dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Vaideotsus

Kultuuriministeerium · 7. august 2019
Viit
138
Registreeritud
7. august 2019
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2019 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Kadri Kilvet

Failid

  • 📎138 07.08.2019 Ministri põhitegevus.bdoc445 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 07.08.2019 nr 138 Orliin OÜ [email protected] [email protected] Vaideotsus Lähtudes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigetest 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 83, vaatas Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus) läbi vaide Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) 07.06.2019. a otsusele, millega jäeti rahuldamata Orliin OÜ (registrikood 10458088) (edaspidi Vaidlustaja) taotlus EU53299 „Päikeseprillide Tropical ekspordiplaan 2020-21 hooajal“ (edaspidi Projekt või Taotlus). Faktilised asjaolud Vaidemenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et Vaidlustaja esitas 05.05.2019. a rakendusüksusele Taotluse kultuuriministri 30.12.2014. a määruse nr 12 ”Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord” (edaspidi Määrus) § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamiseks. Rakendusüksus vaatas Taotluse läbi ning leidis, et nii Vaidlustaja kui Taotlus vastavad Vabariigi Valitsuse 21.08.2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi Taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 4 ning Määruse §-des 10 ja 12 sätestatud nõuetele. Rakendusüksus tegi 07.06.2019. a otsuse Taotluse rahuldamata jätmise kohta. Oma otsuses juhindus rakendusüksus Taotluste menetlemise määruse §-dest 2 ja 4, § 7 lõikest 3, § 8 lõike 2 punktist 4 ja 5 ja lõikest 5, Määruse §-dest 10 ja 12, § 16 lõigetest 1 ja 2, §-st 18, § 19 lõigetest 1 ja 2 ning rakendusüksuse ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjoni 28.05.2019. a koosoleku protokollis nr 1.2-1/19/60 tehtud ettepanekust. Vaidlustaja esitas rakendusüksuse otsuse peale 08.07.2019. a vaide. Rakendusüksus edastas vaide 10.07.2019. a rakendusasutusele. Vaide edastamisega rakendusasutusele otsustas rakendusüksus loobuda HMS § 80 lõike 2 kohasest võimalusest vaie rahuldada. Vaidlustaja põhjendused ja nõue Vaidlustaja hinnangul jääb selgusetuks, miks on kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ hinnatud suhteliselt madala hindega 2,00 ning jätkusuutlikkus hinnatud keskpäraseks. Ettevõtte ekspordimüügitulu moodustab kogu müügist 80%, mis on Eesti ettevõtete tulemusi arvestades väga hea tulemus ja seetõttu hindab Vaidlustaja oma ekspordipotentsiaali kõrgeks. Samas on rakendusüksus oma otsuse punktis 1 väitnud, et turupotentsiaali on analüüsitud ja on tehtud põhjalik konkurentsianalüüs, aga ikkagi ei ole Vaidlustaja hinnangul rakendusüksus suutnud projekti hindamisel toodete turupotentsiaali adekvaatselt hinnata, väites, et valdkonnas on konkurents väga suur. Vaidlustaja väidab, et Euroopas on väga paljudes tarbekaupade ja aksessuaaride valdkondades väga suur konkurents, kuid see ei takista Eesti ettevõtetel olla turul edukas. Vaidlustaja hinnangul jääb selgusetuks, miks on kriteeriumi „Projekti kuluefektiivsus“ hinnatud suhteliselt madala hindega 1,83. Projektiga seotud otsesed kulud jaotuvad 24 kuu peale ja on plaanitud katta ettevõtte käibevahenditest, arvestades ettevõtte 2018 ja 2019 esimese poolaasta majandustulemusi on selleks katteallikad olemas. Projektiga seotud kõrvalkulud (uute kollektsioonide tootmine) finantseeritakse esmalt, nii nagu varasematel aastatel, pankade finantseeringu abil. Nii Vaidlustajal endal kui ka tema omanikel on olemas piisavad tagatised finantsasutustele ja pikaajaline koostöö Luminor ja Citadele pankadega varasemate hooaegade kollektsioonide finantseerimisel. 2020. aasta hooajaks plaanitakse laovarude suurendamisse investeerida 100 000 eurot. Kui projekti tulemusel peaks sõlmitama leping, mis vajab suuremaid finantseeringuid kui 100 000 eurot on varuks plaan kaasata investoreid ühisrahastus platvormi Fundwise kaudu, kellega esmane kohtumine on toimunud ning kes oli väga huvitatud koostööst Vaidlustajaga. Seega on Vaidlustaja hinnangul rahalised vahendid Projekti täiel määral teostamiseks tagatud. Projekti raames on plaanis osaleda kolmel messil 2020. aasta hooajal ja samadel messidel 2021. aasta hooajal, mis tähendab juba regulaarset messidel osalemist. Messidel osalemise tulemusena on planeeritud suurendada ettevõtte ekspordi käivet, ning saadud vahenditest jätkatakse pidevalt messidel osalemist, millega saavutatakse Projekti pikaajalise mõju ja võimekuse tegevusi jätkata veelgi suuremas mahus. Rakendusüksus on välja toonud, et Projekti eelarve tegevuste elluviimiseks on optimaalne, kulutused on realistlikud ja põhjendatud. Vaidlustaja palub tühistada kriteeriumi 1 hinne 2,00 ja lugeda õigeks hindeks 3,00 ning kriteeriumi 3 hinne 1,83 ja lugeda õigeks hindeks 3,00. Rakendusasutuse seisukohad ja põhjendused Vaidlustaja esitas taotluse tegevuse toetamiseks, kus loomemajanduse valdkondades tegutsevad ettevõtjad arendavad oma ekspordivõimekust, sealhulgas vahendatakse teavet ja kontakte, korraldatakse ettevõtjate seminare, koolitusi, õppereise, kontaktüritusi, arenguprogramme, nõustamist ja mentorlust, arendatakse välja uusi tooteid ja teenuseid ning toetatakse nende turuletoomist, osaletakse messidel ning viiakse läbi uutele turgudele sisenemiseks vajalikke uuringuid. Määruse § 18 lõike 2 kohaselt viiakse hindamine läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamiskomisjon hindas 4 kriteeriumit: projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatust, projekti kuluefektiivsust ja taotleja suutlikkust projekti ellu viia. Hindajate ülesanne on hindamismenetluse käigus välja selgitada Määruses toodud toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks kõige paremad taotlused. Määruse § 19 lõike 2 alusel kuuluvad rahuldamisele need nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. Vaidlustatud otsusega jättis rakendusüksus Vaidlustaja poolt esitatud taotluse rahuldamata kuna taotlus sai koondhindeks 2,47 ning kriteeriumi 3 (projekti kuluefektiivsus) hindeks 1,83. Taotluse hindamisel teostas rakendusüksus HMS §-s 4 nimetatud kaalutlusõigust. HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Põhjendustes toodud arutluskäigus peab olema jälgitav, kas kriteerium on täidetud või mitte. Vastasel korral on tegemist põhjendamiskohustuse rikkumisega. Vaide lahendamisel on rakendusasutuse ülesanne analüüsida, kas rakendusüksus on hindamisel tehtud järeldusi arusaadavalt ja piisavalt motiveerinud, jätnud mingid olulised asjaolud välja selgitamata ja/või teinud hindamismenetluses selliseid vigu, mis võinuks kaalutlusotsust oluliselt mõjutada. Vaatamata asjaolule, et Vaidlustaja on vaidlustanud vaides üksnes esimese kriteeriumi ja kolmanda kriteeriumi hinded, analüüsis rakendusasutus vaidemenetluse käigus, kas otsuses toodud põhjendused on kooskõlas ja ei ole sisulises vastuolus hindamismetoodika kriteeriumidega. Rakendusasutus sisulist vastuolu ei tuvastanud. Rakendusüksus on otsuses kirjeldanud, miks ta loeb ettevõtte jätkusuutlikkust sh ekspordipotentsiaali keskpäraseks. Välja on toodud, et tootel puudub selge konkurentsieelis ning toote nõudlus on raskesti prognoositav kuna konkurents selles valdkonnas on suur. Vastava informatsiooni on rakendusüksus saanud esitatud taotlusest ja lisadokumentidest sh põhjalikust konkurentsianalüüsist, millele ka otsuses tähelepanu pööratakse. Hindamismetoodika esimese kriteeriumi kohaselt hinnatakse mh ka toote konkurentsieeliseid välisturul. Hinde „3,00“ kirjelduse kohaselt peab projektiplaanis olema vähemalt üks märkimisväärne konkurentsieelis välisturul. Rakendusüksus on hinnanud kolmandat kriteeriumit hindega 1,83 ja põhjendab seda otsuses sellega, et rahalised vahendid ei ole täiel määral tagatud, sest reaalsed kokkulepped rahastajatega puuduvad ehk on tõendamata. Nimetatu vastab hindamismetoodika kolmanda kriteeriumi hinde „1,00“ kirjeldusele. Samas põhjendas rakendusüksus rakendusasutusele vaidemenetluse käigus täiendavalt kolmanda kriteeriumi hindepunkti kujunemist ning möönis, et näiteks Projekti eelarve kavandatud tegevuste elluviimiseks on optimaalne, kulutused realistlikud ja põhjendatud ehk see osa vastab hindamismetoodika kolmanda kriteeriumi kohaselt hinde „4,00“ kirjeldusele. Kokkuvõttes kujunebki hinne erinevaid argumente kogumina hinnates ning rakendusüksus on otsuses välja toonud, et kuigi eelarve ja tegevused on läbimõeldud, ei ole tegevuste elluviimiseks vahendid tagatud. Rakendusasutus leiab, et vaatamata asjaolule, et otsuses toodud arutluskäiku oleks rakendusüksus pidanud veidi rohkem avama, on otsuses toodud hinded kooskõlas hindamismetoodika kriteeriumidega ja otsuses toodud põhjendustega. Otsus Eeltoodut arvestades ning tutvunud rakendusüksuse poolt antud selgitustega, asjas tähtsust omavate kogutud materjalidega ja võttes aluseks HMS § 85 punkti 4, rakendusasutus otsustab: 1) jätta vaie rahuldamata; 2) teha otsus teatavaks Vaidlustajale ja rakendusüksusele. Käesolevat vaideotsust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras halduskohtus. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Kadri Kilvet, [email protected], 6282224
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel