Kiri

Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskirja lisa EELNÕU KAVAND 29.08.2019 SISEMINISTER MÄÄRUS 2019. a nr 2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires ning jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel. § 1. 2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires Ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020 on piirmäär 657 elamisluba ja ajavahemikul 1. juulist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 on piirmäär 657 elamisluba. § 2. 2020. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi (1) 2020. aasta sisserände piirarv jaguneb 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2020 tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi järgmiselt: 1) tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestatav piirmäär on 323, millest 98 antakse tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks info ja side valdkonnas, 6 tervishoiu valdkonnas, 156 töötleva tööstuse valdkonnas, 44 veonduse ja laonduse valdkonnas ning 19 hariduse valdkonnas; 2) tähtajalise elamisloa ettevõtluseks arvestatav piirmäär on 7; 3) tähtajalise elamisloa välislepingu alusel arvestatav piirmäär on 2 4) tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral arvestatav piirmäär on 325. (2) 2020. aasta sisserände piirarv jaguneb 1. juulist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi järgmiselt: 1) tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestatav piirmäär on 324, millest 97 antakse tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks info ja side valdkonnas, 7 tervishoiu valdkonnas, 155 töötleva tööstuse valdkonnas, 45 veonduse ja laonduse valdkonnas ning 20 hariduse valdkonnas; 2) tähtajalise elamisloa ettevõtluseks arvestatav piirmäär on 6; 3) tähtajalise elamisloa välislepingu alusel arvestatav piirmäär on 2; 4) tähtajalise elamisloa kaaluka riikliku huvi korral arvestatav piirmäär on 325. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Mart Helme siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler 2  SELETUSKIRJA KAVAND 29.08.2019 Siseministri määruse „2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires ning jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires ning piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Eelnõu on välja töötatud VMS-i § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected]) ja sama osakonna nõunik Eva Lillemäe ([email protected], tel 612 5079). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt ([email protected], tel 612 5248). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo vanemtoimetaja Helen Noormägi (tel 626 4282, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus 2020. aasta kahel poolaastal ning jaotada piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Jagades sisserände piirarvu elamisloa taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi, on piirarvu arvestuse alusel võimalik väljastada tähtajalisi elamislubasid 1) nii ettevõtlusega tegelemiseks kui ka töötamiseks sellistes Eesti riigile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, ent Eestis napib kohalikku tööjõudu; 2) kaaluka riikliku huvi korral, võimaldades Eestisse elama asuda nendel välismaalastel, kes loovad suurt lisandväärtust ja kelle siia elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3 VMS-i § 113 lõike 2 järgi on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Sisserände piirarv on arvutatud liites kokku nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ja nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreerimata (elavad Eestis või välismaal), ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste arvu ja alalist elamisõigust omavate Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanike arvu – kokku 1 314 477 inimest (vt tabel 1). Tabel 1. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 01.08.2019 (allikas: Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.08.2019 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, edaspidi PPA) Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 147 3381 on registreerimata Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 158 810 Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 8 329 perekonnaliikmed Kokku 1 314 477 VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel. Sisserände piirarvu alla ei kuulu: 1) EL-i liikmesriigi kodanikud; 2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud; 3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu: 1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks; 2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks; 3) Ameerika Ühendriikide kodanikele; 4) Jaapani kodanikele; 5) rahvusvahelise kaitse saajatele. Piirarvu alla ei arvestata ka: 1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks; 2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; 3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes; 4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna; 1 1 130 123 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 17 215 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreerimata. 