Haridus- ja Teadusministeerium Meie 05.08.2019 nr 12.1-1/5005-1
[email protected]
Ülevaade 2018. aastal Eestis antud
riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Austatud kolleegid
Esitame arvamuse saamiseks Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
koostatud ülevaate 2018. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.
Palume arvamust ülevaate kohta hiljemalt 28. augustiks k.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raigo Uukkivi
halduspoliitika asekantsler
Lisa(d):
Ülevaade 2018. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist
Ljudmilla Sokolnikova 611 3360
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Kaitseministeerium
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
2
Rahandusministeerium
ÜLEVAADE 2018. AASTAL EESTIS ANTUD
RIIGIABIST JA
VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST
2019
2
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3
1.1. Mõisted ja selgitused ................................................................................................................................ 4
1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus..................................................................................... 6
1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees ................................................................................ 7
1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta .......... 8
1.5. Kohtulahendid riigiabi valdkonnas .......................................................................................................... 8
2. RIIGIABI ...................................................................................................................................................... 10
2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus ........................................................................................................ 10
2.2. Riigiabi kogumaht Eestis ....................................................................................................................... 12
2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi .................................................................................................... 13
2.4. Sektoraalne abi ...................................................................................................................................... 15
2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ............................................................. 15
3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI .................................................................................................................... 16
3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi ...................................................................................................... 17
3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi ................................................................................................ 18
3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks .............................................. 18
3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris ................................................................................................. 18
4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .............................................................................. 20
5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .... 22
6. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 24
Lisa I ................................................................................................................................................................. 25
Lisa II ................................................................................................................................................................ 26
Lisa III ............................................................................................................................................................... 31
Lisa IV .............................................................................................................................................................. 33
Lisa V ................................................................................................................................................................ 34
Lisa VI .............................................................................................................................................................. 40
3
1. SISSEJUHATUS
Rahandusministeeriumile on konkurentsiseaduse § 49 lõikega 5 pandud ülesanne esitada
Vabariigi Valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist.
Sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi reeglite
ajakohastamisest Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2019. aastal toimunud
muudatused.
Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1
ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on
väljamaksete põhine.
Vastavalt komisjoni määrusele 794/20042 peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile
(edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta 30. juuniks, kuid
koondaruande koostab komisjon üldjuhul aasta lõpuks.
Käesolev ülevaade sisaldab ka võrdlust mujal Euroopa Liidus antud riigiabiga. Viimase
aruandetabeli (State Aid Scoreboard 2018) avaldas Euroopa Komisjon 24.01.2019 ja tabel
sisaldab andmeid 2017. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta. Tabel 2018. a andmetega
avaldatakse komisjoni poolt eeldatavalt 2019. a lõpus/2020. a alguses.
Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi
osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega3 seotud abiga tegeleb
Maaeluministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud menetluse eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on
sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses
ning kalandusturu korraldamise seaduses.
1
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis alates 1. jaanuarist 2009. Registri
põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registri põhimäärus“.
2
Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) nr 2015/1589, millega
kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140,
30.04.2004, lk 1).
3
Maaeluministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta
põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C 204, 01.07.2014) ja
Komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 193/1, 01.07.2014).
.
4
1.1. Mõisted ja selgitused
Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi.
Artikkel 107 lõige 1: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune
liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis
kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või
teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust”.
Riigiabi definitsiooni lepingu artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema
täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on
riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:
tegemist on majandustegevusega;
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (või on omistatav avalikule sektorile);
abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;
abimeede annab eelise abi saajale;
abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide
vahel ning kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult
riigiabi definitsiooni kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni
otsustuspraktika alusel.
Kuigi ELTL artikli 107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt
kokkusobimatu, nähakse sama artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga
kokkusobivad või mida võib siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et
liikmesriikidel on õigus abi anda või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist.
Komisjonil on ainuõigus otsustada, kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi
kokkusobivuse tõendamise kohustus on liikmesriigil.
Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise
loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud
vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt
kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega
kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi
andmise tingimusi.
Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel ehk horisontaalne riigiabi (näiteks abi teadus-
ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi,
tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks),
regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel ehk sektoraalne
riigiabi (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile4 ja transpordisektorile).
4
Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas erireeglid, mistõttu osadele
põllumajandus- ja kalandussektori toetustest ei kohaldata ELTL artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab
üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja
kalandussektori toetusi (näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi
rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed).
5
Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi
määruste alusel: nr 651/20145, nr 702/20146 ja nr 1388/20147. Grupierandi määrustega
kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise riigiabi
kokkusobivaks ühisturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi andmise loa
taotluse esitamisest.
Grupierandi teatiste kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme grupierandi
määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik.
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi, mida antakse
Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse8 alusel.
Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi9, põllumajandustoodete
esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi10, kalandussektori ettevõtjatele antav vähese
tähtsusega abi11, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav
vähese tähtsusega abi12) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud abi ülemmääraga.
Vähese tähtsusega abi andmisel ei ole vaja komisjoni teavitada.
Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus,
sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne.
Lühendid, mida ülevaates on kasutatud: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), EL-28
(Euroopa Liidu 28 liikmesriiki), EMKF (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond),
Erametsakeskus (Sihtasutus Erametsakeskus), ETAG (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur), EITK
(Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus, KaM (Kaitseministeerium), KeM
(Keskkonnaministeerium), KIK (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus), KULKA
(Eesti Kultuurkapital), KuM (Kultuuriministeerium), kultuuriabi (abi kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks), Lääne-Nigula VV (Lääne-Nigula Vallavalitsus), Rõuge VV
(Rõuge Vallavalitsus), MAK (Eesti Maaelu Arengukava), MeM (Maaeluministeerium), MES
(Maaelu Edendamise Sihtasutus), MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium),
MTA (Maksu- ja Tolliamet), Narva LAÖA (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet),
PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), RaM (Rahandusministeerium), RIA
(Riigi Infosüsteemi Amet), RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus), SA KredEx (Sihtasutus KredEx),
5
Komisjoni määrus (EL) nt 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1) koos muudatustega.
6
Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014).
7
Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete
tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014).
8
Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT
L 7, 11.01.2012).
9
Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013).
10
Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), muudetud komisjoni
määrusega (EL) 2019/316.
11
Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014).
12
Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
114, 26.04.2012, lk 8-13), pikendatud kuni 31.12.2020.
6
SA Archimedes (Sihtasutus Archimedes), SA Eesti Filmi Instituut/EFI (Sihtasutus Eesti Filmi
Instituut), SA Innove (Sihtasutus Innove), SA Tallinna INK (Sihtasutus Tallinna
Ettevõtlusinkubaatorid), TLN Ettevõtlusamet (Tallinna Ettevõtlusamet), SiM
(Siseministeerium), TLN Kultuuriamet (Talinna Kutuuriamet), TLN Linnakantselei (Tallinna
Linnakantselei), TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), TEHNOPOL (Sihtasutus
Tallinna Teaduspark TEHNOPOL), TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet),
Tallinna SNA (Tallinna Spordi-ja Noorsooamet), VTTA (Veterinaar- ja Toiduamet), VKE
(väikese ja keskmise suurusega ettevõtja), üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi (üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav vähese tähtsusega abi).
1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus
Riigiabi reeglite ajakohastamise raames vaatas komisjon üle kehtivad riigiabi andmise reeglid,
mille tulemusena kehtestati aastatel 2013-2019 mitu nõukogu ja komisjoni määrust ning
komisjoni raamistikku ning teatist, mis on leitavad komisjoni kodulehelt.
Alates 2015. aastast hakkas komisjon avaldama selgitusi (nn analüütilisi juhendeid) taristute
toetamist käsitlevate riigiabi reeglite kohta13. Liikmesriikide abistamiseks on komisjon
koostanud grupierandi määruse nr 651/2014 kohta kontroll-lehed14 ja avaldanud vastused
korduma kippuvatele küsimustele15.
2016. aastal avaldati riigiabi mõiste teatis, kus käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni
kõiki elemente.
Riigiabi reeglite ajakohastamise raames kehtestati riigiabi suunistes, raamistikes ja määrustes
(näiteks komisjoni määruse 651/2014 artikkel 9 ja Lisa III) nõue, mille kohaselt tuli kõikides
liikmesriikides alates 1. juulist 2016 avalikustada andmed abi otsuste kohta, kui abi summa
ületab 500 tuhat eurot16. Uute läbipaistvusnõuete täitmiseks on Euroopa Komisjon koostöös
liikmesriikidega loonud nn läbipaistvusmooduli17 (i. k Transparency Award Module – TAM).
Alates 1. juulist 2016 on Eesti teinud TAMi kokku 311 kannet18. TAMi andmete kandmine on
Eestis reguleeritud konkurentsiseaduse § 492 lõikega 32, maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse §-ga 451 ning kalandusturu korraldamise seaduse §-ga 472. Kord aastas
viib komisjon läbi läbipaistvusnõuete täitmise kontrolli, mille käigus saadab liikmesriigile
TAMis avaldatud andmete analüüsi ja palub selgitusi andmete esitamise tähtaja rikkumise
kohta.
Eestis on tänu riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile (RAR) horisontaalseteks eesmärkideks
ning transpordisektorile antav riigiabi ja kogu vähese tähtsusega abi avalik alates 2011.
aastast19, sealhulgas abi, mis jääb alla 500 tuhande euro.
13
Leitavad komisjoni kodulehelt ja Rahandusministeeriumi kodulehelt (rubriik „Riigiabi materjalid“) .
14
Kontroll-lehed on saadetud riigiabi koostöövõrgustikule.
15
Leitav komisjoni kodulehelt ja Rahandusministeeriumi kodulehelt.
