Kiri

Hr Tõnis Lukas 09.09.2019 Kultuuriminister Koopia: Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Vabariigi Valitsus Linnamäe HEJ ja Linnamäe HEJ paisu kultuuriväärtuste kaitse küsimused Austatud härra minister Meie pöördumise aluseks on väga teravalt üleskerkinud küsimused Linnamäe hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ) paisu säilitamisega seoses. Samuti ei ole me saanud vastust teile 19.06.2019 saadetud kirjas esitatud küsimustele. Sissejuhatuseks tuletame teile meelde, et Muinsuskaitseamet on väga palju hiljaks jäänud Eesti ühe suursugusema tööstusehitise kaitsega. Kui 2001 Linnamäe HEJ taastamist kavandati, ei esitatud Muinsuskaitseameti poolt nõuet Linnamäe HEJ algupärase ajaloolise (Joonis 1) hoone taastamise osas ja seetõttu nagu Linnamäe HEJ taastamisprojekti arhitekt Raine Karp on selgitanud „Hoone arhitektuurne osa ja sild on projekteeritud jäljendamata vana hoonet.“ Põhjuseks nimetas ta, et praeguseaja turbiinid on väiksemad kui olid vanasti. (Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks, lk 5). Linnamäe HEJ algupärast taastamist ei nõudnud ka Jõelähtme Vallavalitsus. Linnmäe HEJ hoone jäi ajaloolisel kujul taastamata, ajaloolisel kujul taastati ainult Linnamäe HEJ rajatised - kalatrepp imitatsioonina ja pais. Toome siinkohal visuaalse võrdluse milline oli Linnamäe HEJ algusaastatel ja millisena see taastati 2002. Joonis 1: Jägala elektri jõujaam (praeguse nimega Linnamäe HEJ) algusaastatel. Joonis 2: Linnamäe HEJ alates 2002 Muinsuskaitseamet on Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamise põhjusena toonud: „Ehitise mälestiseks tunnistamise ajend on selle kõrge kultuuriväärtus ja avalik huvi kõrge kultuuriväärtusega asja autentsel kujul säilitamiseks“. Küsimus 1.Miks pidas Muinsuskaitseamet väärtuslikuks osaks ainult paisu ega nõudnud Eesti ühe silmapaistvama tööstushoone taastamist ? Linnamäe HEJ pais tunnistati Muinsuskaitseameti poolt kultuurimälestiseks 2016. aastal. Linnamäe HEJ paisu mälestise tunnustele vastavuse hindamiseks koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu „Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks“. Eksperthinnangus peatükis 3 „Hinnang ehitise vastavusele kaitse kriteeriumidele“ kriteeriumi Silmapaistvus selgituseks on kirjas :„Linnamäe hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga on silmapaistvalt mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks (Juske lk 3).“ Kui tutvuda allikaviitena kasutatud A.Juske poolt koostatud 2002 aastal HEJ tutvustava brozüüriga „Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel“, siis lk 3 kirjutab autor, et “Valminud HEJ loeti omal ajal kaunimaks tööstusehitiseks Eestis“ (viitamata algallikale). A.Juske ei ole raamatutes ei enda ega teiste hinnanguna püüdnud väita, et pais koos kalatrepiga (sisuliselt rajatised Ehitusseadustiku mõistes) on tunnistatud kunagi kauneimaks tööstusehitiseks. Kui vaadata seda suursugust hoonet nagu Joonisel 1, siis näeme tõesti kaunist hoonet, aga see ei tõenda kuidagi fakti millele viidatakse eksperthinnangus. Ei ole tõendatud, et hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga (tehnilised betoonkonstruktsioonid) on tunnistatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Kui lugeda A.Juske raamatut „Vesiveskid.“(1993), siis saame lugeda lk 54, et „Autori arvates oli see Eesti ilusaim hüdrolektrijaam.“, mis annab üheselt tunnistust, et kaunimaks peab A.Juske Linnamäe HEJ isikliku subjektiivse hinnanguna. Aastaks 2002 on see A.Juske isiklik hinnang muutunud Juske sõnul üldteada tõeks. 2016 kasutab Muinsuskaitseamet sellisel moel kujunenud hinnangut HEJ kohta kui olulisimat tõestusväärtusega fakti, et tunnistada pais ehitismälestiseks. Küsimus 2. Palun esitage viide algallikale mis tõendab, et „Linnamäe hüdroelektrijaama pais kui betoonkonstruktsioon on tunnitatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.“ Küsimus 3. Kas ehitis saab jätkuvalt olla ehitismälestis (Muinsuskaitseseaduse mõistes) kui rajatise kaitse alla võtmise põhjendused tuginesid valedele faktidele? Wooluvabrik OÜ poolt tellitud keskkonnamõju hindamise aruandes (KMH) on väide, et eksperdile teadaolevalt välistab MKA paisu, kui kultuurimälestise konstruktsiooni muutmist. Sealhulgas aukude lõikamise. Küsimus 4. Kas Muinsuskaitseamet kinnitab Linnamäe HEJ paisu kui ehitismälestise konstruktsiooni muutmise keelamist ? Küsimus 5. Kui Muinsuskaitseamet kinnitab Linnamäe HEJ paisu kui ehitismälestise konstruktsiooni muutmise keelamist, siis millisele Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv) sättele tuginedes on selline otsus tehtud ? Millisele Loodusdirektiivi punktile tuginedes sai teha otsuse, et Linnamäe HEJ pais peab jääma Natura alal loodusliku jõe ja kalade rändetee takistuseks? Lisainfo Lähtudes peamisest, et Linnamäe HEJ pais paikneb looduskaitsealal (Natura 2000), on kohustuslik kaitsealale määratud eesmärkide täitmine, ala terviklikkuse tagamine. Lähtudes kaitseala seadustest, on kohustuslik kõigi tegevuste osas viia läbi Asjakohane hindamine, mille käigus tuvastatakse, kas tegevus on otseselt või ka läbi kolmandate tegevuste kahjuliku mõjuga kaitsealale. Lubatud saavad olla vaid need tegevused, millede puhul on komisjon veendunult kindel, et tegevus ei kahjusta ega avalda halba mõju kaitsealale ja ei takista kaitseala eesmärkide täitmist, v.a. erandite rakendamisel, kuid see saab võimalikuks üksnes seadustest tulenevas korras. Erandite rakendamisel peab olema teaduslikult tõendatud: - et tegevusel puuduvad alternatiivid - et tegevus on hädavajalik ja erakordselt olulise riikliku tähtsusega - et on ülekaalukas võrreldes kaitseala eesmärkidega Selliste tõenduste olemasolul saab tegevusele loa anda vaid siis, kui on välja töötatud asendusmeetmed, millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja Vabariigi Valitsus võib anda tegevuseks loa, kui asendusmeetmed on rakendatud. Tänaseks oleme siiski teadmisel, et: - Jägala jõgi on terve oma kestvuse (~10 000 aastat) olnud kuulus lõhejõgi, mis võimaldas asunduste tekkimist juba muinasajal. - Jägala jõgi kinnitati lõheliste (lõhe, mereforell, jõeforell, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistusse keskkonnaministri määrusega 1996 aastal (RTL 1996, 25/26, 165). - Alates 2004. aastast on Jägala jõel Natura 2000 kaitseala ja seal kehtivad, esmase jõuga, kaitsekord ning eesmärgid- terviklikkuse ja kaitse eesmärkide täitmise tagamise nõue. - Lisaks ka EL Vee Raamdirektiivist tulenevalt on kohustus tagada kaitsealal vee raamdirektiivi eesmärgid 15 aasta jooksul. Tänaseks oleme need tähtajad ületanud. - Linnamäe HEJ vee erikasutusloa kehtivus lõppes juba aastal 2013 ja senini on seda kummalistel kaalutlustel ja puuduvatest kooskõladest teiste seadustega, “pikendatud”, kuigi Veeseadus ei võimalda keskkonnaloa pikendamist. Paraku on see reaalselt kestnud juba kuus aastat. - On teada ka tõsiasi, et vee erikasutusloa otsustamise (kas luba anda või mitte) aluseks peab olema keskkonnamõjude hinnangu aruanne, mida pole tänaseni, kuigi see nõue oli jõus ka aastal 2002. - Tegevuse teostaja, Wooluvabrik OÜ, on saanud korduvalt esialgset õiguskaitset, millel puudub tõenduslik alus ja (praeguses olukorras) seaduslikel alustel perspektiiv, sest isik pole täitnud kolme aasta jooksul seadustest tulenevaid nõudeid (sh esitanud nõuetekohast KMH), mõistes neid, saab veel õiguskaitse looduskahjuliku tegevusega jätkamiseks. - Erinevates pöördumistes välja toodud Jägala jõe taastamisega kaasnevad ohud elukeskkonnale, kaitsealustele nahkhiirtele, Jõelähtme valla elektri varustuskindlusele, energiajulgeolekule, kultuuriväärtusele, Eesti metsale ja taastuvenergia eesmärkidele ei ole tõendatud. Ainult loodusdirektiivi art 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel tõendatud erakordsete asjaolude korral saab tulla kaalumisele Jägala jõe loodusliku seisundi taastamisest loobumine. Tõendatud erakordseid asjaolusid, mille alusel loobuda Jägala jõe taastamisest ei ole leitud ka neli aastat kestnud keskkonna mõjude hindamise tulemusena. - Natura alal ei ole loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur võrdse kaaluga. Natura alal kaaluvad looduskaitse eesmärgid üles kõik teised valdkonnad. - Aastal 2016 väljastatud Kultuurimälestisteks tunnistamise menetlus ei ole läbi viidud seadustega kooskõlaliselt, sest kultuurimälestise objekti Natura alal säilitamisviiside väljatöötamiseks oli kohustus algata asjakohane hindamine, mille käigus oleks selgitatud välja säilitamise viisid, mis ei kahjusta kaitseala terviklikkust ja alale püstitatud eesmärkide täitmist. Lähtudes Eesti Põhiseaduse § 3-st, ei ole 2016 Kultuuriministeeriumi poolt väljastatud määrus Linnamäe HEJ paisu ehitismälestiseks tunnistamisel Põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlaline. Eesti kuultuuripärliteks ei saa pidada objekte, mis hävitavad või kahjustavad oluliselt Eesti Looduskeskkonda. Eestis ei eksisteeri ka ainsatki seadust või head tava, mis seda võimaldaks. Eesti kultuuri hälliks on ja oligi toimiv looduskeskkond. Kui me selle oleme unustanud, mis kultuurist me siis veel saame rääkida. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Ootame küsimustele vastuseid. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu [email protected] Jägala Kalateed MTÜ Kirja koostajad: Liivia Mahlapuu ja Madis Messimas Hr Tõnis Lukas 09.09.2019 Kultuuriminister Koopia: Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Vabariigi Valitsus Linnamäe HEJ ja Linnamäe HEJ paisu kultuuriväärtuste kaitse küsimused Austatud härra minister Meie pöördumise aluseks on väga teravalt üleskerkinud küsimused Linnamäe hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ) paisu säilitamisega seoses. Samuti ei ole me saanud vastust teile 19.07.2019 saadetud kirjale. Sissejuhatuseks tuletame teile meelde, et Muinsuskaitseamet on väga palju hiljaks jäänud Eesti ühe suursugusema tööstusehitise kaitsega. Kui 2001 Linnamäe HEJ taastamist kavandati, ei esitatud Muinsuskaitseameti poolt nõuet Linnamäe HEJ algupärase ajaloolise (Joonis 1) hoone taastamise osas ja seetõttu nagu Linnamäe HEJ taastamisprojekti arhitekt Raine Karp on selgitanud „Hoone arhitektuurne osa ja sild on projekteeritud jäljendamata vana hoonet.“ Põhjuseks nimetas ta, et praeguseaja turbiinid on väiksemad kui olid vanasti. (Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks, lk 5). Linnamäe HEJ algupärast taastamist ei nõudnud ka Jõelähtme Vallavalitsus. Linnmäe HEJ hoone jäi ajaloolisel kujul taastamata, ajaloolisel kujul taastati ainult Linnamäe HEJ rajatised - kalatrepp imitatsioonina ja pais. Toon siinkohal visuaalse võrdluse milline oli Linnamäe HEJ algusaastatel ja millisena see taastati 2002. Joonis 1: Jägala elektri jõujaam (praeguse nimega Linnamäe HEJ) algusaastatel. Joonis 2: Linnamäe HEJ alates 2002 Muinsuskaitseamet on Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamise põhjusena toonud: „Ehitise mälestiseks tunnistamise ajend on selle kõrge kultuuriväärtus ja avalik huvi kõrge kultuuriväärtusega asja autentsel kujul säilitamiseks“. Küsimus 1.Miks pidas Muinsuskaitseamet väärtuslikuks osaks ainult paisu ega nõudnud Eesti ühe silmapaistvama tööstushoone taastamist ? Linnamäe HEJ pais tunnistati Muinsuskaitseameti poolt kultuurimälestiseks 2016. aastal. Linnamäe HEJ paisu mälestise tunnustele vastavuse hindamiseks koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu „Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks“. Eksperthinnangus peatükis 3 „Hinnang ehitise vastavusele kaitse kriteeriumidele“ kriteeriumi Silmapaistvus selgituseks on kirjas :„Linnamäe hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga on silmapaistvalt mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks (Juske lk 3).“ Kui tutvuda allikaviitena kasutatud A.Juske poolt koostatud 2002 aastal HEJ tutvustava brozüüriga „Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel“, siis lk 3 kirjutab autor, et “Valminud HEJ loeti omal ajal kaunimaks tööstusehitiseks Eestis“ (viitamata algallikale). A.Juske ei ole raamatutes ei enda ega teiste hinnanguna püüdnud väita, et pais koos kalatrepiga (sisuliselt rajatised Ehitusseadustiku mõistes) on tunnistatud kunagi kauneimaks tööstusehitiseks. Kui vaadata seda suursugust hoonet nagu Joonisel 1, siis näeme tõesti kaunist hoonet, aga see ei tõenda kuidagi fakti millele viidatakse eksperthinnangus. Ei ole tõendatud, et hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga (tehnilised betoonkonstruktsioonid) on tunnistatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Kui lugeda A.Juske raamatut „Vesiveskid.“(1993), siis saame lugeda lk 54, et „Autori arvates oli see Eesti ilusaim hüdrolektrijaam.“, mis annab üheselt tunnistust, et kaunimaks peab A.Juske Linnamäe HEJ isikliku subjektiivse hinnanguna. Aastaks 2002 on see A.Juske isiklik hinnang muutunud Juske sõnul üldteada tõeks. 2016 kasutab Muinsuskaitseamet sellisel moel kujunenud hinnangut HEJ kohta kui olulisimat tõestusväärtusega fakti, et tunnistada pais ehitismälestiseks. Küsimus 2. Palun esitage viide algallikale mis tõendab, et „Linnamäe hüdroelektrijaama pais kui betoonkonstruktsioon on tunnitatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.“ Küsimus 3. Kas ehitis saab jätkuvalt olla ehitismälestis (Muinsuskaitseseaduse mõistes) kui rajatise kaitse alla võtmise põhjendused tuginesid valedele faktidele? Wooluvabrik OÜ poolt tellitud keskkonnamõju hindamise aruandes (KMH) on väide, et eksperdile teadaolevalt välistab MKA paisu, kui kultuurimälestise konstruktsiooni muutmist. Sealhulgas aukude lõikamise. Küsimus 4. Kas Muinsuskaitseamet kinnitab Linnamäe HEJ paisu kui ehitismälestise konstruktsiooni muutmise keelamist ? Küsimus 5. Kui Muinsuskaitseamet kinnitab Linnamäe HEJ paisu kui ehitismälestise konstruktsiooni muutmise keelamist, siis millisele Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv) sättele tuginedes on selline otsus tehtud ? Millisele Loodusdirektiivi punktile tuginedes sai teha otsuse, et Linnamäe HEJ pais peab jääma Natura alal loodusliku jõe ja kalade rändetee takistuseks? Lisainfo Lähtudes peamisest, et Linnamäe HEJ pais paikneb looduskaitsealal (Natura 2000), on kohustuslik kaitsealale määratud eesmärkide täitmine, ala terviklikkuse tagamine. Lähtudes kaitseala seadustest, on kohustuslik kõigi tegevuste osas viia läbi Asjakohane hindamine, mille käigus