Kiri

Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus Ligipääsetavuse rakkerühma moodustamine 1. Riigisekretäril moodustada ligipääsetavuse rakkerühm. 2. Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Kultuuriministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil nimetada rakkerühma koosseisu enda ja oma valitsemisala asjaomaste riigiasutuste esindajad. 3. Riigisekretäril teha Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Tallinna linnale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, õiguskantslerile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ettepanek nimetada rakkerühma oma esindajad. 4. Rakkerühma ülesanne on: 1) selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused jm), riigi ja erasektori e-teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused, jmt), elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele; 2) töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju. 5. Rakkerühmal on õigus kaasata oma töösse eksperte ja teiste organisatsioonide esindajaid. 6. Riigisekretäril esitada rakkerühma töö vaheülevaade Vabariigi Valitsusele aasta pärast rakkerühma töö algust. 7. Riigisekretäril esitada rakkerühma töö lõpparuanne Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2021. aasta juulis. 8. Vastutavatel ministeeriumidel esitada rakkerühma töö tulemusel ettevalmistatud arengukavade ja rakendusplaanide täiendused ja muud dokumendid Vabariigi Valitsusele tavapärases korras. 9. Rakkerühma töö koordineerimise eest vastutab Riigikantselei. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Ligipääsetavuse rakkerühma moodustamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2019–2023 eesmärk 8.11 „Parandame elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt“ näeb ette ligipääsetavuse rakkerühma loomise. Rakkerühma loomise tähtaeg on 2019. aasta september. Ligipääsetavuse puhul on tegemist tervikliku mõistega, mis tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud. Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e- teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Eesti ühiskond on kujundatud n-ö keskmisele inimesele, võtmata arvesse inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad, kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada. Tegemist on probleemiga, mis vajab terviklikke lahendusi ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. Riik on viimastel aastatel astunud olulisi samme eri sihtrühmade ühiskonnaellu kaasamiseks, kutsudes ellu näiteks töövõimereformi, algatades olulisi muudatusi pikaajalise hoolduse valdkonnas, sotsiaaltranspordi ja ühistranspordi korralduses ning mujal. Samas on nii riigi kui ka erasektori tasandil jätkuvalt teadmata ja teadvustamata see potentsiaal ja tulu, mida parem ligipääsetavus töökohtadele, kaupadele ja teenustele võimaldab saavutada (täiendades samal ajal ka muude poliitikareformide positiivset mõju). Samuti on oluline ära märkida, et vananeva ühiskonna kontekstis suurendab ligipääsetavuse puudumisest tulenev pideva kõrvalabi vajadus üha enam ka sotsiaalkaitse eelarve kulusid. Rakkerühma eesmärk on töötada välja ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Meetmed hõlmavad uue loodava keskkonna ligipääsetavuse tagamist, olemasoleva keskkonna ligipääsetavuse parandamist ning ligipääsetavuse alase ühiskondliku teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist füüsilise ja infotehnoloogilise keskkonna ning teenuste kujundajate seas. Samuti on oluline parandada otsustajate ja kogu ühiskonna teadlikkust ligipääsetavuse teemal ning saavutada lähiaastatel olukord, kus loodav füüsiline ja e-keskkond vastab nüüdisaegsetele ligipääsetavuse põhimõtetele. Eelnõu on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo ligipääsetavuse rakkerühma juht Keit Parts ([email protected]) koostöös Sotsiaalministeeriumi esindajatega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile käivitada ligipääsetavuse rakkerühma tegevus. Täna on meie ühiskond kujundatud kasutamispiirangutega suurele osale elanikest, kuid liikuda tuleks olukorra suunas, kus universaaldisaini rakendatakse kõikides eluvaldkondades 1 selleks, et kõik inimesed oma elukaare vältel saaksid ühiskonnaelust osa võtta võrdsetel alustel. Kasvab järk-järgult nende inimeste hulk, kellel on igapäevatoimingute tegemisel tavapärasest suurem kõrvalabi vajadus. Ligipääsetavust vajab suur hulk ühiskonnarühmi, kellel on piirangud tavapärases keskkonnas toimetamiseks, mis on ajendatud just keskkonna sobimatusest kõikidele inimestele. Nendeks on näiteks igapäevatoimingute tegevuspiiranguga vanemaealised, erivajadustega inimesed, ajutise tegevuspiiranguga inimesed (nt meditsiiniliste protseduuride, vigastused kukkumiste jm õnnetuste tagajärjel) ja samuti väikelaste vanemad. Lapsed moodustavad Eesti rahvaarvust ligikaudu viiendiku, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ligipääsetavuse, info saamise ja mõistmise, kui ka teenuste disaini puhul. Avaliku ruumi ja teenuste kujundamisel on oluline, et laste liikumisteed oleksid läbi mõeldud just nende liikumise eripära arvesse võttes ning oleksid seega turvalised ja jõukohased. Samuti, et lastele suunatud teenused oleksid neile arusaadavad ja kasutatavad ning võimaldaksid neil ühiskonnaelust osa võtta. Eestis sünnib aastas keskeltläbi 13 000 – 14 000 last, kelle vanemad peavad esimestel eluaastatel arvestama väikelapsega liikumise eripäradega ning võivad kogeda ligipääsetavuse probleeme nii avalikus ruumis liikudes kui ka elukondliku kinnisvara valikutes. Üks olulisi ligipääsetavuse sihtrühmi on vanemaealised. Kui 2019. aastal moodustasid eakad (65-aastased ja vanemad) Eesti rahvastikust 19,8 protsenti, siis prognooside kohaselt on 2030. aastal vanemaealisi 23,1 protsenti ja 2040. aastal 25,6 protsenti elanikkonnast. Kuna vanuse kasvades suureneb terviseprobleemide tõenäosus, siis tähendab see ka nende inimeste arvu suurenemist, kes oma igapäevategevustes vajavad kõrvalabi. Igapäevategevuse piirangutega inimesi oli vähemalt 65-aastaste inimeste seas 2015. aastal 71%. Suurel määral piiratud on ligikaudu 28% vanemaealiste igapäevategevused ning mõningal määral piiratud 39% inimeste igapäevased tegevused. Väga üldistatult võib nende arvude põhjal tuletada, et kui säiliks praegune osakaal igapäevategevuse piiranguga vanemaealisi, siis oleks neid ühiskonnas 2040. aastal kokku ligikaudu 93 000 inimest. Samuti suureneb erivajadustega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. 2018. aastal oli Eestis eri raskusastme ja puudeliigiga inimesi kokku 156 000, mis moodustas rahvastikust 11,9 protsenti. Prognooside kohaselt see osakaal suureneb ning 2040. aastaks on erivajadustega inimeste osakaal Eestis 17 protsenti. 2012. aastal ratifitseeris Eesti Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille aluspõhimõtteks on võrdne ligipääs füüsilisele ja e-keskkondadele. Avaliku ruumi, asutuste ja elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse vajadust rõhutab ka nende inimeste osakaal, kes kogevad ajutist liikumis-, kuulmis-, nägemis- või muud igapäevategevuse piirangut tulenevalt õnnetustest või planeeritud meditsiinilistest protseduuridest. Näiteks 2017. aastal registreerisid meditsiiniasutused vigastuse tõttu ravi vajanud inimeste arvuks 156 000 isikut. Siia alla kuuluvad nii liiklusõnnetustest, kukkumistest, mürgistustest kui ka muudest põhjustest tingitud vigastused. Seda arvu ei saa automaatselt kanda üle igapäevapiiranguga inimeste arvuks, kuid siiski annab see üldistatud pildi vigastuste mõjust inimeste igapäevaelu piirangutele ning seeläbi ühiskonnaelus osalemisele. Meditsiinist võib esile tuua pikemaajalist liikumishäiret põhjustavate seisundite näited. Haigekassa operatsioonide teostamise statistika andmetel läbis puusa proteesimise protseduuri 2018. aastal 2169 inimest, põlve proteesimise 1445 inimest, reieluumurdu opereeriti 1090 inimesel ja sääremurdu 490 inimesel. Samas operatsiooni mittevajanud haigeid oli tunduvalt enam, näiteks 2017. aastal oli reieluumurru patsiente 2080 (neist 79% 65-aastased ja vanemad), sääremurru patsiente oli ligikaudu 4700 (neist 19% 65-aastased ja vanemad). 2 Lisaks füüsilisele keskkonnale on oluline silmas pidada, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on lahutamatu ühiskonna osa ning üha suurem osa era- ja avaliku sektori teenustest liigub e-kanalitesse. Infoühiskonna teenused on ettevõtetele võimalus olla konkurentsivõimelised ning riigile võimalus muuta teenused paindlikuks, kiireks ja paberivabaks. Võrreldes füüsilise keskkonna ligipääsetavuse mitmetahulisusega on e-keskkonna ligipääsetavuse lahendamine mõnevõrra lihtsam, kuna selleks on välja töötatud rahvusvaheline ligipääsetavuse ISO standard WCAG. WCAG eri versioonide juurdepääsetavuse suunised võtavad arvesse erivajadusi, nagu näiteks nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne- ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid, ning tagavad, et erivajadustega inimestel oleks veebilehtedelt informatsiooni hankimiseks teiste kasutajatega samaväärsed võimalused. 2015. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud avaliku sektori veebilehtede uuring näitas, et valdav osa testitud veebilehtedest ei vasta WCAG 2.0 miinimumtaseme nõuetele – ainult 6% avaliku sektori veebilehtedest vastas nõuetele. 28% valitsusasutuste veebilehtedest vastas tasemele A või AA ning 1% kohalike omavalitsuste veebilehtedest tasemele A. Ükski testitud veebilehtedest ei vastanud tasemele AAA. Kahjuks puuduvad uuemad andmed veebilehtede praeguse seisu kohta, kuid 2016. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavust. Avaliku teabe seaduse muudatustega Eesti õigusaktides tehtud muudatused peaksid tagama selle, et alates 23. juunist 2021 (veebilehed aasta varem) peavad avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused vastama Euroopa standardile EN 301 549, mis viitab otse WCAG 2.1 standardile. Oluline on toetada muudatuste täielikku jõustumist ja praktikasse rakendumist. Samas on tähtis märkida, et mainitud muudatus puudutab vaid avaliku sektori veebilehti ning seega puudub hetkel ülevaade, milline on erasektori veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse olukord. Rakkerühma eesmärk on selgitada kogu e-keskkonna ligipääsetavuse seis, leppida kokku arengusuundades ning tegevustes. Kokkuvõtvalt võib öelda, et praegu puudub riigis ülevaatlik andmestik selle kohta, milline on ligipääsetavuse olukord erinevates avalikkusele mõeldud teenuseid pakkuvates hoonetes, avalikus ruumis või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas. Sellest tulenevalt ei ole läbivalt kujundatud ühtseid põhimõtteid ja meetmeid, mis tagaksid kõikidele inimestele ligipääsu ühiskonnaelu eri aspektidele. Sageli on probleemiks horisontaalse vaate puudumine ligipääsetavuse küsimusele, mis väljendub selles, et inimeste teekonda ei selgitata algusest lõpuni välja lähtuvalt universaalse disaini põhimõtetest, mistõttu nii mõnigi ligipääsetav lahendus jääb reaalsuses kättesaamatuks inimese teel asuvate muude takistuste ja läbimõtlemata lahenduste tõttu. Seega on oluline leida riigis lahendused teadlikkuse kasvu ja eri meetmetega, et saavutada valdkondade ülene ligipääsetavuse vaade. Lisaks on ligipääsetava elukeskkonna ning teenuste tagamisel takistuseks ebapiisav teadlikkus ligipääsetavuse tagamise vajadusest ja sellega kaasnevast kasust (nii ühiskonnas üldiselt kui ka näiteks ehitussektoris, teenusepakkujatel, ametnikel nii riigi kui ka KOV tasandil, jt), vajalike praktiliste oskuste ja teadmiste vähesus (nt teenusepakkuja töötajatel). Hetkel on puudulik ka universaalse disaini õppe läbiv pakkumine ülikoolis vastavatel erialadel, mistõttu ehitussektori praktika sõltub suurel määral tellija või projekteerija teadlikkusest. 3 Ligipääsetavuse probleemile lahenduse leidmiseks on otstarbekas luua rakkerühm, mille ülesandeks on käsitleda kompleksselt neid probleeme, mis on praegu ühiskonnaelu eri aspektidele ligipääsetavuses, ning teha ettepanekud meetmete väljatöötamiseks. Rakkerühma kasuks räägib kindlasti asjaolu, et ligipääsetavus kui laiapõhjaline teema kuulub pea enamiku ministeeriumide haldusalasse. Kõige olulisemad ligipääsetavuse küsimused jäävad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse. 3. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2011. a istungi protokollilise otsuse kohaselt on Riigikantselei ülesanne moodustada mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus ülesanded vajavad täpsustamist ja koostöö parandamist, rakkerühm. Ligipääsetavuse olukorra väljaselgitamine, analüüsimine ja meetmete loomine eeldab mitme valdkonna ja haldusala koostööd. Rakkerühma ellukutsumine aitab kaasa ka eri ministeeriumide finantsvahendite jätkusuutlikumale planeerimisele ning paremale koostöökohtade leidmisele. Rakkerühma ülesanded on järgmised: - Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused, ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, spordihooned, jm), riigi ja erasektori teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused jmt), e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele. - Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt. Rakkerühma töö oluline põhimõte on valdkondade üleste ligipääsetavuse lahenduste toetamine, mis tähendab inimese kogu teekonna väljaselgitamist kodust kuni teenuse kasutamise või kauba saamiseni kas füüsilises või e-teenuse keskkonnas. Rakkerühma töö raames analüüsitakse ka olemasoleva ligipääsetavuse nõukogu rolli ning selle jätkamise võimalusi ja ülesandeid tulevikus. Siiani on nõukogu pakkunud eri osalistele dialoogi võimalust, kuid nõukogu töö tulemusena ei ole välja töötatud poliitikamuudatusi. Rakkerühma töö käigus on vaja analüüsida, kas nõukogu jätkab samal viisil või vajab see ümberkujundamist või kaotamist. Samuti käsitletakse rakkerühma töö raames ligipääsetavuse direktiiviga seonduvaid küsimusi ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Viimane puudutab audiovisuaalmeedia ligipääsetavust ning on Eesti seadusandlusesse üle võtmisel. Ligipääsetavuse direktiiv on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis võeti vastu 17. aprillil 2019 ning mille eesmärk on Euroopa Liidu siseturul pakutavate toodete ja teenuste ligipääsetavust parandada. Direktiiv puudutab näiteks arvuteid, pileti- ja pangaautomaate, transpordiga seotud teenuseid, TV- 4 seadmeid ja telefone, aga ka e-raamatuid ja e-kaubandust. Eestil on kohustus võtta direktiivist tulenevad ligipääsetavuse nõuded õigusaktidesse üle hiljemalt 2022. aastal, mistõttu panustab rakkerühma raames tehtav töö otseselt kõnealuse direktiivi rakendamisesse. Rakkerühma töö käigus võivad ülesanded muutuda ning täpsustuda. Rakkerühma tööd juhib rakkerühma põhiliikmete koosolek, mis kohtub mitte sagedamini kui kord kahe kuu jooksul. Põhiliikmed kiidavad heaks täpsemad tööülesanded ning samuti töörühmades väljatöötatud lahendused, rakkerühma töö vahearuande ja lõpparuande. Teema laia ulatuse tõttu käsitletakse teemasid detailsemalt töörühmades, kuhu kaasatakse laiem ring osalisi, sh põhiliikmed vastavalt teemale. Rakkerühma töösse kaasatud osalised on esitatud alljärgnevalt: RAKKERÜHMA PÕHILIIKMED ALATEEMADE ARUTELUDES OSALEJAD* Ministeeriumid Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Siseministeerium Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium** Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Riigikantselei Sihtrühma esindajad Eesti Puuetega Inimeste Koda (2 liiget) MTÜ Ligipääsetavuse Foorum Eesti Pensionäride Ühenduste Liit MTÜ Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Vaegkuuljate Liit MTÜ Eesti Kurtide Liit MTÜ Eesti Pimedate Liit Eesti Vaimupuuetega Inimeste Tugiliit Ametid/asutused Tallinna linn Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Sotsiaalkindlustusamet Amet Õiguskantsler Riigi Kinnisvara AS Võrdõigusvolinik Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Muud huvirühmad Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Kunstiakadeemia Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Korteriühistute Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Pangaliit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Disainerite Liit MTÜ Eesti Disainikeskus Autoettevõtete Liit Ühistranspordikeskused Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Kaupmeeste Liit 5  Vabaühenduste Liit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Planeerijate Ühing Eesti Meediaettevõtete Liit *Tabelis toodud nimekiri ei ole lõplik ning areneb rakkerühma töö käigus. ** Laiem esindatus on vajalik, kuna teema jaguneb mitme asekantsleri vahel. Rakkerühmas osalevate liikmete ametipositsioon on asekantslerid ja organisatsioonide juhid või juhtkonna liikmed (v.a Riigikantselei). Rakkerühma tööd koordineerib Riigikantselei. Rakkerühma ettepanekute tulemuslik elluviimine langeb mitme ministeeriumi vastutusalasse. Kuna ligipääsetavuse poliitika kujundaja on Sotsiaalministeerium, siis kavandab ja juhib Riigikantselei rakkerühma tegevust tihedas koostöös Sotsiaalministeeriumiga. 2020. aasta lõpus esitab riigisekretär valitsusele ülevaate rakkerühma töö seisust. Sihiks on jõuda 2021. aasta II kvartali lõpuks avalikult konsulteeritud ja kooskõlastatud poliitikaettepanekuteni ning esitada need Vabariigi Valitsusele aruteluks. Rakkerühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2021. aasta juuli, mil riigisekretäril tuleb esitada Vabariigi Valitsusele rakkerühma töö lõpparuanne. Rakkerühma ettepanekud viiakse ellu tavapärase eelnõude menetlemise korra järgi vastavalt selle ministeeriumi eestvedamisel, kelle haldusalasse eelnõu kuulub. 4. Rakkerühma töö korraldamiseks vajalikud kulutused Eelarvelised vahendid rakkerühma töö korraldamiseks on planeeritud Riigikantselei eelarvesse ning selleks kasutatakse Euroopa Liidu 2014–2020 tõukefondide haldusvõimekuse tõstmise meetme vahendeid. Vajaduse korral rahastatakse rakkerühma töös kasutatavaid uuringuid osaliselt Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Tegevus Eeldatav kulu1 Rakkerühma põhikohaga töötaja(te) töötasu (24 kuud, kogukulu tööandjale) 102 758 Analüüside ja arenduste tegemine rakkerühma töösse info andmiseks ning selle toetamiseks (2 uuringut) 143 000 Rakkerühma halduskulu (rakkerühma kohtumised, seminarid partneritega, vajaduse korral lõpuseminar) 5 000 Kokku: 250 758 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks …(täieneb hiljem). Taimar Peterkop 1 Tabelis on toodud Euroopa Liidu 2014–2020 tõukefondide prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ kasutatavate vahendite hinnanguline maht. 6 Riigisekretär 7  Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus Ligipääsetavuse rakkerühma moodustamine Riigisekretäril moodustada ligipääsetavuse rakkerühm. Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Kultuuriministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil nimetada rakkerühma koosseisu enda ja oma valitsemisala asjaomaste riigiasutuste esindajad. Riigisekretäril teha Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Tallinna linnale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, õiguskantslerile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule , Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ettepanek nimetada rakkerühma oma esindajad. R akkerühma ülesanne on : s elgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandus ettevõtted , kultuuri - ja meelelahutusasutused jm), riigi ja erasektori e-teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused, jmt), elukondlikule kinnisvarale ning transpordi vahendite le ; t öötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitika valdkondade loomuliku osana , seades esikohale avaliku sektori eeskuju. Rakkerühmal on õigus kaasata oma töösse eksperte ja teiste organisatsioonide esindajaid . Riigisekretäril esitada rakkerühma töö vahe ülevaade Vabariigi Valitsusele aasta pärast rakkerühma töö algust. Riigisekretäril esitada rakkerühma töö lõpparuanne Vaba riigi Valitsusele hiljemalt 2021 . aasta juul is . Vastutavatel ministeeriumidel esitada rakkerühma töö tulemusel ettevalmistatud arengukavade ja rakendusplaanide täiendused ja muud dokumendid Vabariigi Valitsusele tavapärases korras. R akkerühma töö koordineerimise eest vastutab Riigikantselei. Jüri Ratas P eaminister Taimar Peterkop R iigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „ Ligipääsetavuse rakkerühma moodusta mine “ eelnõu juurde Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm i aastateks 2019 – 2023 eesmärk 8.11 „ Parandame elukeskkonna ligipääsetavust kõigi valdkondade üleselt “ näeb ette ligipääsetavuse rakkerühma loomise . Ra kkerühma loomise tähtaeg on 2019 . aasta september . Ligipääsetavuse puhul on tegemist tervikliku mõistega , mis tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkond a kaasatud . Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahe tus- ja e-teenuste keskkonnale , tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet. Eesti ühiskond on kujundatud n - ö keskmisele inimesele, võtmata arvesse inimeste elukaart ja asjaolu, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadustega inimesed ja teised rühmad , kes ei saa meie keskkonna võimalusi täiel määral kasutada. Tegemist on probleemiga, mis vajab terviklikke lahendusi n ing eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osa liste teadlikkust. Riik on viimastel aastatel astunud olulisi samme eri sihtrühmade ühiskonnaellu kaasamiseks , kutsudes ellu näiteks töövõimereformi, algatades olulisi muudatusi pikaajalise hoolduse valdkonnas , sotsiaaltranspordi ja ühistranspordi korralduses ning mujal. Samas on nii riigi kui ka erasektori tasandil jätkuvalt teadmata ja teadvustamata see potentsiaal ja tulu, mida parem ligipääsetavus töökohtadele, kaupadele ja teenustele võimaldab saavutada (täiendades sama l a jal ka muude poliitikareformide positiivset mõju) . Samuti on oluline ära märkida , et vananeva ühiskonna kontekstis suurendab ligipääsetavuse puudumise st t ulenev pideva kõrvalabi vajadus üha enam ka sotsiaalkaitse eelarve kulusid. Rakkerühma eesmär k on töötada välja ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Meetmed hõlmavad uue loodava keskkonna ligipääsetavuse tagamist, olemasoleva keskkonna ligipääsetavuse parandamist ning li gipääsetavuse alase ühiskondlik u teadlikkuse ja suutlikkuse suurenda mist füüsilise ja infotehnoloogilise k eskkonna ning teenuste kujundajate seas. Samuti on o luline parandada otsustajate ja kogu ühiskonna teadlikkust ligipääsetavuse teemal ning saavutada lähiaas tate l olukord, kus loodav füüsiline ja e-keskkond vastab nüüdis aegsetele ligipääsetavuse põhimõtetele. Eelnõu on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo ligipääsetavuse rakkerühma juht Keit Parts ( [email protected] ) k oostöös Sotsiaalministeeriumi esindajatega . Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmär k on vastavalt V abariigi V alitsuse tegevusprogrammi le käivitada ligipääsetavuse rakkerühma tegevus . Täna on meie ühiskond kujundatud kasutamispiirangutega suurele osale elanikest , kuid liikuda tuleks olukorra suunas, kus universaaldisaini rakendatakse kõikides eluvaldkondades selleks, et kõik inimesed oma elukaare vältel saaksid ühiskonnaelust osa võtta võrdsetel alustel. K asvab järk-järgult nende inimeste hulk, kellel on igapäevatoimingute tegemisel tavapärasest suurem kõrvalabi vajadus. Ligipääsetavust vajab suur hulk ühiskonna rühmi , kellel on piirangud tavapärases keskkonnas toimetamiseks , mis on ajendatud just keskkonna sobimatusest kõikidele inimestele . Nendeks on näiteks igapäevatoimingute tegevuspiiranguga vanemaealised, erivajadustega inimesed, ajutise tegevuspiiranguga inimesed (nt meditsiiniliste protseduuride, vigastused kukkumiste jm õnnetuste tagajärjel) ja samuti väikelaste vanemad. Lapsed moodustavad Eesti rahvaarvust ligikaudu viiendiku, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu lapsesõbralikele lahendustele nii teenuste ligipääsetavuse, info saamise ja mõistmise, kui