dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 10. september 2019
Viit
12-6/1653-1
Registreeritud
10. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Generaator
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2019 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
10. oktoober 2019

Failid

  • 📎Pöördumine Kultuuriministri poole - 09.09.2019 final.asice223 KB

Sisu (failidest)

Tõnis Lukas 09.09.2019 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn [email protected] [email protected] Lp. Kultuuriminister Tõnis Lukas Pöördume Teie poole, et Kultuuriminister teeks ettepaneku Vabariigi Valitsusele leida lahendus Baltimaade ja Loode-Venemaa vanima - Kunda ajaloolise hüdroelektrijaama säilitamiseks. Arhitektuurimälestis on otseses hävimisohus, sest vastuolus AS-i Generaator taotlustega ning Muinsuskaitseameti seisukohtadega, esitas Keskkonnainspektsioon 6. septembril 2019 ettevõttele nõude likvideerida Kunda hüdroelektrijaama pais. Ettevõtte peab esitama vastava likvideerimisteatise 20. septembriks 2019. Kui AS Generaator jätab selleks kuupäevaks kohustuse täitmata, alustab Keskkonnainspektsioon asendustäitmist ehk ettevõtet ähvardab riigi poolse karistusena sunniraha või ka asendustäitmine ehk siis riik alustab ise paisu likvideerimist. Haldusmenetluses ei pidanud Keskkonnainspektsioon vajalikuks arvestada asjaoluga, et tegemist on muinsuskaitsealuse paisuga, kus igasugune tegevus eeldab Muinsuskaitseameti luba, sh eritingimuste alusel koostatud ehitusprojekti. Eelnevat arvesse võttes vajamegi kiiret tegutsemist riiklikul tasandil. Selgitame täiendavalt tausta. Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on arhitektuurimälestis (reg nr 28726). Tegemist on Baltimaade ja Loode-Venemaa vanima hüdroelektrijaamaga, mis on ehitatud 1893. Kunda ajalooline hüdroelektrijaam taastati aastal 2000 ja selle üks turbiinidest töötas, ning tootis elektrit kuni 2007. aastani, mil lõppes varasema vee-erikasutusloa kehtivus. Alates 2010. aastast on AS Generaator taotlenud uut vee-erikasutusluba, viinud läbi keskonnamõjude hindamisi, esitanud 10 erinevat kalapääsu varianti, millest 4 lahendust on hinnanud sobivaks ka Muinsuskaitseamet. Keskkonnaamet on vee-erikasutusloa menetlustes peaaegu täielikult ja viimati, taotluse menetlusse võtmisest keeldumisel, ignoreerinud fakti, et tegemist on muinsuskaitsealuse objektiga. Keskkonnaamet on keskkonna parandamist, kalade läbipääsu ja võimalikke elupaikasid hinnanud sedavõrd oluliseks, et see kaalub üle kõik sotsiaal-majanduslikud ja AS Generaator tel +372 525 2982 IBAN EE031010402010663009 Põlva vald, Peri küla E-post: [email protected] SEB Pank 63218 Põlvamaa reg. nr. 10039457 KMKR EE100001307 muinsuskaitselased aspektid. Keskkonnaamet näeb ainuvõimaliku lahendusena paisutuse likvideerimist. Muinsuskaitseamet on ettevõtte taotletavat tegevust toetanud, samuti rõhutanud mitmes erinevas menetluses (Kunda jõge puudutavas Sirtsi looduskaitseala kaitsekorralduskava muutmine, AS Generaator keskkonnamõjude hindamine, veeloa menetluses ning kohtuvaidlused), et paisutuse likvideerimine ning paisu lammutamine, mistahes osas on vastavalt muinsuskaitseseadusele välistatud. Selgitame täiendavalt, et paisutsust saab likvideerida ainult paisu osalise või täieliku lammutamisega. Samas oleks see vastuolus muinsuskaitseseadusega. 