Eesti Vabariigi peaminister Hr Jüri Ratas
[email protected] Keskkonnaminister Hr Rene Kokk
[email protected] Kultuuriminister Hr Tõnis Lukas
[email protected] 23.09.2019 P öördumine Linnamäe paisjärve j a Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks Lugupeetud härra peaminister Jüri Ratas Lugupeetud härra keskkonnaminister Rene Kokk Lugupeetud härra kultuuriminister Tõnis Lukas Jõelähtme vallavolikogu võttis 15. augustil 2019 ühehäälselt vastu pöördumise palvega tagada Linnamäe paisjärve ja Linnamäe HEJ-i paisu kui kultuurimälestise säilimine. Septembri alguses toimus kohtumine keskkonnaministri ja kultuuriministri vahel, kus otsustati viia Linnamäe paisu küsimus Vabariigi Valitsuse le otsustamiseks . Eeltoodust tulenevalt es itame teile oma poolse ettepaneku (lisatud manus) otsustuse langetamiseks. Lugupidamisega Andrus Umboja Kalev Tulits Margus Teemant Vahur Kivistik Jõelähtme vallavanem Linnamäe p aisjärve MTÜ MTÜ Koila k ülaselts Wooluvabrik OÜ
EELNÕU 23.09.2019
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn
Korraldus antakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 31 alusel.
1. Kohustada Keskkonnaametit korraldama Linnamäe HEJ vee erikasutusloa
menetluses keskkonnamõjude hindamise menetluse muutmine selliselt, et
loobutakse alternatiivist 2 „elektritootmine lõpetatakse ja pais avatakse“.
Kohustada Keskkonnaametit viima Linnamäe HEJ KMH alternatiivist 2 loobumine
ellu hiljemalt 30.09.2019.
2. Teha Keskkonnaametile ettepanek vabastada Linnamäe paisu omanik veeseaduse
§ 17 lg 41 alusel kalade läbipääsu tagamise kohustusest.
3. Teha Keskkonnaministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek
arvata Jägala jõgi Jägala joast kuni Linnamäe paisuni lõheliste kudemis ja
elupaikade nimistust välja.
4. Teha Keskkonnaministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek
koostada ettepanek Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava muutmiseks ja
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas ökoloogilise seisundi eesmärgi
leevendamiseks ja erandi kohaldamiseks Jägala joast Linnamäe paisuni.
5. Teha Keskkonnaametile ettepanek muuta Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava
selliselt, et kaitse-eesmärkide ja kaitstavate liikide hulka arvatakse lõigul Jägala
joast Linnamäe paisuni tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja kaitstavate liikide
hulgast arvatakse välja lõhe (Salmo salar), jõesilm (Lampetra fluviatilis) jt liigid.
Vabariigi valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Vabariigi Valitsuse seadus § 49 lg 2 sätestab, et „kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus
puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste
ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse
küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.“ Linnamäe paisu küsimus on just selline küsimus.
Praegusel juhul on otsusega seotud vähemalt keskkonnaminister (siirdekalade elupaik, kaitsealuste
nahkhiirte elupaik paisjärve ümber), kultuuriminister (kultuuripärandi kaitse), majandus- ja
taristuminister (süsinikneutraalne majandus ja energiajulgeolek), riigihalduse minister (kohalike
omavalitsuste huvid) ja rahandusminister (majanduslik kalkulatsioon – kui palju on Eesti Vabariik
Eesti Energia AS omanikuna kulutanud raha Linnamäe jaama taastamisele ja tööle saamiseks ning
kui palju kuluks teoreetiliselt selle lammutamiseks ja Linnamäe jaamaga samaväärset aastaringset
ning stabiilset rolli täitva uue energiat tootva üksuse rajamiseks).
Linnamäe HEJ keskkonnamõjude hindamise menetluses on eelkirjeldatud väärtuste ja
õigusnormide konflikti korduvalt lahendatud halduskohtus, kus Keskkonnaamet ühelt poolt ja
Muinsuskaitseamet, Jõelähtme vald koos HEJ käitava Wooluvabrik OÜ-ga teiselt poolt on olnud
aastaid vältavas õiguskonfliktis. Kohtuvaidlustes on märkimisväärselt kulutatud vaidlevate
valitsusasutuste, aga ka vallavalitsuse ja omaniku ressurssi.
Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud ega õiguspärane Linnamäe paisu küsimuse lahendada
jätmine Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Vabariigi Valitsusel tuleb olemasolevas
konfliktisituatsioonis kaaluda erinevaid Linnamäe paisul tõusetunud huvisid, otsustada, millised
huvid on ülekaalukamad ning läbi korralduste andmise konfliktisituatsioon lahendada.
Vabariigi Valitsus on seisukohal, et tekkinud konflikti, kus halduskohtumenetlusse seoses
läbiviidava KMH-ga on kaasatud erinevaid seisukohti esindavad Keskkonnaamet,
Muinsuskaitseamet ja Jõelähtme Vallavalitsus, on kõige eesmärgipärasem asuda lahendama läbi VV
seisukoha kujundamise Linnamäe paisjärve, paisu ja HEJ osas. Vastavalt tuleb korrigeerida KMH
püstitust, et välistada eesmärgipäratud valistusasutuste erimeelsuste lahendamised halduskohtus.
Vabariigi Valitsus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta, et Linnamäe paisjärv ja HEJ tuleb
säilitada.
2. Eelnõu sisu, võrdlev analüüs
Keskkonnaamet (KeA) on menetlemas Linnamäe keskkonnamõjude hindamist (KMH), kus
programmi on lisatud KeA nõudmisel alternatiiv 2 paisu avamine ja paisutuse likvideerimine. Alternatiiv
2 on vastuolus kehtiva seadusandlusega, mida selgitab MKA oma 19.08.2019 kirjaga nr 14-
6/19/522 saadetud seisukohtades KeA-le ja mida kinnitab ka KMH raames koostatud õigusanalüüs
(Lisa 5a ja 5b). Linnamäe pais on tunnistatud muinsuskaitse all olevaks kinnismälestiseks, mille
hävitamine või rikkumine on muinsuskaitseseaduse § 5 kohaselt keelatud. Sellele vaatamata ei saa
KMH aruannet KeA hinnangul kinnitada, kuna alternatiivi 2 ei ole KeA hinnangul KMH aruandes
piisavalt analüüsitud.
Arvestades, et paisu avamine ja paisutuse likvideerimine on vastuolus muinsuskaitseseadusega ning
otsusega on seotud vähemalt keskkonnaminister, kultuuriminister, majandus- ja taristuminister,
riigihalduse minister ja rahandusminister, on põhjendatud Vabariigi Valitsuse tasemel kaaluda paisu
avamise ja paisutuse likvideerimise võimalikkust ning põhjendatust. Tänaseks on kogutud piisaval
määral teavet, mis kinnitab, et olemasoleva olukorra säilitamine on õiguslikult võimalik, paisu
lõhkumine ja paisjärve likvideerimine aga mitte. Samuti on oluline, et Linnamäe paisul kaalub
olemasoleva olukorra säilitamine väärtusi kogumis hinnates üle paisu avamise ning paisutuse
likvideerimise. Seega ei ole enam eesmärgipärane jätkata KMH menetlust alternatiiv 2-e hindamisel
ning kulutada ressursse paisu (seadusvastase) avamise ja paisutuse likvideerimise alternatiivi
jätkuvaks analüüsimiseks. Eeltoodut kinnitavad kaalutlused on järgmised:
Muinaslinna tee 5 (varem Tammi) kinnistut läbival Jägala jõe lõigul olev Linnamäe
hüdroelektrijaama pais on tunnistatud kultuurimälestiseks (mälestise nr 30418) kultuuriministri
21.12.2016 käskkirjaga nr 180 (RT III, 23.12.2016, 1) ning sama käskkirjaga kehtestati mälestisele
kaitsevöönd Muinaslinna tee 5 (endine Tammi) maaüksuse piirides. Kaitsevööndisse jääb paisuga
külgnev Linnamäe hüdroelektrijaama hoone ja osaliselt ka paisjärv.
MKA algatas 12.04.2019 mälestise, Linnamäe hüdroelektrijaama pais, kaitsevööndi ala
suurendamise menetluse.
MKA on seisukohal, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisule tööstusmälestisena sobiva keskkonna
moodustab sellega ajalooliselt väljakujunenud keskkond: seotud ehitised (elektrijaam) ja paisjärv.
Väärtuslikud vaated Linnamäe hüdroelektrijaama paisule ei seisne üksnes rajatises endas, vaid ka
sellega seotud ehitises ning ümbritseva paisjärve ajalooliselt väljakujunenud mastaabis. Linnamäe
HEJ on tunnistatud II maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kauneimaks tööstusehitiseks. Paisjärve
kaldal paikneb ka hulk arheoloogiamälestisi: Linnus "Jägala linnamägi" (reg-nr 17535) ja Asulakoht
(reg-nr 17534); lisaks on ettevalmistamisel kaitse alla võtmise menetlus Jägala muistsete
asulakohtade ja fossiilsete põllujäänuste II (reg-nr A30211) ja III (reg-nr A 30212) suhtes.
Keskkonnaamet on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et Linnamäe paisjärv tuleks alla lasta, et
taastada lõheliste kudeala lõigates selleks augud elektrijaama tammi kehasse, sest kalapääsu
rajamiseks muud tõhusat lahendust pole. Paisjärve likvideerimine oleks lõhelistele soodsa seisundi
saavutamiseks vajalik, sest vastasel juhul ei saa taastada paisjärve alla jäävasse vanasse jõesängi jäävat
kudeala. MKA on korduvalt andnud seisukoha Linnamäe HEJ paisu ja selle kaitsevööndi
muutumatuna säilitamise vajaduse kohta. MKA on seisukohal, et nii paisu kui sellega ühendatud ja
kaitsevööndisse jääva elektrijaamahoone rikkumine ja paisjärve allalaskmine on keelatud.
Samas on riigi mastaabis lõheliste kudealade potentsiaali 75% ulatuses taastamine võimalik ka ilma
Linnamäe paisjärve likvideerimata, astudes samme teiste lõhejõgede seisundi parandamiseks.
KMH-s kajastatud ekspert M.Masingu uuringu kohaselt on Linnamäe paisjärv väga oluline elupaik
nahkhiirtele. Piirkonnas elab ca 10 liiki, sh tiigilendlane, kõik II kaitsekategooria liigid. Tiigilendlane
on lisaks loodusdirektiivi II lisa liik (eraldi kaitsealade nõue), kes vajab toitumiseks suurema
pindalaga laia veekogu. Eesti on 2004 a-l ühinenud rahvusvahelise nahkhiirte kaitse lepinguga, mille
art 3 sätestab kohustuse: püüda kindlaks teha nahkhiirte olulised toitumispiirkonnad ja kaitsta neid
kahjustamise ja häirimise eest.
KMH aruandest nähtuvalt on majanduslikult ebaotstarbekas paisutuse ja hüdroenergia tootmise
lõpetamine. Linnamäe HEJ aastatoodang on 5–7 GWh, tootes elektrit piltlikult u. 2000
majapidamise tarbeks. Koos läheduses asuva Jägala HEJ-iga toodavad nad enam kui kolmandiku
Eesti hüdroenergiast, olles võimelised katma kogu valla elektrivajaduse. Aruandes on ka professor
A.Annuki arvamus, mille järgi Linnamäe HEJ omab tähtsust regionaalse energiajulgeoleku
aspektist. Kahe Jägala jõe HEJ toodetav energia võimaldab säästa ümberarvutatuna ca 12 ha metsa
a-s ehk turbiinide tehnilise tööaja 50 a vältel ligi 600 ha metsa. Linnamäe HEJ-s tootmise
lõpetamine on energiapoliitiliselt enam kui küsitav eriti tänases energeetikasituatsioonis. 25.07.2019
rõhutas valitsus põlevkivienergeetika probleemide taustal taastuvenergia tähtsust, VV seadis
kliimaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Keskkonnaminister R.Kokk toonitas, et iga
taastuvallikast (...) megavatt-tund elektrienergiat, põlevkivielektri asemel, vähendaks
kasvuhoonegaaside heitkogust 1,2 t süsihappegaasi võrra. Paisu lammutamist nõudes rikuks riik
2004 a-l antud keskkonnaministri lubadust säilitada olemasolevad vesiehitised ning käituks
sõnamurdlikult.
MKM 31.07.2019 vastuskirja nr 1.1-16/2019/5831 kohaselt on hüdroelektrijaamade kasutegur
võrdluses teiste taastuvenergia tootmisseadmetega suur ja tegemist on stabiilse võimsusega, mis
aitab süsteemi sagedust hoida ning lisaks panustab Linnamäe HEJ Eesti energiajulgeolekusse.
Kuivõrd Eesti hüdroenergia potentsiaal on juba suures mahus kasutusel, ei ole tõenäoline, et
Linnamäe HEJ sulgemise järgselt oleks võimalik rajada teist sarnase võimsuse või tootmismahuga
hüdroelektrijaama. Mõju kohalikule tasandile avaldub elektrikatkestuse olukorras ning selles
olukorras on Linnamäe HEJ mõju piirkonna elektriga varustamisel oluline. Looduslike tingimuste
tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks. Seega on iga hüdroelektrijaam olulise
mõjuga ning aitab kaasa kehtiva energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030 1) taastuvenergia
eesmärkide täitmisele. Veelgi enam, Euroopa Liidus arutatakse järjest tõsisemalt visiooni saavutada
aastaks 2050. süsinikuneutraalne majandusmudel. Seda arvesse võttes on iga toodetav
taastuvenergia kWh oluline.
KMH-s on juhtekspert K.Kupits kaalumisel lähtunud kolme valdkonna võrdlemisest (loodus-,
majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur), neist igaüks võrdse kaaluga. Juhtekspert tõdeb, et
lahendust, mis samaaegselt tagaks paisjärve ja HEJ kui mälestise säilimise ning ülesvoolu lõhede
kudemisalade loomise, ei eksisteeri. Looduskeskkonnas on kaaludel taastatav lõheliste elupaik ning
teisalt nahkhiirte kaitse, võimalik ei ole eelistada ühte teisele. Kultuuriväärtustest leiab ekspert, et
kõige olulisem on mälestise säilimine. Majanduskeskkonna puhul, lähtudes taastuvenergia
tootmisest, hajutamaks energiajulgeoleku riske, tagamaks kultuurimälestise hooldatud säilimine, on
eelistatud lahenduseks olemasoleva olukorra säilitamine. Ka kokkuvõtvalt tuvastas juhtekspert, et
eelistatud lahenduseks tuleb lugeda olemasoleva olukorra säilitamist.
Eeltoodule vastukaaluks on lõheliste kaitse. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks u. 5
ha sigimis- ja kasvuala. Lõheliste hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on
Linnamäe paisu lõhkumine, paisjärve likvideerimine ja elektrijaama tegevuse lõpetamine. Maves AS
2014. aasta rehkenduste järgi on potentsiaalsete laskujate juurdekasvu saavutamiseks 50 a-le
perioodile jagatud kulutuseks Jägala jõel ca 30–70 eurot a-s ühe laskuja kohta (võrdluseks –
Valgejõel 2–4 eurot ja Vasalemma jõel 2 eurot a-s). Samas, riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede
potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta.
Kohalik omavalitsus (Jõelähtme vald) ja kohalikud elanikud on läbivalt toetanud olemasoleva
olukorra jätkamist, st Linnamäe paisjärve säilitamist. Jõelähtme Vallavolikogu esitas Eesti Vabariigi
peaministrile, keskkonnaministrile ja kultuuriministrile 15.08.2019 pöördumise nr 1-6/2980
Linnamäe paisjärve ja Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks. Samalaadse pöördumise esitas
samadele isikutele Maardu linnavolikogu 29.08.2019, kirjaga nr 1-10/66. Jõelähtme valla
üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus moodustavad Jägala jõgi, juga, paisjärv koos
linnamäega ja võimsat veemängu pakkuv hüdroelektrijaam ühtse tervikliku turismi- ja puhkeala,
mille arendamise ja säilitamise vastu on huvi nii asukoha kohalikul omavalitsusel, naaber kohalikul
omavalitsusel kui ka kohalikel elanikel. Jõelähtme vald on seisukohal, et käesoleval ajal ei saa uue
väärtuse (lõhede kudemisala) loomine toimuda olemasolevate unikaalsete ja taastamatute väärtuste
lõhkumise läbi. Muud väärtused (kultuuri-, energiajulgeoleku, nahkhiirte liigikaitse ning mälestiste
ja piirkonna tervikkaitse) on kogumis selgelt kaalukamad kui seatud kitsas keskkonnaalane eesmärk
lõhede populatsiooni taastamiseks.
Juunis 2018 valminud Euroopa Komisjoni juhenddokument1 (peatükk 3) toetab tõlgendust, et
Natura alaks määramise hetkel toimunud tegevused võivad jätkuda ning sealhulgas olemasolevad
elektrijaamad võiksid tegevust jätkata.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kaitse-eesmärkide ümbervaatamisel ülevalpool Linnamäe paisu, mis tähendab paisjärve alal lõhe
väljaarvamist kaitse-eesmärkidest, ei ole eelnõu Euroopa õigusega vastuolus.
4. Eelnõu mõju
Korraldusest tuleneb vajadus kaaluda lisaks Linnamäe KMH püstitusele alternatiiv 2 osas ka
korrigeerida lõhejõgede nimekirja, kaitseala kaitse-eesmärke ja otsustada paisjärve nimetamine
tugevasti muudetud veekoguks.
5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigile ja asjassepuutuvale kohalikule omavalitsusele
(Jõelähtme vald) ei kaasne.
6. Eelnõu jõustumine
7. Eelnõu kooskõlastamine
1
European Commission. 2018. Guidance on The requirements for hydropower in relation to EU Nature
legislation Kättesaadav:
http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Hydro%20final%20June%202018.pdf
Keskkonnaministeerium
Meie: 30.09.2019
nr 7-5.4/19-01112-5
Kirja edastamine
Edastan Jõelähtme vallavanema, MTÜ Linnamäe paisjärv, MTÜ Koila külaselts ja OÜ
Wooluvabrik ühispöördumise.
Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Kultuuriministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Eesti Vabariigi peaminister Hr Jüri Ratas
[email protected] Keskkonnaminister Hr Rene Kokk
[email protected] Kultuuriminister Hr Tõnis Lukas
[email protected] 23.09.2019 P öördumine Linnamäe paisjärve j a Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks Lugupeetud härra peaminister Jüri Ratas Lugupeetud härra keskkonnaminister Rene Kokk Lugupeetud härra kultuuriminister Tõnis Lukas Jõelähtme vallavolikogu võttis 15. augustil 2019 ühehäälselt vastu pöördumise palvega tagada Linnamäe paisjärve ja Linnamäe HEJ-i paisu kui kultuurimälestise säilimine. Septembri alguses toimus kohtumine keskkonnaministri ja kultuuriministri vahel, kus otsustati viia Linnamäe paisu küsimus Vabariigi Valitsuse le otsustamiseks . Eeltoodust tulenevalt es itame teile oma poolse ettepaneku (lisatud manus) otsustuse langetamiseks. Lugupidamisega Andrus Umboja Kalev Tulits Margus Teemant Vahur Kivistik Jõelähtme vallavanem Linnamäe p aisjärve MTÜ MTÜ Koila k ülaselts Wooluvabrik OÜ
EELNÕU 23.09.2019
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn
Korraldus antakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 31 alusel.
