Kiri

Ministeeriumid Meie 24.09.2019 nr 1.2-2/106-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, seletuskirja ja võrdlustabeli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Võrdlustabel Lisaadressaadid: Eesti Personalirendiettevõtete Liit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Tööandjate Keskliit Tööinspektsioon Sotsiaalkindlustusamet Ulla Saar 6269 821 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 14.09.2019 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seadus § 1. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eestis teenust osutava tellija vahel;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesolevat seadust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja Eestis töötamise korral ka järgmistel juhtudel: 1) töötamine lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja Eestis teenust osutava tellija vahel; 2) töötamine kasutajaettevõtja filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus; 3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhtudel loetakse lähetavaks isikuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja.“; 3) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „kaubalaeva“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 2 lõikeid 11 ja 12, § 5 lõike 1 punkte 3 ja 7 ja lõikeid 61-63, § 53 ja § 8 lõiget 6 ei kohaldata autoveosektori suhtes.“; 5) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „miinimum“; 6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) siseriikliku töölähetusega seotud kulude hüvitamine.“; 7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tööandja tagab, et lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu miinimumi.“; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses: „(61) Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse ja kui makstakse, siis milline osa lähetusega seotud hüvitisest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa sellest on töötasu, loetakse, et kogu hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks. (62) Kui käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja Eestist kasutajaettevõtja poolt teenuse osutamiseks välismaale lähetatakse, loetakse töötaja tööandja poolt välismaale lähetatuks. Kasutajaettevõtja teavitab tööandjat sellisest lähetusest mõistliku aja ette. (63) Teenuse osutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 62 mõttes loetakse teenuse osutamist: 1) lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja välismaal teenust osutava tellija vahel; 2) kasutajaettevõtja välismaa filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas välismaa äriühingus; 3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes lähetab töötaja Eestist välismaale.“; 9) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lähetatud töötaja tööandja ja käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, lepivad kokku, kes neist lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmete esitamise eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab andmete esitamise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Tööinspektsioonile peab lähetuse kohta esitama järgmised andmed:“; 10) paragrahvi 51 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad ja isikut tõendavate dokumentide numbrid;“; 11) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed e-posti teel enne lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamist ning teatab andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.“; 12) paragrahvi 51 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendiks võib olla tööleping,“ tekstiosaga „ A1 tõend,“; 13) paragrahvi 51 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka kolm aastat pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist.“; 14) seadust täiendatakse §-iga 53 järgmises sõnastuses: „§ 53. Pikaajaline lähetus (1) Kui töötaja tegelik lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale Eestis kehtivad töötingimused, välja arvatud: 1) töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, kaasa arvatud pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang; 2) tööandjapensioni skeemid. (2) Kui tööandja esitab e-posti teel põhjendatud teate Tööinspektsioonile enne 12 kuu täitumist, on võimalik pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaega 18 kuule. Kokkuleppel tööandjaga võib põhjendatud teate esitada ka käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. (3) Kui tööandja asendab ühe lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestvus. (4) Selgitamaks välja, kas tegemist on sama tööülesande täitmisega samas kohas käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, võetakse muuhulgas arvesse osutatava teenuse või tehtava töö laadi ning asjakohasel juhul töö tegemise aadressi. (5) Kasutajaettevõtja teavitab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandjat töötingimustest, mida pikaajalises lähetuses viibivale töötajale kohaldatakse.“; 15) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud koostöö hõlmab ka dokumentide saatmist ja kättetoimetamist.“; 16) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui informatsioon lähetatud töötajatele kohaldatavate töötingimuste kohta ei ole lihtsalt kättesaadaval moel avaldatud, võetakse seda karistuse määramisel arvesse karistuse proportsionaalsuse tagamiseks vajalikus määras.“; 17) paragrahvi 91 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikut, kes on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 märgitud kohustused jätnud täitmata, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; 18) seadust täiendatakse §-iga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Rakendussäte Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis käesoleva seaduse § 53 jõustumisel, hakatakse §53 lõigetes 1 ja 3 toodud perioodi arvestama käesoleva seaduse jõustumisele järgmisest päevast.“; 19) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 09.07.2018, lk 16-24)“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 30. juulil.  Lisa 1 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse eelnõu seletuskirja juurde Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ning Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse võrdlustabel Direktiiv (EL) 2018/957 Eestisse lähetatud töötajate Vastavus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus kehtivale töötingimuste seaduse õigusele muutmise seaduse eelnõu Artikkel 1 Direktiivi 96/71/EÜ muutmine Direktiivi 96/71/EÜ muudetakse järgmiselt. 1) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega: Ei ole vaja üle „Reguleerimisese ja kohaldamisala“; võtta. b) lisatakse järgmised lõiked: „-1) Käesoleva direktiiviga tagatakse Ei ole vaja üle lähetatud töötajate kaitse lähetuse jooksul võtta. seoses teenuste osutamise vabadusega, kehtestades töötingimusi ning töötajate tervise kaitset ja ohutust käsitlevad kohustuslikud sätted, mida tuleb järgida. -1a) Käesolev direktiiv ei mõjuta mingil Ei ole vaja üle viisil liikmesriikides ja liidu tasandil võtta. tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist või õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õiguse ja/või tavaga. Samuti ei mõjuta direktiiv õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust vastavalt liikmesriikide õigusele ja/või tavale.“; c) lõiget 3 muudetakse järgmiselt: i) punkt c asendatakse järgmisega: „c) ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või § 2. Seaduse kohaldamine Vastab töötajate vahendamisega tegelev (1) Käesolevat seadust kohaldatakse ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis territooriumil asuvale või tegutsevale töötamise korral järgmistel juhtudel: /-/ kasutajaettevõtjale, kui ajutist tööjõudu 3) kui tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendaval ettevõtjal või töötajate vahendav juriidiline isik või füüsilisest vahendamisega tegeleval ettevõtjal on isikust ettevõtja. töötajaga lähetuse ajal töösuhe.“; ii) lisatakse järgmised lõigud: „Kui punkti c kohaselt ajutist tööjõudu _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 2, § 2 vahendava ettevõtja või töötajate täiendatakse lõigetega 11 ja 12 vahendamisega tegeleva ettevõtja poolt järgmises sõnastuses: kasutajaettevõtjale vahendatud töötaja peab töötama olukorras, kus „(11) Käesolevat seadust kasutajaettevõtja pakub piiriüleseid kohaldatakse käesoleva teenuseid punktides a, b või c osutatud viisil teise liikmesriigi territooriumil kui see, paragrahvi lõike 1 punktis 3 kus töötaja tavaliselt ajutist tööjõudu nimetatud tööandja töötaja Eestis vahendava ettevõtja, töötajate töötamise korral ka järgmistel vahendamisega tegeleva ettevõtja või juhtudel: kasutajaettevõtja heaks töötab, loetakse, 1) töötamine lepingu alusel, mis et töötaja on selle liikmesriigi on sõlmitud kasutajaettevõtja ja territooriumile lähetanud see ajutist Eestis teenust osutava tellija tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahel; vahendamisega tegelev ettevõtja, kellega 2) töötamine kasutajaettevõtja tal on töösuhe. Ajutist tööjõudu filiaalis või kasutajaettevõtjaga vahendavat ettevõtjat või töötajate samasse kontserni kuuluvas vahendamisega tegelevat ettevõtjat äriühingus; loetakse lõikes 1 osutatud ettevõtjaks 3) kui kasutajaettevõtja on ajutist ning ta peab täielikult järgima käesoleva tööjõudu vahendav juriidiline isik direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL (*1) või füüsilisest isikust ettevõtja. asjaomaseid sätteid. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta (12) Käesoleva paragrahvi lõikes direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste 11 sätestatud juhtudel loetakse osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse lähetavaks isikuks käesoleva määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI paragrahvi lõike 1 punktis 3 määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).“" nimetatud tööandja.“; Kasutajaettevõtja teavitab seda ajutist _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 8, §5 tööjõudu vahendavat ettevõtjat või täiendatakse lõigetega 62–63 töötajate vahendamisega tegelevat järgmises sõnastuses: ettevõtjat, kes töötaja vahendas, aegsasti (62) Kui käesoleva seaduse § 2 enne teises lõigus osutatud töö algust. lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja Eestist kasutajaettevõtja poolt teenuse osutamiseks välismaale lähetatakse, loetakse töötaja tööandja poolt välismaale lähetatuks. Kasutajaettevõtja teavitab tööandjat sellisest lähetusest mõistliku aja ette. (63) Teenuse osutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 62 mõttes loetakse teenuse osutamist:  1) lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja välismaal teenust osutava tellija vahel; 2) kasutajaettevõtja välismaa filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas välismaa äriühingus; 3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes lähetab töötaja Eestist välismaale.“; 2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Olenemata töösuhtele kohaldatavast Ei ole vaja üle õigusest, tagavad liikmesriigid, et artikli 1 võtta. lõikes 1 nimetatud ettevõtjad kindlustavad nende territooriumile lähetatud töötajatele võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes töötingimused, mille liikmesriik, kus tööd tehakse, on sätestanud: — õigus- või haldusnormidega ja/või ELTTS Vastab § 4. Kohaldatav õigus 2) Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale tagada käesoleva seaduse §-s 5 loetletud töötingimuste kohaldamine vastavalt Eesti seadustele, muudele õigusaktidele ja kollektiivlepingu seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud laiendatud kollektiivlepingutele. — üldiselt kohaldatavaks tunnistatud või ELTTS Vastab lõike 8 kohaselt muul viisil kohaldatavate § 4. Kohaldatav õigus kollektiivlepingute või vahekohtu 2) Sõltumata töölepingule kohaldatava otsustega, mis käsitlevad: õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale tagada käesoleva seaduse §-s 5 loetletud töötingimuste kohaldamine vastavalt Eesti seadustele, muudele õigusaktidele ja kollektiivlepingu seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud laiendatud kollektiivlepingutele. a) maksimaalset tööaega ja minimaalset ELTTS Vastab puhkeaega; § 5. Kohaldatavad töötingimused (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi: 1) tööaeg; 2) puhkeaeg; b) tasulise põhipuhkuse minimaalset ELTTS Vastab pikkust; § 5. Kohaldatavad töötingimused (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi: 4) põhipuhkuse kestus; c) töötasu, sealhulgas ületunnitöötasu; ELTTS Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 5, § 5 lõike 1 seda punkti ei kohaldata täiendavate § 5. Kohaldatavad töötingimused punktist 3 jäetakse välja tekstiosa tööandjapensioni skeemide suhtes; (1) Tööandja tagab, et lähetatud „miinimum“; töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi: 3) töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine; d) töötajate vahendamise tingimusi, ELTTS Vastab eelkõige ajutist tööjõudu vahendavate § 5. Kohaldatavad töötingimused ettevõtjate vahendatavate töötajate (1) Tööandja tagab, et lähetatud puhul; töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi: 6) renditöö tingimused. e) töötervishoidu, -ohutust ja -hügieeni; ELTTS Vastab  § 5. Kohaldatavad töötingimused (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötingimustele kohaldatakse lähetatud töötajale töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted. f) rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ELTTS Vastab ning laste ja noorte töötingimuste suhtes § 5. Kohaldatavad töötingimused kohaldatavaid kaitsemeetmeid; (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi: 1) tööaeg; 2) puhkeaeg; 3) töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine; 4) põhipuhkuse kestus; 5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused; 6) renditöö tingimused. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötingimustele kohaldatakse lähetatud töötajale töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted. g) meeste ja naiste võrdset kohtlemist ELTTS Vastab ning muid diskrimineerimist keelavaid § 5. Kohaldatavad töötingimused sätteid; (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi:  5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused; h) alalisest töö tegemise kohast eemal Ei ole vaja üle viibivatele töötajatele tööandja poolt võtta. pakutavaid majutustingimusi; Eesti õiguses ei ole selliseid sätteid kehtestanud. Samuti ei ole neis tingimustes võimalik kokku leppida laiendatud kollektiivlepinguga. i) toetusi või kuluhüvitisi, mis on ette _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 6, §5 lõiget 1 nähtud reisi-, söögi- ja majutuskulude täiendatakse punktiga 7 järgmises katteks tööga seotud põhjustel kodust sõnastuses: eemal viibivatele töötajatele. „7) siseriikliku töölähetusega seotud kulude hüvitamine.“; Punkti i kohaldatakse lähetatud töötajate _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 6, §5 lõiget 1 reisi-, söögi- ja majutuskulude suhtes täiendatakse punktiga 7 järgmises üksnes siis, kui nad peavad sõitma oma sõnastuses: alalisse töö tegemise kohta ja tagasi liikmesriigis, kelle territooriumile nad on „7) siseriikliku töölähetusega lähetatud, või kui tööandja on nad ajutiselt seotud kulude hüvitamine.“; nende alalisest töö tegemise kohast teise töö tegemise kohta saatnud. Käesoleva direktiivi kohaldamisel Ei ole vaja üle määratakse töötasu mõiste kindlaks selle võtta. liikmesriigi õiguse ja/või tava kohaselt, kelle territooriumile töötaja lähetatakse, ning see hõlmab kõiki töötasu olulisi elemente, mis on muudetud kohustuslikuks kõnealuse riigi õigus- ja haldusnormide, selles liikmesriigis üldiselt kohaldatavaks tunnistatud või lõike 8 kohaselt muul viisil kohaldatavate kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega. Ilma et see piiraks direktiivi 2014/67/EL Ei ole vaja üle artikli 5 kohaldamist, avaldavad võtta. liikmesriigid vastavalt liikmesriigi õigusele ja/või tavale ning põhjendamatu viivituseta ja läbipaistvalt kõnealuses artiklis osutatud ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil töötingimusi käsitleva teabe, sealhulgas käesoleva lõigu kolmandas lõikes osutatud töötasu olulised elemendid ning kõik töötingimused vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a. Liikmesriigid tagavad, et ühtsel ametlikul Ei ole vaja üle riiklikul veebisaidil esitatud teave on täpne võtta. ja ajakohane. Komisjon avaldab oma veebisaidil ühtsete ametlike riiklike veebisaitide aadressid. Kui vastuolus direktiivi 2014/67/EL artiklis _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 16, § 8 5 sätestatud nõuetega ei ole ühtsel täiendatakse lõikega 6 järgmises ametlikul riiklikul veebisaidil avaldatud sõnastuses: teabes täpsustatud, milliseid töötingimusi „(6) Kui informatsioon lähetatud kohaldatakse, võetakse seda asjaolu töötajatele kohaldatavate vastavalt liikmesriigi õigusele ja/või tavale töötingimuste kohta ei ole lihtsalt arvesse karistuste määramisel, mida kohaldatakse liikmesriigi käesoleva kättesaadaval moel avaldatud, direktiivi alusel vastu võetud võetakse seda karistuse õigusnormide rikkumise korral nende määramisel arvesse karistuse karistuste proportsionaalsuse tagamiseks proportsionaalsuse tagamiseks vajalikul määral.“; vajalikus määras.“; b) lisatakse järgmised lõigud: „1a. Kui lähetuse tegelik kestus ületab 12 _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 14, § 53. kuud, tagavad liikmesriigid olenemata Pikaajaline lähetus töösuhtele kohaldatavatest õigusaktidest, et artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtjad (1) Kui töötaja tegelik lähetus kindlustavad nende territooriumile kestab kauem kui 12 kuud, on lähetatud töötajatele võrdse kohtlemise tööandja kohustatud tagama põhimõttest lähtudes lisaks käesoleva töötajale Eestis kehtivad artikli lõikes 1 osutatud töötingimustele töötingimused, välja arvatud: kõik kohaldatavad töötingimused, mille 1) töölepingu sõlmimise ja liikmesriik, kus tööd tehakse, on sätestanud: ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, kaasa arvatud pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang; 2) tööandjapensioni skeemid. (2) Kui tööandja esitab e-posti teel põhjendatud teate Tööinspektsioonile enne 12 kuu täitumist, on võimalik pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaega 18 kuule. Kokkuleppel tööandjaga võib põhjendatud teate esitada ka käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. (3) Kui tööandja asendab ühe lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestvus. (4) Selgitamaks välja, kas tegemist on sama tööülesande täitmisega samas kohas käesoleva  paragrahvi lõike 3 tähenduses, võetakse muuhulgas arvesse osutatava teenuse või tehtava töö laadi ning asjakohasel juhul töö tegemise aadressi. (5) Kasutajaettevõtja teavitab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandjat töötingimustest, mida pikaajalises lähetuses viibivale töötajale kohaldatakse.“; — õigus- või haldusnormidega ja/või _______ Ei vasta. Sama — üldiselt kohaldatavaks tunnistatud või _______ Ei vasta. Sama lõike 8 kohaselt muul viisil kohaldatavate kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega Käesoleva lõike esimest lõiku ei Ei vasta. Sama kohaldata järgmistele küsimustele: a) töölepingu sõlmimise ja lõpetamisega _______ Ei vasta. Sama seotud menetlused, formaalsused ja tingimused, sealhulgas konkurentsi keelavad klauslid; b) täiendavad tööandjapensioni skeemid. _______ Ei vasta. Sama Kui teenuseosutaja esitab põhjendatud _______ Ei vasta. Sama teate, pikendab liikmesriik, kus teenust osutatakse, esimeses lõigus osutatud ajavahemikku 18 kuuni. Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtja _______ Ei vasta. Sama asendab lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, loetakse käesoleva lõike kohaldamisel lähetuse kestuseks asjaomaste lähetatud töötajate lähetuste kumulatiivne kestus. Käesoleva lõike neljandas lõigus osutatud _______ Ei vasta. Sama mõiste „sama tööülesande täitmine samas kohas“ määratlemisel võetakse muu hulgas arvesse osutatava teenuse või tehtava töö laadi ning asjakohasel juhul töökoha aadressi (aadresse). 1b. Liikmesriigid sätestavad (korrektne Ei ole vaja üle tõlge „tagavad“, et artikli 1 lõike 3 punktis võtta. c osutatud ettevõtjad tagavad lähetatud töötajatele töötingimused, mida kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/104/EÜ (*2) artiklile 5 selliste renditöötajate suhtes, kelle on vahendanud rendiagentuur, mis asub liikmesriigis, kus tööd tehakse. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/104/EÜ, renditöö kohta (ELT L 327, 5.12.2008, lk 9).“;" Kasutajaettevõtja teatab artikli 1 lõike 3 _______ Ei vasta. Sama punktis c osutatud ettevõtjatele need töötingimused, mida ta kohaldab töötingimuste ja töötasu suhtes käesoleva lõike esimese lõiguga hõlmatud ulatuses. c) lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Lõiked 1–6 ei piira töötajate jaoks § 4. Kohaldatav õigus Vastab soodsamate töötingimuste kohaldamist. (3) Kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted on lähetatud töötajale käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud töötingimuste osas Eesti sätetest soodsamad, kohaldatakse töötajale soodsamat sätet. Lähetusega seotud toetused loetakse § 5. Kohaldatavad töötingimused Vastab töötasu hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse välja hüvitisena (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti lähetusest tegelikult tulenevate kulude, 3 kohaldamisel loetakse lähetusega näiteks reisi-, majutus- ja söögikulude seotud, rahas makstud hüvitised töötasu katteks. Ilma et see piiraks lõike 1 osaks, välja arvatud juhul, kui need on esimese lõigu punkti h kohaldamist, makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, hüvitab tööandja lähetatud töötajale majutus- ja toitlustuskulude katteks. kõnealused kulud vastavalt lähetatud töötaja töösuhtele kohaldatavale liikmesriigi õigusele ja/või tavale. Kui töösuhtele kohaldatavates _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 8, § 5 töötingimustes ei ole kindlaks määratud, täiendatakse lõigetega 61 kas lähetusega seotud toetust makstakse järgmises sõnastuses: ja kui makstakse, siis milline osa lähetusega seotud toetusest makstakse „(61) Kui töösuhtele lähetusest tulenevate tegelike kulude kohaldatavates töötingimustes ei hüvitamiseks ja milline osa sellest on töötasu osa, loetakse, et kogu toetus ole kindlaks määratud, kas makstakse lähetusest tegelikult lähetusega seotud hüvitist tulenevate kulude katteks.