16
Põllumajandusliku esmatootmise ja kalandusabi puhul kehtivad madalamad piirmäärad (vastavalt 60 tuhat eurot
ja 30 tuhat eurot) ning erireeglid. Läbipaistvusnõue kalandusabi osas jõustus 2017. aastal - grupierandiga hõlmatud
riigiabi kohta 01.01.2017 ja komisjoni teatise „Kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kontrollimise
suunised“ alusel antava riigiabi kohta 01.07.2017.
17
TAMi päring on leitav aadressil: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public/search/home/.
Sama päring on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt (rubriik „Riigiabi materjalid“).
18
Kannete arv on kajastatud seisuga 31.07.2019.
19
Päringuid registrisse saab teha Rahandusministeeriumi kodulehelt.
7
16.07.2018 võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud dokumendi parimate tavade juhend
riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks. Uus juhend asendab 2009. a parimate tavade juhendi
ja integreerib endasse 2009. a „Komisjoni teatise lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi
liikide käsitlemisel“.
Uues juhendis selgitab Euroopa Komisjon, kuidas ta rakendab riigiabi protseduure, et tagada
protseduuride kiirus, läbipaistvus ja prognoositavus. Muu hulgas selgitatakse juhendis näiteks
selliseid teemasid nagu
- eelteatise (pre-notification) menetlus, sealhulgas eelnevate mitteametlike kontaktide loomine
Euroopa Komisjoniga;
- riigiabi andmise loa taotluste (riigiabi teatiste) menetlemine komisjonis, sealhulgas
lisaküsimused liikmesriigile (tavapäraselt hiljemalt 4 nädalat pärast riigiabi teatise esitamist,
üldjuhul vaid 1 (maksimum 2) küsimuste ring);
- kiirendatud protsess lihtsate juhtumite puhul ja
- järelevalve riigiabi meetmete üle, mida komisjon teostab iga-aastaselt.
26.11.2018 võeti vastu nõukogu määruse (EL) 2015/1588 (nn võimaldamismäärus)
muudatused (kehtestatud nõukogu määrusega (EL) 2018/1911), millega laiendati nimetatud
määruse kohaldamisala. Võimaldamismäärusega antakse Euroopa Komisjonile õigus välistada
teatud abi eriliigid ELTL artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest (riigiabi loa
taotlemisest), määrus on aluseks komisjoni grupierandi määruste kehtestamiseks.
Nõukogu määruse (EL) 2015/1588 muudatused võimaldavad Euroopa Komisjonil hiljem lisada
grupierandi määrusesse nr 651/2014 riigiabi:
1) ELi keskselt hallatavate rahastamisvahendite või eelarveliste tagatiste kaudu
suunatavale või toetatavale rahastusele, kui abi seisneb riigi ressurssidest antavas
täiendavas rahastamises;
2) ELi Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu toetatavatele projektidele.
Hetkel käivad komisjoni grupierandi määruse nr 651/2014 muutmise avalikud
konsultatsioonid, mis kestavad kuni 27.09.2019. Määruse muutmise eelnõu esimene versioon
on avaldatud komisjoni kodulehel.
2019. aastal võttis komisjon vastu määruse nr 1408/2013 (põllumajanduslik vähese tähtsusega
abi) muutmise määruse 2019/31620, mis avalikustati Euroopa Liidu Teatajas 22.02.2019.
Muudatused jõustusid kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Muudatustega tõsteti põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärasid kaheastmelise
süsteemiga:
I aste: individuaalne piirmäär põllumajandustootjale 20 000 eurot, riigi ülempiir 1,25%
põllumajanduse kogutoodangust (Eestil 11 375 375 eurot), lisatingimusi ei ole;
II aste: individuaalne piirmäär põllumajandustootjale 25 000 eurot, riigi ülempiir 1,5%
põllumajanduse kogutoodangust (Eestil 13 650 450 eurot), sektoraalne ülempiir 50% riigi
ülempiirist, kõikide ülempiiride järgimine registris.
Hetkel kasutab Eesti I astme süsteemi.
1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees
Vastavalt komisjoni määrusele 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud andmete
põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Maaeluministeerium
esitab andmed põllumajandus- ja kalandussektoris ning osaliselt metsandussektoris antud
riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud valdkondades antud riigiabi
kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine.
20
ELT L 51, 22.02.2019.
8
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab informatsiooni raudteetranspordi
dotatsioonide kohta.
Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed aruandetabeliks (scoreboard).
1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja
grupierandi teatiste kohta
2018. aastal on Eesti esitanud komisjonile ühe riigiabi teatise, mille kohta tegi komisjon
positiivse otsuse21.
Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2018. aastal kokku 34. Määruse nr 651/2014 alusel esitati
30 grupierandi teatist22 erinevate abikavade ja üksikabi kohta, määruse nr 702/2014 alusel
esitati 3 grupierandi teatist23 ja määruse nr 1388/2014 alusel ühe grupierandi teatise24.
2019. aastal riigiabi teatisi seisuga 31.07.2019 esitatud ei ole.
Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2019. aastal kokku 16. Määruse nr 651/2014 alusel esitati
15 grupierandi teatist25 erinevate abikavade ja üksikabi kohta ja määruse nr 702/2014 alusel on
esitatud üks grupierandi teatis26.
1.5. Kohtulahendid riigiabi valdkonnas
Euroopa Kohtu lahend C-349/17 ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmise kohustusest.
Käesoleva aasta 5. märtsil tegi Euroopa Kohus olulise Eestit puudutava eelotsuse nn Eesti
Pagari asjas C-349/17. Eelotsus sisaldab kõigile toetuse andjatele ebaseaduslikult antud riigiabi
tagasinõudmise kohustusega seonduvalt olulisi juhiseid.
Vaidlus puudutas EASi otsust nõuda tagasi AS-ile Eesti Pagar antud toetus uue tootmisliini
ostmiseks, kuna rikutud oli ergutava mõju kriteeriumi, sest ettevõtja oli enne abitaotluse
esitamist juba sõlminud siduvaid kokkuleppeid projekti elluviimiseks.
Esimese olulise asjana tõi Euroopa Kohus oma otsuses välja, et liikmesriigi asutustel, kes abi
annavad, ei ole ülesannet kontrollida, kas asjaomasel abil on tegelik ergutav mõju või mitte,
vaid abi andja kohustus on kontrollida, kas neile esitatud abitaotlused vastavad või ei vasta ette
nähtud tingimustele. Täiendavalt seoses ergutava mõjuga lisas Euroopa Kohus, et liikmesriigi
21
Abikava SA.49827(2018/N) “Muudatused seoses nõustajate koolitamise toetusega”. Otsus käsitleb riigiabi
andmist kooskõlas Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning
maapiirkondades aastateks 2014–2020.
22
Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“,
numbrid SA.50065 kuni SA.52737) ja komisjoni kodulehelt.
23
Leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt ja komisjoni kodulehelt.
24
Number SA.51970, leitav komisjoni kodulehelt.
25
Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“,
numbrid SA.52884 kuni SA.55004) ja komisjoni kodulehelt.
26
Leitav Maaeluministeeriumi kodulehelt ja komisjoni kodulehelt
9
abi andjad peavad igal üksikjuhul kontrollima, milline on abi saaja poolt enne abitaotluse
esitamist võetud kohustuste täpne iseloom. Juhul, kui esineb tingimusteta ja õiguslikult siduv
kohustus enne taotluse esitamist, ei oma tähendust see, milline on lepingust väljumisega
seonduv kulu. Seega, kui abi saaja on enne abitaotluse esitamist võtnud tingimusteta ja
õiguslikult siduvaid kohustusi, ei ole tal õigust abi saada.
Kui abi andja hilisemalt tuvastab, et riigiabi on antud ebaseaduslikult, on abi andjal kohustus
ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta antud abi omal algatusel tagasi nõuda,
tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3. Lisaks selgitas Euroopa
Kohus, et abi tagasinõudmisel on abi andja kohustatud abisaajalt nõudma ka intressi, võttes
aluseks riigisisesed õigusnormid. Intressi on kohustus nõuda kogu ajavahemiku eest, mille
vältel abi saaja sai ebaseaduslikult antud abi kasutada. Üksnes abi tagastamiskohustust ilma
intressita ei saa lugeda ebaseadusliku olukorra tagajärgede täielikuks heastamiseks sobivaks,
kuna see ei taastaks endist olukorda ega kõrvaldaks täielikult konkurentsimoonutust.
Õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega seonduvalt tõi Euroopa Kohus oma lahendis välja, et
liikmesriigi asutus ei saa ekslikult abi andes tekitada abi saajas õiguspärast ootust, et abi on
seaduslik.
Viimaks selgitas Euroopa Kohus abi tagasinõudmisega seonduvalt aegumistähtaja osas, et abi
tagasinõudmisele ei või otseselt, kaudselt ega analoogia alusel kohaldada Euroopa Komisjoni
menetlusega sarnast kümneaastast tähtaega, vaid ebaseaduslik abi tuleb tagasi nõuda vastavalt
kohaldatavas riigisiseses õiguses ette nähtud rakendusnormidele.
Eesti kohtutes ei ole kõnealune vaidlus käesoleval hetkel veel lõpplahendini jõudnud.
10
2. RIIGIABI
2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus
Komisjoni viimane aruandetabel (scoreboard) käsitleb 2017. aastal Euroopa Liidus antud
riigiabi, mistõttu on käesolevas ülevaates toodud võrdlus Eestis ja Euroopa Liidus antud riigiabi
kogumahust 2017. aasta andmete baasil.
Komisjoni aruandetabelites ei kajastu riigiabi kogumahus selline abi, mida antakse üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel ja
raudteetranspordi dotatsioonid27. Aruandetabeliga võrreldavuse tagamiseks on tabelis 1
näidatud Eestis antud riigiabi üldmahu summa nii, nagu seda kajastab komisjon aruandetabel,
see tähendab ilma eelnimetatud abita.
Tabel 1. 2017. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes
Riigiabi kokku
Riigiabi
Riigiabi ilma Riigiabi
kalandus-
kokku põllumajandus- ja põllumajandussektorile
sektorile28
kalandussektorita
osakaal
osakaal
mln eurot mln eurot SKP-s mln eurot mln eurot
SKP-s (%)
(%)
EU -28 116 217,5 110 685,0 0,72 5503,8 0,04 28,7
Eesti 247,2 235,9 1,03 11,3 0,05 0,0
Austria 1 859,4 1 736,6 0,47 122,2 0,03 0,6
Belgia 2 317,7 2 204,8 0,50 112,9 0,03 0,0
Bulgaaria 744,1 662,9 1,31 81,0 0,16 0,2
Hispaania 3 642,1 3 023,4 0,26 616,2 0,05 2,5
Horvaatia 597,7 476,3 0,98 121,1 0,25 0,3
Holland 2 389,2 1 962,3 0,27 426,9 0,06 0,0
Iirimaa 674,3 528,3 0,18 145,9 0,05 0,1
Itaalia 5 769,8 4 746,2 0,28 1 014,2 0,06 9,4
Kreeka 510,4 427,3 0,24 82,9 0,05 0,2
Küpros 114,9 104,2 0,54 9,9 0,05 0,8
Leedu 454,9 441,4 1,05 12,3 0,03 1,2
Luksemburg 162,8 149,8 0,27 13,0 0,02 0,0
Läti 475,9 436,3 1,63 39,6 0,15 0,0
Malta 88,6 88,6 0,80 0,0 0,00 0,0
Poola 7 396,8 7 070,7 1,52 326,1 0,07 0,0
Portugal 863,0 836,5 0,43 25,9 0,01 0,6
Prantsusmaa 17 420,2 16 824,6 0,74 592,8 0,03 2,8
27
Komisjoni kontseptuaalsed ja metodoloogilised märkused „The 2018 Scoreboard – concepts and methodology.
Andmed raudteesektori toetamist koondas komisjon eraldi tabelisse (aruandetabeli rubriik „Subsidies to the
railway sector“.
28
Komisjoni aruandetabelis on kalandussektorile antud riigiabi osakaal SKP-s väiksem kui 0,00%.
11
Rootsi 4 353,7 4 335,3 6,66 16,8 0,00 1,6
Rumeenia 941,3 922,1 0,50 19,2 0,01 0,0
Saksamaa 42 861,8 42 313,2 X 547,5 0,02 1,1
Slovakkia 272,4 221,5 0,26 50,9 0,06 0,0
Sloveenia 381,6 367,6 0,85 14,0 0,03 0,0
Soome 2 139,9 1 821,3 0,82 318,5 0,14 0,1
Taani 4 490,8 4 396,8 X 91,8 0,03 2,2
Tšehhi 2 903,7 2 676,2 1,34 222,9 0,12 4,6
Ungari 3 294,7 3 127,5 2,53 167,2 0,14 0,0
Ühendkuningriik 8 848,8 8 547,6 0,37 300,8 0,01 0,4
Tabelis 1 on toodud andmed Euroopa Liidu 28 liikmeriigi kohta. Kuna komisjoni
aruandetabelis ei ole liikmesriigiti näidatud, kui suur on kokku riigiabi osakaal SKP-s, ei ole
neid andmeid võimalik võrrelda. Seetõttu on järgnevalt võrreldud liikmesriikide riigiabi
üldmahtu vaid absoluutsummades ja osakaalu SKP-s on võrreldud valdkonniti.
Vastavalt komisjoni aruandetabelile oli 2017. aastal Eesti (riigiabi maht absoluutarvudes 247,2
mln eurot) jätkuvalt väiksemate riigiabi andjate hulgas, kelleks olid lisaks Eestile Malta (88,6
mln eurot), Küpros (114,9 mln eurot), Luksemburg (162,8 mln eurot) ja Slovakkia (272,4 mln
eurot).
Nagu 2015. ja 2016. aastal, oli ka 2017. aastal Eestis antud riigiabi osakaal SKP-s ilma
põllumajandus- ja kalandussektorita kõrgem kui EL-28 riikides kokku (2016. a Eesti 0,82%,
EL-28 kokku 0,65%; 2017. a Eesti 1,03%, EL-28 kokku 0,72%). Põllumajandussektorile antava
riigiabi puhul oli Eestis antud riigiabi osakaal SKP-s EL-28 tasemel ehk 0,05%.
Täpsem ülevaade 2017. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi mahtudest ja riigiabi osakaaludest
SKP-s on kättesaadav komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt29.
29
State Aid Scoreboard 2018
12
2.2. Riigiabi kogumaht Eestis
Eestis antud riigiabi kogumaht 2018. aastal oli 304 241,1 tuhat eurot ja 2017. aastal 266 608,4
tuhat eurot30 (vt tabel 2).
Riigiabi kogumahus kajastub:
1) horisontaalne riigiabi;
2) regionaalabi;
3) sektoraalne riigiabi:
a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise,
töötlemise ja turustamisega seotud tegevuste toetamiseks ning teatud
metsandustegevuste toetamiseks);
b. kalandussektorile antav abi;
c. transpordisektorile antav abi.
4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks.
Riigiabi kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid)31.
Tabel 2. Eestis antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes 2017-2018
2017 2018
Riigiabi kokku
- tuhat eurot 266 608,4 304 241,1
32
- osakaal SKP-s (%) 1,31 1,18
Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 37 632,7 tuhat eurot
ehk 14,1%. Riigiabi osakaal SKP-s vähenes 0,13 protsendipunkti võrra.
Riigiabi kogumahu kasvu mõjutas peamiselt horisontaalse riigiabi väljamaksete kasv 56 395,2
tuhat eurot. Suurenesid ka regionaalabi väljamaksed 5 182,0 tuhat eurot, abi üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 2 200,4 tuhat eurot ning kasvas ka sektoraalse
riigiabi maht kokku 3 262,9 tuhat eurot (transpordisektorile antud abi arvel 1 808,333 tuhat eurot
ja põllumajandussektorile antud riigiabi arvel 1 454,6 tuhat eurot).
Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus tuhandetes eurodes abi vormide järgi.
Toetuse vormis anti 2018. aastal riigiabi 275 367,9 tuhat eurot ehk 90,5% riigiabi üldmahust.
Toetuste maht kasvas võrreldes 2017. aastaga 66 233,3 tuhat eurot.
Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2018. aastal
28 771,6 tuhat eurot ehk 9,5% riigiabi kogumahust ning vähenes võrreldes 2017. aastaga
28 331,5 tuhat eurot. Selles vormis antud abi mahu vänenemise tingis abimeetme
„Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris“ raames antava
maksusoodustuse summa vähenemine abi saajate ringi korrigeerimise tõttu.
30
Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel
ümardatud funktsiooniga “round“ ühe kohani pärast koma.
31
Raudtee dotatsioonid ja veerem: 2017. a 53,5 mln eurot, 2018.a hinnanguline summa 67,4 mln eurot.
32
SKP jooksevhindades 2017. aastal 23 615,1 mln eurot, 2017. aastal 25 678,1 mln eurot. Allikas:
http://www.stat.ee/rahvamajanduse-arvepidamine.
33
Toetused Tallinna, Pärnu ja Kärdla lennujaama rekonstrueerimiseks.
13
Väikese osa moodustasid tagatise vormis antud riigiabi (101,6 tuhat eurot ehk 0,03% riigiabi
kogumahust). Laenu vormis 2018. aastal riigiabi ei antud, 2017. aastal anti selles vormis riigiabi
31,3 tuhat eurot ehk 0,01% riigiabi kogumahust). Riskikapitali vormis34 2017. ja 2018. aastal
riigiabi ei antud.
2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi35
2018. aastal anti horisontaalset riigiabi 248 329,7 tuhat eurot (vt tabel 3).
Sellest 157 913,0 tuhat eurot ehk 63,6% moodustas keskkonnakaitseabi (2017. aastal 72,5%).
Teisel kohal on 66 065,3 tuhande euroga (26,6% horisontaalse riigiabi mahust) abi kultuuri
edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks (2017. aastal oli sellise abi maht 42 315,2 tuhat
eurot ehk 19,3% horisontaalse riigiabi mahust). Kolmandal kohal on teadus- ja
arendustegevusabi 13 263,6 tuhande euroga (5,3% horisontaalse riigiabi mahust). Võrreldes
2017. aastaga kasvas sellele eesmärgile antud riigiabi maht 5 209,7 tuhat eurot (2017. aastal
oli kasv 8 053,9 tuhat eurot ehk 3,7%).
Aastaga vähenes keskkonnakaitseabi maht 625,9 tuhat eurot. Kuigi tundvalt vähenes 2018. a
kütuse aktsiisisoodustuse summa põllumajandussektoris abi saajate ringi korrigeerimise tõttu
(vähenemine 28 169,6 tuhat eurot), hakati 2018. aastal rakendama uut skeemi biometaanituru
arendamise toetamiseks (AS Elering) ning kasvasid Keskkonnaministeeriumi ja KIKi toetused
(vastavalt elektrienergiat tootvate käitiste moderniseerimine ja kaugküttesüsteemide
investeeringud).
Kultuuriabi anti rohkem kui 2017. aastal 23 750,1 tuhat eurot, kasvas ka selle abi osakaal
horisontaalse riigiabi kogumahus. Selline olukord on endiselt tingitud peamiselt kultuuri
edendamise ja kultuuripärandi säilitamise suuremahulise abikava rakendamisest
(Kultuuriministeerium).
Teadus- ja arendustegevusabi väljamaksed kasvasid peamiselt EASi rakendatava ettevõtte
arenguprogrammi toetusmeetme ja SA Archimedes rakendusuuringute toetusmeetme arvelt.
