtiitrid (ehk eestikeelne tõlge) kõigile Eesti kinodes näidatavatele filmidele, sh eestikeelsetele filmidele pakkudes järgmise sõnastuse: Audiovisuaalse teose avalikul esitamisel ja edastamisel tagatakse, et eestikeelne tõlge on kättesaadav subtiitritena kõigile vaatajatele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud ligipääsetavusnõuetega. 1. Eesti keele tasemeeksamitega seotud teabele puudub seni selgelt määratletud juurdepääsuregulatsioon. Samal ajal kehtivad avaliku teabe seaduse alusel üldreeglid, mille kohaselt eksamitööd ja nendega seotud materjalid on avalik teave. Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne (Riigikantselei, 2021), mis on Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud strateegiline dokument ligipääsetavuse edendamiseks nendib, et valitsusasutuste edastatava info ligipääsetavus on lünklik (nt pressikonverentsid, veebilehtedel toodud olulised juhised ja materjalid), mis ei ole dubleeritud viipekeelsete videotega. Lisaks kasutatakse infomaterjale muuseumides, näitustel, teatrites ja teistes kultuuriasutustes mitmes keeles, kuid ligipääsetava tõlke loomine on erivajadusega inimese organiseerida (nt viipekeele tellimine kurtide poolt), mitte kultuurikorraldaja läbimõeldud teenuse loomulik osa. Samas on tegemist avalikkusele suunatud teenustega, mille disain peab algstaadiumis sobima kogu laiema avalikkuse vajadustega, eriti arvestama puudest tuleneva erivajadusega, et tagada võrväärne juurdepääs Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee infole ja avalikele teenustele. EPIKoja ettepanek on disainida eesti keele tasemeeksamite ligipääsetavus nii, et kogu info eksamite tehniliste detailide ja eranditega on kättesaadav ka eesti viipekeeles, sh Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga tagada ühtne põhikooli lõpueksami töö ja gümnaasiumi riigieksami töö ning eksamitöö hindamise teave eesti viipekeeles. Täiendavad ettepanekud: • Tagada, et kõik keelepoliitika muudatused arvestavad Keeleseaduse § 2 lõike 4 põhimõtet ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikleid 21, 24 ja 30. • Lisada eelnõude seletuskirjadesse eraldi peatükk Eesti viipekeelt kasutavate kurtide õiguste ja vajaduste kohta, tagamaks nende läbivat arvestamist poliitikakujundamisel. • Töötada välja ligipääsetav eesti keele õppimise süsteem, mis põhineb Eesti viipekeelel ja visuaalsetel metoodikatel, kuna praegu kasutavad kurdid peamiselt venekeelsete koolide õppematerjale. Taastada täielik vabastus eesti keele tasemeeksamitest Eesti viipekeelt kasutavatele kurtidele, kuni luuakse neile ligipääsetav ja realistlik eesti keele õppe- ja hindamismudel. • Tagada kurtide laste viipekeelse koolikeskkonna säilimine ja arendamine nagu Tallinna Heleni Koolis, sest viipekeelne haridus on lapse identiteedi ja arengu seisukohalt hädavajalik. • Tagada, et viipekeeletõlk on pädev, atesteeritud spetsialist ning taastada või avada ülikoolis viipekeeletõlkide koolitus eriala. • Tagada, et eesti keele nõuded ei piiraks Eesti viipekeelt kasutavate kurtide ligipääsu haridusele, tööle ega kodakondsusele. • Kaasata Eesti Kurtide Liit süsteemselt eesti keele õppe, tasemeeksamite ja ligipääsetavuse teemaliste muudatuste väljatöötamisse. • Täiendada Keeleseaduse § 30 lg 2, et ameti pädevuses on kontrollida eesti keele, eesti viipekeele ja võõrkeelte kasutamist. • Täiendada Keeleseaduse § 39 lg 3 tuues sisse eraldi lõike, et eesti viipekeele koolitaja ja õpetaja peab suutma tõendada C1 keeleoskust euroopa keeleõppe raamdokumendi põhjal. • Seonduvalt keele õpetamisega täiendada tervisekaitsenõudeid. Viipekeele õpetamine ei ole lihtsalt “suuline keel istuvas asendis”, vaid nõuab üla– ja  ülajäsemete liikumisruumi, vaatevälja ja distantsi õpetaja ja õppija vahel ning seda, et õppijad ei istuks üksteisele “otsa”. Täiendada seadusandlust, et Eesti viipekeele kursuse läbiviimiseks tuleb tagada vähemalt 3 m2 õppija kohta põhjusel, et viiplemine nõuab piisavat liikumisruumi ning suulise keele õpetamiseks kehtivad ruuminõuded (1,7 m2 õppija kohta) ei ole siinkohal sobivad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk tegevjuht Janne Oja Eesti Viipekeele Seltsi juhatuse liige [email protected] Sirle Papp Eesti Kurtide Liidu juhatuse esinaine [email protected] Külliki Bode Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine [email protected] Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik [email protected] tel +372 5401 0437 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee Kultuuriministeerium Teie: 15.12.2025 nr 1-11/1317-1 [email protected] Meie: 08.01.2026 nr 1 Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus Kultuuriministri eelnõule „Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“ Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega inimestele. Täname Kultuuriministeeriumi erinevate kohtumiste ja arutelude eest, mis toimusid enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist. Täiendame, et Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on 30.09.2025 seisuga nägemispuue tuvastatud 2204-l mehel ja 3357-l naisel (kokku 5561, eelnõus on 3497), koos vaegnägijatega on hinnatud inimeste arvuks ca 8000 (Riigikantselei Audiovisuaal- ja online meedia alateema lõpparuanne 2020). Kuulmispuue on 30.09.2025 seisuga tuvastatud 2121-l mehel ja 2957-l naisel (kokku 5078, eelnõus on 2212) ning kuulmislanguse diagnoosiga inimeste statistikat uuendatakse Terviseameti kodulehel igapäevaselt, inimeste arv hetkeseisuga ca 200000. Tervitame, et eelnõu sätestab miinimummahu Eesti Rahvusringhäälingu programmi saadetele audiosubtiitrite, kirjeldustõlke ja viipekeeletõlkega ning seab nõuded eestikeelsete filmide ja seriaalide ligipääsetavusele. Tunnustame Põhiseadusele tuginemist, kus igaühel on õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ehk määrusega luuakse miinimumstandardid riiklikul tasandil. Tunnustame määruse sätet, et riiklikest vahenditest toetatud ligipääsetavad elemendid peavad liikuma kaasa filmi või seriaali esitamisega muudes kanalites. Eesti Kurtide Liidu hinnangul on audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse eelnõu oluline samm edasi, kuid kehtestatud miinimumnõuded ei taga kurtidele inimestele veel võrdset ja igapäevast ligipääsu ühiskondlikule meediaruumile. Viipekeelne ligipääs on eelnõus suunatud peamiselt riiklikele ja pidulikele sündmustele, jättes tahaplaanile igapäevase päevakajalise info, sh poliitikasaated, arutelupõhise sisu ning kriisi- ja erakorralised teated, kus kiire, selge ja emakeelne info on eriti oluline ning subtiitrid ei ole paljude kurtide jaoks piisav lahendus. Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee EKL rõhutab, et eesti viipekeel on paljude kurtide inimeste emakeel ning seda tuleb käsitleda keelelise õiguse, mitte üksnes tehnilise ligipääsetavuse meetmena. Eriti kriisiolukordades (nt loodusõnnetused, tervisekriisid, julgeoleku teated), kus viipekeelse info andmine on vältimatu, et tagada kurtidele inimestele võrdne ligipääs elutähtsale teabele samal ajal ja samas mahus ülejäänud ühiskonnaga. Lisaks juhib EKL tähelepanu, et eelnõus ei käsitleta piisavalt viipekeelset laste- ja noortele suunatud sisu, kuigi varajane emakeelne ligipääs meediale on kurtide laste arengus määrava tähtsusega ning aitab ennetada hilisemat ebavõrdsust. Viipekeelsete lastesaadete ja lastele suunatud info edendamine vajab eraldi tähelepanu ning teeme ettepaneku tegeleda sellega koostöös juba käesoleva aasta esimeses kvartalis, seades plaane 2027-2030 aastateks. Eelnõu teavitab, et kui valmib viiperobot, siis saab viipekeeletõlke lisada oluliselt suuremale arvule saadetest. EKL peab samuti oluliseks, et automaatsed viipekeelsed lahendused ei asendaks inimtõlki sisulises, emotsionaalses ja arutelupõhises meedias ning et viipekeelse tõlke kvaliteedi, nähtavuse ja tehniliste standardite (sh tõlgi asukoht ja suurus ekraanil) kujundamisel kaasataks sisuliselt Eesti Kurtide Liit. Ühtne ja kogukonna vajadustest lähtuv standardite raamistik aitab tagada, et ligipääsetavus oleks praktikas toimiv ka kriisi- ja erakorralistes olukordades, mitte üksnes formaalselt täidetud. Viipekeele tõlkerobot ei anna edasi saadetes olevate inimeste miimikat ega emotsioone, mis on olulise info ja konteksti loomisel detailid, mida saavad edastada viipekeeletõlgid. Eesti viipekeelne tõlkerobot sobib, nagu ütleb Eesti Keele Instituut, esmalt tekstilistele tõlgetele, infotabloodele, uudistele ning muuseumide eksponaatide kirjeldustele ehk peamiselt staatilise info andmiseks. Sellega seoses soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et viipekeeletõlkide puudus Eestis on audiovisuaalmeediateenuste jätkusuutlikkuse kohapealt väljakutse, et tagada kuulmispuudega kurtide, kes ei saa teenust kasutada teenuseid nö tavapärasel moel, ligipääsetavus avalikest teenustest võrdselt ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Kurtide ligipääsetavus ühiskonnas sõltub suuresti ja otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus. Tegemist on strateegiliselt vajaliku otsusega riiklikul tasandil, kus loodame ka Kultuuriministeeriumi toetusele. Lisaks teeme ettepanekud: Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee  • Edasiste tegevuskavade avalikult kättesaadavaks tegemine, sh kokkuvõtted, mida tehti, millisel platvormil jms, mis on oluline ka meedia sisu tarbija seisukohast • Kasutaja tagasiside ning kaebuseid peab olema võimalik koondada järelevalve (TTJA) kaudu. Soovime täpsustust: § 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust. Kas paragrahv sätestab, et kõik teenusepakkujad, sh Go3, peavad edastama ETV, ETV2, Kanal2 ja TV3 saateid valitavate subtiitritega? Hetkel on osad kliendid väga ebavõrdses seisus, sest Go3-l seda kohustust pole ning kliendid ei näe subtiitreid ehk, kas määrus laieneb teleteenuse osutajale? Rõhutame, et ka edasine ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava kohaselt koostöös ning sihtrühmade osalusel. Valikute tegemistesse, näiteks sisu ligipääsetavaks muutmisel on oluline kaasata puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh planeerimisetapis ja vajaduste kaardistamiseks, sest ajas uuenevad nii audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusest kasusaavate inimeste vajadused kui ka tehnilised võimalused lahenduste pakkumiseks. Koostöö kasusaajatega sisulise ligipääsetavuse tagamisel on EPIKoja silmis parimaks poliitikakujundamise viisiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Krais-Leosk tegevjuht Sirle Papp Eesti Kurtide Liit Külliki Bode Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik [email protected] tel +372 5401 0437 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee Saatja: "Eesti Puuetega Inimeste Koda" <[email protected]> Saaja: "Andres Jõesaar - KUM" <[email protected]>, "min - KUM" <[email protected]>, "Eesti Vaegkuuljate Liit" <[email protected]> Teema: 1.2026 Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad.asice Kuupäev: 2026-02-02 12:31 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Eelnõuga tutvudes jäi silma, et audiovisuaalmeedia teenuste seadusega ei ole kavas lahendada kinos näidatavate subtiitrite (eestikeelsete subtiitrite) teemat, kas saime õigesti aru? Kui seda ei ole plaanis teha, siis soovime teada, mis põhjusel. Täna oleme olukorras, kus eestikeelsete subtiitrite lisamine eesti filmidele sõltub vaid heast tahtest, mis aga tähendab seda, et kinos on kuulmislangusega inimestel võimatu käia. EPIKoda ja Eesti Vaegkuuljate Liit teevad ettepaneku, et eestikeelsed subtiitrid (ehk eestikeelne tõlge) tuleb lisada kõigile Eesti kinodes näidatavatele filmidele, sh eestikeelsetele filmidele pakkudes järgmise sõnastuse: Audiovisuaalse teose avalikul esitamisel ja edastamisel tagatakse, et eestikeelne tõlge on kättesaadav subtiitritena kõigile vaatajatele kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud ligipääsetavusnõuetega. Ettepanek on juba saadetud ühispöördumisena Haridus- ja Teadusministeeriumile seoses keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõule 24.11.2025. Riigikogu Kultuurikomisjoni kohtumisel 20.jaanuaril saime info, et nimetatud ettepanekut arutataks seoses käesoleva audiovisuaalmeedia teenuste seaduse raames. Palun andke teada, kas ettepanek on vaja vormistada eraldi pöördumisena ning kas nimetatud seadus aitab lahendada selle kitsaskoha? Peatset vastust ootama jäädes Parimate soovidega Mari Puuram Külliki Bode Eesti Vaegkuuljate Liit Mari Puuram Ligipääsetavuse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities <mailto:[email protected]> [email protected] +372 5401 0437 <https://www.epikoda.ee/> <https://www.facebook.com/EPIKoda/> <https://www.epikoda.ee/uudiskiri> Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga! Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]> Saatmisaeg: Friday, January 9, 2026 4:41 PM Adressaat: [email protected] Koopia: Andres Jõesaar <[email protected]> Teema: 1.2026 Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad.asice Tere Edastame EPIKoja arvamuse eelnõule „Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“. Parimate soovidega Mari Puuram Mari Puuram Ligipääsetavuse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities <mailto:[email protected]> [email protected] +372 5401 0437 <https://www.epikoda.ee/> <https://www.facebook.com/EPIKoda/> <https://www.epikoda.ee/uudiskiri> Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!