4  5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu; 6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu kohaselt teeb Siseministeerium ettepaneku kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314 ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast (vt tabel 1). VMS-i § 114 lõike 2 järgi võib valdkonna eest vastutav minister sisserände piirarvu raames kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Siseminister rakendab VMS-i § 114 lõikes 2 sätestatud võimalust ning jaotab 2020. aasta sisserände piirarvu nii elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi kui ka ajaliselt aasta piires. Määrus koosneb kolmest paragrahvist, millest viimases on sätestatud määruse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse 2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus poolaasta kaupa. Esimesel poolaastal võib välja anda 657 elamisluba ja teisel poolaastal 657 elamisluba. 2016. aastal täitus sisserände piirarv detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ja 2019. aastal märtsis. Kui jaotada piirarv poolaasta kaupa, on võimalik tagada piirarvu õiglasem ja ühtlasem jaotamine kogu aasta jooksul. Ajaline jaotus aitab vältida olukorda, kus sisserände piirarv täitub suurenenud välistööjõu nõudluse tõttu juba aasta esimestel kuudel ja toob kaasa olukorra, kus ülejäänud aastal ei ole võimalik piirarvu arvestuse alusel elamislubasid rohkem välja anda. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse 2020. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Kui vaadelda sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemist elamisloa andmise aluse järgi, on näha, et valdavalt on piirarvu alla arvatud tähtajalised elamisload, mis on antud töötamise eesmärgil. 2019. aastal anti sisserände piirarvu alla kuuluvatest elamislubadest 99,70 protsenti töötamise eesmärgil, 0,03 protsenti ettevõtluse eesmärgil ning 0 protsenti välislepingu alusel ja kaaluka riikliku huvi eesmärgil, seejuures väljastati enamik (95,58 protsenti) töötamiseks antud elamislube VMS-i üldistel tingimustel (vt tabelid 2 ja 3). Tabel 2. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti aastatel 2016–2019 (allikas: PPA) Osatähtsus Osatähtsus Osatähtsus Osatähtsus Tähtajalise piirarvu alla piirarvu alla piirarvu alla piirarvu alla elamisloa 2016 kuuluvatest 2017 kuuluvatest 2018 kuuluvatest 2019 kuuluvatest elamislubadest elamislubadest elamislubadest elamislubadest andmise alus % % % % ettevõtlus 17 1,29 19 1,44 14 1,06 4 0,30 töötamine 1290 97,95 1295 98,33 1300 98,71 1311 99,70 välisleping 10 0,76 3 0,23 1 0,08 0 0 kaalukas 0 0 0 0 0 0 0 0 riiklik huvi KOKKU 1317 100% 1317 100% 1315 100% 1315 100% 5 Tabel 3. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2016–2019 elamisloa andmise aluste kaupa (allikas: PPA) Elamisloa alus 2016 2017 2018 2019 1. Töötamine (kokku) 1290 1295 1300 1311 eraõigusliku juriidilise isiku 46 35 39 25 juhtorgani liige üldtingimustel 407 852 1219 1253 lähetatud töötaja 523 207 ekspert, nõustaja, konsultant 83 69 15 12 loominguline töötaja 16 6 8 4 sportlane, treener 35 23 11 7 vaimulik 39 46 1 4 õppejõud, õpetaja 18 7 3 4 tippspetsialist 109 43 0 0 EL-i sinine kaart 11 5 4 0 Eestis kõrgkooli lõpetanud 0 0 0 0 EL-i pikaajalise elaniku elamisloa 3 2 0 0 alusel 2. Ettevõtlus 17 19 14 4 3. Välisleping 10 3 1 0 KOKKU 1317 1317 1315 1315 Selleks, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagatud oleks ka sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on põhjendatud jaotada 2020. aasta sisserände piirarv ka taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi. Arvestades piirarvu jagunemist aastatel 2016–2019 (vt tabel 2), on kavas kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvu jagunemine olenevalt tähtajalise elamisloa väljaandmise alusest järgmiselt. Kui tähtajaline elamisluba antakse: 1) töötamiseks või kaaluka riikliku huvi korral, on sisserände piirarvu määr 98,67 protsenti. Neil kahel alusel võib väljastada 1297 elamisluba (98,7 protsenti 1314-st). I poolaastal on sisserände piirarv 648 ja II poolaastal 649 (nimetatud kahe aluse vahel piirarvu täpsema jaotuse kohta vaata lisaks järgnevaid selgitusi); 2) ettevõtluseks, on sisserände piirarvu määr 1 protsent ja võib väljastada kuni 13 elamisluba (1 protsent 1314-st). I poolaastal on sisserände piirarv 7 ja II poolaastal 6; 3) välislepingu alusel, on sisserände piirarvu määr 0,27 protsenti ja võib väljastada kuni 4 elamisluba (0,27 protsenti 1314-st). I poolaastal on sisserände piirarv 2 ja II poolaastal 2. 