Kiri

NÕUKOGU OTSUS Tallinn 09.04.2019 Nr 1-1/12 Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2018 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 7 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2018“. (allkirjastatud digitaalselt) Aadu Must Nõukogu esimees  K P MG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia S ÕLTUMATU V ANDE AUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule A rv a m us Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2018, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 6 kuni 21 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2018 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. A rv a m us e a lus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu inform a ts ioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt vää rkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. J uhtkonna ja nende, k elle ülesandeks on v a litsemine, k ohustused s eoses raamatupidamise a a s ta a rua ndega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Va ndea udiitori k ohus tus ed s eos es ra a m a tupida m is e a a s ta a rua nde a uditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamis e aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:  teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;  omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;  hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;  teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused v õivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;  hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis . Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus . Tallinn, 5. aprill 2019 /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2018 - 31.12.2018 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 726 307 501 Faks: 3 726 311 410 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rahvusraamatukogu.ee Peadirektor: Janne Andresoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aastaaruanne 2018 SISUKORD Tegevusaruanne ........................................................................................................................... 3 Raamatupidamise aastaaruanne ............................................................................................... 6 Bilanss ......................................................................................................................................... 6 Tulemiaruanne ............................................................................................................................. 7 Rahavoogude aruanne ................................................................................................................. 8 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................... 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad .................................................................................... 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted.................................................................................................... 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 14 Lisa 3 Maksud ....................................................................................................................... 14 Lisa 4 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 15 Lisa 5 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 16 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................... 17 Lisa 7 Kasutusrent ................................................................................................................. 17 Lisa 8 Müügitulu ................................................................................................................... 