Analoogselt 2017. aastaga moodustab spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule
antud abi horisontaalse riigiabi mahust ligikaudu 4,2 % (2018. aastal 10 504,2 tuhat eurot, 2017.
aastal 9 324,4 tuhat eurot). Sellele eesmärgile suunatud riigiabi väljamaksed on peamiselt
seotud Kultuuriministeeriumi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu
arendamise kava rakendamise ning RTK väljamaksetega piirkondade konkurentsivõime
programmist.
Muudele horisontaalsetele eesmärkidele antud riigiabi moodustas 2018. aastal alla 1,0% kogu
horisontaalse riigiabi mahust.
Regionaalabi anti 2018. aastal 11 134,5 tuhat eurot, mis on 29,0% rohkem kui 2017. aastal.
Peamised regionaalabi andjad 2018. aastal olid PRIA ja KIK (vastavalt 49% ja 40,7%
regionaalabi mahust). Regionaalabi kasvu mõjutas asjaolu, et hakkasid toimuma KIKi
väljamaksed, mis on seotud enne 2018. aastat tehtud rahastamisotsustega ressursitõhususe
meetmest.
34
Osalus aktsiakapitalis.
35
Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus
võrreldes EL keskmiste näitajatega.
14
Tabel 3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2017-2018
osakaal
horisontaalse
riigiabi
tuhat eurot
mahust,
muutus %-
des
2017 2018 +,- +,-
1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas 218 760,4 248 329,7 +29 569,3
1.1. teadus-ja arendustegevusabi 8 053,9 13 263,6 +5 209,7 +1,66
1.2. keskkonnakaitseabi 158 538,9 157 913,0 -625,9 -8,88
1.3. abi VKEdele 181,7 230,2 +48,5 +0,01
1.4. tööhõiveabi 61,7 147,5 +85,8 +0,03
1.5. koolitusabi 16,7 47,6 +30,9 +0,01
1.6. abi kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks 42 315,2 66 065,3 +23 750,1 +7,26
1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja
veetmise taristule antav abi 9 324,4 10 504,2 +1 179,8 -0,03
1.8. kohalikule taristule antav abi 267,9 158,3 -109,6 -0,06
2. Regionaalabi 8 630,0 11 134,5 +2 504,5
Kokku horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 227 390,4 259 464,2 +32 073,8
Täpsema ülevaate 2017. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab Lisa II.
Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2018. aastal (%)
AS Elering
MeM 33%
MKM 1%
0% EAS
4%
Töötukassa
0%
KuM KIK
23% 7%
KULKA
1%
KeM
12% MES
0%
TLN Linnakantselei
0%
EFI RTK PRIA/MTA
KaM 1% SA Archimedes 4% 13%
0% 1%
TLN Kultuuriamet
0%
15
Joonisel 1 on kajastatud 2018. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi
andjate lõikes. 2018. aastal olid suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks AS
Elering36 (86 566,4 tuhat eurot ehk 33% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust),
Kultuuriministeerium (58 589,7 tuhat eurot ehk 22%), PRIA/MTA37 (34 785 tuhat eurot ehk
13,0% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust) ja Keskkonnaministeerium38
(30 356,9 tuhat eurot ehk 11,7% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust).
Järgnesid KIK (16 911,7 tuhat eurot) EAS (11 619,3 tuhat eurot) ja RTK (9 924,6 tuhat eurot).
Nende abi andjate antud abi osakaal horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust oli
vastavalt 6,5%, 4,5% ja 3,8% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust.
Teiste abi andjate antud horisontaalse ja regionaalabi mahud jäid 2018. aastal alla 4% kogu
horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust.
2.4. Sektoraalne abi
Põllumajandussektorile anti 2018. aastal riigiabi summas 11 862,3 tuhat eurot ja 2017. aastal
11 282,9 tuhat eurot.
Kalandussektorile anti 2018. aastal riigiabi 0,8 tuhat eurot, 2017. aastal riigiabi ei antud.
Transpordisektorile anti 2018. aastal riigiabi summas 6 570,2 tuhat eurot ja 2017. aastal 8 475,8
tuhat eurot.
Lisas III on näidatud, kuidas jagunes riigiabi andmine 2018. ja 2017. aastal erinevate
abimeetmete vahel.
2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks
Seda liiki riigiabi anti 2018. aastal 26 343,6 tuhat eurot, mis on 6 884,3 tuhat eurot rohkem kui
2017. aastal. Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
osutamiseks MKM, KIK, RIA ja TTJA.
Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste
osutamiseks 2017. ja 2018. aastal erinevate abimeetmete vahel.
36
AS Elering annab abi elektrituruseaduse alusel kehtestatud toetuskava elektrienergia tootmiseks taastuvenergia
allikatest ja tõhusal koostootmisel (SA.36023(2014/NN)) ja SA.47354(2017/NN) raames ning abi biometaanituru
arendamiseks.
37
Siin ja ülevaates edaspidi sisaldab PRIA/MTA tähistus andmeid nii PRIA antava abi kohta kui ka abimeetme
„Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris“ kohta, mille puhul arvutab PRIA abi summa
MTA andmete alusel.
38
Keskkonnaministeerium andis riigiabi peamiselt abikava “Kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamine
üleminekuperioodil elektrienergiat tootvate käitiste moderniseerimiseks“ (SA.33449) alusel.
16
3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI
2018. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 46 310,5 tuhat
eurot39, mis on 8,7% rohkem kui 2017. aastal (vt tabel 4).
Tabel 4. Vähese tähtsusega abi 2017-2018 abi vormide lõikes (tuhat eurot)
Toetus Tagatis Laen Kokku
2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018
1. Horisontaalne
vähese tähtsusega abi 37 274,40 40 191,0 867,5 508,8 141,7 50,7 38 283,6 40 750,5
2. Üldmajandushuvi
vähese tähtsusega abi 3 320,00 3 962,4 0 0 0 0 3 320,0 3 962,4
3. Vähese tähtsusega
abi
põllumajandustoodete
esmatootmiseks 780,6 1 467,6 118,2 15,0 24,7 18,7 923,5 1 501,3
4.Vähese tähtsusega
abi kalandussektoris 73,4 68,8 0 27,5 0 0 73,4 96,3
Kokku 41 448,40 45 689,8 985,7 551,3 166,4 69,4 42 600,5 46 310,5
% 97,3 98,7 2,3 1,2 0,4 0,1 100,0 100,0
Analoogselt 2017. aastaga moodustas 2018. aastal suurima osa ehk 98,3% toetuse vormis antud
vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi osakaal on vähenenud
umbes kaks korda (2017. aastal oli osakaal 2,3%, 2018. aastal 1,2% üldisest vähese tähtsusega
abi mahust). Ka laenu vormis antud vähese tähtsusega abi samuti vähenes ja moodustas 2018.
aastal 0,1% üldisest vähese tähtsusega abi mahust.
Täpsema ülevaate 2018. aasta vähese tähtsusega abi meetmetest annab Lisa V.
39
Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel
ümardatud funktsiooniga „round“ ühe kohani pärast koma.
17
3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 40
Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning
põllumajandustootmises ja kalandussektoris antud abita) moodustas 2018. aastal 40 750,5 tuhat
eurot, kasvades võrreldes 2017. aastaga 2 466,9 tuhande euro võrra (vt tabel 5).
Tabel 5. Horisontaalne vähese tähtsusega abi andjate lõikes 2017-2018 (tuhat eurot)
Horisontaalse vähese Vähese tähtsusega abi (tuhat Osakaal vähese tähtsusega
tähtsusega abi andjad eurot) abi üldmahust (%)
2017 2018 +,- 2017 2018
Kaitseministeerium 50,0 80,0 +30,0 0,1 0,2
Keskkonnaministeerium 101,2 124,5 +23,3 0,3 0,3
Kultuuriministeerium 457,0 209,4 - 247,6 1,2 0,5
Rahandusministeerium 0,0 3,0 +3,0 0,0 0,0
Siseministeerium 0,0 43,3 +43,3 0,0 0,1
EAS 12 999,5 11 886,70 - 1 112,8 34,0 29,2
EITK 4,8 0,0 - 4,8 0,0 0,0
ETAG 38,6 58,0 +19,4 0,1 0,1
KIK 1 324,4 932,8 - 391,6 3,5 2,3
SA KredEx 741,1 573,2 - 167,9 1,9 1,4
MES 268,1 107,4 - 160,7 0,7 0,3
PRIA 11 711,8 12 610,0 +898,2 30,6 30,9
RTK 1 785,9 2 553,8 +767,9 4,7 6,3
Narva LAÖA 60,6 6,9 - 53,7 0,2 0,0
Eesti Töötukassa 7 463,4 9994,2 +2 530,8 19,5 24,5
SA Archimedes 0,8 33,6 +32,8 0,0 0,1
SA Erametsakeskus 695,8 569,4 - 126,4 1,8 1,4
SA Innove 0,0 175,2 +175,2 0,0 0,4
SA TLN INK 0,0 14,6 +14,6 0,0 0,0
TEHIK 41,0 0,0 - 41,0 0,1 0,0
TEHNOPOL 0,0 29,2 +29,2 0,0 0,1
Lääne-Nigula VV 12,8 25,1 +12,3 0,0 0,1
Rõuge VV 0,0 4,0 +4,0 0,0 0,0
Tartu Ülikool 2,8 19,9 +17,1 0,0 0,0
Tallinna Ettevõtlusamet 193,2 248,4 +55,2 0,5 0,6
Tallinna Kultuuriamet 330,8 437,9 +107,1 0,9 1,1
Tallinna SNA 0,0 10,0 +10,0 0,0 0,0
Kokku 38 283,6 40 750,5 +2 466,9 100,0 100,0
40
Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 artikli 3 lõikele 2 „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava
vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada
200 000 eurot. Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antava vähese
tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000
eurot“.
18
Analoogselt 2017. aastaga olid 2018. aastal suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega abi
andjateks PRIA, EAS ja Eesti Töötukassa (vastavalt 30,9%, 29,2% ja 24,5 horisontaalse vähese
tähtsusega abi mahust).
Eeltoodud abi andjatele järgnesid RTK (6,3% ), KIK 2,3%, SA KredEx ja SA Erametsakeskus
(mõlemad 1,4%) ja Tallinna Kultuuriamet (1,1%) horisontaalse vähese tähtsusega abi mahust.
Teiste abi andjate poolt antud horisontaalne vähese tähtsusega abi jäi 2018. aastal alla 1,0%.
3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi41
Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2018. aastal 3 962,4 tuhat
eurot (KIKi, SA KredEx ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse toetused) ja kasvasid võrreldes 2017.
aastaga 642,4 tuhat eurot.
3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks42
2018. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku
1 501,3 tuhat eurot (2017. aastal 923,5 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused
loomade tekitatud kahju hüvitamiseks olid 621,9 tuhat eurot, MESi tagatised 15,0 tuhat eurot
ning laenud 18,7 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse
alustamise ja palgatoetused 353,1 tuhat eurot, PRIA turuarendustoetus 5,1 tuhat eurot,
kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 18,2 tuhat eurot ja
erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele 465,7 tuhat eurot, KIKi toetused
keskkonnaprogrammist 14,4 tuhat eurot ning Rõuge Vallavalitsuse ettevõtlustoetus 1,6 tuhat
eurot.
Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kasv kokku oli 577,8 tuhat eurot ehk 62,6%, mis on
tingitud PRIA poolt 2018. a erakorralise toetuse andmisest ning Töötukassa ja Keskkonnaameti
toetuste kasvust (vastavalt 25,8% ja 34,8% 2017. a tasemest).
3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris43
Vähese tähtsusega abi kalandussektoris anti 2018. aastal kokku 96,3 tuhat eurot ehk 31,2%
rohkem kui 2017. aastal (2017. aastal 73,4 tuhat eurot). Kui 2017. aastal tagatise vormis vähese
41
Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikele 2: „Ühele üldist majandushuvi pakkuvat teenust
osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse
ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.“
42
Vastavalt komisjoni määrusega (EL) 2019/316 muudetud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 lõikele
2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot”. Lisaks ei tohi põllumajandustoodete tootmisega
tegelevatele ettevõtjatele sama perioodi jooksul Eestis antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 11 375 375
eurot (riigi limiit).
43
Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt kalandus- ja
vesiviljelussektori ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta
pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot”. Lisaks ei tohi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori
ettevõtjatele sama perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 3 930 000 eurot (riigi limiit).
19
tähtsusega abi kalandussektorile antud ei antud, siis 2018. aastal oli selles vormis antud vähese
tähtsusega abi 27,5 tuhat eurot (MESi tagatised).
20
4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU
2018. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku)
oli 350 551,6 tuhat eurot. Võrreldes 2017. aastaga kasvas see 41 342,7 tuhande euro võrra
(2017. aastal antud abi kogumaht oli 309 208,9 tuhat eurot) ehk 13,4%. Analoogselt eelmiste
aastatega ei ole toimunud märkimisväärset muudatust riigiabi ja vähese tähtsusega abi
proportsioonis (vt joonis 2).
Joonis 2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 2017-2018 (%)
100,00
13,78 13,21
90,00
80,00
70,00
60,00
50,00
86,22 86,79
40,00
30,00
20,00
10,00
0,00
2017 2018
riigiabi vähese tähtsusega abi
Ülevaate 2017. ja 2018. aasta riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtudest absoluutarvudes abi
andjate lõikes annab Lisa VI.
Tabel 6. 2017. ja 2018 suurimad abi andjad (% riigiabi ja vähese tähtsusega abi
kogumahust)
Riigiabi ja vähese 2017 2018
tähtsusega abi andja
AS Elering 25,1 24,7 ▼
PRIA/MTA 26,9 16,8 ▼
Kultuuriministeerium 13,0 16,8 ▲
KIK 7,0 10,5 ▲
Keskkonnaministeerium 5,2 8,7 ▲
EAS 8,0 6,7 ▼
Eesti Töötukassa 2,5 3,0 ▲
MKM 1,2 2,0 ▲
RIA 2,5 1,9 ▼
TTJA 3,4 1,3 ▼
EFI 2,1 1,1 ▼
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0
AS Elering
PRIA/MTA
KuM
KIK
KeM
EAS
RTK
Eesti Töötukassa
MKM
RIA
TTJA
EFI
MeM
SA Archimedes
TLN Kultuuriamet
KULKA
SA KredEx
Keskkonnaamet
Erametsakeskus
KaM
MES
TLN Ettevõtlusamet
SA Innove
TLN Linnakantselei
ETAG
SIM
Lääne-Nigula VV
TEHNOPOL
Tartu Ülikool
Joonis 3. 2018. aastal riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate lõikes (%)
SA Tallinna INK
Tallinna SNA
Narva LAÖA
Rõuge VV
RAM
EITK
TEHIK
Teiste abi andjate poolt antud abi jäi 2018. aastal alla 1,0% kogu riigiabi mahust (vt joonis 3).
21
Tori Vallavalitsus
VTTA
22
5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED
FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES
Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 7 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete
rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes.
Tabel 7. 2017. ja 2018. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht
finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot)
2017 2018
Eesti Välis- Eesti Välis-
KOKKU vahendid vahendid KOKKU vahendid vahendid
1. Horisontaalne riigiabi
kokku sealhulgas 218 760,4 201 238,8 17 521,6 248 329,7 212 928,6 35 401,1
1.1. teadus- ja arendustegevusabi 8 053,9 352,5 7 701,4 13 263,6 491,5 12 772,1
1.2. keskkonnakaitseabi 158 538,9 151 918,6 6 620,3 157 913,0 146 315,3 11 597,7
1.3 abi VKEdele 181,7 0,0 181,7 230,2 0,0 230,2
1.4. tööhõiveabi 61,7 44,7 17,0 147,5 77,4 70,1
1.5. koolitusabi 16,7 0,0 16,7 47,6 3,8 43,8
1.6. abi kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks 42 315,2 41 658,5 656,7 66 065,3 58 380,7 7 684,6
1.7. spordi- ja
mitmeotstarbelisele vaba aja
veetmise taristule antav abi 9 324,4 7 264,5 2 059,9 10 504,2 7 659,9 2 844,3
1.8. kohalikule taristule antav
abi 267,9 0,0 267,9 158,3 0,0 158,3
2. Regionaalabi 8 630,0 3 061,0 5 569,0 11 134,5 1 631,5 9 503,0
3. Sektoraalne riigiabi 19 758,7 5 753,5 14 005,2 18 433,3 10 773,0 7 660,3
3.1. põllumajandus 11 282,9 5 753,5 5 529,4 11 862,3 7 072,2 4 790,1
3.2 transport 8 475,8 0,0 8 475,8 6 570,2 3 700,0 2 870,2
3.2. kalandus 0,0 0,0 0,0 0,8 0,8 0,0
4. Riigiabi üldist
majandushuvi pakkuvate
teenuste osutamiseks 19 459,3 7 043,9 12 415,4 26 343,6 10 431,6 15 912,0
Riigiabi kokku 266 608,4 217 097,2 49 511,2 304 241,1 235 764,7 68 476,4
Vähese tähtsusega abi 42 600,5 14 487,9 28 112,6 46 310,5 15 135,7 31 174,8
Riigiabi ja vähese tähtsusega
abi KOKKU 309 208,9 231 585,1 77 623,8 350 551,6 250 900,4 99 651,2
2017.-2018. aastal anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi peamiselt Eesti vahenditest.
23
Välisvahendid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid.
24
6. KOKKUVÕTE
2018. aastal toetati ettevõtjaid Eesti riigi ja EL vahenditest kokku (riigiabi ja vähese tähtsusega
abi kokku) 350, 6 mln euroga, millest suurema osa ehk 86,2% moodustas riigiabi. 2017. aastal
anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 309,2 mln eurot, millest riigiabi moodustas 87,2%.
2018. aastal suurim abi andja oli AS Elering (24,7% kogumahust), kellele järgnes PRIA/MTA
(16,8% kogumahust). Kolmandal kohal oli Kultuuriministeerium (16,8%), seejärel KIK
(10,5%), Keskkonnaministeerium (8,7%), EAS (6,7%), Töötukassa (3,0%), MKM (2,0%), RIA
(1,9%), TTJA (1,3%) ja EFI (1,1%). Teiste abi andjate osakaalud moodustasid vähem kui 1%
abi kogumahust.
Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 37,6 mln eurot ehk
14,1% ja moodustas 304,2 mln eurot. Riigiabi osakaal SKP-s vähenes 0,13 protsendipunkti
võrra.
Toetuse vormis anti 2018. aastal riigiabi 275,4 mln eurot ehk 90,5% riigiabi üldmahust.
Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis anti 2018. aastal riigiabi 28,8 mln eurot ehk 9,5%
riigiabi kogumahust, tagatise vormis 0,1 mln eurot ehk 0,03% riigiabi kogumahust. Muudes
vormides riigiabi 2018. aastal ei antud.
Vähese tähtsusega abi kogumaht 2018. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku
46,3 mln eurot. Analoogselt 2017. aastaga moodustas 2018. aastal suurima osa ehk 98,7%
toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi
osakaal on vähenenud (2017. aastal 2,3%, 2018. aastal 1,2% üldisest vähese tähtsusega abi
mahust). Vähese tähtsusega abi laenud moodustasid 2017. aastal 0,1% üldisest vähese
tähtsusega abi mahust.
25
Lisa I
2017. JA 2018. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot)
Maksuvabastus ja
Toetus maksusoodustus Laen Tagatis KOKKU
Abi eesmärgid 2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018
1. Horisontaalne riigiabi 161 593,4 219 558,1 57 103,1 28 771,6 31,3 0,0 32,6 0,0 218 760,4 248 329,7
1.1. teadus-ja arendustegevusabi 8 053,9 13 263,6 8 053,9 13 263,6
1.2. keskkonnakaitseabi 101 435,8 129 141,4 57 103,1 28 771,6 158 538,9 157 913,0
1.3. abi VKEdele 181,7 230,2 181,7 230,2
1.4. tööhõiveabi 61,7 147,5 61,7 147,5
1.5. koolitusabi 16,7 47,6 16,7 47,6
1.6. abi kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks 42 282,6 66 065,3 32,6 0,0 42 315,2 66 065,3
1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele
vaba aja veetmise taristule antav abi 9 293,1 10 504,2 31,3 0,0 9 324,4 10 504,2
1.8. kohalikule taristule antav abi 267,9 158,3 267,9 158,3
2. Regionaalabi 8 464,2 11 101,4 165,8 33,1 8 630,0 11 134,5
3. Sektoraalne riigiabi 19 617,7 18 364,8 141,0 68,5 19 758,7 18 433,3
3.1. põllumajandussektor 11 141,9 11 794,6 141,0 67,7 11 282,9 11 862,3
3.2. kalandussektor 0,0 0,0 0,0 0,8 0,0 0,8
3.3. transpordisektor 8 475,8 6 570,2 0,0 8 475,8 6 570,2
4. Riigiabi üldist majandushuvi
pakkuvate teenuste osutamiseks 19 459,3 26 343,6 19 459,3 26 343,6
KOKKU 209 134,6 275 367,9 57 103,1 28 771,6 31,3 0,0 339,4 101,6 266 608,4 304 241,1
% 78,44 90,51 21,42 9,46 0,01 0,00 0,13 0,03 100,00 100,00
* sisaldab toetuste all ka riigiabi, mida antakse kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse kasutusse andmise abikava raames.
26
Lisa II
2017. JA 2018. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA
REGIONAALABI (tuhat eurot)
HORISONTAALNE RIIGIABI
Abi andja Abimeede/eesmärk 2017 2018
Teadus- ja arendustegevusabi
Kaitseministeerium Kaitsetööstuse arendustoetused (SA.46767) 0,0 400,0
EAS 6 926,3 10 513,9
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede
(SA.44471) 1 663,3 4 884,8
Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027) 230,1 323,3
Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020
(SA.39872) 4 771,8 5 305,8
Tootmisettevõtete arendustoetus (SA.34877) 261,0 0,0
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetus
(SA.40835) 0,1 0,0
MKM 91,5 91,5
Rakendusuuringu tellimine (üksikabi) (SA.48006) 91,5 30,5
Rakendusuuringu tellimine (üksikabi) (SA.51067) 0,0 61,0
RTK 5SA.51067 SA.51067
(Interreg V-A) EE-LVSA.51067)
- Estonia-Latvia (GBER)
SA.45041 84,8 165,3
SA Archimedes Rakendusuuringute toetamine nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (SA.43183) 951,3 2 092,9
Kokku teadus- ja arendustegevusabi 8 053,9 13 263,6
R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X)
Keskkonnakaitseabi
R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X)
Keskkonnaministeerium 15 952,5 30 356,9
Abikava “Kasvuhoonegaaside saastekvootide
tasuta eraldamine üleminekuperioodil
elektrienergiat tootvate käitiste
moderniseerimiseks“ (SA.33449) 14 437,1 28 449,7
Saastetasu asendamise ja energiatõhususe
edendamise kava (SA.41385) 1 515,4 1 907,2
Majandus- ja Kütteainena kasutatud biogaasi aktsiisivabastus
Kommunikatsiooniministeerium (SA.40745) 610,7 448,8
AS Elering 77 472,3 86 566,4
Toetuskava elektrienergia tootmiseks
taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel
(SA.36023(2014/NN)) 77 472,3 47 617,3
Toetuskava SA.36023(2014/NN)) elektrienergia
tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal
koostootmisel muutmine (SA.47354(2017/NN)) 0,0 36 419,0
Biometaanituru arendamise toetamine (SA.49198) 0,0 2 530,1
27
KIK 8 011,0 12 218,1
Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud
riigiabi andmise tingimused (SA.39671) 1 390,7 620,4
Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise
tingimused (SA.44282) 6 620,3 11 597,7
PRIA/MTA Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus
põllumajandussektoris44 (2017. a SA.45430 ja
SA.48504; 2018. a SA.48504) 56 492,4 28 322,8
Kokku keskkonnakaitseabi 158 538,9 157 913,0
Abi VKEdele
RTK (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia
(SA.45041) 0,0 2,5
EAS 181,7 227,7
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede
SA.44471 (VKEde messidel osalemine) 140,5 204,6
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetus
(SA.40835) 41,2 23,1
Kokku abi VKEdele 181,7 230,2
Tööhõiveabi
Töötukassa 61,7 147,5
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020
(SA.40451) 2,8 28,5
Tööhõiveprogramm 2016-2017 (SA.44051) 2,0 0,0
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale (2016-2020) (SA.44055) 17,2 51,5
Tööhõiveprogramm 2016-2017 (2) (SA.45431) 10,5 0,0
Tööhõiveprogramm 2017-2020 (SA.48298) 29,2 65,0
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks (II) (SA.48573) 0,0 2,5
Kokku tööhõiveabi 61,7 147,5
Koolitusabi
Töötukassa Tööhõiveprogramm 2017-2020 (SA.48298) 0,0 3,8
EAS 16,7 43,8
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus
2014-2020 (SA.40835) 0,0 2,1
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede
(SA.44471) 11,0 35,3
Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine
(SA.39872) 5,7 6,4
Kokku koolitusabi 16,7 47,6
Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks
SA Eesti Filmi Instituut 6 478,0 3 809,4
44
Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel.
28
Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“
(SA.37526(2013/N)) 5 764,3 3 680,2
Film Estonia toetuskava (SA.44156) 162,7 0,0
Abikava “EV100 teledraamasari /Estonian
Republic 100 high-end mini TV series”(SA.48110) 551,0 129,2
Eesti Kultuurkapital Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“
(SA.37526(2013/N)) 2 014,9 1 339,7
Kultuuriministeerium 32 527,4 50 988,3
Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“
(SA.37526(2013/N)) 653,5 762,5
Eesti kultuur maailmas 2017 (SA.47560) 563,3 0,0
Eesti kultuur maailmas 2018 (SA.49204) 0,0 370,4
Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused
(muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine)
(SA.41207) 63,8 54,0
Kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse
kasutusse andmise abikava (SA.45819) 863,1 863,1
Riiklik hüvitis rahvusvahelise näituse omaniku
kantud kahju eest (SA.38391 (2014/N)) 32,6 54,3
Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise
abikava (SA.46893) 30 351,0 48 884,0
EAS 234,2 405,3
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus
2014-2020 (SA.40835) 0,0 17,7
Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus
toetamine (SA.43105) 64,1 71,2
Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine
(SA.44759) 170,1 110,6
Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus
(SA.45890) 0,0 205,8
Maaeluministeerium Investeeringutoetus Sihtasutusele Eesti
Maaelumuuseumid kultuuri edendamiseks ja
kultuuripärandi säilitamiseks (SA.52302) 0,0 1 365,0
RTK Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetus (SA.41188) 368,3 7 233,4
Tallinna Kultuuriamet 692,3 924,2
Tallinna Lauluväljaku raadiotorni
rekonstrueerimine ja laulukaare trosside
vahetamine (SA.48402) 402,8 41,1
Tallinna Lauluväljaku hoonete ja rajatiste
renoveerimine (SA.48854) 289,5 0,0
Tallinna Lauluväljaku hoonete ja rajatiste
renoveerimine (2) (SA.51900) 0,0 529,1
Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak tegevuskulude
toetus (SA.52153) 0,0 250,0
Eesti Kooriühingu festivali EUROPA CANTAT
XX korraldamine Tallinnas 2018. aastal
(SA.51468) 0,0 104,0
Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 42 315,2 66 065,3
Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule
Kultuuriministeerium Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise
taristu arendamise abikava (SA.43915) 7 261,3 7 601,4
29
MES Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-
2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks
(SA.44753) 31,3 0,0
EAS 11,3 320,9
Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide
ja ekspordivõimekuse arendamise toetus
(muutmine 2016) (SA.45631) 11,3 0.0
Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetus
- 2014–2020 (SA.47880) 0,0 320,9
RTK 2 020,4 2 523,4
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetus (SA.41188) 2 020,4 2 206.7
(Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 0,0 316,7
Kalevi Keskstaadioni I etapi rekonstrueerimise
Tallinna Linnakantselei finantseerimine (SA.47641) 0,0 58,5
Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 9 324,4 10 504,2
Kohalikule taristule antav abi
KIK Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise
tingimused (SA.43899) 267,9 158,3
Kokku kohalikule taristule antav abi 267,9 158,3
KOKKU horisontaalne riigiabi 218 760,4 248 329,7
REGIONAALABI
Abi andja Abikava/eesmärk 2017 2018
EAS Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus
(SA.45890) 0,0 103,9
KIK 1 912,4 4 535,3
KIK Keskkonnaprogrammist grupierandiga
hõlmatud riigiabi andmise tingimused
(SA.39671) 770,0 0,0
Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud
rahast regionaalabi andmine (X 583/2009) 1 142,4 629,2
Investeeringud parimasse võimalikku
ressursitõhusasse tehnikasse;
ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-
rakenduste toetamine (SA.46220) 0,0 3 906,2
MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) - Ü
(2017.a SA.41813; 2018. a SA.49878) 165,8 33,1
PRIA 6 551,8 5 462,2
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav
keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate
põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise
investeeringutoetus (SA.43185) 1 811,2 1 320,2
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav 2 743,0 3 401,1
30
mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete
töötlemise ning turustamise investeeringutoetus
(SA.41922)
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava
tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus
(SA.43265) 1 889,3 30,6
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav
keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate
põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise
investeeringutoetus (2) (SA. 46779) 102,8 1 259,1
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava
tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (2)
(SA.47023) 5,5 160,1
MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi
„Investeeringud põllumajandustoodete
töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav
mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete
töötlemise ning turustamise investeeringutoetus
(3) (SA.51282) 0,0 35,6
KOKKU regionaalabi 8 630,0 11 134,5
31
Lisa III
2017. JA 2018. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot)
Abi andja Abimeede/eesmärk 2017 2018
Põllumajandussektor
PRIA 8 490,1 11 008,3
Põllumajandusloomade aretustoetus (SA.46980) 2 401,6 4 203,4
Turuarendustoetus (2017. a SA.47292; 2018. a
SA.50035) 187,2 171,8
Põllumajandustootja asendamise toetus (SA.39547) 500,0 480,7
Kindlustustoetus (SA.40488) 9,9 3,9
MAK 2014-2020 meetme 12 „ Natura 2000“ alal
asuva erametsamaa kohta antav toetus (SA.47248) 4 016,0 4 309,4
MAK 2014-2020 meetme 8 Metsaala arengu ja
metsade elujõulisuse parandamise
investeeringutoetus (SA.41648) 1 030,7 1 411,6
MAK 2014–2020 meetme 1 Teadmussiirde
pikaajalised programmid (2017. a SA.41637; 2018. a
SA.41637 ja SA.48817) 65,5 98,0
MAK 2014–2020 meetme 2.1 „Nõustamisteenuse
toetamine“ metsanduse valdkonnas (SA.41636) 9,5 6,1
MAK 2014–2020 meetme 9 „Tootjarühma loomise
ja arendamise toetus“ raames antav starditoetus
metsandussektori tootjarühmadele (SA.
