Kiri

Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 17.09.2019 nr 1-11/1729-1 Kultuuriministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Mälestistalude Ühendusele ja SA Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri keskusele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja avaldada arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 2 lehel Sama: Mälestistalude Ühendus SA Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri keskus Liina Jänes 628 2381, [email protected] Kadri Kilvet 628 2224, [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Seletuskiri kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ 07. jaanuaril 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.01.2019, 20. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse ja täpsustatakse rakenduslikke aspekte, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem rakendatavus. Muutmise vajadus tuleneb esimese taotlusvooru käigus tehtud tähelepanekutest ja praktilistest puudustest taotlusvooru läbiviimisel. Muudatused muudavad taotlejale tingimused selgemaks ja üheselt mõistetavaks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (e- post [email protected], telefon 628 2381) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest punktist, millega muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määrust nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõike 1 sõnastust. Välja jäetakse lauseosa „sealhulgas kande- ja jäigastavad konstruktsioonid“, kuna osad taotlejad tõlgendasid ka seinakonstruktsioone katuse kandekonstruktsioonidena, mille asendamist taotleti. Uus sõnastus räägib selgemalt katusekonstruktsioonidest, mille hulka arvatakse määruse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt laetalad ja ülemine müürlatt (ülemine palgiring), kuid mitte sellest allapoole jäävad konstruktsioonid. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 4 lõikega 4, millega antakse ette konkreetsed katusekatte materjalid, mida taluelamu katusekatte taastamisel või asendamisel kasutada tohib. Kehtiv määrus räägib katusekatte materjali vahetamisest samaväärse vastu ning konkreetsed materjalid on loetletud seletuskirjas. Praktikas tekitab see taotlejates segadust ja vajab igakordset ülerääkimist. Eelnõuga nimetatakse nö abikõlblikud materjalid, mille hulka on arvatud traditsioonilised maamajade katusematerjalid: puit (laast, kimm, sindel), roog, valtsplekk ja kivi (valtskivi, betoonkivi, s-kivi). Eterniidi vahetamine eterniidi vastu või profiilpleki vahetamine profiilpleki vastu on küll asendamine samaväärse materjaliga, kuid kuna toetuse andmise eesmärk on maamaastiku ilme parandamine ja eterniitkatuse või profiilplekist katuse paigaldamine ei kannaks traditsioonilise maastikupildi säilitamise eesmärki, siis on selle toetamine välistatud. Juhul kui eterniit või profiilplekk soovitakse vahetada traditsioonilise materjali vastu, rakendatakse nõuet kasutada algupärast ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikku katusekattematerjali ja valik tehakse nende hulgast. Toetuse andmise eesmärk on soodustada traditsiooniliste materjalide kasutamist ja kallutada majaomanike otsust nende kasuks. Need on reeglina töömahukamad, käsitööd nõudvad ja seetõttu kallimad materjalid, mille kompenseerimine osalise toetuse näol aitab kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ning ehitusvõtete ja -oskuste säilimisele. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 5 lõike 1 punkti 5. Nõuet täpsustatakse selliselt, et nimetatakse esitatavate fotode maksimaalne suurus ja kogus. Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse määruse §-i 8 lõike 3 punkti 1 ja lõike 4 punkti 4. Muudatus on seotud § 3 lõike 1 sõnastuse muutmisega. Nimelt täpsustakse siin, milliseid konstruktsioonielemente loetakse katusekonstruktsiooni osadeks ning mis on käsitletav abikõlbliku kuluna ja mis mitte. Seina ei loeta katusekonstruktsiooni osaks. Katusekonstruktsioon lõpeb laetalade ja ülemise müürlatiga (ülemise palgiringiga). Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 9 lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse perioodi sõnastust. Taotlusvooru toimumise kalendriaasta asemel seotakse abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaastaga. Uue sõnastuse kohaselt on abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaasta 1. jaanuarist sama aasta 31. detsembrini. Kuna praktilistel põhjustel on mõistlik korraldada taotlusvoor ehitustööle eelneva aasta sügisel, on vaja kehtivat sõnastust muuta. Traditsioonilisi ehitusmaterjale (eriti nt roogu) varutakse pikalt ette, mistõttu on taotlejale oluline saada toetuse otsus enne ehitustöödele eelneva talve saabumist. Samuti on oluline teha taotluse juurde fotod lumevabal ajal. Ehitamisele eelnev kevad jääb ettevalmistustöödeks liiga hiljaks, seega on vajalik taotlusvoor korraldada eelarveaastale eelneva aasta sügisel, et anda taotlejatele piisav aeg nii taotluse ettevalmistamiseks kui ka ehitusmaterjali ja ehitusprojekti jaoks kokkulepete tegemiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa õigusega puutumust. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Mälestistalude Ühendusele ja SA Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri keskusele.  EELNÕU 05.09.2019 MÄÄRUS Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruses nr 20 „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse tegevusele, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, kasutades algupäraseid ehk piirkonnale, hoonetüübile ja ehitusperioodile iseloomulikke materjale.“. 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Taluelamu katusekatte taastamisel või asendamisel peab kasutama puitu, sealhulgas laastu, kimmi, sindlit või roogu või valtsplekki või kivi, sealhulgas valtskivi, betoonkivi, s- kivi.“. 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „5) kuni neli fotot, üks pilt kuni üks megabait, taluelamu ja selle katuse kohta ning kuni neli fotot, üks pilt kuni üks megabait, katusekonstruktsioonide ja kahjustuste kohta;“. 4) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) katuse ja katusekonstruktsiooni, sealhulgas laetalade ja ülemise müürilati ehitustöö ja selle teostamiseks vajaliku ehitustoote ja -materjali kulu;“. 5) paragrahvi 8 lõike 4 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) „kulu, mis ei ole seotud katusekatte vahetamise või sellega seotud kandekonstruktsioonide taastamise või asendamisega, sealhulgas seinte, akende, uste, laudise vahetuse, paigaldamise või remondi kulu;“ 6) paragrahvi 9 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuse tegemise kalendriaasta 1. jaanuarist sama aasta 31. detsembrini.“. Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler