Kiri

Ministeeriumid 20.09.2019 nr 1-4/19/3080-2 Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Kaitseala kaart Gunnar Raun 457 6442, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 20.09.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Kesknõmme looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rabad (7110)3, siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid taimeliike, milleks on harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik luuderohi (Hedera helix) ja tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), ning nende kasvukohti; 4) kaitsealuseid linnuliike, kelleks on kassikakk (Bubo bubo) ja kanakull (Accipiter gentilis), ning nende elupaiku; 5) kaitsealust samblikuliiki siredat varjusamblikku (Chaenotheca gracilenta) ja selle kasvukohti. (2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja metsamajandustöödel. (3) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. (4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, kusjuures Kesknõmme sihtkaitsevööndis on 1. veebruarist kuni 31. augustini jahipidamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. 2 § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 8. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Kesknõmme sihtkaitsevöönd; 2) Ojametsa sihtkaitsevöönd. § 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Kesknõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kassikaku ja kanakulli pesitsusala kaitse ning metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. (2) Ojametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. § 10. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas; 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 5) olemasolevate ehitiste hooldustööd; § 11. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) ehitiste püstitamine, välja arvatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ranna ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld. 3  4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 12. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Ojametsa piiranguvöönd. § 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide kaitse. § 14. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud, ning rahvaürituse korraldamine õuemaal; 3) biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine õue- ja põllumaal. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud; 2) uue ehitise püstitamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) lageraie kuni 0,5 ha suuruse langina; 5) turberaie kuni 1 ha suuruse langina. (3) Raie tegemine on lubatud 1. septembrist kuni 31. jaanuarini. § 15. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) raiete tegemine mahus, mille tõttu väheneb üle 60 aasta vanuse metsa osakaal piiranguvööndis alla 50%. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrus nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. 4 § 18. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 7. detsembri 2018. a käskkirjaga nr 1-2/18/903 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemusega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 19. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti üksikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 103 hõlmab kaitseala Kesknõmme loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rene Kokk Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Kesknõmme looduskaitseala 5  Vabariigi Valitsuse määruse „ Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri ” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitse s eaduse (edaspidi LKS ) § 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitse - eesmärke ja kaitsekorda ning kaitseala välispiiri ja tsoneeringut ning vähendatakse metsavajakuid rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilis e esindatus e tagamiseks . Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas . Kesknõmme loodus kaitsealale jääv Sepise jugapuu võeti ük sikelemendina kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Vali tsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirja kinnitamine”. Osa praegusest kaitsealast võeti kaitse alla Kingissepa rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis”, kui kaitse alla võeti „Tuhkpihlaka ja jugapuu kasvukoht”. Ajakohastamisele kuuluv kaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2005. a määrusega nr 207 „K esknõmme looduskaitseala kaitse eeskiri”. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord ning muudetakse kaitseala välispiiri ja tsoneeringut . Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse - eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus viia ala kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega ning tagada paremini nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ( edaspidi loodusdirektiiv ) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja alal leiduvate kaitsealuste liikide kaitse . Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kesknõmme loodusala . Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Gunnar Raun (tel 457 6442 , e post [email protected] ), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7376 , e post nele . saluveer @keskkonnaamet.ee ). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Kristiin Jääger ( tel 680 7424, e-post [email protected] ) ja advokaadibüroo EnvirLaw vandeadvokaat Mirjam Vili (tel 527 3703, e-post [email protected]) , Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõl astamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 288 0 , e post marika.erikson @envir.ee ), kassikaku ja kanakulli elupaikade kaitsevajaduse eksperdihinnangu on andnud Re i n Nellis , keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308 , e post [email protected] ). Metsavajakute osas on lähtutud Asko Lõhmuse 2016. aasta analüüsist „Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”. 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse - eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust . Kaitsealal kaitstakse elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on rabad (7110) , siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) . Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid taimeliike , milleks on harilik jugapuu ( Taxus baccata ), harilik luuderoh i ( Hedera helix ) ja tuhkpihlakas ( Sorbus rupicola ) , ning nende kasvukohti . Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid linnuliike , kelleks on kassikakk ( Bubo bubo ) ja kanakull ( Accipiter gentilis ), ning nende elupaiku. Kaitsealal kaitstakse kaitsealust samblikuliiki sire dat varjusamblik ku ( Chaenotheca gracilenta ) ja selle kasvukohti . Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis- kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine . Kesknõmme looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on ohustatus , haruldus ning loodusdirektiivi rakendamine . Haruldased ja ohustatud metsa elupaigad – vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) − on haruldaste ja ohustatu tena lisatud loodusdirektiivi I lisasse , kusjuures tärniga on märgitud esmatähtsad kooslused ehk elupaigatüübid, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus . Loetletud looduslikud metsakooslused on elupaigaks väga paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele, mistõttu looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). Enim ohustavad loodusmetsi raiumine ja kuivendamine. Natura 2007 . –2012. aasta aruande kohaselt on Eestis vanu loodusmetsi 70 000 ha , rohunditerikkaid kuusikuid 10 000 ha , soostuvaid- ja soolehtmetsi 40 000 ha ning siirdesoo- ja rabametsi 44 000 ha . Haruldased ja ohustatud sooelupaigad – rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (7210*) ning liigirikkad madalsood (7230) − on samuti haruldas t e ja ohustatu te na lisatud loodusdirektiivi I lisasse . 2013. aastal ilmunud raamatu „Eesti soode seisund ja kaitstus ” alusel oli Natura 2000 võrgustiku sooelupaiku hõlmavate loodusalade olukord Eestis aastatel 2001–2006 rabadel soodus, siirde- ja õõtsiksoodel ebarahuldav, lubjarikastel madalsoodel lääne-mõõkrohuga halb ja liigirikastel madalsoodel ebarahuldav . Kuigi varem kuivendamata soode ulatuslikku kuivendamist praegu ei toimu, mõjutavad ka olemasolevad piirdekraavid ja servakoosluste kuivendamine sooelupaikade (mh kaitstavate soode) seisundit negatiivselt. Soode kaitse seisneb nende loodusliku veerežiimi tagamises ja rikutud soode looduslikkuse taastamises ( Looduskaitse arengukava aastani 2020) . Harilik jugapuu ( Taxus baccata ) on ohustatud metsataim peamiselt Saare- ja Hiiumaa lääneosa rannikupiirkonnas soostunud kuuse-segametsades . Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohulähedase liigiga. Peamised ohutegurid on metsamajanduslik tegevus ja ehitustegevus . Arvukus on stabiilne (eElurikkuse andmebaas). Harilik luuderohi ( Hedera helix ) on ohustatud metsataim n iisketes segametsades ning sarapikes Saare- ja Hiiumaal . Eestis kasvab levila põhjapiiril . Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohustatud liigiga. Peamis ed ohuteguri d on metsahooldustööd , metsade kuivendamine, metsamajanduslik tegevus, lageraied, korjamine, ümberistutamine ja kasutamine. Arvukus kõigub aastati (eElurikkuse andmebaas) . Tuhkpihlakas ( Sorbus rupicola ) on ohustatud metsataim , mis kasvab peamiselt Saare maa lääneosa lubjarikkal pinnasel valgusküllastes metsades ning metsaservadel ja -lagendikel, vahel ka teeveeres või põllupeenral. Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohustatud liigiga. Peamised ohutegurid on metsahooldustööd, lageraied ja ehitustegevus. Arvukus on stabiilne (eElurikkuse andmebaas). Sire varjusamblik ( Chaenotheca gracilenta ) on ohustatud samblik, mis kasvab hajusalt Eesti eri paigus vanades salu- ja lodumetsades t uuleheitejuurestikel, tüügaspuude puidul ja kõdunenud koorel, väga varjulistes kasvukohtades ning niisketes metsades. Peamiselt haaval, sanglepal ja kuusel. Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualdis liigiga. Peamised ohutegurid on metsahooldustööd, metsade kuivendamine, lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine või nende hulga vähenemine, metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine ning lageraied. Puuduvad andmed arvukuse trendi hindamiseks (eElurikkuse andmebaas). K assikakk ( Bubo bubo ) on mõõdukalt väheneva arvukusega Eesti suurim kakuline, kelle arvukus on Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöögrupi 2018. aasta hinnangu alusel, võrreldes 2002. aasta andmetega, vähenenud 120‒200 paarilt 30‒50 paarini. Tegemist on I kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohualti liigiga. Lähtuvalt LKS § 48 lõikest 1 tagatakse I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Kassikakk on suurt tähelepanu vajav liik, kuna suurem osa liigi Euroopa populatsioonis on väheneva arvukusega (Kassikaku kaitse tegevuskava 2014‒2018). K anakull ( Accipiter gentilis ) on Eestis väikesearvuline ja hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimase kahekümne aastaga väga oluliselt (enam kui kaks korda) vähenenud. Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöögrupi 2018. aasta hinnangu alusel on kanakulli arvukus vähenenud 400‒600 paarini. Tegemist on II kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohulähedase liigiga (Kanakulli kaitse tegevuskava 2015‒2019). Lähtuvalt LKS § 48 lõikest 2 tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Kanakulli liigitegevuskava alusel ei ole LKS-s määratud 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse alla võtmise eesmärki saavutatud, arvestades, et kanakulli piisavaks kaitseks sobib kaitsekorrana reservaat või sihtkaitsevöönd. Tabel 1. Liikide kaitse-eeldused Liik Eeldus Kaitse- kategooria Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kategooria LiD lisa LoD lisa harilik jugapuu ( Taxus baccata ) ohustatus II ohulähedane harilik luuderohi ( Hedera helix ) ohustatus II ohustatud tuhkpihlakas ( Sorbus rupicola ) ohustatus II ohustatud sire varjusamblik ( Chaenotheca gracilenta ) ohustatus II ohualdis kassikakk ( Bubo bubo ) haruldus I ohualdis I kanakull ( Accipiter gentilis ) ohustatus II ohulähedane Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Kesknõmme looduskaitseala kuulub Kesknõmme loodusala koosseisu ( EE00404 22 ) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitse - eesmärkideks seatud elupaigatüü pide kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheli ne kohustus. Lisaks ee s pool nimetatud loodusväärtustele on Kesknõmme looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik , kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus , või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide kaitse-eesmär k (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest III kaitsekategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, on kaitsealal aas-karukell ( Pulsatilla pratensis ), harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ), harilik porss ( Myrica gale ), harilik ungrukold ( Huperzia selago ), harilik valvik ( Leucobryum glaucum ), kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ), kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata ), künnapuu ( Ulmus laevis ), lääne-mõõkrohi ( Cladium mariscus ), mets-õunapuu ( Malus sylvestris ), pruunikas pesajuur ( Neottia nidus-avis ), soo-neiuvaip ( Epipactis palustris ) , vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ) , harilik koobassamblik ( Thelotrema lepadinum ), hoburästas ( Turdus viscivorus ), lõopistrik ( Falco subbuteo ), musträhn ( Dryocopus martius ), sookurg ( Grus grus), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) ja õõnetuvi ( Columba oenas ). Kaitseala kaitse-eesmärgiks mitteseatud liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib LKS § -s 55 sätestatud isendikaitse sätetele tuginedes seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Kesknõmme looduskaitseala olulisus seisneb eelkõige mitmekesistes soo- ja metsakooslustes, kus on leidnud kasvukoha või elupaiga mitmed kaitsealused liigid . A la jätkuv kaitse all hoidmine on oluline ka loodusdirektiivi metsa - ja soo elupaigatüüpide kaitse-eesmärgil. Lisaks on looduskaitseala kaitsekorra muutmine ja laiendamine vajalik metsavajakute kaitseks ja kassikakku ja kanakulli elupaikade kaitseks . Metsavajakute kontseptsiooni eesmärk on see, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (vähemalt 100 -aastastele ) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. E. Lõhmuse 2004. a koostatud Eesti metsakasvukohatüübid kogumiku kohaselt põhineb s ee kontseptsioon lühidalt kolmel järgmisel alusväitel: looduslike asurkondade elujõulisus oleneb nende elupaiga pindalast ning üldjuhul on olemas kriitiline elupaiga hävimise maksimummäär, mille ületamisel sureb asurkond välja. Empiiriliste uuringute põhjal on selleks määraks 70–80% algse elupaiga kadu; vanade metsade loodusliku pindala (osakaalu) saab arvutada looduslike puistuvahetushäiringute sagedusest, mis erineb metsatüübiti. Sagedaste häiringutega metsades (nt põlengudünaamikaga nõmmemetsad) on vanu metsi looduslikult vähem kui harvade häiringutega metsades (nt häiludünaamikaga lodu- ja salumetsad) ning vastavalt on ka elustiku jaoks viimaseid vaja suhteliselt rohkem; range kaitse miinimumeesmär k on seega 20% iga kasvukohatüübi looduslikust vanade metsade pindalast. Selle prognoosimisel on praktiline lähtuda praegusest metsapindalast, mis on olnud ilmselt kõige pikaajalisem inimmõjuline seisund (sh enne järsku metsasuse langust 18. sajandil . L ooduskaitseala kaitsekorra muutmine ja laiendamine on vajalik , et täita nii L ooduskaitse arengukava aastani 2020 kui ka Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 seatud eesmärke: parandada metsade range kaitse tüpoloogilist esindatust. Eesti metsade tüpoloogilist esindatust ja vajakuid analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal („Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”). Vajakud olid peamiselt laane-, salu- ja soovikumetsades. Teemaga tegeles edasi Keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud range kaitse töörühm, analüüsile järgnes vajakute täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Viimaste hulka kuulub ka Kesknõmme looduskaitsealal piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvatav mets, millest 9,4 ha on kaetud laane- ja 16 ha soovikumetsaga , ning kaitseala laiendusele jääv mets, millest 15,1 ha on kaetud laane- ja 24 ha soovikumetsaga. Lisaks sobitub metsavajakute täitmise eesmärk hästi muude Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kesknõmme looduskaitsealal on range kaitse all kokku 32,8 ha laanemetsi, 5,7 ha salumetsi ja 43,1 ha soovikumetsi. Kesknõmme looduskaitseala on Eestis ohustatud kaitsea luste taimeliikide oluline kasvukoh t : kaitseala on oluline kasvukoht peamiselt Saare- ja Hiiumaa lääneosa rannikupiirkonnas kasvavale h arilik ule jugapuu le ( Taxus baccata ). Kesknõmme looduskaitseala Veeremäe ja Kehila piirkond on Saaremaa tähtsamaid hariliku jugapuu kasvualasid. Kaitsealal on keskkonnaregistris märgitud hariliku jugapuu kasvukohana kokku ligi 67 ha suurune ala, mida on vaadeldud viimati 2017. a astal arvukusega üle 1100 isendi. Kasvukohale on i seloomulik seemikute vähesus. Puude kõrgus on kuni 12 m ; kaitseala on oluline kasvukoht peamiselt Saare- ja Hiiumaal kasvavale harilikule luuderohule ( Hedera helix ). Kaitsealal on keskkonnaregistris märgitud hariliku luuderohu kasvukohana kokku ligi 7 ha suurune ala, mida on vaadeldud viimati 2017. a astal enama sti arvukuse hinnanguga ohtralt ; kaitseala on oluline kasvukoht tuhkpihlakale ( Sorbus rupicola ) , sest tuhkpihlakas kasvab looduslikult Eestis vaid Saaremaa lääneosas. Kaitsealal on keskkonnaregistris märgitud tuhkpihlaka kasvukohana kokku ligi 1,3 ha suurune ala, mida on vaadeldud viimati 2017. a astal viies kasvukohas enamasti väga heas seisundis ; kaitseala on oluline kasvukoht sire dale varjusamblikule ( Chaenotheca gracilenta ) , sest sire varjusamblik on ohustatud samblik, mis kasvab hajusalt Eesti eri paigus vanades salu- ja lodumetsades. Kaitsealal on keskkonnaregistris märgitud sire da varjusambliku kasvukohana kokku ligi 1,9 ha suurune ala, mida on vaadeldud viimati 2016. a astal arvukuse hinnanguga vähearvukas ja 2017. a astal arvukuse hinnanguga ohtralt kokku neljas kasvukohas. Tegemist on kassikaku olulise pesitsuskohaga . Kaitsealaga kavandatakse liita ligi 88 ha suurune kassikakule pesitsemiseks sobilik elupaik. Esimest korda registreeriti sellel alal pesitsemine 2001. aastal (1 poeg). 2002. aastal olid munad hävinud ja 2003.‒2008. aastani oli elupaik asustatud, kuid märke sigimisest (pesalohku, kus oleks nt munakoored) ei leitud. Elupaik loetakse asustatuks, kui seal kuuldakse või nähakse lindu, leitakse sulgi, räppetompe ja murdeid. Viimased on enamasti kõik koos : kus kakk kedagi sööb või tegutseb, seal on ka saakloomade jäänused, kaku suled ja räppetombud. Viimastel aastatel ei ole kassikakk alal pesitsenud, kuid liigitegevuskava alusel tuleb kaitse tagada ka liigi poolt ajutiselt asustamata elupaikades, kui on säilinud liigi elupaiganõudlusele vastavad tingimused. Vajalik on hoida kassikakule jätkuvalt sobivaid elupaiku, et liigi seisundi paranedes oleks kassikakul võimalik neid taasasustada. Eelistatult on kõige otstarbekam pikemat aega asustamata, kuid jätkuvalt sobilikke kassikaku elupaiku kaitse alla võtta riigimaal, sest sihtkaitsevööndi kaitsekorra rakendamine eramaal tekitab riigile lisa kohustusi looduskaitsepiirangutega maade ostmiseks ja suurendab vastuseisu eramaaomanikega. Liigieksper t Rein Nellise hinnangul on tegemist kassikakule väga sobiva elupaigaga, mistõttu on tõenäoline, et kassikakud selle taasasusta vad ja kasutusele võtavad. Seega on ala hoidmine kassikaku elupaigana põhjendatud. Tegemist on kanakulli olulise pesitsuskohaga . Kesknõmme kanakulli elupaiga esinduslikkust on liigiekspert Rein Nellis hinnanud heaks ja pidanud seda kanakullile sobivaks elupaigaks. Kaitsealaga kavandatakse liita ligi 23 ha suurune kanakullile pesitsemiseks sobilik küpse, valmiva ja keskealise metsaga elupaik, kus on kaks vanemat kanakullipesa. Ühes neist on mõni aasta tagasi pesitsetud, sest 2017. aastal leiti pesa all mitme linnuliigi luid. 2013. a astal kuuldi seal kanakulli kilkamist. Kassikaku ja kanakulli elupaiga kaitse tagamiseks tuleb kaitseala lõunaosas laiendada, sest majandusmetsaks jätmise korral ei ole võimalik tagada nende väärtuste kaitset. Kassikaku peami ne ohutegur on häirimine pesitsusperioodil (eelkõige veebruarist kuni mai lõpuni) . Peamiseks häirefaktoriks tuleb pidada pesale lähemal kui 500 m toimuvaid metsamajandustöid. Kassikaku pesitsemise algus langeb kokku kevadtalvise raiehooajaga ja pesitsusaegne metsaraie kassikaku elupaigas või selle lähikonnas nurjab väga suure tõenäosusega pesitsemise. Kassikaku pesitsemist häirib ka liigi elupaigas pesitsusperioodil toimuv jahipidamine, millega kaasneb erinevaid häiringuid. Lisaks ohustab kassikakku kui maaspesitsejat jahiulukite lisasöötmisega kaasnev väikekiskjate ja metssigade arvukuse kasv . Kanakulli peamised ohuteguri d on eelkõige pesapaikadeks sobivate vanade raieküpsete metsade hävimine ja metsade majandamise suurenemisega kaasnev toitumisalade kvaliteedi halvenemine , mis seisneb saakloomade arvu vähenemises. Sobivad pesapaigad hävinevad nii puistute täielikul kadumisel uuendusraie käigus, nende kõlbmatuks muutmisel liiga intensiivse hooldusraiega või pesitsemiseks sobiva puistu pindala kahanemisel pesa lähedal toimuvate raietega. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga on võim a lik seada vajalikke piiranguid metsamajandamisele ja jahipidamisele. Kaitseala eesmärkideks lisatavad soo kooslused – rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ning liigirikkad madalsood (7230) – on alal esimest korda määratud 1997 . ja 2002 . aastal toimunud Natura soo elupaikade inventuuri käigus. Teist korda on need määranud 201 0 . aastal Mari Reitalu Eestimaa Looduse Fondi soode inventuuri käigus . L ubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga on kaitseala uus kaitse-eesmär k . R abad e , siirde- ja õõtsiksood e , lääne-mõõkrohuga lubjarik aste madalsood e ning liigirik aste madalsood e elupaigatüübi esinduslikkus e hinnang varieerub A‒C (üliväärtuslik kuni küllaltki väärtuslik). Kaitsealale jääb vähemalt 60 ha suurune kompaktne Kõlaja soo rabakooslus, mida läbib lääne-idasuunaliselt Tagalahte suubuv Sepise oja nimeline kuivenduskraav, mistõttu on elupaigatüübi esinduslikkus vähenenud . R aba hinnanguline esinduslikkus on C. Kraav on rajatud enam kui 120 aastat tagasi. Läbi raba kulgeva kuivenduskraaviga on mõjutatud nii raba kui ka ümbritsevate siirde- ja madalsooalade veerežiimi. Kuivenduse mõju toob kaasa puhmarinde ja puurinde tihenemise ning turbasammalde katvuse vähenemise. Lageraba muutub kuivenduse mõjul puisrabaks või sekundaarseks rabametsaks, tugeva kuivendusmõju korral kõdusoopuistuks. Looduslik k u veerežiimi aitab taastada kuivenduskraavi sulgemine. Rabakoosluse kaitse tagamiseks tuleb kaitseala põhjaosas laiendada, sest osa rabast jääb kehtivate piiride alusel väljapoole kaitseala. Terviklikuma rabakoosluse kaitse tagamiseks peab kaitseala piiritlemisel arvestama piisava puhvriga, et võimalikud kuivendustööd ei ohustaks looduslikku veerežiimi. Tartu Ülikooli teadlaste uuring „S oode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks ” toob välja, et k uivenduse mõju võib rabades ulatuda kuni 300 m kraavist (Kull 2013). Kaitstavate soode tegevuskavaga (2016 – 2023) planeeritakse rabakoosluse seisundi parandamis eks kraavi sulgemis t , mis on 2019. aastal ka Riigimetsa Majandamise Keskus e (edaspidi RMK ) tööplaanis. Kõlaja soo servades leidub siirde- ja õõtsiksoid 6,2 ha esinduslikkusega A ja 0,8 ha esinduslikkusega B. Kaitsealale jääb lubjarikkaid madalsoid lääne-mõõkrohuga 3,1 ha esinduslikkusega B, liigirikkaid madalsoid 1,1 ha esinduslikkusega B ja 10,5 ha esinduslikkusega C ning üksteisega kaasnevateks on lubjarikkaid madalsoid lääne mõõkrohuga ja liigirikkaid madalsoid määratud 2,2 ha esinduslikkusega B ja 0,2 ha esinduslikkusega C. Need sooelupaigad on olulised näiteks mitmele III kaitsekategooria kaitsealusele taimelii gile: harilikule käoraamatule, kahelehi s e le käokeel ele , kahkjaspuna sele sõrmkäp ale , lääne-mõõkroh ule , harilikule porsale, soo-neiuvai bale ja vööthuul-sõrmkäp ale . Selleks et tagada esinduslike sookoosluste soodsat seisundit, on need arvatud sihtkaitsevööndisse, mis võimaldab tõhusamalt reguleerida näiteks veerežiimi muutmist ja hoida ära kahjulikku majandustegevust. Ühtlasi tagab soo elupaikade kaitse nende kaitsealuste liikide elupaikade kaitse, mistõttu neid liike eraldi kaitse-eesmärgina ei nimetata. Kaitseala eesmärkideks lisatavad metsakooslused – vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad ( 9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – on alal esimest korda määratud 1994. ja 200 2 . aastal toimunud Natura metsaelupaikade inventuuri käigus. Teist korda on need määranud 2012. aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksper did Toomas Kukk, Timo Luhamäe ja Peedu Saar . S iirdesoo- ja rabametsad on kaitseala uus kaitse-eesmär k. Lisaks tehakse ettepanek nimetada need ka loodusala eesmärgiks . L oodusala kaitse-eesmärkide hulgast eemaldatakse elupaigatüübid metsastunud luited (2180) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). Muudatuste põhjuseks on kaitse-eesmärkide vastavusse viimine tegelike loodusväärtustega. See on vajalik ka loodusdirektiivi rakendamiseks, sest tegemist on Kesknõmme loodusalaga ja ka LKS § 7 lõige 2 eeldab direktiivi rakendamiseks Natura 2000 eesmärkide üle võtmist siseriiklikku õigusesse. V anad e loodusmetsad e , rohunditerik aste kuusiku te , soostuva te ja soo-lehtmetsad e ning siirdesoo- ja rabametsad e e lupaigatüü bi esinduslikkus e hinnang varieeru b A‒C (üliväärtuslik kuni küllaltki väärtuslik) . Kaitsealale jääb vana loodusmetsa vähemalt 166 ha esinduslikkusega B ja 4 ha esinduslikkusega C, rohunditerikkaid kuusikuid 9 ha esinduslikkusega A ja 1,5 ha esinduslikkusega B, soostuvaid ja soo-lehtmetsi 17,8 ha esinduslikkusega A, 27,5 ha esinduslikkusega B ja 13,8 ha esinduslikkusega C ning siirdesoo- ja rabametsi 51 ha esinduslikkusega B. Vana loodusmetsa peapuuliigiks on 90 – 100-aastased männid, kuid vanimates puistutes on peapuuliigiks ka 200-aastased männid, sekka 140-aastaseid kuuski. Suur osa vanadest loodusmetsadest on elupaigaks harilikule jugapuule, harilikule luuderohule ja tuhkpihlakale. Pesitsemiseks sobiv pesapaik on kassikakul ja kanakullil kaitsealal küpses ja keskealises metsas, kus majandamise tõttu on lama- ja surnud puitu vähe, kuid see ei vähenda selle sobivust pesapaigana. Rohunditerikka kuusiku peapuuliigiks on 90 – 100-aastased kuused, sekka 90-aastased männid, 75-aastased kased ja 70-aastased haavad. Soostuvate ja soo-lehtmetsade peapuuliigiks on 90-aastased kased, sekka 100-aastased männid, sanglepad, tammed ja saared. Suur osa soostuvatest ja soo-lehtmetsadest on elupaigaks sire dale varjusamblikule. Siirdesoo- ja rabametsa peapuuliigiks on 100 – 130-aastased männid, sekka 260-aastased männid. Väga vana metsaga alad vahelduvad noorema ja osaliselt majandatud metsaga, kuid need moodustavad ühtse tervikliku metsamassiivi, millele lisab väärtust mitu kaitsealust liiki . Kõikide kaitseala väärtuslike metsakoosluste üks peamisi säilimise eeldusi on neid majandusmetsana mitte majandada. Selle tagab kõige efektiivsemalt sihtkaitsevööndi kaitsekord, kus tehakse ainult kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundi parandamiseks vajalikke töid (äärmisel juhul minimaalselt kujundusraiet). Seetõttu on kõige väärtuslikumad kaitseala metsakooslused planeeritud sihtkaitsevööndisse . Piiranguvööndisse on jäetud kaitseala keskosas paiknevad noored majandatavad metsad, kus puuduvad hariliku jugapuu, hariliku luuderohu, tuhkpihlaka ja sire da varjusambliku kasvukohad. Kaitsealal on inventeeritud veel l oodusdirektiivi e lupaigatüüpidest loo pealsed ( 6280* ) ( 7 , 5 ha) , kuid loopealsete kaitse-eesmärgiks seadmine ei ole otstarbekas, sest kaitsealale jäävaid väikseid loopealsealasid ei ole nende asukoha tõttu võimalik mõistlikult majandada. Eesmärgiks mitteseadmine ei tähenda, et elupaika ei kaitsta. E esmärgiks seadmisega võetakse kohustus elupaika hooldada. Kaitsekorralduslikult planeeritakse ala hoida looduslikuna, sest väikesed killustatult paiknevad loopealsed asuvad metsaelupaigatüüpide keskel ning piirnevad kassikaku ja kanakulli elupaikadega . Seega eeldaks loopealsete hooldamine kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide ja liikide kahjustamist. Kesknõmme loopealsed on säilinud sõltumata pikaaegsest hoolduse puudumisest heas seisus . E eldatavalt säilib hea seisund ka edaspidi, sest alale omane liigniiske veerežiim ei ole lasknud loopealset kinni kasvada. Peale eeltoodu on Kesknõmme looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala kattub täielikult Kesknõmme loodusalaga . 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu , rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse üldjuhul ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. Kaitstava loodusobjekti tüübina ei sobi maastikukaitseala , sest maastikus puuduvad olulised silmapaistvad pinnavormid . 