2015. aastal täiendati veeseadust just sellise erandiga lahendamaks probleem, kui praktikas ilmneb konflikt keskkonna ja muinsuskaitseliste väärtuste vahel. Käesoleval hetkel on Keskkonnaametil seadusest tulenev õigus leevendada või loobuda kalade läbipääsu lahenduste nõudest nn. lõhejõgedel. Seadusandja viitas erandi loomisel just Kunda hüdroelektrijaama kui ka Linnamäe hüdroelektrijaama juhtumile. Ometi ei ole Keskkonnaamet pidanud vajalikuks teiste huvide kaalumist, kuigi see võimalus 2015. aastal veeseadusesse lisati. Kodanikena oleme hämmelduses sellisest lühinägelikust ja ühekülgsest keskkonnapoliitikast ning sellest, et meilt sisuliselt nõutakse seaduse rikkumist. Keskkonnaameti poolt taotletavaid, Kunda jõel justkui keskkonda parandavaid eesmärke, seame ühiskonna huvitatuse seisukohalt tugevalt kahtluse alla. Teostatud uuringute tulemused ei viita, et paisu lammutamisega (pais on selles asukohas juba aastast 1893) ja paisjärve kadumisega Kundas tekiks juurde olulisel määral lõheliste elupaiku. 2013. aastal läbi viidud elupaikade uuringu kohaselt vabaneks paisu likvideerimisel paisu ja paisjärve alt vaid mõnisada meetrit jõelõiku. Sotsiaal-majanduslikult jääb arusaamatuks, miks peaks praeguse ühiskonna vahenditest tegelema asulates sajanditetaguse loodusliku keskkonna tekitamisega. Säästva arengu ja majandamise printsiipi ei ole selliste, ainult kalu kaitsvate eesmärkide puhul üldse arvestatud. Hüdroelektrijaamade rajamiseks on tehtud tööd ja kasutatud ressursse. Miks peaks kilplaslikult olemasolevad tootmisvõimsused hävitama ja raiskama uuesti ressursse, et rajada uusi võimsusi elektritootmiseks? Eestis on iga taastuvenergiast toodetud kilovatt-tund oluline ja seda seisukohta on Majandus- ning Kommunikatsiooniministeerium ja Keskkonnaminister väljendanud. Kõige suurem kahju on tekkinud ühiskonnale ja Kunda jõe keskkonnale aga sellest, et aastate jooksul ei ole Keskkonnaamet leidnud võimalust kompromisslahendusele. Kunda jõgi on paisutatud, kuid samas ei ole kalapääsu ning ka hüdroenergiast elektrit toota ei lubata. Vaatamata sellele, et AS-il Generaator ei ole lubatud Kunda hüdroelektrijaamas elektrit toota ja vastavalt rajatise ja hoone sihtotstarbele tulu teenida, oleme võimaluste piires mälestist valvanud, hooldanud ja remontinud. 2018. aastal ehitasime vastavalt muinsuskaitse nõuetele elektrijaama hoonele uue katuse. Oleme seisukohal, et kuivõrd tegemist on Eesti tööstusajaloo olulise objektiga, on vajalik sarnaselt Linnamäe hüdroelektrijaamaga võtta poliitiline seisukoht, kas Eesti riigi vanim hüdroelektrijaam on säilitamist väärt. Meie hinnangul, arvestades pikka ja koormavat saagat, sh Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti aastatepikkust vastasseisu, tuleb Kunda hüdroelektrijaama suhtes seisukoht võtta Vabariigi Valitsusel. Juhul kui on selge, et Baltimaade vanim hüdroelektrijaam peab säilima vastavalt Muinsuskaitseameti seisukohale, siis on AS Generaator valmis edasi töötama uudsete tehnoloogiliste lahendustega, et saavutada parim kooskõla - kalad saavad rännata, hüdroelektrijaam säilib ning säilib võimalus toota taastuvenergiat. Koopia: Keskkonnaminister Majandus- ja taristuminiser Viru-Nigula Vallavalitsus Jan Niilo AS Generaator juhatus Aktsiaseltsi, selle nõukogu ja aktsionäride nimel
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →