Kiri

Ministeeriumid Meie 07.08.2019 nr 2-2/17-0501/5974 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud ministrid Lähtudes Vabariigi Valitsuse 2019. aasta 13. juunil kokklepitust, esitame käesolevaga kooskõlastamiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada märkused ja ettepanekud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Eelnõu koos seletuskirjaga Lisaadressaadid: Konkurentsiamet Elering AS Eesti Energia AS MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda MTÜ Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Rein Vaks 6256347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 30.07.2019 Elektrituruseaduse muutmise seadus Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 594 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota 2020. aastal taastuvast energiaallikast elektrienergiat 24 protsendi ulatuses Eestis tarbitavast elektrienergiast ning täita lõikes 2 nimetatud eesmärgid. (2) Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid sätestab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) alusel koostatavas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas.“; 2) paragrahvi 594 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 594 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 2“; 4) paragrahvi 594 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sõltuvalt elektrisüsteemi vajadustest võib vähempakkumine olla suunatud taastuvast energiaallikast täiendava elektrienergia tootmisele, mis toodetakse: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud tõhusa koostootmise nõuetele vastava tootmisseadmega või 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuetele mittevastava koostootmisseadmega või 3) reguleerimisvõimaluseta tootmisvõimsusega tootmisseadmega.“; 5) paragrahvi 594 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vähempakkumisele ei saa esitada taastuvast energiaallikast toodetavat elektrienergiat, mis panustab vähempakkumise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kavas toodud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi täitmisesse või sellise tootmisseadmega toodetud elektrienergiat, millega toodetud elektrienergia eest on tootja vähempakkumise väljakuulutamise ajaks saanud käesoleva paragrahvi või käesoleva seaduse § 59 või § 595 ja 596 alusel toetust kokku 12 aasta jooksul.“; 6) paragrahvi 594 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäära määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister vähempakkumise korraldamise teates. Ülemmäära määramisel lähtub minister vähempakkumise korraldamise ajal kehtivast elektrienergia turuolukorrast ning taastuvat energiaallikat kasutavate tootmisseadmete investeeringu- ja tegevuskulust.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 597 järgmises sõnastuses: „§ 597. Pakkumise tagatise nõudmine ja tagastamine (1) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 594 lõikes 10 või § 595 lõikes 4 nimetatud määrusega kehtestada vähempakkumise osalejale tagatise vähempakkumise võitmisega võetud energia tootmisega seotud kohustuste täitmata jätmise tagamiseks. Tagatist rakendatakse pakkumistele, mille raames pakutav elektrienergia toodetakse üle 1 megavatise nimivõimsusega tootmisseadmetega. (2) Tagatis ei tohi olla suurem kui 20 eurot pakkumisele esitatud aastase tootmismahu megavatt-tunni kohta. (3) Käesoleva seaduse §-de 594 ja 595 alusel korraldatud vähempakkumise võitmisega kaasneva kohustuse täitmise tagatiseks võib olla: 1) krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 2) tagatisraha kantuna käesoleva seaduse § 594 lõike 10 alusel kehtestatud määruses nimetatud vähempakkumise läbiviija (edaspidi vähempakkumise läbiviija) arvelduskontole. (4) Vähempakkumise läbiviijal on õigus jätta vähempakkumise võitjale tagatist osaliselt või täielikult tagastamata, kui: 1) pakkumise võitja ei tooda esimese 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses toodud tootmise alustamise tähtpäevast energiat korralduses toodud aastases mahus vähemalt 60% ulatuses või 24 kuu jooksul vähemalt 80% ulatuses või 2) käesoleva § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korraldus on vähempakkumise võitja suhtes kehtetuks tunnistatud. (5) Osaliselt või täielikult tagastamata jäänud tagatise vahendeid kasutatakse tagatise tagastamata jätmise aastal käesoleva seaduse § 592 lõike 4 alusel määratava toetuse rahastamiseks. Kui tagastamata jäänud tagatise summa ületab käesoleva seaduse § 592 lõike 4 alusel määratava toetuse rahastamise kulu, kantakse tagatisest ülejääv osa tagatise tagastamata jätmise aastal riigieelarvesse. (6) Kui pakkuja ei osutunud vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduse jõustumisest. (7) Kui pakkuja osutus vähempakkumise võitjaks, tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul alates hetkest, kui võitja toodab energiat käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses toodud aastases mahus.“; (8) Kui tagatiseks on garantii, teatab vähempakkumise läbiviija käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud juhul garantii andjale garantiist tulenevatest õigustest loobumisest.“; 2 7) paragrahvi 72 lõiget 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud tulu arvelt soetatud põhivara.”; 8) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Süsteemihalduri võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulka ei loeta tulu, mida süsteemihaldur saab Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest.”; 9) paragrahvi 108 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud toetust makstakse tootmise alustamisest ja §-s 594 nimetatud toetust vähempakkumise võitmisega seotud uue tootmisseadmega tootmise alustamisest 12 aasta jooksul. Kui käesoleva seaduse §-s 594 nimetatud toetuse saajaks on tootja, kelle asjakohase tootmisseadmega on vähempakkumisele eelnevalt taastuvast energiaallikast elektrienergiat toodetud, makstakse toetust iga vähempakkumise võitmise korral kuni kolme aasta jooksul alates vastava vähempakkumisega seotud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Enne 2002. aasta 1. jaanuari tööd alustanud tootmisseadmega taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eest võib §-s 59 nimetatud toetust maksta kuni 2012. aasta 31. detsembrini.“; 10) paragrahvi 108 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast 2018. aasta 31. detsembrit olemasoleva tootmisseadme juurde rajatud elektrienergia tootmiseks mõeldud täiendava elektripaigaldisega toodetud elektrienergia eest, kui olemasoleva ja elektrienergia tootmiseks mõeldud täiendaval elektripaigaldisel on ühine liitumispunkt võrguette võrguga, makstakse toetust üksnes käesoleva seaduse § 594, 595 või 596 alusel.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ………2019 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ….. 2019 3  25.07.2019 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. Senise regulatsiooni kohaselt tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumisel osaleda vaid selline tootmisseade, mis ei ole enne vähempakkumist elektrienergiat tootnud. Muudatuse kohaselt võib tulevikus sellisel vähempakkumisel osaleda ka olemasolev tootja, motiveerimaks selliseid tootjaid edaspidi kasutama elektritootmise sisendina fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid. Sellisel juhul võib vähempakkumise võitjale maksta toetust iga vähempakkumise kohta kuni kolme aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (625 6347; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust. Eelnõu väljatöötamine on kiireloomuline, mistõttu ei ole eelnõu koostamisele eelnenud eelnõu väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 2019. aasta 13. juuni kabinetinõupidamisel volitas Vabariigi Valitsus majandus- ja taristuministrit käesolevat eelnõu kiirkorras välja töötama ja esitama sellest lähtuvalt Euroopa Komisjonile teatis riigiabi alla kuuluva toetusskeemi muutmiseks. Eelnõuga muudetakse elektrituruseadust (RT I, 13.03.2019, 45). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vaja poolthäälteenamust. 2. Eelnõu eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on parandada riigisisese taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgi saavutamiseks korraldatava vähempakkumise konkurentsitingimusi. Perioodil 2017-2019 on Euroopa Liidu sisestel enampakkumistel CO2 lubatud heitkoguste 1 ühiku hind mitmekordistunud (viimased kauplemishinnad tasemel 26 €/t). Elektrienergia turuhind on samal perioodil jäänud stabiilseks. Kuivõrd Eesti põlevkivil põhinev elektritootmine on väga süsinikumahukas, on CO2 hinna mitmekordistumine vähendanud oluliselt nende jaamade konkurentsivõimet elektriturul. Praeguses turuolukorras on Põhjamaade ja Balti piirkonna elektriturul konkurentsivõimelised kõige uuemad põlevkivi elektrijaamad: Auvere elektrijaam, Balti elektrijaama 11. plokk ning Eesti elektrijaama 8. plokk (kokku 660 MW). Ülejäänud tolmpõletusplokid (Eesti elektrijaama 3...6 plokk – kokku 672 MW) on varustatud väävli- ning lämmastikuühendite vähendamise tehnoloogiatega ning tänastele keskkonnanõuetele vastavad, kuid ei ole elektriturul kõrge CO2 eriemissiooni tõttu konkurentsivõimelised. Seeläbi on oluliselt vähenenud Eesti omatoodetud elektrienergiaga varustatuse kindlus. Varustuskindlust aitaks parandada biomassi põletamine energiaplokkides, mis on võimelised põlevkivi kõrval ka biomassi kasutama. Eelnõu koostamise ajal kehtinud tingimustel suudavad elektriturul edukalt konkureerida uuemad energiaplokid (Auvere, Balti elektrijaama 11. plokk, Eesti elektrijaama 8. plokk). Turuolukorra edasi halvenedes (CO2 lubatud heitkoguste ühiku hind kasvab, elektri hind ei kasva), satub ka nende jaamade konkurentsivõime ohtu. Kuivõrd nendes plokkides on võimalik põlevkiviga koos põletada biomassi (kuni 50%), aitab nende jaamade konkurentsivõimet ja ühes sellega Eesti varustuskindlust parandada üleminek osalisele taastuvate kütuse kasutamisele ning taastuvenergia toodangu eest toetuse saamine. Kõrge CO2 hind vähendab seega riigi energiajulgeolekut – põlevkivi ja biomassi koospõletamist võimaldavad elektrijaamad ei konkureeri kallineva CO2 lubatud heitkoguste hinnataseme juures seniste elektrituruhindadega. See tähendab omakorda, et riigisiseselt ei ole tagatud elektrienergia tootmine ning riigi elektrienergiaga varustamise kindlus sõltub Eestit teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Biomassi kasutamise eest ei pea emiteeritud CO2 eest tasu maksma – biomassi kasutamine on CO2-neutraalne. Arvestades elektrituru hinda, CO2 hinda ning biomassi kehtivaid hindu, on mõistlik kasutada biomassi turutingimustes ca 320 GWh elektrienergia tootmiseks. Täiendavalt on biomassist võimalik toota kuni 180 GWh elektrienergiat. Selleks ei ole aga tänaste hindade juures majanduslikku mõistlikkust – kütuste hindade vahe on elektrienergia turuhinda arvestades liiga suur. Tagamaks biomassi kasutamist vähemalt 500 GWh elektrienergia tootmiseks, tuleb riigil biomassi kasutamise hinnavahe kompenseerida. Elektrituruseaduse kehtiva redaktsiooni kohaselt tohib vähempakkumisel osaleda vaid uus tootmisseade (elektrituruseaduse § 594 lg 7). Eestis on ajamahukas ja keeruline alustada näiteks uue tuulepargi rajamist ajani, mil riiklikul tasemel on olemas lahendused raadioside kompenseerimismeetmete rakendamiseks. Indikatiivselt on kompenseerimismeetmed olemas aastaks 2025, mil vajalikud uued radarid saavad paigaldatud. Seejärel on võimalik alustada ka uute tuulikute rajamist. Samas on riigil jätkuvalt vajalik täita Euroopa Komisjoni ees võetud kohustust tarbida järjest rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat. Aastaks 2025 on vaja täiendavalt toota senisest kuni 800 GWh/a ulatuses taastuvast energiaallikast 2 elektrienergiat. Selleks, et selline kogus energiat oleks õigeaegselt võimalikult soodsalt toodetud, peab vähempakkumise regulatsioon olema soodsaid lahendusi soosiv. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu selgitused on esitatud elektrituruseaduse (edaspidi seadus) paragrahvide muudatuste kaudu. Paragrahv 594 Lõike 1 muutmisega seatakse Eesti 2020. a taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgiks 24% tarbitud elektrienergiast. Seniajani oli eesmärk 17,6%. Kui senise eesmärgi kohaselt pidi aastaks 2020 olema taastuvast energiaallikast tootmist mahus 1760 GWh, siis uue taseme järgi kujuneb 2020. a tasemeks 2400 GWh. Arvestades taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise seniseid arenguid, kujuneb tõenäoliselt täiendavate meetmeteta 2020. aasta taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaaluks tarbimises 19% ehk hinnanguliselt kuni 1900 GWh. Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärgi suurendamine panustab CO2 intensiivsete katelseadmete konkurentsivõime parandamisse. Eelnõu koostamise ajal kehtinud CO2 hinnad, elektrituruhinnad ja biomassi hinnad ei soodusta senisel viisil elektrienergia tootmise jätkumist. Tagamaks, et elektrienergiat jätkuvalt vajalikus mahus Eestis toodetakse, peab tootja kasutama senisest rohkem biomassi. Tänaste hinnatasemete juures on võimalik aastas kasutada biomassi kuni 320 GWh ulatuse elektrienergia tootmiseks. Eesmärgi suurendamine aitab parandada Eesti elektrienergiaga varustamist hinnanguliselt 270 MW ulatuses. Lõike 2 muutmise eesmärk on muuta Eesti tulevikus taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärkide seadmine tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Eelnõu koostamise ajal kehtinud sõnastuse kohaselt kinnitab Eesti taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid Riigikogu oma otsusega. Printsiibis on selline teguviis paralleeltegevus, mille järgi tegelikkuses vajadust ei ole. Eesti taastuvast energiaallikast toodetava energia eesmärgid sätestatakse riikliku energia- ja kliimakavaga. Vabariigi Valitsus võtab kava vastu hiljemalt 2019. aasta lõpuks. Muudatused lõigetes 4 ja 5 on põhjustatud lõigete 1 ja 2 muutmisest. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis viitasid § 594 lõiked 4 ja 5 sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidele. Kuna lõikeis 1 ja 2 muudeti, peab lõigetes 4 ja 5 viitama sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidele. Lõikele 5 lisatakse täiendus, mille kohaselt võib vähempakkumisega hankida nii reguleeritavaid ehk juhitavaid tootmisvõimsuseid kui reguleerimisvõimaluseta ehk juhitamatuid võimsuseid. Juhitav tootmisvõimsus on igasugune tootmisseade, mille tootmisvõimsust on võimalik kiireloomuliselt reguleerida. Selliseks tootmisseadmeks on näiteks koostootmisjaam. 3 Juhitamatu tootmisvõimsus on tootmisseade, mille tootmisvõimsust ei allu tootja soovile ehk mille tootmisvõimsus sõltub ilmastikuoludest. Juhitamatuteks tootmisvõimsusteks on näiteks päikesepaneelid või tuuleelektrijaamad. Elektrisüsteem sõltub juhitavatest tootmisseadmetest. Kui süsteemis on vajadus täiendavate juhitavate tootmisseadmete järgi, võib majandus- ja taristuminister vähempakkumisel otsitava taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmismahus jagada ära tootmisseadmete vahel, mis on reguleeritavad ning mis ei ole reguleeritavad. Lõiget 7 muudetakse selliselt, et siseriikliku eesmärgi täitmiseks korraldataval vähempakkumisel on võimalik osaleda lisaks pakkujatel, kes teevad pakkumise uute rajatavate tootmisseadmetega toodetava elektrienergia osas ka pakkujatel, kes teevad pakkumise olemasolevate tootmisseadmetega täiendavalt taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osas. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt saavad vähempakkumisel osaleda vaid sellised pakkujad, kelle vähempakkumise võitmise korral rajatav tootmisseade alustab esmakordselt taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist.. See on aga oluline konkurentsi piirav nõue, mis välistab automaatselt kõige odavama ja kiirema viisi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise viisi. On oluline, et vähempakkumisele esitatakse ainult selline elektrienergia, mis ei panusta vähempakkumise läbiviimise ajal riiklikusse taastuvenergia statistikasse. Tagamaks riigiabi andmisest tulenevate kriteeriumite täitmist, ei tohi vähempakkumise raames anda toetust selle tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest, mille eest on elektrituruseaduse §-s 59 või § 594–596 nimetatud toetust maksimaalses ulatuses ehk 12 aasta jooksul kokku juba makstud. Lõike 9 muudatuse tulemusena ei sätesta vähempakkumise toetusmäära maksimaalset taset seadusega. Piirimäära seadmine jääb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutava ministri kohustuseks. Seejuures peab minister toetusmäära lae kehtestamisel lähtuma vähempakkumise ajal kehtivast turuolukorrast ning tootmisseadmete samal ajahorisondil teadaolevatest investeeringu- ja tegevuskuludest. Sellise määratluse eesmärk on tagada, et toetusmäära lagi oleks piisav uute tootjate turule tulekuks ning samas ei võimaldaks tootjatel teenida ülemäärast tulu. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis on äärmuslikeks olukordadeks vajalikud suured piirmäärad, nt. taastuvenergia toetuse piirmäär on 53,7 €/MWh. Toome võrdluseks Soomes 2018. a. lõpus korraldatud vähemapakkumise, kus pakkumiste tingimustes oli kehtestatud piirmääraks 53,5 €/MWh, kuid vähempakkumise tulemusel tekkis tegelik kaalutud keskmine toetus vaid 2,52 €/MWh. Seadusesse pandud suur toetuse piirmäär võib põhjustada toetuse maksmisega kaasnevate kulude kohta ülepaisutatud ning põhjendamatuid spekulatsioone, kuid liiga madalate piirmäärade kehtestamine seaduses võib põhjustada vähempakkumise luhtumise kriitilistes turuolukordades. Seetõttu on otstarbekas kaotada seadusest üldine taastuvenergia toetuse piirmäär ning kehtestada piirmäär vastutava ministri otsusega iga vähempakkumise jaoks eraldi. 4 Paragrahv 597 Seadust täiendatakse uue paragrahviga 597, mis käsitleb § 594 ja 595 nimetatud vähempakkumisel osalevatelt pakkujatelt tagatise nõudmist ja selle tagastamist. Alla 1 MW võimsusega tootmisseadmete puhul ei ole ehitustagatis nõutud. Lõike 1 järgi on majandus- ja taristuministril õigus nõuda ELTS § 594 lõike 10 alusel kehtestatavas määruses nimetatud pakkujalt tagatist. Tagatise eesmärk on tagada, et vähempakkumise võitja täidab riigi ees võetud kohustuse toota selline kogus elektrienergiat, mis lubati vähempakkumise raames toota. Lõige 2 sätestab tagatise maksimumulatuse. Selleks on 20 € pakkumises toodud aastase energiatoodangu MWh eest. Kui pakkumises on toodud tootmismahuks 200 GWh/a, kujuneb tagatiseks 20 €/MWh x 200 000 MWh = 4 000 000 €. Lõige 3 loetleb võimalikud tagatisevormid. Loetelu kohaselt võib tagatiseks olla nii krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii kui vähempakkumise läbiviija pangakontole kantud deposiit. Lõike 4 eesmärgiks on sätestada, millistel juhtudel vähempakkumise läbiviija ei tagasta pakkujale pakkumise käigus tehtud tagatist. Sellisteks juhtudeks on olukord, kui vähempakkumise võitja ei tooda 18 kuu jooksul pärast vähempakkumise teates toodud tähtaega sellises koguses elektrienergiat, mille tootmise vähempakkumise võitmisega endale kohustuseks võttis. Sisuliselt tähendab see, et võitja peab garanteerima pakkumises toodud 12kuuse tootmiskoguse hiljemalt pool aastat pärast hetke, kui selline kogus pidi olema juba toodetud. Kui tootja sellise aja jooksul nõutud mahus energiat ei tooda, ei kuulu tagatis tagastamisele. Ühtlasi ei kuulu tagatis tagastamisele, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud rakendada ELTS § 594 lõikes 12 või § 595 lõikes 7 nimetatud õigust tunnistada võitja nimetamise korraldus kehtetuks. Lõike 5 järgi suunatakse realiseeritud tagatis taastuvenergia tasu eelarvesse. Realiseeritud tagatise võrra väheneb tarbijatelt kaasatav taastuvenergia tasu. Lõike 6 kohaselt tagastab vähempakkumise läbiviija tagatise pakkujale viie tööpäeva jooksul pärast Vabariigi Valitsuse poolt võitja väljakuulutamist, kui pakkuja ei osutunud vähempakkumise võitjaks. Seega saavad kõik pakkujad, kes ei osutunud vähempakkumise võitjateks, tagatise tagasi viie tööpäeva jooksul pärast Vabariigi korralduse tegemise kuupäeva. Lõike 7 alusel kuulub tagatis tagastamisele, kui tootja saavutab Vabariigi Valitsuse vähempakkumise võitjat puudutavas korralduses nimetatud aastase tootmismahu. Kui tootja lubas vähempakkumise raames toota näiteks 200 GWh/a, saab see tootja tagatise tagasi viis tööpäeva hetkest, mil selline kogus energiat toodeti. 5 Lõige 8 käsitleb garantiikirjas toodud õigustest loobumist. Vähempakkumise läbiviija loobub garantiikirjas toodud õigustest 5 tööpäeva jooksul alates hetkest, mil pakkuja ei osutunud võitjaks või hetkest, mil võitja tootis Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud koguse energiat. Paragrahv 72 Paragrahvi 72 muudatuste puhul on tegemist süsteemihalduri piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu võrguteenuse tasus arvestamise põhimõtete täpsustamisega. Lõike 9 muutmise eesmärk on välistada sellise põhivara arvestamine lubatud tulukuse arvutamisel, mis on soetatud võimsuste kasutamisest teenitud tuluga. Lõike 15 eesmärgiks on täpselt selgitada, et võimsuste kasutusele andmisest teenitud tulu ei loeta põhjendatud müügitulu hulka. Tegemist ei ole tuluga, mis on seotud võrguteenuse osutamise kohustusega. Paragrahv 108 Paragrahvi lõiget 1 muudetakse selliselt, et olemasoleva tootmisseadmega siseriikliku eesmärgi täitmiseks korraldatud vähempakkumise võitnud elektrienergia tootjale võib maksta toetust kuni kolme aasta jooksul alates hetkest, mil see tootmisseade vähempakkumise esemeks olnud elektrienergia tootmist vähempakkumise võitmisel alustas. Kuni kolmeaastane periood kehtib iga vähempakkumise võitmise korral. Senise sõnastuse kohaselt sai vähempakkumise võitja toetust 12 aasta jooksul tootmise alustamisest. Olemasolevad taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjad toodavad taastuvast energiaallikast elektrienergiat muutuvkulude ehk kütuse hinna vastu. Seega saab riik teha vähempakkumisi aastase eesmärgi täitmiseks toetusega, mille kestvus on maksimaalselt kolm aastat. Lõike 7 muutmine on tehniline parandus. Eelnõu koostamise ajal kehtinud redaktsioonis on viidatud, et tootmisseadme juurde saab rajada täiendava tootmisseadme. See ei ole korrektne, sest üks tootmisseade on elektrienergia tootmiseks mõeldud elektripaigaldiste kogum, mille hulka kuulub ka liitumispunkt. Õige on viidata, et ühe tootmisseadme juurde saab rajada täiendava elektrienergia tootmiseks mõeldud elektripaigaldise. Näiteks kui tuuleparki lisatakse täiendav tuulik, siis tegemist on täiendava elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldisega. Tuulikupark ise on ühe liitumispunkti taha koondunud terviklik tootmisseade. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni energeetika ja keskkonnakaitse alase riigiabi suunistega. Enne eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt asjakohane riigiabi osutamist võimaldav otsus. 6 Eelnõu lähtub Euroopa Komisjoni poolt 6.12.2017. a. Eesti taastuvenergia riigiabi kinnitamise teatise p. 90 sätestatud Euroopa Komisjoni rõhutusest: „the Commission notes that the EEAG explicitly provide for the possibility to grant support to existing fossil-fuel power plants which have the option of co-firing biomass, in order to promote the use of biomass rather than fossil fuels (see paragraph (132) seq. EEAG).“ 6. Seaduse mõju Viimase kahe aasta jooksul on Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi reformi (Market Stability Reserve juurutamine jms) tulemusel selles süsteemis kaubeldava CO2 heitkoguse ühiku hind mitmekordistunud (eelnõu koostamise ajal on hinnatase ca 26 €/t). See omakorda on suurendanud elektrienergia tootmise omahinda fossiilkütuseid kasutavates elektrijaamades ning seeläbi nõrgestanud Eesti varustuskindlust tagavate elektrijaamade konkurentsivõimet regionaalsel elektriturul. Eesti varustuskindlust tagavad tootmisseadmed (sh Auvere elektrijaam ja Balti elektrijaama koostootmisplokk) kasutavad hetkel kütusena peamiselt põlevkivi. Põlevkivielekter on väga CO2 heite mahukas (isegi mahukam kui kivisüsi). Sisuliselt lisandub CO2 tonni hind peaaegu üks-ühele toodetud elektrienergia MWh omahinnale. Arvestades, et Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrienergia hind on ca 45 €/MWh juures, esineb juba praegu tunde, millal põlevkivist elektrienergia tootjal pole võimalik tootmiskuludele lisanduva kõrge CO2 hinna tõttu elektriturul konkurentsivõimeliselt osaleda. Ühtlasi on Eestis järjest keerulisem liikuda edasi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tootmismahtude suurendamisega. Tuuleenergia areng on takerdunud erinevate riigikaitseliste, looduskaitseliste ja avaliku arvamusega seonduvate piirangute taha. Olgugi, et riik tegeleb taastuvenergia arengut takistavate piirangute lahendamisega on kavandatavad leevendusmeetmed rakendumas pigem pärast 2024. aastat. Selle ajani on vaja aga suurendada riigis taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Kiireim ja kõige paindlikum viis selleks on soodustada hübriidse iseloomuga tootmisseadmete vähemalt osalist kütusevahetust ning teha seda taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel osalemise teel. Nimetatud hübriidelektrijaamade hulka kuuluvad näiteks Auvere elektrijaam ja Balti elektrijaama koostootmisplokk, mis suudavad tahked fossiilsed kütused asendada enda kütusesegus osaliselt biomassiga. Biomassi kasutamise eest elektritootmisel CO2 kvooti ostma ei pea. Samas on biomass enamasti kallim kütus kui põlevkivi. Madalakvaliteedilise ja seetõttu odavamate puidujäätmete kättesaadavus Eesti turult on väga piiratud, mistõttu on kütuse hankimiseks vaja kindlasti vaadata ka välisturgude poole. Turupõhiselt (ilma toetuseta) on viimastel aastatel Eestis toodetud keskmiselt ca 100 GWh taastuvelektrit aastas. Seega eeldab sellest suurema kütusevahetuse ellu viimine ka taastuvenergia toetuse võimaldamist kütust vahetada suutvatele elektrijaamadele. Kehtiv seadusandlus seda ei võimalda. Kütusevahetust soodustav seaduse muudatus on kavandatud paindlikuna, mis võimaldab võrdlemisi kiiresti reageerida turgudel toimuvatele arengutele. Sellest eesmärgist lähtudes võib vähempakkumise võitjale maksta 7 toetust iga vähempakkumise kohta kuni ühe aasta jooksul alates vähempakkumise objektiks olnud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise alustamisest. Seaduseelnõuga suurendatakse Eesti 2020. a taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärki seniselt 17,6% tasemelt 24% tasemele, et tagada Eesti 2020. a. taastuvenergia kohustuste täitmine ka ebasoodsas turuolukorras. Ühtlasi võimaldatakse selle eesmärgi täitmiseks korraldatavatel vähempakkumistel osaleda juba olemasolevatel tootmisseadmetel. Muudatuste eesmärgiks on suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust üha kasvava CO2 heitkoguste ühiku hinna kontekstis. Eesmärgi suurendamisel tekib aastal 2020 vajadus toota lisaks juba olemasoleva taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiale veel täiendavalt 500 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast elektrienergiat. Muudatused omavad mõju majandusele ning keskkonna ja sotsiaalmõju. Alljärgnevalt on toodud eelnõuga kaasnevate mõjude analüüs. Mõju majandusele Läbi täiendava nõudluse taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisele omab eelnõu mõju majandusele, ennekõike puidujäätmetega kauplemisega ja puiduhakke tootmisega seotud isikutele. 500 GWh ulatuses taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kulub hinnanguliselt kuni 1,2 TWh ulatuses hakkepuitu (ca 600 000 m3 biomassi). Kaasnevalt on võimalik asendada ka ca 20 GWh ulatuses foossiilkütustest toodetud soojusenergia taastuvast energiaallikast toodetud soojusenergiaga. Arvestades elektrienergia turuhinnaks ca 40 €/MWh, on toetuse alusel täiendavalt toodetud elektrienergia aastane käive turuhindades 20 M€. Käesoleval ajal kasutatakse Eestis hakkepuitu ca 5 TWh ulatuses. Eestis saab 2020. a. aastase toetusperioodi vältel toota taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat Ida-Virumaal, kus on selleks ettenähtud tootmisseadmed olemas. Teised Eestis hakkepuidu kasutamise võimalusega elektrienergia tootmisseadmed juba kasutavad 2020. a. maksimaalses ulatuses hakkepuitu. Ida- Virumaa eeliseks hakkepuidu hankimisel on Sillamäe sadam, kuhu on võimalik suurtes kogustes puidujäätmeid ja hakkepuitu laevateid kasutades transportida. Antud asjaolu võimaldab võrdlemisi tõhusalt biomassi sisseostuhinda kontrollida ja hoida seda mõistlikul tasemel. Selle alusel leiab eelnõu ettevalmistaja, et ainult aastaseks perioodiks täiendavalt 1,2 TWh ulatuses biomassi varumine omab Eesti kohalikku päritolu puidu turule väikest mõju. Eeltoodust lähtuvalt on ka sihtrühma suurus antud juhul piiratud ehk eelnõu koostaja vaates väike. Hinnang lisanduva mõju väiksusele põhineb eelkõige mineviku kogemusel, mille järgi aastatel 2011–2016 suurenes tahkete biokütuste eksport Eestist üle 4 TWh võrra, kuid puiduhakke turuhind tõusis selle ajaga tasemelt 25 €/m3 vaid tasemele 28 €/m3, seega vaid 3 €/m3 võrra. 8 Need asjaolud näitavad, et rohkem kui 3 korda väiksema nõudluse kasvu mõju Eesti sisesele puduturule, mis peaasjalikult kaetakse ka kütuse impordiga, ei saa olla märkimisväärne. Energiatootmise mõju kohalikule puiduturule on varasemalt korduvalt diskuteeritud Narva elektrijaamade näitel perioodil 2009 kuni 2012. Kodumaist puiduturgu iseloomustas siis taastumine majanduskriisi järgsest suurest hinnakukkumisest (vt. lisatud joonist). Alates 2018. a III kvartalist on hakkepuidu turuhinnad Eestis juba oluliselt tõusnud üle 2011. a. saavutatud hinnataseme, 2018. a. II kvartali hinnast 30 €/m3 jõudist puiduhakke hind 2018. a IV kvartaliks tasemele 35 €/m3, kuid on eelnõu koostamise ajaks langenud tasemele 32 €/m3.1 Lisaks väärib ära märkimist, et 2009. a kehtinud toetusskeem tagas taastuvatest energiaallikatest elektritootjatele toetuse 53,7 €/MWh. Selline (suur) toetusmäär vähendas tootjate hinnatundlikkuse biomassi hankimisel väga madalale tasemele, millest tulenevalt kosusid puiduturu hinnad kriisi järgselt ka võrdlemisi kiiresti. Tänasel puhul tootjate sarnast hinnatundetust ette näha ei ole, sest vähempakkumise väljakuulutamisel kindlaks määratav toetuse lagi saab kindlasti olema oluliselt madalam kui 53,7 €/MWh. Pigem jääb lagi ca 15 1 MKM veebileht - (vt. https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/energiatoodete-hinnad) 9 €/MWh juurde. See tähendab, et ka võimalik mõju hindadele kodumaisel puiduturul jääb oluliselt väiksemaks kui oli eelmisel perioodil. Eraldi aspekt majandusliku mõju juures väljendub riigi elektrivarustuskindluse tagamises. Nagu eelnevalt selgitatud kasutab suur osa riigi varustuskindlust tagavatest elektrijaamadest hetkel fossiilseid kütuseid, mille konkurentsivõime on kõrge CO2 heitkoguse ühiku hinna tingimustes vähenenud. Seetõttu aitab nende tootmisseadmete (osalise) kütusevahetuse soodustamine taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel osalemise teel parandada ka Eesti elektrienergiaga varustatust. Kavandatava meetme soovimatu kõrvalmõju ulatus on eelnõu algataja hinnangul väike. Meetmega kaasnev otsene lisatulu energiasektoris ning metsanduses on marginaalne võrreldes üldise majanduse seisuga. Samuti ei ole muudatuse puhul näha ette ebasoovitavaid riske. Eelnevat arvesse võttes, kujuneb muudatuse mõju majandusele eelnõu algataja hinnangul väikeseks. Mõju keskkonnale Muudatuse tulemusel võib prognoosida biomassile täiendava nõudluse teket mahus kuni 1,2 TWh (ca 600 000 m3) aastas. Varasemalt on 2019. aastaks prognoositud2 puidu kasutusmahuks Eesti energeetikas ca 4,4 miljonit m3. Seega moodustab biomassi nõudluse võimalik kasv seni prognoositud mahust ca 14%. Samas võttes arvesse, et väheväärtuslikku puitu on konkurentsivõimelise hinnaga võimalik importida läbi sadamate ka välisriikidest, siis ei saa eelnõu Eesti puiduturgu olulisel määral mõjutama. Lisaks aitab siseriikliku hakkepuidu nõudluse kasvu piiramisele kaasa toetusmäärale kehtestatav hinnapiir. Senise kogemuse põhjal saab järeldada, et toetuse taseme lagi mahus ca 15 €/MWh (lisandub turuhind) on piisav, et hoida Eestisisese hakkepuidu kasutusmaht stabiilsena. Seetõttu hindab eelnõu koostaja eelnõu mõju keskkonnale väikeseks. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Eelnõu väljatöötamise ajal töötas Eesti Energia AS elektritootmisega seotud suurenergeetika valdkonnas ca 3600 inimest. Aasta algusest on see ca 450 võrra vähem. Töötajate arvu vähendamine 2019. aasta alguses oli tingitud asjaolust, et lõpetati energiatootmine keskkonnanõuetele mittevastavates energiatootmisplokkides. Lisaks juba suletud energiaplokkidele on sulgemisohus veel 670 MW jagu tootmisüksusi. Tegemist on keskkonnanõuete vastavate tolmpõletusplokkidega. Nende sulgemine tooks endaga kaasa täiendavalt 400...600 töökoha kadumise. Eelnõu koostamise ajal kehtinud tingimustel suudavad turul konkureerida Eesti Energia AS uuemad plokid (Auvere EJ, Balti elektrijaama 11. plokk, Eesti elektrijaama 8. plokk). Turuolukorra edasi halvenedes (CO2 lubatud heitkoguse ühikuhind kasvab, elektri hind ei 2 Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu puidubilanss aastateks 2016-2019 - http://empl.ee/wp- content/uploads/2015/01/Puidubilanss-2016-ja-2019.pdf 10 kasva) satub ka nende jaamade konkurentsivõime ohtu. Kuivõrd nendes plokkides on võimalik põlevkiviga koos põletada biomassi (kuni 50%), aitab nende jaamade konkurentsivõimet parandada üleminek osalisele taastuvate kütuse kasutamisele ning taastuvenergia toodangu eest toetuse saamine. Ühe ploki tööshoidmine hõlmab ca 100 töötajat. Kui Eesti Energia AS hakkab vähempakkumise võitmise tagajärjel elektrienergiat hakkepuidust tootma, võimaldab see säilitada muidu konkurentsivõimetu hinna juures ühe energiaploki pealt ca 100 töökohta. Arvestades piirkonnas hõivatute arvu (ca 56 000 töötajat), on eelnõu mõju ulatus ja sihtrühma suurus siiski väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile või kohaliku omavalitsusele täiendavaid kulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide vastuvõtmise või muutmise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemis EIS ning ettepanekute ja märkuste esitamiseks Konkurentsiametile, Elering AS-le, Eesti Energia AS-le, MTÜ-le Eesti Taastuvenergia Koda ja MTÜ-le Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ …. 2019 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0790 - Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.08.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c51c61fd-4b5a-47b6-89d1-a84a91e06777 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c51c61fd-4b5a-47b6-89d1-a84a91e06777?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main