6 Tabel 4. Sisserände piirarvu jagunemine 2020. aastal tähtajalise elamisloa väljaandmise aluse järgi Tähtajalise Sisserände Sisserände Suurim Poolaasta elamisloa piirarv piirarvu võimalik väljaandmise määr elamislubade I II alus (%) arv Töötamiseks 98,67 1297 648 649 Kaalukas riiklik huvi 1314 Ettevõtlus 1 13 7 6 Välislepingu 0,27 4 2 2 alusel 657 657 Tööandja põhitegevusala järgi töötamiseks antavate elamislubade puhul on jagunemise kehtestamisel lähtutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2018. aastal koostatud tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosist2 ning OSKA valdkondlike uuringute3 tulemustest. Tegevusalati on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt suurimad puudujäägid info ja side ning tervishoiu valdkonnas, töötlevas tööstuses (metallitööstus, elektri- ja elektroonikatööstus, puidutööstus), veonduses ja laonduses ning hariduses. OSKA valdkondlike uuringute tulemused on üldiselt olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosiga sarnased: kõige rohkem ületab nõudlus tööjõu järele pakkumise info ja side, tervishoiu, metsanduse ja puidutööstuse ning hariduse ja teaduse valdkonnas. Arvestades eeltoodud prognoose ja uuringute tulemusi ning võttes aluseks aastatel 2016–2019 tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise osakaalu nimetatud valdkondades (vt tabel 5), on kavas kehtestada sisserände piirarvu määrad ja neile vastav elamislubade arv olenevalt tööandja põhitegevusalast järgmiselt: 1) info ja side valdkonnas on sisserände piirarv 195 ehk 15 protsenti 1297-st4. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 98 ja II poolaastal 97; 2) tervishoiu valdkonnas on sisserände piirarv 13 ehk 1 protsent 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 6 ja II poolaastal 7; 3) töötleva tööstuse valdkonnas on sisserände piirarv 311 ehk 24 protsenti 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 156 ja II poolaastal 155; 4) veonduse ja laonduse valdkonnas on sisserände piirarv 91 ehk 7 protsenti 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 44 ja II poolaastal 45; 5) hariduse valdkonnas on sisserände piirarv 39 ehk 3% 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 19 ja II poolaastal 20. Seega, lähtudes sisserände piirarvust, saab kaaluka riikliku huvi korral antavaid tähtajalisi elamislube I poolaastal välja anda 325 (tehe 648–323) ja II poolaastal 325 (tehe 649–324). Nimetatud alusel tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on luua võimalus asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub VMS-i § 118 punktides 1–5 ja 7 sätestatud elamisloa taotlemise 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2026, https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2026_lyhikirjeldus.pdf. 3 OSKA valdkondlikud ülevaated, https://oska.kutsekoda.ee/oska-valdkonnad/. 4 1297 on suurim võimalik väljastatavate elamislubade arv, lähtudes sisserände piirarvu määrast 98,67% ja sisserände piirarvust, mis on 1314 (98,67% 1314-st on 1297, vt tabel 4). 7 alus5, kuid kelle Eestisse elama asumine on riiklikes huvides. Praegu kehtiva VMS-i § 2004 kohaselt on välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba kaaluka riikliku huvi korral, keelatud Eestis töötada, kuid see on aegunud ja ebamõistlik piirang, mis on kavandatud VMS-is kehtetuks tunnistada6. Seega võimaldab kaaluka riikliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmine ning piirarvu jaotamine elamisloa taotlemise põhjuse ja selle andmise aluse järgi asuda Eestisse elama neil välismaalastel, kes loovad suurt lisandväärtust ja kelle elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega. Hetkel kehtiva VMS-i kohaselt on kaaluka riikliku huvi korral elamisloa andmise üheks tingimusteks asjaolu, et välismaalasele elamisloa andmist peab toetama Vabariigi Valitsus või valitsusasutus (VMS § 2002 p 1). Tähtajalise elamisloa taotluse juurde tuleb hetkel lisaks välismaalase fotole lisada Vabariigi Valitsuse või valitsusasutuse motiveeritud toetuskiri, kus on kirjeldatud, miks on välismaalase Eestisse elama asumine riiklikes huvides7. Vastavaid nõudeid on kavast täpsustada välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (VMS IV etapp), mis on edastamisel Vabariigi Valitsusele ja planeeritud jõustuma üldises korras. Kaaluka riikliku huvi alusel välja antavad tähtajalised elamisload kuuluvad piirarvu arvestusse ja need peavad olema välja antud riiklikes huvides. Nimetatud eesmärgi tagamiseks tuleb edaspidi valdkonna eest vastutaval ministril, kes