18 Lisa 9 Sihtfinantseerimine ..................................................................................................... 19 Lisa 10 Majandamiskulud ..................................................................................................... 20 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 20 Lisa 12 Tööjõukulud ............................................................................................................. 21 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud ........................................................................................ 21 Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................... 21 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ........................................................................................... 22 Majandusaasta aruande allkirjad ............................................................................................. 24 2  Aastaaruanne 2018 Tegevusaruanne Eesti Rahvusraamatukogu 2018. aasta tegevuskava lähtus raamatukogu missioonist säilitada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Hoidsime oma pilgu visioonil olla uue põlvkonna raamatukogu Euroopa haridus- ja kultuurimaastikul. 2018. aasta tulemusi analüüsides saame tõdeda, et aasta oli edukas ja eesmärkide täitmiseks tehtud tegevused kandsid vilja. Peamised tegevusfookused olid suunatud kogude ja teenuste kättesaadavuse suurendamisele ning teenusepõhise organisatsiooni arendamisele. Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi RR) tähistas koos Eesti Vabariigiga 2018. aastal 100. aastapäeva. Selle olulise tähtpäeva väärikas ning mõtestatud tähistamine kajastus ka raamatukogu 2018. aasta tegevuseesmärkides. Olulisimad ettevõtmised selles vallas olid esinduslik raamatunäitus ja kultuuriprogramm Sada aastat kirjandust, mis andsid ülevaate rahvuskirjanduse suundumustest kümnel kümnendil, ning Baltimaade rahvusraamatukogude ühisnäitus kolme riigi kirjastamistegevusest kahe maailmasõja vahel Keelu alla! Balti raamat 1918–1940, samuti näitus Riigiraamatukogu 100, mis tutvustas parlamendiraamatukogu kujunemist. Juubeliaasta tippsündmusteks olid Piret Lotmani monograafia Eesti Rahvusraamatukogu 1918–2018 ilmumine, rahvusraamatukogude mõju ja rolli ühiskonnas käsitlenud RR-i juubelikonverents Imagine a National Library ning RR-i juubeligala. 2018. aasta oli lähiaastateks uute sihtide seadmise aasta. Väärtuslikuks ja sisukaks organisatsiooni arengu mõttes kujunes strateegiaprotsess ise, mis toimus laialdase kaasamisena ja milles osales üle 100 RR-i töötaja. Organisatsiooni arendamise vallas oli mullu peatähelepanu teenuspõhiseks organisatsiooniks kujunemisel. Rakendasime teenuste portfellijuhtimist: tegelesime teenuste kaardistamise, analüüsimise, hindamise ja kinnitamisega. Kujundasime välja teenuste kvaliteedinäitajate süsteemi, milles kirjeldatud mõõdikud on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike teenuste registri näitajatega. Lõime teenusejuhtide koolitamiseks aastaringse seminarisarja ning RR-i töötajate ja kasutajate infokirjaoskuse arendamiseks koolitussarja ja veebipõhise kanali. Viisime edukalt läbi Rahandusministeeriumi kaudu rahastatud projekti, et luua RR-i juhtimissüsteemi terviklik kirjeldus, milles on kirjeldatud kõik selle elemendid ja juhtimistegevuste aastakalender. Kogude säilitamise ning andmete ja teenuste kättesaadavaks tegemise vallas oli kõige mahukamaks arendusprojektiks raadiokiiptehnoloogial (RFID) põhineva raamatukaitsesüsteemi terviklahenduse loomine. Raamatukaitsesüsteemi terviklahendus tagab nüüd teavikute kaitse ja ressursimahukate protsesside efektiivsuse, tõstab kliendi vaates teenuse kvaliteeti ja kasutusmugavust. Algas digitaalarhiivi DIGAR analüüs, mis on uue platvormi tellimise ettevalmistuseks. Koostati DIGAR-i ühise kasutajaliidese funktsionaalne kirjeldus. Alustati ajakirjade trükifailide avaldamist DIGAR-i Eesti artiklite portaalis. Viidi läbi e-väljaannete laenutuse sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte vaatlev analüüs, mis on aluseks avaliku ja ühtse 3  Aastaaruanne 2018 üle-eestilise e-väljaannete laenutusteenuse arendamiseks. Jätkus töö uuele väljaannete kataloogimisstandardile RDA (Resource Description and Access) üleminekuks. Kaardistati isikuandmete töötluse ja haldamise vastavus isikuandmete kaitse üldmääruse tingimustele ja asuti andmete töötlust ja haldamist määrusega vastavusse viima. Loodi RR-i uus koduleht. Esitati edukas taotlus EAS-i innovatsiooni edendavate hangete toetamise vooru projektiga Raamatud liikuma raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse arendamiseks, projektiga alustatakse 2019. a. RR osales koos Kultuuriministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga raamatukogusüsteemide valitsemismudeli ja kestlikkuse analüüsis, mille tulemused on aluseks raamatukogusüsteemi arendusplaani koostamisel. RR-i arvutitöökohtade haldus viidi üle Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusesse. Eriti rõõmustas meid mullune lugemisala külastuste hüppeline kasv, kojulaenutuste ja haridustegevustes osalejate arvu suurenemine. Kogude kättesaadavuse suurendamiseks jõudsime digiteeritud lehekülgede mahu osas esmakordselt poole miljoni ületamiseni. Üsna ootuspäraseks osutus uute registreeritud kasutajate arvu vähenemine, kuna RR-i hoone on kõigile avatud ja teenuseid saab kasutada ka ilma registreerimiseta. RR-i andmebaaside kasutus oli 6% võrra 2017. a koondtulemusest madalam, selle põhjuseks oli uue kodulehe külastuste vähenemine rohkem kui poole võrra. See on tingitud muutusest statistika kogumise korras. 2018. aasta tulemused võrrelduna 2017. aasta tulemustega RR-i soovitusindeks Lugemisala Registreeritud uued Kojulaenutuste arv 73% füüsiliste külastuste kasutajad +15% (2018. a eesmärk arv -16% 65%) +25% 2017. a 8065 2017. a 29 256 2017. a 135 125 2018. a 6732 2018. a 33 701 2018. a 169 228 Haridustegevustes RR-i Trükifailide Digiteeritud osalenute arv andmebaaside hankimine 99,8 % lehekülgede arv +65% kasutus 530 550 2017. a 1950 -6% (2018. a eesmärk (2018. a eesmärk 2018. a 3226 2017. a 2 706 472 95%) 450 000) 2018. a 2 551 801 Teeninduskvaliteet on raamatukogutöö kõige kõrgemalt hinnatud indikaator, mille jälgimine on avalikku teenust pakkuva organisatsiooni üks olulisemaid näitajaid. RR-is on teeninduskvaliteeti pidevalt jälgitud juba viis aastat, klientide tagasisidet kogutakse teenuste soovitusindeksi küsitluste abil. Soovitusindeks 2016 Soovitusindeks 2017 Soovitusindeks 2018 64% 59,1% 73% 4  Aastaaruanne 2018 Aasta aastalt on RR-i soovitusindeks tõusnud, ületades 2018. a lõpuks 73% piiri. Näitaja tõus annab tunnistust sellest, et laiapõhjalised tegevused teeninduskvaliteedi tõstmise, ühtlustamise ning teenuste kasutajasõbralikumaks muutmise nimel on vilja kandnud. RR-i 2018. a tegevusaruanne on ülesehituselt teenuspõhise organisatsiooni ja teenuste strateegiliste eesmärkide tulemuste ülevaade, andes hinnangu aasta ja strateegiaperioodi tulemuslikkusele. Teenused on tegevuseesmärkide alusel kirjeldatud strateegiapeatükkide alajaotistena. Rahvusraamatukogu tegevuskava 2018 ja tegevusaruanne 2018 on kättesaadavad Rahvusraamatukogu kodulehelt www.nlib.ee/aruanded FINANTSNÄITAJAD 2016 2017 2018 (tuhandetes eurodes) Bilansimaht 13 588 13 856 13 559 Käibevara 1004 1 238 1 016 Põhivara 12 583 12 619 12 543 Lühiajalised kohustised 489 663 431 Netovara 13 099 13 194 13 128 Müügitulu 672 643 667 Eraldised riigieelarvest 5 840 6 288 6 660 Muud sihtfinantseeringud 679 513 1 170 Tegevuskulud 7 001 7 360 8 575 Tulem 194 95 -66 SUHTARVUD 2016 2017 2018 Käibevara/lühiajalised kohustised 205% 187% 236% Põhivara/bilansimaht 93% 91% 93% Netovara/bilansimaht 96% 95% 97% Müügitulu/eraldised 12% 10% 10% 2018. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 258 töötajat; töötajatele makstud töötasude üldsumma oli 3 887 676 eurot. Peadirektori töötasu oli 52 805 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2018. aastal kokku 2 795 eurot. 5  Aastaaruanne 2018 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) AKTIVA (vara) lisa 31.12.2018 31.12.2017 Käibevara Raha 678 004 876 982 Nõuded ja ettemaksed 2 314 349 332 145 Varud 23 979 28 628 Käibevara kokku 1 016 331 1 237 754 Põhivara Materiaalne põhivara 4 12 387 470 12 503 419 Immateriaalne põhivara 5 155 063 115 141 Põhivara kokku 12 542 533 12 618 560 AKTIVA (vara) KOKKU 13 558 865 13 856 314 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 430 749 662 566 Lühiajalised kohustised kokku 430 749 662 566 Kohustised kokku 430 749 662 566 Netovara 13 128 116 13 193 748 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 13 558 865 13 856 314 6  Aastaaruanne 2018 Tulemiaruanne (eurodes) lisa 2018 2017 Müügitulu (Tegevustulu) 8 667 020 643 421 Tegevustoetus 6 660 000 6 288 000 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 294 067 264 059 sh välisabi 31 656 62 173 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 876 348 248 539 sh välisabi 85 910 6 446 Muud tegevustulud 11 563 12 516 Kokku tegevustulud 8 508 998 7 456 536 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 -2 339 028 -1 827 803 (majandamiskulud) Mitmesugused tegevuskulud 11 -396 288 -366 063 Tööjõukulud 12 -5 314 603 -4 664 695 Muu tegevuskulu -1 250 -2 000 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 4,5 -523 595 -499 794 Kokku tegevuskulud -8 574 764 -7 360 355 Tegevustulem -65 766 96 181 Finantstulud ja –kulud Intressikulu 0 -1 230 Intressitulu 134 129 Finantstulud ja –kulud kokku 134 -1 100 Aruandeaasta tulem -65 633 95 081 7  Aastaaruanne 2018 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 2018 2017 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -65 766 96 181 Korrigeerimised: Põhivara kulum 4,5 523 595 499 794 Põhivara soetamiseks käibemaksukulu 49 297 66 799 Sihtfinantseerimise tulud 9 -294 067 -264 059 Põhitegevusega seotud käibevara muutus 17 796 -58 405 Varude muutus 4 649 15 984 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus -92 503 50 606 Kokku rahavood põhitegevusest 143 000 406 900 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel tasutud -462 597 -522 585 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara 120 485 314 840 soetamiseks Laekunud intressid ja muu finantstulu 134 129 Kokku rahavood investeerimistegevusest -341 979 -207 616 Rahavood finantseerimistegevusest Tasutud kapitalirendimaksed 0 -6 499 Makstud intressid 0 -1 230 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -7 729 Rahavood kokku -198 979 191 555 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 876 982 685 427 Raha ja selle ekvivalentide muutus -198 979 191 555 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 678 004 876 982 8  Aastaaruanne 2018 Netovara muutuste aruanne (eurodes) Netovara seisuga 31.12.2016 13 098 667 2017. aasta tulem 95 081 Netovara seisuga 31.12.2017 13 193 748 2018. aasta tulem -65 632 Netovara seisuga 31.12.2018 13 128 116 9  Aastaaruanne 2018 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit. Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. 10  Aastaaruanne 2018 Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Lootusetud nõuded on aruandeaastal antud inkassofirmadele. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 5000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: hooned ja hoonestusõigus 2 % aastas masinad ja seadmed 10 - 20% aastas muu inventar 10 - 25% aastas 11  Aastaaruanne 2018 Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 14 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale 12  Aastaaruanne 2018 ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Toetused Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud Eurodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on 13  Aastaaruanne 2018 seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.2018 31.12.2017 Nõuded ostjate vastu 78 360 60 322 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -3 202 -1 302 Muud viitlaekumised 2 137 963 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 5 989 5 989 Sihtfinantseerimise nõuded 9 28 198 5 861 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 352 178 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 202 117 259 893 Muud lühiajalised nõuded 398 241 Kokku 314 349 332 145 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 3 Maksud 31.12.2018 31.12.2017 lisa ettemakse võlg ettemakse võlg Ettemaksukonto 2 5 989 5 989 Käibemaks 15 368 24 283 Erisoodustuste tulumaks 2 548 2 869 Üksikisiku tulumaks 47 942 49 240 Sotsiaalmaks 114 758 104 341 Töötuskindlustusmaks 7 122 6 384 Kogumispensioni makse 4 821 4 848 Kokku ettemaksed 2 5 989 5 989 Kokku võlad 6 192 561 191 965 14  Aastaaruanne 2018 Lisa 4 Materiaalne põhivara Infotehno- Ehitised ja Masinad loogia ja Kunsti- Maa hoonestus- ja Teavikud Kokku muu väärtused õigus seadmed inventar Soetusmaksumus 666 017 19 801 978 1 060 785 314 355 69 927 4 259 577 26 172 639 31.12.2016 Soetamine 2017 112 470 75 937 109 127 417 215 367 513 318 Ümberklassifitseerimine -118 407 118 407 0 Mahakandmine 2017 -36 293 -384 -7 464 -44 141 Soetusmaksumus 666 017 19 914 448 982 022 541 890 69 960 4 467 480 26 641 817 31.12.2017 Akumuleeritud kulum -1 001 0 -12 477 934 -240 560 0 0 -13 719 761 31.12.2016 267 Arvestatud kulum 2017 -403 282 -17 773 -33 875 -454 930 Ümberklassifitseerimine 105 017 -105 017 Maha kandmine 2017 36 293 36 293 Akumuleeritud kulum 0 -12 881 216 -877 730 -379 453 0 0 -14 138 398 31.12.2017 Jääkmaksumus 666 017 7 033 232 104 293 162 437 69 960 4 467 480 12 503 418 31.12.2017 Soetusmaksumus 666 017 19 914 448 982 022 541 890 69 960 4 467 480 26 641 817 31.12.2017 Soetamine 2018 43 892 122 089 205 865 371 846 Ümberklassifitseerimine 0 Mahakandmine 2018 -30 171 -20 233 -50 404 Soetusmaksumus 666 017 19 914 448 995 743 663 980 69 960 4 653 112 26 963 260 31.12.2018 Akumuleeritud kulum 0 -12 881 216 -877 730 -379 453 0 0 -14 138 398 31.12.2017 Arvestatud kulum 2018 -404 759 -16 367 -46 435 -467 561 Ümberklassifitseerimine Maha kandmine 2018 30 171 30 171 Akumuleeritud kulum 0 -13 285 975 -863 926 -425 888 0 0 -14 575 789 31.12.2018 Jääkmaksumus 666 017 6 628 472 131 818 238 092 69 960 4 653 112 12 387 470 31.12.2018 Tõnismägi 2 hoone ventilatsiooniseadmete parendusse investeeriti 2018.aastal 43 892 eurot. IT- ja muud inventari soetati summas 122 089 eurot, sh 8 serverit kokku 69 219 eurot , RFID toega iseteenindusautomaadi ja turvavärava teenindamiseks vajalikud IT seadmed koos tarkvaraga kokku summas 26 000 eurot ja laenutuskapp summas 26 870 15  Aastaaruanne 2018 eurot. Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 154 678 eurot. Teavikuid annetati aruandeperioodil summas 51 188 eurot. Lisa 5 Immateriaalne põhivara Muu Kasutusele Tarkvara immateriaalne võtmata Kokku põhivara tarkvara Soetusmaksumus 316 151 0 0 316 151 31.12.2016 Soetamine 2017 0 21 550 21 550 Mahakandmine 2017 -6 400 0 0 -6 400 Ümberklassifitseerimine 0 0 0 0 Soetusmaksumus 309 751 0 21 550 331 301 31.12.2017 Akumuleeritud kulum -185 542 0 0 -185 542 31.12.2016 Arvestatud kulum 2017 -37 018 0 0 -37 018 Mahakandmine 2017 6 400 0 0 6 400 Akumuleeritud kulum -216 160 0 0 -216 160 31.12.2017 Jääkmaksumus 93 591 0 21 550 115 141 31.12.2017 Soetusmaksumus 309 752 0 21 550 331 302 31.12.2017 Soetamine 2018 8 480 0 67 242 75 722 Mahakandmine 2018 0 0 0 0 Ümberklassifitseerimine 0 48 869 -48 869 0 Soetusmaksumus 318 232 48 869 39 923 407 023 31.12.2018 Akumuleeritud kulum -216 160 0 0 -216 160 31.12.2017 Arvestatud kulum 2018 -27 655 -8 145 0 -35 800 Mahakandmine 2018 0 Akumuleeritud kulum -243 815 -8 145 0 -251 960 31.12.2018 Jääkmaksumus 74 416 40 724 39 923 155 063 31.12.2018 16  Aastaaruanne 2018 Immateriaalse põhivarana soetati 2018.aastal tarkvara Goobi. Kasutusele võeti uus koduleht ja kasutusele võtmata on Kirjastajaportaali II etapi arendused. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.2018 31.12.2017 Võlad tarnijatele 169 164 136 358 Võlad töövõtjatele 21 396 13 413 Maksuvõlad 3 192 560 191 965 Muud viitvõlad 167 852 Muud kohustised 3 622 3 638 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 9 43 118 311 129 Muud saadud ettemaksed 722 5 211 Kokku 430 749 662 566 Lisa 7 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2 018 2 017 Parkla 17 696 15 961 Ruumide rent ja majandamine 316 182 290 674 Kokku 8 333 878 306 635 Kasutusrendi kulu aruandeaastal 2 018 2 017 Sõidukid 4 567 4 947 Kontoritehnika 3 399 5 402 Kokku 7 966 10 349 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu 2 018 2 017 mittekatkestatavatest lepingutest 12 kuu jooksul 3 330 3 319 1-5 aasta jooksul 7 813 11 143 Kokku 11 143 14 462 Kasutusrendile on antud 10,4% Tõnismägi 2 asuva hoone pinnast. Hoone jääkväärtus on 6 628 472 eurot, seega kasutusrendile antud vara jääkväärtus on 713 170 eurot. 17  Aastaaruanne 2018 2017.aastal sõlmiti 5 aastane rendileping sõiduauto Toyota RAV 4 kasutamiseks. Leping on mittekatkestatav. Rahvusraamatukogu auto väljaostmisel eelisõigust kasutada ei soovi. Lisa 8 Müügitulu Müügitulu tululiikide lõikes 2018 2017 Üüritulu ja parkimisplatsi rent 333 878 50,1% 306 635 47,7% Konverentsiteenus 198 519 29,8% 206 620 32,1% Digiteerimine, skaneerimine 14 770 2,2% 33 793 5,3% Kirjastusteenused 33 086 5,0% 24 824 3,9% Köitmine ja restaureerimine 17 644 2,6% 19 764 3,1% Koolitused 22 558 3,4% 12 903 2,0% Ajakirja RK väljaandmine 9 748 1,5% 10 454 1,6% Näitused 15 105 2,3% 9 182 1,4% Infoteenused 6 245 0,9% 7 041 1,1% Arhiveerimine 6 587 1,0% 6 393 1,0% Ekskursioonid 2 358 0,4% 3 689 0,6% Muud 6 522 1,0% 2 123 0,3% Kokku 667 020 100,0% 643 421 100,0% Müügitulu geograafiliste piirkondade 2018 2017 lõikes Eesti 641 052 96,1% 608 557 94,6% Taani 13 986 2,1% 14 625 2,3% Läti 4 459 0,7% 694 0,1% Soome 2 958 0,4% 1 297 0,2% USA 241 0,0% 2 279 0,4% Austria 0 0,0% 1 921 0,3% Rootsi 0 0,0% 5 619 0,9% Belgia 0 0,0% 4 383 0,7% Muud 4 324 0,6% 4 046 0,6% Kokku 667 020 100,0% 643 421 100,0% 18  Aastaaruanne 2018 Lisa 9 Sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud 2018 2017 sihtfinantseerimine Kultuuriministeerium 211 223 137 167 Muud 51 188 64 719 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 31 656 62 173 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 294 067 264 059 kokku Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2018 2017 Kultuuriministeerium 418 413 152 331 Rahandusministeerium 265 198 0 Riigikantselei 79 000 81 000 Justiitsministeerium 10 250 3 000 Eesti Kultuurkapital 8 400 320 Rahvusarhiiv 3 000 0 Tartu Ülikool 989 989 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 600 2 900 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 2 174 0 Eraisikud 4 313 1 552 Muud 6 230 612 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 77 781 5 834 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 876 348 248 539 Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustavad enamuse Kultuuriministeeriumi ja Riigikantselei toetus. Rahandusministeeriumi poolne mitterahaline sihtfinantseering summas 265 198 sisaldab alates 2018. aastast Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele üle antud IT teenuste tulu summas 214 198 eurot ja Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt korraldatud teenusepõhise juhtimissüsteemi rakendamise riigihankest tulu summas 51 000 eurot. Kultuuriministeeriumilt saadi 2018. aastal sihtfinantseeringut Raamatukogu hoone remondiks sh gaasikustutussüsteemi testimiseks ja parendamiseks summas 260 256 eurot. 