42893(2015/N)) 200,0 190,0
MAK 2014–2020 meede 2.3 „Nõustajate
koolitustoetus“ (SA.41173(2015/N)) 69,7 123,1
MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja
teavitus” rames antud teadmussiirde ja teavituse
toetus (SA.41986 ja SA.49253) 0,0 10,3
Maaeluministeerium Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste
hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2017. a
SA.47034; 2018. a SA.49733) 699,6 786,3
MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava)
(SA.41494) 141,0 67,7
Veterinaar- ja Toiduamet Sigade Aafrika katku likvideerimise kulude katmine
ja kahjude hüvitamine põllumajandustootjatele, kes
on VKE-d (SA.45614) 1 952,2 0,0
Kokku põllumajandussektor 11 282,9 11 862,3
Kalandussektor
MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava)
(SA.41494) 0,0 0,8
Kokku kalandussektor 0,0 0,8
Transpordisektor
32
TTJA Investeering Tallinna lennujaama lennualataristusse
SA.39315 (2015/N) 8 475,8 2 870,2
MKM 0,0 3 700,0
Pärnu lennujaama rekonstrueerimine (SA.51569) 0,0 2 700,0
Kärdla lennujaama rekonstrueerimine (SA.51570) 0,0 1 000,0
Kokku transpordisektor 8 475,8 6 570,2
KOKKU sektoraalne riigiabi 19 758,7 18 433,3
33
Lisa IV
2017. JA 2018. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE
TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot)
Abi andja Abikava/eesmärk 2017 2018
MKM 2 868,5 2 893,0
Postiteenused - hüvitis perioodiliste väljaannete edastamise eest 1 253,5 1 278,0
Väikelennujaamade dotatsioon 1 615,0 1 615,0
KIK 6 728,1 15 298,9
Perioodi 2014-2020 veemajanduse toetamine 2 552,7 7 760,3
KKP veemajanduse SGEI 4 175,4 7 538,6
RIA Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused
ja investeeringute kava koostamise kord 7 678,0 6 562,1
TTJA Sviby, Triigi, Sõru, Naissaare ja Kihnu sadamate rekonstrueerimine 2 184,7 1 589,6
KOKKU riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 19 459,3 26 343,6
34
Lisa V
2017. JA 2018. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot)
Abi andja Abikava/eesmärk 2017 2018
Vähese tähtsusega abi
Kaitseministeerium Patriootilise filmi- ja videoloomingu toetamine 50,0 80,0
Keskkonnaministeerium 101,2 124,5
Meetme„ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“
tegevuse 4.3.2 „Energia- ja ressursijuhtimise
alaste koolituste läbiviimine“ (koolitus) 0,0 86,2
Meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“
tegevus 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise
alase teadlikkuse tõstmine" 0,0 0,045
Saastetasu asendamise vähese tähtsusega abi
kava 9,7 8,5
Riigivara võõrandamine SA-le Aidu
Veespordikeskus (üksikabi) 91,5 0,0
Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine
Lääne-Harju vallale 0,0 29,8
Kultuuriministeerium 457,0 209,4
Arhitektuuri ja Disaini Projektid 2018
0,0 34,9
Programm „Muusikafestivalid, -korraldajad ja
- kollektiivid 2017“ 392,0 0,0
Läänemere Kunstisadama eelprojekti
koostamine 65,0 0,0
Heliloomingu tellimine ja muusikaalased
väljaanded 2018 0,0 147,0
Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine
Eestis 2018 0,0 27,5
Kommunikatsioonibüroo JLP AMIF projekti
Siseministeerium toetus 0,0 43,3
Toetus Tartu Ülikoolile planeerimiskonverentsi
Rahandusministeerium korraldamiseks (üksikabi) 0,0 3,0
EAS 12 999,5 11 886,7
Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise
programm perioodil 2014-2020 198,2 16,9
Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 0,0 5,6
Ettevõtlusteadlikkuse arendamine – nõustamine
MAKi kaudu 82,7 95,7
Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 4 027,2 3 682,7
Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 1 398,2 2 861,1
Innovatsiooni- ja arendusosakute toetus 1 479,5 921,6
Ettevõtjate võrkudega liitumise programm 56,3 302,7
Keskkonnasõbraliku innovatsiooni arendamine
IKT abil 12,8 0,0
Klastrite arendamise toetus 2014-2020 1 126,7 1 302,6
Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete
arendamise programm „Start-up Eesti“ 3,0 80,8
45
2018. a kulud olid 27,65 eurot.
35
Loomemajanduse tugistruktuuride,
ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise
toetamise toetus VTA 2014-2020 3 055,9 1 370,4
Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine,
teadmiste ja oskuste arendamine ning
loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime
suurendamine 205,9 14,4
Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni
toetamine 0,0 0,7
Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
toetamine 2014-2020 604,8 594,4
Rahvusvaheliste suursündmuste toetus 2014-
2020 194,8 206,4
Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 188,4 177,4
Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu-
toetus 365,1 0,0
Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise
toetamine 0,0 1,3
Välismessitoetus 0,0 118,0
Välisvärbamise toetus 0,0 134,0
Eesti Töötukassa 7 463,4 9 994,2
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 876,4 2 527,5
Tööturuteenuste ja –toetuste seadus ning
Tööhõiveprogramm 2016-2017 4 479,8 4 390,5
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale 2016-2020 2 107,2 3 076,2
ETAG 38,6 58,0
7. raamprogrammi ja COST koostöövõrgustiku
projektide ettevalmistustoetus 38,6 37,8
Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine "Mobilitas Pluss" 0,0 20,2
KIK 1 324,4 932,8
Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse
laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise
tingimused“ 617,0 185,6
Ressursitõhususe VTA (auditid ja
investeeringud) 125,5 173,3
Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise
tingimused 581,9 573,9
MES 268,1 107,4
Otselaen vähese tähtsusega abina 62,9 18,8
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 205,2 88,6
PRIA 11 711,8 12 610,0
MAK 2014–2020 meetme 19 „Toetus LEADERi
kohalikule arengule” raames antav LEADER-
projektitoetus 2 894,2 4 497,9
MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud
majandustegevuse mitmekesistamiseks
maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse
suunas” 5 786,5 4 380,8
36
Turuarendustoetus MPKS46 alusel 528,8 553,0
MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud
materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja
metsamajanduse taristu arendamine ja hoid”
raames antav põllu- ja metsamajanduse taristu
arendamise ja hoiu investeeringutoetus 693,5 851,6
MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja
teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste
korraldamine”, „Esitlus- ja teavitustegevuste
korraldamine” ning „Ettevõtete külastuste ja
õpiringide korraldamine” raames antav
teadmussiirde ja teavituse toetus 20,2 20,9
MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja
teavitus” tegevuse liigi „Pikaajalised
programmid” raames antav teadmussiirde
pikaajaliste programmide rakendamise toetus 52,8 93,8
EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia
rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 1 624,8 2 140,2
MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö”
tegevuse liigi „Uute toodete, tavade, protsesside
ja tehnoloogiate arendamine” raames antava
uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate
arendamise toetus 111,0 66,4
MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö”
alameetme „Innovatsiooniklaster” raames antav
innovatsiooniklastri toetus 0,0 5,4
RTK 1 785,9 2 553,8
(Interreg V-A) EE-LV- Estonia-Latvia47 113,8 556,1
Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogramm48 11,9 46,8
Kesk-Läänemere programm 2014-202049 71,0 0,0
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
investeeringute toetus 2014-202050 299,7 405,8
Piirkondlikud algatused tööhõive ja
ettevõtlikkuse edendamiseks51 112,3 1,2
Piirkondlikud algatused tööhõive ja
ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017–
2023 0,0 145,7
Regionaalsete kompetentsikeskuste
arendamine52 0,0 73,6
Starditoetus 2014-2020 1 177,2 1 324,6
SA Archimedes 0,8 33,6
46
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus.
