MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 07.08.2019 nr 138
Orliin OÜ
[email protected]
[email protected]
Vaideotsus
Lähtudes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigetest 2 ja 3 ning
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st 83, vaatas Kultuuriministeerium (edaspidi
rakendusasutus) läbi vaide Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) 07.06.2019.
a otsusele, millega jäeti rahuldamata Orliin OÜ (registrikood 10458088) (edaspidi Vaidlustaja)
taotlus EU53299 „Päikeseprillide Tropical ekspordiplaan 2020-21 hooajal“ (edaspidi Projekt või
Taotlus).
Faktilised asjaolud
Vaidemenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et Vaidlustaja esitas 05.05.2019. a
rakendusüksusele Taotluse kultuuriministri 30.12.2014. a määruse nr 12 ”Loomemajanduse
tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord”
(edaspidi Määrus) § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusele toetuse saamiseks.
Rakendusüksus vaatas Taotluse läbi ning leidis, et nii Vaidlustaja kui Taotlus vastavad Vabariigi
Valitsuse 21.08.2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste
menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi
Taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 4 ning Määruse §-des 10 ja 12 sätestatud nõuetele.
Rakendusüksus tegi 07.06.2019. a otsuse Taotluse rahuldamata jätmise kohta. Oma otsuses juhindus
rakendusüksus Taotluste menetlemise määruse §-dest 2 ja 4, § 7 lõikest 3, § 8 lõike 2 punktist 4 ja 5
ja lõikest 5, Määruse §-dest 10 ja 12, § 16 lõigetest 1 ja 2, §-st 18, § 19 lõigetest 1 ja 2 ning
rakendusüksuse ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjoni 28.05.2019. a koosoleku
protokollis nr 1.2-1/19/60 tehtud ettepanekust.
Vaidlustaja esitas rakendusüksuse otsuse peale 08.07.2019. a vaide. Rakendusüksus edastas vaide
10.07.2019. a rakendusasutusele. Vaide edastamisega rakendusasutusele otsustas rakendusüksus
loobuda HMS § 80 lõike 2 kohasest võimalusest vaie rahuldada.
Vaidlustaja põhjendused ja nõue
Vaidlustaja hinnangul jääb selgusetuks, miks on kriteeriumi „Projekti mõju meetme eesmärkide
saavutamisele“ hinnatud suhteliselt madala hindega 2,00 ning jätkusuutlikkus hinnatud keskpäraseks.
Ettevõtte ekspordimüügitulu moodustab kogu müügist 80%, mis on Eesti ettevõtete tulemusi
arvestades väga hea tulemus ja seetõttu hindab Vaidlustaja oma ekspordipotentsiaali kõrgeks. Samas
on rakendusüksus oma otsuse punktis 1 väitnud, et turupotentsiaali on analüüsitud ja on tehtud
põhjalik konkurentsianalüüs, aga ikkagi ei ole Vaidlustaja hinnangul rakendusüksus suutnud projekti
hindamisel toodete turupotentsiaali adekvaatselt hinnata, väites, et valdkonnas on konkurents väga
suur. Vaidlustaja väidab, et Euroopas on väga paljudes tarbekaupade ja aksessuaaride valdkondades
väga suur konkurents, kuid see ei takista Eesti ettevõtetel olla turul edukas.
Vaidlustaja hinnangul jääb selgusetuks, miks on kriteeriumi „Projekti kuluefektiivsus“ hinnatud
suhteliselt madala hindega 1,83. Projektiga seotud otsesed kulud jaotuvad 24 kuu peale ja on
plaanitud katta ettevõtte käibevahenditest, arvestades ettevõtte 2018 ja 2019 esimese poolaasta
majandustulemusi on selleks katteallikad olemas. Projektiga seotud kõrvalkulud (uute
kollektsioonide tootmine) finantseeritakse esmalt, nii nagu varasematel aastatel, pankade
finantseeringu abil. Nii Vaidlustajal endal kui ka tema omanikel on olemas piisavad tagatised
finantsasutustele ja pikaajaline koostöö Luminor ja Citadele pankadega varasemate hooaegade
kollektsioonide finantseerimisel. 2020. aasta hooajaks plaanitakse laovarude suurendamisse
investeerida 100 000 eurot. Kui projekti tulemusel peaks sõlmitama leping, mis vajab suuremaid
finantseeringuid kui 100 000 eurot on varuks plaan kaasata investoreid ühisrahastus platvormi
Fundwise kaudu, kellega esmane kohtumine on toimunud ning kes oli väga huvitatud koostööst
Vaidlustajaga. Seega on Vaidlustaja hinnangul rahalised vahendid Projekti täiel määral teostamiseks
tagatud. Projekti raames on plaanis osaleda kolmel messil 2020. aasta hooajal ja samadel messidel
2021. aasta hooajal, mis tähendab juba regulaarset messidel osalemist. Messidel osalemise
tulemusena on planeeritud suurendada ettevõtte ekspordi käivet, ning saadud vahenditest jätkatakse
pidevalt messidel osalemist, millega saavutatakse Projekti pikaajalise mõju ja võimekuse tegevusi
jätkata veelgi suuremas mahus. Rakendusüksus on välja toonud, et Projekti eelarve tegevuste
elluviimiseks on optimaalne, kulutused on realistlikud ja põhjendatud.
Vaidlustaja palub tühistada kriteeriumi 1 hinne 2,00 ja lugeda õigeks hindeks 3,00 ning kriteeriumi 3
hinne 1,83 ja lugeda õigeks hindeks 3,00.
Rakendusasutuse seisukohad ja põhjendused
Vaidlustaja esitas taotluse tegevuse toetamiseks, kus loomemajanduse valdkondades tegutsevad
ettevõtjad arendavad oma ekspordivõimekust, sealhulgas vahendatakse teavet ja kontakte,
korraldatakse ettevõtjate seminare, koolitusi, õppereise, kontaktüritusi, arenguprogramme,
nõustamist ja mentorlust, arendatakse välja uusi tooteid ja teenuseid ning toetatakse nende
turuletoomist, osaletakse messidel ning viiakse läbi uutele turgudele sisenemiseks vajalikke
uuringuid.
Määruse § 18 lõike 2 kohaselt viiakse hindamine läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika
järgi. Hindamiskomisjon hindas 4 kriteeriumit: projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele,
projekti põhjendatust, projekti kuluefektiivsust ja taotleja suutlikkust projekti ellu viia.
Hindajate ülesanne on hindamismenetluse käigus välja selgitada Määruses toodud toetuse andmise
eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks kõige paremad taotlused. Määruse § 19 lõike 2 alusel
kuuluvad rahuldamisele need nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks
vähemalt 2,50 ja mida ei ole üheski valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00.
Vaidlustatud otsusega jättis rakendusüksus Vaidlustaja poolt esitatud taotluse rahuldamata kuna
taotlus sai koondhindeks 2,47 ning kriteeriumi 3 (projekti kuluefektiivsus) hindeks 1,83. Taotluse
hindamisel teostas rakendusüksus HMS §-s 4 nimetatud kaalutlusõigust.
HMS § 56 lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida
kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Põhjendustes toodud arutluskäigus
peab olema jälgitav, kas kriteerium on täidetud või mitte. Vastasel korral on tegemist
põhjendamiskohustuse rikkumisega.
Vaide lahendamisel on rakendusasutuse ülesanne analüüsida, kas rakendusüksus on hindamisel
tehtud järeldusi arusaadavalt ja piisavalt motiveerinud, jätnud mingid olulised asjaolud välja
selgitamata ja/või teinud hindamismenetluses selliseid vigu, mis võinuks kaalutlusotsust oluliselt
mõjutada.
Vaatamata asjaolule, et Vaidlustaja on vaidlustanud vaides üksnes esimese kriteeriumi ja kolmanda
kriteeriumi hinded, analüüsis rakendusasutus vaidemenetluse käigus, kas otsuses toodud põhjendused
on kooskõlas ja ei ole sisulises vastuolus hindamismetoodika kriteeriumidega.
Rakendusasutus sisulist vastuolu ei tuvastanud. Rakendusüksus on otsuses kirjeldanud, miks ta loeb
ettevõtte jätkusuutlikkust sh ekspordipotentsiaali keskpäraseks. Välja on toodud, et tootel puudub
selge konkurentsieelis ning toote nõudlus on raskesti prognoositav kuna konkurents selles
valdkonnas on suur. Vastava informatsiooni on rakendusüksus saanud esitatud taotlusest ja
lisadokumentidest sh põhjalikust konkurentsianalüüsist, millele ka otsuses tähelepanu pööratakse.
Hindamismetoodika esimese kriteeriumi kohaselt hinnatakse mh ka toote konkurentsieeliseid
välisturul. Hinde „3,00“ kirjelduse kohaselt peab projektiplaanis olema vähemalt üks märkimisväärne
konkurentsieelis välisturul.
Rakendusüksus on hinnanud kolmandat kriteeriumit hindega 1,83 ja põhjendab seda otsuses sellega,
et rahalised vahendid ei ole täiel määral tagatud, sest reaalsed kokkulepped rahastajatega puuduvad
ehk on tõendamata. Nimetatu vastab hindamismetoodika kolmanda kriteeriumi hinde „1,00“
kirjeldusele. Samas põhjendas rakendusüksus rakendusasutusele vaidemenetluse käigus täiendavalt
kolmanda kriteeriumi hindepunkti kujunemist ning möönis, et näiteks Projekti eelarve kavandatud
tegevuste elluviimiseks on optimaalne, kulutused realistlikud ja põhjendatud ehk see osa vastab
hindamismetoodika kolmanda kriteeriumi kohaselt hinde „4,00“ kirjeldusele. Kokkuvõttes kujunebki
hinne erinevaid argumente kogumina hinnates ning rakendusüksus on otsuses välja toonud, et kuigi
eelarve ja tegevused on läbimõeldud, ei ole tegevuste elluviimiseks vahendid tagatud.
Rakendusasutus leiab, et vaatamata asjaolule, et otsuses toodud arutluskäiku oleks rakendusüksus
pidanud veidi rohkem avama, on otsuses toodud hinded kooskõlas hindamismetoodika
kriteeriumidega ja otsuses toodud põhjendustega.
Otsus
Eeltoodut arvestades ning tutvunud rakendusüksuse poolt antud selgitustega, asjas tähtsust omavate
kogutud materjalidega ja võttes aluseks HMS § 85 punkti 4, rakendusasutus otsustab:
1) jätta vaie rahuldamata;
2) teha otsus teatavaks Vaidlustajale ja rakendusüksusele.
Käesolevat vaideotsust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras halduskohtus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
Kadri Kilvet,
[email protected], 6282224