tuvastatakse, kas tegevus on otseselt või ka läbi kolmandate tegevuste kahjuliku mõjuga kaitsealale. Lubatud saavad olla vaid need tegevused, millede puhul on komisjon veendunult kindel, et tegevus ei kahjusta ega avalda halba mõju kaitsealale ja ei takista kaitseala eesmärkide täitmist, v.a. erandite rakendamisel, kuid see saab võimalikuks üksnes seadustest tulenevas korras. Erandite rakendamisel peab olema teaduslikult tõendatud: - et tegevusel puuduvad alternatiivid - et tegevus on hädavajalik ja erakordselt olulise riikliku tähtsusega - et on ülekaalukas võrreldes kaitseala eesmärkidega Selliste tõenduste olemasolul saab tegevusele loa anda vaid siis, kui on välja töötatud asendusmeetmed, millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja Vabariigi Valitsus võib anda tegevuseks loa, kui asendusmeetmed on rakendatud. Tänaseks oleme siiski teadmisel, et: - Jägala jõgi on terve oma kestvuse (~10 000 aastat) olnud kuulus lõhejõgi, mis võimaldas asunduste tekkimist juba muinasajal. - Jägala jõgi kinnitati lõheliste (lõhe, mereforell, jõeforell, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistusse keskkonnaministri määrusega 1996 aastal (RTL 1996, 25/26, 165). - Alates 2004. aastast on Jägala jõel Natura 2000 kaitseala ja seal kehtivad, esmase jõuga, kaitsekord ning eesmärgid- terviklikkuse ja kaitse eesmärkide täitmise tagamise nõue. - Lisaks ka EL Vee Raamdirektiivist tulenevalt on kohustus tagada kaitsealal vee raamdirektiivi eesmärgid 15 aasta jooksul. Tänaseks oleme need tähtajad ületanud. - Linnamäe HEJ vee erikasutusloa kehtivus lõppes juba aastal 2013 ja senini on seda kummalistel kaalutlustel ja puuduvatest kooskõladest teiste seadustega, “pikendatud”, kuigi Veeseadus ei võimalda keskkonnaloa pikendamist. Paraku on see reaalselt kestnud juba kuus aastat. - On teada ka tõsiasi, et vee erikasutusloa otsustamise (kas luba anda või mitte) aluseks peab olema keskkonnamõjude hinnangu aruanne, mida pole tänaseni, kuigi see nõue oli jõus ka aastal 2002. - Tegevuse teostaja, Wooluvabrik OÜ, on saanud korduvalt esialgset õiguskaitset, millel puudub tõenduslik alus ja (praeguses olukorras) seaduslikel alustel perspektiiv, sest isik pole täitnud kolme aasta jooksul seadustest tulenevaid nõudeid (sh esitanud nõuetekohast KMH), mõistes neid, saab veel õiguskaitse looduskahjuliku tegevusega jätkamiseks. - Erinevates pöördumistes välja toodud Jägala jõe taastamisega kaasnevad ohud elukeskkonnale, kaitsealustele nahkhiirtele, Jõelähtme valla elektri varustuskindlusele, energiajulgeolekule, kultuuriväärtusele, Eesti metsale ja taastuvenergia eesmärkidele ei ole tõendatud. Ainult loodusdirektiivi art 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel tõendatud erakordsete asjaolude korral saab tulla kaalumisele Jägala jõe loodusliku seisundi taastamisest loobumine. Tõendatud erakordseid asjaolusid, mille alusel loobuda Jägala jõe taastamisest ei ole leitud ka neli aastat kestnud keskkonna mõjude hindamise tulemusena. - Natura alal ei ole loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur võrdse kaaluga. Natura alal kaaluvad looduskaitse eesmärgid üles kõik teised valdkonnad. - Aastal 2016 väljastatud Kultuurimälestisteks tunnistamise menetlus ei ole läbi viidud seadustega kooskõlaliselt, sest kultuurimälestise objekti Natura alal säilitamisviiside väljatöötamiseks oli kohustus algata asjakohane hindamine, mille käigus oleks selgitatud välja säilitamise viisid, mis ei kahjusta kaitseala terviklikkust ja alale püstitatud eesmärkide täitmist. Lähtudes Eesti Põhiseaduse § 3-st, ei ole 2016 Kultuuriministeeriumi poolt väljastatud määrus Linnamäe HEJ paisu ehitismälestiseks tunnistamisel Põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlaline. Eesti kuultuuripärliteks ei saa pidada objekte, mis hävitavad või kahjustavad oluliselt Eesti Looduskeskkonda. Eestis ei eksisteeri ka ainsatki seadust või head tava, mis seda võimaldaks. Eesti kultuuri hälliks on ja oligi toimiv looduskeskkond. Kui me selle oleme unustanud, mis kultuurist me siis veel saame rääkida. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Ootame küsimustele vastuseid. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu [email protected] Jägala Kalateed MTÜ Kirja koostajad: Liivia Mahlapuu ja Madis Messimas Kultuuriministeerium Meie: 25.09.2019 nr 7-5.5/19-01236-2 Kirja edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud kirja. Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: MTÜ Jägala Kalateed 9.9.2019 kiri Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Hr Tõnis Lukas 09.09.2019 Kultuuriminister Koopia: Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Vabariigi Valitsus Linnamäe HEJ ja Linnamäe HEJ paisu kultuuriväärtuste kaitse küsimused Austatud härra minister Meie pöördumise aluseks on väga teravalt üleskerkinud küsimused Linnamäe hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ) paisu säilitamisega seoses. Samuti ei ole me saanud vastust teile 19.07.2019 saadetud kirjale. Sissejuhatuseks tuletame teile meelde, et Muinsuskaitseamet on väga palju hiljaks jäänud Eesti ühe suursugusema tööstusehitise kaitsega. Kui 2001 Linnamäe HEJ taastamist kavandati, ei esitatud Muinsuskaitseameti poolt nõuet Linnamäe HEJ algupärase ajaloolise (Joonis 1) hoone taastamise osas ja seetõttu nagu Linnamäe HEJ taastamisprojekti arhitekt Raine Karp on selgitanud „Hoone arhitektuurne osa ja sild on projekteeritud jäljendamata vana hoonet.“ Põhjuseks nimetas ta, et praeguseaja turbiinid on väiksemad kui olid vanasti. (Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks, lk 5). Linnamäe HEJ algupärast taastamist ei nõudnud ka Jõelähtme Vallavalitsus. Linnmäe HEJ hoone jäi ajaloolisel kujul taastamata, ajaloolisel kujul taastati ainult Linnamäe HEJ rajatised - kalatrepp imitatsioonina ja pais. Toon siinkohal visuaalse võrdluse milline oli Linnamäe HEJ algusaastatel ja millisena see taastati 2002. Joonis 1: Jägala elektri jõujaam (praeguse nimega Linnamäe HEJ) algusaastatel. Joonis 2: Linnamäe HEJ alates 2002 Muinsuskaitseamet on Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamise põhjusena toonud: „Ehitise mälestiseks tunnistamise ajend on selle kõrge kultuuriväärtus ja avalik huvi kõrge kultuuriväärtusega asja autentsel kujul säilitamiseks“. Küsimus 1.Miks pidas Muinsuskaitseamet väärtuslikuks osaks ainult paisu ega nõudnud Eesti ühe silmapaistvama tööstushoone taastamist ? Linnamäe HEJ pais tunnistati Muinsuskaitseameti poolt kultuurimälestiseks 2016. aastal. Linnamäe HEJ paisu mälestise tunnustele vastavuse hindamiseks koostas Muinsuskaitseamet eksperdihinnangu „Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamiseks“. Eksperthinnangus peatükis 3 „Hinnang ehitise vastavusele kaitse kriteeriumidele“ kriteeriumi Silmapaistvus selgituseks on kirjas :„Linnamäe hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga on silmapaistvalt mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis tunnistati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks (Juske lk 3).“ Kui tutvuda allikaviitena kasutatud A.Juske poolt koostatud 2002 aastal HEJ tutvustava brozüüriga „Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel“, siis lk 3 kirjutab autor, et “Valminud HEJ loeti omal ajal kaunimaks tööstusehitiseks Eestis“ (viitamata algallikale). A.Juske ei ole raamatutes ei enda ega teiste hinnanguna püüdnud väita, et pais koos kalatrepiga (sisuliselt rajatised Ehitusseadustiku mõistes) on tunnistatud kunagi kauneimaks tööstusehitiseks. Kui vaadata seda suursugust hoonet nagu Joonisel 1, siis näeme tõesti kaunist hoonet, aga see ei tõenda kuidagi fakti millele viidatakse eksperthinnangus. Ei ole tõendatud, et hüdroelektrijaama pais koos kalatrepiga (tehnilised betoonkonstruktsioonid) on tunnistatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Kui lugeda A.Juske raamatut „Vesiveskid.“(1993), siis saame lugeda lk 54, et „Autori arvates oli see Eesti ilusaim hüdrolektrijaam.“, mis annab üheselt tunnistust, et kaunimaks peab A.Juske Linnamäe HEJ isikliku subjektiivse hinnanguna. Aastaks 2002 on see A.Juske isiklik hinnang muutunud Juske sõnul üldteada tõeks. 2016 kasutab Muinsuskaitseamet sellisel moel kujunenud hinnangut HEJ kohta kui olulisimat tõestusväärtusega fakti, et tunnistada pais ehitismälestiseks. Küsimus 2. Palun esitage viide algallikale mis tõendab, et „Linnamäe hüdroelektrijaama pais kui betoonkonstruktsioon on tunnitatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.“ Küsimus 3. Kas ehitis saab jätkuvalt olla ehitismälestis (Muinsuskaitseseaduse mõistes) kui rajatise kaitse alla võtmise põhjendused tuginesid valedele faktidele? Wooluvabrik OÜ poolt tellitud keskkonnamõju hindamise aruandes (KMH) on väide, et eksperdile teadaolevalt välistab MKA paisu, kui kultuurimälestise konstruktsiooni muutmist. Sealhulgas aukude lõikamise. Küsimus 4. Kas Muinsuskaitseamet kinnitab Linnamäe HEJ paisu kui ehitismälestise konstruktsiooni muutmise keelamist ? Küsimus 5. Kui Muinsuskaitseamet kinnitab Linnamäe HEJ paisu kui ehitismälestise konstruktsiooni muutmise keelamist, siis millisele Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv) sättele tuginedes on selline otsus tehtud ? Millisele Loodusdirektiivi punktile tuginedes sai teha otsuse, et Linnamäe HEJ pais peab jääma Natura alal loodusliku jõe ja kalade rändetee takistuseks? Lisainfo Lähtudes peamisest, et Linnamäe HEJ pais paikneb looduskaitsealal (Natura 2000), on kohustuslik kaitsealale määratud eesmärkide täitmine, ala terviklikkuse tagamine. Lähtudes kaitseala seadustest, on kohustuslik kõigi tegevuste osas viia läbi Asjakohane hindamine, mille käigus tuvastatakse, kas tegevus on otseselt või ka läbi kolmandate tegevuste kahjuliku mõjuga kaitsealale. Lubatud saavad olla vaid need tegevused, millede puhul on komisjon veendunult kindel, et tegevus ei kahjusta ega avalda halba mõju kaitsealale ja ei takista kaitseala eesmärkide täitmist, v.a. erandite rakendamisel, kuid see saab võimalikuks üksnes seadustest tulenevas korras. Erandite rakendamisel peab olema teaduslikult tõendatud: - et tegevusel puuduvad alternatiivid - et tegevus on hädavajalik ja erakordselt olulise riikliku tähtsusega - et on ülekaalukas võrreldes kaitseala eesmärkidega Selliste tõenduste olemasolul saab tegevusele loa anda vaid siis, kui on välja töötatud asendusmeetmed, millest on teavitatud Euroopa Komisjoni ja Vabariigi Valitsus võib anda tegevuseks loa, kui asendusmeetmed on rakendatud. Tänaseks oleme siiski teadmisel, et: - Jägala jõgi on terve oma kestvuse (~10 000 aastat) olnud kuulus lõhejõgi, mis võimaldas asunduste tekkimist juba muinasajal. - Jägala jõgi kinnitati lõheliste (lõhe, mereforell, jõeforell, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistusse keskkonnaministri määrusega 1996 aastal (RTL 