soovib toetuskirja esitada, see enne tähtajalise elamisloa taotluse juurde lisamist kooskõlastada Siseministeeriumiga. Tabel 5. Tähtajalise elamisloa andmine töötamiseks tööandja põhitegevusala kaupa aastatel 2016–2019 (allikas: PPA) Osatähtsus Osatähtsus Osatähtsus Osatähtsus antud antud antud antud Tegevusala 2016 elamislubadest 2017 elamislubadest 2018 elamislubadest 2019* elamislubadest % % % % info ja side 225 13 263 12 454 17 376 16 tervishoid 26 1 32 1 28 1 26 1 töötlev 474 26 428 19 579 21 668 28 tööstus veondus ja 134 7 160 7 181 7 121 5 laondus haridus 69 4 63 3 41 1 39 2 KOKKU** 1800 100% 2272 100% 2748 100% 2418 100% * 2019. aasta andmed on seisuga 21.08.2019. ** kõik tähtajalised elamisload töötamiseks Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2020. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 5 Välismaalasi, keda arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel, aga kellel puudub piirarvu jaotamise tõttu võimalus seda saada, on põhjendatud lugeda VMS-i § 2001 tähenduses välismaalasteks, kellel puudub VMS-i § 118 punktides 1–5 ja 7 sätestatud alusel elamisloa taotlemise alus. 6 Selle sisuga muudatus koos selgitustega on kajastatud välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (VMS-i IV etapp), mis on edastamisel Vabariigi Valitsusele ja planeeritud jõustuma üldises korras. 7 Siseministri 12.01.2017 määrus nr 7, § 18 p 3, https://www.riigiteataja.ee/akt/119052018008. 8 6. Määruse mõju Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad sisserände piirarvu alla kuuluvate välismaalaste jagunemist sisserände piirarvu raames, riivamata välismaalaste õigusi. Muudatus arvestab Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagab sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Kui jagada piirarv taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi, on piirarvu arvestuse alusel võimalik välja anda tähtajalisi elamislubasid 1) nii ettevõtlusega tegelemiseks kui ka töötamiseks sellistes Eesti riigile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, ent Eestis napib kohalikku tööjõudu; 2) kaaluka riikliku huvi korral, võimaldades Eestisse elama asuda nendel välismaalastel, kes loovad suurt lisandväärtust ning kelle siia elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega. Eelnõu määrusena jõustumisega ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. Võimalikku negatiivset mõju ja väärkasutusriske aitavad maandada VMS-is sätestatud elamisloa andmise tingimused, millele vastavust hinnatakse elamisloa taotluse menetlemise käigus, kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ning tõhus järelkontrolli menetlus, mille käigus on võimalik välja selgitada välismaalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud võimalikud riskid ja need maandada. Muudatus mõjutab positiivselt PPA töökorraldust, kuna lähtudes sisserände piirarvu ajalisest jaotamisest, on välismaalaste elamislubade taotluste menetlemine aasta piires ühtlasemalt jagatud. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulutusi ega -tulusid. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Teenusmajanduse Kojale. 9  Ministeeriumid 11.09.2019 nr 11-1/309-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises kooskõlastussüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teenusmajanduse koda Lisa: Eelnõu 1 lehel; Eelnõu seletuskiri 8 lehel. Seletuskirja lisa 9 lehel. Doris Uudelt 6125248 [email protected] Eva Lillemäe 6125079 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2019 nr Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine 1. Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314. 2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu. Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314. Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on piirata Eestisse sisserändavate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2020. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras. VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel. Sisserände piirarvu alla ei kuulu: 1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud; 2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud; 3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu: 1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks; 2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks; 3) Ameerika Ühendriikide kodanikele; 4) Jaapani kodanikele; 5) rahvusvahelise kaitse saajatele. Piirarvu alla ei arvestata ka: 1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks; 2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; 3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes; 4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna; 5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu; 