Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 30 Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõnad „spordikooli pidaja“ sõnaga „spordikool“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Treeneri tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, arvestatakse puhkusetasu vastavalt töölepingule kuni 56 kalendripäeva eest aastas.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Spordialaliit, spordiklubi või spordikool peab olema esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.“; 4) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Spordialaliidul, spordiklubil ja spordikoolil ei tohi olla 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga riikliku maksu (k.a makse) võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Käesolevas määruses loetakse riikliku maksu võlaks tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot.“; 5) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lapse või noore treenimine spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu või muu dokumendiga tõendatav.“; 6) paragrahvi 4 lõikes 10 asendatakse sõna „tähtajaks“ sõnaga „tähtpäevaks“; 7) paragrahvi 5 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Tööleping võib olla sõlmitud lühemaks perioodiks, kui see on sõlmitud ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks.“; 9) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. oktoobriks“ tekstiosaga „ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini“; 10) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§-s 4“ tekstiosaga „§ 4 lõigetes 1, 11 ja 3–10“; 11) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 4, 5 ja“ tekstiosaga „§ 4 lõigetes 1, 11 ja 3– 10, §-s 5 ning“; 12) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui taotluses esitatud andmed on puudulikud või ei ole täidetud käesoleva määruse § 4 lõigetes 1, 11 ja 3–10, §-s 5 ning § 6 lõigetes 1–6 esitatud nõuded, siis taotlust vastu ei võeta ja teavitatakse spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli viivitamata vajadusest täiendada või parandada vastavaid andmeid. Käesoleva määruse § 4 lõigetest 1, 11 ja 10 tulenevaid nõudeid puuduste kõrvaldamise teel täita ei võimaldata.“; 13) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva määruse § 6 lõigetes 7–9“ sõnadega „käesolevas määruses“; 14) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse sõnad „kontrollakti, mille allkirjastavad toetuse andja volitatud esindaja ja spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli esindaja“ sõnaga „protokolli“; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust on käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud.“; 16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Toetuse andja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeval maksta treenerite osas, kelle nõutav kutse kvartali kestel aegub, toetuse välja osaliselt ja maksta ülejäänud toetuse välja kümne tööpäeva jooksul pärast kutse uuendamist.“; 17) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui: 1) spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg ning see ei ole toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tasutud; 2) spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole 1. aprilli, 1. juuli või 1. oktoobri seisuga täitnud käesoleva määruse § 14 lõikest 1 tulenevat kohustust või 3) spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole tähtaegselt rahuldanud käesoleva määruse § 18 kohast tagasimaksunõuet.“; 18) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul tehakse toetuse väljamakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on toetuse andjat võla tasumisest teavitanud. Kvartaalset toetusosa vähendatakse vastavalt käesoleva määruse § 17 lõikele 2. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel määrab toetuse andja spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile täiendava tähtaja käesoleva määruse § 14 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks või käesoleva määruse § 18 kohase tagasimaksunõude rahuldamiseks. Tähtaegsel kohustuse täitmisel või tagasimaksunõude rahuldamisel makstakse kvartaalne toetusosa välja täies ulatuses.“; 19) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Spordialaliit, spordiklubi või spordikool kinnitab 31. märtsiks, 30. juuniks ja 30. septembriks taotluses esitatud andmete kehtivust. (2) Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, parandab spordialaliit, spordiklubi või spordikool muutunud andmed toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.“; 20) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 16 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „maksmise peatamise“ sõnadega „suuruse muutmise“; 23) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Toetuse suuruse muutmine (1) Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei vasta käesoleva määruse § 4 lõigetes 1 ja 11 sätestatud nõuetele, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuete täitmise tähtpäevast toetusperioodi lõpuni. (2) Kui spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tähtpäeva seisuga riikliku maksu võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlg, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatud tähtpäeva ja võla tasumise vahele. (3) Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei täida toetuse andja korduvast nõudmisest hoolimata käesoleva määruse § 4 lõikes 9 sätestatud kohustust, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb toetuse andja määratud kohustuse täitmise tähtpäeva ja kohustuse täitmise vahele. (4) Kui toetuse saamisega seotud treener ei vasta käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõuetele, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuetele mittevastavuse tuvastamise ja nõuete täitmise vahele. (5) Kui toetuse saamisega seotud treeningrühm ei vasta käesoleva määruse §-s 6 sätestatud nõuetele, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuetele mittevastavuse tuvastamise ja nõuete täitmise vahele. (6) Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole tasunud vähemalt makstava toetuse suuruse ja käesoleva määruse § 3 lõikes 4 sätestatud kohustuse summale vastavas ulatuses kohustuslikke makse ja makseid treenerite osas, kelle tööjõukulude katteks toetus anti, vähendatakse määratud toetust vastavalt tasumata jäetud maksudele ja maksetele. (7) Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei täida käesoleva määruse § 14 lõikest 1 tulenevat kohustust või ei rahulda käesoleva määruse § 18 kohast tagasimaksunõuet käesoleva määruse § 13 lõike 5 kohaselt määratud täiendava tähtaja jooksul, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb käesoleva määruse § 14 lõikest 1 tuleneva kohustuse puhul samas lõikes nimetatud tähtpäeva või käesoleva määruse § 18 kohase tagasimaksunõude puhul toetuse andja määratud tähtpäeva ning kohustuse täitmise või tagasimaksunõude rahuldamise vahele. (8) Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei täida käesoleva määruse § 14 lõikest 2 tulenevat kohustust, võib toetuse andja vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb andmete muutumise ja andmete parandamise vahele. (9) Kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust on käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 alusel vähendatud, võib seda andmete muutumisel taas suurendada, kuid mitte rohkem kui toetusperioodiks algselt määratud summani, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3, 7 ja 8 alusel otsustatud vähendamised. (10) Kui treeneri tööjõukulu katteks toetust saav spordialaliit, spordiklubi või spordikool loobub vastavast toetusosast teise spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli kasuks, võib viimati nimetatud spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust suurendada üle toetusperioodiks algselt määratud summa.“; 24) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse vähendamisel käesoleva määruse § 17 lõigetes 1–8 sätestatud alustel nõuab toetuse andja spordialaliidult, spordiklubilt või spordikoolilt enammakstud toetuse tagasi.“; 25) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõnad „maksmise peatamise, toetuse maksmise jätkamise“ sõnadega „suuruse muutmise“; 26) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) 2019. aastal makstava toetuse määramise tingimuste ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise osas juhindutakse käesoleva määruse 2017. aasta 1. oktoobril jõustunud redaktsioonist.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kultuuriministeerium analüüsis 2019. aasta esimeses pooles treeneri tööjõukulu toetuse süsteemi rakenduspraktikat ning kaardistas koostöös Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega muudetavas määruses esinevad probleemsed sätted, mis on võimaldanud erinevaid tõlgendusi ega ole seetõttu taganud õigusselgust. Eelnõukohase määrusega tehakse hulk sõnastuslikke täpsustusi ja muudetakse juba olemasolevate kohustuste täitmise tähtpäevi, millega ei kaasne olulist muutust spordialaliitude, spordiklubide, spordikoolide ja toetuse andja tegevuses, ent mis võimaldavad kõnealust toetussüsteemi sujuvamalt rakendada. Tähtsamad sisulised muudatused on: 1) kvartaalse toetusosa osaline väljamaksmine juhul, kui treeneri kutse kvartali jooksul aegub; 2) toetuse andja õigus jätta taotlus rahuldamata, kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust on muudetavas määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud; 3) spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile pandav kohustus parandada toetuse taotlemisel esitatud andmete muutumise korral need toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, kuid eelnõus sätestatut rakendatakse 2020. aastaks toetuse taotlemisel ja edaspidi, mis tagab toetuse taotlejatele ja toetuse andjale mõistliku üleminekuaja. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka KuM) spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Määrusega muudetakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi treeneri toetuse kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.09.2017, 3. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkt 1 – treeneri toetuse korras läbivalt asendatakse sõnad „spordikooli pidaja“ sõnaga „spordikool“. Termin „spordikooli pidaja“ toodi treeneri toetuse korda laiemalt sisse 2016. aasta 29. oktoobril jõustunud muudatustega põhjusel, et kuna spordikool ei ole iseseisev juriidiline isik vaid kohaliku omavalitsuse üksuse või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, 1 oleks spordikooli asemel korrektne rääkida spordikooli pidajast enamiku toetuse taotlemist, määramist ja maksmist käsitlevate sätete puhul. Huvikooli seaduse (edaspidi HuviKS) § 2 kohaselt on huvikool tõepoolest kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Erakooliseaduse (edaspidi EraKS) § 2 lõige 1 näeb ette, et erakool on äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, osaühingu või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud sihtasutuse või mittetulundusühingu asutus. Kuigi nii munitsipaal- kui ka erahuvikoolid ei ole viidatud sätete kohaselt iseseisvad juriidilised isikud, ei välista see aga, et nende juhid ei võiks kooli pidaja nimel ise tehinguid teha, sh näiteks erinevaid toetusi taotleda. Nii HuviKS-ist kui ka EraKS-ist nähtub, et kooli pidajal on ulatuslik kaalutlusruum määrata huvikooli põhimääruses või põhikirjas kindlaks, millised ülesanded kuuluvad huvikooli juhi pädevusse. Seega võib treeneri tööjõukulu toetuse taotlemine olla nii spordikooli pidaja kui ka spordikooli enda ülesanne. Treeneri tööjõukulu toetuse saamiseks võivad taotluse seega esitada ja muid asjakohaseid toiminguid teha nii spordikooli pidaja allkirjaõiguslik isik või allkirjaõigusliku isiku poolt volitatud isik kui ka spordikooli allkirjaõiguslik isik või allkirjaõigusliku isiku poolt volitatud isik, kui spordikooli pidaja ja spordikooli omavaheline pädevuste jaotus selliselt ette näeb. Kuivõrd olukordi, kus treeneri toetuse korra kontekstis sama rolli võivad täita nii spordikool kui ka spordikooli pidaja, on palju, on mõistlik treeneri toetuse korras termini „spordikooli pidaja“ kasutamisest üldse loobuda ja rääkida läbivalt spordialaliidust, spordiklubist ja spordikoolist. Sealjuures tuleb treeneri toetuse korda mõista selliselt, et spordikooli puudutavad sätted võivad kohalduda ka spordikooli pidajale. Eelnõu punkt 2 – paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt arvestatakse treeneri tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, puhkusetasu vastavalt töölepingule kuni 56 kalendripäeva eest aastas. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa“ § 4 punkti 2 kohaselt antakse huvikooli treenerile puhkust 56 kalendripäeva aastas. Tulenevalt töölepingu seaduse § 58 lõikest 1 võib sellest kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud juhtudel (treenerite osas teistest seadustest mingeid erisusi selles küsimuses ei tulene) või töötaja kasuks ehk leppida kokku veel pikemas põhipuhkuses. Kuigi sama pikkusega põhipuhkuse õigus ei laiene automaatselt spordialaliidu ja spordiklubi treeneritele, nähakse treeneri toetuse korras ette ühtne toetuse kaasabil tasustavata puhkuse ülempiir, sest spordialaliitude ja spordiklubide puhul võib treenerite töölepingutes olla kokku lepitud erineva pikkusega põhipuhkustes. Treeneri toetuse korra § 3 lõige 7 ei anna spordialaliidu ja spordiklubi treenerile õigust nõuda 56 kalendripäeva pikkust põhipuhkust. Pikema kui 56 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse tasu arvestamine toetatava tööjõukulu hulka ei ole põhjendatud, kuna treeningtöö võiks toimuda maksimaalsel võimalikul määral. Toetatava tööjõukulu hulka arvestatava põhipuhkuse kestuse ülempiirina on vajalik 56 kalendripäeva treeneri toetuse korras sätestada, sest vastasel juhul puudub pikema põhipuhkuse tasu toetatava tööjõukulu hulka arvamisest keeldumiseks alus. Eelnõu punkt 3 – paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt peab spordialaliit, spordiklubi või spordikool olema esitanud viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. Tegemist ei ole uue nõudega. Seni on majandusaasta aruande õigeaegse esitamise kohustus toetuse saamise tingimusena tulenenud treeneri toetuse korra § 4 lõike 1 kaudu Vabariigi 2 Valitsuse 26. mai 2011. a määrusest nr 65 „Eesti spordiregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi spordiregistri põhimäärus). Nimelt näeb treeneri toetuse korra § 4 lõige 1 ette, et spordialaliit ja spordiklubi peavad olema esitanud õigeaegselt ja korrektselt andmed Eesti spordiregistrile (edaspidi spordiregister) ning spordikooli andmed peavad olema nõutud korras kantud ja uuendatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). Spordiregistri andmete hulka kuulub ka majandusaasta aruande äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitamise kuupäev. Õigusselguse huvides nähakse majandusaasta aruande tähtaegse esitamise kohustus ette ka treeneri toetuse korras. Eelnõu punkt 4 – muudetakse § 4 lõiget 2, mis puudutab spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli maksuvõla kontrollimist. Treeneri toetuse korra § 4 lõike 2 esimese lause senise sõnastuse kohaselt ei tohi taotlejal olla taotluse esitamise ja toetuse kvartaalsete väljamaksete tegemise tähtpäevade seisuga riikliku maksu (k.a makse) maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga. Uus sõnastus näeb ette, et maksuvõla puudumist kontrollitakse 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga ehk iga kvartali lõpus. Märtsi, juuni ja septembri lõpus tehtav maksuvõlakontroll on mõistlikum, kui toetuse kvartaalsete väljamaksete tegemise tähtpäevadel tehtav kontroll, sest väljamakse ei pruugi toimuda alati ühel ja samal kindlal kuupäeval. Treeneri toetuse korra § 13 lõike 2 kohaselt tehakse väljamakse iga kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks, st väljamakse võib teha ka varem ja sellisel juhul toimuks maksuvõla puudumise kontrollimine juba pärast väljamakse tegemist. Kui maksuvõla puudumise nõudele vastavust kontrollitakse juba lõppeva kvartali viimasel päeval, on aegsasti selge, kes on õigustatud uue kvartali algusest toetust saama ja kes mitte. Detsembrikuine kontroll puudutaks just järgmiseks aastaks toetuse taotlejaid ja asendaks senise taotluse esitamise tähtaja (31. oktoobri) seisuga tehtava kontrolli. Kuna toetusperiood algab alles jaanuaris, on õiglane kontrollida maksuvõla puudumist vahetult enne uue toetusperioodi algust, nagu seda tehakse toetusperioodi jooksul vahetult enne teise, kolmanda ja neljanda kvartali algust. Eelnõu punkt 5 – muudetakse § 4 lõiget 5, mis puudutab lapse või noore treenimise aluseks olevat lepingut. Kui seni nägi kõnealune säte ette, et lapse või noore treenimise aluseks spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis on kehtiv leping, siis uue sõnastusega täpsustatakse, et lapse või noore treenimine spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu või muu dokumendiga tõendatav. Uuendusena on lisandunud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue ja lepingu kõrval muu dokumendi nimetamine. Vorminõude lisandumine on tingitud asjaolust, et tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 11 lõikest 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna lapse või noore treenimise aluseks olevale lepingule ühestki seadusest vorminõudeid ei tulene, võib selle sõlmida vabalt valitud vormis. Seetõttu võib toetuse andjal olla väga keeruline tuvastada, et lisaks kirjaliku lepingu puudumisele puudub igasugune pooltevaheline kokkulepe lapse või noore treenimiseks. Et toetuse andjal oleks lihtsam lapse või noore treenimist kontrollida, täpsustataksegi treeneri toetuse korras, et lapse või noore treenimine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu või muu dokumendiga tõendatav. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 79 kohaselt tehing, mis on tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldab tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kirjalikku 3 taasesitamist võimaldava vormi nõue ei välista ka kirjalikus või elektroonilises vormis (ehk allkirjastatud) dokumentide aktsepteerimist, ent jätab suurema paindlikkuse, lugedes korrektseks ka allkirjastamata dokumendid. Kõnealuse nõude määruses sätestamine ei tähenda seda, et lapse või noore treenimise aluseks olevale lepingule oleks edaspidi määratud kohustuslik vorm. VÕS § 11 lõikest 1 tulenevalt kehtib selles osas jätkuvalt vormivabadus, ent treeneri tööjõukulu toetuse kontekstis peavad spordialaliidud, spordiklubid ja spordikoolid olema valmis treenimise kokkuleppe olemasolu vastavas vormis tõendama. Lepingu kõrval muu dokumendi nimetamine on asjakohane seetõttu, et kuigi olemuslikult on treenimise kokkuleppe näol tegemist lepinguga, ei pruugita seda tingimata selliselt nimetada. Sarnaselt on lahendatud ka spordiregistri põhimääruse § 12 lõike 42 sõnastus, mille kohaselt loetakse spordiklubi harrastajaks spordialaga regulaarselt spordiklubis mis tahes tasemel tegelevat, vähemalt 5-aastast Eestis elavat füüsilist isikut, kes lepingu või muu dokumendi alusel harrastab spordiala spordiklubis sagedusega vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Eelnõu punkt 6 – paragrahvi 4 lõikes 10 asendatakse sõna „tähtajaks“ sõnaga „tähtpäevaks“. Kuna antud sättes peetakse silmas konkreetset kuupäeva (31. oktoobrit), siis on korrektne kasutada terminit „tähtpäev“, mitte „tähtaeg“, mis väljendab ajavahemikku. Eelnõu punkt 7 – treeneri toetuse korra § 5 lõikes 1 tunnistatakse kehtetuks teine lause, mille kohaselt peab nõutav treeneri kutse kehtima vähemalt toetatava kvartali algusest lõpuni. Kõnealust lauset on tõlgendatud selliselt, et toetuse kvartaalset väljamakset ei tehta treeneri osas, kelle kutse kvartali jooksul aegub. Kuna toetuse nii ulatuslik vähendamine olukorras, kus treeneril on vähemalt osa kvartalist nõutava kutsega kaetud, ei ole õiglane, loobutaksegi nõudest, mis võimaldab treeneri toetuse korda selliselt tõlgendada. Edaspidi juhindutakse põhimõttest, et aja eest, mil treeneril on nõutav kutse olemas, tuleb tema tööjõukulu katteks toetust saavale spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile toetus välja maksta. Kui kutse kvartali jooksul aegub ja seda sama kvartali sees uuendatakse, makstakse hiljem välja ka toetusosa selle aja eest, mil nõutav kutse jälle kehtib (vt ka eelnõu punkti 16 selgitust). Eelnõu punkt 8 – paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse uue lausega, mis võimaldab toetust taotleda ka treenerite eest, kellega on sõlmitud tööleping lühemaks ajaks, kui taotletava toetuse periood. Tingimuseks on, et sellisel juhul peab leping olema sõlmitud ajutiselt äraoleva (näiteks lapsehoolduspuhkusel viibiva) töötaja asendamise ajaks. Eelnõu punkt 9 – paragrahvi 8 lõikes 1, mis puudutab toetuse saamiseks taotluste esitamise tähtaega, täpsustatakse, et taotlusi saab esitada alates 1. oktoobrist. Taotlemisperioodi lõppkuupäev, milleks on 31. oktoober, jääb endiseks. Taotluste esitamise periood on aastast aastasse sama, mistõttu puudub vajadus seda igal aastal eraldi välja kuulutada ning see võib olla sätestatud treeneri toetuse korras. Eelnõu punkt 10 – muudetakse treeneri toetuse korra § 10 lõike 1 punktis 1 olevat viidet. Kõnealune lõige puudutab asjaolusid, mida toetuse andja taotluse vastuvõtmisel esmajärjekorras kontrollib. Muudetavast sättest jäetakse välja viide treeneri toetuse korra § 4 lõikele 2, mida eelnõu punktiga 4 samuti muudetakse. Kuna järgmiseks kalendriaastaks toetust taotleva spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli puhul kontrollitakse § 4 lõike 2 uuest sõnastusest tulenevalt maksuvõla puudumist 31. detsembri seisuga (vt ka eelnõu punkti 4 selgitust), ei saa sellele nõudele vastavuse kontrollimist ette näha taotluse vastuvõtmisel, mis leiab aset ajaliselt varem ehk hiljemalt 31. oktoobril. 4 Eelnõu punkt 11 – muudetakse treeneri toetuse korra § 10 lõikes 3 olevat viidet. Ka sellest sättest jäetakse välja viide treeneri toetuse korra § 4 lõikele 2 (vt ka eelnõu punkti 10 selgitust). Paragrahvi 10 lõike 3 kehtiv sõnastus näeb ette, et taotlus võetakse vastu, kui selles esitatud andmete kohaselt vastab taotlus kõnealuse määruse §-des 4 ja 5 ning § 6 lõigetes 1–6 sätestatud nõuetele. Antud säte reguleerib samuti taotluse vastuvõtmisel tehtavat esmast kontrolli ning kuna eelnõu punktiga 4 treeneri toetuse korra § 4 lõikes 2 tehtavast muudatusest tulenevalt maksuvõla puudumist enam taotluse esitamise tähtpäeva seisuga ei kontrollita, ei saa sellele tingimusele taotluse vastuvõtmata jätmise alusena ka viidata. Eelnõu punkt 12 – treeneri toetuse korra § 10 lõikes 4 muudetakse viidet sarnaselt sama paragrahvi kolmandale lõikele (vt ka eelnõu punkti 11 selgitust) ning sätet täiendatakse teise lausega. Täienduse kohaselt ei võimaldata kõnealuse määruse § 4 lõigetest 1, 11 ja 10 tulenevaid nõudeid puuduste kõrvaldamise teel täita. Lause lisatakse selguse huvides, et oleks üheselt mõistetav, et puuduste kõrvaldamiseks saab võimaluse anda ainult juhul, kui puuduseid on võimalik kõrvaldada. Paragrahvi 4 lõigetes 1, 11 ja 10 sätestatud kohustusi tagantjärele täita ei saa, sest nende täitmine on seotud konkreetsete tähtaegadega. Eelnõu punkt 13 – muudetakse paragrahvi 11 lõikes 2 paiknevat viidet, asendades selle viitega treeneri toetuse korrale tervikuna. Paragrahv 11 reguleerib taotluse vastuvõtmisele järgnevat nõuetele vastavuse sisulist kontrolli. Selle lõike 2 kehtiv sõnastus näeb ette, et kui taotlus ei vasta kõnealuse määruse § 6 lõigetes 7–9 esitatud nõuetele, teavitatakse spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli viivitamata vajadusest parandada või täiendada vastavaid andmeid. Viidatud § 6 lõiked 7–9 puudutavad lapse või noore treeningrühma arvamist. Treeneri toetuse korra § 11 lõike 2 senine sõnastus jätab ebaselgeks, mis juhtub siis, kui taotluse hindamisel selgub, et see ei vasta mõnele muule ette nähtud tingimusele. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib toetuse andja lubada andmeid parandada või täiendada just treeneri toetuse korra § 6 lõigete 7–9 suhtes ilmnenud vastuolu korral ja muudel juhtudel (näiteks kui paikvaatluse käigus selgub, et treeningtööd väidetud mahus ei toimu) tuleks nõuetele mittevastav taotlus jätta vähemalt osaliselt rahuldamata. Kuna puudub põhjus lubada vastuvõetud taotlustes andmeid parandada üksnes valikuliselt ja arvestades asjaolu, et praktikas võimaldatakse seda praegugi laiemalt, on mõistlik treeneri toetuse korra § 11 lõiget 2 muuta ja sätestada, et andmeid saab parandada või täiendada ka muudel juhtudel. Eelnõu punkt 14 – paragrahvi 11 lõikes 4, mis puudutab paikvaatluse tulemuste vormistamist, asendatakse sõnad „kontrollakti, mille allkirjastavad toetuse andja volitatud esindaja ja spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli esindaja“ sõnaga „protokolli“. Kõnealuse sätte kehtiv sõnastus näeb ette, et kui paikvaatluse käigus selgub, et taotlus ei vasta käesolevas määruses esitatud nõuetele, koostab paikvaatluse teostaja kontrollakti, mille allkirjastavad toetuse andja volitatud esindaja ja spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli esindaja. Paikvaatluse näol on tegemist menetlustoiminguga haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) tähenduses. Vastavalt HMS § 18 lõike 1 punktile 4 menetlustoiming protokollitakse, kui protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest. Seega on treeneri toetuse korra § 11 lõikes 4 nimetatud kontrollakti näol tegelikult tegemist menetlustoimingu protokolliga ja sõna „kontrollakt“ kasutamine ebaõnnestunud, kuna reeglina kasutatakse sellist sõnastust riikliku või haldusjärelevalve puhul. HMS § 18 lõike 3 kohaselt kirjutab protokollile alla selle koostanud isik. Protokollile võib, kuid see pole kohustuslik, võtta ka menetlusosaliste allkirjad. Praktikas kirjutab lisaks toetuse andja esindajale protokollile reeglina alla koha peal viibiv treener. Treener ei ole menetlusosaline, kuid ta võib, aga ei pruugi olla, selles küsimuses menetlusosalise (spordialaliidu, spordiklubi, 5 spordikooli) lepinguline esindaja. Kuna paikvaatluse juures ei pruugi niisiis alati viibida menetlusosalist või tema esindajat, on mõistlik neile esitatud allkirjanõudest treeneri toetuse korras loobuda. Sellest hoolimata võib toetuse andja hilisemate vaidluste vältimiseks paluda paikvaatluse protokoll allkirjastada kohal viibival spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli volitatud esindajal või selle võimaluse puudumisel kohal viibival treeneril tunnistajana. Eelnõu punkt 15 – treeneri toetuse korra § 12 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata, kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust on kõnealuses määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud. Tegemist on toetuse andja kaalutlusotsusega. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Taotluse rahuldamata jätmine saab olla põhjendatud ilmselt eeskätt juhtudel, kus eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust on vähendatud korduvate paikvaatluse käigus tuvastatud rikkumiste tõttu, millele toetuse saaja pole suutnud ka eluliselt usutavaid vabandusi leida. Kõnealune täiendus täidab kindlasti ka toetuse saajaid distsiplineerivat eesmärki. Eelnõu punkt 16 – treeneri toetuse korra § 13, mis puudutab toetuse väljamaksete tegemist, täiendatakse lõikega 21, mis võimaldab maksta kvartali alguses treenerite osas, kelle nõutav kutse kvartali kestel aegub, toetuse välja osaliselt ja maksta ülejäänud toetuse välja kümne tööpäeva jooksul pärast kutse uuendamist. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 7 treeneri toetuse korra § 5 lõikes 1 tehtava muudatusega (vt ka eelnõu punkti 7 selgitust). Eelnõu punkt 17 – muudetakse § 13 lõiget 3. Võrreldes kehtiva sõnastusega lisatakse kvartaalse väljamakse tegemise tavapärasest tähtpäevast mitte kinnipidamise alusena riikliku maksu võla olemasolu. Seega, kui spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil tuvastatakse 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri või 31. detsembri seisuga maksuvõlg ja see ei ole tavapäraseks toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks ehk hiljemalt kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks tasutud, jäetakse väljamakse esialgu tegemata (hilisema väljamakse kohta vt ka eelnõu punkti 18 selgitust). Lisaks muudetakse kuupäevi, mis ajaks peab spordialaliit, spordiklubi või spordikool enda andmed toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas kinnitama, et talle kvartaalne toetusosa õigeaegselt välja makstaks. Kui 1. aprilli, 1. juuli või 1. oktoobri seisuga andmed kinnitatud pole, siis toetust teise, kolmanda või neljanda kvartali esimese kuu 20. kuupäevaks välja ei maksta. Muudatus on seotud andmete kvartaalse kinnitamise tähtpäevade muutmisega treeneri toetuse korra § 14 lõikes 1 (vt ka eelnõu punkti 19 selgitust). Paragrahvi 13 lõikest 3 jäetakse välja viide treeneri toetuse korra §-s 15 ette nähtud muudatustest tulenevale toetuse tagasimaksmisele, kuna § 15 tunnistatakse eelnõu punktiga 21 kehtetuks (vt ka eelnõu punkti 21 selgitust). Eelnõu punkt 18 – treeneri toetuse korra § 13 täiendatakse lõigetega 4 ja 5. Lõige 4 puudutab kvartaalse toetusosa hilisemat väljamakset olukorras, kus spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil on tuvastatud 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri või 31. detsembri seisuga maksuvõlg ja see ei ole tavapäraseks toetuse kvartaalse väljamakse tegemise ajaks tasutud. Sellisel juhul tehakse toetuse väljamakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on toetuse andjat võla tasumisest teavitanud. Seejuures ei maksta kvartaalset toetusosa enam välja täies 6 ulatuses, vaid seda vähendatakse vastavalt treeneri toetuse korra § 17 lõike 2 uuele sõnastusele (vt ka eelnõu punkti 23 selgitust). Paragrahvi 13 lõike 5 kohaselt määrab toetuse andja sama paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile täiendava tähtaja andmete kvartaalset kinnitamist puudutava kohustuse täitmiseks või tagasimaksunõude rahuldamiseks. Tähtaegsel kohustuse täitmisel või tagasimaksunõude rahuldamisel makstakse kvartaalne toetusosa välja täies ulatuses. Kui võlgnevusi ka selle tähtaja jooksul ei kõrvaldata, kohaldub eelnõu punktiga 23 muudetava treeneri toetuse korra § 17 lõige 7 ja kvartaalset toetusosa vähendatakse vastavalt kohustuste täitmisega viivitamise ajale (vt ka eelnõu punkti 23 selgitust). Praktikas on toetuse andja sarnast süsteemi varasemalt ka rakendanud, ent õigusselguse ja treeneri toetuse korra ühetaolise kohaldamise huvides korrigeeritakse § 13 lõiget 3 ja lisatakse lõiked 4 ja 5. Eelnõu punkt 19 – muudetakse treeneri toetuse korra andmete kvartaalset kinnitamist ja muudatustest teavitamist puudutava § 14 lõikeid 1 ja 2. Esimeses lõikes muudetakse andmete kvartaalse kinnitamise tähtpäeva ja tuuakse see uue kvartali kümnendalt kalendripäevalt eelneva kvartali lõppu. Taotluses esitatud andmete kehtivust tuleb edaspidi kinnitada 31. märtsiks, 30. juuniks ja 30. septembriks. Muudatus on põhjendatud, kuna kvartaalselt väljamakstav toetusosa katab tervet kvartalit, st treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele vastavus peab olema tagatud kohe kvartali algusest. Paragrahvi 14 teist lõiget täiendatakse muudatustest teavitamise tähtajaga, mille pikkus on viis tööpäeva andmete muutumisest arvates. Treeneri toetuse korra senine loogika on seisnenud selles, et nii andmete kvartaalne kinnitamine kui ka vahepeal toimunud muudatustest teavitamine toimuvad vahetult enne teise, kolmanda ja neljanda kvartali esimese kuu kümnendat kalendripäeva. Toetuse andja on küll julgustanud toetuse saajaid ka jooksvalt muudatustest teada andma, kuid otsest kohustust toetust saaval spordialaliidul, spordiklubil või spordikoolil selleks siiani pole olnud. Senisest kiirem taotluses esitatud andmete muutumisest teavitamine paneb küll toetuse saajatele lisakohustuse oma esitatud andmed pidevalt ajakohasena hoida, kuid aitab oluliselt kaasa toetuse andja töökoormuse ühtlasemale jaotumisele, sest määratud toetuse suuruse muutmise ja enammakstud toetuse tagasinõudmise otsuseid ei pea enam tegema massiliselt iga kvartali alguses. Eelnõu punkt 20 – paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Arvestades treeneri toetuse korra § 14 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt juhul, kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, parandab spordialaliit, spordiklubi või spordikooli pidaja muutunud andmed toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas, puudub vajadus sama paragrahvi kolmanda lõike järele, mis reguleerib üht konkreetset liiki andmete (treenerit puudutavate) muutmist. Kui määruse § 14 lõige 2 näeb ette võimaluse andmeid muuta, täpsustamata seejuures milliseid andmeid, hõlmab andmete muutmisvõimalus ka treenereid puudutavaid andmeid ja selle täiendavaks reguleerimiseks eraldi lõikes pole põhjust. Eelnõu punkt 21 – kehtetuks tunnistatakse treeneri toetuse korra § 15, mis puudutab muudatustest tulenevat toetuse tagasimaksmist. Kõnealuse paragrahvi kohaselt tagastab spordialaliit, spordiklubi või spordikool toetuse jäägi toetuse andjale treeneri toetuse korra § 14 lõikes 3 nimetatud juhul jäägi tekkimise kvartalile järgneva kuu 10. kalendripäevaks. Viidatud § 14 lõige 3 puudutab treeneri, kellega sõlmitud tööleping toetusperioodi jooksul 7 lõpetatakse, asendamist teise treeneriga ja see tunnistatakse samuti kehtetuks (vt ka eelnõu punkti 20 selgitust). Arvestades lisaks ka asjaolu, et eelnõuga pannakse toetuse saajale muudatustest jooksva teavitamise kohustus (vt ka eelnõu punkti 19 selgitust), ei ole otstarbekas sätestada treeneri toetuse korras konkreetset tähtpäeva toetuse kasutamata jäägi tagastamiseks, vaid mõistliku tähtaja määrab toetuse andja sõltuvalt sellest millal teave toimunud muudatuse kohta temani jõuab. Mõistlik on kõikvõimalikke tagasimakseid puudutava reguleerimine ühes sättes. Praegu on treeneri töölepingu lõppemisest tuleneva kasutamata toetusosa tagastamine reguleeritud treeneri toetuse korra §-s 15 ja treeneri toetuse korras sätestatud tingimuste rikkumisega seotud toetuse maksmise peatamisest tuleneva toetusosa tagastamine reguleeritud määruse §-s 18. Samas saab ka öelda, et §-s 15 reguleeritud olukord on tegelikult juba hõlmatud § 18 punktiga 3, mille kohaselt võib toetuse andja nõuda spordialaliidult, spordiklubilt või spordikooli pidajalt toetuse osalist või täies ulatuses tagastamist, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikooli pidaja ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel tasunud vähemalt makstava toetuse suuruse ja kõnealuse määruse § 3 lõikes 4 sätestatud kohustuse summale vastavas ulatuses kohustuslikke makse ja makseid treenerite osas, kelle tööjõukulude katteks toetus anti. Seega puudub vajadus antud küsimust eraldi reguleerida. Eelnõu punkt 22 – muudetakse paragrahvi 16 lõike 3 esimese lause sõnastust, asendades sõnad „maksmise peatamise“ sõnadega „suuruse muutmise“. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 23 muudetava § 17 uue sõnastusega (vt ka eelnõu punkti 23 selgitust). Eelnõu punkt 23 – treeneri toetuse korra § 17 sõnastatakse tervikuna ümber. Kuigi muudatused on esmapilgul ulatuslikud, ei erine uus regulatsioon oluliselt toetuse andja senisest praktikast. Kõnealuse paragrahvi senine sõnastus ei ole määratud toetussumma muutmisega seonduvat kuigi selgelt väljendanud, mistõttu on täpsustused vajalikud. Toetuse maksmise peatamise asemel kasutatakse eelnõus sõnastust „toetuse suuruse muutmine“. Sõna „peatamine“ pole võimaldanud selgelt eristada näiteks olukordi, kus kvartaalset toetusosa hoitakse treeneri toetuse korras sätestatud nõuete mitte täitmise tõttu kinni, kuid makstakse hiljem siiski täies ulatuses välja, olukordadest, kus nõuete rikkumise tõttu mingi ajavahemiku eest toetust ei makstagi. Muudetud § 17 lõige 1 näeb ette, et kui toetuse saaja jätab tähtaegselt täitamata spordiregistri ja EHIS-ega seotud kohustused või esitamata majandusaasta aruande, vähendatakse talle selleks kalendriaastaks määratud toetust osa võrra, mis tal oleks olnud õigus saada nimetatud kohustuste täitmiseks ettenähtud tähtpäevast kalendriaasta lõpuni. Näiteks majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise korral vähendataks enamikul juhtudel (st kui majandusaasta kattub kalendriaastaga) toetust osa võrra, mida spordialaliit, spordiklubi või spordikooli oleks olnud õigustatud sama vahemikus 1. juulist 31. detsembrini. Muudetud § 17 lõige 2 näeb ette, et kui toetuse saajal on 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri või 31. detsembri seisuga (viimane neist puudutab just uuel kalendriaastal toetuse saajaid) maksuvõlg, vähendatakse talle selleks kalendriaastaks määratud toetust aja võrra, mis jääb võla tuvastamise kuupäeva ja võla tasumise vahele. Kõnealune säte on seotud eelnõu punktidega 17 ja 18, millega muudetakse treeneri toetuse korra § 13 lõiget 3 ja täiendatakse sama paragrahvi lõikega 4. Muudetud § 17 lõiked 1 ja 2 vastavad sisult senisele treeneri toetuse korra § 17 lõikele 1. 8 Paragrahvi 17 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt võib toetuse andja juhul, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei täida toetuse andja korduvast nõudmisest hoolimata treeneri toetuse korra § 4 lõikes 9 sätestatud kohustust, vähendada määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb toetuse andja määratud kohustuse täitmise tähtpäeva ja kohustuse täitmise vahele. Paragrahvi 4 lõige 9 paneb spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile kohustuse teha toetuse andjaga koostööd, esitades toetuse andja nõudmisel kõik taotluse menetlemiseks ja hilisemaks toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed. Kõnealune täiendus on vajalik, kuna vastasel juhul puudub võimalus treeneri toetuse korra § 4 lõiget 9 sisuliselt rakendada. Spordialaliit, spordiklubi või spordikool võib küll toetuse taotlemisel kinnitada, et ta on valmis igakülgseks koostööks, kuid sellest hiljem siiski kõrvale kalduda. Toetuse andjale vajalike andmete esitamisest keeldumine võib viia aga selleni, et treeneri toetuse korras sätestatud nõuete rikkumisi on väga keeruline tõendada. Võimalus, et andmete esitamisest keeldumise korral võidakse määratud toetust vähendada, motiveerib toetuse saajaid toetuse andjaga tehtavasse koostöösse tõsisemalt suhtuma. Muudetud § 17 lõike 4 kohaselt vähendatakse määratud toetust juhul, kui toetuse saamisega seotud treener ei vasta treeneri toetuse korra §-s 5 sätestatud nõuetele, proportsionaalselt ajaga, mis jääb nõuetele mittevastavuse tuvastamise ja nõuete täitmise vahele. Näiteks kui treener ei uuenda aegsasti nõutud kutset ja toetusperioodi sisse jääb seetõttu aeg, mil treeneril nõutav kutse puudub, vähendatakse spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile selle treeneri tööjõukulu katteks määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mil kutse puudub. Muudetud § 17 lõige 4 vastab sisult senisele treeneri toetuse korra § 17 lõikele 2. Muudetud § 17 lõige 5 väljendab senisest täpsemas sõnastuses kehtiva treeneri toetuse korra § 17 lõikes 3 sätestatut ja puudutab määratud toetuse vähendamist treeningrühma nõuetele mittevastavuse korral. Ka § 17 lõige 6 ei ole sisuliselt uus ja puudutab määratud toetuse vähendamist olukorras, kus spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole tasunud nõutavas ulatuses kohustuslikke makse ja makseid treenerite osas, kelle tööjõukulude katteks toetus anti. Seni on samasisuline põhimõte sisaldunud treeneri toetuse korra § 17 lõikes 4. Paragrahvi 17 lõige 7 on seotud eelnõu punktidega 17 ja 18, millega muudetakse treeneri toetuse korra § 13 lõiget 3 ja täiendatakse sama paragrahvi lõikega 5. Kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei kinnita taotluses esitatud andmete kehtivust või ei maksta tagasi enammakstud toetust toetuse andja määratud täiendava tähtaja jooksul, vähendatakse määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb andmete kinnitamata jätmise puhul esimese, teise või kolmanda kvartali lõpu ja andmete kinnitamise vahele ning enammakstud toetuse tagastamata jätmise puhul selleks toetuse andja poolt algselt määratud tähtpäeva ja raha tegeliku tagastamise kuupäeva vahele. Kõnealune säte motiveerib toetuse saajaid taotluses esitatud andmeid ajakohasena hoidma ning neile esitatud rahalisi nõudeid tähtaegselt täitma. Treeneri toetuse korra § 17 lõike 8 näol on tegemist uue põhimõttega, mille kohaselt võib toetuse andja vähendada määratud toetust, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei täida kohustust parandada muutunud andmed toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates (vt ka eelnõu punkti 19 selgitust). Toetust võib sellisel juhul vähendada proportsionaalselt ajaga, mis jääb andmete muutumise ja andmete parandamise vahele. Toetust saab sellel alusel vähendada näiteks olukorras, kus toetuse andjat teavitatakse treeneri töölt lahkumisest, nimetades 9 lahkumise ajaks mitme nädala taguse kuupäeva. Kuna tegemist on toetuse andja kaalutlusõigusega, ei pea ta taotluses esitatud andmete muutumisest tähtaegselt teavitamata jätmise korral toetust vähendama, vaid peab kõiki asjaolusid hinnates otsustama, kas see on konkreetsel juhul põhjendatud. Paragrahvi 17 lõige 9 näeb ette, et kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust on sama paragrahvi lõigete 4–6 alusel vähendatud, võib seda andmete muutumisel taas suurendada, kuid mitte rohkem kui toetusperioodiks algselt määratud summani, millest on maha arvatud sama paragrahvi lõigete 2, 3, 7 ja 8 alusel otsustatud vähendamised. Seega, kui aastaks määratud toetust vähendatakse seetõttu, et toetuse saamisega seotud treener või treeningrühm ei vasta toetusperioodi jooksul osa ajast treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele või spordialaliit, spordiklubi või spordikool ei ole tasunud nõutavas ulatuses kohustuslikke makse ja makseid treenerite osas, kelle tööjõukulude katteks toetus anti, ei pruugi see tähendada, et aastast toetussummat ei saaks edaspidi taas suurendada. Näiteks võib tuua olukorra, kus nõutava kutsega treeneriga tööleping toetusperioodi jooksul lõpetatakse ja kohe ei asu tema asemele teine nõutava kutsega treener. Kui vahepeal juhendab treeningrühmi treener, kellele on omistatud madalam kui viies kutsetase, siis spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust vähendatakse, sest selle treeneri tööjõukulu katteks toetust ei maksta. Kui aga mõne aja pärast asub samu treeningrühmi juhendama nõutava kutsetasemega treener, siis on võimalik toetust taas suurendada. Piiriks on seejuures aasta alguses määratud toetussumma, millest on maha arvatud summad, mille võrra on toetust vähendatud põhjusel, et toetuse saajal on tekkinud maksuvõlg, ta ei ole esitanud toetuse andja korduvast nõudmisest hoolimata toetuse kasutamise kontrolliks vajalikke andmeid, kinnitanud õigeaegselt taotluses esitatud andmete kehtivust, tagastanud enammakstud toetust või uuendanud õigeaegselt muutunud andmeid. Viimati loetletud põhjustel tehtud toetuse vähendamised on reeglina tingitud toetuse saaja enda hooletusest, mistõttu ei ole põhjendatud võimaluse andmine neid summasid nii-öelda tagasi teenida (näiteks mõne treeneri koormuse suurendamise näol vms). Treeneri toetuse korra § 17 lõige 10 loob erisuse sama paragrahvi lõikest 9, mis väljendas põhimõtet, et üle toetusperioodi alguses määratud summa, ei saa toetust andmete muutumisel suurendada. Lõige 10 näeb ette, et kui treeneri tööjõukulu katteks toetust saav spordialaliit, spordiklubi või spordikool loobub vastavast toetusosast teise spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli kasuks, võib viimati nimetatud spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile määratud toetust suurendada üle toetusperioodiks algselt määratud summa. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus ühes spordiklubis või spordikoolis lõpetatakse konkreetse treeningrühma juhendamine ja treener liigub koos treeningrühmaga teise tööandja juurde. Kui esimene toetuse saaja on nõus, et treeneriga läheb uue tööandja juurde kaasa ka tema tööjõukulu katteks makstav toetusosa, võib uue tööandja senine toetus suureneda ka üle selle summa, mis sellele toetuse saajale aasta alguses määrati. Oluline on siin juures aga algse toetuse saaja nõusolek, sest selline toetusosa ülekandmine tähendab seda, et tema enda toetust selle võrra aasta jooksul enam suurendada ei saa (näiteks alles jäänud treenerite koormuse tõstmise näol). Eelnõu punkt 24 – muudetakse treeneri toetuse korra § 18 sõnastust, jättes sellest välja toetuse tagasimaksmise aluste kirjelduse ja asendades selle viitega § 17 lõigetele 1–8. Kuna toetuse tagasimaksmisele eelneb alati toetussumma vähendamine, mille alused on sätestatud § 17 lõigetes 1–8, puudub vajadus neid §-s 18 korrata. 10 Eelnõu punkt 25 – muudetakse paragrahvi 19 lõike 1 sõnastust, asendades sõnad „maksmise peatamise, toetuse maksmise jätkamise“ sõnadega „suuruse muutmise“. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 23 muudetava § 17 uue sõnastusega (vt ka eelnõu punkti 23 selgitust). Eelnõu punkt 26 – Tegemist on rakendussättega, mille kohaselt juhindutakse 2019. aastal makstava toetuse määramise tingimuste ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise osas treeneri toetuse korra 2017. aasta 1. oktoobril jõustunud redaktsioonist ehk hetkel kehtivast treeneri toetuse korrast. Kõnealune säte jätab nii toetuse andjale kui ka toetuse saajatele piisava üleminekuaja uue korraga kohanemiseks, ent võimaldab 2020. aastaks toetuse taotlemisel arvestada muudetud tingimustega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Suur osa eelnõus kavandatust on sõnastuslikud täpsustused, mille eesmärgiks on suurem õigusselgus ja treeneri toetuse korra ühtne kohaldamispraktika, või juba olemasolevate kohustuste täitmise tähtpäevadega seotud muudatused, millega ei kaasne märkimisväärset muutust spordialaliitude, spordiklubide, spordikoolide ja toetuse andja tegevuses. Seetõttu analüüsitakse käesolevas seletuskirjas üksnes olulisemate sisuliste muudatustega kaasnevaid mõjusid. Kavandatav muudatus: Kvartaalse toetusosa osaline väljamaksmine juhul, kui treeneri kutse kvartali jooksul aegub. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus võib puudutada kõiki toetust saavaid spordialaliite, spordiklubisid ja spordikoole. 2019. aastal tunnistati treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele vastavaks 403 spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli taotlus. Kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. juuli seisuga 290 277, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid ja asutusi 0,14%. Spordiregistris on andmed kokku 3135 spordiorganisatsiooni ja -kooli kohta, millest 403 organisatsiooni ja kooli moodustavad 12,85%. Toetuse taotlejate näol on seega tegemist pigem väikese sihtrühmaga. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse muudatusega, sest toetus makstakse välja senisest suuremast ulatuses. Kui seni jäi toetuse saamisega seotud treeneri kutse kehtivuse lõppemise korral toetuse saaja ilma terve kvartali toetusest, siis edaspidi makstakse kvartali alguses välja toetus osaliselt, st aja eest, mil kutse veel kehtib, ning kutse uuendamisel toetusosa selle aja eest, mis jääb kutse uuendamisest kvartali lõpuni. Spordialaliitudele, spordiklubidele ja spordikoolidele kõnealune muudatus uusi kohustusi ei pane. Mõju avaldumine on pigem harv, kuna enamik toetuse saamisega seotud treenereid uuendab enda kutset aegsasti ja paljud tööandjad treeneri kutse aegumise tõttu toetusosast ilma jäämisega silmitsi seisma pole pidanud. Näiteks 2019. aasta esimeses kvartalis oli treenereid, kelle kutse kvartali kestel aegus ja kelle tööandja seetõttu kvartaalsest toetusosast ilma jäi, 13 (11 erineva tööandja juures) ja teises kvartalis 11 (10 erineva tööandja juures). Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib kaasneda toetuse saajate senisest suurem hooletus treenerite kutsete kehtivuse jälgimise osas, 11 kuna rahaline kaotus kutse aegumise korral poleks enam nii suur. Selle negatiivse mõju riski aitab maandada toetuse taotlemise elektrooniline keskkond, mis kuvab teabe toetuse saamisega seotud treenerite kutsete peatse aegumise kohta. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele tervikuna on ebaoluline. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Muudatus mõjutab KuM-iga sõlmitud halduslepingu alusel toetuse andjana tegutseva Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse (edaspidi ka SKT SA) tööd. Kuna mõjutatud on vaid üks riigi osalusel asutatud sihtasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. SKT SA töökoormus suureneb, kuna osale toetuse saajatest tuleb teha ühes kvartalis mitu väljamakset. Nagu juba eespool märgitud, ei ole selliseid juhtumeid massiliselt ja töökoormuse vähesel määral suurenemist õigustab treeneri tööjõukulu toetuseks ette nähtud vahendite eesmärgipärasem kasutamine. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest treeneri kutse uuendamisega seotud väljamakseid tuleb hakata tegema regulaarselt igas kvartalis (eeldatavasti umbes kümmekonnal korral). Täiendavaid ebasoovitavaid mõjusid lisaks väiksele töökoormuse suurenemisele, ette näha ei ole. Mõju toetuse andjale on kokkuvõttes ebaoluline. Kavandatav muudatus: Toetuse andja õigus jätta taotlus rahuldamata, kui spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eelmiseks kalendriaastaks määratud toetust on treeneri toetuse korras sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus võib puudutada kõiki toetust taotlevaid spordialaliite, spordiklubisid ja spordikoole. Eespool kirjeldatu põhjal on tegemist väikese sihtrühmaga. Negatiivne mõju avaldub just nendele toetuse taotlejatele, kes on varasemalt korduvalt toetuse saamise tingimusi rikkunud. Seega on selle vältimine suures osas spordialaliitude, spordiklubide ja spordikoolide enda kätes. Senise praktika pinnalt võib eeldada, et taolised aastasest toetusest ilmajätmise juhtumid saavad olema väga harvad, kuna tõsiseid rikkumisi kuigi tihti siiski ei esine. Nii ettevõtete tegevusele tervikuna kui ka enamikule toetuse taotlejatest, kes täidavad korrektselt toetuse saamiseks ettenähtud tingimusi, on kavandatava muudatusega kaasnev mõju ebaoluline. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Muudatus puudutab SKT SA tegevust toetuse andjana. Tegemist on väikese sihtrühmaga. Toetuse andjale lisandub täiendav kaalutlusõigus. Taotluse rahuldamata jätmisel peab toetuse andja arvestama kõiki olulisi asjaolusid ja kaaluma põhjendatud huve, mistõttu tema töökoormus võib vähesel määral suureneda. Nagu juba öeldud, on sedavõrd tõsiseid rikkumisi puudutavaid juhtumeid, mis vääriks aastasest toetusest ilmajätmist, eeldatavasti väga vähe ning töökoormuse suurenemine seega ebaoluline. Võimaliku ebasoovitava mõjuna kaasneb taotluse rahuldamata jätmisega suur risk, et otsus vaidlustatakse. Nimetatud riski on võimalik 12 maandada teostades kaalutlusõigust korrektselt kooskõlas HMS-iga. Mõju asutuste korraldusele on kokkuvõttes ebaoluline. Kavandatav muudatus: Kohustus parandada muutunud andmed toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus puudutab kõiki toetust saavaid spordialaliite, spordiklubisid ja spordikoole. Eespool kirjeldatu põhjal on tegemist väikese sihtrühmaga. Kuigi treeneri toetuse kord on seni näinud ette, et taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest tuleb teavitada andmete kvartaalse kinnitamise käigus, on toetuse andja julgustanud toetuse saajaid muudatustest sagedamini teada andma. Sellest tulenevalt ei ole andmete ajakohasena hoidmise kohustusega kaasnev mõju spordialaliitudele, spordiklubidele ja spordikoolidele nii ulatuslik, kui esmapilgul võiks arvata. Mõju avaldumise sagedust on keeruline prognoosida, sest see, kui palju toimub muutusi töötajaskonnas, treenivate laste ja noorte isikkoosseisus, tunniplaanides jne, on toetuse saajate kaupa erinev. Ilmselt võib oletada, et igapäevaselt taotlemisel esitatud andmeid muuta siiski ei tule, mistõttu on mõju avaldumise sagedus väike kuni keskmine. Negatiivse mõjuna kaasneb oht kaotada osa toetusest, kui toetuse andjat andmete muutumisest õigeaegselt ei teavitata (vt eelnõu punktiga 23 lisatav § 17 lõige 8). Toetuse vähendamine on sellisel juhul toetuse andja kaalutlusotsus, mistõttu olukorras, kus toetuse andja hindab andmete õigeaegse uuendamata jätmise vabandatavaks, ei pruugi toetuse saaja rahaliselt siiski kaotada. Kuigi toetuse saajatel tuleb oma tegevuses edaspidi pidevalt andmete uuendamise tähtaega silmas pidada, on mõju ettevõtete töökorraldusele pigem siiski ebaoluline. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Muudatus puudutab SKT SA tegevust toetuse andjana. Tegemist on väikese sihtrühmaga. SKT SA jaoks on tegemist positiivse muudatusega, mis võimaldab töökoormust senisest ühtlasemalt jaotada. Toetuse andja ei pea andmete muutumisest tulenevaid määratud toetuse suuruse muutmise ja enammakstud toetuse tagasinõudmise otsuseid tegema enam massiliselt iga kvartali alguses, vaid need jaotuvad terve kalendriaasta peale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega prognoosita ka tulusid. Määruse rakendamine eeldab teavitustööd spordiorganisatsioonide ja spordikoolide hulgas ning sellega tegeleb SKT SA, vajamata selleks lisavahendeid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk HMS § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määrusesse on kavandatud rakendussäte (eelnõu punktiga 26 treeneri toetuse korda lisatav § 20 lõige 6), mille kohaselt juhindutakse 2019. aastal makstava toetuse 13 määramise tingimuste ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise osas treeneri toetuse korra 2017. aasta 1. oktoobril jõustunud redaktsioonist. Eelnõus sätestatu omab seega tähtsust 2020. aastaks toetuse taotlemisel ja edaspidi, mis tagab toetuse taotlejatele ja toetuse andjale mõistliku üleminekuaja. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemis ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Paralümpiakomiteele, Eesti Treenerite Liidule, Eestimaa Spordiliidule Jõud, EO Eesti Ühendusele, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, spordialaliitudele ja piirkondlikele spordiliitudele. Eelnõu kohta esitasid märkused Rahandusministeerium, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Paralümpiakomitee ning Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (vt seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelit). Märkuste puudumise kohta saatsid kinnituse Eesti Treenerite Liit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Veeremängude Liit, EO Eesti Ühendus ja Jõgevamaa Spordiliit Kalju. 14  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine Rahandusministeerium Eelnõu punkt 2. Palume veelkord kaaluda, kas eelnõu Mittearvestatud. Kuna suurema osa punktiga 2 loodav olukord, kus kõikide treenerite, mitte tööjõukuludest katab ka toetuse saamisega seotud ainult nn haridustöötajate, ehk spordikoolide treenerite treeneri puhul siiski tööandja, ei näe eelnõu tööjõukulu hulka, mille katmiseks toetust eraldatakse, koostajad ohtu, et kõnealune säte motiveeriks arvestatakse ka puhkusetasu kuni 56 kalendripäeva eest tööandjat treenerile senisest pikemat põhipuhkust aastas, täidab üldist eesmärki. See samm võib motiveerida võimaldama. Saadav toetus ei võimalda pikemat spordialaliidu ja spordiklubi treenerite põhipuhkuse puhkust nii-öelda kinni maksta, vaid tööandjal pikkuse olulist suurendamist võrreldes tänasega tuleb sellega seotud kulud enam kui 50% ulatuses (analoogselt haridustöötajatega), mis ei ole piisavalt endal katta. põhjendatud, vähendab töökorralduslikku paindlikkust ja teenuse kättesaadavust ning on vajaduse ilmnemisel raskesti tagasipööratav. Seletuskirjas toodud põhjendus, et pikema kui 56 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse tasu arvestamine toetatava tööjõukulu hulka ei ole põhjendatud, kuna treeningtöö võiks toimuda maksimaalsel võimalikul määral, kehtib ka näiteks 35 kalendripäeva pikkuse puhkuse korral (treenerite, kes ei ole nn. haridustöötajad, puhul). Põhjendatud on määruses maksimaalse puhkuse päevade arvu määratlemine, mille eest makstav tasu sisaldub tööjõukuludes, kuid palume kaaluda, kas nn. haridustöötajate ja teiste treenerite võrdsustamine on piisavalt põhjendatud. Eelnõu punkt 14. 14) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega Selgitatud. Kõnealuses sättes on taotluse 21 järgmises sõnastuses: rahuldamata jätmine sihilikult seotud varasemate „(21) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui toetuse vähendamiste, mitte mistahes spordialaliidule, spordiklubile või spordikoolile eelmiseks rikkumistega. Igasuguse treeneri toetuse korras kalendriaastaks määratud toetust on käesolevas määruses sätestatud nõuetele mittevastavuse tuvastamisega 15  sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud.“; ei kaasne alati toetuse vähendamist. Sellised Märkus: miks on taotluse rahuldamise otsustamine väiksemad rikkumised ei tohiks olla ka aluseks seotud eelmise aasta toetuse vähendamisega mitte spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli rikkumise endaga? Kas kui rikkumine on tuvastatud aga järgmiseks kalendriaastaks toetusest toetust eelmisel kalendriaastal vähendatud ei ole, siis ilmajätmiseks. toetuse andjal kaalutlusõigust jätta taotlus rahuldamata ei ole? Kas arusaadavam ei oleks, kui sõnastus oleks järgmine: Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui spordialaliit, spordiklubi või spordikool on eelmisel kalendriaastal käesolevas määruses sätestatud nõudeid korduvalt rikkunud. Eesti Karate Föderatsioon Paragrahvi 14 lõike 2 muutmine võib muutuda teatud Selgitatud. Eelnõuga kavandatav treeneri toetuse olukordades toetuse saajale ebaratsionaalselt koormavaks, korra § 17 lõige 7 näeb ette, et kui spordialaliit, olgugi et seletuskirjas arvatakse teisiti. Paranduse järgi spordiklubi või spordikool ei täida kõnealuse hakatakse nõudma, et kõik taotlusega seotud muutused määruse § 14 lõikest 2 tulenevat kohustust oleks nende keskkonnas vormistatud 7 päeva jooksul. (andmete uuendamine seitsme kalendripäeva Näiteks hooaja alguses tekib treeningrühmades jooksul, eelnõu uuendatud versioonis viie igapäevaselt muutusi ja on ebamõistlik nõuda, et tööpäeva jooksul), võib toetuse andja vähendada septembris oleks kõik nimekirjad alati ajakohased. määratud toetust proportsionaalselt ajaga, mis jääb Septembris ja oktoobris toimub rühmades palju liikumisi: andmete muutumise ja andmete parandamise tulevad uued liitujad, vanad vahetavad erinevatel vahele. Sõna „võib“ väljendab toetuse andjale põhjustel gruppe, osad lahkuvad klubist, mõned käivad antud kaalutlusõigust. Toetuse andja ei ole seega vaid paar nädalat ja siis loobuvad, mõned varem kohustatud kirjeldatud juhul toetust kindlasti nimekirjas olnud ei ilmu kohale ja siis selgub, et nad on vähendama, vaid peab esmalt kaaluma kõiki loobunud (aga pole klubi teavitanud) jne. September ja tähtsust omavaid asjaolusid, sh rikkumise oktoober on gruppide nimekirjade osas väga muutlikud ja olulisust. Hooaja algusele omane muutlik olukord loodan, et selles vallas suhtutakse asjasse mõistlikult. on kindlasti asjaolu, mida toetuse andja peab Mind eelmisel aastal kontrolliti septembri alguses ja tehti arvestama. nö ettekirjutus, et peaksin ikka õigel ajal oma nimekirju uuendama. Käis uue hooaja esimene treeningnädal ja on selge, et osad lapsed pole veel trennis, uusi pole jõudnud veel sisse kanda jne. 16  Hooaja kõige kiiremal ajal kui administratiivne koormus on laes, ei tohiks nimekirjade mitte kõige täpsemat kattuvust probleemiks teha. Eesti Paralümpiakomitee Mõningatel juhtudel võib osutuda, et paraspordis on Mittearvestatud. Ettepanek eeldab põhjalikumat paratamatu treeneri tegevus sportlasega individuaalselt. analüüsi, kui eelnõu kavandatud jõustumis- ja Seega võib ja peaks olema võimalik rakendamisaeg võimaldavad. KuM on analüüsib puuetega/erivajadustega inimeste puhul lubada rühma teemat koostöös Eesti Paralümpiakomiteega ja suuruseks ka 1 sportlane. seejärel on võimalik vajalikud muudatused praegu kavandatud eelnõust eraldi treeneri toetuse korda sisse viia. Spordikoolituse ja -Teabe Eelnõu punkt 4 – § 4 täiendatakse lõikega 2¹. Meile Arvestatud. Lõigete numeratsioon muudetud. Sihtasutus tunduks loogilisem, et uus lõige oleks pigem 1¹, kuna tuleneb tegelikult spordiregistri andmete uuendamise kohustuses. Praktikas on taotlejal väga keeruline seda kohustust läbi registri põhimääruse tajuda. Lõige 2 on seotud aga maksvõlgnevusega ja ei ole nii piirav toetuse saamisel (tekib igakuiselt, toetuse väljamaksmise tähtpäeval võla likvideerimisel makstakse toetus välja täies ulatuses, hilisemal tasumisel makstakse proportsionaalselt vähem jne), kui registrile andmete esitamine ja MAA esitamise kohustus. Seega näeksime MAA esitamise kohustust pigem (1¹)-na. § 10 lõige 1 p 1 kohaselt: Selgitatud. Treeneri toetuse korra § 4 lõige 9 (1) Taotluse esitamisel kontrollib toetuse andja: paneb spordialaliidule, spordiklubile ja 1) spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli vastavust spordikoolile kohustuse teha toetuse andjaga käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ja lõigetes 2¹ –10 esitatud koostööd, esitades toetuse andja nõudmisel kõik nõuetele. § 4 lõike 9 kohaselt spordialaliit, spordiklubi taotluse menetlemiseks ja hilisemaks toetuse või spordikool teeb toetuse andjaga koostööd, esitades kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed. toetuse andja nõudmisel kõik taotluse menetlemiseks ja Toetuse andja saab taotluse vastuvõtmisel hilisemaks toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud kontrollida sellele nõudele vastavust, nõudes andmed. taotlejalt taotluse esitamisel kinnitust, et ta on Kas lõige 9 on mõistlik lugeda ka nende nõuete hulka, nõus kõnealust kohustust edaspidi täitma. 17 mille vastavust toetuse andja taotluse esitamisel kontrollib? § 10 lg 3 ja 4 ei ole päris senise praktikaga kooskõlas. Arvestatud osaliselt. Paragrahvi 10 lõikes 3 on (3) Taotlus võetakse vastu, kui esitatud andmete kohaselt nimetatud kõik nõuded, mis peavad olema vastab taotlus käesoleva määruse § 4 lõikes 1 ja lõigetes vähemalt formaalselt täidetud selleks, et taotluse 21 –10, §-s 5 ning § 6 lõigetes 1–6 esitatud nõuetele. saaks ära esitada. Taotluse mitte vastu võtmiseks Praktikas on olukord selline, et taotlust ei saa esitada ei saa siin lugeda olukordi, kus taotlust pole isegi organisatsioonid, kes ei vasta määruse nõuetele § 4 lg 1, võimalik koostama hakata, sest puudub õigus lg 2¹ (ettepanek 1¹) ja lg 10. Nendele lõigetele vastavust keskkonda siseneda. Taotluse mitte vastuvõtmine sisuliselt kontrollib keskkond ning nende ja puudustest teavitamine on võimalik siis, kui organisatsioonide esindajad ei saa keskkonda isegi taotlust on võimalik vähemalt vormistama asuda, siseneda. Lisaks ei saa üldse taotlust esitada klubi kellel aga siis kas automaatselt või personaalselt antakse on nt vaid üks treener ja tema ei oma vähemalt EKR taset teada, et taotluse lõplik ära esitamine pole 5. Seega sisuliselt vastu ei võeta taotlust § 4 lg 1, lg 2¹ võimalik, sest vajalikud andmed on puudu või ei (ettepanek 1¹), lg 10 ja § 5 lõige 1 juhtudel ning mingit vasta treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele. teavitust täiendusteks või parandusteks ei toimu. Samas Paragrahvi 10 lõike 4 puhul tuleks lähtuda sellest, võetakse taotlus vastu kui teiste § 4 lõiked 3-9 (lõike 9 et puuduste kõrvaldamiseks saab võimaluse anda osas kaaluda) ja § 5 lõigete 2-5 ja § 6 lõigete 1-6 osas ikkagi ainult juhul, kui puuduseid on võimalik esineb puudusi ning toimub kontroll ja teavitus. kõrvaldada. Ehk siis § 4 lõigetes 1, 11 ja 10 Lähtudes eelnevat eeldaks lõike 4 muutmist/täpsustamist sätestatud nõuete puhul on kõnealustest sätetest nt alljärgnevalt: endist tulenevalt selge, et tagantjärele neid (4) Kui taotluses esitatud andmed on puudulikud või ei kohustusi täita ei saa, sest nende täitmine on ole täidetud käesoleva § 4 lõigetes 3-9 (lõike 9 osas seotud konkreetsete tähtaegadega. kaaluda), §-s 5 lõigetes 2-5 ning § 6 lõigetes 1–6 esitatud Selguse huvides sõnastatakse § 10 lõige 4 nõuded, siis teavitatakse spordialaliitu, spordiklubi või järgmiselt: „(4) Kui taotluses esitatud andmed on spordikooli viivitamata vajadusest täiendada või puudulikud või ei ole täidetud käesoleva määruse parandada vastavaid andmeid. § 4 lõigetes 1, 11 ja 3–10, §-s 5 ning § 6 lõigetes 1–6 esitatud nõuded, siis taotlust vastu ei võeta ja teavitatakse spordialaliitu, spordiklubi või spordikooli viivitamata vajadusest täiendada või parandada vastavaid andmeid. Käesoleva määruse § 4 lõigetest 1, 11 ja 10 tulenevaid nõudeid 18  puuduste kõrvaldamise teel täita ei võimaldata.“. § 11 lg 4. Eelnõu punktis 13 on selgitatud, et paikvaatluse Selgitatud. HMS § 18 lõige 1 näeb ette, et näol on tegemist menetlustoiminguga HMS tähenduses. menetlustoiming protokollitakse, kui: 1) Kas saan õigesti aru, et hetkel määruse § 11 lg 4 eeldab menetlusosaline esitab selleks põhjendatud protokolli koostamist vaid juhul kui taotlus ei vasta taotluse; 2) seda peab vajalikuks asja menetlev määruse nõuetele? Kui tegemist on menetlustoiminguga, haldusorgan; 3) toimingu sisu on ütluse, arvamuse kas siis ei peaks igal juhul protokolli vormistama – või seletuse andmine haldusorganile; 4) käisime ja kontrollisime ja tulemus oli selline? Praktikas protokollimise kohustus tuleneb seadusest või me nii toimime. määrusest. Antud juhul on määrusega pandud kohustus protokollida paikvaatlus treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele mitte vastamise korral. Vastavalt HMS § 18 lõike 1 punktile 2 võib protokolli koostada aga ka juhul, kui kõik nõuded on täidetud. 19