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piir id Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (metsasihid, mõõdistatud maaüksused, rannajoon, teeservad ja kõlvikute piirid). Erandina on kasutatud ka mõttelisi sirgeid eespool nimetatud objektide nurkadest või objektide pikendusena koordinaatidega kirjeldatud punkti ni , et hõlmata sihtkaitsevööndisse kaitset vajavaid loodusväärtusi. Geograafilised koordinaadid on esitatud L-EST-97 koordinaatsüsteemis matemaatilisel kujul . Kaitseala piir on kantud kaardile , kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kesknõmme looduskaitseala pindala on 481 , 3 ha ja see koosneb kahest lahustükist , mida eraldab Pidula – Veere tee . Maaomandilt kuulub kaitseala kogu ulatuses riigi omandisse. Sihtkaitsevööndi pindala on 455 , 9 ha ja piiranguvööndi pindala on 25 , 4 ha. Kaitseala pindala suureneb kokku 142,5 ha riigimaa arvelt . Kaitse-eeskirja muutmisega arvata kse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 267,8 ha riigimaad , kaitseta ala arvelt sihtkaitsevööndisse 145,2 ha riigimaad ja kaitseta ala arvelt piiranguvööndisse 0,4 ha riigimaad. Eramaade osas pindala ei muutu , sest kaitsealale ei jää eramaid. Kaitsealast arvatakse välja Pidula–Veere tee. K aitseala välispiiri olulisi laiendusi on neli : suurima muutusena arvatakse kaitsealasse ligi 9 8 ha K ehila küla s asuvat riigi metsa, et kaitst a paremin i väärtuslikku vana loodusmetsa , soostuvat ja soo-lehtmetsa ning vähendada laane - ja soovikumetsa metsavajakuid . Eelkõige on laiendus vajalik kassikaku ja kanakulli elupaiga kaitse tagamiseks. Lisaks jääb laiendusele hariliku jugapuu ja hariliku luuderohu kasvuala . Teise laiendusena arvatakse kaitsealasse ligi 14 h a Sepise küla s asuvat riigi metsa , et kaitsta paremini väärtuslikku vana loodusmetsa, soostuvat ja soo-lehtmetsa, siirdesoo- ja rabametsa ning vähendada sooviku metsa metsavajakut . Kolmanda laiendusena arvatakse kaitsealasse ligi 20 ha Sepise ja Veeremäe külas asuvat riigim etsa , et kaitsta paremini väärtuslikku vana loodusmetsa, soostuvat ja soo-lehtmetsa, siirdesoo- ja rabametsa ning vähendada laane- ja soovikumetsa metsavajakuid. Eelkõige on laiendus vajalik puhvertsooniks, et tagada terviklikumalt rabako osluse kaitse. Neljanda laiendusena arvatakse kaitsealasse ligi 12 ha Veeremäe külas asuvat riigimetsa, et kaitsta paremini väärtuslikku vana loodusmetsa ja vähendada laanemetsa metsavajakuid . Eelkõige on laiendus vajalik hariliku jugapuu, hariliku luuderohu ja tuhkpihlaka kasvuala kaitse tagamiseks . Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala tulenevalt kaitse - eesmärkidest , kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest kahest sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist. Sihtkaitsevööndid . S ihtkaitsevöönditesse on arvatud kaitsealuste linnuliikide olulised pesitsusalad ja kaitsealuste taimeliikide olulised kasvualad ning loodusdirektiivi kõrge loodusväärtusega soo- ja metsaelupaigatüübid. Sihtkaitsevööndites olev kaitsekord võimaldab välistada majandustegevuse , mis on oluline kassikaku ja kanakulli pesitsusedukuse tagamiseks , ja seada rangeid piiranguid muudele tegevustele, mis võivad ohustada kaitsealuste liikide elupai gatüüpi de soodsa seisundi säilimist või taastamist. Sooelupaigatüüpide peamine ohutegur on kuivendamine ja m etsaelupaigatüüpide peami ne ohutegur on majandustegevus. Elupai g a tüüpi de säilitamise kaudu kaitstakse kogu looduse mitmekesisust. Võrreldes 2005 . a asta kaitse-eeskirjaga on uues kaitse-eeskirjas metsa - ja soo elupai g a tüüpi de kaitse eesmärgil sihtkaitsevööndite pindala suurendatud . Piiride korrigeerimise tõttu on sihtkaitsevööndite pindala suurenenud piiranguvööndi arvelt 267,8 ha ja uute kaitseala laienduste arvelt 145,2 ha . Sihtkaitsevööndite pindala on suurenenud ainult riigimaa arvelt. Sihtkaitsevööndid on jagatud kaitse - eesmärgist ja kitsenduste ulatusest lähtuvalt kahte alljärgnevasse rühma. Metsa - ja soo koosluste ning sealsete kaitsealuste liikide kaitse-eesmärgil moodustatud sihtkaitsevöönd Ojametsa sihtkaitsev öönd oli ka varem sihtkaitsevöönd, mida on laiendatud Kesknõmme ja Ojametsa piiranguvööndi ja kaitseta ala arvelt metsa- ja sookoosluste kaitse-eesmärgil . Ühtlasi vähendatakse laane- ja soovikumetsa metsavajaku i d ning tagatakse hariliku jugapuu, hariliku luuderohu ja tuhkpihlaka kasvuala kaitse. Hooldatav sihtkaitsevööndi kaitsekord on eelkõige vajalik Kõlaja rabakooslus e paremaks kaitseks ja võimalda b rabakooslust läbiva kraavi sulgemis ega ka loodusliku veerežiimi taastamis t . Mets a kooslustest kaitstakse vanu loodusmetsi, rohunditerikkaid kuusikuid, soostuvaid ja soo -lehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi . Kesknõmme piiranguvööndi arvamine Ojametsa sihtkaitsevööndisse on põhjendatud lisaks asjaoluga, et sinna jääb kaks loometsa vääriselupaika ko gupindalaga üle 3,5 ha. Sookooslustest kaitstakse rabasid, siirde- ja õõtsiksoid, lubjarikkaid madalsoid lääne-mõõkrohuga ja liigirikkaid madalsoid . Olulis i matest kaitse-eesmärgiks olevatest kaitsealustest liikidest leidub vööndis veel sire dat varjusamblik ku . Sihtkaitsevööndi piiritlemisel on aluseks võetud maaüksuste piire , rannajoont, teeserva, jättes tee vööndist välja , metsasihti, jättes sihi vööndist välja , kõlvikupiirina põllu serva, jättes põllu vööndist välja , mõttelist sirget noorte majandatavate metsade vööndist välja jätmiseks , mõttelist sirget hariliku jugapuu kasvuala vööndisse arvamiseks ning mõttelist sirget rabakooslusele vajaliku puhvri tagamiseks. Ojametsa sihtkaitsevööndi kirdeosas Veere sadamast lõunas on kasutatud mõttelist sirget mereääres koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 386 183,142; Y: 6 481 488,881 lääne poole kuni kirjeldatud punkti koordinaatidega X: 386 174,448; Y: 6 481 485,665 . V ööndi kirdeosas on kasutatud mõttelist sirget Kihelkonna metskond 4 (30101:002:0230) maaüksusel Veeremäe pinnastee servast koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 386 043,480; Y: 6 481 442,199 edela poole kuni 21114 Pidula – Veere tee (30101:002:0363) maaüks useni punkti X: 385 903,372; Y: 6 481 092,889 . V ööndi põhjaosas on kasutatud mõtteli st sirget Kihelkonna metskond 2 (30101:002:0228) maaüksusel metsasihist koordina atidega kirjeldatud punktist X: 385 771,077; Y: 6 480 841,152 loode poole kuni punkti X: 385 717,762; Y: 6 480 950,083, sealt lääne poole punkti X: 385 386,993; Y: 6 480 951,8 80, sealt loode poole punkti X: 385 294,807; Y: 6 481 106,130, sealt lääne poole punkti X: 385 256,741; Y: 6 481 101,992 ja sealt loode poole metsasihini punkti X: 385 222,592; Y: 6 481 118,584 . V ööndi põhjaosas on kasutatud mõttelist sirget Kihelkonna metskond 398 (30101:002:0555) maaüksusel teeservast koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 385 208,414; Y: 6 481 170,686 lääne poole kuni sama maaüksuse lääneserva punkti X: 384 843,324; Y: 6 481 177,346 . V ööndi loodeosas on kasutatud mõttelist sirget Kihelkonna metskond 397 (30101:002:0554) maaüksusel koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 384 518,134; Y: 6 481 066,779 edela poole kuni punkti X: 384 012,660; Y: 6 480 941,020 ja sealt lõuna poole punkti X: 384 008,191; Y: 6 480 845,305 . V ööndi lõunaosas on kasutatud mõtteli st sirget Kihelkonna metskond 2 (30101:002:0228) maaüksusel vana talukoha õueala servast koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 385 816,648; Y: 6 479 325,526 põhja poole kuni punkti X: 385 781,102; Y: 6 479 607,729 ja sealt ida poole kuni 21114 Pidula – Veere tee (30101:002:0363) maaüksuseni punkti X: 386 565,760; Y: 6 479 573,612 . V ööndi lõunaosas on kasutatud mõttelist sirget Kihelkonna metskond 2 (30101:002:0228) maaüksusel pinnastee servast koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 386 187,327; Y: 6 478 254,254 ida poole kuni metsasihini punkti X: 386 540,396; Y: 6 478 355,627. Metsakoosluste ja sealsete kaitsealuste liikide kaitse eesmärgil moodustatud jahipidamise piiranguga sihtkaitsevöönd K esknõmme sihtkaitsevöönd on moodustatud uue sihtkaitsevööndina kaitseala laienduse l e metsakoosluste kaitse-eesmärgil . Ühtlasi vähendatakse laane- ja soovikumetsa metsavajakuid . Eelkõige moodustatakse vöönd kassikaku ja kanakulli elupaikade kaitseks , arvates sinna kaitseta küps, valmiv ja keskealin e mets . Kassikaku peami ne ohutegur on häirimine pesitsusperioodil ja sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab seada jahipidamisele vajalikke piiranguid . V ööndisse arvatakse ka endine Pidula karjäär (u 3 ha), mis on toitumisalaks metsas pesitsevale kassikakule ja teistele lindudele. Tegemist on endise kruusakarjääriga, mis on praeguseks üsna loodusliku väljanägemisega. Kuivõrd karjääriga piirnevas metsas asub kassikaku pesapaik, võib arvata, et karjäär on liigile oluli ne toitumisbiotoo p . Kuigi karjäär on lage kaevandamisega rikutud ala, võib selle kasutamine muul otstar bel muutuda aktuaalseks ning seada ohtu kaitstavate linnuliikide pesitsuskohtade soodsa seisundi säilimise. Asjakohane on karjääri looduslik metsastumine, mistõttu on põhjendatud karjääri liitmine kaitsealaga. Metsakooslustest kaitstakse vanu loodusmetsi ning soostuvaid ja soo- lehtmetsi . Väikeste kildudena jääb vööndis se ka sookooslus test liigirikka i d madalso i d ja lubjarikka i d madalso i d lääne-mõõkrohuga , kuid see ei ole peamine vööndi moodustamise põhjus . Olulisimatest kaitse-eesmärgiks olevatest kaitsealustest liikidest leidub seal harilikku jugapuud ja harilikku luuderohtu . Sihtkaitsevööndi piiritlemisel on aluseks võetud maaüksuste piire, teeserva, jättes tee vööndist välja, ja metsasihti, jättes sihi vööndist välja, välja arvatud metsasih t piirnemisel Ojametsa sihtkaitsevööndiga . Piiranguvöönd isse on jäetud noored majandatavad metsad, kus puuduvad hariliku jugapuu, hariliku luuderohu, tuhkpihlaka ja sire da varjusambliku kasvukoha d. Piiranguvööndisse on jäetud kaitseala lääneosas ka vana talukoha õueala koos ümbritsevate põldudega ja talukohani viiva pinnasteega . Piiride korrigeerimise tõttu on piiranguvööndi pindala vähenenud sihtkaitsevööndi arvelt 267,8 ha ja suurenenud kaitseta ala arvelt 0,4 ha . Piiranguvööndi pindala on vähenenud ja suurene n ud ainult riigimaa arvelt. Erama i d piirangu vööndis se ei jää , kuid ei saa välistada, et riik müüb kaitseala lääneossa jääva vana talukoha õueala eravaldusesse . Seega on vana talukoha õueala piiranguvööndisse jätmine põhjendatud, sest piiranguvööndi kaitsekord võimaldab vajaduse korra l vana talukoha taastada . Kaitsealal on üks piiranguvöönd , mille kaitse - eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide kaitse . Kaitsealustest liikidest kasvab piiranguvööndis näiteks harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ) , harilik porss ( Myrica gale ), lääne-mõõkrohi ( Cladium mariscus ), mets-õunapuu ( Malus sylvestris ), soo-neiuvaip ( Epipactis palustris ) ja vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ) . Ojametsa piiranguvöönd piiritleti viisil, et hõlmata sinna eespool nimetatud noored majandatavad metsad, kus puuduvad hariliku jugapuu, hariliku luuderohu, tuhkpihlaka ja sire da varjusambliku kasvukohad ning kaitseala lääneosas vana talukoha õueala koos ümbritsevate põldudega ja talukohani viiva pinnasteega . Võrreldes 2005 . a asta eeskirjaga on Ojametsa piiranguvööndi piire vähendatud . Vööndist välja arvatud looduskaitseliselt väärtuslikumad alad arvati Ojametsa sihtkaitsevööndisse . Piiranguvööndi piiritlemisel on aluseks võ etud maaüksuste piire , teeserva , jättes tee vööndisse , metsasihti, jättes sihi vööndisse , kõlvikupiirina põllu serva, jättes põllu vööndisse , ja vööndi lõunaosas on kasutatud mõttelist sirget Kihelkonna metskond 2 (30101:002:0228) maaüksusel vana talukoha õueala servast koordinaatidega kirjeldatud punktist X: 385 816,648; Y: 6 479 325,526 põhja poole kuni punkti X: 385 781,102; Y: 6 479 607,729 ja sealt ida poole kuni 21114 Pidula – Veere tee (30101:002:0363) maaüksuseni punkti X: 386 565,760; Y: 6 479 573,612 . 