6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus (tel 612 5120, [email protected]), sama osakonna nõunik Eva Lillemäe (tel 612 5079, [email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüüsibüroo analüütik Mary Piibeleht (tel 612 3091, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt (tel 612 5248, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo vanemtoimetaja Helen Noormägi (tel 626 4282, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Siseministeerium on välja töötanud ka siseministri määruse „2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires ja jagunemise kehtestamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on kavandatud kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus poolaastati ning jaotada piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Jagades piirarvu elamisloa taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi, on piirarvu arvestuse alusel võimalik välja anda tähtajalisi elamislubasid 1) nii ettevõtlusega tegelemiseks kui ka töötamiseks sellistes Eesti riigile olulistes valdkondades, kus on tööjõuvajadus, ent Eestis napib kohalikku tööjõudu; 2) kaaluka riikliku huvi korral, võimaldades Eestisse elama asuda nendel välismaalastel, kes loovad suurt lisandväärtust ja kelle siia elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega. Siseministri määruse eelnõuga jagatakse 2020. aasta sisserände piirarv poolaastati nii, et I poolaastal võib välja anda 657 ja II poolaastal 657 elamisluba. Arvestades piirarvu jagunemist aastatel 2016–2019, on kavas kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvu jagunemine olenevalt tähtajalise elamisloa andmise alusest järgmiselt (vt tabel 1). Kui tähtajaline elamisluba antakse 1) töötamiseks või kaaluka riikliku huvi korral, on sisserände piirarvu määr 98,67 protsenti. Neil kahel alusel võib kokku väljastada kuni 1297 elamisluba (98,67 protsenti 1314-st). I poolaastal on sisserände piirarv 648 ja II poolaastal 649 (nimetatud kahe aluse vahel piirarvu täpsema jaotuse kohta vaata lisaks järgnevaid selgitusi); 2) ettevõtluseks, on sisserände piirarvu määr 1 protsent ja võib välja anda kuni 13 elamisluba (1 protsent 1314-st). I poolaastal on sisserände piirarv 7 ja II poolaastal 6; 3) välislepingu alusel, on sisserände piirarvu määr 0,27 protsenti ja võib välja anda kuni 4 elamisluba (0,27 protsenti 1314-st). I poolaastal on sisserände piirarv 2 ja II poolaastal 2. 2 Tabel 1. Sisserände piirarvu jagunemine 2020. aastal tähtajalise elamisloa andmise aluse järgi Tähtajalise Sisserände Sisserände Suurim Poolaasta elamisloa piirarv piirarvu võimalik andmise alus määr elamislubade I II (%) arv Töötamiseks 98,67 1297 648 649 Kaalukas riiklik huvi 1314 Ettevõtlus 1 13 7 6 Välislepingu 0,27 4 2 2 alusel 657 657 Töötamiseks antavad tähtajalised elamisload omakorda jaotatakse tööandja põhitegevusala alusel, lähtudes 2020. a sisserände piirarvust järgmiselt: 1) info ja side valdkonnas on sisserände piirarv 195 ehk 15 protsenti 1297-st1. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 98 ja II poolaastal 97; 2) tervishoiu valdkonnas on sisserände piirarv 13 ehk 1 protsent 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 6 ja II poolaastal 7; 3) töötleva tööstuse valdkonnas on sisserände piirarv 311 ehk 24 protsenti 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 156 ja II poolaastal 155; 4) veonduse ja laonduse valdkonnas on sisserände piirarv 91 ehk 7 protsenti 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 44 ja II poolaastal 45; 5) hariduse valdkonnas on sisserände piirarv 39 ehk 3 protsenti 1297-st. I poolaastal on valdkonna sisserände piirarv 19 ja II poolaastal 20. Tööandja põhitegevusala järgi on töötamiseks antavate elamislubade jaotamisel lähtutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2018. aastal koostatud tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosist2 ning OSKA valdkondlike uuringute3 tulemustest. Seega, lähtudes piirarvust saab kaaluka riikliku huvi korral antavaid tähtajalisi elamislubasid I poolaastal välja anda 325 (tehe 648–323) ja II poolaastal 325 (tehe 649–324). Kui anda kaaluka riikliku huvi korral tähtajaline elamisluba ning jaotada sisserände piirarv nii taotlemise põhjuse kui ka elamisloa andmise aluse järgi, võimaldab see Eestisse elama asuda nendel välismaalastel, kes loovad suurt lisandväärtust ja kelle elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega. Siseministri määrus edastatakse samal ajal siinse eelnõuga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile ja asjassepuutuvatele partneritele. Eelnõule on lisatud siseministri määruse eelnõu ja seletuskirja kavandid (lisa). 