198 557 euroga toetati raamatukaitsesüsteemi (RFID) väljaehitamist, 32 000 euroga e-raamatukogu arendamist ning kirjastajaportaali arendamist 71 123 euroga. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Riigikantseleilt saadi toetust Euroopa Liidu infokeskuse finantseerimiseks 79 000 eurot. Riigi Infosüsteemide Ametilt struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest kirjastajate Kirjastajaportaali arenduse II ja III etapi teostamiseks 76 117 eurot. 19  Aastaaruanne 2018 Sihtfinantseerimise nõuded lisa 31.12.2018 31.12.2017 Kultuuriministeerium 0 27 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 28 198 5 834 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 2 28 198 5 861 Sihtfinantseerimise ettemakse lisa 31.12.2018 31.12.2017 Kultuuriministeerium 32 406 294 455 Justiitsministeerium 0 8 000 I. Eenmaa sihtkapital 4 087 4 337 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 6 625 0 Muu 0 3 338 Kultuurkapital 0 1 000 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 6 43 118 311 129 Lisa 10 Majandamiskulud 2018 2017 Administreerimiskulud -118 677 -69 465 Lähetused -26 846 -15 283 Koolitused -50 001 -56 786 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja -961 864 -841 560 remont Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -418 843 -339 287 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -162 954 -104 498 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -482 357 -275 712 Sõidukite majandamiskulud -12 835 -11 557 Inventar ja inventari remondikulud -61 717 -66 601 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -8 656 -14 882 Muud -34 278 -32 172 Kokku -2 339 027 -1 827 802 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2018 2017 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -392 740 -363 146 Ebatõenäliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -2 559 -2 713 Muud tegevuskulud (valuutakursi vahe) -989 -204 Kokku -396 288 -366 063 20  Aastaaruanne 2018 Lisa 12 Tööjõukulud 2018 2017 Töötasud kokku -3 940 474 -3 460 975 Erisoodustused -27 752 -22 380 Sotsiaalkindlustusmaksed -1 346 377 -1 181 340 Kokku -5 314 603 -4 664 695 Keskmine töötajate arv 258 264 2018 2017 Peadirektori tasud -52 805 -49 059 Nõukogu liikmete tasud -2 795 -2 210 Kokku -55 600 -51 269 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2018. aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused Aastaaruande koostamise ajal on käimas läbirääkimised Kirjastajaportaali arenduspartneriga lepingu lõpetamisest, millega võib kaasneda arenduse peatumine ja saadud toetuse tagastamine. Kirjastajaportaali arenduse II ja III etapi teostamiseks rahuldas Riigi Infosüsteemide Amet 2017.aastal taotluse toetuse struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest. Projekti kogumaksumus on 346 940 eurot, millest toetus katab 85% kogumaksumusest. 28.02.2019.a seisuga on Riigi Infosüsteemide Amet välja maksnud toetust summas 144 124,86 eurot. 21  Aastaaruanne 2018 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 22  Aastaaruanne 2018 23  Aastaaruanne 2018 Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt 9. aprillil 2019. aastal. Peadirektor: /allkirjastatud digitaalselt/ Janne Andresoo Nõukogu esimees: /allkirjastatud digitaalselt/ Aadu Must 24