Teie 04.02.2026 nr 8-1/900-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 17.02.2026 nr 1-12/148-2
Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsus
Kultuuriministeerium kooskõlastab avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega.
Avaandmete kättesaadavuse parandamine on Kultuuriministeeriumi hinnangul väga oluline
eesmärk. Avaliku teabe seaduse (AvTS) täiendamine nii andmekogude kui andmestike
avalikustamise osas on õige suund regulatiivse selguse loomiseks ning andmete taaskasutatavuse
parandamiseks. Andmete teabeväravale (ATV) regulatiivne võimestamine läbi
liidestamiskohustuse on vajalik ajakohase ülevaate saamiseks avalikest andmestikest. Välja
toodud variantidest RIHA ja ATV reguleerimistest tundub kõige otstarbekam variant IV, mis tooks
kogu valdkonna teabe ühele platvormile kokku, kus andmekogude ja andmestiku registreeritakse
suures osas automaatselt liidestuse loomise käigus. Kultuuriministeerium on oma haldushalas
tänaseks neli andmekogu ATVga liidestanud ning näeb selle keskkonna jätkuvas arendamises
potentsiaali andmehalduse riikliku tasandi seire lihtsustamisel ja korraldamise suunamisel. VTK-
le järgneva eelnõu väljatöötamisel tuleks Kultuurministeeriumi hinnangul pöörata tähelepanu
järgmistele küsimustele:
1. Kas on seadusmuudatuste käigus plaanis muuta ka Vabariigi Valitsuse määrust „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused“, mis sätestab andmehalduse kohustuse ainult üldsõnaliselt ja
piiritleb selle valitsusasutustega? Juhul kui muudatused puudutavad ainult avaandmete avaldamise
kohustust, kuid ei käsitle andmehaldust ega andmete kvaliteeti, ei pruugi mitteregulatiivsetest
vahenditest piisata taaskasutuse jaoks vajaliku kvaliteediga andmestike avaldamiseks. Täpsustada
tuleks andmehalduse korraldamise kohustust (kas see laieneb riigi andmekogudelt ka neile
andmekogudele, kus hoitakse avaandmeid), andmekvaliteedi tagamise korraldust asutustes ning
andmestike ja andmete haldamise korraldust laiemalt.
2. Milliseid mitteregulatiivseid meetmeid nähakse ette kavandatavate muudatuste elluviimise
toetamiseks? VTK toob õigesti välja, et avaandmete kättesaadavuse ja taaskasutuse parandamiseks
ei piisa ainult regulatiivsetest vahenditest, vaid oluline on ka andmehalduse korraldamine
asutustes, kellele kuuluvad avaandmed. Andmehalduse korra välja töötamine ja jõustamine vajab
vastavate kompetentsidega isikuid (sh. andmejuhid, andmehaldurid, analüütikud jt.) ning muul
kujul tuge (juhendmaterjalid, koolitused, tarkvara litsentsid andmehalduse rakendustega, mis on
võimelised ATVga liidestuma). Kuivõrd avaandmetena avaldatavate andmekoosseisude hulk
kasvab, on vaja vastavad ressursid asutustele tagada. Kohustuste laiendamine ilma nende
jõustamiseks ettenähtud vahenditeta ei too oodatud tulemusi.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
3. Kas kogu andmekoosseisu kirjelduse avaldamise kohustus hõlmab ka andmebaaside
tehnilisi andmeelemente? Nende avaldamine ei ole otstarbekas ning tooks kaasa märkimisväärse
turvariski. Seetõttu tuleks absoluutsest avalikustamise kohustusest loobuda. See omakorda
tähendab, et tuleks võimalikult selgelt ära määratleda, milliseid andmeelemente on vaja avaldada
ning milliseid mitte.
4. Kas ja kuidas on plaanis täpsustada (riigi) andmekogu määratlust? Mitmed väiksemad
infosüsteemid (nt loomeliitude andmekogu) on praeguse definitsiooni järgi riigi andmekogud ning
seetõttu laienevad neile väga suured kohustused andmete töötlemisel. Kui andmete teabevärava
kasutusele võtmisega laieneks riigi andmekogudelt avaandmete avaldamise kohustus kõigile
avaandmeid sisaldavatele andmekogudele, siis ehk ei vajaks väiksemad andmekogud enam eraldi
põhimäärust ja riigi andmekogu staatust. Andmete nõuetelevastavus oleks tagatud ATVga
liidestamise kohustusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Rasmus Kask 5885 1199
[email protected]