1 1297 on suurim võimalik välja antavate elamislubade arv, lähtudes sisserände piirarvu määrast 98,67% ja sisserände piirarvust, mis on 1314 (98,67 protsenti 1314-st on 1297, vt tabel 1). 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2026, https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouprognoos_2026_lyhikirjeldus.pdf (09.09.2019). 3 OSKA valdkondlikud ülevaated, https://oska.kutsekoda.ee/oska-valdkonnad/ (09.09.2019). 3 II. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada 2020. aasta sisserände piirarv. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2020. aasta sisserände piirarvuks 1314 isikut, 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i § 113 lõikes 2 on sätestatud, et sisserände aastane piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Eesti alaliste elanike hulk, mille alusel on arvutatud sisserände piirarv, on saadud nii, et on liidetud nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ja nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), ning Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omavate välismaalaste arv ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende pereliikmete arv. Seisuga 01.08.2019 on Eestis alalisi elanikke 1 314 477. Eesti alaliste elanike hulk on viimastel aastatel vähenenud Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omavate välismaalaste arvu vähenemise tõttu. Kui 2018. aastal oli Eestis 160 285 pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalast, siis seisuga 01.08.2019 oli neid 158 810. Samas on veidi suurenenud nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata. Samuti on suurenenud alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv. Kui 2018. aastal oli Eestis 1 146 171 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata, siis seisuga 01.08.2019 oli neid 1 147 338, ning kui 2018. aastal oli Eestis 7983 alalist elamisõigust omavat EL-i kodanikku ja nende perekonnaliiget, siis seisuga 01.08.2019 oli neid 8329. Tabel 2. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 01.08.2019 (allikas: Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.08.2019 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, edaspidi PPA) Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 147 3384 on registreerimata Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 158 810 Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 8 329 perekonnaliikmed Kokku 1 314 477 Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2020. aasta sisserände piirarv 1314 isikut. See on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.08.2019 (vt tabel 2). 4 1 130 123 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 17 215 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreerimata. 4 Aastateks 2013–2014 kehtestas Vabariigi Valitsus sisserände piirarvuks 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Aastatel 2015–2019 oli sisserände piirarv 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast (vt tabelit 3). 2013. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1000 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 602 ja kasutamata jäi 398. 2014. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 996 elamisluba, neist kasutati ära 720 ja kasutamata jäi 276. 2015. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1322 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 1252 ja kasutamata jäi 70. 2016. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1317 tähtajalist elamisluba ja see arv täitus 2016. aasta detsembris. 2017. aastal võis anda 1317 elamisluba ja see arv täitus 2017. aasta juulis. 2018. aastal võis piirarvu alusel anda kõige rohkem 1315 tähtajalist elamisluba ja see arv täitus 2018. aasta juunis. Tänavuse aasta sisserände piirarv on 1315 ja see täitus 29. märtsil. Tabel 3. Sisserände piirarv 2013–2018 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: PPA) Sisserändajate suurim Tähtajaline elamisluba lubatud Aasta osakaal Eesti alalisest Suurim elanikkonnast võimalik Välja antud Kasutamata (%) hulk 2013 1000 602 398 0,075 2014 996 720 276 2015 1322 1252 70 2016 1317 1317 0 2017 0,1 1317 1317 0 2018 1315 1315 0 2019 1315 1315 0 Kuna aastatel 2013 ja 2014 suurenes töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja antud lubade arv, suurendati 2015. aasta sisserände piirarvu määrani, mis on sätestatud VMS-i § 113 lõikes 2. Nii nagu aastatel 2015–2018, oli sisserände piirarv ka 2019. aastal 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. 5 Tabel 4. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti aastatel 2013–2019 (allikas: PPA) Tähtajalise elamisloa 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 andmise alus ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 töötamine 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 välisleping 41 35 21 10 3 1 0 KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 Tabel 5. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2013–2019 elamisloa andmise aluste kaupa (allikas: PPA) Elamisloa alus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 1. Töötamine (kokku) 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 eraõigusliku juriidilise 0 0 61 46 35 39 25 isiku juhtorgani liige üldtingimustel 0 0 244 407 852 1219 1253 lähetatud töötaja 168 315 604 523 207 ekspert, nõustaja, 0 0 101 83 69 15 12 konsultant loominguline töötaja 0 0 17 16 6 8 4 sportlane, treener 0 0 24 35 23 11 7 vaimulik 0 0 20 39 46 1 4 õppejõud, õpetaja 0 0 21 18 7 3 4 tippspetsialist 6 58 99 109 43 0 0 EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 0 Eestis kõrgkooli 0 0 1 0 0 0 0 lõpetanud EL-i pikaajalise elaniku elamisloa 0 0 2 3 2 0 0 alusel 2. Ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 3. Välisleping 41 35 21 10 3 1 0 KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel 2013–2019 (allikas: PPA) 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 (01.08) tähtajalise elamisloa 3696 4376 5324 7884 8428 9947 4899 taotluste arv tähtajalise elamisloa 3503 4060 4927 6702 7505 8120 4895 andmise otsused 6 Tähtajalise elamisloa taotlused Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv vähenenud. Kui 2018. aastal esitati 9947 taotlust (01.08.2018 seisuga 5292), siis 01.08.2019 seisuga oli taotlusi 4899. Võrreldes 2018. aasta sama ajavahemikuga on see 393 taotluse võrra vähem. Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2018. aastal esitati 4091 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks (01.08.2018 seisuga 2122 taotlust). Seisuga 01.08.2019 oli esitatud 1541 töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotlust, võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on see 581 taotluse võrra vähem. Töötamise eesmärgil elamisloa taotluste arvu vähenemise on tinginud ajutise tööjõu suurem kasutamine. Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on aga suurenenud. Kui 2018. aastal esitati 137 taotlust (01.08.2018 seisuga 71 taotlust), siis 01.08.2019 seisuga oli esitatud 118 ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotlust. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on see 47 taotluse võrra rohkem. Suuresti on selle kasvu tinginud elamisloa taotlemine iduettevõtlusega tegelemise eesmärgil (01.08.2019 seisuga oli esitatud 89 tähtajalise elamisloa taotlust, et tegeleda iduettevõtlusega). Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 2018. aastal esitati 67 taotlust (01.08.2018 seisuga 39 taotlust), oli seisuga 01.08.2019 esitatud 33 taotlust. Võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga on see 6 taotluse võrra vähem. Tähtajalise elamisloa andmise otsused 2018. aastal anti välja 8120 tähtajalist elamisluba (01.08.2018 seisuga 4664 tähtajalise elamisloa andmise otsust). Tähtajalisi elamislube on võrreldes eelmiste aastatega välja antud järjest rohkem. Kui 01.08.2016 seisuga oli välja antud 2940 tähtajalist elamisluba ja 01.08.2017 seisuga 4154 tähtajalist elamisluba, siis seisuga 01.08.2019 on väljastatud 4895 tähtajalist elamisluba. Ajavahemikul 01.01.–01.08.2019 kuulus töötamiseks antud 2328 tähtajalisest elamisloast (2018. aasta samal ajavahemikul 2083) 2019. aasta piirarvu hulka 1311 elamisluba. See on 11 võrra rohkem kui 2018. aastal (2018. aastal kuulus piirarvu hulka 1300). Ajavahemikul 01.01.–01.08.2019 kuulus ettevõtluseks antud 73 tähtajalisest elamisloast (2018. aasta samal ajavahemikul 56) 2019. aasta piirarvu hulka 4 elamisluba, mis on 10 võrra vähem kui 2018. aastal (2018. aastal kuulus piirarvu hulka 14). Ajavahemikul 01.01.–01.08.2019 ei kuulunud välislepingu alusel antud 18 tähtajalisest elamisloast (2018. aasta samal ajavahemikul 26) 2019. aasta piirarvu hulka ühtegi elamisluba. See on 1 võrra vähem kui 2018. aastal (01.08.2018 seisuga 1). IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 7 VI. Korralduse mõju Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele välismaalastele elamislubade välja andmist. Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevust, -kulutusi ega -tulusid. VIII. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Teenusmajanduse Kojale. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0898 - Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2020. aasta sisserände piirarvu kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1b8ab23-8309-47f7-8ada-4072f0493772 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1b8ab23-8309-47f7-8ada-4072f0493772?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main