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (eksper did Toomas Kukk, Timo Luhamäe ja Peedu Saar Pärandkoosluste Kaitse Ühingust , Taimo Türnpu Metsaruum OÜ -st, Kadri Paomees, Maarja Nõmm , Riina Noormägi ja Triinu Lember Keskkonnaametist, botaanik Mari Reitalu jpt ) ning liigieksper d i Rein Nellis e arvamust kassikaku ja kanakulli kaitsevajaduse kohta . Kaitse-eeskirjaga kehtestatud piirangud on sätestatud ulatuses, mis taga b kaitsealal leiduvate liikide ja looduslike koosluste säilimise ja soodsa seisundi ning o n proportsionaal ne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele ( Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 ; edaspidi PS ). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS § st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) ja LKS alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmär k on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev at kohustus t tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala kaitsekorra uuendamine ja loodusväärtusi kahjustavate le tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud kahte sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei võimal da kaitsealal olevate koosluste ja kaitsealuste liikide säilimist. Kalapüüki ja ujuvvahendiga sõitmist ei reguleerita, sest selleks sobilikud veekogud puuduvad. Roo ja adru varumist ei reguleerita, sest alal puuduvad rooalad ja varumiseks võimaldaval hulgal adru randa ei tule. Vajaliku tegevusena poollooduslike koosluste majandamist ei reguleerita, sest kaitsealale jäävaid väikseid loopealse id ei ole nende asukoha tõttu võimalik mõistlikult majandada. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal . Selleks , et võimaldada inimestel Kesknõmme looduskaitseala loodusega tutvumist eraldi matkarajatis i rajatud ei ol e. Põhieesmärk ei ole kaitseala looduse võimalikult laialdane tutvustamine, küll aga tuleb suurendada piirkonna külastajate teadlikkust looduskaitsealast näiteks infotahvlite paigaldamisega. Laiemat huvi pakub üksikobjektina tuntud Sepise jugapuu, mis on Baltimaade suurim. Kaitseala põhiline osa, metsa- ja sookooslused, pakuvad huvi loodusandide korjajatele. K aitsealal asuvad sookooslused on üsna raskesti ligipääsetavad ja nõuavad piirkonna tundmist. Kuna ala külastajate peamine eesmärk on marjade ja seente korjamine ning see ei jää kõige tundlikumale kassikaku pesitsusperioodi ajale (eelkõige veebruarist kuni mai lõpuni) ega ole intensiivne, siis kompromissina inimeste viibimist kaitsealal kassikaku elupaigas tema pesitsusperioodil ei keelata. R ange liikumispiirangu rakendamine on ebaproportsionaalne, sest kassikakku ei ole alal pikemat aega pesitsenud. Kui kassikakk peaks ala uuesti asustama, siis saab vajadusel kaaluda kaitse-eeskirja muutmist ja hinnata uuesti liikumispiirangute vajalikkust. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Kaitseala piiranguvööndi lääneossa jääb riigimaale vana talukoht, mille kunagine õueala on küll põhikaardil rohumaana arvel, kuid talukoha eraomandisse müümisel ja taastamisel tekiks uuesti õue ala . Vana talukoht jääb ka Tagalahe äärde sihtkaitsevööndisse riigimaale, kuid loodusväärtuste kaitse seisukohast tulenevalt ei ole talukoha taastamine enam asjakohane , kuid võimaliku õueala taastamise asemel ei saa välistada, et vajalikuks võib osutuda sinna uue telkimis - ja lõkkekoha rajamine . Ette valmistatud telkimis - ja lõkkekohti kaitsealal ei ole , kuid vahetus läheduses oleval Teesu looduskaitsealal paikneb Tagalahe ääres mitu RMK lõkkekoht a . Telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevusel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja metsamajandustöödel . Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal seavad ohtu kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju kooslustele (tallamine, prahistamine, koosluste paigutine hävitamine, puude raie või lamapuidu kasutamine lõkke tegemise ks jne) ja kaitsealuste liikide elupaikadele. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada KeÜS §-des 35 ja 36 sätestatu t . Ettevalmistamata kohas võib telkida või lõket teha kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevusel, näiteks koosluste hooldustöödel raiejäätmete põletamisel . Ettevalmistamata kohas on telkimine ja lõkke tegemine lubatud ka kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustöö l (sh seiretööd el ) ja metsamajand u stöödel . Täpsemalt on käsitletud kaitseala külastuskorraldus 201 7 . a astal valminud kaitsekorralduskava s ( Kesknõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 201 7 ‒202 6 ) . Peale uue kaitse-eeskirja vastu võtmist ajakohastatakse ka kaitsekorralduskava. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõ idukiga sõitmine, seal hulgas ka maastikusõidukiga teel sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel ( sh liigikaitselised tööd, teadustööd, liinirajatiste hooldustööd, metsa- ja põllumajandustööd, olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöö d ning jahipidamise käigus lastud suurulukite väljavedu maastikult) , sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Erisused väljaspool teed sõitmisele on seatud, sest kaitsealal on tegemist õrna pinnasega kooslustega ja vältida tuleb kaitsealuste elupaigatüüpide pinnasekahjustusi. Need erisused tulenevad osaliselt LKS § 30 lõikest 3. Kuna LKS teeb metsa - ja põllu majandustööde puhul erandi piiranguvööndis ainult maatulundusmaale (LKS § 31 lõike 2 p unkt 10) , siis selleks, et ka väljaspool maatulundusmaad saaks piiranguvööndis metsa - ja põllumajandus töödel sõidukiga sõita, on need tööd määruses eraldi välja toodud. Praegu metsamaad ja põllumaad elamumaale ei jää, kuid ei saa välistada, et tulevikus tehakse vanasse talukohta elamumaa, kuhu jääb osaliselt metsamaad või põllumaad. Põhikaardi järgi jääb p õlluma a kaitseala piiranguvööndi lääneossa vanasse talukohta . Jalgrattaga sõitmiseks sobilikud rajad on ainult Ojametsa piiranguvööndis ja Ojametsa sihtkaitsevööndi põhjapoolsemas osas . Kaitsealal on lubatud jahipidamine, kusjuures Kesknõmme sihtkaitse vööndis on 1. veebruarist kuni 31. augustini jahipidamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul . Kesknõmme sihtkaitsevööndis on jahipidamisele seatud ajaline piirang, sest k assikaku ja kanakulli pesitsemist häirib liigi elupaigas pesitsusperioodil toimuv jahipidamine . Ehkki igasugune inimese viibimine pesa läheduses tundlikul perioodil võib kassikakku ja kanakulli häirida, siis e riti tundlik on häirimise suhtes maa s pesitse jana kassikakk. Kesknõmme sihtkaitsevöönd is võib erandina vajalikuks osutuda jahipidamine kassikaku ja kanakulli pesitsusperioodi ajal 1. veebruarist kuni 31. augustini , kui selgub, et mõni jahiuluk kahjustab kaitseala kaitseväärtusi (näiteks kahjustavad metss ead orhidee sid ) , või on lähiümbruskonnas tuvastatud , et jahiuluki d kahjust avad kari- ja/või koduloom i (näiteks kahjustavad hundid ja šaakali d lambaid ) , või on tekitatud kahju inimesele või kaitseala loodusväärtustele, näiteks metssiga kinnistuomaniku vara le (sh on metssead üles kündnud kaitsealaga piirneva d õued ) . K aitseala valitseja saab jahti lubada vaid juhul , kui on kindlalt teada, et kassikakku alal ei pesitse. Häirimisele vähem tundlikuma kanakulli pesitsemise korral saab kaitseala valitseja seada jahipidamisele vajalik ke tingimus i , et oleks tagatud kanakulli pesitsusrahu . Kassikaku liigitegevuskava alusel on l ooduslikest ohuteguritest Eestis kassikaku munakurnade ja pesap oegade hukkumise peamine põhjus pesarüüste . Suurimat negatiivset mõju avaldab rebane, vähem kährik, mäger ja metssiga , kelle arvukuse piiramine on seega põhjendatud enne kassikaku pesitsusperioodi algust või siis erandina pesitsusperioodil, kui on kindlalt teada, et kassikakku alal ei pesitse . Avalik huvi on eelkõige suurulukite küttimi s e vastu . Linnujahti ei piirata , sest kaitsealal puudub oluline huvi linnujahi pidamiseks , põhiline suurulukite küttimise aeg ei lange kokku lindude kevadise pesitsusperioodiga ja kuna kaitsealal on tegemist enamasti metsamaaga, siis läbirändel olevad veel innud, keda jahimehed eelkõige tahaks küttida, seda puhke- ja toitumisalana ei kasuta . 2.5.3 . Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja te ha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail - ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda , anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba , rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist , ning lisasööta jahiulukeid . Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise. 2.5. 4 . Sihtkaitsevöönd 2.5. 4 .1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks . Kesknõmme looduskaitsealal on sihtkaitsevööndid moodustatud kaitstavate elupaikade, taimeliikide, puistute ning ha udelinnuliikide pesitsuspaikade kaitseks. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit, mis on lähtuvalt kaitse - eesmärgist jaotatud kahte alljärgnevasse rühma. 1) Kesknõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kassikaku ja kanakulli pesitsusala kaitse ning metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse . Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab hoida metsa kassikaku ja kanakulli pesapaiga ks sobivana , seada vajaliku jahipidamise piirangu ning tagada eelkõige vanade loodusmetsade ja soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse, mida on võimalik teha sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. 2) Ojametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja sookoosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse . Ojametsa sihtkaitsevööndis tuleb tagada eelkõige vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade , siirdesoo- ja rabametsade , rabade, siirde- ja õõtsiksoode , lubjarikaste madalsoode lääne mõõkrohuga ja liigirikaste madalsoode kaitse , mida on võimalik teha sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. 2.5. 4 . 2 . Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul . Nõusoleku võib küsida ka kindla perioodi peale, kui tegemist on regulaarsete rahva üritustega, mida saab pikemalt ette planeerida . Rahvaüritus on organiseeritud üritus, näiteks matk, orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus, meelelahutus-, kaubandus- vm üritus. Kaitseala üks eesmärk on looduse tutvustamine, kuid selleks vajalikku ettevalmistatud külastustaristut rajatud veel ei ole . Laiemat huvi pakub üksikobjektina tuntud Sepise jugapuu, mis on Baltimaade suurim. Sepise jugapuu juurde viiv at rada , mis on tähistatud puudele joonistatud oranžide nooltega ja puhastatud võsast , võib lugeda ettevalmistatud kohaks. Piirang võimaldab korraldada rahvaüritus t ettevalmistatud kohas ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuid samas väldib suuremaid rahvakogunemisi, mida ettevalmistatud taristu ei pruugi mahutada või kui rahvaüritusega võib kaasneda elustiku liigne häirimine , näiteks segatakse häirimistundliku kassi k aku pesits ust . Kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistamata kohas rahvaürituse kooskõlastamise nõue on vajalik, et vältida tallamistundlike koosluste ja taimestiku kahjustamist . Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, s eal h ulgas looduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd . Koosluse kujundamisena võib kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumise ks , häilude raiumist metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks . Raietega võib lubada puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamist. Raietingimuste seadmisel tuleb arvestada, et raiutaval alal ei häiritaks eelkõige kassikaku ja kanakulli pesitsemist ja seetõttu on vajalik seada raiele ajalisi piiranguid. Raie tehnoloogia, aja ja puistu koosseisu nõuete kooskõlastamine kaitseala valitseja ga tagab kontrolli elupaikade soodsa seisundi säilitamise üle. L isaks metsakoo slustele võib vajalikuks osutuda ka sookooslus t e kujundamine. Eelkõige on vajalik Kõlaja soo rabakooslust läbiva kraavi sulgemine, et taastada looduslik veerežiim ja osaliselt eemaldada kuivendamise tõttu kasvama läinud puid. Ojametsa sihtkaitsevööndis loomade karjatamisega ei tegeleta, sest väikesed killustatult paiknevad loopealsed asuvad metsaelupaigatüüpide keskel ning piirnevad kassikaku ja kanakulli elupaikadega . Seega eeldaks loopealsete hooldamine kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide ja liikide kahjustamist. Ojametsa sihtkaitsevööndisse jääb ka kaks loometsa vääriselupaika kogupindalaga üle 3,5 ha. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevu s . T uhkpihlakale paremate valgustingimuste tagamiseks võib vajaduse korra l lubada tuhkpihlaka vahetus läheduses kujundusraie t , millega eemaldatakse liiki liigselt varjutavad, peale kukkunud ja võrasse kasvavad puud. K assikaku pesitsustingimuste parandamiseks võib vajaduse korra l lubada alusmetsa harvendamist . K anakulli elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks võib vajaduse korra l lubada alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist. Need tegevused on vajalikud liikide elupaikade seisundi parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning nende tegemist saab kaitseala valitseja vastavalt vajadusele suunata. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusl iku veerežiimi taastamine. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse ( edaspidi MaaParS ) tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Vajalikuks võib osutuda liigniisketel aladel loodusliku veerežiimi taastamine kraavide alalise või ajutise sulgemisega. Eelkõige on vajalik kavandatava Ojametsa sihtkaitsevööndi laiendusel Kõlaja soo rabakoosluse loodusliku veerežiimi taastamine seda läbiva kraavi sulgemisega. Lisaks võib erandjuhul vajalikuks osutuda maaparandussüsteemide hoiutööd seoses Sepise oja Pidula – Veere tee alt ja sealt edasi merre kulgeval lõigul ning Sepise oja pinnastee alt läbi voolamisega või seoses kavandatavasse Kesknõmme sihtkaitsevööndisse jääva endise Pidula karjääri kraavidega. Ülejäänud kavandatavasse Kesknõmme sihtkaitsevööndisse jäävate kraavide hoiutööde asemel tuleb kaaluda loodusliku veerežiimi taastamist. Pidula – Veere tee maanteekraavid asuvad transpordimaal, mis jääb kaitsealast välja. Riigi korrashoitavaid ühis e esvoole kaitsealale ei jää. Kuivendamine kahjustab rabade, siirde- ja õõtsiksoode, lubjarikaste madalsoode lääne mõõkrohuga, liigirikaste madalsoode , soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade seisundit. M õju suurus sõltub näiteks kraavi asukohast, ehituslikust eripärast ja pinnasest ning seetõttu ei ole määrusega võimal i k ette näha igasse olukorda sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Olukordades, kus maaparandussüsteemide kuivendamise mõju puudub või see pole kaitse eesmärkidele oluline, saab tegevust lubada . Muul juhul saab mõju tingimuste seadmise kaudu vähendada või vältida. Kaitseala valitseja saab maaparandussüsteemide hoiutöödele nõusoleku andmisel seada vajaduse korral ajalisi jm piiranguid, et piirnevad loodusväärtused säiliksid soodsas seisundis. Maaparandussüsteemide hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud siis, kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi. Samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse-eesmärgiga ega kahjustataks loodusväärtusi. Tee servades paiknevad kraavid on tee lahutamatud osad ning seal tuleb tegevuste elluviimisel lähtuda olemasolevate ehitiste hooldustööde punktist. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd . Kaitseala valitseja nõusoleku nõue on seatud, et seada vajaduse korral ajalisi piiranguid lähtuvalt linnustiku , taimestiku või elupaigatüüpide kaitsest. Olemasolevate ehitiste hooldustööd on lubatud, et mitte välistada olemasolevate teede , elektriliinide (sh maakaabli) , truupide ning kaitseala tarbeks püstita ta vate tootmisotstarbeta ehitiste ja muude ehitiste hooldustö i d, mis kaitseala kaitse-eesmärke ei kahjusta. Varasem elektriliin mööda Tagalahe rannikut Kesknõmme Jahisadamast põhjasuunas Veere sadamani on demonteeritud ja Kesknõmme Jahisadama elektrivarustuse tagamiseks on 2018. aasta l paigaldatud maakaab e l , mis kulgeb Kesknõmme Jahisadamast lõunasse Kehila küla poole mööda Pidula – Veere maantee lääne serva. Pidula – Veere tee äärsed transpordimaal paiknevad truubid jäävad kaitsealast välja. Hooldamist võib vajada Pidula – Veere teest kaugemal Sepise ojal olev truup. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ranna ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld . Kuna kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, siis LKS § 30 lõike 2 alusel on uute ehitiste püstitamine sihtkaitsevööndis keelatud. Erandina on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud tootmisotstarbeta ehitis t e püstitamine kaitseala tarbeks , kusjuures kaits eala tarbeks ehitise püstitamisel ranna ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld . Uute ehitiste püstitamine on sihtkaitsevööndis keelatud, et vältida seal paiknevate väärtuslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Ehitamine võib pöördumatult hävitada elupaiku ja võib eeldada raadamist, kuivendamist jms. Kuna ehitamise mõju eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust, tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis ei ole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda sobivaid tingimusi ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Kaitseala tarbeks vajalike tootmisotstarbeta ehitiste alla kuuluvad eelkõige koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised (sh veetõkked kraavides) ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised ja väikehooned (sh laudteed, vaatlustornid, kuivkäimlad, varjeonnid). Kaitseala tarbeks vajalike tootmisotstarbeta ehitiste alla võivad kuuluda ka lõkke- ja puhkekohad. Inimeste suunamine ettevalmistatud kohtadesse, kus kaitse-eesmärke ohtu ei seata, aitab paremini kaitsta ümbritsevat looduskeskkonda. Kaitsealal võib tekkida vajadus lõkke- ja puhkekohtade järele Tagalahe ääres riigimaal vanal talukohal ja kuna kaitseala tarbeks on lubatud ehitada ka ranna ehituskeeluvööndisse, siis on seda vajaduse korra l võimalik lubada. Talukoha taastamist Tagalahe ääres riigimaal ei ole kaitseala tarbeks vaja ja taastamine ei ole loodusväärtuste kaitse seisukohast tulenevalt enam asjakohane. Kaitseala tarbeks tootmisotstarbeta ehitiste ranna ehituskeeluvööndisse ehitamine ei nõua selle vähendamist kooskõlas LKS § 38 lõikega 7. Sihtkaitsevööndis saab kaaluda ehitamist, mis on kaitseala tarbeks vajalik. Kaitseala valitseja nõusolekul kinnistu või kaitseala tarbeks tee , lautrikoha või paadisilla rajamine sihtkaitsevööndis ei ole põhjendatud , sest looduslikesse kooslustesse ei ole uusi teid vaja teha , alal ei ole vanu lautrikohti ega paadisild u , mida taastada , ja eramaid sihtkaitsevööndisse ei jää . Lautrit või paadisilda ei käsitleta kaitsealal kaitseala tarbeks vajaliku ehitisena. Lautreid ei ole ehitatud, sest Tagalahe rannikumeri läheb kiiresti sügavaks ja paate on hoitud rannal. Harrastuskalurid kasutavad mereäärde pääsemiseks ja paatide veeskamiseks Pidula – Veere teelt otse randa viivaid teid, millest suurem osa viivad Teesu looduskaitseala RMK lõkkekohtadesse. Looduslikult sobivaid kohti väiksema paadi veeskamiseks jääb ka kaitsealale. Lisaks on kaitseala läheduses kasutuses olev Veere sadam, kust saab nii väiksemate kui ka suuremate alustega merele minna. Kaitseala läheduses olev Kesknõmme Jahisadam on rajatud kunagi kalakasvatuse eesmärgil ja jahisadamana ei toimi , kuid era maaomanik on alusta n ud kalakasvatus e taastamist . Maa kaablid saab vajaduse korral panna Pidula – Veere maantee serva transpordimaale, mis ei jää kaitsealale. Tootmisotstarbeta ehitiste püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ei ole sihtkaitsevööndis vaja lubada, sest juhul , kui kaitseala lääneservas olev vana talukoht läheb eraomandisse, jääb selle õueala piiranguvööndisse , kuhu saab rajada kinnistu tarbeks vajalikke rajatisi või ehitisi. 2.5. 4 .3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse - eeskirjas sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmär k ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevus t , mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. 2.5. 5 . Piiranguvöönd 2.5. 5 .1 . Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on üks piiranguvöönd. Ojametsa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide kai tse . Piiranguvööndisse on jäetud noored majandatavad metsad, kus puuduvad hariliku jugapuu, hariliku luuderohu, tuhkpihlaka ja sire da varjusambliku kasvukohad. Piiranguvööndisse on jäetud ka vana talukoha õueala kaitseala lääneosas koos ümbritsevate põldudega ja talukohani viiva pinnasteega. 2.5. 5 .2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega . Majandustegevus on lubatud vastavalt LKS § 31 lõikele 1. Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud , ning rahvaürituse korraldamine õuemaal . Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud. Kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud, ei sea ohtu kaitse a l a kaitseväärtusi. Õuemaad loetakse rahvaürituse korraldamiseks ettevalmistatud kohaks. Rahvaürituse korraldamisele õuemaal ei ole osalejate arvule seatud piiranguid, kuna seal ei paikne olulisi loodusväärtusi ja nimetatud tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse- eesmärkide saavutamist. Rahvaürituse korraldamine õuemaal toimub kinnisasja omaniku loal. Õuemaana on tõlgendatav piiranguvööndisse jääva talukoha majavaremete vaheline ala koos vahetu ümbruse ga. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud, on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, et kaitseala valitsejal oleks võimalik suunata ürituse toimumist nii, et see ei kahjustaks kaitseala kaitseväärtusi. Suured rahvaüritused piiranguvööndis võivad ohust ada näiteks piirnevas Kesknõmme sihtkaitsevööndis kassikaku pesitsemisedukust. Piiranguvöönd on pindalaliselt väike ala. Vajaduse korral saab seada tingimusi, et ei kahjustataks väikesepindalalise ala loodusväärtusi. Piiranguvööndis on lubatud biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine õue- ja põllumaal. Muul juhul on see keelatud. Piiranguvööndi lääneserva jääb vana talukoht, kus on õue- ja põlluma a . Biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine on lubatud vaid õue- ja põllumaal, et ained ei kahjustaks väljaspool neid alasid olevaid tundlikke ökosüsteeme. Lisaks vähendavad need ained liigilist mitmekesisust, kuna mõjuvad surmavalt või elu pärssivalt suuremale hulgale liigirühmadest, mitte a inult kahjuritele ja umbrohule. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uue ehitise püstitamine . Vajalikuks võib osutuda piiranguvööndi lääneosas vana talukoha majade taastamine , talukoha jaoks vajalike kommunikatsioonide väljaehitamine ja uue veekogu rajamine. Vajalikuks võib osutuda vanasse talukohta näiteks tiigi tegemine. Lisaks võib vajalikuks osutuda kaitsealast vahetult läände jääva talukohani kommunikatsioonide väljaehitamine läbi piiranguvööndi. Uute ehitiste püstitamise all mõeldakse ka üksikkraavide rajamist kaitseala valitseja nõusolekul, sest liigniisketes kohtades asuvaid teid ja õuemaid võib vajaduse kor ral kuivendada kaitseala kaitse eesmärke kahjustamata. Ehitiste püstitamine piiranguvööndis võib mõjutada piirnevasse sihtkaitsevööndisse jäävate kaitse-eesmärgiks olevate kassikaku ja kanakulli pesitsemisedukust. Kuna ehitamise mõju kaitse- eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas ehitise iseloomust, tehnoloogiast, asukohast ja mahust, siis pole määrusega võimalik ette näha igasse olukorda sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Piiranguvööndis saab kaaluda ehitiste püstitamist, mis ei sea ohtu kaitseala kaitse-eesmärke , ja ehitiste püstitamisel puudub kaitseala tarbeks vajalikkuse nõue . Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, näiteks tehisveekogude süvendamiseks, sest uusi tiike võidakse tahta hiljem süvendada. Tiikide suuremaks kaevamine võib pöördumatult hävitada elupaiku, sest sellega kaasneb pinnase teisaldamine. Kuna kaevamise mõju kaitse- eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, eelkõige kaevamise mahust, siis pole määrusega võimalik ette näha igaks olukor raks sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Piiranguvööndis saab kaaluda veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Tehisveekogudest on piiranguvööndi põlluservas kraav (põhikaardilt puudub), mille hooldamine on lubatud, sest see ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Kraavi hooldamine veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmise alla ei käi, sest hooldamisega taastatakse varasem ehk algne veetase. Süvendamine on olemasoleva veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine, sest veekogule antakse kuju, mida sellel pole varem olnud. LKS kraavide hooldamist piiranguvööndis ei reguleeri ehk see on piiranguvööndis LKS-ga lubatud ja selleks luba küsima ei pea. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud lageraie kuni 0,5 ha suuruse langina ja turberaie kuni 1 ha suuruse langina . Raie tegemine on lubatud 1. septembrist kuni 31. jaanuarini . K aitseala valitseja nõusolekul on seega lubatud uuendusraie langisuuruse piiranguga ja raie ajaline piirang kehtib kõigile raietele . Piiranguvööndisse jäetav noorem metsaala piirneb vahetult kassikaku pesapaigaga. Kassikaku liigitegevuskava toob välja, et piiranguvöönd on vajalik, sest kassikaku pesitsemine nurjub väga kergesti igasuguse häirimise korral pesitsusperioodi alguses. Soovituslikult moodustab piiranguvöönd sihtkaitsevööndist välja jääva ala mitte vähem kui 500 m raadiuses kassikaku pesadest. Kassikaku kaitseks moodustatud piiranguvööndis tohib teha raietöid 1. septembrist kuni 31. jaanuarini. Piiranguvööndisse jäetav noorem metsaala piirneb ühtlasi vahetult kanakulli pesapaigaga. Kanakulli liigitegevuskava toob välja, et kui sihtkaitsevöönd ei suuda piisavalt vältida pesitsusaegse t häirimis t (puudub ajaline liikumispiirang), tuleb sobiva pesitsuspuistuga piirnev noorem mets kaasata püsielupaika piiranguvööndina u 300 m ulatuses , järgides metsaeraldisi või looduslikke piire. Piiranguvööndi määramisel tuleb arvesse võtta ka selle võimalikku funktsiooni pesitsuspuistu kaitsel tormikahjustuste eest, iseäranis tuleb vältida pesapuistu potentsiaalset avamist läänetuultele. Kaitsealale ajalist liikumispiirangut ei kavandata ja on oht , et pesapuistu ava takse läänetuultele. Ainult k anakulli kaitseks moodustatud piiranguvööndis tohib teha raietöid 1. septembrist kuni 28. veebruarini , kuid see ei taga kassikaku kaitset , kellele tuleb pesitsusrahu tagada juba veebruaris . Seega on kassikaku ja kanakulli pesitsusaegse häirimise vältimise ks ja pesitsuspuistu kaitseks tormikahjustuste eest piiranguvööndis metsade majandamisel ühita tud kassikaku ja kanakulli piiranguvööndi metsade majandamise regulatsioone. Kaitseala valitseja nõusolekul lubatakse raietöid 1. septembrist 31. jaanuarini, et oleks tagatud ka kassikaku kaitse. Raielangi suuruse piirangute seadmisel arvestatakse eelkõige kanakulli kaitsevajadustest lähtuvalt vajalikke tingimusi, kuid need on piisavad ka kassikaku kaitse tagamiseks. Kuna kõige enam ohustab kanakulli elupaik u just uuendusraie, on elupaikade hävitamise vältimiseks seatud piirangud raielankide suurusele. Lageraie korral ei tohi langi suurus ületada 0,5 ha ja turberaie korral ei tohi langi suurus ületada 1 ha. Liiga suured langid killustavad metsakooslusi ja puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Väikeste lankidena tehtud raie on sarnasem looduslikele häiringutele, tuule- ja päikesekahjustused ei ole nii ulatuslikud kui suurte lankide ääres ja metsakooslus kui tervik taastub kiiremini. Kuna lageraiel raiutakse lank lagedaks ühe raiekorraga , on lageraiest põhjustatud häiring enamasti suurem kui turberaiest põhjustatud häiring, seetõttu on lageraie korral lubatud langi pindala väiksem. Lageraie langi kujule ei ole laiuse piirangut seatud, sest laiuse piirangust loobumine võimaldab lageraiel jälgida maastikuelementide piirjooni, tekivad looklevate servadega langid. Kanakull eelistab lendamiseks piisavalt hõredaid, kuid samas varjulisi puistuid, kuid arvestades kanakulli pesapaigaga piirneva piiranguvööndi metsa väikest ulatust, metsa täiusele piirangut ei seata. Kuna kaitsekorda planeeritakse pikaks ajaks ja metsade majandamise mõju kõikidele kaitseala eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, siis pole määrusega võimalik ette näha kõigile olukordadele sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Näiteks saab raie kooskõlastamisel selle asukohast lähtudes seada metsaseadusest erineva mahu alles jäetavatele säilikpuude le . Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on säilikpuude soovituslik kogus vähemalt 15% raie-eelsest puidutagavarast . S äilikpuudest võivad pikema aja jooksul kujuneda ka kanakullile sobivad pesapuu d. Seatud piirangute negatiivset mõju konkurentsivõime vähenemisele , võrreldes metsade majandamisega väljaspool looduskaitseala , kompensee ritakse Natura metsatoetustega. 2.5. 5 . 3 . Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine , et piirnevad loodusväärtused säiliksid soodsas seisundis . Maaparandussüsteemid, mis rikuvad looduslikku veerežiimi, on kaitstavatele elupaigatüüpidele kõige suuremaks ohuks ja on oluline, et neid kaitsealale ei rajataks, sest muudetud veerežiim tingib ala kuivendamise ja elupaigatüüpide seisundi halvenemise. Leevendusena tehakse erisus üksikkraavide rajamisele kaitseala valitseja nõusolekul liigniisketesse kohtadesse teede äärde ja õuemaadele, kui see ei kahjusta kaitseala kaitse- eesmärke. Neid üksikkraave ei käsitleta uue maaparandussüsteemi rajamisena , sest m aaparandussüsteem on MaaParS tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses . Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine , sest sellega kaasneks elupaigatüüpide pöördumatu hävitamine . Maa-ameti geoportaali maardlate kaardirakenduse ( http://geoportaal.maaamet.ee/ ) andmete l ei jää praegu teadaolevalt alale maavarade aktiivseid tarbevarusid ega passiivseid reservvarusid , mistõttu huvi maavara kaevandamiseks ei ole . Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine , kuna see vaes e stab metsade looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. Piiranguvööndis on keelatud raiete tegemine, kui selle tõttu väheneb üle 60 aasta vanuse metsa osakaal piiranguvööndis alla 50%. Kuna kanakull eelistab üle 60 aasta vanuseid puistuid ja väldib nooremaid, tuleb raiete tegemisel piiranguvööndis lisaks arvestada, et üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50%. Metsa vanuse arvutamisel kasutatakse puistu kaalutud keskmist vanust. Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimal dab. Piirangut rakendatakse pinnasekahjustuste vältimiseks ja muude häiringute vähendamiseks. Piiranguvööndis on tegemist osaliselt õrnema pinnasega , kus on suur risk pinnase oluliseks kahjustamiseks . Kuna igal talvel ei külmu pinnas piisavalt, siis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud puidu kokku- ja väljavedu ka s iis, kui pinnas seda võimaldab. 3. Menetluse kirjeldus Kaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 22 . aprilli st kuni 6 . mai ni 201 9 . a Keskkonnaameti Lääne regiooni Kuressaare konto ris. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja vastavasisulise ettepaneku alusel avaliku arutelu toimumise kohta ilmus 18 . aprill i l 201 9 . a üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ja kohalikus ajalehes Meie Maa . Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 10 . aprill il 201 9 . a. Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel. Kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ajal avaliku arutelu toimumise ettepanekut ei tehtud . LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saade t i elektrooniliselt teade kaitse eeskirja eelnõu avalikustamise kohta kahele maaomanikule : RMK-le ja Maanteeametile . Teavitus saade t i ka Saaremaa Vallavalitsusele, Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole ja Kihelkonna Jahimeeste Seltsile . Kirjas palut i esitada põhjendatud parandusettepaneku i d ja vastuväite i d. Kirjad sisalda sid teadet, et kui parandusettepanekuid või vastuväiteid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja eelnõuga nõustumiseks. Avaliku väljapaneku ajal esitas ettepaneku eelnõu muutmiseks Keskkonnainspektsioon. Maaüksuse 21114 Pidula-Veere tee m aaomanik Maanteeamet andis teada, et nõustub eelnõu dokumentidega esitatud kujul . Keskkonnainspektsioon tegi k olm ettepanekut. Esiteks tehti ettepanek kasutada kaitse-eeskirjas sõidukitega sõitmise reguleerimisel sõnastust „kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel”. Keskkonnainspektsioon tõi välja, et kui kaitse-eeskirjas ei ole konkreetselt nimetatud, millistel teedel on sõitmine keelatud, on keelumärgi alt sisse sõitmine liiklusseaduse rikkumine ja Keskkonnainspektsioonil menetluspädevus puudub. Keskkonnaamet on seisukohal, et konkreetsete liikumispiirangutega teede välja toomine kaitse-eeskirjas ei ole põhjendatud, sest kassikakku ei ole alal pikemat aega pesitsenud ja range liikumispiirangu rakendamine o n ebaproportsionaalne. Kui kassikakk peaks ala uuesti asustama, siis saab vajadusel kaaluda kaitse-eeskirja muutmist ja hinnata uuesti liikumispiirangute vajalikkust. Keskkonnaamet eemaldas seletuskirjast ka lause, mis käsitles kassikaku elupaika suunduvate teeotsade tõkestamist . Teiseks tehti ettepanek vi ia kaitse-eeskirja eelnõu § 5 lõike 3 p unkti 1 säte kooskõlla LS- ga ja sõnastada ümber, et maastikusõidukitega t eel sõitmine on lubatud vaid LS § 154 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et viidatud vastuolu puudub, sest maastikusõidukitega teel sõitmine on gi lubatud vaid LS § 154 lõikes 1 sätestatud tingimustel . Selleks, et kaitsealal saaks LS- s välja toodud eranditel maastikusõidukiga sõita, peab kaitse-eeskirjas maastikusõidukiga sõitmine teedel olema lubatud. Kolmandaks tehti ettepanek , et j uhul kui Keskkonnaametil on soov võimaldada kaitsealal jahisaagi (suurulukite) ära toomiseks sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmist väljaspool teid, siis õigusselguse tagamiseks paluti lisada sõidukitega sõitmise erisus jahisaagi ära toomiseks kaitse-eeskirja § 5 lõike 3 p unktis 3 toodud erandite hulka , sest jahipidamine ega jahisaagi ära toomine ei ole käsitletavad kaitseala kaitse korraldamise ega valitsemisega seotud töödena . Keskkonnaamet juhtis tähelepanu , et viidatud vastuolu puudub, sest jahipidamine on kaitse-eeskirjaga lubatud tegevus, mitte kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatud tegevuste alla käib ka jahipidamise käigus lastud suurulukite väljavedu maastikult. Keskkonnaamet on saatnud laekunud ettepaneku te le 13 . mai l 201 9 . a vastuskirja, kus selgitati ettepaneku te tagasilükkamise põhjuseid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EL õigusaktiga EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) . EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimeki ri ” lisa 1 punkti 2 alapunktiga 103 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Kesknõmme loodusala . Seetõttu tuleb Kesknõmme looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse - eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Kesknõmme loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu ( teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008 , lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 1 4 . detsembri 201 8 . a rakendusotsusega (EL) 201 9 / 2 1, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kahe teistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(201 8 ) 8 533 all , ELT L 7 , 0 9 . 0 1.201 9 , lk 367 – 521 ) . Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Kesknõmme loodus ala piire ning lisada elupaigatüüp s iirdesoo- ja rabametsad (91D0*) loodusala eesmärgiks ja eemaldada loodusala eesmärkide hulgast elupaigatüübid metsastunud luited (2180) ning okasmetsad ooside l ja moreenikuhjatistel (9060). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale . Määruse rakendamine aitab tagada määruses nimetatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilimist, mistõttu säilib looduskeskkonna mitmekesisus. Looduskeskkonna mitmekesisus tagab omakorda parema ja mitmekesisema elukeskkonna inimestele . Uue kaitse- eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Kesknõmme looduskaitseala on juba riikliku kaitse all ja laiendus toimub riigile kuuluva m aa ala arvelt , mistõttu puudu b määruse jõustumisel oluli ne mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. T eadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS ) §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab m aamaksusoodustus kehtima kaitse- eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS § 4 lõike 1 punkti 1 1 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast . Kuna 267,8 ha varem piiranguvööndisse jäänud alast arvatakse sihtkaitsevööndisse ning lisaks liidetakse sihtkaitsevööndisse juurde 145,2 ha ja piiranguvööndisse 0,4 ha varem kaitse all mitte olnud maad, laekub maamaksu Saaremaa vallale vähem ligikaudu 665 eurot aastas. Vastavalt LKS §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest , lähtudes Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” esitatud tingimustest . Kuna muudetavale kaitsealale eraomandis olevaid maid ei jää, siis riigile seoses maade omandamisega võimalikke kulusid ei teki. Riigile ei teki kulusid ka juhul, kui riik otsustab kaitseala piiranguvööndisse jääva vana talukoha eraomandisse müüa, sest k aitseala piiranguvööndis paiknevate eraomandisse kuuluvate maaüksuste sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud. Kuna väikseid loopealse alasid ei seata kaitseala kaitse-eesmärgiks, siis ei teki riigile kohustusi poollooduslike koosluste hooldamise toetuse maksmiseks. Kuna erametsamaid kaitsealale ei jää, siis ei teki riigile kohustusi Natura metsa toetuste maksmiseks. Kesknõmme looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega tuleb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse täiendavalt juurde 140 ha riigimetsa ning sihtkaitsevööndisse täiendavalt juurde 130 ha varem kaitse all mitte olnud riigimetsa. Piiranguvööndisse riigimetsa juurde ei tule. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse Saaremaal puidukasutuse tulu keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Lähtudes sellest, et ka piirangutega metsade majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisa piirangute seadmisel ligikaudu 10 euroni hektari kohta aastas. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu (kaitseala kaitsekorra uuendamisega tuleb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse juurde ligi 51 ha ja kaitseta ala arvelt sihtkaitsevööndisse ligi 44 ha küpset ja valmivat riigimetsa), kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 4910 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused , mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtu menetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega e elnõude infosüsteemi EIS kaudu. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0949 - Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74225d01-9155-48f0-a73c-41cee2e8b31f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74225d01-9155-48f0-a73c-41cee2e8b31f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main