1. Kohustada Keskkonnaametit korraldama Linnamäe HEJ vee erikasutusloa
menetluses keskkonnamõjude hindamise menetluse muutmine selliselt, et
loobutakse alternatiivist 2 „elektritootmine lõpetatakse ja pais avatakse“.
Kohustada Keskkonnaametit viima Linnamäe HEJ KMH alternatiivist 2 loobumine
ellu hiljemalt 30.09.2019.
2. Teha Keskkonnaametile ettepanek vabastada Linnamäe paisu omanik veeseaduse
§ 17 lg 41 alusel kalade läbipääsu tagamise kohustusest.
3. Teha Keskkonnaministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek
arvata Jägala jõgi Jägala joast kuni Linnamäe paisuni lõheliste kudemis ja
elupaikade nimistust välja.
4. Teha Keskkonnaministrile kui valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek
koostada ettepanek Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava muutmiseks ja
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas ökoloogilise seisundi eesmärgi
leevendamiseks ja erandi kohaldamiseks Jägala joast Linnamäe paisuni.
5. Teha Keskkonnaametile ettepanek muuta Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava
selliselt, et kaitse-eesmärkide ja kaitstavate liikide hulka arvatakse lõigul Jägala
joast Linnamäe paisuni tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja kaitstavate liikide
hulgast arvatakse välja lõhe (Salmo salar), jõesilm (Lampetra fluviatilis) jt liigid.
Vabariigi valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Vabariigi Valitsuse seadus § 49 lg 2 sätestab, et „kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus
puudutab ka teiste ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel teiste
ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse
küsimus otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.“ Linnamäe paisu küsimus on just selline küsimus.
Praegusel juhul on otsusega seotud vähemalt keskkonnaminister (siirdekalade elupaik, kaitsealuste
nahkhiirte elupaik paisjärve ümber), kultuuriminister (kultuuripärandi kaitse), majandus- ja
taristuminister (süsinikneutraalne majandus ja energiajulgeolek), riigihalduse minister (kohalike
omavalitsuste huvid) ja rahandusminister (majanduslik kalkulatsioon – kui palju on Eesti Vabariik
Eesti Energia AS omanikuna kulutanud raha Linnamäe jaama taastamisele ja tööle saamiseks ning
kui palju kuluks teoreetiliselt selle lammutamiseks ja Linnamäe jaamaga samaväärset aastaringset
ning stabiilset rolli täitva uue energiat tootva üksuse rajamiseks).
Linnamäe HEJ keskkonnamõjude hindamise menetluses on eelkirjeldatud väärtuste ja
õigusnormide konflikti korduvalt lahendatud halduskohtus, kus Keskkonnaamet ühelt poolt ja
Muinsuskaitseamet, Jõelähtme vald koos HEJ käitava Wooluvabrik OÜ-ga teiselt poolt on olnud
aastaid vältavas õiguskonfliktis. Kohtuvaidlustes on märkimisväärselt kulutatud vaidlevate
valitsusasutuste, aga ka vallavalitsuse ja omaniku ressurssi.
Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud ega õiguspärane Linnamäe paisu küsimuse lahendada
jätmine Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile. Vabariigi Valitsusel tuleb olemasolevas
konfliktisituatsioonis kaaluda erinevaid Linnamäe paisul tõusetunud huvisid, otsustada, millised
huvid on ülekaalukamad ning läbi korralduste andmise konfliktisituatsioon lahendada.
Vabariigi Valitsus on seisukohal, et tekkinud konflikti, kus halduskohtumenetlusse seoses
läbiviidava KMH-ga on kaasatud erinevaid seisukohti esindavad Keskkonnaamet,
Muinsuskaitseamet ja Jõelähtme Vallavalitsus, on kõige eesmärgipärasem asuda lahendama läbi VV
seisukoha kujundamise Linnamäe paisjärve, paisu ja HEJ osas. Vastavalt tuleb korrigeerida KMH
püstitust, et välistada eesmärgipäratud valistusasutuste erimeelsuste lahendamised halduskohtus.
Vabariigi Valitsus põhjendab alljärgnevalt oma seisukohta, et Linnamäe paisjärv ja HEJ tuleb
säilitada.
