Kiri

Ahti Kuningas Teie 21.06.2019 nr 2-4/19-0255/4856 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 05.09.2019 nr 6-1/1294-2 Eesti merenduspoliitika 2021–2030 Täname võimaluse eest panustada „Eesti merenduspoliitika aastateks 2021–2030“ koostamisse. Kultuuriministeeriumi vastutusalas puutub merenduspoliitikaga enim kokku kultuuripärand. Kultuuripärand on oluline osa Eesti kultuurist, mille säilimine läbi aegade on riigi põhiseaduslik ülesanne. Mere- ja rannikukultuur ning veealune kultuuripärand on kahtlemata oluline osa Eesti kui mereäärse riigi ajaloost. Meie jaoks on oluline nende teemade integreeritud käsitlemine koos teiste sektoritega. Esmase tagasidena palume merenduspoliitika dokumendis käsitleda järgmisi teemasid: 1. Veealune kultuuripärand. Läänemeri on veealuse kultuuripärandi poolest äärmiselt rikkalik ning peidab endas väidetavalt kuni 10 000 laevavrakki. Siinne veealune maastik kujutab endast unikaalset ökoloogilist ja kultuuriajaloolist miljööd, mis on kombinatsioon pikast ja rikkalikust meresõiduajaloost ja headest säilimistingimustest. Laevavrakid on olulised allikad inimkonna ajaloo tundmaõppimisel, pakkudes terviklikku ülevaadet konkreetsest ajahetkest (uppumise hetkest). Kõikidel uppunud või rannikule jooksnud laevadel on ajalooline ja kultuuriline väärtus. Need annavad informatsiooni meresõidust, sh mereteedest, kaubandusest, majandusseisust, meremeeste eluolust, tehnika arengust ja paljust muust. Veealuse kultuuripärandi puhul lisandub sageli ka rahvusvaheline huvi, sest see on riikide ja rahvaste ühine kultuuripärand või on seotud konkreetse päritoluriigi või -riikidega. Veealuseid kultuurimälestisi haldab Eestis Muinsuskaitseamet ning nende eestvedamisel jätkub ka veealuste mälestiste inventeerimine ja vrakiregistri täiendamine. 2019. aasta augusti seisuga on Eestis muinsuskaitse all 89 laevavrakki. Soovitame kaasata dokumendi koostamisse Muinsuskaitseameti. 2. Eraldi tuleks käsitleda keskkonnaohtlikke vrakke. Vajalikud tegevused on nende inventeerimine ja seire ning meetmete rakendamine keskkonnaohu vähendamiseks. Võimalik rahastusallikas on Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (merekeskkonna alaste teadmiste parendamine). 3. Kultuuripärandil põhinev mere- ja rannikuturism. Rannakülad ja ajaloolised tuletornid on märkimisväärse turismipotentsiaaliga. Samuti kasvab iga aastaga allveeturismi populaarsus. Muinsuskaitseamet on tegelenud nii laevavrakkide tähistamisega vee all (n-ö veealuse muuseumina) kui ka digitaalsete 3D-mudelite loomisega, tehes vrakid nähtavaks ka mitte- sukeldujatele. Näiteks paigaldas Muinsuskaitseamet rahvusvahelise projekti Baltacar raames 2018. aastal Hiiumaa ja Saaremaa piirkonnas merepõhja infotahvlid vrakkidele E. Russ ja Myrtle. Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 4. Rahvusvaheline koostöö ja õigusruum. Märgime, et kehtivas merenduspoliitikas nimetatud ja pikalt töölaual olnud ühinemine UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga on viimaks lõpusirgel. Ühinemise ettevalmistamise viimase sammuna muudeti 1. mail 2019 muinsuskaitseseadust, kuhu kirjutati sisse liitumiseks vajalikud sätted. Eesti ühinemine konventsiooniga annab veealuse kultuuripärandi kaitsele kindlama aluse ja edendab rahvusvahelist koostööd ning kasvatab Eesti kui mereriigi mainet. Samuti on see kooskõlas Euroopa Komisjoni rohelise raamatuga „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses“1, milles soovitati liikmesriikidel konventsiooniga ühineda. Eesti on Läänemere-äärsete riikide hulgas juba pälvinud aktiivse riigi staatuse, kes algatab veealuse kultuuripärandiga seotud rahvusvahelisi projekte ja on astunud samme oma ning Läänemere ühise kultuuripärandi kaitseks. Ka kahepoolsetes riikidevahelistes suhetes on Eesti kuvand veealuse kultuuripärandi kaitse valdkonnas positiivne. 5. Merekultuuripärandit koguvad muuseumid. Eestis on mitmeid aktiivseid muuseume, kes tegelevad merekultuuri uurimise, kogumise ja säilitamisega (Eesti Meremuuseum, Rannarahva Muuseum, saarte muuseumid jpt). Muuseumidel on ka oluline roll merekultuuripärandi tutvustamisel laiemale publikule näituste ning mitmesuguste haridus- ja publikuprogrammide kaudu. 2019. aasta novembri lõpus avab uksed Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus, mis keskendub laevaehituse ajaloo ja Tallinna kui kaubalinna loo jutustamisele. 6. UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni kontekstist lähtuvalt on oluline väärtustada meie esivanemate oskusi puulaevade ehitamise traditsiooni säilimisel. Selleks on Kultuuriministeerium ellu kutsunud erinevatele kultuuriruumidele suunatud toetusmeetmeid. Näiteks toetusmeetmete Kihnu kultuuriruum ja Saarte pärimuskultuur eesmärgiks on aidata kaasa pärimuskultuuri väärtustamisele ja hoidmisele kultuuriruumides ning nad on seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetega. Toetusmeetmed ei ole spetsiaalselt keskendunud merendusele, kuid mõnedes piirkondades on õnnestunud toetada puulaevade (erinevad nimetused erinevates piirkondades) ehituseripärade uurimist ning ehitamist, et äratada ellu vanu traditsioone. Praeguse info kohaselt ei kavanda Kultuuriministeerium iseseisvate meetmete käivitamist. Tegevusi toetatakse projektipõhiselt Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Rahvakultuuri Keskuse, muuseumide jt asutuste toel ja eestvedamisel. Riikliku kaitse all olevaid kultuuripärandi objekte ehk kultuurimälestisi toetatakse Muinsuskaitseametile eraldatud iga-aastastest riigieelarvelistest vahenditest vastavalt riigieelarvelistele võimalustele. Suurem osa kultuuripärandist ei ole riigi kaitse all ning selle toetamine sõltub objektide omanikest, välisvahendite olemasolust ja omavalitsustest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Liina Jänes 628 2381 [email protected] 1 KOM/2006/0275 lõplik: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1456837982936&uri=CELEX:52006DC0275(02)