1996, 25/26, 165). - Alates 2004. aastast on Jägala jõel Natura 2000 kaitseala ja seal kehtivad, esmase jõuga, kaitsekord ning eesmärgid- terviklikkuse ja kaitse eesmärkide täitmise tagamise nõue. - Lisaks ka EL Vee Raamdirektiivist tulenevalt on kohustus tagada kaitsealal vee raamdirektiivi eesmärgid 15 aasta jooksul. Tänaseks oleme need tähtajad ületanud. - Linnamäe HEJ vee erikasutusloa kehtivus lõppes juba aastal 2013 ja senini on seda kummalistel kaalutlustel ja puuduvatest kooskõladest teiste seadustega, “pikendatud”, kuigi Veeseadus ei võimalda keskkonnaloa pikendamist. Paraku on see reaalselt kestnud juba kuus aastat. - On teada ka tõsiasi, et vee erikasutusloa otsustamise (kas luba anda või mitte) aluseks peab olema keskkonnamõjude hinnangu aruanne, mida pole tänaseni, kuigi see nõue oli jõus ka aastal 2002. - Tegevuse teostaja, Wooluvabrik OÜ, on saanud korduvalt esialgset õiguskaitset, millel puudub tõenduslik alus ja (praeguses olukorras) seaduslikel alustel perspektiiv, sest isik pole täitnud kolme aasta jooksul seadustest tulenevaid nõudeid (sh esitanud nõuetekohast KMH), mõistes neid, saab veel õiguskaitse looduskahjuliku tegevusega jätkamiseks. - Erinevates pöördumistes välja toodud Jägala jõe taastamisega kaasnevad ohud elukeskkonnale, kaitsealustele nahkhiirtele, Jõelähtme valla elektri varustuskindlusele, energiajulgeolekule, kultuuriväärtusele, Eesti metsale ja taastuvenergia eesmärkidele ei ole tõendatud. Ainult loodusdirektiivi art 6 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel tõendatud erakordsete asjaolude korral saab tulla kaalumisele Jägala jõe loodusliku seisundi taastamisest loobumine. Tõendatud erakordseid asjaolusid, mille alusel loobuda Jägala jõe taastamisest ei ole leitud ka neli aastat kestnud keskkonna mõjude hindamise tulemusena. - Natura alal ei ole loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur võrdse kaaluga. Natura alal kaaluvad looduskaitse eesmärgid üles kõik teised valdkonnad. - Aastal 2016 väljastatud Kultuurimälestisteks tunnistamise menetlus ei ole läbi viidud seadustega kooskõlaliselt, sest kultuurimälestise objekti Natura alal säilitamisviiside väljatöötamiseks oli kohustus algata asjakohane hindamine, mille käigus oleks selgitatud välja säilitamise viisid, mis ei kahjusta kaitseala terviklikkust ja alale püstitatud eesmärkide täitmist. Lähtudes Eesti Põhiseaduse § 3-st, ei ole 2016 Kultuuriministeeriumi poolt väljastatud määrus Linnamäe HEJ paisu ehitismälestiseks tunnistamisel Põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlaline. Eesti kuultuuripärliteks ei saa pidada objekte, mis hävitavad või kahjustavad oluliselt Eesti Looduskeskkonda. Eestis ei eksisteeri ka ainsatki seadust või head tava, mis seda võimaldaks. Eesti kultuuri hälliks on ja oligi toimiv looduskeskkond. Kui me selle oleme unustanud, mis kultuurist me siis veel saame rääkida. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Ootame küsimustele vastuseid. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu [email protected] Jägala Kalateed MTÜ Kirja koostajad: Liivia Mahlapuu ja Madis Messimas From: Jägala Kalateed <[email protected]> Sent: Tuesday, September 10, 2019 11:17 AM To: KUL min <[email protected]> Subject: Fwd: Linnamäe HEJ ja Linnamäe HEJ paisu kultuuriväärtuste kaitse küsimused Tere, eelmises kirjas oli viga. Vigane oli lause: „Samuti ei ole me saanud vastust teile 19.07.2019 saadetud kirjale.“ Parandasin vea, me ei ole saanud vastuseid 19.06.2019 saadetud kirjas esitatud küsimustele. Saadan parandatud kuupäevaga kirja uuesti. Lugupidamisega, Liivia Mahlapuu