MUUDETUD (10.01.2022 nr 7; 19.01.2021 nr 10; 15.09.2020 nr 133) Muinsuskaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 07.08.2019 nr 139 Muinsuskaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 21 ja muinsuskaitseseaduse § 75 lõigete 3 ja 4 alusel: 1. Kinnitan Muinsuskaitse Nõukogu järgnevas koosseisus: Riin Alatalu, ICOMOS Eesti esindaja Maris Eenmaa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse esindaja Katri-Liis Ennok, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu esindaja Kaido-Allan Lainurm, Eesti Mõisate Ühenduse esindaja Mihkel Mäger, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kinnisvaraarenduse direktor Maris Mändel, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna esindaja Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindaja Anton Pärn, Muuseuminõukogu esindaja Priidu Pärna, Eesti Omanike Keskliidu esindaja Erki Russow, arheoloogia valdkonna ekspert Viljar Vissel, kunstimälestiste ekspert Mailiis Kaljula, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja 3. Muinsuskaitse Nõukogu töö eest vastutab ja seda korraldab Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakond. 4. Muinsuskaitse Nõukogu volitused jõustuvad käskkirja allkirjastamisest ja kehtivad neli aastat. 5. Kinnitan Muinsuskaitse Nõukogu töökorra ja nõukogu liikmete tasustamise korra (juurde lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas  Muinsuskaitse Nõukogu töökord ja tasu maksmise kord 1. Muinsuskaitse Nõukogu (edaspidi nõukogu) on muinsuskaitseseaduse § 75 lõike 3 alusel moodustatud valdkonna eest vastutava ministri nõuandev kogu, kes teeb ettepanekuid ja annab arvamusi muinsuskaitseseadusest tulenevates küsimustes ning kuhu kuuluvad muinsuskaitse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. 2. Nõukogu juhindub oma tegevuses muinsuskaitseseadusest, rahvusvahelistest lepingutest, Kultuuriministeeriumi põhimäärusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 3. Nõukogu: 3.1. analüüsib muinsuskaitse valdkonda ning teeb ettepanekuid valdkonna arendamiseks ja probleemide lahendamiseks; 3.2. annab muinsuskaitseseaduse § 19 lõigete 1 ja 4 alusel seisukohti mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamisel; 3.3. teeb ettepanekuid muinsuskaitsealaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta. 4. Nõukogul on õigus: 4.1. pöörduda Kultuuriministeeriumi struktuuriüksuste ja Muinsuskaitseameti poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks; 4.2. pöörduda kultuuriministri poole ettepanekuga nõukogu liikme tagasikutsumiseks ja uue liikme nimetamiseks juhul, kui nõukogu liige on ilma mõjuva põhjuseta jäänud eemale nõukogu koosolekutest neli järjestikust korda. 5. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest viimase äraolekul. 6. Esimees juhib nõukogu tööd ja kirjutab alla koosoleku protokollidele. 7. Nõukogu koosoleku kutsub kokku kultuuriminister, Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal või nõukogu esimees Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku kaudu. Ettepaneku nõukogu kokkukutsumiseks võib teha ka 1/3 nõukogu liikmetest. 8. Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku võib läbi viia elektroonilises vormis. 9. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. 10. Koosolekuteade ja päevakord saadetakse kõigile nõukogu liikmetele e-postiga vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut. Koosoleku toimumise teatele lisatakse otsustamiseks vajalikud dokumendid. Kui nõukogu teeb otsuse koosolekut kokku kutsumata, saadetakse otsustamiseks vajalikud dokumendid kõigile liikmetele, märkides, millise tähtaja jooksul seisukohta oodatakse. 11. Koosolekut juhatab esimees, esimehe puudumisel aseesimees. 12. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui hääletusest võtab osa vähemalt 2/3 liikmetest. 13. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl. 14. Koosolekul võetakse arvesse ka enne koosoleku algust nõukogu liikmete elektrooniliselt saadetud arvamused. Kui nõukogu liige ei saa nõukogu koosolekul osaleda, teatab ta oma arvamused esimehele kirjalikult. 15. Koosolekud protokollitakse. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. 16. Koosoleku protokolli kantakse järgmised andmed: 16.1. toimumise aeg ja koht; 16.2. osalejad; 16.3. koosoleku juhataja ja protokollija; 16.4 koosoleku päevakord; 16.5. vastuvõetud otsused ja hääletustulemused; 16.6. arutelu käik eriarvamusi tekitavates küsimustes. 17. Elektroonilise koosoleku protokolli kantakse järgmised andmed: 17.1. osalejad; 17.2. protokollija; 17.3. vastuvõetud otsused ja hääletustulemused; 17.4 nõukogu liikmete elektrooniliselt esitatud arvamused (lisatakse protokollile). 18. Protokoll saadetakse teadmiseks 10 tööpäeva jooksul e-posti teel kõigile nõukogu liikmetele ja kultuuriministrile. 20. Töökorras sätestamata töökorralduse küsimused otsustab nõukogu iseseisvalt. 21. Nõukogu liikmetele makstakse tasu 32 eurot (bruto) ühel koosolekul osalemise eest ja nõukogu esimehele 51 eurot (bruto) ühel koosolekul osalemise eest. 22. Tasu makstakse nõukogu liikmele nõukogu koosolekul osalemise eest või juhul, kui nõukogu liige on koosoleku materjalid eelnevalt läbi töötanud ning esitanud enne koosoleku toimumist nõukogu esimehele või Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunikule omapoolsed kirjalikud arvamused või hinnangud. 23. Nõukogu liikmetele makstakse tasu maksimaalselt nelja koosoleku eest aastas. 24. Tasu maksmiseks esitab Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik esildise finantsosakonnale. Esildises tuuakse viide hindamiskomisjoni moodustamise käskkirjale, koosoleku(te) toimumise aeg, osaletud koosolekute arv, tasu suurus ja tasu saaja andmed (nimi, isikukood ja pangarekvisiidid). 25. Tasu võib välja maksta ühekordse maksena üks kord aastas või osade kaupa üks kord kvartalis. 26. Nõukogu liikmetele hüvitatakse koosolekul osalemise sõidukulud vastavalt esitatud avaldusele ja sellele lisatud kuludokumentidele. Isikliku sõiduauto kasutamise korral hüvitatakse sõidukulud läbisõidu ja kütusetšeki alusel. Sõidukulud hüvitatakse arvestusega kuni 8 liitrit 100 km läbisõidu kohta, kuid mitte rohkem kui esitatud kütusetšeki summa.