2. Eelnõu sisu, võrdlev analüüs
Keskkonnaamet (KeA) on menetlemas Linnamäe keskkonnamõjude hindamist (KMH), kus
programmi on lisatud KeA nõudmisel alternatiiv 2 paisu avamine ja paisutuse likvideerimine. Alternatiiv
2 on vastuolus kehtiva seadusandlusega, mida selgitab MKA oma 19.08.2019 kirjaga nr 14-
6/19/522 saadetud seisukohtades KeA-le ja mida kinnitab ka KMH raames koostatud õigusanalüüs
(Lisa 5a ja 5b). Linnamäe pais on tunnistatud muinsuskaitse all olevaks kinnismälestiseks, mille
hävitamine või rikkumine on muinsuskaitseseaduse § 5 kohaselt keelatud. Sellele vaatamata ei saa
KMH aruannet KeA hinnangul kinnitada, kuna alternatiivi 2 ei ole KeA hinnangul KMH aruandes
piisavalt analüüsitud.
Arvestades, et paisu avamine ja paisutuse likvideerimine on vastuolus muinsuskaitseseadusega ning
otsusega on seotud vähemalt keskkonnaminister, kultuuriminister, majandus- ja taristuminister,
riigihalduse minister ja rahandusminister, on põhjendatud Vabariigi Valitsuse tasemel kaaluda paisu
avamise ja paisutuse likvideerimise võimalikkust ning põhjendatust. Tänaseks on kogutud piisaval
määral teavet, mis kinnitab, et olemasoleva olukorra säilitamine on õiguslikult võimalik, paisu
lõhkumine ja paisjärve likvideerimine aga mitte. Samuti on oluline, et Linnamäe paisul kaalub
olemasoleva olukorra säilitamine väärtusi kogumis hinnates üle paisu avamise ning paisutuse
likvideerimise. Seega ei ole enam eesmärgipärane jätkata KMH menetlust alternatiiv 2-e hindamisel
ning kulutada ressursse paisu (seadusvastase) avamise ja paisutuse likvideerimise alternatiivi
jätkuvaks analüüsimiseks. Eeltoodut kinnitavad kaalutlused on järgmised:
Muinaslinna tee 5 (varem Tammi) kinnistut läbival Jägala jõe lõigul olev Linnamäe
hüdroelektrijaama pais on tunnistatud kultuurimälestiseks (mälestise nr 30418) kultuuriministri
21.12.2016 käskkirjaga nr 180 (RT III, 23.12.2016, 1) ning sama käskkirjaga kehtestati mälestisele
kaitsevöönd Muinaslinna tee 5 (endine Tammi) maaüksuse piirides. Kaitsevööndisse jääb paisuga
külgnev Linnamäe hüdroelektrijaama hoone ja osaliselt ka paisjärv.
MKA algatas 12.04.2019 mälestise, Linnamäe hüdroelektrijaama pais, kaitsevööndi ala
suurendamise menetluse.
MKA on seisukohal, et Linnamäe hüdroelektrijaama paisule tööstusmälestisena sobiva keskkonna
moodustab sellega ajalooliselt väljakujunenud keskkond: seotud ehitised (elektrijaam) ja paisjärv.
Väärtuslikud vaated Linnamäe hüdroelektrijaama paisule ei seisne üksnes rajatises endas, vaid ka
sellega seotud ehitises ning ümbritseva paisjärve ajalooliselt väljakujunenud mastaabis. Linnamäe
HEJ on tunnistatud II maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kauneimaks tööstusehitiseks. Paisjärve
kaldal paikneb ka hulk arheoloogiamälestisi: Linnus "Jägala linnamägi" (reg-nr 17535) ja Asulakoht
(reg-nr 17534); lisaks on ettevalmistamisel kaitse alla võtmise menetlus Jägala muistsete
asulakohtade ja fossiilsete põllujäänuste II (reg-nr A30211) ja III (reg-nr A 30212) suhtes.
Keskkonnaamet on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et Linnamäe paisjärv tuleks alla lasta, et
taastada lõheliste kudeala lõigates selleks augud elektrijaama tammi kehasse, sest kalapääsu
rajamiseks muud tõhusat lahendust pole. Paisjärve likvideerimine oleks lõhelistele soodsa seisundi
saavutamiseks vajalik, sest vastasel juhul ei saa taastada paisjärve alla jäävasse vanasse jõesängi jäävat
kudeala. MKA on korduvalt andnud seisukoha Linnamäe HEJ paisu ja selle kaitsevööndi
muutumatuna säilitamise vajaduse kohta. MKA on seisukohal, et nii paisu kui sellega ühendatud ja
kaitsevööndisse jääva elektrijaamahoone rikkumine ja paisjärve allalaskmine on keelatud.
Samas on riigi mastaabis lõheliste kudealade potentsiaali 75% ulatuses taastamine võimalik ka ilma
Linnamäe paisjärve likvideerimata, astudes samme teiste lõhejõgede seisundi parandamiseks.
KMH-s kajastatud ekspert M.Masingu uuringu kohaselt on Linnamäe paisjärv väga oluline elupaik
nahkhiirtele. Piirkonnas elab ca 10 liiki, sh tiigilendlane, kõik II kaitsekategooria liigid. Tiigilendlane
on lisaks loodusdirektiivi II lisa liik (eraldi kaitsealade nõue), kes vajab toitumiseks suurema
pindalaga laia veekogu. Eesti on 2004 a-l ühinenud rahvusvahelise nahkhiirte kaitse lepinguga, mille
art 3 sätestab kohustuse: püüda kindlaks teha nahkhiirte olulised toitumispiirkonnad ja kaitsta neid
kahjustamise ja häirimise eest.
KMH aruandest nähtuvalt on majanduslikult ebaotstarbekas paisutuse ja hüdroenergia tootmise
lõpetamine. Linnamäe HEJ aastatoodang on 5–7 GWh, tootes elektrit piltlikult u. 2000
majapidamise tarbeks. Koos läheduses asuva Jägala HEJ-iga toodavad nad enam kui kolmandiku
Eesti hüdroenergiast, olles võimelised katma kogu valla elektrivajaduse. Aruandes on ka professor
A.Annuki arvamus, mille järgi Linnamäe HEJ omab tähtsust regionaalse energiajulgeoleku
aspektist. Kahe Jägala jõe HEJ toodetav energia võimaldab säästa ümberarvutatuna ca 12 ha metsa
a-s ehk turbiinide tehnilise tööaja 50 a vältel ligi 600 ha metsa. Linnamäe HEJ-s tootmise
lõpetamine on energiapoliitiliselt enam kui küsitav eriti tänases energeetikasituatsioonis. 25.07.2019
rõhutas valitsus põlevkivienergeetika probleemide taustal taastuvenergia tähtsust, VV seadis
kliimaküsimused poliitiliseks prioriteediks. Keskkonnaminister R.Kokk toonitas, et iga
taastuvallikast (...) megavatt-tund elektrienergiat, põlevkivielektri asemel, vähendaks
kasvuhoonegaaside heitkogust 1,2 t süsihappegaasi võrra. Paisu lammutamist nõudes rikuks riik
2004 a-l antud keskkonnaministri lubadust säilitada olemasolevad vesiehitised ning käituks
sõnamurdlikult.
MKM 31.07.2019 vastuskirja nr 1.1-16/2019/5831 kohaselt on hüdroelektrijaamade kasutegur
võrdluses teiste taastuvenergia tootmisseadmetega suur ja tegemist on stabiilse võimsusega, mis
aitab süsteemi sagedust hoida ning lisaks panustab Linnamäe HEJ Eesti energiajulgeolekusse.
Kuivõrd Eesti hüdroenergia potentsiaal on juba suures mahus kasutusel, ei ole tõenäoline, et
Linnamäe HEJ sulgemise järgselt oleks võimalik rajada teist sarnase võimsuse või tootmismahuga
hüdroelektrijaama. Mõju kohalikule tasandile avaldub elektrikatkestuse olukorras ning selles
olukorras on Linnamäe HEJ mõju piirkonna elektriga varustamisel oluline. Looduslike tingimuste
tõttu on Eestis madal potentsiaal hüdroenergia kasutamiseks. Seega on iga hüdroelektrijaam olulise
mõjuga ning aitab kaasa kehtiva energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030 1) taastuvenergia
eesmärkide täitmisele. Veelgi enam, Euroopa Liidus arutatakse järjest tõsisemalt visiooni saavutada
aastaks 2050. süsinikuneutraalne majandusmudel. Seda arvesse võttes on iga toodetav
taastuvenergia kWh oluline.
KMH-s on juhtekspert K.Kupits kaalumisel lähtunud kolme valdkonna võrdlemisest (loodus-,
majandus- ja sotsiaalkeskkond, sh kultuur), neist igaüks võrdse kaaluga. Juhtekspert tõdeb, et
lahendust, mis samaaegselt tagaks paisjärve ja HEJ kui mälestise säilimise ning ülesvoolu lõhede
kudemisalade loomise, ei eksisteeri. Looduskeskkonnas on kaaludel taastatav lõheliste elupaik ning
teisalt nahkhiirte kaitse, võimalik ei ole eelistada ühte teisele. Kultuuriväärtustest leiab ekspert, et
kõige olulisem on mälestise säilimine. Majanduskeskkonna puhul, lähtudes taastuvenergia
tootmisest, hajutamaks energiajulgeoleku riske, tagamaks kultuurimälestise hooldatud säilimine, on
eelistatud lahenduseks olemasoleva olukorra säilitamine. Ka kokkuvõtvalt tuvastas juhtekspert, et
eelistatud lahenduseks tuleb lugeda olemasoleva olukorra säilitamist.
Eeltoodule vastukaaluks on lõheliste kaitse. Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks u. 5
ha sigimis- ja kasvuala. Lõheliste hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul on
Linnamäe paisu lõhkumine, paisjärve likvideerimine ja elektrijaama tegevuse lõpetamine. Maves AS
2014. aasta rehkenduste järgi on potentsiaalsete laskujate juurdekasvu saavutamiseks 50 a-le
perioodile jagatud kulutuseks Jägala jõel ca 30–70 eurot a-s ühe laskuja kohta (võrdluseks –
Valgejõel 2–4 eurot ja Vasalemma jõel 2 eurot a-s). Samas, riiklik eesmärk Eesti jõgede lõhede
potentsiaalist 75% saavutamiseks, on teostatav ka Jägala jõeta.
Kohalik omavalitsus (Jõelähtme vald) ja kohalikud elanikud on läbivalt toetanud olemasoleva
olukorra jätkamist, st Linnamäe paisjärve säilitamist. Jõelähtme Vallavolikogu esitas Eesti Vabariigi
peaministrile, keskkonnaministrile ja kultuuriministrile 15.08.2019 pöördumise nr 1-6/2980
Linnamäe paisjärve ja Linnamäe hüdroelektrijaama kaitseks. Samalaadse pöördumise esitas
samadele isikutele Maardu linnavolikogu 29.08.2019, kirjaga nr 1-10/66. Jõelähtme valla
üldplaneeringus ja maakonna teemaplaneeringus moodustavad Jägala jõgi, juga, paisjärv koos
linnamäega ja võimsat veemängu pakkuv hüdroelektrijaam ühtse tervikliku turismi- ja puhkeala,
mille arendamise ja säilitamise vastu on huvi nii asukoha kohalikul omavalitsusel, naaber kohalikul
omavalitsusel kui ka kohalikel elanikel. Jõelähtme vald on seisukohal, et käesoleval ajal ei saa uue
väärtuse (lõhede kudemisala) loomine toimuda olemasolevate unikaalsete ja taastamatute väärtuste
lõhkumise läbi. Muud väärtused (kultuuri-, energiajulgeoleku, nahkhiirte liigikaitse ning mälestiste
ja piirkonna tervikkaitse) on kogumis selgelt kaalukamad kui seatud kitsas keskkonnaalane eesmärk
lõhede populatsiooni taastamiseks.
Juunis 2018 valminud Euroopa Komisjoni juhenddokument1 (peatükk 3) toetab tõlgendust, et
Natura alaks määramise hetkel toimunud tegevused võivad jätkuda ning sealhulgas olemasolevad
elektrijaamad võiksid tegevust jätkata.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kaitse-eesmärkide ümbervaatamisel ülevalpool Linnamäe paisu, mis tähendab paisjärve alal lõhe
väljaarvamist kaitse-eesmärkidest, ei ole eelnõu Euroopa õigusega vastuolus.
4. Eelnõu mõju
Korraldusest tuleneb vajadus kaaluda lisaks Linnamäe KMH püstitusele alternatiiv 2 osas ka
korrigeerida lõhejõgede nimekirja, kaitseala kaitse-eesmärke ja otsustada paisjärve nimetamine
tugevasti muudetud veekoguks.
5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigile ja asjassepuutuvale kohalikule omavalitsusele
(Jõelähtme vald) ei kaasne.
6. Eelnõu jõustumine
7. Eelnõu kooskõlastamine
1
European Commission. 2018. Guidance on The requirements for hydropower in relation to EU Nature
legislation Kättesaadav:
http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Hydro%20final%20June%202018.pdf
From: Andrus Umboja <
[email protected]>
Sent: Monday, September 23, 2019 6:11 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]
Subject: Linnamäe pais
Lugupeetud härra peaminister Jüri Ratas
Lugupeetud härra keskkonnaminister Rene Kokk
Lugupeetud härra kultuuriminister Tõnis Lukas
Jõelähtme vallavolikogu võttis 15. augustil 2019 ühehäälselt vastu pöördumise palvega tagada
Linnamäe paisjärve ja Linnamäe HEJ-i paisu kui kultuurimälestise säilimine.
Septembri alguses toimus kohtumine keskkonnaministri ja kultuuriministri vahel, kus otsustati viia
Linnamäe paisu küsimus Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.
Eeltoodust tulenevalt esitame teile oma poolse ettepaneku (lisatud manus) otsustuse langetamiseks.
Lugupidamisega
Andrus Umboja Kalev Tulits Margus Teemant Vahur Kivistik
Jõelähtme vallavanem Linnamäe paisjärve MTÜ MTÜ Koila külaselts Wooluvabrik OÜ
Pöördumine Linnamäe kaitseks.asice