ka teenuste disaini puhul. Avaliku ruumi ja teenuste kujundamisel on oluline, e t laste liikumisteed oleksid läbi mõeldud just nende liikumise eripära arvesse võttes ning oleksid seega turvalised ja jõukohased. Samuti, et lastele suunatud teenused oleksid neile arusaadavad ja kasutatavad ning võimaldaksid neil ühiskonnaelust osa võtta. Eestis sünnib aastas keskeltläbi 13 000 – 14 000 last, kelle vanemad peavad esimestel eluaastatel arvestama väikelapsega liikumise eripäradega ning võivad kogeda ligipääsetavuse probleeme nii avalikus ruumis liikudes kui ka elukondliku kinnisvara valikutes. Üks olulis i ligipääsetavuse siht rühm i on vanemaealised. Kui 2019. aastal moodustasid eakad (65-aastased ja vanemad) Eesti rahvastikust 19,8 protsenti, siis prognooside kohaselt on 2030. aastal vanemaealisi 23,1 protsenti ja 2040. aastal 25,6 protsenti elanikkonnast. Kuna vanuse kasvades suureneb terviseprobleemide tõenäosus, siis tähendab see ka nende inimeste arvu suurenemist, kes oma igapäevategevustes vajavad kõrvalabi . Igapäevategevuse piirangutega inimesi oli vähemal t 65-aastaste inimeste seas 2015 . aastal 71%. Suurel määral piiratud on ligikaudu 28% vanemaealiste igapäevategevused ning mõningal määral piiratud 39% inimeste igapäevased tegevused. Väga üldistatult võib nende arvude põhjal tuletada, et kui säiliks praegune osakaal igapäevategevuse piiranguga vanemaealisi, siis oleks neid ühiskonnas 2040. aastal kokku ligikaudu 93 000 inimest. Samuti suureneb erivajadustega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. 2018. aastal oli Eestis eri raskusastme ja puudeliigiga inimesi kokku 156 000, mis moodustas rahvastikust 11,9 protsenti . Prognooside kohaselt see osakaal suureneb ning 2040. aastaks on erivajadus tega inimeste osakaal Eestis 17 protsenti . 2012. aastal ratifitseeris Eesti Puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille aluspõhimõtteks on võrdne ligipääs füüsilisele ja e-keskkondadele. Avaliku ruumi, asutuste ja elukondliku kinnisvara ligipääsetavuse vajadust rõhutab ka nende inimeste osakaal, kes kogevad ajutist liikumis-, kuulmis-, nägemis- või muud igapäevategevuse piirangut tulenevalt õnnetustest või planeeritud meditsiinilistest protseduuridest. Näiteks 2017. aastal registreerisid meditsiiniasutused vigastuse tõttu ravi vajanud inimeste arvuks 156 000 isikut. Siia alla kuuluvad nii liiklusõnnetustest, kukkumistest, mürgistustest kui k a muudest põhjustest tingitud vigastused. Seda arvu ei saa automaatselt kanda üle igapäevapiiranguga inimeste arvuk s, kuid siiski annab see üldistatud pildi vigastuste mõjust inimeste igapäevaelu piirangutele ning seeläbi ühiskonnaelus osalemisele . Meditsiinist võib esile tuua pikemaajalist liikumishäiret põhjustavate seisundite näited. Haigekassa operatsioonide teostamise statistika andmetel läbis puusa proteesimise protseduuri 2018. aastal 2169 inimest, põlve proteesimise 1445 inimest, reieluumurd u opereeriti 1090 inimesel ja sääremurd u 490 inimesel. Samas operatsiooni mittevajanud haigeid oli tunduvalt enam, näiteks 2017. aastal oli reieluumurru patsiente 2080 (neist 79% 65-aastased ja vanemad), sääremurru patsiente oli ligikaudu 4700 (neist 19% 65-aastased ja vanemad). Lisaks füüsilisele keskkonnale on oluline silmas pidada, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on lahutamatu ühiskonna osa ning üha suurem osa era- ja a valiku sektori teenustest liigub e-kanalitesse. Infoühiskonna teenused on ettevõtetele võimalus olla konkurentsivõimelised ning riigile võimalus muuta teenused paindlikuks, kiireks ja paberivabaks. Võrreldes füüsilise keskkonna ligipääsetavuse mitmetahulisusega on e-keskkonna ligipääsetavuse lahendamine mõnevõrra lihtsam, kuna selleks on välja töötatud rahvusvaheline ligipääsetavuse ISO standard WCAG. WCAG eri versioonide juurdepääsetavuse suunised võtavad arvesse erivajadusi, nagu näiteks nägemis-, kuulmis-, taju-, kõne- ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ja neuroloogilisi puudeid, ning tagavad, et erivajadustega inimestel oleks veebilehtedelt informatsiooni hankimiseks teiste kasutajatega samaväärsed võimalused. 2015. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud avaliku sektori veebilehtede uuring näitas, et valdav osa testitud veebilehtedest ei vasta WCAG 2.0 miinimumtaseme nõuetele – ainult 6% avaliku sektori veebileh te dest vastas nõuetele. 28% valitsusasutuste veebilehtedest vastas tasemele A või AA ning 1% kohalike omavalitsuste veebilehtedest tasemele A. Ükski testitud veebilehtedest ei vastanud tasemele AAA. Kahjuks puuduvad uuemad andmed veebilehtede praeguse seisu kohta , kuid 2016. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste ligipääsetavust. Avaliku teabe seaduse muudatustega Eesti õigusaktides tehtud muudatused peaksid tagama selle, et alates 23. juunist 2021 (veebilehed aasta varem) peavad avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused vastama Euroopa standard ile EN 301 549 , mis viitab otse WCAG 2.1 standardile. Oluline on toetada muudatuste täielikku jõustumist ja praktikasse rakendumist. Samas on tähtis märkida , et mainitud muudatus puudutab vaid avaliku sektori veebilehti ning seega puudub hetkel ülevaade, milline on erasektori veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse olukord. Rakkerühma eesmärk on selgitada kogu e-keskkonna ligipääsetavuse seis, leppida kokku arengusuundades ning tegevustes. Kokkuvõtvalt võib öelda, et praegu puudub riigis ülevaatlik andmestik selle kohta, milline on ligipääsetavuse olukord erinevates avalikkusele mõeldud teenuseid pakkuvates hoonetes, avalikus ruumis või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas . Sellest tulenevalt ei ole läbivalt kujundatud ühtseid põhimõtteid ja meetmeid, mis tagaksid kõikidele inimestele ligipääsu ühiskonnaelu eri aspektidele. Sageli on probleemiks horisontaalse vaate puudumine ligipääsetavuse küsimusele, mis väljendub selles, et inimeste teekonda ei selgitata algusest lõpuni välja lähtuvalt universaal se disaini põhimõtetest, mistõttu nii mõnigi ligipääsetav lahendus jääb reaalsuses kättesaamatuks inimese teel asuvate muude takistuste ja läbimõtlemata lahenduste tõttu. Seega on oluline leida riigis lahendused teadlikkuse kasvu ja eri meetmete ga, et saavutada valdkon dade üle n e ligipääsetavuse vaa d e. Lisaks on ligipääsetava elukeskkonna ning teenuste tagamisel takistuseks ebapiisav teadlikkus ligipääsetavuse tagamise vajadusest ja sellega kaasnevast kasust (nii ühiskonnas üldiselt kui ka näiteks ehitussektori s , teenusepakkujatel, ametnikel nii riigi kui ka KOV tasandil , jt), vajalike praktiliste oskuste ja teadmiste vähesus (nt teenusepakkuja töötajatel). Hetkel on puudulik ka universaalse disaini õppe läbiv pakkumine ülikoolis vastavatel erialadel, mistõttu ehitussektori prakti ka sõltub suurel määral tellija või projekteerija teadlikkusest. Ligipääsetavuse probleemile lahenduse leidmiseks on otstarbekas luua rakkerühm, mille ülesandeks on käsitleda kompleksselt neid probleeme, mis on praegu ühiskonnaelu eri aspektidele ligipääsetavuses, ning teha ettepanekud meetmete väljatöötamiseks . Rakkerü h ma kasuks räägib kindlasti asjaolu, et ligipääsetavus kui laiapõhjaline teema kuulub pea enamiku ministeeriumide haldusalasse. Kõige olulisemad ligipääsetavuse küsimused jäävad Majandus- ja K ommunikatsiooniminist eeriumi, Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondadesse. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2011 . a istungi protokollilise otsuse kohaselt on Riigikantselei ülesan ne moodustada mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus ülesanded vajavad täpsustamist ja koostöö parandamist, rakkerühm. Ligipääsetavuse olukorra väljaselgitamine, analüüsimine ja meetmete loomine eeldab mitme valdkonna ja haldusala koostööd . Rakkerühma ellukutsumine aitab k aasa ka eri ministeeriumid e finantsvahendite jätkusuutlikumale planeerimisele ning paremale koostöökohtade leidmisele. Rakkerühma ülesanded on järgmised: Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku se ktori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandu settevõtted , kultuuri - ja meelelahutusasutused , ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, spordihooned, jm) , ri igi ja er asektori teenustele (pangateenused , tele- ja audiovisuaalteenused jmt) , e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ning transpordi vahendite le. Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõik ide poliitika valdkondade loomuliku osana , seades es ikohale avaliku sektori eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt. Rakkerühma töö oluline põhimõte on valdkondade üleste ligipääsetavuse lahenduste toetamine, mis tähendab inimese kogu teekonna väljaselgitamist kodust kuni teenuse kasutamise või kauba saamiseni kas füüsilises või e-teenuse keskkonnas. Rakkerühma töö raames analüüsitakse ka olemasoleva ligipääsetavuse nõukogu rolli ning selle jätkamise võimalusi ja ülesandeid tulevikus. Siiani on nõukogu pakkunud eri osalistele dialoogi võimalust , kuid nõukogu töö tulemusena ei ole välja töötatud poliitikamuudatusi . R akkerühma töö käigus on vaja analüüsida, kas nõukogu jätkab samal viisil või vajab see ümberkujundamist või kaotamist. Samuti käsitletakse rakkerühma töö raames ligipääsetavuse direktiiviga seonduvaid küsimusi ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi . Viimane puudutab audiovisuaalmeedia ligipääsetavust ning on Eesti seadusandlusesse üle võtmisel. Ligipääsetavuse direktiiv on Euroopa Parlamendi ja n õukogu direktiiv, mis võeti vastu 17. aprillil 2019 ning mille eesmärk on Euroopa Liidu siseturul pakutavate toodete ja teenuste ligipääsetavust parandada. Direktiiv puudutab näiteks arvuteid, pileti- ja pangaautomaate, transpordiga seotud teenuseid, TV-seadmeid ja telefone, aga ka e-raamatuid ja e-kaubandust. Eestil on kohustus võtta direktiivist tulenevad ligipääsetavuse nõuded õigusaktidesse üle hiljemalt 2022. aastal, mistõttu panustab rakkerühma raames tehtav töö otseselt kõnealuse direktiivi rakendamisesse. Rakkerühma töö käigus võivad ülesanded muutuda ning täpsustuda. Rakkerühma tööd juhib rakkerühma põhiliikmete koosolek, mis kohtub mitte sagedamini kui kord kahe kuu jooksul. Põhiliikmed kiidavad heaks täpsemad tööülesanded ning samuti töö rühmades väljatöötatud lahendused, rakkerühma töö vahearuande ja lõpparuande. Teema laia ulatuse tõttu käsitletakse teemasid detailsem alt töö rühmades , kuhu kaasatakse laiem ring osa lisi , sh põhiliikmed vastavalt teemale. Rakke rühma töösse kaasatud osa lised on esitatud all järgnevalt: RAKKERÜHMA PÕHILII KMED ALATEEMADE ARUTELUDES OSALEJAD * Ministeeriumid Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ** Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Riigikantselei Siht rühma esindajad Eesti Puuetega Inimeste Koda (2 liiget) MTÜ Ligipääsetavuse Foorum Eesti Pensionäride Ühenduste Liit MTÜ Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Vaegkuuljate Liit MTÜ Eesti Kurtide Liit MTÜ Eesti Pimedate Liit Eesti Vaimupuuetega Inimeste Tugiliit Ametid/asutused Tallinna linn Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sotsiaalkindlustusamet Õiguskantsler Riigi Kinnisvara AS Võrdõigusvolinik Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Muud huvi rühmad Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Kunstiakadeemia Eesti Arhitektide Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Korteriühistute Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Pangaliit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Disainerite Liit MTÜ Eesti Disainikeskus Autoettevõtete Liit Ühistranspordikeskused Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Kaupmeeste Liit Vabaühenduste Liit Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Planeerijate Ühing Eesti Meediaettevõtete Liit *Tabelis toodud nimekiri ei ole lõplik ning areneb rakkerühma töö käigus. ** Laiem esindatus on vajalik, kuna teema jaguneb mitme asekantsleri vahel. Rakkerühmas osalevate liikmete ametipositsioon on asekantslerid ja organisatsioonide juhid või juhtkonna liikmed (v.a Riigikantselei) . Rakkerühma tööd koordineerib Riigikantselei. Rakkerühma ettepanekute tul emuslik elluviimine langeb mitme ministeeriumi vastutusalasse. Kuna ligipääsetavuse poliitika kujundaja on Sotsiaalministeerium, siis kavandab ja juhib Riigikantselei rakkerühma tegevust tihedas koostöös Sotsiaalministeeriumiga . 2020. aasta lõpus esitab riigisekretär valitsusele ülevaa t e rakkerühma töö seisust. Sihiks on jõuda 2021. aasta II kvartali lõpuks avalikult konsulteeritud ja kooskõlastatud poliitika ettepanekuteni ning esitada need Vabariigi Valitsusele aruteluks. Rakkerühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2021. aasta juuli, mil riigisekretäril tuleb esitada Vabariigi Valitsusele rakkerühma töö lõpparuanne. Rakkerühma ettepaneku d viiakse ellu tavapärase eelnõude menetlemise korra järgi vastavalt selle ministeeriumi eestvedamisel, kelle haldusalasse eelnõu kuulub. 4. Rakkerühma töö korraldamiseks vajalikud kulutused Eelarvelised vahendid rakkerühma töö korraldamiseks on planeeritud Riigikantselei eelarvesse ning selleks kasutatakse Euroopa Liidu 2014 – 2020 tõukefondide haldusvõimekuse tõstmise meetme vahendeid . Vajaduse korra l rahastatakse r akkerühma töös kasutata vaid uuringuid osaliselt Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Tegevus Eeldatav kulu Rakkerühma põhikohaga töötaja(te) töötasu ( 24 kuud , kogukulu tööandjale ) 102 758 Analüüside ja arenduste tege mine rakkerühma töösse info andmiseks ning selle toetamiseks (2 uuringut) 143 000 Rakkerühma halduskulu (rakkerühma kohtumised, seminarid partneritega, vajaduse korra l lõpuseminar) 5 0 00 Kokku: 250 758 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks …(täieneb hiljem) . Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/19-0909 - Ligipääsetavuse rakkerühma moodustamine Esitame ligipääsetavuse rakkerühma moodustamise protokollilise otsuse ja seletuskirja EIS-i kooskõlastamiseks tähtajaga 17.09.2019. Vastavad dokumendid on rakkerühma tulevastele liikmetele saadetud mitteametlikuks kommenteerimiseks e-maili teel tähtajaga 10.09. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/983e576b-499c-422d-a7c7-d7061cd5ac07 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/983e576b-499c-422d-a7c7-d7061cd5ac07?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main