Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-0885 - Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d86bb93c-df32-4784-9603-b0857953645a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d86bb93c-df32-4784-9603-b0857953645a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 9.09.2019 nr 8-1/19/3320 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume tagasisidet hiljemalt 13. septembriks 2019. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Sille Uusna 735 4029 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 03.09.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 10 tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 28.12.2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) põhimäärust ja jäetakse põhimäärusest välja ministeeriumi osakondade nimetuste loetelu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets (7350 262, [email protected]) ja õigusosakonna juhataja Sille Uusna (7354 029, [email protected]). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamisel on arvestatud viimastel aastatel ette valmistatud Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu kontseptsiooni, mille eesmärk on suurendada riigivalitsemise paindlikkust. Ei ole sisulist põhjendust ega selget vajadust, miks Vabariigi Valitsus peaks ministeeriumi juhtimises osalema just kuni osakonna tasandini, aga näiteks büroode ja talituste loomist ministeeriumi struktuuri reguleeritud ei ole. Traditsiooniliselt on ministeeriumide põhimäärustes osakondade nimetused loetletud, aga sisuliselt on tegemist Vabariigi Valitsuse koormamisega küsimusega, mis valitsuse tasandi sekkumist ei vaja. Oluline on see, et ministeeriumi põhiülesanded on täidetud ja selleks on loodud mõistlik struktuur. Ministeeriumi juhtimise eest vastutavad minister ja kantsler. Eelnõu koostamise ajendiks on Haridus- ja Teadusministeeriumis tekkinud olukord, kus Vabariigi Valitsust tuleb koormata ministeeriumi põhimääruse muutmisega selleks, et osakondade tööd ministeeriumis ümber korraldada. Nimelt ei toetanud mõne aasta tagune Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna ning õpetajaosakonna liitmine üheks osakonnaks piisavalt valdkonnapoliitiliste eesmärkide saavutamist ja senised tulemused näitavad, et mõistlikum on selle valdkonna ülesandeid täita kahes erinevas osakonnas. Tegemist ei ole Vabariigi Valitsuse tasandi otsust eeldava küsimusega, aga senine praktika eeldab, et iga taoline muudatus tuleb esitada Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Põhiseaduse § 94 teise lause kohaselt juhib ministeeriumi minister. Minister vastutab, et ministeeriumi tegevuse eesmärgid oleksid saavutatud, tema ülesanded täidetud ning ressursid õiguspäraselt ja efektiivselt kasutatud. Ministril on põhimõtteliselt õigus otsustada kõik ministeeriumi tegevust puudutavaid küsimusi, kui seadusega ei ole ministri õigust ministeeriumi juhtimisel piiratud.1 Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS) seab ministri otsustamisruumile piirangud seeläbi, et Vabariigi Valitsus peab kehtestama ministeeriumi põhimääruse ja seal reguleerima ka ministeeriumi struktuuriga seonduvat. Samas ei tähenda see ilmtingimata ministeeriumi osakondade nimetuste ja pädevuse otsustamist valitsuse tasandil. VVS § 47 lõike 1 kohaselt puuduvad ministeeriumi osakonnal täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes. Seega puudub sisuline vajadus, miks Vabariigi Valitsus peaks otsustama ministeeriumi sisemise struktuuri detailse jaotuse osakondadeks, sh nende nimetused või ka nimetuste muutumised. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne 2017, § 94, p 7. Kättesaadav Internetis: http://pohiseadus.ee/ 1 VVS § 42 lõike 2 punkt 4 sätestab, et ministeeriumi põhimääruses peab sisalduma ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded. VVS § 46 lõike 3 kohaselt jaguneb ministeerium osakondadeks vastavalt ministeeriumi põhimäärusele. Ministeeriumi kehtiva põhimääruse § 9 lõikes 2 on üldisemalt kirjeldatud ministeeriumi struktuuri osakondadeks jagunemise alused. Ministeerium jaguneb osakondadeks vastavalt ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatele poliitikavaldkondadele (nt üldharidusosakond, keeleosakond jne) ning poliitikavalkondi ja ministeeriumi tegevust toetavatele planeerimis-, korraldus-, arendus- ja kontrollitegevustele (nt riigivaraosakond, personaliosakond jne). Eelnõus on lähtutud sellest, et VVSi nõuete täitmiseks saab Vabariigi Valitsus määrata ministeeriumi üldise struktuuri jaotuse läbi osakondade moodustamise aluste kehtestamise ja osakondade põhiülesannete sidumise ministeeriumi enda põhiülesannetega. Seeläbi antakse ka ministrile kui ministeeriumi ja selle valitsemisala juhile tegelik võimalus kujundada Vabariigi Valitsuse antud raamides ministeeriumi struktuuri selliselt, et tagada ministeeriumi tegevuse eesmärkide saavutamine sobivaimal organisatsioonilisel viisil. Vaatamata sellele, et Vabariigi Valitsus on senise praktika kohaselt ministeeriumide põhimäärustes ministeeriumi osakondadesse puutuvat otsustanud, on ministeeriumide struktuurid väga erinevalt kujundatud, seda ka tugitegevuste osas, kus ühtlustamine soovi korral võimalik oleks. Seega on ministeeriumides osakondade loetelu kujunemise aluseks iga ministeeriumi ülesanded ja eesmärk nende parimaks täitmiseks võimalikult optimaalne struktuur luua. Vabariigi Valitsusele jääb endiselt kohustus määrata ministeeriumi struktuuri jaotuse alused, põhiülesanded ja vajaduse korral ka üksikasjalikumad struktuuri kujundamise reeglid, mille kaudu saab Vabariigi Valitsus endiselt suunata ministeeriumide struktuuri kujunemist. Minister kehtestab osakondade põhimäärused, kus on määratud nii osakonna nimetus, pädevus, täpsemad ülesanded, alluvus kui ka struktuur. Avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 kohaselt on ministeerium kohustatud avalikustama ministeeriumi struktuuriüksuste põhimäärused. Seega on ministeeriumi osakondade üksikasjad ka edaspidi kõigile kättesaadavad ministeeriumi veebilehel. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. IV Määruse mõjud Eelnõu suurendab riigivalitsemise paindlikkust, mis on kooskõlas OECD 2011. aasta riigivalitsemise raportis2 Eestile tehtud soovitustega. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on ministri pädevuses juhtida ministeeriumi ja eelnõu võimaldab ministril oma pädevust suuremas ulatuses, kuid seaduse raamides, teostada. Eelnõu võimaldab ministril otsustada ministeeriumi osakondade nimetused ja pädevuse. Eelnõu muudab seeläbi ministeeriumi juhtimise ja töökorralduse paindlikumaks, lihtsustades ministeeriumi sisemise töökorralduse ümberkujundamist ning võimaldades teha organisatsioonilisi ja koosseisulisi muudatusi kiiremini ilma igakordse Vabariigi Valitsuse 2 OECD 2011. aasta riigivalitsemise raport, OECD raport „Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Goverment Approach. Assessment and Recommendations“ (OECD 2011). Kättesaadav Internetis: https://riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/oecd-riigivalitsemise-raport 2 otsuseta (ilma ministeeriumi põhimääruse muutmiseta). See võimaldab ministeeriumi sees ka kiiremini reageerida uutele väljakutsetele ja paremini kohaneda muutuvate olukordadega. Haridus- ja Teadusministeeriumis on kehtiva põhimääruse kohaselt 19 osakonda. See arv olulisel määral ei muutu. Eelnõu vähendab ka Vabariigi Valitsuse halduskoormust, sest Vabariigi Valitsus ei pea enam otsustama detailseid ministeeriumi sisemist töökorraldust puudutavaid küsimusi. Ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku detailse organisatsioonilise korralduse üle otsustamine on otstarbekam jätta ministri pädevusse. Eelnõu vastuvõtmisega ei kaasne mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega sotsiaalset, sh demograafilist mõju. V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine, sh määrusest lähtuvalt ministeeriumi struktuuri ja juhtimise korrastamine, ei too kaasa otseseid kulutusi. Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid tulusid, kuid paindlikkuse suurendamine ja halduskoormuse vähendamine võimaldab kaudset kulude kokkuhoidu. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Mailis Reps minister Mart Laidmets kantsler 3