47
Registrile andmete esitamisega tegeles EAS. Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
48
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
49
Rahastamisotsused tehakse programmi sekretariaadi poolt, mis asub Soomes. Enne 01.09.2018 asus EASis
programmi Eesti infopunkt, millele oli muuhulgas pandud lepinguga kohustus kanda Eesti ettevõtetele antava abi
andmed registrisse. Alates 01.09.2018 hakkas EASi kohustusi selles osas täitma RTK.
50
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
51
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
52
Abimeede on 01.09.2018 üle antud RTK-le.
37
Rakendusuuringute toetamine nutika
spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 0,8 8,8
Tegevuse “Teaduse populariseerimine”
alategevus “Teeme+” 0,0 24,8
SA Erametsakeskus Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 695,8 569,4
SA Innove 0,0 175,2
Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise
toetamine 0,0 128,0
Uudsete lahenduste väljatöötamine ja
elluviimine sotsiaalvaldkonnas 0,0 47,2
SA KredEx 741,1 573,2
Tingimused väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjate laenu käendamiseks 316,3 420,2
Ettevõtluslaenude ja pangagarantii käendus
suurettevõtetele 346,0 0,0
Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu
väljastamiseks" raames 78,8 31,9
Päikesepaneelide investeeringutoetus 0,0 121,1
Narva LAÖA 60,6 6,9
Narva alustavate ettevõtjate projektide
kaasfinantseerimine 3,2 6,9
Uusi töökohti loovate ettevõtjate toetamine 57,4 0,0
Tallinna Ettevõtlusamet 193,2 248,4
Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 28,7 16,0
Mittetulundustegevuse toetus 0,0 88,5
Toetus Eestis toimuvatel messidel osalemiseks 72,2 64,2
Uute töökohtade loomise toetus 92,3 79,7
EITK Intellektuaalomandi tugiteenused 4,8 0,0
Sihtasutus Tallinna
Ettevõtlusinkubaatorid 0,0 14,6
Arengutoetuse kasutamise kord alates 2014 0,0 5,0
Välisturgudele sisenemise toetuse andmise kord
alates 2014 0,0 9,6
Sihtasutus Tallinna Interreg Central Baltic
Teaduspark TEHNOPOL 0,0 29,253
Lääne-Nigula Vallavalitsus 12,8 25,1
Ettevõtlustoetus 12,8 11,1
Noarootsi Osavalla ettevõtlustoetus 0,0 2,0
Tegevustoetus 0,0 12,0
Rõuge Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 0,0 4,0
Tallinna Kultuuriamet Erinevad kultuurilised eesmärgid 330,8 437,9
Tallinna Spordi- ja Toetus Tallinn Hockey Weekendi
Noorsooamet korraldamiseks 0,0 10,0
TEHIK Lepingud riiklikult aktsepteeritud
autentimislahenduse, Mobiil–ID toe,
väljaarendamiseks 41,0 0,0
Tartu Ülikool Projekti Baltic TRAM raames osutatud teenused 2,8 19,9
Kokku vähese tähtsusega abi 38 283,6 40 750,5
53
Kohustuste summa.
38
Üldmajandushuvi vähese
tähtsusega abi
KIK 3 260,0 3 688,6
Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse
laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise
tingimused“ 2 814,6 2 851,2
Veemajanduse infrastruktuuri arendamine (vana
STS periood) 445,4 0,0
Perioodi 2014-2020 veemajanduse
infrastruktuuri arendamine 0,0 837,4
SA KredEx Korterelamute rekonstrueerimise toetuse
andmise tingimused 0,0 263,8
Lääne-Nigula Vallavalitsus Tegevustoetus 0,0 10,0
Tori Vallavalitsus Abi Tori Haldus OÜ-le (üksikud otsused) seoses
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega 60,0 0,0
Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 3 320,0 3 962,4
Vähese tähtsusega abi
põllumajandustoodete
esmatootmiseks
Maaeluministeerium Vähese tähtsusega abi andmine üksikabina 3,0 0,0
Eesti Töötukassa 280,7 353,1
Tööhõiveprogrammid 2014-2015 ja 2016-2017 140,6 156,2
Toetused programmist Tööturuteenuste
osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives
osalemiseks 2015-2020 46,6 71,3
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale (2016-2020) 93,5 125,6
Keskkonnaamet Loomade tekitatud kahju hüvitamine 461,5 621,9
KIK Keskkonnaprogramm 2014-2020 14,4 2,0
MES 142,9 33,7
Abikava “Otselaen vähese tähtsusega abina” 24,7 13,5
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele,
mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele
laenu andmise kord (laenamise kava) 0,0 5,2
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 118,2 15,0
PRIA 21,0 489,0
Erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja
kasvatajatele 0,0 465,7
Turuarendustoetus 4,4 5,1
EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia
rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna
kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 16,6 18,2
Rõuge Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 0,0 1,6
Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 923,5 1 501,3
Vähese tähtsusega abi
kalandussektoris
Eesti Töötukassa 32,2 30,8
39
Tööturuteenused 2014-2015 ja
Tööhõiveprogramm 2016-2017 17,7 15,1
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 8,5 5,1
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale (2016-2020) 6,0 10,6
Keskkonnaamet Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju
hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja
viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine
kaluritele 35,654 37,255
PRIA Kalandustoodete tootja ja töötleja koolitustoetus 5,6 0,8
MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate
võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 0,0 27,5
Kokku vähese tähtsusega abi kalandussektoris 73,4 96,3
KOKKU vähese tähtsusega abi 42 600,5 46 310,5
54
Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 22,9 tuh. eurot ning kala- ja
merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,7 tuh. eurot.
55
Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 24,5 tuh. eurot ning kala- ja
merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,7 tuh. eurot.
40
Lisa VI
2017. JA 2018. AASTAL ANTUD RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ANDJATE LÕIKES (tuhat eurot)
Abi liik
Horisontaalne riigiabi Vähese
ja regionaalabi ning Üldmajandushuvi tähtsusega abi Vähese tähtsusega
riigiabi Vähese tähtsusega
Sektoraalne riigiabi vähese tähtsusega põllumajandus- abi KOKKU
üldmajandushuvi abi
Abi andja abi toodete kalandussektoris
pakkuvate teenuste tootmiseks
osutamiseks
2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018 2017 2018
KaM 0,0 400,0 50,0 80,0 50,0 480,0
KeM 15 952,5 30 356,9 101,2 124,5 16 053,7 30 481,4
KuM 39 788,7 58 589,7 457,0 209,4 40 245,7 58 799,1
MKM 3 570,7 3 433,3 0,0 3 700,0 3 570,7 7 133,3
MeM 0,0 1 365,0 699,6 786,3 3,0 0,0 702,6 2 151,3
RAM 0,0 3,0 0,0 3,0
SiM 0,0 43,3 0,0 43,3
AS Elering 77 472,3 86 566,4 77 472,3 86 566,4
EAS 7 370,4 11 619,3 12 999,5 11 886,7 20 369,9 23 506,0
Eesti Töötukassa 61,7 147,5 7 463,4 9 994,2 280,7 353,1 32,2 30,8 7 838,0 10 525,6
EITK 4,8 0,0 4,8 0,0
ETAG 38,6 58,0 38,6 58,0
Keskkonnaamet 461,5 621,9 35,6 37,2 497,1 659,1
KIK 16 919,4 32 210,6 1 324,4 932,8 3 260,0 3 688,6 14,4 2,0 21 518,2 36 834,0
KULKA 2 014,9 1 339,7 2 014,9 1 339,7
MES 197,1 33,1 141,0 68,5 268,1 107,4 142,9 33,7 0,0 27,5 749,1 270,2
PRIA/MTA 63 044,2 34 785,00 8 490,1 11 008,3 11 711,8 12 610,0 21,0 489,0 5,6 0,8 83 272,7 58 893,1
RIA 7 678,0 6 562,1 7 678,0 6 562,1
RTK 2 473,5 9 924,6 1 785,9 2 553,8 4 259,4 12 478,4
SA Archimedes 951,3 2 092,9 0,8 33,6 952,1 2 126,5
EFI 6 478,0 3 809,4 6 478,0 3 809,4
SA Erametsakeskus 695,8 569,4 695,8 569,4
SA Innove 0,0 175,2 0,0 175,2
SA KredEx 741,1 573,2 0,0 263,8 741,1 837,0
41
TLN Ettevõtlusamet 193,2 248,4 193,2 248,4
SA Tallinna INK 0,0 14,6 0,0 14,6
Tartu Ülikool 2,8 19,9 2,8 19,9
TTJA 2 184,7 1 589,6 8 475,8 2 870,2 10 660,5 4 459,8
TEHIK 41,0 0,0 41,0 0,0
Narva LAÖA 60,6 6,9 60,6 6,9
Tori VV 60,0 0,0 60,0 0,0
Lääne-Nigula VV 12,8 25,1 0,0 10,0 12,8 35,1
Rõuge VV 0,0 4,0 0,0 1,6 0,0 5,6
VTTA 1 952,2 0,0 1 952,2 0,0
TLN Kultuuriamet 692,3 924, 2 330,8 437,9 1 023,1 1 362,1
TLN Linnakantselei 0,0 58,5 0,0 58,5
Tallinna SNA 0,0 10,0 0,0 10,0
TEHNOPOL 0,0 29,2 0,0 29,2
KOKKU 246 849,7 285 807,8 19 758,7 18 433,3 38 283,6 40 750,5 3 320,0 3 962,4 923,5 1 501,3 73,4 96,3 309 208,9 350 551,6
sh:
riigiabi 246 849,7 285 807,8 19 758,7 18 433,3 266 608,4 304 241,1
vähese tähtsusega
abi 38 283,6 40 750,5 3 320,0 3 962,4 923,5 1 501,3 73,4 96,3 42 600,5 46 310,5