“; makstakse ja kui makstakse, siis milline osa lähetusega seotud hüvitisest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa sellest on töötasu, loetakse, et kogu hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks. d) lõikes 8 asendatakse teine ja kolmas lõik järgmisega: „Kui kollektiivlepingute või vahekohtu Ei ole vaja üle otsuste üldiselt kohaldatavaks võtta. tunnistamise süsteem esimese lõigu tähenduses puudub või sellisele süsteemile lisaks võivad liikmesriigid otsustada aluseks võtta: — kollektiivlepingud või vahekohtu Ei ole vaja üle otsused, mida tavaliselt kohaldatakse võtta. kõigi samalaadsete ettevõtjate suhtes, kes asuvad vastavas geograafilises piirkonnas ning tegutsevad asjaomasel kutsealal või asjaomases tööstusharus, ja/või — kollektiivlepingud, mille on sõlminud Ei ole vaja üle riigi tasandil kõige representatiivsemad võtta. tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning mida kohaldatakse kogu riigi territooriumil, kui nende kohaldamisel artikli 1 lõikes 1 Ei ole vaja üle nimetatud ettevõtjate suhtes käesoleva võtta. artikli lõike 1 esimeses lõigus loetletud küsimustes või asjakohasel juhul seoses töötingimustega, mis on tagatud käesoleva artikli lõike 1a kohaselt lähetatud töötajatele, on tagatud kõnealuste ettevõtjate ja muude selles lõigus nimetatud samalaadses olukorras olevate ettevõtjate võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine käesoleva artikli Ei ole vaja üle tähenduses loetakse tagatuks, kui võtta. samalaadses olukorras olevad liikmesriigi ettevõtjad: — peavad kõnealuses kohas või Ei ole vaja üle asjaomasel tegevusalal täitma käesoleva võtta. artikli lõike 1 esimeses lõigus loetletud küsimustes või asjakohasel juhul seoses töötingimustega, mis on tagatud käesoleva artikli lõike 1a kohaselt lähetatud töötajatele, samu kohustusi nagu artikli 1 lõikes 1 osutatud ettevõtjad, ja — peavad täitma kõnealused kohustused Ei ole vaja üle sama tulemusega.“; võtta. e) lõiked 9 ja 10 asendatakse järgmistega: „9. Liikmesriigid võivad nõuda, et artikli 1 Ei ole vaja üle lõikes 1 nimetatud ettevõtjad peavad võtta. tagama artikli 1 lõike 3 punktis c nimetatud töötajatele muud kui artikli 3 lõikes 1b osutatud töötingimused, mida kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes selles liikmesriigis, kus tööd tehakse, lisaks nendele töötingimustele, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1b. 10. Käesolev direktiiv ei takista Ei ole vaja üle liikmesriike kooskõlas aluslepinguga võtta. kohaldamast oma ja teiste liikmesriikide ettevõtjate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtte alusel muid kui lõike 1 esimeses lõigus nimetatud küsimusi puudutavaid töötingimusi, kui tegemist on avalikku korda käsitlevate sätetega.“ 3) Artikli 4 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid näevad ette koostöö § 6. Rakendusasutus ja koostöö Vastab pädevate asutuste või organite, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu sealhulgas avalik-õiguslike asutuste direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise vahel, kes liikmesriigi õiguse kohaselt kohta seoses teenuste osutamisega vastutavad artiklis 3 nimetatud (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6) ning töötingimuste järelevalve eest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu liidu tasandil. Koostöö hõlmab eelkõige direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb vastamist kõnealuste asutuste või direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise organite põhjendatud infonõuetele kohta seoses teenuste osutamisega) töötajate riikidevahelise vahendamise jõustamist ning millega muudetakse kohta ning võitlemist ilmsete rikkumiste määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb või võimaliku ebaseadusliku tegevuse siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat vastu, nagu töötajate lähetamisega halduskoostööd (IMI määrus) (ELT L seotud riikidevahelised deklareerimata 159, 28.05.2014, lk 11–31), töö juhtumid ja näiline füüsilisest isikust rakendusasutuseks on ettevõtjana töötamine. Kui selle Tööinspektsioon. liikmesriigi pädeval asutusel või organil, (2) Tööinspektsioon teeb koostööd kust töötaja on lähetatud, ei ole teavet, välisriigi pädevate asutustega. mida selle liikmesriigi, kelle territooriumile (3) Tööinspektsioon teeb info töötaja on lähetatud, pädev asutus või kättesaadavaks ja vastab põhjendatud organ nõuab, püüab ta saada seda teavet infopäringutele seaduste, muude teistelt selle liikmesriigi asutustelt või õigusaktide ja laiendatud organitelt. Kui sellele liikmesriigile, kelle kollektiivlepingute kohta, mida territooriumile töötaja on lähetatud, kohaldatakse lähetatud töötaja suhtes. esitatakse nimetatud teave pidevalt liiga (4) Tööinspektsioon vastab välisriigi hilja, antakse sellest teada komisjonile, pädevate asutuste põhjendatud kes võtab vajalikke meetmeid.“ infopäringutele tööjõudu vahendavate füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute kohta nende poolt töötajate lähetamisega seonduvalt toimepandud õigusrikkumiste või ebaseadusliku rahvusvahelise tegevuse juhtumite kohta. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud infopäringutele vastab Tööinspektsioon 25 tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta esitab Tööinspektsioon põhjendatud taotluse korral kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest. (6) Kui välisriigi pädeva asutuse infopäringule vastamisel või järelevalve või uurimise teostamisel esineb takistusi, mis ei võimalda Tööinspektsioonil toimingut teha,  teavitab Tööinspektsioon taotluse esitajat sellest. 4) Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 Seire, kontroll ja täitmine Liikmesriik, kelle territooriumile töötaja on Vastab osaliselt. lähetatud, ja töötaja lähetanud liikmesriik § 8. Riikliku ja haldusjärelevalve Eelnõu § 1 punkt 17, § 91 lõiked 1 vastutavad käesolevas direktiivis ja teostamine ja 2 muudetakse ja sõnastatakse direktiivis 2014/67/EL sätestatud järgmiselt: kohustuste seire, kontrollimise ja täitmise (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet tagamise eest ning võtavad asjakohased käesoleva seaduses sätestatud nõuete „(1) Isikut, kes on käesoleva meetmed, kui käesolevat direktiivi ei täitmise üle teostab Tööinspektsioon. seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 täideta. märgitud kohustused jätnud (2) Tööinspektsioon võib käesolevas täitmata, – seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada karistatakse rahatrahviga kuni korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 300 trahviühikut. 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – (3) Selleks et välja selgitada, kas karistatakse rahatrahviga kuni 32 tegemist on lähetatud töötajaga, hindab 000 eurot.“; Tööinspektsioon juhtumispõhiselt kõiki lähetamisega seotud asjaolusid, milleks võivad eelkõige olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikli 4 lõigetes 2 ja 3 märgitud asjaolud. Nimetatud loetelust ühe või mitme asjaolu puudumine ei välista olukorra käsitlemist töötaja lähetamisena. (4) Kui järelevalve teostamise käigus tuvastab Tööinspektsioon, et võib esineda lähetamisega seotud asjaolude rikkumine, esitab Tööinspektsioon viivitamata vastavale välisriigile temale teadaoleva asjakohase teabe. (5) Käesoleva seaduse alusel vastutuse rakendamisel on tõendiks ka välisriigi pädeva asutuse kogutud tõendid. § 81. Väärtegude menetleja Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon. § 91. Töötingimuste kohaldamata jätmine (1) Tööandjat, kes on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 märgitud kohustused jätnud täitmata, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 93. Andmete esitamata jätmine (1) Isikut, kes on käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 märgitud kohustused jätnud täitmata, –  karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid Vastab osaliselt. karistuste kohta, mida kohaldatakse § 91. Töötingimuste kohaldamata Eelnõu § 1 punkt 17, § 91 lõiked 1 käesoleva direktiivi alusel vastu võetud jätmine ja 2 muudetakse ja sõnastatakse siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, järgmiselt: ning võtavad kõik vajalikud meetmed (1) Tööandjat, kes on käesoleva nende täideviimise tagamiseks. seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 „(1) Isikut, kes on käesoleva Kehtestatud karistused peavad olema märgitud kohustused jätnud täitmata, – seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. karistatakse rahatrahviga kuni 200 märgitud kohustused jätnud trahviühikut. täitmata, – (2) Sama teo eest, kui selle on toime karistatakse rahatrahviga kuni pannud juriidiline isik, – 300 trahviühikut. karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – § 93. Andmete esitamata jätmine karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; (1) Isikut, kes on käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1 ja 2 märgitud kohustused jätnud täitmata, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Liikmesriigid tagavad eelkõige, et Ei ole vaja üle töötajatele ja/või töötajate esindajatele on võtta. kättesaadavad käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud menetlused. Kui direktiivi 2014/67/EL artikli 4 kohaselt Ei ole vaja üle liikmesriigi poolt antud üldhinnangu alusel võtta. tehakse kindlaks, et ettevõtja loob vääralt või pettuse teel mulje, et töötaja olukord kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, tagab kõnealune liikmesriik, et töötaja suhtes kohaldatakse asjaomast õigust ja tava. Liikmesriigid tagavad, et käesolev artikkel ei põhjusta seda, et asjaomase töötaja suhtes kohaldatakse vähem soodsaid tingimusi, kui lähetatud töötajate suhtes.“ 5) Lisa sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „Artikli 3 lõikes 2 osutatud toimingud Ei ole vaja üle hõlmavad kõiki hoonete ehitamise, võtta. remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid, eelkõige järgmisi töid:“. Artikkel 2 Läbivaatamine 1. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi Ei ole vaja üle kohaldamise ja rakendamise läbi. võtta. Hiljemalt 30. juuliks 2023 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja rakendamise kohta ning esitab käesoleva direktiivi ja direktiivi 96/71/EÜ kohta vajalikud muudatusettepanekud, kui see on asjakohane. 2. Lõikes 1 osutatud aruandes Ei ole vaja üle hinnatakse seda, kas on vaja võtta võtta. täiendavaid meetmeid võrdsete võimaluste tagamiseks ja töötajate kaitsmiseks: a) alltöövõtu puhul; Ei ole vaja üle võtta. b) käesoleva direktiivi artikli 3 lõiget 3 Ei ole vaja üle silmas pidades, võttes arvesse arenguid võtta. seoses seadusandliku aktiga, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ (13) seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed normid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris. Artikkel 3 Ülevõtmine ja kohaldamine 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja Ei ole vaja üle avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks võtta. vajalikud õigus- ja haldusnormid 30. juuliks 2020. Liikmesriigid edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad kõnealuseid meetmeid Ei ole vaja üle pärast 30. juulit 2020. Selle kuupäevani võtta. kohaldatakse direktiivi 96/71/EÜ sõnastuses, mis kehtis enne käesolevasse direktiivi tehtud muudatusi. Kui liikmesriigid need meetmed vastu _______ Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 19 seaduse võtavad, lisavad nad nendesse või nende normitehnilist märkust täiendatakse ametliku avaldamise korral nende juurde tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja viite käesolevale direktiivile. Sellise nõukogu direktiiv (EL) 2018/957, viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. millega muudetakse direktiivi  96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 173, 09.07.2018, lk 16-24)“. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile Ei ole vaja üle käesoleva direktiiviga reguleeritavas võtta. valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. 3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse Ei vasta. Eelnõu § 1 punkt 4, § 2 täiendatakse autoveosektori suhtes alates kuupäevast, lõikega 21 järgmises sõnastuses: mil hakatakse kohaldama seadusandlikku „(21) Käesoleva seaduse § 2 lõikeid akti, millega muudetakse direktiivi 11 ja 12, § 5 lõike 1 punkte 3 ja 7 ja 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise lõikeid 61-63, § 53 ja § 8 lõiget 6 ei nõuetega ning millega kehtestatakse kohaldata autoveosektori suhtes.“; konkreetsed normid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide Eelnõu § 1 punkt 7, § 5 lähetamiseks autoveosektoris. täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tööandja tagab, et lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu miinimumi.“; Artikkel 4 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub Ei ole vaja üle kahekümnendal päeval pärast selle võtta. avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 5 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud Ei ole vaja üle liikmesriikidele. võtta.  19.09.2019 Seletuskiri Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/957 (edaspidi direktiiv (EL) 2018/957), millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega1. Lähetatud töötajate töötingimusi reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsembrist 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega2 (edaspidi direktiiv 96/71/EÜ), mis võimaldab osutada ettevõtetel piiriüleselt teenuseid ning mille kohaselt peavad olema selle teenuse osutamise raames lähetatud töötajatele tagatud tööalaste õiguste kaitse. Direktiiv 96/71/EÜ on Eesti õigusesse üle võetud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusega3 (edaspidi ELTTS). Direktiivi 96/71/EÜ kohaselt on teenuseosutajal (tööandjal) kohustus tagada lähetatud töötajale direktiivis 96/71/EÜ loetletud töötingimused lähetuse toimumise riigis kehtestatud minimaalses ulatuses. Minimaalseid töötingimusi tuleb järgida juhul, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest. Direktiivi 96/71/EÜ rakendamiseks on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL (edaspidi direktiiv 2014/67/EL), mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus”)4. Ka direktiiv 2014/67/EL on Eesti õigusesse üle võetud peamiselt ELTTS-iga. Kuivõrd lähetatud töötajaid puudutavad sätted on paigutatud eelkõige ELTTS-i, võetakse eelnõuga direktiiv üle ELTTS-i muudatustega. Eelnõuga kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks. Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja piiriüleselt teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal 1 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/957, 28. juuni 2018, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. Euroopa Liidu Teataja L 173, 9.7.2018, lk 16—24. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2018/957/oj?locale=et. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. Euroopa Liidu Teataja L018, 21.01.1997, lk 1-6. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=celex:31996L0071. 3 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus on leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/13123285. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, 15. mai 2014, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus”). Euroopa Liidu Teataja L159, 28.05.2014, lk 11-31. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:32014L0067. 1 tagama peab. Töötasu miinimumi asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks peab hüvitama siseriikliku lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist ELTTS-is loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust. Eelnõu sisaldab ka sätet, mille kohaselt haldusorgan peab järelevalve käigus tuvastatud rikkumiste eest karistust määrates arvestama sellega, kas informatsioon Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste kohta on ühtsel veebilehel olemas või mitte. Koos direktiivi (EL) 2018/957 ülevõtmisega tehakse eelnõuga ELTTS-is muudatusi, mis tagavad täpsema kooskõla direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL ning lahendavad praktikas tekkinud probleeme. Eelnõuga kaotatakse piirang, mille kohaselt saab teenuse Eesti poolne tellija olla vaid Eesti resident. Eelnõu kohaselt on oluline see, et tellija osutaks teenust Eestis. Lähetatud töötaja tööandjale ja lähetuse Eesti osapoolele antakse võimalus kokku leppida, kumb neist lähetuse kohta Tööinspektsioonile teavet esitab ning sõnastatakse selge kohustus teavet ka ajakohasena hoida. Tööinspektsioonile tuleb teatada ka lähetatud töötaja isikut tõendava dokumendi number. Eelnõuga lühendatakse seitsmelt aastalt kolmene perioodi, mille jooksul peale lähetuse lõppu on Tööinspektsioonil õigus lähetuse kohta järelevalveks vajalikke dokumente nõuda. Ühtlustatakse väärtegude sätete sõnastus ning trahvimäärad, mille tulemusena on mõlema ELTTS väärteo puhul füüsilise isiku maksimaalne trahvimäär 300 trahviühikut ning juriidilise isiku trahvimäär 32 000 eurot. Eesti peab direktiivi (EL) 2018/957 oma õigusesse üle võtma 30. juuliks 2020. Eelnõuga muudetakse ELTTS-i. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos ([email protected], 626 9255). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738) ja Gerly Lootus ([email protected], 626 9328). Eelnõu keeletoimetatakse pärast eelnõude infosüsteemi esimese kooskõlastusringi lõppemist. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse 15. juuli 2018 jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.06.2018, 80). Eelnõule väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamise kavatsust (edaspidi VTK). Käesolev eelnõu sisaldab enamjaolt sätteid, mis on liikmesriigile ülevõtmiseks kohustuslikud. Seega ei ole VTK koostamine hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 punktis 2 toodud erandi kohaselt vajalik. Sätete puhul, mille puhul on Euroopa Liit jätnud liikmesriigile selge kaalutlusruumi, millisel viisil direktiiv üle võetakse, tuuakse seletuskirjas välja muudatusega seoses kaalutud võimalikud lahendused. Seega sisaldub seletuskirjas VTK vormis nõutud teave ning eraldi VTK koostamist ei saa pidada otstarbekaks. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on läbi direktiivi (EL) 2018/957 ülevõtmise, ELTTS-i direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL täpsemasse kooskõlla viimise ning praktikas tekkinud probleemide lahendamise kehtestada meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks, kõrvaldada ebamõistlikud kohustused ning tõhustada järelevalvet. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab ELTTS-i muudatused ja teine sätestab seaduse jõustumise aja. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ELTTS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ELTTS § 2 lõike 1 punkti 1. Muudatusega tagatakse ELTTS-i täpsem vastavus direktiivile 96/71/EÜ ning praktikas tekkinud probleemi lahendamine. ELTTS § 2 lõige 1 punkt kirjeldab ühte kolmest olukorrast, mille esinemisel on töötaja näol tegemist Eestisse lähetatud töötajaga. Kehtiv punkt sätestab, et ELTTS-i kohaldatakse tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral, kui töötamine toimub tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti residendist tellija vahel. Direktiivi 96/71/EÜ sõnastus on aga laiem ning ütleb, et lepingu üheks pooleks peaks olema liikmesriigis (antud juhul Eestis) tegutsev lepinguosaline. Seega ei piiritle direktiiv 96/71/EÜ lähetatud töötaja määratlemisel töötaja tööandja lepingupartnerit liikmesriigi (antud juhul Eesti) residentsuse alusel, nagu teeb seda ELTTS, vaid selle kaudu, kas lepingupartner osutab teenust vastavas liikmesriigis. Muudatusega viiakse ELTTS täpsemalt vastavusse direktiivi 96/71/EÜ sõnastusega ning ühtlasi tagatakse suurem õigusselgus tuvastamaks, kas Eestis töötava töötaja näol on tegemist lähetatud töötajaga või mitte. Näiteks, kui Eestis lühiajaliselt teenust osutav ettevõte, kes ei ole Eesti resident, kasutab Eestis teenuse osutamiseks Bulgaariast renditud töötajaid, on olukorda arvestades tegemist siiski Eestisse lähetatud töötajatega, kellele tuleb maksta näiteks Eestis sätestatud töötasu. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse ELTTS-i paragrahvi 2 lõigetega 11 ja 12. Muudatusega lisatakse ELTTS-i olukorra kirjeldus, mille esinemisel on samuti tegu lähetatud töötajaga ELTTS mõistes. Muudatuse kohaselt ei pea töötaja lähetajaks olema vaid tema tööandja nagu hetkel sätestab ELTTS § 2 lõike 1 sissejuhatav lõik. Eelnõu kohaselt võib töötaja puhul, kelle tööandjaks on rendiagentuur, olla lähetajaks ka kasutajaettevõtja. Seega on töötaja, kelle tööandjaks on näiteks Poola rendiagentuur, kes rendib töötaja Läti kasutajaettevõtjale, kes omakorda lähetab töötaja teenust osutama Eestisse, samuti lähetatud töötaja. Täna kehtiva õiguse kohaselt on selliste teenuse vaba liikumise raames lähetatud töötajate õiguslik staatus reguleerimata, mis võib kaasa tuua töötajate ebavõrdse kohtlemise. Silmas peab pidama, et ka kasutajaettevõtja poolt lähetamine peab vastama ELTTS § 2 lõike 1 punktides 1-3 toodud tingimustele. See tähendab, et töötaja peab olema lähetatud kasutajaettevõtja 3 ja Eestis teenust osutava tellija vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, kasutajaettevõtja filiaali või samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või peab kasutajaettevõtja ise olema näiteks rendiagentuur. Kasutajaettevõtja mõiste avab töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lõige 5. Selle kohaselt on kasutajaettevõtja kolmas isik, kelle juhtimisele ja kontrollile alludes töötaja ajutiselt tööd teeb. Isik, kes vastutab ELTTS tingimuste täitmise eest on aga endiselt tööandja. Seega olukorras, kus Poola rendiagentuuri töötaja, kes on renditud Läti kasutajaettevõttele, kes lähetab töötaja Eestisse, vastutab Poola rendiagentuur selle eest, et töötaja töötingimused vastaksid Eestis sätestatule. Selleks, et see oleks võimalik, peab kasutajaettevõtja tööandjat sellisest lähetusest mõistliku aja ette teavitama. Eesti kasutajaettevõtjate vastav kohustus sätestatakse käesoleva eelnõu § 1 punktiga 8, millega lisatakse ELTTS §-le 5 lõiked 62 ja 63. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse ELTTS § 2 lõiget 2. Muudatusega eemaldatakse lõikest sõna „kaubalaeva“. Muudatusega viiakse ELTTS täpsemalt vastavusse direktiivi 96/71/EÜ sõnastusega ning tagatakse suurem õigusselgus. Kaubandusliku meresõidu seaduse kohaselt loetakse kaubanduslikuks meresõiduks tegevust, mis on seotud laevade kasutamisega lasti-, reisijate-, pagasi- ja postiveoks, mere elus- ja muude ressursside ning merepõhja all asuva maapõue varade uurimiseks ja ammutamiseks, jäämurde-, pukseerimis- ja päästeoperatsioonideks ning teistel õiguspärastel eesmärkidel. Kuigi kaubalaeva legaaldefinitsiooni Eesti õiguses ei leidu, registreeritakse laevaregistris eraldi kaubalaevu, reisilaevu jne. Seda arvestades piirdub kehtiva ELTTS § 2 lõike 2 mõju vaid osale kaubandusliku meresõiduga tegelevate laevade laevapere liikmetega. Direktiivi 96/71/EÜ sellist kitsendust ette ei näe. Kaubalaeva nimetamine sättes, arvestades legaaldefinitsiooni puudumist, on tekitanud praktikas ka sätte mõju ulatuse osas segadust. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ELTTS §-i 2 lõikega 21. Direktiiv (EL) 2018/957 sätestab, et käesolevat direktiivi kohaldatakse autoveosektori suhtes alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama seadusandlikku akti, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed normid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris. Lähtudes eeltoodust välistatakse praeguseks eelnõus toodud selliste sätete (§ 2 lõiked 11 ja 12, § 5 lõike 1 punktid 3 ja 7 ja lõiked 61-63, § 53 ja§ 8 lõige 6), mis tulenevad otseselt direktiivist (EL) 2018/957, kohaldamine autoveosektori suhtes. Direktiivi 2006/22/EÜ muudatusi ei ole tänaseks vastu võetud. Kui seda tehakse, on vajalik ELTTS-i käesoleva sätte üle vaatamine ja vajadusel muutmine. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ELLTS § 5 lõike 1 punkti 3. Kehtiva sätte kohaselt peab tööandja tagama, et lähetatud töötajale makstaks vähemalt Eestis kehtestatud töötasu miinimumi. Seega lähetatud töötajale, kes ei kuulu ühegi laiendatud kollektiivlepingu kohaldamisalasse, mis samuti teatud töötajate gruppide (näiteks meditsiinitöötajad) töötasu miinimumi kehtestavad, tuleb neile maksta töötasu vähemalt 540 eurot (hetkel kehtiv töötasu alammäär) kuus. 4 Muudatusega sõna „miinimum“ punktist kustutatakse. Selle tulemusena laieneb mõnevõrra töötasu maksmise kohustus töötasu liikide lõikes. Töötasu mõiste avab TLS § 5 lõike 1 punkt 5. Selle kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Töötasu alammäär on seega töötasu üks liike, mille maksmine tuleb lähetatud töötajale ka edaspidi tagada. Lisaks töötasu alammäärale tuleb eelnõu kohaselt lähetatud töötajale tagada aga ka teiste töötasu liikide maksmine, mille maksmine Eesti seaduste ja laiendatud kollektiivlepingute kohaselt on kohustuslik. Selliseks töötasu liigiks saab pidada näiteks tasu riigipühal töötamise eest ja öötöö tasu. Aga ka töötasu aja eest, mil töötajale tööd ei tagata. Eesti õiguse kohaselt ei loeta töötasuks näiteks valveaja tasu. Töötasu miinimumi maksmise nõue jääb kehtima lähetatud autoveosektori töötajate suhtes. Teemat käsitletakse eelnõu § 1 punktis 7. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse ELTTS § 5 lõiget 1 punktiga 7. ELTTS § 5 sätestab, milliseid Eestis kehtivaid töötingimusi tuleb Eestisse lähetatud töötajatele kohaldada. Muudatustega lisandub nende hulka üks uus tingimus. Lisandub kohustus hüvitada lähetatud töötajatele siseriikliku töölähetusega seotud kulud. Meie õigus ei näe ette kohustust maksta töötajale Eesti sisese lähetuse puhul päevaraha. Küll aga kohustab TLS § 40 lõige 2 tööandjat hüvitama töötajale lähetusega seotud kulud. See tähendab, et ka lähetatud töötajale tuleb hüvitada kulud (näiteks sõidukulu, majutuskulu), mis tekivad seoses sellega, et töötaja peab ajutiselt tööd tegema oma Eesti tavapärasest töö tegemise asukohast mujal. Näiteks töötab lähetatud töötaja teenuse osutamise lepingu raames tavapäraselt Tallinnas. Töö teostamiseks on tal aga vajalik sõita materjali järgi Narva. Sellisel juhul tuleb tööandjal tasuda lähetatud töötaja sõidukulud. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse ELTTS §-i 5 lõikega 11. Lõige sätestab autoveosektori töötajatele makstava töötasu erisuse. Eelnõu § 1 punktiga 4 kustutati ELLTS § 5 lõike 1 punktis 3 sõna „miinimum“. Selle tulemusena laieneb mõnevõrra töötasu maksmise kohustus töötasu liikide lõikes. Kui kehtiva õiguse kohaselt tuleb lähetatud töötajale tagada vähemalt Eesti miinimum töötasu, siis eelnõu seadusena jõustumisel peab töötajatele tagama töötasu maksmise. Vastav muudatus ei puuduta aga autoveosektori lähetatud töötajaid. Direktiiv (EL) 2018/957 sätestab, et käesolevat direktiivi kohaldatakse autoveosektori suhtes alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama seadusandlikku akti, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed normid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris. Kuivõrd miinimum töötasu muutumist töötasuks reguleerib direktiiv (EL) 2018/957, ei kohaldu see säte autoveosektori lähetatud töötajate suhtes enne eelnevalt viidatus seadusandliku akti kohaldama hakkamisest. Sama teemat käsitleb eelnõu § 1 punkt 4. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse ELTTS §-i 5 lõigetega 61-63. Direktiivi (EL) 2018/957 kohaselt loetakse lähetusega seotud toetused töötasu hulka, välja arvatud juhul, kui need makstakse katmaks lähetusega seotud kulusid. Sama põhimõte on juba sätestatud ELTTS § 5 lõikes 6. Direktiiv (EL) 2018/957 sätestab aga lisaks põhimõtte, et kui töösuhtele 5 kohaldatavates töötingimustes ei ole täpselt kindlaks määratud, millises osas lähetusega seotud toetust makstakse kulude katteks, siis loetakse, et kogu toetus on makstud kulude katmiseks. Vastav põhimõte võetakse ELTTS-i üle § 5 uue lõikega 61. Seega on näiteks Tööinspektsioonil vajalik töötasu nõude täitmise kontrollimisel saada teise riigi pädevalt asutuselt informatsiooni ka selle riigi lähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha regulatsiooni kohta. Olukorras, kus tööandja kinnitusel moodustab Eestis nõutava töötasu summa näiteks Rumeenia miinimum töötasu, millele lisandub päevaraha, peab välja selgitama, kas Rumeenia päevaraha on mõeldud ka lähetuses tegelikult tekkivate kulude katteks või on kulude hüvitamine eraldi reguleeritud (sarnaselt näiteks Eesti õigusele eristades välislähetuse puhul päevaraha ja kulude katmist). Kui päevarahast peab töötaja katma ka tekkivaid kulutusi, ei saa seda töötasu osaks lugeda. ELTTS § 5 uued lõiked 62 ja 63 käsitlevad kasutajaettevõtja kohustust teavitada lähetatud töötaja tööandjat sellest, kui kasutajaettevõtja lähetab töötaja omakorda teise välisriiki. Käesoleva eelnõu § 1 punktiga 2 on lisatud olukord, kus rendiagentuuri töötaja on kasutajaettevõtja poolt edasi lähetatud ja selgitatud, et ka sellisel juhul on töötaja endiselt lähetatud töötaja. Olukorras, kus kasutajaettevõtja on lähetanud töötaja piiriülese teenuse osutamise raames teise riiki, võivad muutuda ka töötingimused, millele töötajal õigus on. Nende töötingimuste täitmise eest vastutab enamjaolt tööandja. Seega on tööandja jaoks oluline teada, millises riigis tema töötaja tööd teeb. Seega sätestab lõige 62 kasutajaettevõtja kohustuse töötaja lähetamise kohta tööandjat mõistliku aja ette teavitada. Näiteks võib tuua olukorra, kus Eesti kasutajaettevõtja on rentinud töötajad Poola rendiagentuurilt, kuid soovib töötajad omakorda lähetada Soome tööd tegema. Soomes kohaldatavad töötingimused on Eesti omadest erinevad ning Poola rendiagentuur, kes töötingimuste tagamise eest vastutab, peab olema teadlik, et töötaja töötab mingil perioodil Soomes. See, milline on mõistlik aeg tööandja teavitamiseks, on otstarbekas rendiagentuuri ja tööandja vahel kokku leppida. Kokkuleppe mitteleidmisel ja vaidluse korral on pädev sellele hinnangut andma vaidlusorgan. Eelnevat arvestades võib pidada asjakohaseks, et rendiagentuur ja kasutajaettevõtja töötajate kasutamiseks lepingut sõlmides arutavad ja lepivad kokku ka selles, kas lähetatud töötajate teise välisriiki lähetamine kasutajaettevõtja poolt on üldse lubatud. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse ELTTS § 51 lõike 1 sissejuhatavat osa. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on lähetuse kohta andmete esitamise kohustus tööandjal. Muudatusega antakse tööandjale ja lähetuse Eesti osapoolele õigus kokku leppida, kumb neist Tööinspektsioonile andmete esitamise eest vastutab. Juhul, kui kokkulepet sõlmitud ei ole, lasub vastutus lähetuse Eesti osapoolel. Samasugune regulatsioon kehtib ELTTS-i kohaselt töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutaja määramisel. Tööinspektsiooni kinnitusel ei ole ka praegu harvad juhud, kus lähetatud töötajate kohta Tööinspektsioonile info esitab lähetuse Eesti osapool, näiteks kasutajaettevõtja. Eestis on võimalik Tööinspektsiooni lähetatud töötajatest teavitada lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles. Paratamatult on aga asjaajamine kergem kohalikele. See võib ka olla põhjuseks, miks tööandja volitab praktikas andmete esitamiseks oma Eesti partneri. Vastutus andmete esitamise eest lasub kehtiva regulatsiooni kohaselt tööandjal. 6 Tööinspektsiooni 2018. aasta töökeskkonnaülevaate5 kohaselt jätavad mõned ettevõtted Tööinspektsioonile aga lähetatud töötajatest teatamata. Tihti vastab tööandja, et ta ei teadnud kohustuse olemasolust, kuid ei saa ka välistada ettevõtete soovi varjata töötajate lähetamist Eestisse. Sagedasti tuleb ette ka olukordi, kus kolmandatest riikidest lähetatud töötajate kohta ei ole teadet esitatud Tööinspektsioonile, PPA-s ei ole registreeritud töötajate lühiajalist töötamist ning töötajal puudub ka elamisluba. Olukorras, kus lähetatud töötaja kohta Tööinspektsioonil informatsioon puudub, puudub riigil võimalus teha sihitatud järelevalvet lähetatud töötajate töötingimuste üle. Kaotajaks jäävad töötajad, kellele ei pruugi olla tagatud seadusega ettenähtud minimaalsed töötingimused. Kaotajaks jäävad ka ettevõtted, kes seadusekuulekalt käituvad, kuid peavad konkureerima ettevõtetega, kes seda ei tee. Muudatuse eesmärk on suunata Eesti ettevõtteid, kes Eestisse lähetatud töötajate kaasabil osutatud teenuseid tarbivad või lähetatud töötajate kaasabil teenuseid osutavad,rohkem tähelepanu pöörama sellele, millistel tingimustel lähetatud töötajaid teenuse osutamisesse kaasatakse. Vähim, mida Eesti ettevõte tegema peab, on juhtima oma teise liikmesriigi lepingupartneri tähelepanu sellele, et seadusega on kohustus lähetatud töötajatest teavitada ning leppida kokku, kumb lepingupartneritest seda teeb. Jätkuvalt võib see kohustus olla lähetatud töötaja tööandjal, kui lepingupooled selles kokku lepivad. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse ELTTS § 51 lõike 1 punkti 3. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb lisaks teistele lähetuse andmetele esitada Tööinspektsioonile lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad. Muudatusega lisatakse esitatavate andmete hulka töötaja isikut tõendava dokumendi number. Tegemist on järelevalvepraktikas tõusetunud probleemi lahendamisega. Nimelt esineb järelevalve käigus olukordi, kus ei ole võimalik tuvastada, kas isik, kellest Tööinspektsiooni on teavitatud ning isik, kes viibib töökohal, on sama isik. Erinevad näiteks nime kirjutamise viisid, töökohal on isikud, kelle sünnikuupäev on sama jne. Dokumendi numbri olemasolu lihtsustab tunduvalt ka järelpäringute tegemist teistesse riikidesse, et tuvastada töötaja seotust töid teostava isikuga. Lähetatud töötajal nagu igal teisel Eestis viibival teise riigi kodanikul peab kaasas olema isikut tõendav dokument. See võimaldab esitatud andmeid töökohal viibivate isikute dokumentidega võrrelda ja isikute samasust tuvastada. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse ELTTS § 51 lõiget 2. Esmalt on muutmine tingitud käesoleva eelnõu § 1 punktist 9, mille kohaselt lähetuse kohta andmete esitamise vastutus võib olla Eesti ettevõtjal. Seetõttu muudetakse § 51 lõike 2 sõnastust nii, et isik, kes enne lähetuse algust andmed peab esitama, ei pea olema vaid tööandja. Teine osa muudatusest paneb andmete esitajale kohustuse hoida esitatud andmeid ka ajakohasena. Tegemist on praktikas tekkinud rakendusprobleemi lahendamisega. Järelevalve käigus esineb olukordi, kus lähetatud töötaja on küll Tööinspektsioonis registreeritud, kuid kontrolli hetkel näiteks ei tööta enam selle Eesti kasutajaettevõtte jaoks, kes on andmetes märgitud või teostab töid teises Eestis otsas, võrreldes Tööinspektsioonile esitatud teabega. Selleks, et Tööinspektsioonile esitatud andmed oleks neile ja ka teistele järelevalveorganitele (näiteks Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet) kasutatavad, peavad andmed olema korrektsed ja ajakohased. 5Leitav: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaated/To oinspektsiooni_Aastaraamat_2019_V6_web.pdf 7 Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse ELTTS § 51 lõiget 4. ELTTS § 51 lõike 3 kohaselt esitab lähetatud töötaja tööandja Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks. Lõike 4 kohaselt võivad sellisteks dokumentideks olla tööleping, tööajakava, väljavõte töötasu maksmise kohta või muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist. Lõikes 3 toodud loetelu ei ole ammendav, seega võib Tööinspektsioon järelevalve käigus nõuda tööandjalt ka teisi asjakohaseid dokumente. Õigusselguse huvides on otstarbekas täiendada näitlikku loetelu A1 tõendiga. Tegemist on tõendiga, mis annab informatsiooni selle kohta, mis riiki makstakse töötajale sotsiaalseid garantiisid tagavaid makse. Ajutise teises riigis töötamise korral, mida töötajate lähetamine on, on töötaja üldjuhul rohkem seotud lähetava riigiga. Tal on seal elulised huvid (tervisekindlustus, pension, perehüvitised jne). Seega on ka põhjendatud, et näiteks tema sotsiaalmaks laekuks lähetavasse riiki. A1 tõend annab seega järelevalve seisukohast infot selle kohta, kas töötaja on seotud mõne teise välisriigiga ja on seda asjaolu teiste asjaolude kõrval arvestades lähetatud töötaja või on ta lihtsalt töötajate vaba liikumist kasutav isik, kellele peaks kohaldama kogu Eesti õigust, sh sotsiaalkindlustust puudutavalt. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse ELTTS § 51 lõiget 5. Muudatusega tagatakse ELTTS-i täpsem vastavus direktiivile 2014/67/EL ning kooskõla praktikaga. Kehtiva sätte kohaselt peab lähetatud töötaja tööandja esitama järelevalveks vajalikud dokumendid Tööinspektsioonile viivitamata. Nimetatud dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka raamatupidamise seaduse § 12 lõikes 1 märgitud aja (7 aastat) jooksul pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist. Kuigi direktiivi 2014/67/EL kohaselt on täiesti lubatud järelevalveasutusel pärast lähetuse lõppu lähetuse kohta dokumentide esitamist nõuda, saab 7-aastast perioodi tööandjate jaoks pidada liiga koormavaks. Tööinspektsiooni praktika näitab, et tegelikku vajadust nii pika aja taguseid dokumente tööandjalt välja nõuda ei ole. Eeltoodust tulenevalt vähendatakse muudatusega dokumentide nõudmise perioodi seitsmelt aastalt kolmele aastale. Kolm aastat on valitud lähtudes töötaja töötasu nõude aegumise tähtajast, mida saab pidada mõistlikuks ja piisavaks ajaks. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse ELTTS-i §-iga 53. Paragrahvi lõikega 1 sätestatakse, et kui töötaja tegelik lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale Eestis kehtivad töötingimused. Kohaldama ei pea töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud pärast töösuhte lõppemist kehtiva konkurentsipiirangu ning tööandjapensioni skeemidega seonduvat. Tegemist on uue regulatsiooniga töötajate lähetamise osas. Silmas tuleb pidada, et see ei piira kuidagi lähetuse kestvust. Töötaja võib lähetatud töötajana lähetuse sihtriigis viibida ka kauem, muutub üksnes kohaldatav õigus – pärast 12 kuu möödumist hakkab talle kohalduma kogu kohalik tööõigus (välja arvatud mainitud erandid), mitte ainult ELTTS § 5 nimetatud töötingimused. Näiteks, kui kehtiva regulatsiooni kohaselt peab lähetatud töötajale olema tema lähetuse saabumise hetkest alates tagatud põhipuhkus vastavalt Eesti õigusele, siis pärast 12 kuu möödumist hakkab talle kohalduma ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus. 8 12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18 kuuni. Seda sätestab lõige 2, mille kohaselt tuleb Tööinspektsioonile esitada e-posti teel põhjendatud teade. Teade peab olema põhjendatud ehk välja peab olema toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab. Kui tööandja teab, et töötaja viibimine Eestis on täiendavalt vajalik vaid kahe kuu võrra, võib perioodi antud näite puhul pikendada ka 14 kuuni. Lõige 3 sätestab, et kui tööandja asendab ühe lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestvus. Selgitamaks välja, kas tegemist on sama tööülesande täitmisega samas kohas, tuleb muuhulgas hinnata, millist tööd tegi lähetatud töötaja ja millist tööd järgmine töötaja teeb, samuti töö asukohta, kus nad seda tööd tegid/teevad. Kui esimene lähetatud töötaja paigaldas objektil torusid ning lahkus objektilt pärast kaheksa kuu möödumist ning tema asemel asus samal objektil torusid paigaldama teine lähetatud töötaja, on põhjust liita nende kahe lähetatud töötaja Eestis viibimise ajad. Kui teine töötaja teeb tööd üle nelja kuu, siis pärast nelja kuu täitumist loetakse ta pikaajaliselt lähetatud töötajaks (kui tööandja ei ole teatanud 12 kuu pikendamise soovist) ja teisele töötajale hakkab tema töötamise viiendast kuust alates kehtima kogu Eesti tööõigus (välja arvatud lõikes 1 toodud erandid). Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõtja tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi töötajale pärast 12 või 18 kuu möödumist kohaldatakse. Kui pärast 12 või 18 kuu möödumist hakkab töötaja osas kehtima näiteks Eesti valveaja regulatsioon, peab tööandja, kes sellega seotud kulud peab katma, olema sellisest kohustusest teadlik. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse § 6 lõiget 2 teise lausega. Muudatusega tagatakse ELTTS-i täpsem vastavus direktiivile 2014/67/EL ning praktikaga kooskõlla viimine. Täienduse kohaselt hõlmab Tööinspektsiooni koostöö teiste liikmesriikide asutustega ka dokumentide saatmist ja kättetoimetamist. Direktiivi 2014/67/EL üle võttes ei kirjutatud ELTTS-i sõna sõnalt ümber direktiivi artikkel 6 lõiget 3, mis ütleb, et liikmesriikide koostöö võib samuti hõlmata dokumentide saatmist ja kättetoimetamist. Tegelik vajadus nende toimingute teostamiseks halduskoostöö raames teiste riikide pädevate asutustega on olemas ning täna Tööinspektsioon seda ka teeb, saates ja toimetades kätte erinevaid dokumente. Näiteks Soome Töökaitseameti haldusmenetluse dokumendid, näiteks ülekuulamise kutsed ja muud menetlusdokumendid, mille kättetoimetamata jätmisel ei saaks Soome pool menetlusega jätkata. Alus selleks on tuletatud erinevatest ELTTS sätetest ning on menetlusega seotud isikutele raskesti selgitatav. Seetõttu on vajalik selge õigusliku alusele lisamine ELTTS-i. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse ELTTS §-i 8 lõikega 6. Tegemist on täiendustega, millega viiakse ELTTS vastavusse direktiiviga (EL) 2018/957. Direktiiviga 2014/67/EL kehtestati liikmesriikidele kohustus teha lähetusega seotud töötingimused huvilistele kättesaadavaks ühtsel ametlikul riiklikul veebisaidil. Eestis on vastav teave kättesaadav Tööinspektsiooni kodulehel6. Kuivõrd siseriiklik tööõigus võib liikmesriikides olla väga keeruline, sisaldab direktiiv (EL) 2018/957 sätet, mis ärgitab liikmesriike oma ühtset ametlikku riiklikku veebisaiti ajakohase ja kättesaadavana hoidma. Viidatud sätte kohaselt tuleb muuhulgas karistuse määramisel arvesse võtta asjaolu, kui veebisaidil ei ole avaldatud, milliseid töötingimusi lähetatud töötajale kohaldatakse. Arvestades, et haldusmenetluse raames on järelevalve ametnikel olemas kaalutlusõigus, tuleb seda sätet arvestada üldise kaalutlusõiguse täpsustusena. 6 Eesti ühtne ametlik riiklik veebileht lähetatud töötajate kohta on leitav: https://www.ti.ee/est/valismaine- tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/lahetatud-tootaja-ja-renditootaja/ 9 Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse eelnõu §-i 91, mis käsitleb väärtegu käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 märgitud kohustuste täitmata jätmise korral. Muudatuse tegemine on tingitud vajadusest viia ELTTS direktiiviga (EL) 2018/957 vastavusse ning muudatus ühtlustab ka ELTTS- i väärtegude regulatsiooni. Muudatusega ühtlustatakse sätte sõnastus ja väärteo karistused ELTTS § 93 sätestatud karistustega. Tegemist on kehtiva sätte trahvimääradest kõrgemate trahvimääradega. Arvestades muutunud majanduskeskkonda ning olukorda, kus olemasolevad trahvimäärad ei ole piisavalt mõjusad, on trahvimäärade tõstmine õigustatud. Trahv peab olema mõjus võrreldes seadusest kõrvale hoidmisega kaasneva tuluga. Näiteks töötasu tingimuste täitmata jätmise korral võib saadav kasum olla märgatavalt suurem kui hetkel kehtiv trahvimäär. Muudatus tagab lähetatud töötajate töötingimuste paranemise ning toetab õiguskuulekate ettevõtjate konkurentsivõimet. Eelnõu § 1 punkti 18 puhul on tegemist rakendussättega, mis toetab eelnõu § 1 p 14 (pikaajaline lähetus) rakendamist. Direktiiv (EL) 2018/957 ei kirjuta ette, et vastav rakendussäte olemas peaks olema. Samas õigusselguse tagamiseks on vastav säte vajalik. Paratamatult viibib käesoleva eelnõu jõustumise hetkel Eestis mingi hulk lähetatud töötajaid. Lahendamist vajab küsimus, millisest hetkest hakatakse arvutama eelnõu punktis 14 toodud 12 või 18 kuud. See, mis hetkest 12 või 18 kuud arvestama hakatakse, mõjutab otseselt lähetatud töötajate töötingimusi. Esimesena on kaalutud varianti, mille kohaselt 12 või 18 kuud hakatakse lugema ajast, mil lähetatud töötaja Eestisse saabus. See võis olla näiteks 8 kuud tagasi. See tähendab, et lähetatud töötaja peab alates seaduse jõustumisest töötama vaid 4 või 10 kuud, et temaks saaks pikaajaline lähetatud töötaja ning talle hakkaks kehtima kogu Eesti tööõigus. Tegemist oleks töötajatele soodsama lähenemisega, mis on kooskõlas ka direktiivi (EL) 2018/957 eesmärgiga tagada töötajatele võrdse töö puhul võrdsed töötingimused. Samas eeldab selline lahendus sätte sisuliselt tagasiulatuvat jõustamist. Reguleeritaks olukorda, mis võis alguse saada kuid või ka aastaid tagasi. Selline tagajärg ei ole soovitav. Teise lahendusena on võimalik sätestada, et 12 või 18 kuud hakatakse lugema alates käesoleva eelnõu seadusena jõustumisest. See tähendab, et töötaja, kes on Eestis viibinud juba näiteks 8 kuud, saab kogu Eesti tööõiguse talle kohalduma hakkamiseni töötada Eestis veel 12 või 18 kuud. Võrreldes eelmise lahendusega on tegemist töötajale ebasoodsama lahendusega. Samas ei saa töötajal olla enne käesoleva seaduse jõustumist õigustatud ootust, et tema eelnev Eestis töötamine arvestatakse 12 või 18 kuu hulka. Selle lahendusega välditakse ka olukorda, kus seadusel võib olla väga pikaajaline tagasiulatuv mõju. Seda arvestades on eelnõus valitud teine lahendus ning 12 või 18 kuust perioodi pikaajalise lähetuse puhul hakatakse arvestama käesoleva eelnõu seadusena jõustumisest. Arvestada tuleb, et 18 kuud juba Eestis töötanud lähetatud töötaja tööandja peaks vastasel juhul päevapealt hakkama täitma tingimusi, millega ta ei ole arvestanud ning milleks tal ei ole olnud võimalik teha ettevalmistusi. Eelnõu § 1 punkti 19 puhul on tegemist täiendustega, millega viiakse ELTTS vastavusse direktiiviga (EL) 2018/957. ELTTS-ile lisatakse normitehniline märkusena viide direktiivile (EL) 2018/957. 10 Eelnõu § 2 sätestab seaduse jõustumise aja. Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2020. aasta 30. juulil. See on kuupäev, millal Eesti peab üle võtma direktiivi (EL) 2018/957. Eelnõu terminoloogia Käesolev eelnõu ei muuda olemasolevaid termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/957, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. Seletuskirja lisaks on direktiivi (EL) 2018/957 ja Eesti õiguse võrdlustabel. 5. Seaduse mõjud Taustaks Direktiivide 96/71/EÜ ning 2014/67/EL kontekstis on Eestit kirjeldatud pigem töötajaid lähetava riigina, mitte töötajaid vastuvõtva riigina. Lähetatud töötajate töötingimuste (nt töötasu, töö- ja puhkeaeg, töökeskkond) üle teostab Eestis riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon. Alates 2016 aasta lõpust peab tööandja lähetatud töötaja Eestis tööle asumisest Tööinspektsiooni teavitama. Aastal 2017 esitati TI-le 332 lähetamise teadet 1229 lähetatud töötaja kohta. 2018. aastal esitati TI-le 602 lähetamise teadet 2581 lähetatud töötaja kohta. 2019. aastal on TI-le esitatud perioodil 01.01.2019-12.08.19 kokku 581 teadet 2342 lähetatud töötaja kohta. Seega on veidi enam kui poole viimase aastaga Eestisse lähetatud pea sama palju töötajaid kui terve eelmise aastaga, mis näitab, et liikmesriikidest Eestisse lähetatud töötajate arv on kasvavas trendis. Joonisel 1 on näha, et 2018. aastal oli lähetatuid kaks korda rohkem kui 2017. aastal. Arvestades, et 2018. aastal oli Eestis hõivatud tööealist rahvastikku (16-pensioniiga) kokku 618 100 inimest, moodustasid lähetatud töötajad neist 0,4%. Joonis 1. Eestisse lähetatud töötajate arv, 2017-2018 3000 2581 2500 2000 1500 1229 1000 500 0 2017 2018 Allikas: Tööinspektsioon 11 2018. aasta statistikale tuginedes saab järeldada, et ülekaalukalt lähetatakse Eestisse kõige rohkem töötajaid Poolast, moodustades pea kolmandiku kõigist lähetatud töötajatest Eestis. Teised riigid, kust rohkem lähetatud töötajaid Eestisse tuleb, on Läti (29%) ning Leedu (14%) (Joonis 2). 2019. aasta seisuga on kõige rohkem lähetatud töötajaid pärit Lätist (115 teadet, 597 töötajat), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist (39 teadet, 444 töötajat), Poolast (148 teadet, 437 töötajat) ning Leedust (98 teadet, 309 töötajat). Joonis 2. Eestisse lähetatud töötajad riikide lõikes, 2018 Soome 2% Itaalia 2% Portugal 3% Saksamaa 4% Muud riigid kokku 5% Austria 5% Inglismaa 5% Leedu 14% Läti 29% Poola 31% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% Allikas: Tööinspektsioon Üks neljandik ehk 26,7% Eestisse lähetatud töötajatest töötavad ehituses ning üks viiendik ehk 21,7% töötlevas tööstuses. Ülejäänud tegevusalade peal töötab juba vähem lähetatud töötajaid. Näiteks veidi üle kümnendiku kunsti-, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, kümnendik finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal ning pea kümnendik elektrienergia tegevusalal (Joonis 3). Joonis 3. Eestisse lähetatud töötajad tegevusalade lõikes, 20197 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 0,3% Veondus ja laondus 0,5% Majutus ja toitlustus 0,7% Info ja side 1,5% Haldus- ja abitegevused 2,8% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5,3% Hulgi- ja jaekaubandus 7,4% Elektrienergia 9,8% Finants- ja kindlustustegevus 10,7% Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 11,9% Töötlev tööstus 21,7% Ehitus 26,7% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% Allikas: Tööinspektsioon 7 Lähtuvalt tellija ehk Eestis lähetatud töötajat vastuvõtva ettevõtte tegevusalast 12 Muudatus 1: Kasutajaettevõtte lisamine töötaja lähetajaks. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning ebaoluline mõju majandusele. ELTTS § 5 lõige 1 sätestab, et tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud tööaeg, puhkeaeg, töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine, põhipuhkuse kestus, võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning renditöö tingimused. ELTTS § 5 lõige 2 sätestab, et lisaks lõikes 1 nimetatud tingimustele kohaldub lähetatud töötajale täies ulatuses töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS). ELTTS § 5 lõige 21 lisab, et lähetaval tööandjal ja teenuse tellinud isikul ehk Eesti ettevõtjal on võimalik kokku leppida, kes vastutab TTOS nõuete täitmise eest. See tähendab, et TTOS nõuete täitmise eest saab vastutada ka lähetav tööandja, kuid kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab TTOS täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Seni kehtisid eeltoodud nõuded tööandja poolt lähetatud töötajale, kuid käesoleva eelnõuga täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja piiriüleselt teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Selleks, et ELTTS ja ka TTOS nõuete täitmine tööandja poolt oleks võimalik, peab kasutajaettevõte tööandjat ehk rendiettevõtjat sellisest lähetusest mõistliku aja jooksul ette teavitama. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: lähetatud renditöötajad Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid kuna antud muudatused on seotud nende õigusliku staatuse täpsustumisega, mis tagab nende võrdsetel alustel kohtlemise, ei kaasne nendega eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus ja sellega kaasnevalt ka mõju avaldumise sagedus on väikesed, kuna sellistel tingimustel tööle asumine on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus – Tööinspektsiooni andmetel on seni 2019. aastal allhanketeenuseid, teenuste sisseostmist, teenuste pakkumist kolmandatele isikutele või värbamisteenuseid osutavate tööandjate kaudu Eestisse tööle asunud vaid 13 lähetatud töötajat. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Muudatusel on positiivne mõju, kuna täna kehtiva õiguse kohaselt on selliste teenuse vaba liikumise raames lähetatud töötajate õiguslik staatus reguleerimata ning muudatus aitab seega ära hoida sihtrühma sotsiaal-majanduslikku ebavõrdset kohtlemist, kuid kaasnevad mõjud on üldkokkuvõttes ebaolulised. Majanduslik mõju Mõju sihtrühm: Rendiettevõtjad Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad seoses lähetatud renditöötaja lähetatud töötajaks kvalifitseerumisega kaasneda muudatused, kuid muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest sihtrühm on alati pidanud olema vastutav oma lähetatud töötajatele direktiividest 96/71/EÜ ning 2014/67/EL tulenevate töötingimuste tagamise eest. 13 Mõjutatud sihtrühma suurus ja sellega kaasnevalt ka mõju avaldumise sagedus on väikesed, kuna sellistel tingimustel tööjõu tellimine on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus – Tööinspektsiooni andmetel on seni 2019. aastal ainult 12 Eesti ettevõtjat tellinud lähetatud renditööjõu teenuseid8. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ning on seotud sihtrühma võimaliku kohustusega tagada ka selliste teenuse vaba liikumise raames lähetatud töötajatele ELTTS ja TTOS nõuded, mis võib sihtrühmale kaasa tuua täiendavaid kulusid ning suurenenud halduskoormuse. Üldkokkuvõttes on kaasnevad mõjud siiski ebaolulised. Mõju sihtrühm: Kasutajaettevõtjad Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, sest sihtrühm peab tööandjat renditöötaja lähetamisest mõistliku aja jooksul ette teavitama, kuid kuna isik, kes vastutab ülejäänud ELTTS tingimuste täitmise eest, on endiselt tööandja, ei kaasne muudatusega eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõjutatud sihtrühma suurus ja sellega kaasnevalt ka mõju avaldumise sagedus on väikesed, kuna sellistel tingimustel tööjõu tellimine on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus – Tööinspektsiooni andmetel on seni 2019. aastal ainult 12 Eesti ettevõtjat tellinud lähetatud renditööjõu teenuseid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ning on seotud sihtrühma kohustusega tööandjat renditöötaja lähetamisest teavitada, mis võib sihtrühmale kaasa tuua suurenenud halduskoormuse. Üldkokkuvõttes on kaasnevad mõjud siiski ebaolulised. Muudatus 2: Töötasu miinimumi maksmise nõude asendumine töötasu maksmise nõudega. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning ebaoluline mõju majandusele. Tuleb ära märkida, et muudatuse mõju ei ole lõpuni selge, sest see sõltub ka lähetamise riigi (ehk riigi, kust töötaja on lähetatud) õigustest. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: lähetatud töötajad Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühma kokkupuude muudatuste mõjuga on regulaarne või reeglipärane. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – kuigi sissejuhatav statistika näitas, et lähetatud töötajate arv Eestis on viimaste aastatega kasvanud, moodustab lähetatud töötajate hulk kogu Eestis hõivatud tööealistest rahvastikust ikkagi vaid 0,4%. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. 8 Antud andmed ei pruugi täielikult tegelikkusele vastata, sest ei tööandja ega tellija tegevusalad ei pruugi tööjõu vahendusele või renditööle üldse viidata, kuigi see sisuliselt toimub. 14 Muudatusel on positiivne mõju sihtrühma sotsiaal-majanduslikule toimetulekule, kuna selle tulemusena laieneb mõnevõrra töötasu maksmise kohustus töötasu liikide lõikes ning lisaks töötasu alammäärale tuleb lähetatud töötajale tagada ka teiste töötasu liikide maksmine nagu näiteks tasu riigipühal töötamise eest ja öötöö tasu. Kaasnevad mõjud on üldkokkuvõttes ebaolulised. Majanduslik mõju Mõju sihtrühm: tööandjad Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu. Eelnõu näeb ette, et töötasu miinimumi asemel tuleb töötajale tagada töötasu, kuid kuna lähetatud töötajatele oli ka enne muudatust vaja tagada teatud suuruses sissetulek, puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Vajadus maksta lähetatud töötajatele senisest rohkem, sõltub suuresti ka lähetatud töötaja töökorraldusest. Näiteks sellest, kas töötaja töötab öösel või riiklikul pühal ja seetõttu on vaja talle maksta tasu öötöö või riigipühal töötamise eest. Seega on võimalik k suurema tasu maksmise vajadust vältida, vältides töökorralduslikke olukordi, mis täiendava tasu maksmise vajaduse kaasa toovad. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühma kokkupuude muudatuste mõjuga on regulaarne või reeglipärane. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – Tööinspektsiooni andmetel on seni 2019. aastal Eestisse lähetatud töötajaid saatnud veidi üle 100 eri ettevõtte. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ning on seotud täiendavate kulude kaasnemisega sihtrühmale, kuna muudatuse tulemusena laieneb mõnevõrra töötasu maksmise kohustus töötasu liikide lõikes ning lisaks töötasu alammäärale tuleb lähetatud töötajale tagada ka teiste töötasu liikide maksmine nagu näiteks tasu riigipühal töötamise eest ja öötöö tasu. Üldkokkuvõttes on kaasnevad mõjud siiski ebaolulised. Muudatus 3: Kohustus hüvitada lähetatud töötajatele vastavalt Eesti õigusele siseriikliku töölähetusega seotud kulud. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning ebaoluline mõju majandusele. Tuleb ära märkida, et muudatuse mõju ei ole lõpuni selge, sest see sõltub ka lähetamise riigi (ehk riigi, kust töötaja on lähetatud) õigustest. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: lähetatud töötajad Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu, sest lähetatud töötajatel tuli eeldatavalt ka varem ette olukordi, mil nad pidid ajutiselt tööd tegema oma Eesti tavapärasest töö tegemise asukohast mujal. Seega puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. 15 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sellistel tingimustel Eesti siseselt lähetustel käimine on eeldatavalt pigem harv ja ebaregulaarne sündmus. Mõjutatud sihtrühma suurus on samuti eeldatavalt väike – konkreetne info lähetatud töötajate siseriiklikest töölähetustest Tööinspektsioonil puudub, kuid lähtudes Eestisse lähetatud töötajate üldarvudest ei saa omakorda Eestis oma tavapärasest töö tegemise asukohast mujal töö tegijate arv samuti olla väga suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Muudatusel on positiivne mõju sihtrühma sotsiaal-majanduslikule toimetulekule, kuna selle tulemusena hüvitatakse lähetatud töötajale sõidu- ja majutuskulud, mis kaasnevad oma Eesti tavapärasest töö tegemise asukohast mujal töö tegemisega. Kaasnevad mõjud on üldkokkuvõttes siiski ebaolulised. Majanduslik mõju Mõju sihtrühm: tööandjad Mõju ulatus on keskmine, kuna uus kohustus hüvitada lähetatud töötajatele vastavalt Eesti õigusele siseriikliku töölähetusega seotud kulud võib sihtrühma käitumises kaasa tuua muudatusi. Eeldatavalt ei kaasne muudatusega siiski kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sellistel tingimustel lähetatud töötaja Eesti siseselt lähetustele saatmine on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike - Tööinspektsiooni andmetel on seni 2019. aastal Eestisse lähetatud töötajaid saatnud veidi üle 100 eri ettevõtte. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ning on seotud siseriikliku töölähetuse hüvitamisel täiendavate kulude kaasnemisega sihtrühmale ning sihtrühma töökoormuse suurenemisega selliste juhtumite menetlemisel. Üldkokkuvõttes on kaasnevad mõjud siiski ebaolulised. Muudatus 4: Eestis kehtivate töötingimuste tagamine pikaajalisele (rohkem kui 12 või 18 kuud) lähetatud töötajale. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ebaoluline majanduslik mõju ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: lähetatud töötajad Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. 16 Mõjutatud sihtrühma suurus ning sellega kaasnevalt ka mõju avaldumise sagedus on väikesed, kuna nii pikaajaliselt Eestis lähetustel viibimine on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus – Tööinspektsiooni andmetel on 2019. aastal vaid seitsme lähetatud töötaja lähetuse pikkuseks märgitud periood 366-533 päeva ning ühel lähetatud töötajal 1189 päeva. Ülekaalukalt leidub lähetatud töötajaid, kelle lähetuse pikkuseks märgitud periood on 2-90 päeva (Joonis 4). Joonis 4. Eestisse lähetatud töötajate arv ja nende lähetuse pikkused, 2019 2048 2000 1500 1000 500 142 89 34 3 7 1 0 1 päev 2-90 päeva 91-180 181-270 271-365 366-533 1189 päeva päeva päeva päeva päeva Allikas: Tööinspektsioon Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Muudatusel on positiivne mõju, kuna selle tulemusena hakkab pikaajaliselt lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuu möödumist minimaalsete töötingimuste asemel kohalduma kogu Eesti tööõigus, näiteks hakkab lisaks põhipuhkuse tagamisele vastavalt Eesti õigusele kohalduma ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus. Kuna aga pikaajaliselt lähetatuid töötab Eestis niivõrd vähe, on ka kaasnevad mõjud üldkokkuvõttes ebaolulised. Majanduslik mõju Mõju sihtrühm: tööandjad Mõju ulatus on keskmine, kuna uus kohustus kohaldada pikaajaliselt lähetatud töötajatele pärast 12 või 18 kuu möödumist minimaalsete töötingimuste asemel kogu Eesti tööõigust võib sihtrühma käitumises kaasa tuua muudatusi. Eeldatavalt ei kaasne muudatusega siiski kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sellistel tingimustel lähetatud töötaja Eesti siseselt lähetustele saatmine on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus (vt. Joonis 4). Mõjutatud sihtrühma suurus on väike - Tööinspektsiooni andmetel on seni 2019. aastal Eestisse lähetatud töötajaid saatnud veidi üle 100 eri ettevõtte ning TI statistika näitab, et kõige rohkem saadetakse töötajaid lähetusele 2-90 päevaks (Joonis 4). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ning on seotud võimalike täiendavate kulude kaasnemisega sihtrühmale kogu Eesti tööõiguse kohaldamisel pikaajaliselt lähetatud töötajale ning sihtrühma töö- ja halduskoormuse suurenemisega selliste juhtumite menetlemisel. Üldkokkuvõttes on kaasnevad mõjud siiski ebaolulised. 17 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Riigiasutused, kes tegelevad lähetatud töötajatega seonduvaga Mõju ulatus on keskmine, kuna pikaajalisel lähetusel viibija õiguste laienemine kogu Eesti tööõigusele võib sihtrühma käitumises kaasa tuua muudatusi. Eeldatavalt ei kaasne muudatusega siiski kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sellistel tingimustel Eestis lähetustel käimine on pigem harv ja ebaregulaarne sündmus (vt. Joonis 4). Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – eelkõige mõjutab muudatus Tööinspektsiooni, kes on Eestis lähetatud töötajate kontaktasutuseks ning kes teostab riiklikku järelevalvet lähetatud töötajate töötingimuste üle Eestis, vastab põhjendatud infopäringutele seaduste, muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta, mida kohaldatakse lähetatud töötajale. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ning on seotud Tööinspektsiooni suurenenud töökoormusega pikaajaliste lähetatud töötajate töötingimuste järelevalve korraldamisel. Üldkokkuvõttes on kaasnevad mõjud ebaolulised. 6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel ei kaasne kulutusi kohalike omavalitsuste eelarvetele, kuid mõningal määral võivad kaasneda kulud riigieelarvele. Seaduseelnõu ei näe küll ette uusi kohustusi Tööinspektsioonile. Samas lisandub uusi tingimusi, mida tööinspektorid järelevalve käigus kontrollima ja arvestama peavad. Seega Tööinspektsiooni ressursivajadus võib piisava järelevalvemahu tagamiseks tõusta. Tööinspektsiooni tegevuskulu vajadus võib suureneda seoses järgnevate tegevustega:  sihtkontrollid ettevõtetesse, kuhu lähetatud töötajaid on lähetatud;  ülevaadete koostamine lähetatud töötajatega seotud sihtkontrollide tulemustest;  tööinspektorite koolituskulud seoses uue regulatsiooni alusel sihtkontrollide läbiviimisega. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. Trahvimäärade tõstmine võib tuua täiendavat tulu riigieelarvesse, kuid selle suurust ei ole võimalik prognoosida. 7. Rakendusaktid Eelnõuga ei nähta ette volitusnorme, mistõttu puudub vajadus kehtestada rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2020. aasta 30. juulil. See on kuupäev, millal Eesti peab üle võtma direktiivi (EL) 2018/957. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 18 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Personalirendiettevõtete Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tööinspektsioonile ja Sotsiaalkindlustusametile. 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-0956 - Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c6c6e9a-8e6c-4b5b-a0ce-127bc4df2fb9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c6c6e9a-8e6c-4b5b-a0ce-127bc4df2fb9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main